2018. AASTA TEGEVUSARUANNE · 2019. 3. 12. · 2 EESSÕNA Meeskonnatöö on kütus, mis võimaldab tavalistel inimestel ebatavaliste saavutusteni jõuda. (anonüümne) Aasta 2018

2018. AASTA TEGEVUSARUANNE

TALLINNA SOTSIAALTÖÖ KESKUS

2

EESSÕNA

Meeskonnatöö on kütus, mis võimaldab tavalistel inimestel ebatavaliste saavutusteni jõuda.

(anonüümne)

Aasta 2018 oli Eesti riigi 100. sünnipäeva tähistamise aasta. Kahtlemata on see riigi ajaloo üks väga

oluline ja väärikas tähtpäev, mis puudutab meid kõiki. See on meie kõigi sünnipäev, mis annab meile

võimaluse ühiselt ette võtta olulisi asju, mis võimaldab meil areneda meeskonnana.

Meie oma asutuses koostasime EV 100 sünnipäeva tähistamiseks kava, kus temaatiliste ürituste sarjaga

alustasime juba 2017.

Tippsündmuseks oli 2018. aastal klientide käsitööde näitus, mille seadsime üles 19. veebruaril, Tallinna

Linnavalitsuse infosaalis. Näitusel oli 100 tööd, mis kujutasid meie klientide nägemust Eestist, meie

inimestest, loodusest, kultuurist. Näitus äratas suurt tähelepanu ja tunnustust, selle viisime märtsis

püsinäituseks Tallinna Puuetega Inimeste Koja ruumidesse.

Aga juubeliaastal ka pidutsesime, nii koos klientidega kui töötajatega. Sündmusi oli aasta jooksul palju,

kõik need olid emotsionaalsed ja toredad.

Aga ennekõike siiski igapäevane töö. Töö maht ja tööpõhimõtted olid samad. Uusi teenuseid ei

käivitanud.

Kodututele osutatavate sotsiaalteenuste praktika Tallinnas näitab, et sotsiaalmajutusüksuste kohtade

arv hakkab peagi vastama tegelikele vajadustele, kuid resotsialiseerimatutele koduta inimestele ei ole

olemas teenuseid, ei ole majutuskohti, seega kasutatakse öömaju püsivaks elamiseks, kuid öömajad

on siiski vältimatu sotsiaalabi saamise kohad ja ei tohiks kujuneda seal pikaajaliseks elamise kohaks.

Innovaatiline, kuid täiesti selgelt praktikast väljakasvanud idee reorganiseerida Akadeemia öömaja

alkohoolikute majutusüksuseks ei realiseerunud ja projekt lükati esialgu edasi. Loodame selle siiski

uuel aastal ellu viia.

2018. aastal valmistusime taaskord EQASS Assurance sertifikaati taotlema. See tähendab, et soovisime

olla Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedi taseme väärilised. Korrastasime oma dokumentatsiooni,

asutust külastas audiitor Matti Lilleväli, toimusid rahastajate, koostööpartnerite, töötajate, klientide ja

asutuse juhi küsitlemine.

Audiitori lõppvestlusel väljendas ta Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kohta nii: „Olete selle valdkonna

lipulaev, olete kokkuhoidev meeskond“.

Olen väga õnnelik, et meil on selline meeskond, olgem sellised edasi!

Kersti Põldemaa

Direktor

3

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4

2. SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE ............................................................................................................. 5

2.1 RESOTSIALISEERIMISTEENUS SOTSIAALMAJUTUSÜKSUSES .................................................................................... 5 2.2 RESOTSIALISEERIMISTEENUS RESOTSIALISEERIMISÜKSUSES ................................................................................. 10 2.3 VÄLTIMATU SOTSIAALABI VARJUPAIGATEENUS ................................................................................................ 12 2.4 VÄLTIMATU SOTSIAALABI JÄRGNE VARJUPAIGATEENUS ..................................................................................... 13 2.5 VÄLTIMATU SOTSIAALABI ÖÖMAJATEENUS ..................................................................................................... 14 2.6 VÕLANÕUSTAMINE ................................................................................................................................... 16 2.7 MAJANDUSNÕUSTAMINE ........................................................................................................................... 17

3. KLIENTIDELE LISAVÄÄRTUST PAKKUVAD ETTEVÕTMISED ...................................................................... 18

4. TUGIPROTSESSID ................................................................................................................................... 21

4.1 TÖÖKESKKONNA ALANE TEGEVUS ................................................................................................................. 21 4.2 PESUPESEMISTEENUSED ............................................................................................................................. 22

5. ÜHISKONNA TEAVITAMINE JA TÖÖ KOGUKONNAGA ............................................................................. 23

5.1 ÜRO VAESUSE JA TÕRJUTUSE VASTU VÕITLEMISE PÄEV ..................................................................................... 23 5.2 TUTVUMISKÄIGUD TALLINNA SOTSIAALTÖÖ KESKUSESSE .................................................................................. 23 5.3 ÜLEVAADE MEEDIAKAJASTUSTEST ................................................................................................................ 24

6. ARENDUSPROJEKTID .............................................................................................................................. 25

6.1 ALKOHOOLIKUTE RESOTSIALISEERIMISÜKSUSE KONTSEPTSIOONI VÄLJATÖÖTAMINE ................................................ 25 6.2 MITTESUITSETAJATE PUHKUSE PIKENDAMINE .................................................................................................. 26

7. KVALITEEDI MONITOORING JA ANALÜÜSIMINE..................................................................................... 27

7.1 KVALITEEDI TAGAMISE SÜSTEEMI ARENDAMINE ............................................................................................... 27 7.2 TAGASISIDE KOGUMINE .............................................................................................................................. 27 7.3 KLIENDINÕUKOGU .................................................................................................................................... 29 7.4 TÖÖKORRALDUSLIKE DOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA UUENDAMINE .................................................................... 29 7.5 TEGEVUSKAVA RAKENDUMINE LÄHTUDES ASUTUSE MISSIOONIST ........................................................................ 31

8. STRUKTUUR, TÖÖTAJAD JA EELARVE ..................................................................................................... 32

8.1 STRUKTUUR ............................................................................................................................................. 32 8.2 KOOSSEIS ................................................................................................................................................ 33 8.3 PRAKTIKANTIDE JUHENDAMINE JA ÜHISKONDLIKULT KASULIK TÖÖ ....................................................................... 33 8.4 TÄIENDUSKOOLITUSTE KORRALDAMINE ......................................................................................................... 34 8.5 TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE ....................................................................................................................... 35 8.6 EELARVE ................................................................................................................................................. 36 8.7 AASTA JOOKSUL SAAVUTATUD TUNNUSTUSED................................................................................................. 37

4

1. SISSEJUHATUS Tallinna Sotsiaaltöö Keskus on 01.01.2001 moodustatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatav

asutus.

Vastavalt põhimäärusele on asutuse tegevusvaldkonnad 1. toimetulekuraskuste ennetamine ja toimetulekuraskustes isikute resotsialiseerimine, 2. toimetulekuraskustes isikutele osutatavate sotsiaalteenuste arendamine.

Tegevusvaldkondadest tulenevalt täidab asutus järgmisi ülesandeid: 1. asutuse klientide iseseisvat toimetulekut suurendavate või selle säilimist toetavate

sotsiaalteenuste osutamine; 2. sotsiaalteenuste arendamiseks rakendusuuringute korraldamine, uute töömeetodite ja

sotsiaalteenuste väljatöötamine; 3. elanike väärtushinnanguid kujundavate sotsiaaltöömaterjalide väljatöötamine ja levitamine,

kampaaniate ja ürituste korraldamine.

Asutuse teenused, teenuste osutamise kohad ja maht:

Teenus Aadress Maht

Resotsialiseerimine sotsiaalmajutusüksuses

Akadeemia tee 34 56 voodikohta

Tuulemaa 6 210 voodikohta

Paagi 8 35 voodikohta

Männiku tee 92 92 voodikohta

Varre 7 52 voodikohta

Resotsialiseerimine resotsialiseerimisüksuses Kadaka tee 153B 40 voodikohta

Mahtra 44 40 voodikohta

Vältimatu sotsiaalabi öömajateenus Akadeemia tee 34 38 voodikohta

Merelahe tee 4 26 voodikohta

Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenus Kauge 4 15 voodikohta

Vältimatu sotsiaalabi järgne varjupaigateenus Kauge 4 45 voodikohta

Võlanõustamine

Akadeemia tee 34 Tuulemaa 6 Männiku tee 92 Mahtra 44

200 vastuvõttu kuus

Majandamisnõustamine

Akadeemia tee 34 Tuulemaa 6 Paagi 8 Männiku tee 92 Varre 7 Kadaka tee 153B Mahtra 44

100 vastuvõttu kuus

Teenustele on kehtestatud järgmised hinnad:

- resotsialiseerimisteenus resotsialiseerimisüksuses (soodushind 2-kohalises toas 40 eurot kuus,

3-kohalises toas 35 eurot kuus, 4- ja enamakohalises toas 30 eurot kuus);

- vältimatu abi varjupaigateenus isikutele väljastpoolt Tallinna (16,90 eurot ööpäev);

- vältimatu abi järgne varjupaigateenus (15,60 eurot ööpäev);

- vältimatu abi öömajateenus isikutele väljastpoolt Tallinna alates 4. ööst (8,80 eurot öö);

- võlanõustamine isikutele väljastpoolt Tallinna (19,10 eurot tund);

- pesu pesemine (1 euro masinatäis);

- pesu kuivatamine (1 euro masinatäis).

5

2. SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE

2.1 Resotsialiseerimisteenus sotsiaalmajutusüksuses

Tegevuse kirjeldus

Resotsialiseerimisteenust sotsiaalmajutusüksuses (SMÜ-s) osutatakse toimetulekuraskustes koduta

isikutele, sh lastega peredele. Teenuse eesmärgiks on saavutada klientide võimalikult iseseisev

toimetulek ühiskonnas. Resotsialiseerimisteenust SMÜ-s osutatakse CARe (Comprehensive Approach

to Rehabilitation - kõikehõlmav lähenemine rehabilitatsioonile) metoodika põhimõtete järgi.

Klient suunatakse teenusele sotsiaalmajutusüksusesse suunamise ja lepingute lõpetamise komisjoni

(SMÜ komisjoni) otsusega. Teenusele asumisel sõlmitakse kliendiga esmalt majutusleping ja

tutvustatakse sisekorra eeskirja. Ühe kuu jooksul koostatakse sotsiaaltöötaja ja kliendi koostööna

kliendi individuaalne tegevusplaan ehk resotsialiseerimisplaan, kus lähtuvalt kliendi soovidest ja

hinnatud vajadustest seatakse isiklikud eesmärgid, lepitakse kokku vajalikud tegevused, määratakse

tähtajad ja vastutajad. Plaanitud tegevuste elluviimiseks kasutatakse erinevaid jõustavaid meetodeid.

Kuue kuu möödudes toimub plaani läbivaatamine, millesse on kaasatud klient, sotsiaaltöötaja ja kliendi

elukohajärgse linnaosa valitsuse vastutav juhtumikorraldaja. Resotsialiseerimisplaanide läbivaatamisel

toimub kliendi isiklike eesmärkide täitmiseks võetud kohustuste ja tegevuste hindamine ning tehakse

otsus teenuse osutamise jätkamise või lõpetamise kohta.

Resotsialiseerimisteenuse osutamisel sotsiaalmajutusüksuses on tagatud teenuse kasutajatele

voodikoht 1-4-kohalistes tubades (lastega peredele eraldatakse peretuba) ning söögivalmistamise,

pesemise, pesupesemise ja internetiühendusega arvuti kasutamise võimalused. Majutusüksuse

turvalisuse tagab töötajate kohalolek ööpäev läbi.

2018. aastal osutati resotsialiseerimisteenust 5 sotsiaalmajutusüksuses aadressidel Tuulemaa 6,

Männiku tee 92, Varre 7, Akadeemia tee 34 ja Paagi 8.

Tuulemaa SMÜ-s on kokku 210 voodikohta, sh 77 voodikohta üksikisikutele ja kuni 133 kohta peredele 48 peretoas, kuhu on võimalik majutada kuni 4 pereliiget. Lisaks on üksuses erakorraliseks majutamiseks ette nähtud kaks 4-kohalist peretuba.

Aasta jooksul kasutas teenust kokku 289 klienti, sh 80 meest, 110 naist ja 99 last. Meestest vanim oli 86-aastane ja noorim 21-aastane. Naistest oli vanim 84-aastane ja noorim 20-aastane. Lapsed olid vanuses 6 kuud kuni 18 aastat. Suhtlemiskeeleks oli 75 kliendil eesti keel ja 214 kliendil vene keel.

Teenuse kasutajatest 111 olid üksikisikud ja 63 perekonnad, mis kokku teeb 174 kliendijuhtumit.

Aasta jooksul sõlmiti 55 majutuslepingut, sh 36 üksikisikuga ja 19 perekonnaga. Aasta jooksul lõpetati

62 majutuslepingut, sh 41 üksikisikuga, 16 perekonnaga ja 5 pereliikmega, kes lahkusid pere

koosseisust. Lepingu lõpetanutest suutsid 5 üksikisikut ja 8 perekonda endale iseseisvalt eluaseme

üürida, 2 üksikisikule ja 5 perekonnale eraldati linnalt munitsipaal- või sotsiaalpind, 7 üksikisiku ja 1

perega lõpetati majutusleping lepingu rikkumise (teenuse mittekasutamine) tõttu, 6 üksikisikut suunati

sobivamale teenusele, 4 üksikisikuga lõpetati leping seoses üürivõlgnevusega, 2 üksikisikut suunati

teise SMÜ-sse, 13 üksikisikuga lõpetati leping seoses sisekorraeeskirja rikkumisega (alkoholi tarbimine,

vägivägivaldne käitumine), 1 üksikisik pandi kinnipidamisasutusse, 5 pereliiget lahkusid pere

koosseisust ja 4 lepingut lõpetati seoses isiku surmaga.

Erakorralist majutusteenust osutatakse üksikisikutele või peredele, st ajutise peavarju andmine

eluaseme ootamatult kasutuskõlbmatuks muutumise või tulekahjus hävimise korral. Erakorralise

majutamise osutamisel sõlmitakse isikuga erakorralise majutamise leping kolmeks tööpäevaks.

Erakorraliseks majutamiseks kasutati Tuulemaa 6 kahte peretuba. (Paljassaare üksuses aadressil Paagi

8 erakorralise majutuse tuba 2018. aastal kasutuses ei olnud.)

6

Aasta jooksul esitati linnaosade poolt 4 pöördumist erakorralise majutamise saamiseks, sest tulekahju tõttu oli elaniku eluase muutunud elamiskõlbmatuks, sh:

- Jaanuarikuus vajas erakorralist majutamist Nõmme linnaosast 2-liikmeline pere. Pereema käis peretuba kohapeal vaatamas, kuid ühisruumide (WC ja köök) kasutamise tõttu loobus pakutud kohast. Sugulased pakkusid perele ajutiseks elamiseks toa.

- Märtsikuus toimus põleng Põhja-Tallinna piirkonnas, kus majutamist vajas 3-liikmeline pere. Ka antud pere puhul ei soovinud pereema peale majutustingimustega tutvumist pakutud kohta vastu võtta. Perele pakkusid peavarju vanavanemad.

- Juunis toimus põleng Lasnamäe linnaosas, kus põlengu tõttu vajas majutamist 7-liikmeline pere. Esmalt majutus laste vanaisa, ema 5 lapsega sai ajutiselt ööbida sugulaste suvilas. Alates augustist majutus ka ema koos 5-lapsega. Kuna pere eluase oli niivõrd kahjustunud ja pere vajas toimetulekuks majutamist pikemaks perioodiks, sõlmiti perega SMÜ majutusleping.

