Ülevaade Eesti 2017. aasta eelarvekavastJärgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammiga kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 28. aprillil 2016. 2017. aasta

Ülevaade Eesti 2017. aasta eelarvekavast

Tallinn, 17. oktoober 2016


Rahandusministeerium 2

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

1. Makromajandusprognoos ................................................................................................................... 4

2. Eelarve-eesmärgid ............................................................................................................................. 12

3. Tulu- ja kuluprognoosid muutumatu poliitika eeldusel .................................................................... 17

4. Kulu- ja tulueesmärgid. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes ........................................... 18

5. Esialgses eelarvekavas sisalduvad kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ........................................ 21

6. Seosed esialgse eelarvekava ning liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud

eesmärkide ning riigipõhiste soovituste vahel ...................................................................................... 26

7. Võrdlus viimase stabiilsusprogrammiga ............................................................................................ 32

8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju ................................................................. 35



Sissejuhatus Vastavalt 30. mail 2013 jõustunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.05.2013) peavad kõik euroala liikmesriigid esitama igal sügisel 15. oktoobriks järgmise aasta kohta oma eelarvekavad (draft budgetary plan, DBP). Eelarvekavade koostamine ja hindamine on täiendav igasügisene koordineeritud järelevalve-menetlus lisaks kevadisele stabiilsusprogrammide (stability programme, SP) esitamisele ja hindamisele EL Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt. See lihtsustab poliitika koordineerimist euroala liikmesriikide vahel ning tagab, et liikmesriikide eelarvemenetluses on Nõukogu ja Komisjoni soovitused nõuetekohaselt arvesse võetud. Eelarvekavas esitatav informatsioon peaks võimaldama teha kindlaks võimalikud lahknevused viimases stabiilsus-programmis esitatud eelarvestrateegiast. Järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammiga kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 28. aprillil 2016. 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu koos seletuskirjaga kiideti heaks 27. septembri Vabariigi Valitsuse istungil ning eelnõu anti Riigikogule üle menetluseks 28. septembril. Eesti Vabariigi 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lähtub riigi eelarvestrateegiast 2017–2020, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning Euroopa Komisjoni ja Nõukogu soovitustest1 (antud Stabiilsusprogrammi ja Eesti 2020 Konkurentsivõime kava alusel) ning kavandas tegevusi nendele vastavalt. Eelarvepoliitika kujundamisel peetakse kinni Stabiilsuse ja kasvu pakti (Stability and Growth Pact, SGP) nõuetest EL liikmesriikide eelarvepoliitikale. 2017. aastal on valitsussektori eelarvepositsioon vastavalt riigi eelarve-strateegias seatud eesmärgile struktuurselt ülejäägis (0,2% prognoositavast SKPst). Seega peab Eesti kinni oma keskpika perioodi eesmärgist (medium-term objective, MTO), mis alates 2007. aastast on valitsussektori struktuurne ülejääk.

1 Eesti riigispetsiifilised soovitused lühidalt:

(1) Soolise palgalõhe vähendamine ning avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, sh kohalikul tasandil. (2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamine, sh koostöö parandamine teadusasutuste ja ettevõtete vahel.

Täpsemad riigispetsiifilised soovitused ning taustaanalüüs on kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehelt: http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm Tegevused Euroopa Komisjoni soovituste täitmiseks avaldatakse iga-aastaselt https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020.

http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm

http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm

https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020



1. Makromajandusprognoos Eesti Vabariigi 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu baseerub Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, mis avalikustati 15. septembril 2016. Käesoleva prognoosi väliseeldused on fikseeritud 2016. aasta augusti lõpu seisuga. Täpsemalt saab oodatavate majandusarengutega tutvuda Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvise majandusprognoosi seletuskirjas, mis on kättesaadav ministeeriumi veebilehelt aadressil (http://www.fin.ee/majandusprognoosid). Tuginedes üldisele majanduskonjunktuuri jätkuvale nõrkusele enamikes valdkondades ning kasvuväljavaadete halvenemisele, oleme majanduskasvu prognoosi allapoole korrigeerinud. Kevadise prognoosi väliskeskkonna paranemisele tuginenud majanduskasvu põhistsenaarium ei ole viimase kahe kvartali jooksul paika pidanud ning ekspordi kasv on püsinud esimesel poolaastal kitsapõhjaline. Nii ettevõtjate kui ka majandusekspertide hinnangud ei anna alust oodata majanduskasvu olulist kiirenemist lähikvartalitel. Samas Venemaa majanduslanguse põhi on läbitud ning ka Soome majandus on pärast kolm aastat kestnud langust kasvule pöördunud, mis annab lootust meie ekspordinõudluse paranemiseks. Kesise välisnõudluse ning hinnatõusu puudumise tõttu on ettevõtete investeeringud endiselt madalseisus. Võrreldes üldise majanduskasvu tempoga on eratarbimise kasv püsinud suhteliselt kiire, kuid vaatamata sellele on kodumajapidamiste säästumäär tõusnud ajaloolise kõrgtasemeni. Tööturu arengud viitavad pingete püsimisele ning palgakasv ületab juba neljandat aastat järjest tootlikkuse tõusu. Inflatsioon on madalate toormehindade tõttu senini püsinud tagasihoidlik ning taastub ootuste kohaselt alles käesoleva aasta lõpus.

***

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal 1,3%. Kasv peaks järgmise kahe aasta jooksul kiirenema, ulatudes 2017. aastal 2,5%ni ja 2018. aastal 3%ni. Rahandusministeerium on 2016. ja järgnevate aastate majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud, mille põhjuseks on Eesti jaoks peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemine. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016. aastal sisenõudlus, mis tugineb peamiselt eratarbimisel. Investeeringute kasv hakkab käesoleval aastal taastuma ja selle mõju peaks edaspidi suurenema. Ekspordi kasv taastub samuti ja kiireneb järgmistel aastatel koos-kõlaliselt välisnõudlusega. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv. Sisenõudlus püsib 2016. aastal endiselt eelkõige eratarbimise toel, mis põhineb palgatulu kiire kasvu jätkumisel. Lisaks toetas jõuliselt kasvavate sissetulekute ostujõudu tarbijahindade langus aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel hinnatõus siiski taastub ning kiireneb 2017. aastal oluliselt, mis hakkab märkimisväärselt kahandama elanike reaalsissetulekuid. Samal ajal peaks mõnevõrra pidurduma palgakasv ning hõive pöörduma kergesse langusesse, kuna keskpärane majanduskonjunktuur ei võimalda hõivemäära olulist suurenemist. Sotsiaalsiirded toetavad sissetulekute suurenemist jõuliselt ka järgneval paaril aastal. Kuigi eratarbimise kasv on olnud majanduskasvuga võrreldes viimastel aastatel väga kiire, on selle kasvutempo jäänud siiski alla sissetulekute kasvule. See viitab tarbijate säästumäära tõusule, mida võib seletada nii jõulise reaalsissetulekute kasvuga kui ka üldise geopoliitilise ebakindlusega Euroopas. Samuti mängib ilmselt rolli töötajate kasvav ebakindlus töökoha säilimise pärast üldiselt ebakindlates majandusoludes. Kuna nendes küsimustes ei ole jõuliselt positiivset pööret lähiajal ette näha, siis on karta elanike

