2003. aasta tegevuse ülevaade

ALUSUURINGUD

SEEMNEKASVATUS

RAKENDUSUURINGUD

GEENIPANK

PRAKTILINE ARETUS

Lähtematerjali uurimine

Uute meetodite loomine

Uued sordid

Agrotehnika,

Sortide omadused ja kasutamine

Levitamine

Säilitamine

Väljund praktikasse

Sordid

Seeme

Põllumajanduslik oskusteave

SordidJõgeva Sordiaretuse Instituudis on aretatud 55 liigist 275 sorti : 80 tera- ja kaunvilja-, 66 kõrreliste- ja liblikõieliste heintaimede, 59 kartuli- ning 38 köögiviljasorti

62 sorti Eesti sordilehel (28 UPOV) 8 registreeritud köögiviljasorti

29 välissordi esindaja Eestis 7 sorti registreeritud välismaal

5 sorti riiklikus katsetuses 2 sorti registreerimiskatsetes välismaal

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

5500

6000

1999 2000 2001 2002 2003

pin

d h

a; s

eem

e tu

h.k

g

300

400

500

600

700

800

900

auto

rita

sud

tu

h.k

r.

Pind Seeme Autoritasu

Põldtunnustamine, seemnete sertifitseerimine ja autoritasud 1999-2003

Seemnekasvatus

Põllumajanduslik oskusteaveLevitamise viisid

Trükised, seminarid, konverentsid

Põllupäevad, näitused, messid

Isikkoosseis

0

1

2

3

4

5

6

21-25 26-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 56-60 61-65 66-70 71-75

Vanus

Inim

es

i

Kokku 97 töötajat, neist 23 teadurit (keskmine vanus

45,8 aastat) 1 Teaduste Akadeemia liige 9 doktorit 7 magistrit

7 doktoranti 3 magistranti

Koostööpartnerid Eestis - Eesti Põllumajandusülikool - Eksperimentaalbioloogia Instituut - Teaduskeskus EVIKA - Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus

Välismaal Boreal Plant Breeding (Soome)– Svalöf Weibull AB (Rootsi)– Danish Institute of Agricultural Sciences– Agrifood Finland (Soome)– Plant Research International (Holland)– Leedu Põllumajandusinstituut– Ülevenemaaline Taimekasvatuse Instituut (VIR)

Alusuuringud

Sihtfinantseerimine Säästva põllumajanduse tarbeks aretatavate põllukultuuride saagikuse,

saagi kvaliteedi ja haiguskindluse vahelised seosed ja pärandumine

ETF grandid Sale haguheina, hariliku kasteheina ja tihedapuhmikulise punase

aruheina seemnekasvatuse agrotehnika väljatöötamine Avirulentsusgeenide, paarumistüüpide ja fungitsiidiresistentsuse

esinemine kartuli-lehemädaniku tekitaja eesti populatsioonis (EVIKA) Suvinisu haiguskindluse geneetiline kontroll ontogeneesi erinevates

faasides (EBI)

EL 5. Raamprogrammi projekt (EUFABA) Põldoa aretus säästvale põllumajandusele

DoktoritöödRene Aavola, Karjamaa raiheina produktiivsuse suurendamise agrotehnilised, füsioloogilised ja metodoloogilised aspektid.

Sirje Tamm, Euroopa Liidu tetraploidsed punased ristikud ja nende omadused

Anne Ingver, Suvinisu geneetilise mitmekesisuse laiendamine saagipotentsiaali ja –kvaliteedi ning haiguskindluse tõstmiseks.

Reine Koppel, Eestis kasvatatavate talinisu sortide kvaliteet ja selle kujunemise tingimused

Eve Runno, Phytophthora infestans Eesti populatsiooni iseloomustamine ja kartuli-lehemädaniku tõrjestrateegiate optimeerimine.

Pille Sooväli, Sordiresistentsuse rakendamise võimalused odra ja kaera integreeritud taimekaitses.

Ingrid Bender, Tomati arengubioloogia ja saagikus maheviljeluse tingimustes.

Ilmar Tamm, Kaera omaduste geneetiline ja ilmastikutingimustest sõltuv variatsioon. (kaitstud 12.09.03)

Ülle Tamm, Geneetilised ressursid õlleodra aretamisel. (kaitstud 12.09.03)

Magistritööd

Lea Narits, Talirüpsi agrotehnika optimeerimise võimalused.

Merlin Haljak, Suvi- ja talinisu sordiomaste morfoloogiliste tunnuste varieerumine.