- Detsembrikuus vajas seoses Kesklinna piirkonnas toimunud elumaja põlenguga majutamist 2 meesterahvast, sh 1 Lasnamäe ja 1 Kesklinna linnaosast. Mõlema mehega sõlmiti peale paarinädalast erakorralises majutamises viibimist SMÜ majutusleping.

Männiku SMÜ-s on kokku 92 voodikohta, sh 40 voodikohta üksikisikutele ja kuni 52 voodikohta

peredele 13 peretoas, kuhu on võimalik majutada 4-6 pereliiget.

Aasta jooksul kasutas teenust kokku 120 klienti, sh 46 meest, 31 naist ja 43 last. Meestest oli vanim 81-

aastane ja noorim 19-aastane. Naistest oli vanim 69-aastane ja noorim 20-aastane. Lapsed olid vanuses

4 kuud kuni 18 aastat. Suhtlemiskeeleks oli 43 kliendil eesti keel ja 77 kliendil vene keel.

Teenuse kasutajatest 50 olid üksikisikud ja 17 perekonnad, kokku 79 kliendijuhtumit.


18 majutuslepingut, sh 11 üksikisiku, 4 perekonna ja 2 pereliikmega. Lepingu lõpetanutest suutis

1 üksikisik ja 1 perekond endale iseseisvalt elamispinna üürida, 4 perele eraldati linnalt munitsipaal-

või sotsiaalpind, 2 üksikisikuga lõpetati leping majutuslepingu tingimuste mittetäitmise (teenuse

mittekasutamine, üürivõlgnevused) tõttu, 1 üksikisik suunati sobivamale teenusele, 6 üksikisikuga

lõpetati leping seoses sisekorraeeskirja rikkumisega (alkoholi või narkootikumide tarbimine,

vägivaldne käitumine), 2 üksikisikuga seoses pere koosseisust lahkumisega ja 1 üksikisikuga seoses

kinnipidamisega vanglas.

Varre SMÜ-s on kokku 52 voodikohta, sh 20 voodikohta üksikisikutele ja 32 voodikohta peredele

8 peretoas. Aasta jooksul kasutas teenust kokku 54 klienti, sh 22 meest, 20 naist ja 12 last. Meestest

oli vanim 75-aastane ja noorim 28-aastane. Naistest oli vanim 73-aastane ja noorim 22-aastane. Lapsed

olid vanuses 1 kuni 15 aastat. Suhtlemiskeeleks oli 23 kliendil eesti keel ja 31 kliendil vene keel.

Teenuse kasutajatest olid 32 üksikisikud ja 9 perekonnad, kokku 41 kliendijuhtumit.


14 majutuslepingut, sh 12 üksikisikuga ja 2 perega. Lepingu lõpetanutest eraldati 3 kliendile linnalt

munitsipaal- või sotsiaalpind, 3 klienti asusid elama üüripinnale, 3 kliendiga lõpetati majutusleping

seoses teenuse mittekasutamise ja üürivõlgnevusega, 4 kliendiga lõpetati majutusleping

sisekorraeeskirja rikkumiste tõttu ja 1 seoses kliendi surmaga.

Akadeemia SMÜ-s on 56 voodikohta üksikisikutele. Aasta jooksul kasutas teenust kokku 87 klienti, sh

72 meest ja 15 naist. Meestest oli vanim 71-aastane ja noorim 24-aastane. Naistest oli vanim 69-

aastane ja noorim 21-aastane. Suhtlemiskeeleks oli 39 kliendil eesti keel ja 48 kliendil vene keel.

Aasta jooksul sõlmiti 37 ja lõpetati 38 majutuslepingut. Lepingu lõpetanutest 5 klienti suutsid endale

iseseisvalt elamispinna üürida, 5 klienti asus elama üüripinnale linna toetusel seoses pilootprojektis

7

„Eluase üüriturult“ osalemisega, 3-le kliendile eraldati linnalt sotsiaalpind, 1 klient suunati teenusele

teise SMÜ-sse, 6 kliendiga lõpetati majutusleping üürivõla või teenuse mitte kasutamise tõttu,

2 kliendiga lõpetati leping seoses haiglaravile suunamisega, 1 klient suunati erihoolekandeteenusele,

1 klient suunati resotsialiseerimisüksusesse, 1 kliendiga lõpetati leping seoses resotsialiseerimisplaani

mittetäitmisega, 13 kliendiga sisekorraeeskirja rikkumiste tõttu ja 1 leping seoses kliendi surmaga.

Paljassaare SMÜ-s (Paagi 8) on 35 voodikohta 11 pere majutamiseks. Lisaks on üksuses erakorraliseks

majutamiseks ette nähtud üks 6-kohaline peretuba. Aasta jooksul kasutas resotsialiseerimisteenust

35 klienti (12 perekonda/kliendijuhtumit), sh 13 naist, 4 meest ja 18 last vanuses 2 kuni 18-aastat.

Suhtlemiskeeleks oli 33 kliendil (11 perel) vene keel ja 2 kliendil (1 perel) eesti keel.

Aasta jooksul sõlmiti 2 majutuslepingut, sh 1 pere ja 1 pereliikmega, kes lisandus pere koosseisu. Aasta

jooksul lõpetati majutuslepingud 4 perekonnaga, sh 1 perekond suutis endale iseseisvalt elamispinna

üürida, 1 pereliige suunati teise SMÜ-sse, 1 perekonnaga lõpetati leping seoses sisekorraeeskirja

rikkumisega ja 1 perega seoses laste hooletusse jätmise ning perest eraldamisega. Erakorralise

majutamise tuba aasta jooksul kellegi kasutusse ei antud.

Saavutatud tulemused

Aasta jooksul oli sotsiaalmajutusüksustes majutamiseks kokku 445 voodikohta. Teenust kasutas kokku 585 erinevat klienti, sh 275 üksikisikut ja 100 perekonda (sh 172 last), kokku 381 kliendijuhtumit.

2018. aastal toimus 11 SMÜ komisjoni koosolekut. Koosolekutel kinnitati SMÜ-de majutuslepingute lõpetamised, tehti otsused mittemajutunud klientide osas ning esitati Tallinna Linnavaraametile majutusettepanekud vabanenud voodikohtade eraldamiseks. Samuti vaadati läbi mitmete klientide avaldusi ja SMÜ-de juhtide ettepanekuid majutuslepingute lõpetamiste või ümbermajutamise vajaduse kohta. Lisaks jagati infot teenuse osutamisega seotud probleemidest ja sotsiaalvaldkonna projektidest.

SMÜ komisjon tegi aasta jooksul 166 majutamisotsust, sh eraldati 127 voodikohta üksikisikutele ja

39 peretuba peredele. 166 majutusotsuse hulgas oli juba teenust kasutava 7 kliendi erinevatel

põhjustel ümbermajutamine teise SMÜ-sse. Majutatud isikuid koos pereliikmetega oli kokku 240, sh

62 last.

Linnaosade lõikes oli 2018. aastal eraldatud voodikohtade/peretubade jaotus järgmine:

Linnaosa LO elanike arv* Üksikisikud Pered KOKKU

Lasnamäe 120 597 27 7 34

Mustamäe 68 600 23 4 27

Põhja-Tallinn 60 759 21 17 38

Kesklinn 65 421 21 6 27

Haabersti 46 248 8 1 9

Nõmme 39 511 11 3 14

Kristiine 33 718 8 1 9

Pirita 18 819 1 0 1

KOKKU 453 673 120 39 159

*Linnaosade elanike arvud seisuga 01.12.2018, allikas: Tallinna koduleht

Aasta jooksul eraldatud 166 -st voodikohast loobus klient 53 korral (32 %), sh 38 üksikisikut ja

15 perekonda.

2018. aastal lõpetati sotsiaalmajutusüksustes kokku 136 majutuslepingut. Lepingute lõpetamiste põhjused olid kõigis sotsiaalmajutusüksustes kokku järgmised (juhtumite arv):

- asus elama üüripinnale 29

8

- asus elama munitsipaalpinnale 11 - asus elama sotsiaalpinnale 6 - suunati teise sotsiaalmajutusüksusesse või resotsialiseerimisüksusesse 5 - suunati sobivamale teenusele, sh 10

o 2 erihoolekande teenusele o 2 haiglaravile o 1 hooldekodusse o 5 vältimatu abi varjupaigateenusele

- ei kasutanud teenust või oli üürivõlg 23 - lahkus pere koosseisust 6 - läinud kinnipidamisasutusse 2 - seoses kliendi surmaga 6 - seoses sisekorraeeskirja rikkumistega (nt alkoholi ja narkootikumide

tarvitamine, vägivaldne käitumine) 38

Seega 2018. aasta jooksul resotsialiseeriti (asusid elama üüri-, munitsipaal- või sotsiaalpinnale) 12,1 %

kliendijuhtumitest (juhtumite koguarv 381), mida võib pidada heaks tulemuseks.

Sotsiaalmajutusüksuste kaupa oli resotsialiseeritute osakaal (% kliendijuhtumitest) järgmine: - Akadeemia üksus 14,9% - Männiku üksus 8,9% - Paljassaare üksus 8,3% - Tuulemaa üksus 11,5% - Varre üksus 14,6%

Iseseisva toimetuleku saavutamine ühiskonnas on pikaajaline protsess, mis pole jõukohane kõikidele klientidele. Seetõttu peab asutus teenuse tulemuslikkuse näitajateks (lisaks iseseisvalt elama asumisele) ka teiste toimetuleku paranemisele kaasa aitavate eesmärkide täitmist.

Sotsiaalmajutusüksuste klientide resotsialiseerimisplaanis seatud eesmärkide täitmine oli järgmine:

Eesmärk Täidetud

eesmärkide arv

Protsent juhtumitest

(n=381)

elamise koha säilitamine üksuses 171 44,9

sobivamale teenusele liikumine 5 1,3

tööle asumine 70 18,4

töö säilitamine (vähemalt 6 kuud) 98 24,9

õppima asumine 17 4,5

õpingute jätkamine või lõpetamine 16 4,2

sotsiaalsete suhete loomine, parandamine 4 1,0

sotsiaalsete suhete säilitamine 53 13,9

vanema õiguste säilitamine 13 3,4

tervise säilitamine/ parandamine 151 396

Klientide tagasiside resotsialiseerimisteenusele sotsiaalmajutusüksustes (hinnangud skaalal 1-5, kus 1 - ei pea üldse paika, 5 - peab täiesti paika) näitas, et:

- üksuses elamine on elukvaliteeti parandanud, keskmine hinne 4,1 (2016. aastal oli 4,2); - kliendid on teenusega rahul, keskmine hinne 4,4 (2016. aastal oli 4,3).

Edasine tegevus

2018. aasta jooksul esitati isikute avalduse ja linnaosade suunamiskirjaga voodikoha saamiseks kokku 256 uut taotlust, sh linnaosade lõikes:

- Haabersti 10

9

- Kesklinn 39 - Kristiine 12 - Lasnamäe 52 - Mustamäe 32 - Nõmme 18 - Pirita 1

- Põhja-Tallinn 92

Seisuga 31.12.2018 oli SMÜ-sse voodikoha saamiseks järjekorras kokku 420 taotlust, neist 369 üksikisikut ja 51 perekonda. Taotlejad koos pereliikmetega oli kokku 500 isikut.

Allolev tabel näitab SMÜ järjekorda seisuga 31.12.2018 linnaosade (LO) lõikes.

Linnaosa LO elanike arv Üksikisikud Pered KOKKU

Haabersti 46 248 5 0 5

Kesklinn 65 421 73 1 74

Kristiine 33 718 17 1 18

Lasnamäe 120 597 51 9 60

Mustamäe 68 600 45 10 55

Nõmme 39 511 15 0 15

Pirita 18 819 2 0 2

Põhja-Tallinn 60 759 161 30 191

KOKKU 453 673 369 51 420

*Linnaosade elanike arvud seisuga 01.12.2018, allikas: Tallinna koduleht

Aastatel 2012–2015 suurenes sotsiaalmajutusüksuse voodikoha taotlejate arv igal aastal ligikaudu saja

taotluse võrra. 2016. aastast alates on toimunud taotlejate arvu märgatav vähenemine.

2018. aastal kustutasid linnaosad SMÜ järjekorrast 283 voodikoha taotlust, sh Haabersti 3, Kesklinn 22, Kristiine 6, Lasnamäe 32, Mustamäe 36, Nõmme 17, Pirita 1 ja Põhja-Tallinn 166. Järjekorrast kustutati isikuid, kes vastavalt SMÜ-sse majutamise korrale polnud esitanud hiljemalt

31. märtsiks kirjalikku kinnitust selle kohta, et vajab jätkuvalt sotsiaalmajutusüksuses voodikohta.

Samuti kustutati järjekorrast isikud, kellele oli eraldatud linnalt munitsipaal- või sotsiaalpind, kes olid

suunatud teisele sobivamale teenusele või kelle rahvastikuregistris olev elukohakanne oli muutunud.

Sotsiaalmajutusüksuse järjekorras olevate taotluste arv näitab vaatamata nimekirja korrastamisele

täiendavate voodikohtade loomise vajadust. Samas on veel järjekorras isikuid, kes on taotluse esitanud

aastatel 2006–2014, kuid keda linnaosad ei soovi järjekorrast kustutada ilma isiku avalduseta.

Viimasel paaril aastal on olnud suur ka nende isikute arv (30-32% majutatud isikutest), kes on loobunud

neile eraldatud voodikohast/peretoast. Seetõttu olid paljud voodikohad täitmata kuni SMÜ komisjoni

järgmise koosolekuni ehk vähemalt 1 kuu.

Kindlasti tuleks lähimas tulevikus üle vaadata hetkel kehtiv SMÜ-sse majutamise kord, mis aitaks

korrastada SMÜ järjekorda, muuta paindlikumaks SMÜ-sse suunamist ning teha ka muid olulisi

muudatusi teenuse osutamisel.

10

2.2 Resotsialiseerimisteenus resotsialiseerimisüksuses

Tegevuse kirjeldus

Resotsialiseerimisteenust resotsialiseerimisüksuses (RÜ-s) osutatakse toimetulekuraskustes olevatele

kodutuks jäänud isikutele. Teenuse eesmärgiks on saavutada klientide iseseisev toimetulek

ühiskonnas. Resotsialiseerimisteenust RÜ-s osutatakse CARe (Comprehensive Approach to

Rehabilitation - kõikehõlmav lähenemine rehabilitatsioonile) metoodika põhimõtete järgi.

Teenusele asumisel sõlmitakse kliendiga esmalt majutusleping ja tutvustatakse sisekorra eeskirja. Ühe

kuu jooksul koostatakse sotsiaaltöötaja ja kliendi koostööna kliendi individuaalne tegevusplaan ehk

resotsialiseerimisplaan, kus lähtuvalt kliendi soovidest ja hinnatud vajadustest seatakse isiklikud

eesmärgid, lepitakse kokku vajalikud tegevused, määratakse tähtajad ja vastutajad. Plaanitud

tegevuste elluviimiseks kasutatakse erinevaid jõustavaid meetodeid. Kuue kuu möödudes toimub

plaani läbivaatamine, millesse on kaasatud klient, RÜ sotsiaaltöötaja ja üksuse juht, võimalusel

kaasatakse kliendi elukoha järgse linnaosa valitsuse juhtumikorraldaja ja teisi võrgustikuliikmed.

Resotsialiseerimisplaanide läbivaatamisel toimub kliendi isiklike eesmärkide täitmiseks võetud

kohustuste ja tegevuste hindamine ning tehakse otsus teenuse ositamise jätkamise või lõpetamise

vajaduse kohta.

Resotsialiseerimisteenuse osutamisel RÜ-s on klientidele tagatud voodikoht 2-8-kohalistes tubades

ning söögivalmistamise, pesemise, pesupesemise ja internetiühendusega arvuti kasutamise

võimalused. Töötajad on üksuses ööpäev läbi, mis tagab klientidele turvalise majutuskeskkonna.

2018. aastal osutati resotsialiseerimisteenust kahes RÜ-s aadressidel Kadaka tee 153B ja Mahtra 44.