http://www.fin.ee/majandusprognoosid



säästumäära mõningast suurenemist ka järgmisel aastal ning see pärsib tarbimise kasvu sissetulekutega võrreldes. 2016. aastal langeb eratarbimise reaalkasv prognoosi kohaselt 3,3%ni ja aeglustub 2017. aastal 2,7%ni, langedes edaspidi veelgi. Investeeringute mahu kahanemine on jätkunud viimased kaks aastat, kuid ettevõtete ja kodumajapidamiste toel peaks see pöörduma 2016. aastal kasvule. Kuna pea kaks kolmandikku investeeringutest teevad ettevõtted, siis sõltub koguinvesteeringute kasvule pöördumine muutusest üldises majanduskonjunktuuris. Viimase viie aasta jooksul on majanduskonjunktuur ettevõtjate ja tarbijate hinnangul olnud väga stabiilne ehk ilma selge trendita, mis viitab ebakindlusele müügikäivete kasvuperspektiivi osas. Ühtlasi peavad ettevõtjad nii tööstuses kui ka teeninduses endiselt ülekaalukalt olulisimaks äritegevust takistavaks teguriks vähest nõudlust. See on seletanud ka ettevõtete vähest investeerimisaktiivsust. Samas märke investeeringute kasvu taastumisest siiski on – kapitalikaupade import on kasvanud juba üle aasta, ettevõtete laenukoormus kasvab ning esimesel poolaastal ettevõtete investeeringud kasvasid. Valitsemissektori investeeringud olid 2016. aasta esimeses pooles selges languses, kuhu enim panustasid hooned ja rajatised. Erinevate planeeritavate ehitiste ja EL struktuuritoetuste rakendamise toel peaks valitsussektori investeeringud pöörduma jõulisele kasvule 2017. aastal. Elanike eluasemeinvesteeringute kasv oli esimesel poolaastal kiire ning stabiilsete majandusolude jätkudes peaks nende panus investeeringute kasvu ka edaspidi olema positiivne. 2016. aastal ootame investeeringute kasvu taastumist ning edaspidi kasvutempo kiirenemist, kuid selle eelduseks on üldise majanduskonjunktuuri paranemine. Pärast möödunud aasta madalseisu ja ekspordi jalajälje vähenemist pöördub kaupade ja teenuste eksport 2016. aastal paraneva välisnõudluse mõjul 2,7%le kasvule. Kasvu veab kaubaeksport, tuginedes mõne kaubagrupi (elektri- ja sideseadmed, puidutooted) väljaveomahtude suurenemisel. Sealjuures tekitab volatiilsust kvartalite vahel sideseadmete välistellimuste suur kõikumine. Teenuste eksport tugevneb samuti reisiteenuste ja mitmesuguste äriteenuste suurenevate eksporditulude tõttu. 2017. aastal oodatakse maailmamajanduse kasvuväljavaadete järk-järgulist paranemist ning seeläbi ka kaubanduspartnerite kiiremat majanduskasvu ja impordinõudluse tugevnemist. Ekspordi kasv kiireneb sarnases tempos välisnõudlusega, ulatudes 2017. aastal 3,5%ni ning 2018. aastal 4,0%ni. Impordi kasv kujuneb sel aastal ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeerimisaktiivsus hakkab taastuma. Pärast 2015. aastal saavutatud kõrgtaset väheneb jooksevkonto ülejääk käesoleval aastal 1,1%ni SKPst ning püsib sarnasel tasemel ka järgnevatel aastatel. Suurenev kapitalikaupade import ning välisettevõtete kasumite taastumine vähendavad tänavust jooksevkonto ülejääki. Prognoosiperioodil välismaailmast laekuvate eksporditulude kasv suureneb, mis tasakaalustab tugevneva investeerimisaktiivsuse mõju ning kokkuvõttes välistasakaalu ei halvenda. Tarbijahindade (THI) tõus jääb 2016. aastal välistegurite mõjul tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2%ni. 2017. aastal kiireneb THI kasv 2,7%ni ning jääb samale tasemele ka 2018. aastal. Kui selle aasta esimesel poolel olid hinnalanguse taga energiatooted, siis alates suve lõpust hakkab energia komponendi negatiivne panus taanduma, tuues kaasa tarbijahindade tõusule pöördumise. Kaudsed maksud kergitavad inflatsiooni sel aastal 0,8%, kus suurema osa moodustab alkoholi ja kütuse aktsiisimäärade tõus. Ilma maksumuudatusteta on hinnad sel aastal jätkuvalt languses. 2017. aastal kiireneb inflatsioon välistegurite panuse suurenemise, teenuste hinnatõusu kiirenemise ning aktsiisitõusude tulemusena 2,7%ni. Välisteguritest taandub välja naftahindade languse mõju, samas kui toiduhindade kasv kiireneb. Teenuste osas kergitab hinnatõusu eelkõige langenud kütusehindade kaudsete mõjude ja tasuta kõrghariduse väljataandumine. Prognoosiperioodi lõpus pidurdub inflatsioon aktsiisitõusude mõnevõrra väiksema panuse mõjul 2,6% juures.



Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasv on jätkunud vaatamata madalale majandusaktiivsusele, ületades kevadisi ootusi. Hõive kasv kiirenes teises kvartalis koguni 2,6%ni, mis tulenes peamiselt vanemaealiste tööle asumisest. Selle põhjuseks võib pidada nii naiste pensioniea tõusu, kui ka üldist vanemaealiste, sh pensioniealiste aktiveerumist. Hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealistesse inimestesse on ajaloolisel kõrgtasemel (65,8% 2016. aastal), mis koos tööealise rahvastiku vähenemisega seab piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsib tööpuudus eelmise aasta tasemel, ulatudes prognoosi kohaselt 2016. aasta kokkuvõttes 6,2%ni. Käesoleva aasta juulist järk-järguliselt rakenduv töövõimereform aitab osaliselt kompenseerida tööealise rahvastiku vähenemist, pakkudes osalise töövõimega inimestele aktiveerimismeetmeid ning aidates neil tööturul toime tulla. Võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele ning ettevõtete valmidus nende palkamiseks on esialgu madal, mistõttu kaasneb reformiga esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõivatute arvu suureneb järk-järgult. Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis maksuameti andmetel 2016. aasta esimesel poolaastal 6% juures. Statistikaameti andmetel kiirenes esimesel poolaastal keskmise palga kasv 7,8%ni. Osaliselt olid palgakasvu kiirenemise taga oluliselt suurenenud preemiate maksmine, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata 7,3%ni. Kiire palgakasv tuli kasumite vähenemise hinnaga, mis ei saa reeglina kaua jätkuda. Samas hinnatakse ettevõtete finantsseisu endiselt heaks, mistõttu võib arvata, et palgasurvetele on aidanud vastu pidada kogunenud kasumid ning madala investeerimisaktiivsuse tõttu vähene finantseerimisvajadus. Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega, peamiselt Soomega, ei ole põhjust oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu ootame, et palgakulude suhe SKPsse jääb lähiaastatel praegusel tasemel püsima, kuid pikemas perspektiivis aitab seda langetada tööjõumaksude vähendamine. Reaalpalga kasv aeglustub järgnevatel aastatel allapoole 3% käesoleva aasta 6,2%lt inflatsiooni taastumise tõttu.

Joonis 1

Eesti majanduskasv ning tarbijahinnaindeksi muutus (protsenti)

Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium.

-15

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016* 2018* 2020*

Eesti majanduse reaalkasv Eesti THI



Joonis 2

Potentsiaalse SKP ja SKP lõhe areng (protsenti)


Tabel 0.i) Põhieeldused 2015 2016* 2017* Lühiajaline intressimäär (aasta keskmine) 0,0 -0,3 -0,3 Pikaajaline intressimäär (aasta keskmine) 0,5 0,1 0,1 USD/€ vahetuskurss (aasta keskmine) 0,902 0,897 0,897 Nominaalne efektiivne vahetuskurss 0,8 0,0 0,0 SKP kasv maailmas, v.a EL 3,2 3,2 3,6 EL SKP kasv 2,0 1,8 1,7 Asjakohaste välisturgude kasv 0,2 2,2 3,5 Impordimaht maailmas, v.a EL 0,5 1,8 3,1 Nafta hind (Brent, USD/barrel) 52,4 42,6 48,2

Allikas: Rahandusministeerium.

Tabel 1.a. Makromajanduslikud väljavaated

ESA kood

2015 2015 2016* 2017* tase muutus muutus muutus 1. Reaalne SKP B1*g 17 472,0 1,4 1,3 2,5

millest 1.1. Agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule (1/)

– – – –

2. Potentsiaalne SKP 2,6 2,7 2,4 panused: - tööjõud 0,6 0,6 0,2 - kapital 1,0 1,0 1,0 - kogutootlikkus (TFP) 0,8 1,1 1,2

3. Nominaalne SKP B1*g 20 251,7 2,5 3,1 5,2 Reaalse SKP komponendid

-15

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017* 2019*

SKP lõhe (% pot. SKPst) Eesti majanduse reaalkasv Potentsiaalse SKP kasv



4. Eratarbimiskulutused P.3 9 343,9 4,6 3,3 2,7 5. Valitsussektori lõpptarbimis-kulutused

P.3 3 348,4 3,4 0,1 0,7

6. Kapitali kogumahutus põhivarasse P.51 4 085,6 -3,4 1,2 6,8

7. Varude muutus (% SKPst) P.52 + P.53

220,4 1,1 1,8 1,0

8. Kaupade ja teenuste eksport P.6 15 066,9 1,8 -0,5 3,5 9. Kaupade ja teenuste import P.7 14 678,6 1,4 -1,5 4,0 Panused SKP reaalkasvu 10. Lõplik sisemajanduse nõudlus 2,3 2,1 3,2

11. Varude muutus P.52 + P.53

-1,6 0,7 -0,6

12. Väliskaubanduse saldo B.11 0,6 -1,6 0,0

1/ Eelarvemeetmete rakendamine otsustati pärast majandusprognoosi valmimist ning nende mõju majanduskasvule ei ole prognoosis arvestatud.


Tabel 1.b. Hinnasuundumused

ESA kood

2015 2015 2016* 2017*

tase

2010=100 muutus muutus muutus

1. SKP deflaator 115,9 1,0 1,8 2,6 2. Eratarbimise deflaator 113,5 0,0 0,7 2,8 3. THHI 113,7 0,1 0,9 2,9 4. Avaliku sektori tarbimise deflaator 122,6 4,0 4,1 4,1 5. Investeeringute deflaator 117,3 2,9 -0,6 2,3 6. Ekspordihinna deflaator (kaubad ja teenused)

106,6 -1,5 -0,1 1,3

7. Impordihinna deflaator (kaubad ja teenused)

103,7 -1,8 -1,1 1,4


Tabel 1.c. Tööturu suundumused

ESA kood

2015 2015 2016* 2017* tase muutus muutus muutus 1. Hõivatud, tuhat 640,9 2,6 0,9 -0,1 2. Tööhõive, töötunnid 3. Töötuse määr (%) 42,3 6,2 6,2 7,2 4. Tööviljakus, isikud (reaalne SKP inimese kohta)

27 262 -1,1 0,4 2,6

5. Tööviljakus, töötunnid (reaalne SKP töötunni kohta)

6. Hüvitised töötajatele D.1 9 731,0 8,9 6,0 5,1 7. Hüvitised töötaja kohta 15 183 6,1 5,1 5,2




Tabel 1.d. Positsioonid sektorite lõikes

ESA kood

2015 2016* 2017* % SKPst % SKPst % SKPst 1. Netolaenuandmine/ -võtmine muu maailma suhtes

B.9 4,3 2,9 3,4

millest: - kaupade ja teenuste bilanss 4,2 3,2 3,0 - esmaste tulude ja siirete bilanss -1,9 -2,1 -2,2 - kapitalikonto 2,1 1,7 2,5