Tiia Kangor, Eesti Sordilehe kaerasortide omadused

Majanduslikult oluliste tunnuste pärandumine, tunnuste vahelised seosed ning sõltuvus keskkonna ning kasvutingimustest: Töö põhjal, mis käsitles mitmeaastases kollektsioonikatses 101 kaerasordi majanduslike omaduste ilmastikutingimustest ja sortide geneetilistest erinevustest tingitud variatsiooni kaitses Ilmar Tamm EPMÜ-s põllumajandusteaduse doktori kraadi.

EL 5. raamprogrammi projekti EUFABA raames hinnati põldoasortide agrotehnilisi omadusi, vastupanuvõimet biootilise ja abiootilise stressi faktoritele ning saaki ja selle kvaliteeti. Laekuvaid andmeid kasutakse põldoa geenikaardi koostamiseks.

2004 a. liitutakse uue, 7 riiki hõlmava projektiga, mille raames hinnatakse isoensüüm-markeritega põldoa sortide risttolmlemise määra.

Aretusmaterjali geneetilise mitmekesisuse suurendamine ja eesti tingimustele adapteerunud genotüüpide ning vormide valik:

Euroopa õlleodra geneetiliste ressursside seast selgitati välja edasiseks aretustööks sobivamad genotüübid. Uurimiste põhjal kaitses Ülle Tamm EPMÜ-s põllumajandusteaduse doktori kraadi.

Saagi kvaliteet ja selle parandamine:

Lutserni lähtepopulatsiooni ädalasaagi võime ja saagi kvaliteedi parandamine.

Punase ristiku külviaja ja taimiku kasutusviisi mõju seemnesaagile ja selle kvaliteedile.

Proteiini fraktsioonide mõju suvi- ja talinisu küpsetuskvaliteedile ning seosed erinevate kvaliteedinäitajate vahel.

Maheviljeluseks sobivate tomati sortide ja kasvu- ning sorditüüpide väljaselgitamine.

Taimede haiguskindlus:

Varajast ja hilist jahukastekindlust tagavate geenide identifitseerimine ja lokaliseerimine nisu sugulasliikide T.timopheevii ja T.militinae baasil loodud hübriidliinides.

Kartuli-lehemädaniku tekitaja eesti populatsioonides esinevad avirulentsusgeenid ja geenisageduste muutumise seaduspärasused.

Kaera kroon- ja kõrrerooste eesti populatsioonides aastatel 1996-2002 toimunud avirulentsusgeenide muutused.

Sordiresistentsuse kasutamine teraviljade taimekaitses.

Talve- ja lumiseene ning kroonroostekindluse parandamine itaalia raiheina lähtepopulatsioonis.

Esinemine konverentsidel ja seminaridel

EUCARPIA heintaimede sektsiooni seminar Brnos

EUCARPIA teraviljade sektsiooni seminar Salsomaggiores

NJF 22 Kongress Turus

ICPP 8. Kongress Christchurch

Baltimere regiooni taimekaitsekonverents, Poznan

Euroopa rohumaade ühingu sümpoosium, Pleven

Valgevene Kartulimajanduse Instituudi teaduskonverents

Priekuli Sordiaretusjaama juubelikonverents

APS aastakonverents

Alusuuringutega seotud teaduspublikatsioonid

CC artiklid Teadusartiklid Teesid

Avaldatud 3 10 9

Esitatud 3 3 3

Evaluation of Research in Agricultural Sciences in Estonia (May 18-25, 2003)

Üldine võimekus good

Teaduslik aktiivsus good to satisfactory

Originaalsus 1.0

Strateegia olemasolu ja uuringute perspektiiv 1.5

Multidistsiplinaarsus 1.5

Kompetentsus ja arenemisvõime 1.5

Kodu- ja rahvusvaheline koostöö 2.0

Edukus rahastamise taotlemisel 1.5

Rakendusuuringud (Põllumajandusministeerium)

- Sordiaretus ja säilitusaretus; agrotehnika ja seemnekasvatuse uuringudtera- ja kaunviljad, õlikultuurid heintaimed kartul köögiviljad

- Kiu- ja õlilina rakendusuuringud ja agrotehnilised katsed- Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine- Agrometeoroloogilised prognoosid ja kokkuvõtted- Rohumaaviljeluse käsiraamatu koostamine- Katseasjanduse nõukogu töö korraldamine

Publikatsioonid

34 artiklit põllumajanduslikes väljaannetes ja ajalehtedesÕPPEPÄEVAD

Rukkipäev. Tartu, 11. aprill (koos Eesti Rukki Seltsiga)

Jõgeva SAI, Kemira GrowHow ja AS A.Tammel ühine põllupäev Jõgeval, 17. - 18. 07.