Mõlemas RÜ-s on 40 voodikohta, kokku on 80 voodikohta.

Mahtra 44 RÜ-s kasutas aasta jooksul teenust 71 klienti, sh 57 meest ja 14 naist. Meestest vanim oli

69-aastane ja noorim 18-aastane. Naistest oli vanim 65-aastane ja noorim 24-aastane.

Suhtlemiskeeleks oli 29 kliendil eesti keel, 42 kliendil vene keel. Aasta jooksul sõlmiti teenusele

asumiseks kokku 34 teenuselepingut ja lõpetati 35 lepingut. Lepingu lõpetanutest 7 isikut asus elama

üüripinnale, 1 isikule eraldati linnalt sotsiaalpind, 4 isikut suunati resotsialiseerimisteenusele SMÜ-sse,

2 isikut suunati sobivamale teenusele, 7 isikuga lõpetati leping teenuse mittekasutamise tõttu

(üürivõlg, asukoht teadmata), 7 klienti lahkus teenuselt omal soovil (asukoht teadmata), 6 kliendiga

lõpetati leping seoses sisekorraeeskirja rikkumisega (alkoholi liigtarvitamine, vägivaldne käitumine

kaasklientide ja personali suhtes, resotsialiseerimisplaani mittetäitmine) ja 1 leping lõpetati seoses

kliendi surmaga.

Kadaka tee 153B resotsialiseerimisüksuses kasutas aasta jooksul teenust 76 klienti, kliendijuhtumeid

oli kokku 78, sh 66 meest ja 12 naist. Meestest oli vanim 76-aastane ja noorim 23-aastane. Naistest oli

vanim 69-aastane ja noorim 37-aastane. Suhtlemiskeeleks oli 28 kliendil eesti keel ja 50 kliendil vene

keel. Aasta jooksul sõlmiti teenusele asumiseks kokku 40 lepingut ja lõpetati 43 lepingut. Lepingu

lõpetanutest 6 asus elama üüripinnale, 1 kliendile eraldati linnalt sotsiaalpind, 10 klienti suunati edasi

resotsialiseerimisteenusele SMÜ-sse, 2 klienti suunati teise RÜ-sse, 6 klienti lahkusid teenuselt omal

soovil, 6 klienti suunati tervise halvenemise tõttu või muudel põhjustel sobivamale teenusele,

7 kliendiga lõpetati leping seoses teenuse mittekasutamise (üürivõlg, asukoht teadmata) ja 5 kliendiga

seoses sisekorraeeskirja rikkumisega.


Aasta jooksul kasutas resotsialiseerimisteenust RÜ-s kokku 145 erinevat isikut, kliendijuhtumeid oli

kokki 149. Mõlemas RÜ-s olid aastaringselt kõik majutuskohad täidetud.

11

2018. aastal lõpetati majutuslepinguid resotsialiseerimisüksustes kokku 78 korral. Lepingute lõpetamiste põhjused olid järgmised (juhtude arv):

- asus elama üüripinnale 13 - asus elama sotsiaal- või munitsipaalpinnale 2 - suunati sotsiaalmajutusüksusesse 14 - suunati teise resotsialiseerimisüksusesse 3

- suunati sobivamale teenusele, sh 7 o 3 vältimatu abi varjupaigateenusele o 4 rehabilitatsioonikeskusesse

- isik lahkus teenuselt omal soovil, asukoht teadmata 13 - isikud ei kasutanud teenust ja jäid ka üürivõlglaseks 14 - leping lõpetati seoses sisekorra eeskirjade rikkumisega 11 - leping lõpetati seoses kliendi surmaga 1

Aasta jooksul resotsialiseeriti (asusid elama üüri- või linnalt eraldatud munitsipaal- või sotsiaalpinnale) 10,1% kliendijuhtumitest (N=149), mida võib pidada heaks tulemuseks. RÜ-de lõikes oli resotsialiseeritute osakaal järgmine (% kliendijuhtumitest):

- Mahtra 44 11,2% - Kadaka tee 153 8,9%

Teenuse tulemuslikkuse üheks näitajaks peame ka aasta jooksul resotsialiseerimisteenusele SMÜ-sse suunatud klientide osakaalu, mis oli 9,4% kliendijuhtumitest (N=149), mida võib samuti pidada heaks tulemuseks. Resotsialiseerimisüksuste lõikes olid tulemused järgmised (% kliendijuhtumitest):

- Mahtra 44 5,6% - Kadaka tee 153 12,8%

Ühiskonnas iseseisva toimetuleku saavutamine on pikaajaline protsess, mis pole jõukohane kõikidele

klientidele. Seetõttu peab asutus teenuse tulemuslikkuse näitajaks (lisaks iseseisvalt elama asumisele

ja resotsialiseerimisteenusele SMÜ-sse suunatud klientide osakaalule) ka teiste toimetuleku

paranemisele kaasa aitavate eesmärkide täitmist.

RÜ-de klientide tegevusplaanides seatud eesmärkide täitmine oli järgmine:

Eesmärk Täidetud

eesmärkide arv

Protsent juhtumitest

(N=149)

elamise koha säilitamine üksuses 71 47,6


tööle asumine 57 38,0

töö säilitamine (vähemalt 6 kuud) 24 38,2

õppima asumine 4 8,7

õpingute jätkamine või lõpetamine 1 2,7

sotsiaalsete suhete loomine, parandamine 5 5,3

sotsiaalsete suhete säilitamine 19 3,4

tervise säilitamine/parandamine 46 30,9

Klientide tagsiside resotsialiseerimisteenusele resotsialiseerimisüksuses (hinnang skaalal 1-5, kus 1 - ei pea üldse paika, 5 - peab täiesti paika) näitas, et:

- üksuses elamine on elukvaliteeti parandanud, keskmine hinne 4,5 (2016. aastal 4,3); - kliendid on teenusega rahul, keskmine hinne 4,6 (2016. aastal 4,3).

Edasine tegevus

Seisuga 31.12.2018 oli RÜ-sse voodikoha ootel järjekorras ligikaudu 90 isikut, sh 30 olid samaaegselt

ka SMÜ-sse voodikoha taotleja järjekorras. Järjekorras olevate isikute arv ja sage pöördumine

12

linnaosade, rehabilitsioonikeskuste ning vangla poolt koduta klientidele voodikoha saamiseks näitab

suurt lisavajadust RÜ-de majutuskohtade järele.

Mõlemas RÜ-s on majutamistingimused halvad, ühes on majutamine niisketes ja pimedates

keldriruumides, teises üksuses on toad ülerahvastatud ning tubades pole ruumi mööbli ega isiklike

asjade paigutamiseks. Mõlema üksuse ruumid vajaksid suuremat remonti ja kaasajastamist.

2019. aastal jätkatakse teenuse osutamisega vastavalt asutuse tegevuskavas näidatud mahtudele.

2.3 Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenus

Tegevuse kirjeldus

Teenust osutatakse aadressil Kauge 4. Teenuse sihtgrupiks on isikud, kes oma tervisliku seisundi tõttu

ei saa öömaja teenust kasutada ning kes vajavad ööpäevast majutust, hooldust ja kõrvalabi. Teenuse

eesmärk on isiku toimetuleku säilimine või paranemine. Teenust osutatakse CARe metoodika

põhimõtete järgi. Kõigile vältimatu sotsiaalabi klientidele on tagatud sotsiaalnõustamine, hooldus ja

koduõendus (OÜ Koduõde) ning toitlustamine kolm korda päevas.

Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenus on Tallinna elanikele tasuta, isikutele väljastpoolt Tallinna linna

maksab teenus 16,90 eurot ööpäevas.


Vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenusel oli 2018. aastal 15 kohta. Aasta jooksul kasutas teenust kokku

156 erinevat isikut, juhtumeid oli kokku 180 (sh 16 isikut oli teenusel 2 või enam korda). 156 kliendist

olid 124 mehed ja 32 naised. Meestest oli vanim 80-aastane ja noorim 28-aastane. Naistest oli vanim

91-aastane ja noorim 20-aastane. Suhtlemiskeeleks oli 89 kliendil vene keel, 63 kliendil oli eesti keel ja

4 muu keel (soome või rootsi keel). Teenuse kasutajatest 131 olid Tallinna linna elanikud, 13 olid

teistest linnadest/valdadest, 4 klienti olid välisriigi kodanikud ja 8 isikul puudus registrijärgne

elukohakanne.

Vältimatu abi korras toodi abivajajaid teenusele 61 korral politseiga, 32 klienti toodi linnaosa valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna poolt, 42 klienti transporditi haiglaravi järgselt, 12 klienti toodi kiirabiga

tänavalt ja 9 klienti suunati seoses tervise halvenemisega teenusele asutuse teistest üksustest.

Teenuselt lahkus või suunati edasi teistele teenusele kokku 142 klienti, sh 28 suunati seoses jätkuva

hooldusvajadusega edasi vältimatu sotsiaalabi järgsele varjupaigateenusele, 10 klienti suunati seoses

suurenenud hooldus- ja põetusvajadusega üldhooldekodusse, 9 klienti läks tagasi oma elukohta,

14 kliendi toimetulek paranes ja nad suunati edasi RÜ-sse või SMÜ-sse, 3 klienti suri, 78 klienti lahkus

teenuselt omal soovil (asukoht teadmata).

Klientide tagasiside vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenusele (hinnangud skaalal 1-5, 1 - ei pea üldse paika, 5 - peab täiesti paika) näitas, et:

- üksuses elamine on elukvaliteeti parandanud, keskmine hinne oli 4,0; - kliendid on teenusega rahul, keskmine hinne oli 3,9 (2016. aastal 4,0).

Edasine tegevus

2019. aastal jätkatakse teenuse osutamist asutuse tegevuskavas näidatud mahtudele, vastavalt

vajadusele suurendatakse vältimatu sotsiaalabi varjupaiga kohti vältimatu sotsiaalabi järgse

varjupaigateenuse kohtade arvelt.

13

2.4 Vältimatu sotsiaalabi järgne varjupaigateenus

Tegevuse kirjeldus

Vältimatu sotsiaalabi järgset varjupaigateenust osutatakse aadressil Kauge 4. Teenus on püsiva

hooldusvajadusega klientidele, kes tervisliku seisundi tõttu ei ole suutelised ise endale eluaset hankima

ja vajavad kõrvalabi ning hooldust. Teenust osutatakse ainult Tallinna linna elanikele, kes vajavad

ööpäevaringset hooldust, põetust ja kõrvalabi. Teenusele saamiseks on vajalik kas perearsti või

raviasutuse tõend, kus on ära näidatud teenuse saamise vajadus. Teenuse eesmärgiks on klientide

toimetuleku säilimine või paranemine. Teenust osutatakse CARe metoodika põhimõtete järgi.

Teenuse saajatest ligikaudu 70% on suunatud teenusele vältimatu sotsiaalabi varjupaiga teenuselt.

Teenusele asumisel sõlmitakse kliendiga leping. Ühe kuu jooksul viiakse läbi hooldusvajaduse

hindamine ja koostöös kliendiga valmib individuaalne tegevusplaan ehk resotsialiseerimisplaan

hooldusvajadusega kliendile, kus kliendi soovidest ja vajadustest lähtuvalt seatakse eesmärgid ning

fikseeritakse nende saavutamiseks vajalikud tegevused, tähtajad ja vastutajad. Plaanitud tegevuste

elluviimiseks kasutatakse erinevaid jõustavaid meetodeid. Kuue kuu möödudes toimub plaani

läbivaatamine, millesse on kaasatud klient, üksuse sotsiaaltöötaja, vajadusel üksuse juht ja kliendi

elukoha järgse linnaosa valitsuse juhtumikorraldaja ning teisi võrgustikuliikmed.

Kliendi terviseseisundi muutumisel viiakse läbi uus hooldusvajaduse hindamine. Liikumispuudega

klientidele on kohandatud 1-4-kohalised toad ja võimaldatud juurdepääs üldkasutatavatele ruumidele.

Kõikidele klientidele on tagatud kolm korda päevas soe toit ja vajadusel ka koduõendusteenus. Paljud

Kliendid vajavad koduõendusteenust pea igapäevaselt. Peamised OÜ Koduõe poolt teostatud

tegevused olid uue kliendi saabudes tervisseisundi esmane hindamine, haiglatest saadetud klientide

puhul arstide poolt koostatud haiguslugude läbivaatamine, hooldajatele ravimite andmiseks vajalike

juhtnööride jagamine ja klientidele hooldusplaanide koostamiseks nõu andmine. Samuti toimusid

medõe poolt igapäevaselt ravimite andmine, haavade puhastamised, sidumised ja muud vajalikud

protseduurid.


Vältimatu sotsiaalabi järgsel varjupaigateenusel oli 2018. aastal 45 kohta. Aasta jooksul oli teenusel

kokku 69 erinevat klienti. Kaks klienti sisenes teenusele 2 korda, seega kliendijuhtumeid oli kokku 71.

Teenust kasutas 54 meest ja 17 naist. Meestest oli vanim 86-aastane ja noorim 28-aastane, naistest oli

vanim 84-aastane ja noorim 45-aastane. Suhtlemiskeeleks oli 26 kliendil eesti keel ja 45 kliendil vene

keel.

Aasta jooksul sõlmiti uusi teenuselepinguid 31 kliendiga ja lõpetati 31 kliendiga. Lepingu lõpetanutest

7 suunati edasi hooldekodusse, 5 kliendile eraldati voodikoht SMÜ-s, 4 klienti suunati RÜ-sse, 1

kliendile eraldati linna poolt sotsiaalpind, 4 kliendi toimetulek paranes sedavõrd, et asusid elama

üüripinnale, 2 kliendiga lõpetati seoses kliendi surmaga, 1 kliendiga sisekorraeeskirja rikkumise tõttu

ja 7 klienti lahkus teenuselt omal soovil, asukoht on teadmata.

Aasta jooksul resotsialiseeriti (asusid elama üüripinnale või linnalt eraldatud munitsipaal- või

sotsiaalpinnale) 7,0 % teenuse kasutajatest (juhtumite arv 71), mida võib pidada rahuldavaks

tulemuseks.

Teenuse tulemuslikkuse üheks näitajaks peame ka aasta jooksul resotsialiseerimisteenusele SMÜ-sse

ja RÜ-sse suunatud klientide osakaalu, mis oli 12,7% teenuse kasutajatest, mida võib pidada heaks

tulemuseks.

14

Teenuse tulemuslikkuse näitajateks (lisaks resotsialiseerimisteenusele SMÜ-sse või RÜ-sse suunatud

klientide osakaalule) peab asutus ka teiste toimetuleku paranemisele kaasa aitavate eesmärkide

täitmist.

Vältimatu abi järgse varjupaigateenuse klientide eesmärkide täitmine oli järgmine:

Eesmärk Täidetud

eesmärkide arv

Protsent juhtumite

arvust (n=71)


tervise säilitamine/parandamine 22 30,9

Klientide tagasiside vältimatu sotsiaalabi järgsele varjupaigateenusele (hinnangud skaalal 1-5, 1 - ei pea üldse paika, 5-peab täiesti paika) näitas, et:

- üksuses elamine on elukvaliteeti parandanud, keskmine hinne 4,2 (2016. aastal 3,6); - kliendid on teenusega rahul, keskmine hinne 4,2 (2016. aastal 4,0).

Edasine tegevus

2019. aastal osutab asutus teenust tegevuskavas näidatud mahus ehk ligikaudu 45 kliendile kuus.

Viimaste aastate teenusekasutajate statistika näitab, et kevad-suvisel perioodil on kohtade arv olnud

Tallinna linna vajadusi arvestades olnud piisav, seevastu talvisel perioodil on kohti aeg-ajalt puudu

olnud.