2. Erasektori netolaenuandmine/ -võtmine B.9 3. Valitsussektori netolaenuandmine/ -võtmine

B.9 0,1 0,3 -0,6

4. Statistiline erinevus 0,7 - -


*** Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostavad ministeeriumi Fiskaalpoliitika osa-konna analüütikud, kes kuuluvad ministeeriumi koosseisu. Prognoosi objektiivsus ja sõltumatus on tagatud prognoosiprotsessi läbipaistvuse, erinevate majaväliste prognoosijate kaasamise ja prognoositulemuste pideva võrdluse kaudu. Rahandusministeeriumi majandus-prognoosi esialgne versioon arutatakse läbi Eesti Panga prognoosimeeskonnaga. Enne Rahandusministeeriumi prognoosi lõplikku fikseerimist arutatakse selle põhieeldused ja tulemused ühisseminaril läbi kõigi Eesti olulisemate prognoosijatega, kes töötavad kesk-pangas, kommertspankades ja teistes majandusanalüüsiga tegelevates organisatsioonides. Kokku on selliseid kaasatavaid organisatsioone umbes kümmekond. Lisaks on Rahandus-ministeeriumi prognoosi seletuskirjas välja toodud võrdlustabelid ja joonised erinevate sõltumatute prognoosijate prognoositulemustega, mille põhjal on lihtne veenduda mõne prognoosija süstemaatilises kallutatuses. EL liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise raamistiku muudatused näevad ette, et kõigis euroala riikides tuleb luua sõltumatu institutsioon, mis jälgiks eelarve-poliitika vastavust eelarvereeglitele ning hindaks vajaduse korral tarvidust rakendada raamistikus toodud korrigeerimismeetmeid. Eesti sõltumatu eelarvenõukogu loodi 2014. aastal Eesti Panga juurde. Eelarvenõukogu peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta. Eelarvenõukogu 29.09.2016 arvamus Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvise majandus-prognoosi kohta ütleb:2 o „Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvise majandusprognoosi järgi kujuneb Eesti

majanduskasv lähiajal varem prognoositust väiksemaks ning kasvab sel aastal 1,3% ja 2017. aastal 2,5%. Allapoole on korrigeeritud nii SKP tegelikku kui ka potentsiaalset taset, aga ka hinnakasvu. Eelarvenõukogu hinnangul on see kooskõlas Eesti majanduskeskkonnas toimunud muutustega.“

o „Tänu endiselt kiirele palgakasvule on uuendatud rahandusprognoosis 2017. aasta riigieelarve maksutulude laekumine isegi parem kui kevadel. Paraku ei too see prognoosi järgi kaasa nominaalse eelarvepositsiooni paranemist. Võrreldes aastateks 2017−2020 koostatud riigi eelarvestrateegiaga on valitsussektori nominaalne puudujääk SKP suhtes 0,3 protsendipunkti suurem ning struktuurne ülejääk 0,2 protsendipunkti väiksem.

2 Pikemalt loe Eelarvenõukogu veebilehelt: http://eelarvenoukogu.ee/files/Arvamus%202016%20suvisest%20prognoosist.pdf

http://eelarvenoukogu.ee/files/Arvamus%202016%20suvisest%20prognoosist.pdf



Ehkki need on suhteliselt väikesed muutused, ei ole järgmise aasta riigieelarve kulutuste suurendamine kevadise eelarvestrateegiaga võrreldes hea tava. Tugeva sisenõudluse ja hea maksulaekumise juures ei ole eelarvepositsiooni nõrgenemine meie arvates õigustatud.“

o „Seetõttu soovitab eelarvenõukogu vastu võtta riigieelarve, mis seab 2017. aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks väikese ülejäägi.“

***

Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad erinevused Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvise majandusprognoosi ning teiste makromajandusprognoose koostavate institutsioonide viimaste avalikult teadaolevate kasvuootuste vahel. Nende omavahelisel võrdlemisel tuleb arvestada, et prognoosid on koostatud erinevatel aegadel ja sellest tulenevalt erineva informatsiooni alusel, mis tingib ka erinevused prognoosi eeldustes ja tulemustes. Kuna väliskeskkond on heitlik ning septembris avaldas Statistikaamet revideeritud SKP aegrea, siis tuleb varasemaid prognoose hinnates arvestada nende tegemise ajal kehtinud eeldustega. Viimastel kuudel on erinevate prognoosijate majanduskasvu ootused 2016. aastaks koondunud 1,5-1,8% vahemikku. Prognooside erisusi põhjustab see, kuivõrd on prognoosides arvestatud II kvartali oodatust nõrgema majanduskasvuga ning kas on arvestatud Brexitist tuleneva ebakindluse mõjuga Euroopa majanduse üldistele väljavaadetele. Rahandus-ministeeriumi suvine prognoos selleks aastaks on madalaim, kuna võtab arvesse ka septembris avalikustatud SKP aegrea allapoole korrigeerimise. 2017. aastaks ootavad institutsioonid majanduskasvu kiirenemist välisnõudluse ja investeeringute kasvu taastumise toel. Prognoosid varieeruvad 2,4-3% vahemikus. Rahandusministeerium ootab 2017. aastal majanduskasvu kiirenemist 2,5%ni, mis on prognoosivahemiku alumises otsas.



Tabel 1.e. Majandusprognooside võrdlus

SKP reaalkasv, % SKP nominaalkasv, % 2016* 2017* 2018* 2016* 2017* 2018* Rahandusministeerium 1,3 2,5 3,0 3,1 5,2 5,8 Euroopa Komisjon 1,9 2,4 – 3,6** 5,2** – Eesti Pank 1,8 2,9 3,0 4,0** 5,3** 5,6** IMF 1,5 2,5 – – – – OECD 1,8 3,0 – 2,6 4,8 – SEB 1,7 2,4 3,0 – – – Swedbank 1,5 2,5 2,7 3,9 5,0 5,4 Nordea 2,0 2,7 – – – – DNB 2,0 3,0 3,0 – – – Consensus Forecasts 1,7 2,5 – – – – Konjunktuuriinstituut 2,1 – – – – –

Tarbijahinnaindeks, % Valitsussektori positsioon, %

SKPst 2016* 2017* 2018* 2016* 2017* 2018* Rahandusministeerium 0,2 (0,9*) 2,7 (2,9*) 2,7 (2,9*) 0,1 0,3 -0,6 Euroopa Komisjon 0,8* 2,9* – -0,1 -0,2 – Eesti Pank 0,0 (0,6*) 2,7 (2,9*) 2,2 (2,6*) 0,0 -0,1 -0,2 IMF 0,5* 1,4* – – – – OECD 0,4* 1,8* – -0,4 0,3 – SEB 0,5* 2,4* 2,8* – – – Swedbank -0,1 2,5 2,0 0,2 -0,2 -0,2 Nordea 0,2 2,6 – -0,2 -0,1 –

DNB 0,6* 2,2* 2,5* – – –

Consensus Forecasts 0,3 2,1 – – – –

Konjunktuuriinstituut 0,3 – – – – –

* tarbijahindade harmoneeritud indeks. ** arvutatud nominaalse SKP mahu prognoosi või SKP reaalkasvu ja deflaatori summeerimise põhjal. Allikad: Rahandusministeerium. Ülevaade Eesti 2017. aasta eelarvekavast. 17.10.2016. European Commission. European Economic Forecast. Spring 2016. 03.05.2016. IMF. World Economic Outlook. October 2016. 04.10.2016. OECD Economic Outlook. No 99. June 2016, 01.06.2016 Eesti Pank. Rahapoliitika ja majandus. Hetkeseis ja ettevaade. 2/2016. 08.06.2016. Konjunktuuriinstituut. Konjunktuur nr 2 (197) 2016. 07.07.2016. SEB. Nordic Outlook. August 2016. 30.08.2016. Swedbank. Swedbank Economic Outlook. August 2016. 29.08.2016. Nordea. Nordea Economic Outlook. 3/2016. 06.09.2016. Eastern Europe Consensus Forecasts. 19.09.2016. DNB. Economic Outlook. 29.08.2016.