Põllupäev EPMÜ agronoomia eriala üliõpilastele, 22. 07.

Katseasjanduse nõukogu põldkatsete ülevaatus, 25. 07.

Kartuli ja rapsi põllupäev, 12. 08.

Õppepäev mahetalunikele 17. 11.

Hollandi – Eesti taimekaitseprojekti PPA02/ES/9/2 õppepäevad 12. 07 ja 12.11.

Hollandi-Eesti taimse paljundusmaterjali projekti PPA03/ES/9/1 õppepäev 16.12.

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud 2 773 500

Oder 5900 sorti ja aretist - uus sort 2004 Kaer 2400 sorti ja aretist - uus sort 2005 Suvinisu 2800 sorti ja aretist - uus sort 2005 Talinisu saagid 200-7000 kg/ha. ‘Ada’ ühissort Leedu PMI Talirukis ’Elvi’ suurim rukkisort Soomes 2004, uus sort 2007 Talirüps Prisma (Eesti), Largo (Rootsi) - uued sordid 2004 ja 2005. Põldkaunviljad - aretusprogramm konserveeriti, EUFABA

Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud

Suvi- ja talinisu küpsetusomadused (Stahlhut, Tartu Veski) Eestis kasvatamiseks sobivad Euroopa õlleodrasordid Seemnefraktsiooni väljatuleku suurendamine teraviljadel Erinevatesse klimaatilis-mullastikulistesse piirkondadesse sobivate kultuuride ja

sortide väljaselgitamine Taimekaitse mõju teraviljasaagi kvaliteedile Mikroväetiste kasutamine teraviljadel Talirüpsi- ja rapsi agrotehnika Infolehed: Jõgeva SAI sordid ja nende omadused

--

Heintaimede sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud

1 175 000

Uued: tetraploidne itaalia raihein ‘Ita’ tetraploidne karjamaa raihein ‘Raite’ punane aruhein ‘Herbert’ 2003.a. 26 sordi säilitusaretus Aretus - Lutsern, punane ristik, põldtimut, karjamaa-raihein,

itaalia raihein, aasnurmikas Hariliku kasteheina, sale-haguheina, tihedapuhmikulise punase

aruheina seemnekasvatuse uuringud Karjamaa raiheina saak ja kvaliteet sõltuvalt väetamisest Turvasmuldadele sobivad liigid ja sordid

Kartuli sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud

975 000

Maret uus sort Sordilehes

Uus sort 2004/2005

Maheviljeluseks sobivad sordid

Kartuli-lehemädaniku tõrje

Köögiviljade sordi- ja säilitusaretus ning sellega seonduvad sordiagrotehnika ja seemnekasvatuse alased rakendusuuringud

154 500

Uued sordid Sordilehes aedhernes ‘Erme’ tomatid ‘Mai’, ‘Valve’,

uus tomat 2005, aedhernes 2006 20 sordi säilitusaretus Tomati maheviljelus Aedherne ja -oa keemiline umbrohutõrje

Kiu- ja õlilina rakendusuuringud ning agrotehnika alased katsed 240 000

Kiu- ja õlilina väetamine. Optimaalne N20 ja N30. Aasta linale äärmiselt ebasoodne.

Õlilina koristutehnoloogia optimeerimine. Kiu- ja õlisaagi vahekord saagis.

Koostöös TTÜ-ga tootearendus lühikese linakiu kasutamiseks

Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine 66 000

Osalemine looduskahjude hindamise komisjonis

Veebipõhise taimekaitsealase nõustamissüsteemi arendamine ja rakendamine 261 000

Koostöös EMVI, Jäneda ÕNK, EPMÜ, EMHI

Eesti-Taani koostööprojekti (2000-2002) raames loodud

I-Taimekaitse edasiarendamine

Teraviljahaiguste ja kartuli lehemädaniku tõrje koordineerimine

Katsed teraviljahaiguste, kartuli-lehemädaniku ja teraviljade umbrohutõrje alal

5000

5200

5400

5600

5800

6000

TANGO SUPER 1,5 TANGO SUPER 0,75 + 0,75 PC-P 0,44

SAAK

NETOSAAK

Erinevad pritsimisreziimid odral Anni 2002

1 1/2 1/4 1 1/2 1/4 1 1/2 1/4 1 1/2 1/4 1 1/2 1/4 1 1/2 1/4Capsella bursa-bastorisChenopodium albumErodium cicutariumGaleopsis tetrahitGnaphalium uliginosumLamium purpureumMatricaria perforataPolygonum persicariaStellaria mediaThlaspi arvenseViola arvensis