2.5 Vältimatu sotsiaalabi öömajateenus

Tegevuse kirjeldus

Vältimatu sotsiaalabi öömajakohti on Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses kokku 64, sh Akadeemia tee 34

öömajas 38 kohta ja Merelahe tee 4 öömajas 26 kohta. Akadeemia tee 34 öömajas osutati klientidele

öömajateenust ajavahemikul jaanuar-aprill ja oktoober-detsember (kokku 7 kuud aastas). Merelahe

tee 4 öömajas osutati teenust ajavahemikul jaanuar-juuni ja september-detsember (kokku 10 kuud

aastas). Juuli- ja augustikuus on mõlemad öömajad olnud suletud. Sel perioodil tagatakse Tallinnas

öömajateenuse kättesaadavus Alasi 8 asuvas 60-kohalises öömajas.

Öömajateenuse kasutajatele osutati sotsiaaltöötajate poolt nõustamisteenust, jagati infot erinevate

abisaamise võimaluste kohta, aidati taotleda isikut tõendavaid dokumente ja vormistada toetuste või

teenuste saamiseks avaldusi linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale. Tallinna Sotsiaaltöö

Keskuse öömajades on kõigile klientidele on tagatud voodipesu, pesemisvõimalused, toidu tegemise

võimalused (olemas on pliit, veekeedukannud, mikrolaineahi, külmkapp ja toidunõud). Klientide riiete

pesemiseks on kasutada pesumasin ja kuivati. Klientidele anti vajadusel riideabi ja Euroopa Liidu

toiduabi (kiirnuudlid, püreesupid, konservid, tee, kohv jm). Vajadusel jagati klientidele ka

hügieenitarbeid (seep, hambapasta, hambahari, šampooni) ning ravimeid täide ja sügeliste raviks.

Klientide terviseprobleemide leevendamiseks on nii Merelahe 4 kui ka Akadeemia 34 öömajas tööl

osalise koormusega sotsiaalhooldaja, kes on eelneva koduõenduse töökogemusega. Koduõde käis

kliente nõustamas ja ravimas mõlemas öömajas 1 kord nädalas.

Põhilised õendustegevused olid jalgade ja peahaavade sidumine, haavandite ja põletikuliste kollete

ravimine, külmakahjustuste ravimine vererõhu mõõtmine ning info ja nõu andmine, kuidas erinevate

haigusprobleemidega toime tulla ja kuhu vajadusel pöörduda (nt ravikindlustuseta isikute

tervishoiuteenusele). Aasta jooksul pöördusid öömaja kliendid oma terviseprobleemidega

sotsiaalhooldaja poole 309 korral (visiitide arv), sh Merelahe 4 kliendid 102 korral ja Akadeemia 34

kliendid 207 korral. Suuremateks pöördumiste põhjusteks oli 81 korral haavaravi koos sidumistega ja

160 korral ravimite andmine.

15

Akadeemia tee 34 öömajas oli aasta jooksul teenusel 106 isikut (meest). Teenuse kasutajatest vanim

oli 78-aastane ja noorim 19-aastane. Klientidest 99 tuli teenusele ise, 1 klient toodi teenusele politsei

poolt, 1 klient toodi teenusele sotsiaalmajast ja 3 klienti suunati alkoholijoobes oleku tõttu

öömajateenusele sotsiaalmajutusüksustest. Teenuse kasutajatest 91 olid Tallinna linna

sissekirjutusega, 9 klienti olid teistest linnadest/valdadest, 5 klienti olid välisriigikodanikud ja 1 kliendil

puudus rahvastikuregistri järgne elukohakanne. Suhtlemiskeeleks oli 34 kliendil eesti keel, 67 kliendil

vene keel ja 5 kliendil muu keel.

Merelahe tee 4 öömajas oli aasta jooksul teenusel klienti, sh 476 meest ja 67 naist. Meestest oli vanim

78-aastane ja noorim 19-aastane. Naistest oli vanim 85-aastane ja noorim 27-aastane.

Teenusekasutajatest 155 klienti tuli teenusele ise, 386 klienti toodi politsei poolt tänavalt või

kainestusmajast ja 2 klienti tõi teenusele kiirabi. Teenuse kasutajatest 337 olid Tallinna linna

kodanikud, 130 olid teistest linnadest/valdadest, 55 olid välisriigi (Soome, Rootsi, Läti, Leedu,

Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Poola ja Nigeeria) kodanikud ja 22 kliendil puudus

rahvastikujärgne elukohakanne või dokumentide puudumisel ei suudetud isikut tuvastada.


Öömajades osutati abivajajatele teenust igapäevaselt õhtul kella 19-st kuni hommikul kella 9-ni.

Jõulupühadel ja uusaasta esimesel päeval olid mõlemad öömajad avatud ööpäev läbi.

Aasta jooksul kasutas öömajateenust kahe öömaja peale kokku 593 erinevat klienti, sh 526 meest ja

67 naist. Juhtumeid oli kokku 649, sest 56 klienti kasutas aasta jooksul öömajateenust nii Akadeemia

34 kui ka Merelahe 4 asuvas öömajas.

Teenuse kasutajatest 381 olid Tallinna linna kodanikud, 134 klienti oli kantud teiste kohalike

omavalitsuste elanike registrisse, 57 klienti olid välisriikide kodanikud ja 21 kliendi osas

elukohaandmed rahvastikuregistri andmetel puudusid või ei suudetud isikut dokumentide puudumisel

tuvastada. Suhtlemiskeeleks oli 266 kliendil eesti keel, 270 kliendil vene keel ja 57 kliendil muu keel.

Teenuse kasutajatest 238 tulid teenusele ise, 353 toodi politsei poolt tänavalt või kainestusmajast ja

2 klienti toodi teenusele kiirabi poolt.

Aasta jooksul kasutati öömajateenust 13 350 korral (teenuse kasutajad x ööbimiskorrad), seega

keskmine ööde arv ühe teenust saanud isiku kohta oli 22,5 ööd.

Klientide tagasiside vältimatu sotsiaalabi öömajateenusele (hinnangud skaalal 1-5, kus 1 - ei pea üldse paika, 5 - peab täiesti paika) näitas, et:

- öömajas viibimise ajal on igapäevaeluga toimetulek paranenud, keskmine hinne 4,1 (2016. aastal 4,1):

- kliendid on teenusega rahul, keskmine hinne 4,4 (2016. aastal 4,1).

Edasine tegevus

Öömajakohtade täituvuse statistika on näidanud, et öömajakohti ei ole Tallinna linna vajadusi

arvestades juurde vaja. Öömajateenust on kavas osutada 2019. aasta esimesel poolaastal samas

mahus ja perioodil nagu eelnevatel aastatel.

Kuna Akadeemia 34 öömajateenuse kasutajad on suures osas püsikliendid, kes vajaksid majutamist

ööpäev läbi, on alates 01.07.2019 kavas Akadeemia 34 öömaja reorganiseerida alkohoolikute

resotsialiseerimisüksuseks.

16

2.6 Võlanõustamine Võlanõustamise eesmärgiks on parandada rahalistesse raskustesse sattunud isiku või pere

toimetulekuvõimet. Teenus on suunatud eelkõige makseraskustes Tallinna elanikele, kellele on teenus

tasuta; tasulist teenust osutatakse teiste omavalitsuste elanikele. Teenus on eelregistreerimisega.

Võlanõustamise sisu on lühidalt järgmine:

nõustamine ennetamaks võlgade tekkimist;

nõustamine ja teabe edastamine võlgnike õigustest, kohustustest ning abisaamise võimalustest seoses tekkinud võlgadega;

kaasa aitamine kliendi probleemide võimalikult kiirele lahendamisele;

motiveerimine tegutsemaks igapäevaelus parema toimetuleku nimel;

teavitamine riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatest teenustest ja toetustest;

abistamine dokumentide koostamisel;

abistamine dokumentide taotlemisel;

suhtlemine erinevate ametiasutustega.

Võlanõustajad teenindasid kliente tööpäeviti aadressidel Tuulemaa 6, Akadeemia tee 34, Männiku tee

92 ja Mahtra 44.

Asutuses oli 2018. a lõpu seisuga üks majandus- ja võlanõustamise üksuse juhi, neli võlanõustaja ning

0,5 majandusnõustaja ametikohta. 3 võlanõustajat osutasid nii võlanõustamise kui

majandusnõustamise teenust, 1 nõustaja ainult võlanõustamise teenust ning 1 nõustaja

0,5 töökoormusega ja üksuse juht osalise koormusega ainult majandusnõustamise teenust.

Asutuse neli võlanõustajat on lõpetanud võlanõustaja pädevuskoolituse ja omavad õigusteaduse alast

kõrgharidust, viiendal üksuse töötajal on majandusalane kõrgharidus, kuues nõustaja on sotsiaaltöö

magister. Ühel majandusnõustajal on kutsekvalifikatsioon võlanõustaja assistent, tase 5 ning kahel

võlanõustajal on kutsekvalifikatsioon võlanõustaja, tase 6.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus on Eesti Võlanõustajate Liidu (EVNL) liige.


2018. aastal oli võlanõustamises 2493 registreeritud vastuvõttu, st keskmiselt 207 vastuvõttu ühes

kuus. Kohale tulemata jätnute protsent suurenes so 20,4% registreeritud vastuvõttudest. 2017. aastal

oli vastav näitaja 18,6%. Teenuse kasutajate arv oli kasvavas trendis. Teenust kasutas aasta jooksul

1137 erinevat isikut (2017. aastal 1066).

2018. aastal vastuvõtul käinud klientidest oli esmakordselt pöörduvaid 51,7% ja korduvaid (eelmine

visiit vähemalt 12 kuu jooksul) 47,9%. 2017. aastal vastuvõtul käinud klientidest oli esmakordselt

pöörduvaid 51,3% ja korduvaid 48,7%.

2018. a nõustamisteenusel käinud isikutest oli sotsiaalse seisundi järgi 43% töötavaid, 25%

töövõimetuspensionäre või töövõimetoetust saavaid isikuid ja 12% vanaduspensionäre. 2017. a 45%

töötavaid, 26% töövõimetuspensionäre või töövõimetoetust saavaid isikuid ja 9% vanaduspensionäre.

Töötajatest parima töötulemusega nõustaja osutas aastal 2018 majandus- ja võlanõustamise teenust

680 korral.

Edasine tegevus

Võlanõustamise teenuse osutamist on kavas jätkata mahus ligikaudu 200 vastuvõttu kuus. Nõustamine

toimub aadressidel Tuulemaa 6, Akadeemia tee 34, Männiku tee 92 ja Mahtra 44. Soovi korral viiakse

grupinõustamist läbi ka asutustes.

17

2.7 Majandusnõustamine

Tegevuse kirjeldus

Majandusnõustamise eesmärk on aidata kaasa isikute ja perede paremale majanduslikule ja

sotsiaalsele toimetulekule, õpetades inimesi oma rahalisi ressursse oskuslikult kasutama ja võlgadesse

sattumist ennetama.

Majandusnõustamise sisu on :

isiku tulude-kulude analüüs,

pere-eelarve koostamine,

oskusliku majandamise ja võlgade vältimise õpetamine.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab majandusnõustamise teenust lisaks asutuse majutusüksuste

klientidele ka teistele linnaelanikele, sh linnavaraameti ja linnaosade valitsuste poolt suunatud

isikutele. Linnakodanike vastuvõtt toimub aadressidel Tuulemaa 6 ja Mahtra 44. Soovi korral viiakse

grupinõustamist läbi ka asutustes.

2018. aastal osutati majandusnõustamise teenust peamiselt Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse

majutusüksuste klientidele. Teenust osutati ka neile Tallinna Linnavaraameti poolt suunatud poolsajale

kliendile, kes soovisid üürilepingu pikendamist, kuid kellel oli varasemalt olnud võlgu.


2018. aastal oli majandusnõustamisel 1224 registreeritud vastuvõttu, st keskmiselt 102 vastuvõttu

ühes kuus. 7,8% registreeritud vastuvõttude puhul ei tulnud klient kahjuks kohale.

Majandusnõustamisele kohale tulemata jätmine on langustrendis (2017. aastal 11,8% registreeritud

vastuvõttudest).

Teenust kasutas kokku 474 isikut 1129 korral. Teenuse kasutajatest 421 isikut olid asutuse

majutusüksuste kliendid, 51 linnavaraameti poolt suunatud munitsipaalmajade elanikud ja

omaalgatuse korras 2 linnakodanikku.

2018. aastal vastuvõtul käinud klientidest oli esmakordselt pöörduvaid 18,5% ja korduvaid (eelmine

visiit vähemalt 6 kuu jooksul) 81,5% (2017. aastal vastavalt 19% ja 81%).

Edasine tegevus

Ootame majandusnõustamise teenusele Tallinna elanikke, kes soovivad saada õpetust selle kohta,

kuidas väikese sissetulekuga paremini hakkama saada.

Linnaosade valitsuste suunamisel ootame majandusnõustamise teenusele näiteks:

linnaosa halduses olevate sotsiaalkorterite taotlejaid;

sotsiaalmajutusüksuse kohta taotlevaid isikuid;

toimetulekutoetuse saajaid;

toiduabi saajaid;

lastekodust elluastujaid;

teisi majanduslikes raskustes olevaid isikuid.

Alates 01.01.2019 on teenus ümber nimetatud majandamisnõustamiseks, sest see nimetus vastab

teenuse sisule paremini.

18

3. KLIENTIDELE LISAVÄÄRTUST PAKKUVAD ETTEVÕTMISED Tegevuse kirjeldus

Tööalane rehabilitatsioon

Projekt „Mina töötan“. Kõigis majutusüksustes jätkati 2018. aastal paberpakendite valmistamist

ühiskondlikult kasuliku töö projekti „Mina töötan“ raames. Klientidele on nn kotiprojekti tundides

käimine tore vaheldus, mis võimaldab arendada ka sotsiaalset suhtlust. Kogenud juhendajate käe all

valmistati aasta jooksul ligi 30 000 paberpakendit, sh paberkotti ja-karpi, mis jagati erinevatele

asutustele ja ettevõtetele. Populaarsemad üritused, kus Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse klientide tehtud

paberkotte aktiivselt kasutatakse, on Mardilaat ja Tallinna Lauluväljakul toimuvad käsitöömessid.

Paberpakendite valmistamisega propageeritakse taaskasutust ja rohelist mõtteviisi ning teavitatakse

Eesti ühiskonda koduta inimestest.

Projekt „Narkomaania ja AIDSí ennetustegevus“

MTÜ Eesti Positiivse Tervise Liit viis perioodil 01.02. -31.12.2018 läbi projekti, mille eesmärgiks oli

narkomaania ja AIDSí ennetustegevus. Läbi viidi loengute sari läbiviimine Varre 7, Mahtra 44 ja Kadaka

153 klientidele. Loengute teemadeks olid HIV/AIDS ja teised sugulisel teel levivad infektsioonid. Samuti

räägiti loengute käigus alkoholi ja narkootikumide sõltuvusest ning võimalikust tervenemisest.

Riideabi

Koostöö MTÜ-ga Uuskasutuskeskus. Uuskasutuskeskusega on asutus teinud koostööd juba viiendat

aastat. Ka sel aastal koguti ja toodi majutusüksuste klientidele keskuse poolt kasutatud riideid.

Kolmandat aastat järjest korraldas Uuskasutuskeskus detsembrikuus Mustakivi Uuskasutuskeskuse

kaupluses vaid Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse klientidele mõeldud tasuta asjade päeva. Kliendid said

valida endale sobivaid riideesemeid, jalanõusid, kööginõusid, raamatuid, majapidamistarbeid jm. Nagu

ka eelnevatel aastatel, pakkusid keskuse töötajad kõigile külastajatele sooja suppi, kohvi ja küpsiseid.

Üleskutsed rõivaste kogumiseks. Aasta jooksul tegi Tallinna Sotsiaaltöö Keskus sotsiaalmeedia kaudu

mitu üleskutset jalanõude, kinnaste, mütside ja sallide kogumiseks öömajade klientidele. Üleskutsele

reageerisid mitmed linnakodanikud ja ka asutuse töötajad, kes tõid suurel hulgal meeste rõivaid.