2. Eelarve-eesmärgid Valitsuse keskpika perioodi eesmärk (MTO) on jätkuvalt valitsussektori eelarve struktuurne tasakaal või ülejääk.3 Globaalse majanduskriisi järgselt on alates 2009. aastast valitsussektori eelarvepositsioon struktuurses ülejäägis või tasakaalus (va ühekordne puudujääk 2013.a 0,3% SKPst) ja sellega on ka keskpika perioodi eesmärk täidetud. 2016. aastal püsib struktuurne eelarvepositsioon märkimisväärses ülejäägis (1,1% SKPst) tänu majandustsükli mõjule, heale maksulaekumisele ning tagasihoidlikule investeeringute mahule. Fiskaalpoliitika üldine eesmärk on hoida eelarvepoliitika neutraalne või vastu-tsükliline. Järgnevatel aastatel on struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon jätkuvalt ülejäägis. 2017. aastal on valitsussektori eelarve struktuurselt ülejäägis 0,2% SKPst, mis vastab riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning järgmise aasta nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest. Seega peab Eesti perioodil 2016-2020 kinni oma keskpika perioodi eesmärgist, mis on valitsussektori struktuurne tasakaal või ülejääk. 2015. aastal püsis valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon ülejäägis, mis moodustas Statistikaameti andmete kohaselt 0,1% SKPst ehk 27 mln eurot. Ülejäägis olid nii sotsiaalkindlustusfondid kui ka kohalikud omavalitsused vastavalt 0,1% ja 0,3% SKPst. Kuigi möödunud aasta kokkuvõttes ületasid maksulaekumised oodatud taset eelkõige juriidilise ja füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas ning ka investeeringute ja pensionikulude maht jäi ootustele alla, siis ühekordsete kulude tõttu jäi keskvalitsus möödunud aastal 0,3% suurusesse puudujääki. Sotsiaalkindlustusfondide tulem oli oodatust parem peamiselt prognoositust väiksemate aktiivsetele tööturumeetmetele kulunud vahendite tõttu. Valitsus-sektori struktuurne eelarvepositsioon oli eelmisel aastal ülejäägis 0,6% SKPst. 2016. aasta valitsussektori eelarvepositsioon jõuab 2017. a eelarve eelnõus sisalduvaid otsuseid arvestades nominaalse ülejäägini 0,3% SKPst. Ülejäägis on kõik valitsussektori tasandid. 2017. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 0,6% SKPst. Eesti valitsussektori võlg suurenes 2015. aastal 10,1%ni SKPst, ulatudes nominaalselt 2 036 mln euroni. Võlakoormuse vähenemise peamisteks põhjusteks olid kohalike omavalitsuste võlakoormuse vähenemine ning EFSFi poolt väljastatud laenude mahu langus. Kuna prognoosi kohaselt on järgmisel aastal vajadus võtta laenu, suureneb valitsussektori võlakoormus 2017.a lõpuks 10,3 %ni SKPst.

3 Ülejäägi eesmärk püstitati 2007. aasta Konvergentsiprogrammis. 2005. ja 2006. aasta Konvergentsiprogrammis oli

eesmärgiks eelarve tasakaal.



Joonis 3

Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst)


Joonis 4

Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst)


-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

-500

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

500

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* 2017*

KOV Sotsiaalkindlustusfondid

Keskvalitsus Valitsussektori eelarvepos. (2017.a RE eelnõu)

Valitsussektori struktuurne eelarvepos.

9,6

10,1

-0,4 -2,6

10,3

7,7

-12

-9

-6

-3

0

3

6

9

12

15

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* 2017*

Võ

lg

Res

erv

id

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused EFSF Netovarad(+)/-võlg(-)



Joonis 5

Valitsussektori tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (% SKPst)


Joonis 6

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst)


-6

-4

-2

0

2

4

6

8

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016*Tsükliline komponent (2)Valitsussektori eelarvepositsioon (1)Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (3)=(1)-(2)

-6

-4

-2

0

2

4

6

2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016*

Ühekordsed meetmed (2)Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (1)Struktuurne eelarvepositsioon (3)=(1)-(2)



Tabel 2.a. Valitsussektori eelarve eesmärgid allsektorite lõikes

ESA kood 2016 (1/) 2017*

% SKPst % SKPst Netolaenuandmine (+) / netolaenu-võtmine (-) (B.9) allsektorite lõikes

1. Valitsussektor S.13 0,3 -0,6 2. Keskvalitsus S.1311 0,1 -0,4 3. Liidumaa/ piirkondlik valitsus S.1312 - - 4. Kohalikud omavalitsused S.1313 0,2 -0,4 5. Sotsiaalkindlustusfondid S.1314 0,0 0,1 6. Intressikulud D.41 0,1 0,1 7. Primaarne eelarvepositsioon (3/) 0,4 -0,5 8. Ühekordsed jm ajutised meetmed (4/)

-0,3 -0,4

9. SKP reaalkasv (%) (=1. Tabelis 1.a) 1,3 2,5 10. SKP potentsiaalne kasv (%) (=2. Tabelis 1.a)

2,7 2,4

panused: - tööjõud 0,6 0,2 - kapital 1,0 1,0 - kogutootlikkus (TFP) 1,1 1,2

11. SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst)

-1,1 -1,0

12. Tsükliline eelarvekomponent (% potentsiaalsest SKPst)

-0,5 -0,4

13. Tsükliliselt kohandatud eelarve-positsioon (=1 - 12) (% potentsiaalsest SKPst)

0,8 -0,2

14. Tsükliliselt kohandatud primaarne eelarvepositsioon (=13 + 6) (% potentsiaalsest SKPst)

0,9 -0,1

15. Struktuurne eelarvepositsioon (=13 - 8) (% potentsiaalsest SKPst)

1,1 0,2

1/ 2017 riigieelarve eelnõu kohaselt. 2/ TR-TE= B.9. 3/ Primaarne eelarvepositsioon arvutatakse järgmiselt (B.9, punkt 1) + (D.41, punkt 6). 4/ Plussmärk tähendab puudujääki vähendavaid ühekordseid meetmeid.




Tabel 2.b. Valitsussektori võla suundumused

ESA kood 2016* 2017*

% SKPst % SKPst 1. Koguvõlg 9,6 10,3 2. Koguvõla suhte muutus -0,4 0,6 Koguvõla muutuse tegurid 3. Primaarne eelarvepositsioon (=7. Tabelis 2.a.i))

0,4 -0,5

4. Intressikulud D.41 0,1 0,1 5. Muud võlakoormuse muutuse tegurid (stock-flow adjustment)

0,2 0,5

millest: - erinevused kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahel

- -

- finantsvarade netoakumuleerimine - - millest: - erastamistulud - - - väärtuse hindamise mõju jm - -

p.m.: Võla kaudne intressimäär (1/) 1,1 1,3 Muud asjakohased muutujad 6. Likviidsed finantsvarad (2/) 8,5 7,7 7. Netofinantsvõlg (7=1-6) 1,1 2,6 8. Võla (olemasolevad võlakirjad) amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust 4

0,1 0,2

9. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal 0,0 0,0 10. Keskmine tagasimaksetähtaeg 5 4,3 3,6

1/ Intressikulud jagatud eelmise aasta võlatasemega. 2/ Likviidsed varad on määratletud siin kui AF1, AF2, AF3 (valitsussektori puhul konsolideeritud, st valitsusüksuste finantspositsioonid on tasaarvestatud), AF.511, AF.52 (ainult juhul, kui on börsil noteeritud).


Tabel 2.c. Tingimuslikud kohustused 2016* 2017* % SKPst % SKPst Riiklikud tagatised 0,3 0,3

millest: finantssektoriga seotud tagatised 0,0 0,0


4 Keskvalitsuse laenamine ilma sihtasutuste ja avalik õiguslike juriidiliste isikuteta. 5 Keskvalitsuse laenud ilma sihtasutuste ja avalik õiguslike juriidiliste isikuteta.



3. Tulu- ja kuluprognoosid muutumatu poliitika eeldusel Suvine prognoos (Tabel 3) erineb Stabiilsusprogrammist peamiselt seetõttu, et kapitali kogumahutuse prognoosi korrigeeriti allapoole. Näitajad protsendina SKPst ei ole üks-ühele võrreldavad, kuna suvise prognoosi tabelis on arvutused 8.09.2016 avaldatud SKP aegrea põhjal. Tabel 3. Valitsussektori kulu- ja tuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta, peamiste komponentide lõikes

Valitsussektor (S13) ESA kood 2016* 2017* % SKPst % SKPst 1. Kogutulu muutumatu poliitika korral

TR 40,0 39,8

millest 1.1. Tootmis- ja impordimaksud D.2 15,1 15,3 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jm

D.5 7,9 7,6

1.3. Kapitalimaksud D.91 0,0 0,0 1.4. Sotsiaalmaksed D.61 11,9 11,8 1.5. Omanditulu D.4 0,8 0,9 1.6. Muu 4,4 4,2 p.m.: Maksukoormus (=D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)

34,8 34,6

2. Kogukulu muutumatu poliitika korral

TE 39,7 40,6

millest 2.1. Hüvitised töötajatele D.1 11,8 11,8 2.2. Vahetarbimine P.2 6,9 6,9

2.3. Sotsiaalmaksed D.62

D.632 13,7 13,9

millest töötushüvitised 0,3 0,3 2.4. Intressikulud (=9. Tabelis 2.a) D.41 0,1 0,1 2.5. Subsiidiumid D.3 0,4 0,4 2.6. Kapitali kogumahutus põhi-varasse

P.51 4,2 5,0

2.7. Kapitalisiirded D.9 0,6 0,6 2.8. Muu 2,0 2,0




4. Kulu- ja tulueesmärgid. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes Eelarvekava (Tabel 4.a) erineb suvisest prognoosist (Tabel 3) tulu- ja kulumeetmete (Tabel 5.a) tõttu. 2016. aasta tulud vähenesid 0,1% SKPst seoses omanikutulude ajatamisega. 2017. aastal suurenesid tulud meetmete tulemusel 0,2% SKPst. Kulude summa kummalgi aastal oluliselt ei muutunud. Tabel 4.a. Valitsussektori kulu- ja tulueesmärgid peamiste komponentide lõikes

Valitsussektor (S13) ESA kood 2016* 2017* % SKPst % SKPst

1. Kogutulu eesmärk TR 40,0 40,0

millest 1.1. Tootmis- ja impordimaksud D.2 15,1 15,3 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jm

D.5 7,8 7,7

1.3. Kapitalimaksud D.91 0,0 0,0 1.4. Sotsiaalmaksed D.61 11,9 11,8 1.5. Omanditulu D.4 0,8 1,0 1.6. Muu 4,4 4,2 p.m.: Maksukoormus (=D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)

34,7 34,7

2. Kogukulu eesmärk TE 39,6 40,6

millest 2.1. Hüvitised töötajatele D.1 11,8 11,8 2.2. Vahetarbimine P.2 6,9 7,0

2.3. Sotsiaalmaksed D.62

D.632 13,7 13,9

millest töötushüvitised 0,3 0,3 2.4. Intressikulud (=9. Tabelis 2.a) D.41 0,1 0,1 2.5. Subsiidiumid D.3 0,4 0,4 2.6. Kapitali kogumahutus põhi-varasse

P.51 4,2 4,9

2.7. Kapitalisiirded D.9 0,6 0,6 2.8. Muu 2,0 2,0


Tulenevalt SGP nõuetest peaks liikmesriigi valitsussektori kulude kasv olema kooskõlas liikmesriigi majanduskasvuga. Kulude kasvu eesmärgiks (expenditure benchmark) loetakse reeglina liikmesriigi 10 aasta keskmine potentsiaalne majanduskasv, mis vastavalt Euroopa Komisjoni 2016. aasta talvine majandusprognoosile on 2,1%. Juhul, kui liikmesriik ei täida jooksval aastal oma keskpika perioodi eesmärki (MTO), milleks Eesti puhul on valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk, võetakse kokkuleppe kohaselt järgneva aasta kulueesmärgiks madalam väärtus (Eesti puhul 0,9%), mis aitab kaasa eelarvepositsiooni parandamisele vähemalt 0,5% võrra SKPst ja viib lõppkokkuvõttes MTO täitmiseni.