Öömaja klientidele osteti asutuse poolt lisaks 100 paari aluspükse ja 100 paari sokke.

Toiduabi

Euroopa Liidu toiduabi. Tallinna Sotsiaaltöö Keskusele eraldati Euroopa Liidu toiduabi 2018. aastal

kokku 380 pakki. EL toiduabi said Akadeemia ja Merelahe öömajateenuse kasutajad ja osaliselt ka

resotsialiseerimisüksuste kliendid, kellel puudus sissetulek või kes olid toimetulekutoetuse saajad.

Toiduabi väljajagamine toimus kahes jaos. Perioodil märts-mai jaotati välja 190 pakki ja perioodil

oktoober-detsember samuti 190 pakki. Aasta jooksul jagati välja 6840 pakki (kuivtoidu portsu)

kiirpudruhelbeid, 7680 pakki kiirnuudleid, 9120 pakki kiirsuppi, 312 pakki kuivatatud puuvilju,

768 veiselihakonservi, 768 skumbria õlis ja 768 sprotid õlis konservi, 780 pakki kartulihelbeid, 390

väikest šokolaadi, 420 pakki musta teed ja 384 pakki Araabika kohvi. Öömaja klientidele ei eraldatud

komplekteeritud täistoidupakki, vaid jagati igapäevaselt eraldi toiduaineid vastavalt klientide

vajadustele ja soovile.

Pühadepraed. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt telliti öömajade (Akadeemia tee 34 ja Merelahe tee 4)

klientidele jõululaupäeva õhtuks ning vältimatu sotsiaalabi ja vältimatu sotsiaalabi järgse varjupaiga

(Kauge 4) klientidele vana-aasta õhtuks pühadepraed.

Ühisüritused

EMIN teavituse projekt. Euroopa Minimaalsete Sissetulekute Võrgustik (EMIN) on organisatsioonide ja

üksikisikute võrgustik, kes on pühendunud sellele, et järk-järgult realiseeruks inimeste õigus saada

19

väärikat äraelamist võimaldavat miinimumsissetulekut. EMIN teavituse projekt viidi läbi kõigis Euroopa

Liidu liikmesriikides ja võrgustiku tegevust koordineeris Euroopa Vaesusevastase Võitluse Võrgustik

(EAPN). Liikmesriikides toimuvate algatuste ning sündmuste lõimimiseks startisid aprillis 2018 kaks

EMIN reklaambussi. 09.-12.06.2018 külastas üks bussidest ka Eestit. 12.06.2018 peatus buss Tallinna

Sotsiaaltöö Keskuse Paljassaare üksuse territooriumil. Üritusel osales ligikaudu 50 Tallinna Sotsiaaltöö

Keskuse klienti ja 30 töötajat. Ürituse avasõnaga esines sotsiaalkaitseminister Kai Iva ja EAPN Eesti

koordinaator Kärt Mere. Kõigile osalejatele pakuti kohapeal kerget einet, muusikaga rõõmustas

osalejaid laulja Marju Länik, keda saatis Are Jaama.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine. Tallinna Sotsiaaltöö Keskus käivitas Eesti Vabariigi sajandaks juubeliaastaks programmi „EV 100“, mille raames osalesid majutusüksuste kliendid erinevatel üritustel ja koostööprojektides. Programm algas 2017. aasta juunis, üritused jätkusid aastal 2018, sh:

- 23.01.2018 toimus pealkirja all „Eesti inimesed“ majutusüksuste klientide kohtumine Aleksei

Turovskiga. Kohtumine leidis aset Tallinna Puuetega Inimeste Kojas. Aleksei Turovski tegi

kakskeelse ettekande teemal „Eesti loodus ja meie maal elavad loomad“. Tagasiside oli väga

positiivne. Üritusel osales 68 inimest.

- Aasta alguses kutsuti majutusüksuste kliente ja töötajaid üles valmistama Eesti Vabariigi

teemalist käsitööd, sh lõngamaale, seinapilte jms, mis kajastaks looja nägemust Eestist, meie

loodusest, inimestest ja sümbolitest. Töid võis teha individuaalselt või kollektiivselt. Ideeks oli

kokku koguda 100 kunstiteost. Veebruari alguseks laekus üle saja omaloomingulise töö.

19.02.2018 avati Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse näitus „100

käsitööd“. Laekunud töödest koostati ka fotokogumik.

- 21.02.2018 toimus vabariigi sünnipäevale pühendatud Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse klientide

vastuvõtt Sõpruse Bistroo restoranis. Vastuvõtul osales 60 inimest. Pakuti suupisteid, meeleolu

loomiseks toimus väike kontsert, eeskavaga esines Tallinna Huvikeskus „Kullo“

tantsuansambel „Sõleke“.

- 26.02.2018 toimus koostöös Tallinna Teeninduskooliga programmi „EV100“ teine Eesti

rahvuskööki tutvustav üritus. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse kliendid kutsuti Tallinna

Teeninduskooli, kus toimus loeng „Maitserännak läbi Eesti“, peale mida said kohalolijad

maitsta Eesti eripiirkondade traditsioonilisi roogasid. Üritusel osales 50 inimest.

- Aprillis viidi majutusüksuste klientide hulgas läbi Tallinna teemaline viktoriin, millest võttis osa

178 inimest.

- 30.05.2018 toimus Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse klientide väljasõit Lahemaale. Kavas oli Sagadi

mõisa ja Vihula mõisa külastus, lõunapaus Kuusalu söögitoas ja Jägala joa külastus. Väljasõidul

osales 48 inimest.

Tallinna päeva tähistamine. Tallinna Sotsiaaltöö Keskus on Tallinna päeva tähistanud alates aastast

2008, pakkudes sellega rõõmu nii oma klientidele kui ka töötajatele. Asutus tähistas seekord Tallinna

sünnipäeva 9. mail Tallinna Puuetega Inimeste Keskuses (Endla 59). Toimus asutuse klientide

lõngamaalide näitus, klientidele korraldatud Tallinna teemalise viktoriini võitjate õnnitlemine ja

tantsupidu. Osalejatele pakuti morssi ja küpsiseid.

Muusikatunnid. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse majutusüksuses toimusid üks kord kuus muusikatunnid.

Koolituskoordinaator valmistas igaks tunniks ette kümmekond laulu ja printis kaasalaulmiseks välja ka

laulusõnad. Laulude valikul võeti arvesse ka klientide soove. Muusikatunni raames tutvustati laulude

autoreid, laulude saamislugusid ja algseid esitajaid. Muusikatunde rikastasid kohale kutsutud

professionaalsed muusikuid, kes tutvustasid erinevaid pille ja oma pillimängu oskusi.

Kabeturniir toimus nii klientide kui ka töötajate soovil juba neljandat aastat. Turniirist võtsid osa kõigi

majutusüksuste kabehuvilised. Kuna klientide huvi kabeturniirist osavõtuks on alati olnud suur, siis

20

korraldati eelnevalt üksusesisene kabeturniir, kus selgitati välja kolm paremat mängijat, kes pääsesid

edasi finaalturniirile. Finaalturniiri läbiviijaks oli Varre üksuse personal, kes valmistas ette võistlusruumi

ja kattis osalejatele kohvilaua. Kõigile osalejatele anti diplom osavõtu eest. Võitjad meeskondlikus ja

individuaalses arvestuses said karika.

Huviringid

Käsitööring. Kauge üksuses toimus kord nädalas juhendaja eestvedamisel klientide käsitööring, kus

tegeleti vaheldumisi käsitöö ja kokandusega. Kliendid valmistasid kauneid õnnitluskaarte, mida jagati

hiljem ka teistele üksustele klientide sünnipäevade tähistamiseks. Juhendaja eestvedamisel küpsetati

erinevate tähtpäevade puhul pirukaid ja jõuludeks valmistati piparkooke, mida jagati lahkelt ka neile

klientidele, kes ei saanud ringitööst osa võtta.

Kangastelgedel kudumine. Varre üksuses toimus käsitööõpetaja juhendamisel kangastelgedel

kudumise õpetus nii klientidele kui ka töötajatele. Juhendaja õpetussõnade järgi valmistati EV100

tähistamiseks mitu vaipa.

Tegevused lastele

MTÜ Papaver ja Hispaania keele- ja kultuurikeskuse Centro Picasso direktori Raul Ramiroga koostöös

käivitati jõulukampaania, mille käigus koguti kingitusi lastele. Eesmärk oli teha kingitusi lastele, kelle

pered elavad majanduslikult raskes olukorras. Keelekeskuse õpilased tõid oma kodust nii uusi kui ka

kasutatud, kuid terveid ja puhtaid laste mänguasju. Kokku koguti 60 mänguasja, sh karvased

kaisuloomad, nukud, autod, pusled, lauamängud jm. Annetatud mänguasjad viidi Tallinna Sotsiaaltöö

Keskuse majutusüksustesse, kus elavad lastega pered.

MTÜ Serve The City on olnud asutuse pikaajaline partner. Noored vabatahtlikud korraldasid kord kuus

Tuulemaa üksuses elavatele lastele üritusi, käisid koos lastega mängimas ja tähistasid tähtpäevi.

Halastuse Misjonäride Ordu nunnad käisid pühapäeviti Tuulemaa üksuse lastega õues mängimas ja

jalutamas ning vestlusringe korraldamas.

Peeteli Sotsiaalkeskuse tegi kogu aasta vältel tööd Tuulemaa üksuse peredega, kelle lapsed olid

linnaosa valitsuse lastekaitsetöötaja soovitusel ajutiselt keskusesse elama suunatud. Mitmed keskuses

olnud lapsed said võimaluse olla suvel Mati Sinisaare eestvedamisel korraldatud lastelaagris Norras.

Muud ettevõtmised

Üritused üksustes. Kõigis majutusüksustes korraldati aasta jooksul klientidele erinevaid üritusi.

Tähistati olulisemaid tähtpäevi, nt vabariigi aastapäev, jaanipäev, jõulud. Töötajate ja aktiivsemate

klientide eestvedamisel küpsetati pühadeks kooke ja jõuludeks piparkooke. Klientide sünnipäevi peeti

meeles käsitööringis valmistatud õnnitluskaartidega. Üheskoos korrastati oma üksuse territooriumi.

Kadaka resotsialiseerimisüksusel on hea koostöö samas majas asuva Tallinna Tugikeskusega JUKS.

Ühiselt korrastatakse ja hoolitsetakse maja ümber olevate lillepeenarde eest. Üksuse kliendid aitavad

tugikeskust raskemate välitööde tegemisel, nt suvel muru niitmine ja talvel lumekoristusel. Samuti on

kliendid saanud tugikeskusele abiks olla väliste ürituste korraldamisel.

HIV kiirtestimise päevad. Koostöös Eesti HIV-positiivsete võrgustikuga korraldati kõigis üksustes tasuta

HIV kiirtestimise päevi. Kõigis üksustes võeti testimistest aktiivselt osa. Head eeskuju näitasid ka

üksuste töötajad. Testimisel osalenutele jagati kondenspiima ja kondoome.


Üritustest osavõtt aitab kaasa klientide toimetulekuvõime parandamisele ja resotsialiseerimisele ning

tõsta nende elukvaliteeti. Ühisüritustel osalejad õpivad omavahelist suhtlemist, viisakat käitumist ja

üritusele kohaselt riietumist. Osalejad tutvuvad erinevate elualade inimestega, õpivad tundma

21

erinevate rahvaste kombeid ja tavasid ning saavad praktiseerida teises keeles suhtlemist. Kliendid

saavad ühistest tegemistest positiivse elamuse, nende enesehinnang tõuseb ja nad tunnevad ennast

ühiskonda kaasatuna. Üritustel pakutav kultuuriprogramm on paljudele klientidele ainsaks

võimaluseks nautida kauneid kunste.

Ringide töös osalemine aitab säilitada klientide huvi enda ümber toimuva vastu, arendab nende käelist

tegevust ja suhtlemisoskust ning motiveerib igapäevaselt tegutsema ja oskusi arendama.

Riide- ja toiduabi aitab klientidel väikese sissetuleku juures paremini toime tulla. Mitmetele klientidele,

kelle sissetulekud on väga väikesed või üldse puuduvad, on toiduabi eluliselt vajalik.

Klientidele korraldatud narkomaania ja AIDSí teemalised loengud tõstavad klientide teadlikkust

sugulisel teel levivatest haigustest ja aitavad kaasa sõltuvusest tervenemisel.

Edasine tegevus

Tallinna Sotsiaaltöö Kesksus otsib ka edaspidi erinevaid võimalusi klientide aktiveerimiseks ja neile

lisaväärtust pakkuvate ettevõtmiste korraldamiseks. Vastavalt olemasolevatele vahenditele ja

lähtuvalt klientide vajadustest otsitakse võimalusi riide- ja toiduabi andmiseks, korraldatakse

ühisüritusi ja jätkatakse huvitegevuste korraldamist.

2019. aastal jätkub koostöö MTÜ Eesti Positiivse Tervise Liiduga, mille raames toimuvad HIV/AIDSí

teemalised loengud nendes üksustes, kes 2018. aastal projektis ei osalenud.

4. TUGIPROTSESSID

4.1 Töökeskkonna alane tegevus

Tegevuse kirjeldus

Töökeskkonna alase tegevuse eesmärk on töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamine.

Töökeskkonna alane tegevus koosneb põhiosas järgmistest tegevustest: - juhendamised; - töökeskkonna riskide hindamised; - riskide hindamise käigus esinenud puuduste kõrvaldamine; - töökeskkonna pidev seire; - töökeskkonna nõukogu töö organiseerimine; - esmaabi osutamise korraldamine; - töötajate tervisekontrolli korraldamine; - töötajate vaktsineerimise korraldamine; - tuleohutuse korraldamine; - toidukäitlemise korraldamine; - tööõnnetuste fikseerimine.


Lisaks kohustuslikele tegevustele sai asutus ka 2018. aastal töötajatele võimaldada vaktsineerimist A-

ja B-hepatiidi ning gripi vastu. Huvi gripi vastu vaktsineerimisele kasvas aasta jooksul oluliselt. Kui 2017.

aastal soovis vaktsineerimist 27 töötajat, siis 2018. aastal juba 43 töötajat 116-st (37,1%).

Töötervishoid ja tööohutus vastab riiklikele normidele. Asutusele 2018. aasta jooksul ettekirjutusi ei

tehtud.

12.12.2018 toimus Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse kontrollkäik Kauge 4

majutusüksusesse. Kontrolliti toidukäitlemisega seotud puhastust ja desinfitseerimist, personali,

22

mõõtevahendeid, külmaahelat, jäätmekäitlust, kahjuritõrjet ja dokumentatsiooni täitmist. Leiti, et

asutuse toidukäitlemine on vastavuses Toiduseaduses ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses

852/2004 toiduainete hügieeni kohta sätestatud nõuetega.

Asutuse ruumides suudetakse õnnetusi ära hoida. Asutuses ei olnud 2018. aasta jooksul mitte ühtegi

tööõnnetust (2017. aastal oli üks õnnetus, kus töötaja komistas laos ja kukkus, sai luumurru ja

peahaava).

Edasine tegevus

Koostati 2019. aasta töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava. Valdkonna tegevus toimub vastavalt

tegevuskavale.

4.2 Pesupesemisteenused

Tegevuse kirjeldus

Voodipesu pesemine, kuivatamine ja triikimine toimub asutuse majutusüksustes asuvates

pesuköökides ja see on kliendile tasuta. Kauge üksuse voodipesu pestakse Kauge üksuse pesuköögis,

Mahtra üksuse voodipesu pesemise korraldab ruumide rendileandja Aktsiaselts Mahtra Teeninduse,

teiste majutusüksuste voodipesu pestakse Tuulemaa üksuse pesuköögis. Kauge üksuses peseb pesu

1 abitööline, Tuulemaa üksuses on pesupesemiseks loodud 1 pesumajanduse koordinaatori ja

0,5 abitöölise ametikohta.

Pesu transpordib üksustest pesukööki ja tagasi töökeskkonnaspetsialist. Pesu vedu toimub kindla

graafiku kohaselt, mille koostab pesumajanduse koordinaator.

Isikliku pesu pesemine ja kuivatamine on kliendile tasuline. Kliendid tasuvad 1,0 eurot masinatäie pesu

pesemise ja 1,0 eurot pesu kuivatamise kohta. Toimetulekutoetust saavatelt peredelt teenuse eest

tasu ei võeta. Igas majutusüksuses on pesumasinad ja kuivatusmasinad, mille juures on

kasutusjuhendid. Kliendid saavad pesu pesta ainult asutuse töötaja järelevalve all.


Tuulema pesumajas pestud pesu kogused (masinatäied) üksuste lõikes viimasel kolmel aastal:

Üksus 2016 2017 2018

Akadeemia 606 775 1071

Tuulemaa 1048 959 854

Männiku 891 722 761

Varre 435 438 412

Paljassaare 140 97 71

Kadaka 379 335 382

Kokku 3499 3326 3551

2018. aastal pesti ühes kuus keskmiselt 295,9 masinatäit pesu, mis teeb ühes tööpäevas ligikaudu

14,8 masinatäit pesu (2017. aastal oli 13,9 masinatäit päevas). Võrreldes eelmise aastaga tõusis kõige

rohkem Akadeemia üksuse pesu pesemise maht ja langes Tuulemaa üksuse pesu pesemise maht.

Edasine tegevus

Kuna asutuse majutusüksuse klientidel on probleeme isikliku hügieeni pidamisega, on paljude klientide

voodipesu väga must. Jätkuvalt püütakse kliente õpetada ning motiveerida ennast pesema ja hoidma

nende kasutusse antud vara (sh voodipesu).

23

Kuna Tuulemaa pesumajas on pesu pesemise maht aastate jooksul palju tõusnud ja töötajatel tuleb

teha ületunde, on 2019. aastal kavas lisada pesumaja ventilatsioonisüsteemile võimsust, mis

võimaldaks paigaldada täiendava pesumasina ja kuivatusmasina. Tallinna Linnavaraametile on esitatud

sellekohane taotlus.

5. ÜHISKONNA TEAVITAMINE JA TÖÖ KOGUKONNAGA

5.1 ÜRO vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise päev

Tegevuse kirjeldus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus tähistab igal aastal ÜRO poolt väljakuulutatud rahvusvahelist vaesuse ja

sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise päeva. Sel aastal korraldati üksuste klientidele pidulik vastuvõtt,

mis leidis aset 22. oktoobril Rahvusooper Estonia valges saalis.

Osalejaid tervitas avasõnadega Rahvusooperi Nõukogu esimees Arne Mikk. Muusikalise etteastega

tervitas kohalolijaid Ivo Linna. Ühiselt vaadati Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse tellimusel 2014. aastal

valminud filmi „Vaesusest“. Kaetud oli pidulik kohvi- ja suupistelaud.


Vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise päeva tähistamisega juhtis Tallinna Sotsiaaltöö Keskus taaskord

tähelepanu järjest süvenevale vaesuse ja ebavõrdsuse probleemile. Sel aastal oli põhitähelepanu

suunatud meie asutuse klientidele, kes on toimetulekuraskustes ja tunnevad ennast sageli tõrjutuna.

Piduliku sündmuse korraldamise eesmärk oli muu hulgas innustada osalejaid vaatama oma tulevikule

positiivsemalt ja julgustada neid astuma konkreetseid samme tulevikuplaanide seadmisel. Sellele

aitasid kaasa kõik vastuvõtule kutsutud esinejad, kes näitasid üles austust ja lugupidamist kohalolijate

suhtes.

Vastuvõtul osales 70 inimest. Klientide tagasiside oli väga positiivne, mitmed kliendid mainisid, et

viibivad Estonia teatris esmakordselt ja on korraldajatele väga tänulikud.

Edasine tegevus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus jätkab vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemise päeva tähistamist eesmärgiga

juhtida suuremat tähelepanu laialt levinud ühiskondlikule probleemile.

5.2 Tutvumiskäigud Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse

Tegevuse kirjeldus

20.03.2018 andis Kesklinna Valitsuse linnaosa vanem Vladimir Svet asutuse laiendatud juhtkonna

koosolekul sotsiaaltöötajate päeva puhul üle tervitused asutuse sotsiaaltöötajatele. Lühidalt vesteldi

argistel tööteemadel ja linnaosa vanem lubas külastada asutuse majutusüksusi.

03.04.2018 tutvus Saku Vallavalitsuse 9-liikmeline delegatsioon (abilinnapea, sotsiaalhoolekande

osakonna juht, sotsiaaltöötajad ja valla eluruumide osakonna spetsialist) Kauge 4, Männiku 92 ja

Varre 7 majutustingimustega. Samuti tunti huvi majutusüksuste planeeringu, klienditubade jaotuse,

ühiskasutuses olevate ruumide lahendusega ning maja ülalpidamiskulude katmisega seonduvaga.

26.04.2018 külastas Tartu abilinnapea koos Tallinna Linnavaraameti spetsialistidega Varre 7 ja

Männiku 92 SMÜ-d. Kuna Tartus on plaanis ehitada toimetulekuraskustes isikutele uus majutusüksus,

siis tunti eelkõige huvi SMÜ-de haldamisega seotud kulude ja probleemidega.

24

07.05.2017 tutvus 24 Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi 11. klassi sotsiaaltöö valikaine kursuse läbinud

õpilast Kauge üksuses osutatava vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenuse ja vältimatu abi järgse

varjupaigateenusega. Õpilastele anti esmalt kiire ülevaade Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse struktuurist ja

asutuse poolt osutatavatest teenust, seejärel tehti ringkäik üksuses. Peale ringkäiku said õpilased

esitada küsimusi. Koostöö Pelgulinna Gümnaasiumiga on toimunud juba kaks aastat.

01.06.2018 tutvus Helsingi linna 12 majandamis- ja võlanõustajat Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse

võlanõustamise teenusega. Vahetati kogemusi töö sisulistes küsimustes. Tõlgina osales Siiri Hanson.

18.06.2018 toimus Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestvõttel infopäev TAI tugisikutele, kes hakkavad

nõustama sõltuvusprobleemidega isikuid. Infopäeva läbiviijaks oli palutud Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse

resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht, kes andis ülevaate asutuse poolt osutavatest teenustest ja

teenusele saamise tingimustest.

26.09.2018 külastasid asutust Haapsalu Sotsiaalmaja töötajad. Tutvumiskäigul osales 17 sotsiaalmaja

töötajat, sh direktor, tegevusjuhid, sotsiaaltöötajad ja hooldajad. K. Põldemaa andis ülevaate asutuse

struktuurist ja osutatavatest teenustest. Seejärel käidi tutvumas Akadeemia 34 öömaja ja SMÜ-ga ning

Männiku 92 SMÜ-ga. Üksuse juhid andsid ülevaate teenusel olevast klientuurist ja teenusele saamise

tingimustest, sotsiaaltöötajad tutvustasid klienditöö tööpõhimõtteid.

28.09.2018 tutvusid Mustamäe volikogu sotsiaal- ja korrakaitse komisjoni liikmed Akadeemia tee 34

öömajaga. Tunti huvi ka maja üldise ja õueala korrashoiu vastu.

12.10.2018 tutvus Põhja-Tallinna Valitsuse linnamajanduse osakonna spetsialist Julia Vostrikova

öömajade ja SMÜ-de majutustingimustega.


Hoolekandeasutuste töötajate huvi Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse töö vastu näitab, et asutus on

üleriigiliselt tunnustatud hoolekandeasutus. Asutus suhtleb aktiivselt oma koostööpartnerite ja

avalikkusega ning õpib ka ise nende suhete kaudu.

Edasine tegevus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus võtab asutust külastada soovijaid võimalusel alati vastu, et jagada oma

kogemusi ja saada infot nii välismaalt kui Eestist tulnud külastajate headest praktikatest.

5.3 Ülevaade meediakajastustest Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse tegemisi kajastati 2018. aastal erinevate meediakanalite vahendusel 28

korral (2017. aastal mainiti asutuse tegemisi 38 korral). Meediakajastuste arv oli sel aastal tunduvalt

väiksem, sest asutus keskendus rohkem asutusesisestele üritustele ning ei kaasanud kõikidesse

üritustesse meediat.

Kõige enam (12 korral) tundis asutuse tegemiste vastu huvi televisioon, sh Tallinna Televisioon, ETV,

ETV+ ja Kanal 2. Erinevates veebiväljaannetes (Eesti Päevaleht, Delfi, Postimees, Pealinn, EV100,

Tallinna huviportaal) mainiti Tallinna Sotsiaaltöö Keskust 11 korral, paberkandjal ilmus asutusest

artikleid 3 korral. Raadiokajastusi oli 2, sh andis Riina Kuremaa Vikerraadiole ja Klassikaraadiole

intervjuu võlanõustamisteenusest.

Kõige enam leidsid meedias kajastust asutuse EV100 sarja üritused, sh eriti käsitöö näitus Tallinna

Linnavalitsuse fuajees. Üritustel üles võetud videoklippides esinesid ka mitmed kliendid, kellel jätkus

Tallinna sotsiaalhoolekande süsteemi kohta kiidusõnu. Ajakirjanikud tundsid suurt huvi öömajade

vastu, seda eriti külmaperioodidel, mil kodutute käekäik teeb üldsusele rohkem muret.

25

2017. aasta detsembris Eesti Päevalehes ilmunud artiklile „Sotsiaalmaja elanik kurdab pidevalt

valitseva terrori üle“ ilmus 30. jaanuaril 2018 järg „Sotsiaalmaja probleeme kirjeldanud mees sattus

uue rünnaku alla“, mis kajastas sotsiaalmajutusüksuseid ja sotsiaaltöötajaid halvas valguses. Sama

ajakirjaniku sulest ilmus artikkel tänavakodutust, kelle sõnul ei ole vältimatu sotsiaalabi öömajades

turvaline viibida. Kersti Põldemaa kirjutas negatiivsetele kajastustele vastates artikli, milles kirjeldas

asutuse teenuseid ja nende osutamise tingimusi ning rõhutas, et kedagi ei saa vastu nende tahtmist

aidata. Artikkel avaldati kahjuks ainult eesti Päevalehe veebiväljaandes. Sotsiaalmajutusüksuste ja

öömajade turvalisuse sõnal võttis korduvalt sõna ka abilinnapea Tõnis Mölder, selgitades avalikkusele

teenuste osutamise tagamaid.

Üldiselt oli asutuse meediakuvand 2018. aastal positiivne. Paar negatiivset artiklit aasta alguses ei

rikkunud asutuse mainet. Suur osa selles on kindlasti asutuse enda teavitustööl, mille eesmärk on anda

ülevaade kodutuse põhjustest, hetkeolukorrast ja abimeetmetest. Ühiskonna teavitamise tulemusel

hakkavad inimesed aina enam mõistma, et ka kodutud teevad oma valikud ise ning vägisi neile

teenuseid osutada ei saa.

6. ARENDUSPROJEKTID

6.1 Alkohoolikute resotsialiseerimisüksuse kontseptsiooni väljatöötamine

Tegevuse kirjeldus

Akadeemia tee 34 öömaja kliendid on püsikliendid (samad isikud aastast aastasse).

2018. aasta aprillis hakkasid öömaja kliendid väga muretsema selle pärast, et öömaja uksed suletakse

alates 1. maist 5 kuuks nagu ka möödunud aastatel. Kuigi kõik soovijad võivad neil kuudel kasutada

Tallinna Hoolekande Keskuse öömaja aadressil Alasi 8, ei soovi paljud kahjuks sinna minna, sest seal ei

ole tingimused nii head kui Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses, sh oli öömaja avatud õhtuti kaks tundi hiljem,

puudub toidutegemise võimalus ja puhkeruum, kus saaks televiisorit vaadata, puudub ka pesu

pesemise võimalus.

Klientide hulgas viidi läbi küsitlus selgitamaks, kas neil on olemas sissetulek (pension) ja kas nad oleks

nõus igakuist tasu maksma, kui majutusüksus oleks avatud ööpäev läbi. Küsitluse tulemus näitas, et 38

klienti soovib tulla tasulisele teenusele.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus tegi linna eelarvestrateegia 2022 koostamise raames ettepaneku

reorganiseerida Akadeemia tee 34 kodutute öömaja alates 01.01.2019 alkohoolikute

resotsialiseerimisüksuseks (RÜ-ks).


Alkohoolikute RÜ kontseptsioon sisaldas järgmist: - RÜ klientideks saavad öömaja püsikliendid (38 isikut). - RÜ klientidele tehakse resotsialiseerimisplaan ja tõhustatakse nendega tehtavat sotsiaaltööd,

et aidata neil jalule saada. - Kui praegu on Akadeemia tee 34 öömaja avatud 7 kuud aastas, siis edaspidi on RÜ avatud

12 kuud. - Kui öömaja on avatud 14 h ööpäevas (kell 19.00-9.00), hakkab RÜ avatud olema 24 h. - Tulude kasv. Võrreldes 2018. aasta täpsustatud eelarvega suureneb tulu 9062 euro võrra

seoses öömaja muutmisega RÜ-ks alates 01.01.2019. - Kulude kasv. Seoses öömaja ümberkorraldamisega alkohoolikute resotsialiseerimisüksuseks

on vaja luua 3 sotsiaalassistendi ametikohta ja 1 sotsiaaltöötaja ametikoht ning suurendada

26

mehitatud valve teenuse mahtu. Kuna üksus on avatud 12 kuud senise 7 kuu asemel, suurenevad ka kommunaalkulud.

- Personali lisavajaduse selgitus. RÜ-s töötamiseks luuakse juurde 2,0 sotsiaalassistendi ja

1,0 sotsiaaltöötaja ametikohta. Seoses öömaja muutmisega RÜ-ks on vaja suurendada ka

sotsiaalmajutusüksuse töökohtade arvu, sest majutusüksus avatud 12 kuud senise 7 kuu

asemel ja seega ei saa seniseid öömaja sotsiaalassistente enam sotsiaalmajutusüksuses tööle

rakendada. Seoses sellega luuakse nii SMÜ A kui B ossa juurde 0,5 sotsiaalassistendi töökohta.

Öömaja reorganiseerimine RÜ-ks alates 01.10.2019 sisaldus linnavolikogu poolt kinnitatud

eelarvestrateegias aastani 2022 ja selle alusel asutustele antud 2019. aasta eelarve piirsummades, kuid

2019. aasta kinnitatud eelarves kajastub kulude kasv kahjuks siiski alates 01.07.2019.

Edasine tegevus

Asutuse vältimatu sotsiaalabi öömajateenuste kasutamise statistika näitab, et öömajakohtade vajadus

on viimastel aastatel pidevalt langenud, vt allolevat tabelit.

2016 2017 2018

Öömaja kohtade arv 64 64 64

Teenust kasutanud isikute arv 633 640 593

Kliendijuhtumite arv 707 701 649

Teenuse kasutamine (teenuse kasutajad x ööbimiskorrad) 14 319 14 300 13 350

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus töötab edasi selles suunas, et Akadeemia tee 34 öömaja baasil avada

majutusüksus, mis oleks avatud ööpäev läbi. Kuna tegemist on öömaja püsiklientidele loodava

teenusega, et põhjusta see täiendavate öömajakohtade vajaduse kasvu.

6.2 Mittesuitsetajate puhkuse pikendamine

Tegevuse kirjeldus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus algatas 2018. aastal innovatsiooniprojektina jõulise tervislike eluviiside

propageerimise personali hulgas. Et motiveerida asutuse töötajaid suitsetamisest loobuma, viidi

personalipoliitika alusdokumenti sisse täiendus, mis annab mittesuitsetajatele võimaluse taotleda

lisaks kolm puhkusepäeva.