2016. aastal vähenevad Eesti valitsussektori kulud6 3,1% võrra, mistõttu täidab Eesti kulueesmärgi varuga. Samas 2017. aastal on kulude kasvuks 6,3%, mistõttu ületatakse kulude kasvu eesmärki 4,2 pp võrra eeldusel, et 2016. aastal saavutatakse struktuurne ülejääk. Kuigi aastastes kulukasvu määrades on suured kõikumised ning kulukasvu eesmärk ületatakse 2017. aastal, ei too see kaasa kõrvalekaldumist pikaajalisest eelarve-eesmärgist ning struktuurne eelarvepositsioon püsib ülejäägis. Lisaks, kui vaadata 2016. ja 2017. aastat koos, ei ole oodata olulist kõrvalekaldumist kulukasvu eesmärgist. 2016. aastal suurenevad oluliselt Euroopa Liidu välisvahendite kulud (tabel 4.b.), mis on täielikult tuludega kaetud, ning mis vähendavad oluliselt 2016. aasta kulude kasvu. 2015. aasta valikuliste tulumeetmete vähenemine tuleneb peamiselt palgamaksude langetamisest, mis tekitab madala võrdlusbaasi järgmisteks aastateks. 2016. aasta tulumeetmete kasv tuleneb peamiselt aktsiisitõusudest ning dividendide ajatamisest. 2017. aastal olulisi muudatusi tulumeetmetes ei ole. Suur kulude kasv 2017. aastal tuleb peamiselt sellest, et 2016. aasta kulud ei kasva vastavalt tulude kasvule. Tabel 4.b. Kulueesmärgist välja jäetavad summad

2015 2015 2016* 2017*

tase (mln

eurot) % SKPst % SKPst % SKPst

1. Välisvahendite kulu, mis on tuludega kaetud

389,2 1,9 2,9 2,9

1a. sh investeeringud, mis on tuludega kaetud

229,6 1,1 1,8 1,8

2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb majandustsüklist 7

0,0 0,00 0,00 0,00

3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised meetmed (discretionary measures) 8

-182,0 -0,9 1,2 0,1

4. Seadusest tulenevad muudatused valitsussektori tuludes, mis on seotud kuluvajaduse kasvuga

0,0 0,00 0,00 0,00


6 Kulude arvestamisel on vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale arvestatud kulude reaalkasvu, kasutades SKP deflaatorit, ning arvestusest on eemaldatud teatud kulud (Tabel 4.b., lisaks intressikulu ja kapitalimahutuse kohandus). 7 Eksperthinnangu korras on eeldatud, et töötus on loomulikul tasemel. 8 Arvestatud meetmed on: tulumaksumäära langetamine; sotsiaalmaksu langetamine; üldise ja täiendava pensionide maksuvaba tulu tõus; erisoodustuse muudatused; valitsussektori hõive vähendamine; aktsiiside tõstmine ja kütuse soodusaktsiisi kaotamine; töötuskindlustusmaksemäära langetamine; majutusteenuste sooduskäibemaksumäära tõstmine; dividendide tulumaks; riigieelarve palgatõus; tulu CO2 kvoodi müügist; PRIA toetuste maksustamine; riigilõivude tõus; väärismetallide- ja kivide pöördmaksustamine; hasartmängumaksu muudatused; ressursitasude muudatused.



Tabel 4.c. Valitsussektori kulutused funktsioonide lõikes Tabel 4.c.i) Valitsussektori kulutused haridusele, tervishoiule ja tööhõivele

2016* 2017*

% SKPst % valitsus-

sektori kuludest % SKPst

% valitsus-sektori kuludest

Haridus 5,0 12,6 5,1 12,6 Tervishoid 5,5 13,8 5,5 13,6 Tööhõive 0,1 0,3 0,1 0,3

Tabel 4.c.ii) Valitsussektori funktsioonide liigitus

Valitsussektori funktsioonid COFOG kood 2016* 2017* % SKPst % SKPst 1. Üldised avalikud teenused 1 4,1 4,4 2. Riigikaitse 2 2,0 2,0 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,9 1,8 4. Majandus 4 4,8 5,0 4. Keskkonnakaitse 5 0,3 0,3 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,4 0,4 7. Tervishoid 7 5,5 5,5 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,1 9. Haridus 9 5,0 5,1 10. Sotsiaalkaitse 10 13,7 13,9 11. Kulutused kokku (=2. Tabelis 4.a) TE 39,6 40,6




5. Esialgses eelarvekavas sisalduvad kaalutlusõigusel põhinevad meetmed 2017. aasta riigieelarve laekumist mõjutab 17 suuremat tulu- ja kulumeedet, neist neli mõjutavad riigieelarve tulusid ning kolmteist riigieelarve kulusid. Kõik riigieelarve kulumeetmed (kokku 2 mln eurot) on ühekordse mõjuga ja suunatud kõikide ministeeriumide prioriteetsemate vajaduste katmiseks.



Tabel 5.a. Valitsussektori võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed

Meetmed Kirjeldus

Eesmärk (kulude/

tulude osa) ESA kood

Arvestuse põhimõte

Vastu-võtmise staatus

Eelarve mõjud

2016* 2017*

% SKP % SKP

1) Täiendavad dividendid Täiendavad dividendid 2017. aastasse Tulumeede, D4

Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub

- 0,01

2) Juriidilise isiku tulumaksu suurendamine

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine 2017. aastal 2016. aasta dividendidelt

Tulumeede D5

Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub -0,08 0,08

3) 5G sagedusload Uue 5G mobiilivõrgu tegevuslubadelt saadav tulu

Tulumeede Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub

- 0,07

4) Pensionide maksuvaba tulu tõstmine

Eesmärk muuta keskmine vanaduspension maksuvabaks

Tulumeede, D5

Tekkepõhine Esitatud koos eelarvega

- -0,01

5) Kinnisvara investeeringud

Tehingute ajatamised Kulumeede, P51

Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub - -0,01

6) Ennetavad tööturu meetmed

Kulumeede, P2


- -0,01

7) Eraldis Eesti Raudteele Eesti Raudtee jätkusuutlikkuse tagamiseks Kulumeede, P2


- -0,02

8) Kaasfinantseerimise vähendamine

Kulumeede, P51


- 0,09

9) Eraldis tippkohtumiseks

Riigijuhtide tippkohtumise korraldamiskulud Eestis

Kulumeede, P2


- -0,02

10) Haigekassa positsiooni muutus

Täiendavate meetmetega arvestatud eelarvepositsioon

Kulumeede, P2


0,04 -0,003

11) Palgatõus Sh riigieelarvest palka saavate arstide palga kasv keskmise palgaga samas tempos, sh täiendav 1% palgakasv õpetajatele, kultuuritöötajatele, sisejulgeoleku –ja sotsiaaltöötajatele

Kulumeede, D1


- -0,03

12) Täiendav IKT vajadus Salastatud info Kulumeede, P2


- -0,005

13) HTM teavikute kulud HTM teadusraamatukogudele mõeldud Kulumeede, Tekkepõhine Eelnõu vajadus -0,02 0,02



teavikute kulude nihutamine 2017. aastast 2016. aastasse

P2 puudub

14) SIM kulude täpsustus SIM IKT kulude nihutamine 2017. aastast 2016. aastasse

Kulumeede, P2


-0,005 0,005

15) Rail Baltic kulude täpsustus

RB kulude nihutamine 2017.aastast 2018.aastasse

Kulumeede, P2


- 0,002

16) ERR uudistestuudio renoveerimine

Kulumeede, P51


- 0,02

17) Erinevad väiksemad kulumeetmed

Erinevatele valitsemisaladele eraldatud vahendid

Kulumeede, P2


- -0,02

Tulumeetmed kokku -0,08 0,15 Kulumeetmed kokku 0,02 0,01 KOKKU -0,06 0,16

Allikas: Rahandusministeerium



Tabel 5.b. Keskvalitsuse võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed

Meetmed Kirjeldus

Eesmärk (kulude/

tulude osa) ESA kood

Arvestuse põhimõte

Vastu-võtmise staatus

Eelarve mõjud

2016* 2017*

% SKP % SKP

1) Täiendavad dividendid Täiendavad dividendid 2017. aastasse Tulumeede, D4


- 0,01

2) Juriidilise isiku tulumaksu suurendamine

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine 2017. aastal 2016. aasta dividendidelt

Tulumeede D5


3) 5G sagedusload Uue 5G mobiilivõrgu tegevuslubadelt saadav tulu

Tulumeede Tekkepõhine Eelnõu vajadus puudub

- 0,07

4) Pensionide maksuvaba tulu tõstmine

Eesmärk muuta keskmine vanaduspension maksuvabaks

Tulumeede, D5

Tekkepõhine Esitatud koos eelarvega

- -0,01

5) Kinnisvara investeeringud

Tehingute ajatamised Kulumeede, P51


- -0,01

6) Eraldis Eesti Raudteele Eesti Raudtee jätkusuutlikkuse tagamiseks Kulumeede, P2


- -0,02

7) Kaasfinantseerimise vähendamine

Kulumeede, P51


- 0,09

8) Eraldis tippkohtumiseks

Riigijuhtide tippkohtumise korraldamiskulud Eestis

Kulumeede, P2


- -0,02

9) Palgatõus Riigieelarvest palka saavate arstide palga kasv keskmise palgaga samas tempos, sh täiendav 1% palgakasv õpetajatele, kultuuritöötajatele, sisejulgeoleku –ja sotsiaaltöötajatele

Kulumeede, D1


- -0,03

10) Täiendav IKT vajadus Salastatud info Kulumeede, P2


- -0,005

11) HTM teavikute kulud HTM teadusraamatukogudele mõeldud teavikute kulude nihutamine 2017. aastast 2016. aastasse

Kulumeede, P2


12) SIM kulude täpsustus SIM IKT kulude nihutamine 2017. aastast 2016. aastasse

Kulumeede, P2


-0,005 0,005

13) Rail Baltic kulude täpsustus

RB kulude nihutamine 2017.aastast 2018.aastasse

Kulumeede, P2


- 0,002



14) ERR uudistestuudio renoveerimine

Kulumeede, P51


- 0,02

15) Erinevad väiksemad kulumeetmed

Erinevatele valitsemisaladele eraldatud vahendid

Kulumeede, P2


- -0,02

Tulumeetmed kokku -0,08 0,15 Kulumeetmed kokku -0,02 0,03 KOKKU -0,10 0,18




6. Seosed esialgse eelarvekava ning liidu majandus-kasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärkide ning riigipõhiste soovituste vahel Selles peatükis on esitatud informatsioon, kuidas eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigi-põhiseid soovitusi (country-specific recommendation, CSR) ning aitavad saavutada Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärke. 9 Põhjalikumat ja täpsemat informatsiooni rakendatavate meetmete kohta saab vaadata dokumendist „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ ja selle tegevuskavast (Eesti riiklik reformikava). Tabel 6.a. Riigipõhised soovitused

CSR nr

Meetmete loetelu Kirjeldus, kuidas meede otseselt aitab saavutada

eesmärki 1. a) Tagada kvaliteetsete avalike

teenuste, eelkõige sotsiaalteenuste osutamine ja kättesaadavus kohalikul tasandil, võttes muu hulgas vastu ja viies ellu kavandatud kohaliku omavalitsuse reformi.

Riigikogu võttis juunis 2016 vastu haldusreformi seaduse. Seaduse kohaselt saab reform rakendatud kohalike omavalitsuste volikogude valimistega 2017. aasta sügisel. Administratiivse reformi eesmärgiks on omavalitsused, kes on võimelised pakkuma oma elanikele paremaid avalikke teenuseid, tagama piirkonna konkurentsivõime suurenemise ja iseseisvalt täitma neile seadusega pandud ülesandeid. Haldusreformi seadus seab ühinemiseks miinimumkriteeriumid – 5000 elanikku, mis võimaldab tagada seadusest tulenevate ülesannete korraldamiseks vajaliku professionaalse võimekuse ja potentsiaali, et pakkuda avalikke teenuseid. Suuremate kui 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamist toetatakse lisaühinemistoetusega summas 500 000 eurot. Juunis ja augustis arutas valitsus potentsiaalseid muudatusi regionaaltasandil (sh maavalitsuste reorganiseerimist), omavalitsuste vahelist koostööd ning kohalike omavalitsuste ülesandeid. Regionaalarengu tegevused, sealhulgas ettevõtluskeskkonna toetamine maakondades ja regionaalse ühistranspordi korraldamine koostöös riigiga otsustati üle kanda maakonnavalitsustelt omavalitsustele ühiseks elluviimiseks. Diskussioonid maavalitsuste ümberkorraldamise osas jätkuvad tuleval kuul. Sotsiaalhoolekande seadus, mis rakendus 2016. aastal, seadis eesmärgiks ühtlustada kohalike omavalitsuste poolt pakutavate sotsiaalteenuste kvaliteeti, seades neile teenuste kaupa miinimumnõuded ning seades selge reegli, et abivajadust tuleb hinnata ning asjakohast abi ka pakkuda. Uue seaduse rakendamist toetab informatsiooni jagamine kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele ning teenusepakkujatele. Sotsiaalteenuste edasist parendamist toetab põhimõte, et teenused peavad olema tulemustele suunatud ning abivajajatele tuleb anda kõige efektiivsemat abi. Heaolu arengukava 2016-2023 (vastu võetud juunis 2016) näeb ette põhjaliku sotsiaalteenuste kvaliteedipoliitika väljatöötamise. Selleks, et assisteerida kohalikke omavalitsusi ning teenusepakkujaid,

9 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016H0818(11)&from=EN

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016H0818(11)&from=EN



koostab Eesti (2016. aastal) vabatahtlikud sotsiaalteenuste kvaliteedi suunised, mis täpsustavad seaduses sätestatud nõudeid. Uus koolitusprogramm sotsiaalteenuste jälgimiseks (luuakse 2016. aastal) ning jälgimisspetsialistide koolitamine (aastatel 2016-2017) keskendub nõustavale jälgimispõhimõttele, mis panustab sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamisse. Avalike teenuste parem kvaliteet ning kättesaadavus on üks haldusreformi prioriteete. Kuni reformi elluviimiseni ergutatakse kohalikke omavalitsusi tihedamale koostööle ESF vahendite kasutamisel, et arendada ühist teenuste pakkumist ning otsida innovatiivseid lahendusi hoolduskoormuse vähendamiseks ja parandada erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut ning tööturul osalemist. Esimene rahastamisvoor avanes hiljuti ning kohalikud omavalitsused on üles näidanud suurt huvi oma sotsiaalteenuste parandamiseks koostöös teiste omavalitsustega. Eesti on algatanud suure poliitikareformi deinstitutsionaliseerimises (alustades vaimse erivajadusega inimeste teenustest ning hoolekandest), taastusravis ja pikaajalise hoolduse osas, mis aitab parandada vastavate sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

1. b) Võtta vastu ja rakendada meetmed soolise palgalõhe vähendamiseks, sealhulgas heaolu arengukavas ettenähtud meetmed.

Valitsus võttis 30. juunil vastu Heaolu arengukava 2016-2030 ning selle rakenduskava. Soolise võrdsuse alameesmärgi all seab kava eesmärgiks meeste ja naiste majandusliku iseseisvuse; soolise palgalõhe vähendamise; meeste ja naiste tasakaalustatud osalemise kõikide tasandite otsuste tegemisel ning juhtimisel nii poliitikas, kui ka avalikus- ja erasektoris; sooliste stereotüüpide negatiivse mõju vähendamise nii otsustes, kui ka meeste ja naiste igapäevaelus; tugevdada õiguste kaitset meeste ja naiste võrdse kohtlemise osas ning tagada institutsionaalne võimekus soodustada soolist võrdsust, sh sugude nn mainstreamingut. Võttes arvesse laiaulatuslikke põhjuseid meie soolise palgalõhe taga, võib oodata, et enamik meetmeid selle alameesmärgi all aitavad vähendada palgalõhet. Meetmed, mis on suunatud järgmistel aastatel palgalõhe vähendamisele, sisaldavad regulatiivseid ettepanekuid võrdse palga auditi väljatöötamiseks ning muid jõupingutusi selle tegevuse toetamiseks, avaliku sektori organisatsioonide palgalõhe analüüsi koostamist ning selle põhjal soovituste koostamist konkreetseteks meetmeteks, organisatsioonide palgainformatsiooni läbipaistvuse suurendamise ettepanekute ettevalmistamist jne. Selleks, et anda lisatõuge soolise palgalõhe vähendamisse, on alustatud ettevalmistusi soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmiseks, millega antakse Tööinspektsioonile õigus ellu viia riiklikku järelevalvet meeste ja naiste võrdse palga nõude rakendamise üle. Lisaks töötatakse välja suunised tööinspektoritele ning tööandjatele oskusteavet töökohtade hindamiseks ja võrdlemiseks. Samuti on kavandatud, et Tööinspektsioon pakub tööandjatele nõustamisteenust, et toetada võrdse palga põhimõtte rakendamist. Tööinspektoritele pakutakse asjakohast väljaõpet.

2. Edendada erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, tugevdades muu hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd.

See soovitus on täielikult kooskõlas Eesti riiklike prioriteetidega (Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti T&A strateegia „Teadmispõhine Eesti 2014-2020“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“) Aastatel 2015-2020 investeeritakse rohkem kui 600 miljonit eurot T&Asse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisse, sealhulgas ka toetused nutika spetsialiseerumise



kasvuvaldkondadele. Peamine eesmärk on edendada koostööd ettevõtete ja ülikoolide ning teiste teadusinstitutsioonide vahel. Meetmed on kavandatud panustama Eesti majanduse teadmuspõhisuse kasvu, toetades koostööd teadusinstituutide ja ettevõtete vahel. Need motiveerivad ka tudengeid valima läbi kõikide kõrghariduse tasandite õppesuundi majanduse jaoks olulistes kasvuvaldkondades ning toetama avaliku sektori poolset nõudlust innovatsiooni järele. Konkreetsed tegevused on järgmised: 1. Rakendusteaduse ning tootearenduse toetamine koostöös teadusinstitutsioonide ning ettevõtetega nutika kasvu valdkondades (uus meede 2016. aastast); 2. Toetus ettevõtetele osalemaks läbi paindlikumate võimaluste tehnoloogia arenduskeskustes ning klastrites; 3. Toetus innovatsiooni soodustavatele riigihangetele; 4. Ettevõtete arenguprogramm (nn spetsiaalselt koostatud toetus ettevõtete, sealhulgas uurimislepingud akadeemiaga; 5. Doktoriõpe koostöös ettevõtetega (stipendiumid nutika spetsialiseerumise valdkondades). Muud rakendatud meetmed: • Muutused valemis, mille järgi arvutatakse avalike teadusinstitutsioonide baasrahastust. Tulu ettevõtete uurimislepingutest on üks rahastamisvalemi komponent avalike teadusinstitutsioonide rahastuses. 2016. aastal suurendati selle komponendi kaalu, et motiveerida avalikke teadusinstitutsioone tegema koostööd ettevõtlussektoriga (2016. aastal). • Pikendati toetusi tehnoloogia ülekandele ja koostööle ülikoolide, teadusasutuste ning ettevõtete vahel (läbi nn ASTRA meetme). • Teadusasutuste infrastruktuuri avamine koostööks ettevõtetega ning teistele välistele kasutajatele. • Ettevõtete kaasamine teaduse populariseerimise tegevustesse. • Tööpraktika süsteemi parandamine kõikidel haridustasanditel, sh kõrghariduses. Statistika näitab positiivseid trende avalike T&A institutsioonide ning erasektori vaheliste uurimislepingute mahu osas. 2015. aastal suurenes teaduslepingute maht 24% võrra, ulatudes 7,7 miljoni euroni.

Tabel 6.b. Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärgid

Riiklikud 2020. a põhieesmärgid

Meetmete loetelu Kirjeldus, kuidas meede otseselt aitab

saavutada eesmärki

Tööhõive eesmärk [76%] 1. Töövõimereformi elluviimine

Töövõime hindamise süsteemi loomine, teenuste pakkumine sihtgrupile, tegevuste elluviimiseks vajalikud andmevahetuse lahendused.

2. Tööhõive-programmide rakendamine

Aktiivsete tööturumeetmete pakkumine. Tööhõiveprogramm annab võimaluse lisaks tööturuteenuste ja –toetuste seaduses sätestatud teenustele piloteerida täiendavaid teenuseid.



3. Hõives püsimise ja hõivesse naasmise toetamine

Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiu-teenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks.

4. Töövõime säilitamine Töötervishoiu ja tööohutuse ümberkujunda-mine ning töövaidluste süsteemi kaasajasta-mine.

Teadus- ja arendus-tegevuse eesmärk [3% SKPst]

1. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine

1. Rakendatakse alameede "Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele" (ASTRA).

2. Rahastatakse põhiinstrumente: institutsionaalseid ja personaalseid uurimis-toetusi, baasfinantseerimist, riigi TA asutuste tegevustoetusi ning taristu ülalpidamiskulusid.

3. Toetatakse teaduse tippkeskusi teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks.

4. Toetatakse teaduse populariseerimist ühiskonnas ja teaduskollektsioone.

5. Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristu arendamist.

2. TAI ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine

1. Viiakse ellu riiklikud programmid "Eesti keel

ja kultuurimälu II" ning "Eesti

keeletehnoloogia".

2. Toetatakse tuumiktaristuid ja avatakse nad

välistele kasutajatele.

3. Toetatakse teadusandmebaaside litsentside

hankimist ja teadusraamatukogusid.

4. Tõstetakse riigiasutuste TA alast võimekust (programm RITA).

3. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest

1. Toetatakse nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade rakendusuuringuid.

2. Rahastatakse kõrghariduse erialastipendiume nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades.

4. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI koostöös

1. Toetatakse teaduse ja kõrghariduse

rahvusvahelistumist mobiilsuse ja järelkasvu

toetamise kaudu (programmid DORA Pluss ja

Mobilitas Pluss).

2. Toetatakse rahvusvahelisi koostöölepinguid ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemakse.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk [6 269 tuhat tonni (+10% võrreldes 2005)]

1. Uue energiamajanduse

arengukava aastani 2030

ellurakendamine

Energiamajanduse arengukava eesmärgid on:

1) Energiavarustuse tagamine elektri-

majanduses, soojusmajanduses, transpordi-

sektoris, elamumajanduses ja kodumaiste Taastuvenergia eesmärk



[25%]

2. Uute struktuuritoetuste käivitamine

kütuste tootmises;

2) Majanduse energiamahukuse vähendamine

(konkurentsivõimet kahjustamata) ja energia-

säästu suurendamine;

3) energiajulgeoleku suurendamine energia

tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energiainfra-

struktuuri ja ühenduste arendamise kaudu.

Keskendutakse alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamisele transpordis, efektiivse soojusenergia tootmisele ja üle-kandele ning energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamisele

Energiatõhususe eesmärk [2 818 ktoe]

Põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine [9,5%]

1. Paindlikud õppevõimalused ja toetussüsteemid

Töökohapõhise õppe arendamine kutsehariduses, mille raames luuakse täiendavad õpipoisiõppe õppekohad ning praktikasüsteemi arendamine. Õpilaste toetuste süsteemi uuendamine kutseõppeasutustes.

2. Õppe ja karjäärinõustamine

Õppe- ja karjäärinõustamissüsteemi rakendamine põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses koostöös Rajaleidja keskustega.

3. Üleriigilise koolivõrgu korrastamine

Jätkatakse programmi maakondlike gümnaasiumide sh riigigümnaasiumide rajamiseks ja renoveerimiseks ning gümnaasiumiastmest loobuvate põhikoolide ja ühinevate põhikoolide pinnakasutuse optimeerimise toetamiseks.

4. Kaasav haridus ja koosõppiv kool

Juurutatakse kaasava hariduse põhimõtteid, mille järgi on hariduslike erivajadustega õpilased kindel ja lahutamatu osa kooli õpilaskonnast, nad kaasatakse võimetekohaselt õppetegevusse ning nad saavad piisavalt tuge, et õppida ja tulla toime. Abiks koolidele ja õpetajatele, kus eri kultuuride lapsed koos õpivad, koostatakse koosõppiva kooli kontseptsioon.

Kolmanda taseme hariduse eesmärk [40%]

1. Vajaduspõhine õppe-toetus, tulemusstipendiumid ja õppelaen

Vajaduspõhise õppetoetuse ja tulemusstipendiumite rakendamine ning õppelaenuõiguslike üliõpilaste ringi laiendamine.

2. Rahastamismudeli uuendamine

Uuendatakse rahastamismudelit, et kõrgkoolid saaksid ellu viia kokkulepitud muutusi kvaliteetse ja tõhusa kõrgharidusõppe



tagamiseks.

Vaesuse vähendamise eesmärk [15%]

1. Lastega leibkondade toetamine

Peretoetuste süsteemi arendamine (vajaduspõhise peretoetuse tõus, lapsetoetuse tõus, lasterikka pere toetuse loomine, elatisabi fondi käivitamine jm).

2. Pensionide tõus ja tulu-maksuvaba tulu suuruse tõus pensionärile

Suhtelise vaesuse näitajad on vanemaealiste seas keskmisest kõrgemad ning kasvanud 2014. aastaks enam kui kahekordseks võrreldes 2009. aastaga. Samas absoluutses vaesuses elavate vanemaealiste osakaal (1,3% 2014. aastal) on keskmisest (6,3% 2014. aastal) oluliselt väiksem ning vähenenud 2,2%-lt 2012. aastal 1,2%ni 2014. aastal.

Jätkub pensionide tõus. Pensioniindeks 1.04.2016 oli 5,7%. Keskmine vanaduspension 2016. aasta II kvartalis oli tõusnud 391,4 euroni.

Tulumaksuvaba pension 2016. aastal on 395 eurot kuus. Jätkatakse põhimõtte järgimist, et keskmine pension on tulumaksuvaba.

Riigikogus on menetluses üksi elava pensionäri toetuse sätestamise eelnõu. Eelnõu järgi hakatakse alates 2017. aastast üksi elavate pensionäride toimetuleku parandamiseks maksma pensionäritoetust 115 eurot aastas.