Personal võttis idee hästi vastu, tagasiside oli positiivne. Seda võimalust kasutas aasta jooksul 66

mittesuitsetajat asutuse 116-st töötajast. Arvud näitavad, et suitsetajaid on asutuses väga palju

(56,9%). Eesti konjunktuuriinstituudi poolt täiskasvanud elanike hulgas tehtud küsitluse põhjal

suitsetas 2016. aastal 28% meestest ja 17% naistest, suitsetajad moodustasid täisealisest

elanikkonnast 22%.

Projekti positiivseks tulemiks võib pidada asjaolu, et töötajatele on antud selge seisukoht ebatervislike

eluviiside suhtes, mis kindlasti pani nii mõndagi mõtlema ja ehk ka vähem suitsetama või sellest pahest

sootuks lööbima.

Edasine tegevus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus jätkab tervislike eluviiside propageerimist. Muu hulgas jääb täiendavate

puhkusepäevade võimalus töötajatele kättesaadavaks ka edaspidi. Järgmiste aastate statistika näitab,

kas meetmel oli ka reaalne kasu.

27

7. KVALITEEDI MONITOORING JA ANALÜÜSIMINE

7.1 Kvaliteedi tagamise süsteemi arendamine

Tegevuste kirjeldus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus taotles 2018. aastal Euroopa sotsiaalasutuste kvaliteedisertifikaati EQUASS

Assurance. Varem on Tallinna Sotsiaaltöö Keskusele nimetatud kvaliteedisertifikaat omistatud kahel

korral, 2013. ja 2015. aastal. EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamist Eestis koordineerib

Sotsiaalkindlustusamet, kuhu esitatakse sotsiaalasutuste poolt vastavad sooviavaldused.

Kvaliteedisertifikaadi saamise eelduseks on selged arengusuunad, teenuse saajate, asutuse töötajate

ja koostööpartnerite rahulolu, vajadustele vastavad ja paindlikult korraldatud teenused, hästi juhitud

organisatsioon ning korrektne dokumentatsioon.

Sertifikaadi taotlemisel järgitakse kindlaid protseduurireegleid. Pärast avalduse esitamist sõlmitakse

Sotsiaalkindlustusametiga koostööleping, millele järgneb asutuse enesehindamine EQUASS metoodika

alusel. Seejärel esitab asutus auditiavalduse.

Oktoobris viidi Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses läbi enesehindamine, mille käigus täitsid asutuse töötajad

vastava küsimustiku. Töötajad hindasid asutuse tegevust lähtudes Euroopa sotsiaalasutuste

kvaliteedipõhimõtetest. Saadud tulemusi arvestati sertifikaadi taotluse koostamisel.

Novembris toimus Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses konsultatsioon EQUASS eksperdi poolt. Detsembris

viidi läbi kahepäevane audit. Kvaliteedi taseme tõendamiseks vaadati auditi käigus läbi asutuse

dokumentatsioon, külastati erinevaid üksusi ja vesteldi töötajate, klientide ja koostööpartneritega.

Audiitor külastas auditi käigus Kauge, Akadeemia ja Varre üksust ning vestles sealsete klientide ja

töötajatega. Auditeerimisse kaasati asutuse koostööpartnerite esindajad, sh Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti juhataja ja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist.

Hindamisele läksid kõik Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse sotsiaalteenused.


Auditi tulemusena koostas auditi läbiviija raporti, millel alusel otsustas EQUASS Auhinna Komitee, et

kõik Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse teenused vastavad EQUASS Assurance kriteeriumitele. Asutusele

omistati sertifikaat, mis kehtib kolm aastat.

Edasine tegevus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus jätkab kvaliteetsete teenuste osutamist, järgides EQASS kvaliteedisüsteemi

nõudeid.

Auditi raport sisaldas mõningaid parendusettepanekuid, mida Tallinna Sotsiaaltöö Keskus edasise

arendustegevuse käigus järgib. Kvaliteedisertifikaat kehtib tingimusel, et asutus esitab igal aastal

EQUASS Auhinna Komiteele vaheraporteid, mis kajastavad auditis tehtud parendusettepanekute

edasiarendusi.

7.2 Tagasiside kogumine

Tegevuste kirjeldus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse tegevusprotsesside süstemaatiliseks parendamiseks kasutatakse asutuses erinevaid tagasiside saamise meetodeid, sh:

- arenguvestluste läbiviimine; - personaliküsitluse läbiviimine; - kliendiküsitluste läbiviimine;

28

- koostööpartnerite küsitluse läbiviimine; - koosolekute korraldamine; - enesehindamine.

Vastavalt asutuse juhtkonna 2017. aastal tehtud otsusele 2018. aastal arenguvestlusi ning personali-

ja koostööpartnerite küsitlust ei toimunud. Küsitlusi viidi läbi üks kord kahe aasta jooksul.

Töökeskkonnaspetsialist viis seoses 01.01.2019 rakenduvate töötervise ja tööohutuse seaduse

muudatustega läbi personaliküsitluse psühhosotsiaalsete riskitegurite hindamiseks.

Kliendiküsitlus viidi läbi kõikides üksustes novembris 2018. Valimis olid kõikide teenuste kliendid.

Küsitluse ajal oli majutusüksustes teenusel kokku 669 inimest, tagasisidet andis 76% klientidest.

Võlanõustamise teenuse tagasisidet koguti veebipõhiselt küsitlusportaali Connect.ee kaudu. Ankeet

paluti täita 400 kliendil, kellest vastas 17%. Kliendiküsitluse läbiviimisel arvestati EQUASS

kvaliteedipõhimõtteid.

Kliendiküsitluse tulemused näitasid, et teenustega ollakse üldiselt väga rahul. Klientide polt tehti ka

mõned parendusettepanekud teenuste parendamiseks. Ettepanekuid analüüsitakse asutuse

juhtkonna poolt ja võimalusel arvestatakse nendega.

Koosolekuid korraldatakse vastavalt koosolekute süsteemile, mis sätestab asutuse poolt

korraldatavate koosolekute liigid, eesmärgid ja osalejad. Koosolekute korraldamise üheks eesmärgiks

on saada tagasisidet teenuste osutamise kohta ja sisendit arendustegevuseks.

Kõikide Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse arendustegevuste ning arendus- ja innovatsiooniprojektide

ettevalmistus ja tulemuste analüüs toimub kvaliteedikoosolekutel, kus osaleb asutuse juhtkond.

Olulisemad uuendused ja ettepanekud arutatakse läbi laiendatud juhtkonna koosolekutel, kus

osalevad lisaks juhtkonnale kõik üksuste juhid, töökeskkonnaspetsialist ja majanduskoordinaator.

2018.aastal toimus kümme kvaliteedikoosolekut.

Novembris 2018 viidi läbi personali enesehindamine vastavalt EQUASS metoodikale. Enesehindamises

osales 40% asutuse töötajatest, esindatud olid kõik ametikohad. Enesehindamise tulemusi arvestati

EQUASS kavliteedisertifikaadi taotlusprotsessis.


Tagasiside kogumine, sh küsitluste läbiviimine, on asutuse kvaliteedijuhtimise süsteemi peamine osa.

Saadud tagasisidet arvestati asutuse tegevuste planeerimisel.

Enesehindamine näitas, et Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse personal on hästi informeeritud teenuse

osutamisega seotud reeglitest ning töötajad rahul töötingimuste ja juhtimisega. Samuti kinnitas

enesehindamine, et töötajad on teadlikud on õigustest ja võimalustest seoses oma tööga.

Edasine tegevus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus jätkab saadud tagasisidet arvestades parendusprotsessi koostöös erinevate

huvipooltega (kliendid, töötajad, koostööpartnerid).

Oluliste küsitluste läbiviimine harvem kui kord aastas näitas, et EQASS kvaliteedinõuete täitmise

tõendamiseks oleks vaja koguda andmeid siiski igal aastal. Edaspidi on kavas küsitlusi läbi viia ja

arenguvestlusi teha taas igal aastal.

29

7.3 Kliendinõukogu

Tegevuste kirjeldus

Aasta jooksul toimus kaks kliendinõukogu koosolekut. Kliendikoosolekutel arutleti päevakajaliste

teemade üle, kliendid said rääkida oma elust ja teenuste kasutamisest, samuti oli nõukogu liikmetel

võimalus kaasa rääkida asutuse teenuste ja tegevuste arendamisel.

2018. aastal olid kliendinõukogu koosolekute päevakorras järgmised teemad: - Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse tegevuse eesmärgid ja tulemused, - Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse teenused ja statistika, - EQUASS Assurance kvaliteedisertifikaadi taotlemine, - ülevaade projektist „Mina töötan“, - praktilised teemad, nt elukoha registreerimine, olme ja heaoluga seonduvad küsimused jms.

Kliendinõukogus oli kokku 19 erinevate majutusüksuste elanikku, keskmiselt kolm inimest igast

üksusest. Kliendinõukogu liikmed valitakse klientide poolt üksuste koosolekutel. Kliendinõukogu tööd

koordineerib kvaliteedijuht.


Kliendinõukogu tegevus on ennast aastate jooksul hästi õigustanud. Nõukogu liikmed on aruteludes

konkreetsed ja avameelsed. Igal koosolekul vormistatakse koosoleku protokoll. Teenuste arendamisel

arvestab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus võimaluste piires kliendinõukogus tehtud ettepanekutega.

Edasine tegevus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus jätkab teenuste parendusprotsessi koostöös klientidega, kliendinõukogu

koosolekud toimuvad ka edaspidi.

7.4 Töökorralduslike dokumentide koostamine ja uuendamine

Tegevuste kirjeldus

Asutusel on olemas sisekontrolli süsteem, mille kohaselt tuleb üks kord aasta jooksul analüüsida kõiki

töökorraldust reguleerivaid dokumente ja nende täitmist. Tulemuste alusel uuendatakse

asutusesiseseid dokumente või parendatakse tegevusprotsesse, kui need ei vastanud mingis osas

dokumentide sisule.

Aasta jooksul koostati või uuendati alljärgnevad töökorralduslikud dokumendid.

Üldised regulatsioonid 1) TSK arengukava 2018 – 2021

2) TSK arengukava tegevuskava 2018

3) Asjade ülevõtmise ja hoiustamise kord

4) Keelatud asjade äravõtmise protokoll

5) Toimiku tiitelleht templiga

6) Koosolekute süsteem

7) Omanikuta asjade hävitamise akt

8) TSK personalipoliitika

9) Sularaha käitlemise kord

10) Varade arvestusega seotud toimingud

11) Volituste andmine

Töökeskkond 12) Juhend käitumiseks eriolukordades

30

13) Riskianalüüsi lisa “bioloogilised ohutegurid”

14) Tulekahju korral tegutsemise plaanid

15) Tulekahju korral tegutsemise plaan Akadeemia üksuses

16) Töökeskkonnanõukogu koosseis

17) Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevuskava

18) Vastutus tuleohutuse tagamisel

Resotsialiseerimine sotsiaalmajutusüksuses 19) CARe tööleht – võimalused

20) CARe tööleht – võimalused (vene keeles)

21) CARe tööleht – isiklik tegevusplaan

22) CARe tööleht – isiklik tegevusplaan (vene keeles)

23) CARe tööleht – isiklik profiil

24) CARe tööleht – isiklik profiil (vene keeles)

25) CARe tööleht – Individuaalne toetuskava

26) CARe tööleht – individuaalne toetuskava (vene keeles)

27) Sotsiaalmajutusüksuse majutuslepingu lõpetamine kokkuleppel

28) Sotsiaalmajutusüksuse majutuslepingu ülesütlemine

Resotsialiseerimine resotsiliseerimisüksuses 29) Resotsialiseerimisüksuse majutuslepingu lõpetamine kokkuleppel

30) Resotsialiseerimisüksuse majutuslepingu ülesütlemine

Vältimatu abi öömaja ja varjupaik, vältimatu abi järgne varjupaik 31) Vältimatu abi järgse varjupaigateenuse leping

32) Sotsiaalmajutusüksuse majutuslepingu lõpetamine kokkuleppel

33) Sotsiaalmajutusüksuse majutuslepingu ülesütlemine

34) Vältimatu abi järgse varjupaigateenuse lepingu lõpetamine kokkuleppel

35) Vältimatu abi järgse varjupaigateenuse lepingu ülesütlemine

Majandus- ja võlanõustamine 36) Pere eelarve

37) Väljaminekute päevik


Töökorralduslikke dokumente uuendati lähtuvalt muudatustest teenuste osutamisel,

struktuurimuudatustest ja töökorralduse parendamise vajadusest.

Aasta jooksul koostati või uuendati 37 töökorralduslikku dokumenti.

Kõik töökorralduslikud dokumendid on töötajatele kättesaadavad asutuse siseveebis.

Edasine tegevus

2019. aastal on plaan jätkata töökorralduslike dokumentide analüüsi vastavalt sisekontrolli süsteemile.

31

7.5 Tegevuskava rakendumine lähtudes asutuse missioonist

Tegevuste kirjeldus

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus koostab iga aasta alguses üksikasjaliku tegevuskava, sõnastab aasta

eesmärgid ja tegevused ning kirjeldab mõõdikud, mille alusel aasta lõpus tulemusi hinnata. Tulemuste

hindamisel osalevad kõik üksuste juhid ja juhtkond vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

2018.aastal oli asutuse missiooniks sotsiaalteenuste kvaliteetse osutamise ja arendamise kaudu aidata kaasa Tallinna elanike elukvaliteedi tõusule. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse arengulised eesmärgid olid:

- klientide elukvaliteedi tõus; - klientide vajadustele vastavad teenused; - edukalt toimiv organisatsioon.


Analüüsides asutuse 2018. aasta tegevuskava täitmist kehtestatud mõõdikute abil saab väita, et

tegevuskava rakendus väga hästi ja asutuse tegevus oli kooskõlas missiooniga.

Klientide elukvaliteedi hindamisel lähtutakse isiklikes resotsialiseerimisplaanides seatud eesmärkide

saavutamisest. Tegevuskava täitmise kokkuvõttes esitatakse klientide eesmärkide saavutamise kohta

numbrilised näitajad. 2018.aastal seati eesmärkide saavutamise mõõdikud võrreldes varasemate

aastatega oluliselt kõrgemale. Sellele vaatamata on saavutus hinnatud keskmiselt hindega „väga hea“.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse teenuseid loevad kliendid vajadustele vastavaks. Sellise tulemuse andis

novembris läbi viidud kliendiküsitlus.

Edasine tegevus

2019. aastal jätkab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus eesmärkide täitmise ja aasta jooksul saavutatud

tulemuste hindamist lähtuvalt asutuse missioonist.

32

8. STRUKTUUR, TÖÖTAJAD JA EELARVE

8.1 Struktuur Alates 01.07.2017 kuni 31.12.2018.

TALLINNA SOTSIAALTÖÖ KESKUSE DIREKTOR

Haldus- ja ennetavate

sotsiaalteenuste juht

Kvaliteedijuht Personalijuht Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht

Akadeemia üksuse juht (1)

Tuulemaa üksuse juht (1)

Kauge üksuse juht (1)

Üksuse koordinaator (1) Sotsiaaltöötaja (3)

Sotsiaalhooldaja (5)

Sotsiaalassistent (5) Abitööline (5)

Majandus- ja võlanõustaja (4,5)

Üksuse koordinaator (1) Sotsiaaltöötaja (2)

Sotsiaalhooldaja (0,5)

Sotsiaalassistent (15)

Paljassaare üksuse juht (1)

Juhiabi

Koristaja (1)

Abitööline (0,5)

Majandus- ja võlanõustaja – üksuse juht (1)

Koolituskoordinaator (1) Andmehaldur (1)

Töökeskkonnaspetsialist (1)

Majanduskoordinaator (1)

Pesumajanduse koordinaator (1)

Sotsiaaltöötaja (5) Üksuse koordinaator (2)

Sotsiaalassistent (8,5)

Sotsiaaltöötaja (1)



Männiku üksuse juht (1)

Üksuse koordinaator (1)

Sotsiaaltöötaja (2) Sotsiaalassistent (5)

Mahtra üksuse juht (1)

Sotsiaaltöötaja (2)


Varre üksuse juht (1)

33

8.2 Koosseis 2018. aastal jätkas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus 01.07.2017 kehtima hakanud koosseisuga. Aasta

jooksul asutuse struktuuris ega koosseisus muudatusi ei tehtud.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse koosseis 01.07.2017- 31.12.2018

Üldjuhtimine Direktor 1

Juhiabi 1

Kvaliteedijuht 1

Personaliosakond Personalijuht 1

Andmehaldur 1

Koolituskoordinaator 1

Haldus- ja ennetavate sotsiaalteenuste osakond

Haldus- ja ennetavate sotsiaalteenuste juht 1

Majanduskoordinaator 1

Töökeskkonnaspetsialist 1

Pesumajanduse koordinaator 1

Abitööline 0,5

Koristaja 1

Majandus- ja võlanõustaja – üksuse juht 1

Majandus- ja võlanõustaja 4,5

Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste osakond

Resotsialiseerivate sotsiaalteenuste juht 1

Üksuse juht 7

Üksuse koordinaator 6

Sotsiaaltöötaja 15

Sotsiaalhooldaja 5,25

Sotsiaalassistent 53,75

Abitööline 5

Kokku 110

8.3 Praktikantide juhendamine ja ühiskondlikult kasulik töö

Praktikandid

2018. aastal sooritas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses praktikat kaks Tallinna Ülikooli 3. kursuse

sotsiaaltöö eriala tudengit. Maida Michelsoni ja Hille Velli-Välliku juhendamisel läbisid tudengid 60-

tunnise klienditöö praktika, mille eesmärgiks oli klienditööga tutvumine ühe või mitme kliendirühma

näitel ning klienditööoskuste praktiseerimine spetsialiseerumisvaldkonnas. Hille Velli-Välliku

juhendatud praktikant soovis spetsialiseeruda just majandamis- ja võlanõustamisele, sooritatud

praktika kaitses üliõpilane ülikoolis hindele A.

Praktika tagasisidelehe täitis ainult üks praktikant, kes oli praktika korraldusega väga rahul. Tagasisides

märkis praktikant järgmist:

- juhendaja tutvustas praktikaasutust (töökeskkond, töötajad, õigusaktid, asjaajamine) väga põhjalikult;

- koos juhendajaga arutleti väga tihti sotsiaaltöö eetika teemadel; - koostöö juhendajaga oli väga hea; - juhendaja andis pidevalt tagasisidet praktikandi tegevuste kohta; - praktika korraldus toimis suurepäraselt

34

- praktika oli väga kasulik õppimiskogemus.

Juhendajad leidsid, et praktikandid olid motiveeritud ning tundsid erinevate teemade vastu siirast huvi.

Praktikantide juhendamine on töötajatele ajamahukas ülesanne, kuid sellega anname oma panuse

tulevaste motiveeritud sotsiaaltöötajate koolitamisesse.

29. novembril oli Kauge üksuse sotsiaaltöötaja Risto Nigolil töövarjuks Paide Gümnaasiumi 11. klassi

õpilane, kes soovis koolis toimunud töövarjupäeva raames tutvust teha sotsiaaltööga.

Ühiskondlikult kasuliku töö tegijad

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus teeb koostööd Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnaga

alates 2006. aastast. Kriminaalhooldusosakonnaga sõlmitud koostöölepinguga on asutus võtnud

endale kohustuse rakendada vabatahtlikule tööle isikuid, kellele on kriminaalhooldusosakonna poolt

määratud teha ühiskondlikult kasuliku töö (ÜKT) tunde.

ÜKT töötundide tegemine määratakse kuni kaheaastase vangistuse või rahalise karistuse

asendamiseks. Samuti võidakse ÜKT tundide tegemise kohustus määrata isikutele, kelle suhtes on

kriminaalmenetlus lõpetatud.

2018. aastal oli asutuses 19 kriminaalhoolduse all olevat ÜKT tegijat, kes täitsid aasta jooksul kokku

884 ÜKT tundi.

ÜKT-d teostati Tuulemaa, Akadeemia, Kauge, ja Mahtra üksuses. Tööjuhendajateks olid üksuste

koordinaatorid, kes andsid ÜKT tegijatele töö kätte, juhendasid ja jälgisid töö tegemist ning vajadusel

suhtlesid kriminaalhooldusametnikega. Peale ÜKT töötundide sooritamist tuli juhendajatel esitada

kriminaalhooldusosakonnale iga isiku kohta töö tegemise arvestusleht, kuhu märgiti teostatud

töötunnid.

ÜKT tegijate peamisteks tööülesanneteks olid koristus- ja puhastustööd majutusüksustes, sh

vabanenud tubade koristus, koridoride seinte ja uste pesemine, akende pesemine, pisiremondi

tegemine, remondijärgne koristus, kasutatud riiete sorteerimine, lao korrastamine, mööbli

parandamine ja klienditubadesse paigaldamine ning üksuse väliterritooriumi koristamine.

8.4 Täienduskoolituste korraldamine

Tegevuste kirjeldus

Aasta jooksul korraldas asutus 6 erinevat sisekoolitust, sh koostöös Eesti Akadeemilise Sotsiaalturva

Ühingu korraldatud koolitused.

Asutuse korraldatud sisekoolitused olid järgmised: - õppereis Sloveeniasse; - uue töötaja koolitusprogramm; - CARe metoodika juhendamine; - sotsiaalvaldkonna töötajate suvekool Pühajärvel; - õppereis Vilniusesse; - hirmudega toimetulek.

Suurim korraldatud koolitusüritus (72 osavõtjat) oli Pühajärve suvekool sotsiaalvaldkonna töötajatele,

mis toimus 2018. aastal kuueteistkümnendat korda. Suvekool kandis seekord pealkirja „Eesti 100“.

Loengutega esinesid Tartu Ülikooli dotsent Jüri Kõre, Helsingi diakoonia kooli juhataja Jari Helminen ja

ajakirjanik Urmas Vaino. Toimus väljasõit Eesti Rahva Muuseumisse, kus toimusid giidiga

ekskursioonid. Traditsiooniliselt viidi läbi ühiseid liikumistreeninguid, toimus ööujumine.

35

12.-20.05.2019 toimus koos Eesti Akadeemilise Sotsiaalturva Ühinguga korraldatud õppereis

Sloveeniasse. Õppereisil osales 22 Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse töötajat, ülejäänud osalejad olid

teistest Eesti hoolekandeasutustest.

04.-06.09.2019 toimus õppereis Vilniusesse, kus saime ülevaate sealsest tööst kodututega. Õppereis

oli mõeldud Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse töötajatele, osalejaid oli 37.

Väliskoolituste osas pakkus asutuse töötajatele jätkuvalt kõige rohkem koolitusvõimalusi Tallinna

Linnavalitsuse personaliteenistus.


Aasta jooksul osalesid asutuse töötajad 39 erineval koolitusel, millest 6 olid ainult asutuse töötajatele

korraldatud sisekoolitused.

Koolitustel osalemise tunde oli töötajatel kokku 2894, ühe töötaja kohta keskmiselt 25 tundi aastas.

Edasine tegevus

Aastal 2019 on Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse koolitustegevus endiselt suunatud eelkõige oma asutuse

töötajate koolitamisele. Võimaldame töötajatel osaleda erinevate koostööpartnerite poolt

korraldatavatel koolitustel, oleme fookusesse võtnud sotsiaalassistentidele suunatud infopäevad ja

koolitused, toimuvad asutuseülesed meeskonnakoolitused.

Koostöös Eesti Akadeemilise Sotsiaalturva Ühinguga korraldatakse mais 2019 õppereis Itaaliasse.

8.5 Töötajate motiveerimine Vastavalt asutuse personalipoolitikale motiveeritakse töötajaid järgmiste tegevuste kaudu:

- tasustamine; - tunnustamine; - arenguvõimaluste andmine; - kaasamine; - hea töökeskkonna ja töötingimuste pakkumine.

Lisaks püütakse leida muid tegevusi, millega töötajaid motiveerida ja meeskonnatunnet suurendada. 2018. aastal korraldati järgmisi (sh tervist edendavaid) üritusi, nt:

- 13.02.2018 tähistati ühiselt vastlapäeva, käidi Lauluväljakul vastlaliugu laskmas; - 28.03.2018 külastati Tervishoiumuuseumit, sh kuulati loengut tervislikust toitumisest; - 23.02.2018 toimus EV100 puhul direktor Kersti Põldemaa vastuvõtt Salme Kultuurikeskuses; - 15.-15.06.2018 suvepäevad Järveveere Puhkekeskuses Viljandimaal; - 30.11.2018 tervisepäev Meriton SPA-s.

Töötajad võivad osaleda asutuse laulukooris, mida juhatab koolituskoordinaator. Kooris on 20 liiget.

Toimuvad regulaarsed kooriproovid. 2018. aastal oli 11 proovi, lisaks üks proov aldi häälerühmale.

Esinetakse nii oma asutuse korraldatud kui ka teistel hoolekande valdkonna üritustel.

2018. aastal olid laulukooril järgmised esinemised: - 23.04.2018 Iru Hooldekodus; - 09.05.2018 Tallinna päeva tähistamisel Tallinna Puuetega Inimeste Kojas; - 22.05.2018 Paunküla Hooldekodus; - 22.-23.08.2018 Hiiu valla sotsiaalkeskuses; - 09.11.2018 Merivälja Pansionaadis; - 13.12.2018 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas; - 19.12.2018 asutuse aastalõpukoosolekul Tallinna Puuetega Inimeste Kojas.

36

8.6 Eelarve Asutuse 2018. a eelarve oli 2 286 420 eurot, sh omatulust teenitav osa 132 238 eurot.

Kulude eelarve täideti 2 242 549 euro ulatuses (98,1% eelarvest).

Allolev tabel näitab kasutatud eelarvet kulugruppide kaupa (eurodes).

Kulugrupp KOKKU

Töötajate töötasu 1 323 582

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 19 882

Sotsiaalmaks töötasult 443 647

Töötuskindlustusmaks 10 717

Erisoodustused 4 808

Sotsiaalmaks erisoodustuselt 1 983

Tulumaks erisoodustuselt 1 202

Administreerimiskulud 20 017

Tööalased lähetused 1 019

Koolituskulud (sh koolituslähetus) 19 806

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 204 810

Sõidukite majandamiskulud 9 991

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 29 321

Inventari majandamiskulud 16 762

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 2 104

Toiduained ja toitlustusteenused 46 143

Meditsiini- ja hügieenikulud 10 609

Õppevahendite ja koolituste kulud (klientidele) 881

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja veetmise kulud 5 937

Sotsiaalteenused (SMÜ kohatasu) 10 800

Eri- ja vormiriietus 2 284

Muu erivarustus ja materjalid 84

Mitmesugused majanduskulud 1 420

Käibemaks 54 709

Kahjutasud, viivised 31 2 242 549

Omatulu teeniti 2018. aastal 151 336 eurot (114,4% omatulude eelarvest). Seisuga 31.12.2018 olid

kliendid teenuste kasutamise eest võlgu 19 055eurot. Seega oli tegelik laekumine 132 281 eurot

(100,0% omatulude eelarvest).

Allolev tabel näitab asutuse teenitud omatulu tulugruppide kaupa (eurodes).

Tulugrupp Tulu

Vältimatu abi järgne varjupaigateenus ja resotsialiseerimisteenus resotsialiseerimisüksustes

140 765

Pesu pesemine ja kuivatamine 10 380

Võlanõustamisteenuse osutamine 191

KOKKU 151 336

37

8.7 Aasta jooksul saavutatud tunnustused

Üleriigilised tunnustused

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tunnustas Hille Velli-Vällikut tänukirjaga pika ja tulemusliku töö eest

sotsiaalvaldkonnas.

Tallinna linna tunnustused

Lasnamäe Linnaosa Valitsus tunnustas Kersti Lootust Lasnamäe aasta kodanik 2018 auhinna

nominendina.

Tallinna Linnavalitsuse poolt korraldatud sotsiaaltöötajate vastuvõtul 05.12.2018 Tallinna raekojas

osalesid Reet Laos, Marit Raud ja Inga Raud.

Tallinna Linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvartí vastuvõtul EV 100. aastapäeva puhul esindasid

asutust sotsiaalassistendid Jelena Balobanova, Kalev Reinholm, Marko Rindesalu ja Vadim Kuzmin.

Asutuse tunnustused

Asutuse 2018. aasta üksuseks valiti Tuulemaa üksus, kus tehakse suurepärast meeskonnatööd ja kus

kollektiivi ühtsus tekitab hea õhkkonna nii töötajatele kui ka klientidele.

Asutuse 2018. aasta parimaks töötajaks valiti Männiku üksuse juht Reet Laos. Reet teeb oma tööd

südamega, on kohusetundlik ja empaatiline ning on alati nõus oma teadmisi ja kogemusi teistega

jagama. Reedal on suurepärased probleemide lahendamise oskused, ta suudab keerulistele

olukordadele kiirelt parimad lahendused leida. Reet on tugev ja professionaalne juht.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse aastalõpukoosolekul said tänukirja järgmised töötajad: Eda Välja, Akadeemia üksuse sotsiaalassistent. Eda on alati positiivne ja suudab igas olukorras

rahulikuks jääda. Ta teeb ettepanekuid töö parendamiseks, teeb oma tööd südamega, on alati abivalmis, kohusetundlik ja empaatiline.

Natalja Valt, Männiku üksuse koordinaator. Natalja on alati abivalmis ja töökas. Ta on kindlameelne ja hea huumoriga.

Leili Jõgeva, majandus- ja võlanõustaja. Leili süveneb kliendijuhtumitesse väga põhjalikult ja leiab ka kõige keerulisematele olukordadele lahendused. Kliendid on Leililt saadud abi ja juhtnööride eest väga tänulikud.

Reet Mengel, Varre üksuse sotsiaaltöötaja. Reet koordineerib üksuses efektiivselt projekti „Mina töötan“ ja osaleb aktiivselt ühisüritustel.

Valentina Siht, Mahtra üksuse sotsiaalassistent. Valentina teeb oma tööd pühendunult ja südamega. Ta hoolib nii klientidest kui ka kolleegidest ning panustab vajadusel üksuse heaks ka oma vaba aega.

Jelena Balobanova, Mahtra üksuse sotsiaalassistent. Jelena on tasakaalukas ning kõrge pingetaluvusega, tulles ka rasketes olukordades hästi toime. Ta oskab märgata ja rakendada klientide potentsiaali ning säilitab alati rõõmsa meele.

Mari Pumbo, Paljassaare üksuse sotsiaalassistent. Mari on töökas, abivalmis ja kohusetundlik. Ta teeb oma tööd pühendunult, klientidesse suhtub emaliku headusega ja jagab neile häid nõuandeid.

Silvi Vahur, Kauge üksuse sotsiaaltöötaja. Silvi oma suudab heade läbirääkimis- ja probleemilahenduse oskustega lahendada iga keerulise olukorra. Ta rõõmus meel ja huumor tõstavad tuju nii klientidel kui ka töötajatel.

Aita Saar, Tuulemaa üksuse sotsiaaltöötaja. Aita on oma pühendumuse ja abivalmiduse poolest hinnatud nii klientide kui ka töötajate seas. Ta hoolitseb klientide eest nagu ema, olles samal ajal õiglane ja nõudlik.

Adeele Aadna, majanduskoordinaator. Adeele õppis kiirelt ära linnas kehtestatud uued ostumenetluse

reeglid ja kohanes oluliselt suurenenud töökoormusega.

38

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse töötajad 2018. aasta aastalõpu koosolekul.

Documents

2018. AASTA TEGEVUSARUANNE · 2019. 3. 12. · 2 EESSÕNA Meeskonnatöö on kütus, mis võimaldab tavalistel inimestel ebatavaliste saavutusteni jõuda. (anonüümne) Aasta 2018