7. Võrdlus viimase stabiilsusprogrammiga Eesti Stabiilsusprogramm 2015 baseerus Rahandusministeeriumi kevadisel majandus-prognoosil, mis avalikustati 5. aprillil 2016. 2017. aasta riigieelarve baseerub Rahandus-ministeeriumi suvisel majandusprognoosil, mis avalikustati 15. septembril 2016. Rahandusministeerium ootas 2016. aasta kevadise prognoosi põhistsenaariumis selle aasta majanduskasvuks 2,0% ja aastatel 2017–2018 kasvu kiirenemist 3,0% ja 3,3%ni. Käesolevas prognoosis on arvestatud selle aasta esimese poole nõrgemate SKP reaalkasvu näitajatega võrreldes eelmise prognoosiga ning Eesti jaoks peamiste kaubanduspartnerite halvenenud majanduskasvu ootustega. Selle ja järgnevate aastate majanduskasvu prognoose on võrreldes kevadel oodatuga alandatud. Eksport ja import kasvavad sel aastal varem prognoositust kiiremalt, kuid kasv on kitsapõhjaline. Samas impordikasv ületab ekspordikasvu varem oodatust rohkem, mistõttu netoekspordi panus osutub negatiivseks. Järgnevatel aastatel kasvab eksport kevadel prognoositust aeglasemalt. Majanduskasvu ootusi kahandab veel sisenõudlus, mis kasvab kogu prognoosiperioodil varem oodatust aeglasemalt. SKP komponentide kasvu ja hinnatõusu ootuste allapoole korrigeerimine tõi kaasa nominaalkasvu prognoosi langetamise sellel aastal 1,0 ja järgnevatel aastatel 0,7–0,5 protsendipunkti võrra. Lisaks eelpooltoodule osutus majanduse nominaalne tase10 2015. aastal kevadises prognoosis oodatuga võrreldes 0,2 mld euro võrra väiksemaks. Seetõttu on SKP maht jooksevhindades aastatel 2016–2018 kevadel prognoositust madalam. Sisenõudluse osas kujuneb eratarbimise kasvutempo 2016. aastal sarnaseks kevadel prognoosituga, kuigi palgatulu kasvutempo on osutunud kiiremaks. Selle põhjuseks on kiire sissetulekute kasvuga koos käinud kodumajapidamiste säästumäära kasv. 2017. aasta eratarbimise kasv võib kujuneda varem prognoositust veidi kiiremaks, kuid järgnevatel aastatel mõnevõrra madalamaks. Investeeringute kasvutempot on korrigeeritud 2016. aastaks allapoole ja 2017. aastaks ülespoole eelkõige valitsussektori investeeringute edasilükkumise tõttu. 2016. aastal kujuneb ekspordi ja impordi kasv kevadel prognoositust kiiremaks. Ekspordi puhul võib välja tuua ekspordistruktuuris suure osakaaluga sideseadmete oodatust suurema väljaveo aasta esimesel poolel ning teenuste ekspordi aegrea korrigeerimise. Impordi puhul oli samuti esimese poolaasta kasv kiirem kevadel prognoositust. Järgnevate aastate ekspordiprognoosi on langetatud kooskõlaliselt välisnõudluse oodatust nõrgema taastumisega. Inflatsiooniprognoos (THI) on tänavu 0,1% madalam teenuste tagasihoidlikuma hinnatõusu tõttu. Langetatud on ka aastate 2018-2020 prognoosi, põhjuseks eelkõige nõrgem sisenõudlus – tagasihoidlikum eratarbimise ja palgakasv, mistõttu teenuste hinnatõus saab olema mõnevõrra aeglasem. 2016. aasta esimesel poolaastal tööturu arenguootused hõive langusesse pöördumisel ning palgakasvu aeglustumisel statistikaameti andmetel ei täitunud. Samas tööturu tasakaalustamatused on SKP statistika korrigeerimise tulemusena kuni aastani 2014 varem teadaolevast väiksemad, kuid tasakaalustamatused on järsult süvenenud alates 2015. aastast. Hõive kasvas statistikaameti andmetel esimesel poolaastal ca 1,9%, mis on peaaegu 3

10 Statistikaamet revideeris 2016. aasta septembris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates

2010. aastast. Korrektsioonide tulemusena muutus aastane SKP jooksevhindades aastatel 2010–2015 -1,0 kuni

0,0%.



protsendipunkti võrra kevadel oodatust kiirem. Osaliselt on hõive kasv tulenenud vanemaealiste aktiviseerumisest, kuid ka majanduskasv põhineb tööjõumahukal sisetarbimisele orienteeritud teenustel. Palga nominaalkasvu tempo oli 2016. aasta esimesel poolaastal 2,4 protsendipunkti võrra oodatust kiirem, samas kui majanduse nominaalkasv kiirenes marginaalselt 2015. aasta 2,5%lt 2,8%ni käesoleva aasta esimesel poolaastal. Senised arengud koos SKP statistika revideerimisega viitavad, et kas tegelikud tööturu tasakaalustamatused on seni teadaolevast madalamad või suudavad ettevõtted tööjõu kitsikuses palgasurvetega varem arvatust paremini toime tulla. Seetõttu oleme nii 2016. kui ka 2017. aasta palgakasvu ootusi ülespoole korrigeerinud. Prognoosiperioodi lõpul ootame kevadisega võrreldes veidi tagasihoidlikumat palgakasvu, mis tuleneb SKP kasvuprognoosi kärpimisest. 2016. aasta valitsussektori nominaalne eelarvepositsiooni prognoos on võrreldes kevadel oodatuga paranenud 0,7 protsendipunkti võrra 0,3%se ülejäägini. Põhjusteks eelkõige vähenenud investeerimismaht nii keskvalitsuse kui eriti kohalike omavalitsuste tasandil. 2017. aasta valitsussektori eelarvepuudujääk on võrreldes stabiilsusprogrammiga jäänud pea samale tasemele ehk halvenenud vaid 0,1% võrra 0,6%ni SKPst. Vaatamata maksulaekumiste prognoosi kasvule (peamiselt sotsiaalmaks) mõjutavad ühekordsed kulud nagu EL eesistumise varasemaks nihkumine ning kaitsekulude kasv valitsussektori koondpilti siiski negatiivselt. 2016. aasta maksukoormuse prognoosi on võrreldes Stabiilsusprogrammis oodatuga suurendatud 0,5% võrra 34,7%ni SKPst (maksutulud kokku vähenesid eelkõige käibemaksu ja juriidilise isiku tulumaksu prognoosi allapoole korrigeerimise tõttu, kuid SKPd revideeriti oluliselt allapoole). 2017. aasta maksukoormust suurendati 1,1% võrra 34,7%ni SKPst (maksutulud kokku kasvasid eelkõige tööjõumaksude ülespoole korrigeerimise tõttu, SKPd revideeriti oluliselt allapoole). 2016. aasta võlakoormuse prognoos püsib võrreldes stabiilsusprogrammis sisaldunud prognoosiga samal tasemel ning 2017. aasta võlakoormuse prognoosi on vähendatud 0,1% võrra SKPst tulenevalt finantseerimistehingute vähenemisest järgmisel aastal. Tabel 7.a. Kõrvalekalded stabiilsusprogrammist – struktuurne eelarvepositsioon ESA kood 2015 2016* 2017*

% SKPst % SKPst % SKPst

Valitsussektori struktuurse eelarve-positsiooni eesmärk (1/)

B.9

Stabiilsusprogramm 0,2 0,6 0,2

Eelarvekava 0,6 0,6 0,2 Erinevus 0,4 0,0 0,0 Valitsussektori struktuurse eelarve-positsiooni prognoos muutumatu poliitika korral

B.9

Stabiilsusprogramm 0,2 0,6 0,2

Eelarvekava 0,6 0,5 0,0 Erinevus 0,4 -0,1 -0,2

1/ Eelarvepositsiooni eesmärk on seatud struktuurse eelarvepositsiooni järgi.




Tabel 7.b. Kõrvalekalded stabiilsusprogrammist – nominaalne eelarvepositsioon ESA kood 2015 2016* 2017* % SKPst % SKPst % SKPst Valitsussektori netolaenuandmise/ netolaenuvõtmise eesmärk

B.9

Stabiilsusprogramm -0,5 -0,1 -0,5

Eelarvekava 0,1 -0,1 -0,6 Erinevus 0,6 0,0 -0,1 Valitsussektori netolaenuandmise/ netolaenuvõtmise prognoos muutumatu poliitika korral

B.9

Stabiilsusprogramm -0,5 -0,1 -0,5

Eelarvekava (1/) 0,1 -0,2 -0,8 Erinevus 0,6 -0,1 -0,3

1/ Tegelik (t-1) ja suvine majandusprognoos (t, t+1).




8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju Gini koefitsient, mis näitab kogu elanikkonna sissetulekute jaotuse ühtlust (suurem indeks tähistab suuremat ebavõrdsust), oli Eestis 2014. aastal 35,6%, millega olime Euroopa Liidus viimasel kohal ning 2015. aastal 34,8%, millega olime paremad vaid Leedust, Rumeeniast, Bulgaariast ning Lätist. See näitaja on suhteliselt kõrge nii Euroopa Liidu kui eriti Eesti põhjanaabrite kontekstis ning on viimase seitsme aasta jooksul tõusnud neli protsendipunkti. Samas ei pruugi erineva suuruse ja arengutasemega riikide koefitsientide võrdlus olla alati asjakohane, kuna suure riigi puhul hakkab erinevate piirkondade erinev sissetuleku tase elanikule vähem silma. Planeeritud kulu- ja tulumeetmed kas ei mõjuta elanike tulujaotust või on mõju vaid kaudne ning mittekvantifitseeritav. Nendest meetmetest, mis mõjutavad elanike tulujaotust, ei ole ka kõige suurema puhul oodata numbriliselt väljendatavat mõju Gini koefitsiendile või S80/S20 suhtarvule. Vaesuse määra ei mõjuta otseselt ükski meede.

Documents

Ülevaade Eesti 2017. aasta eelarvekavastJärgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammiga kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 28. aprillil 2016. 2017. aasta