Efektiivsus, % >90 70-90 40-70 <40

MCPA Mustang Sekator Banvel 4S Granstar Lintur

Erinevad herbitsiididoosid odra umbrohutõrjel 2003

Katseasjanduse nõukogu töö korraldamine 87 000

Õppepäevad katsetehnikast ja katsemetoodikastPõldkatsete ülevaatusAndmebaasid Eestis korraldatavatest põldkatsetest, teaduritest ja katsetehnikastSeminarid põllumajandusliku erialakirjanduse ja põllumajanduslike teadusasutuste teadlaskaadri hetkeseisust

Sordiaretuse alaste uute teadmiste avaldamine 260 000Rohumaaviljeluse käsiraamat (koostaja A. Bender)

2001-2002 a. valmis 254 lk; 2003 a. valmis 301 lk käsikirja

Kõlli R. Eesti muldade sobivus rohumaaviljeluseks

Karjane I. Heinaseemne koristamine

Sõmermaa AL. Heintaimede haigused ja kahjurid ning nende tõrje

Kärt. O. Rohusöödad mäletsejaliste söödaratsioonis

Selge, A., Parol, A., Tamm, U. Kultuurkarjamaad

Aavola R. Kõrrelised heintaimed

Bender, A. Lutsernid

Bender, A. Valge ristik

Bender, A. Kura ristik

Riiklik programm “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002-2006“ 430 000 Riikliku programmi koordineerimine 700 sordi ja aretiste seemnete pikaajaline säilitamine

Osalemine IPGRI ECP/GR ja NGB projektides

Workshop on EU-funded EURISCO project. Alnarp, Rootsi

Worskshop“ECP/GR Cereals Network meeting”. Jerevan, Armeenia

Workshop of Cereals Working Group of the Baltic countries. Priekuli, Läti

EU Commission on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture. Brüssel

Annual meeting of the Nordic-Baltic PGR Project partners. Riia, Läti.

European Workshop on National PGR Programmes. The Nordic Gene Bank, Rootsi

Meeting of ECP/GR Working Group on Forages, Linz, Austria

EPGRIS Final Conference. Praha, Tsehhi

1999.a. 2000.a. 2001.a. 2002.a. 2003 a.Põllumajandusministeeriumi vahenduselInfrasruktuur 1 059 000 1 041 000 1 300 000 1 283 000 1 283 000Kapremont 266 000 200 000 210 000 400 000 600 000Soetused 116 000 90 000 400 000 600 000KOKKU 1 441 000 1 331 000 1 910 000 1 683 000 2 483 000

Sordiaretuse ja seemnekasvatus 3 215 000 3 135 000 2 890 000 2 962 000 5 078 000Teised rakenduslikud teadusuuringud 137 000 348 996 301 000 381 000 654 000Geneetilised ressursid 135 000 430 000Uute teadmiste avaldamine 20 000 135 864 260 000PM Teadusuuringud 3 352 000 3 483 996 3 211 000 3 613 864 6 422 000

Kokku PM 4 793 000 4 814 996 5 121 000 5 296 864 8 905 000

Sihtfinantseerimine 1 860 000 1 720 000 1 725 000 1 725 000 1 227 000

ETF grandid 203 000 112 000 175 400 179 070 180 000

KOKKU riigi raha 7 072 070 7 031 444 7 021 400 6 947 934 10 312 000

Lepingulised projektid 34 580 91 000 108 000 180 782 367 000Välistoetused 196 523 180 751EUFABA 178 188KOKKU 34 580 91 000 304 523 361 533 545 188

SAI Omatoodang 1 436 291 1 791 225 1 894 901 2 489 474 2 313 244Seemnemüük 897 292 1 075 199 1 177 111 1 500 399 1 226 857autoritasud 360 333 461 587 437 466 693 852 807 981külalistemaja laekumine 178 666 254 439 280 324 295 223 278 406

SAI KOKKU 8 542 941 8 913 669 9 220 824 9 798 941 13 170 432

SEEMNEKESKUS 6 074 274 7 372 576 7 718 955

MOOSTE 1 609 025 1 732 106 1 212 315 823 681 704 000

SANGASTE 188 941 241 749 258 214 188 042 226 630

INSTITUUT KOKKU 16 765 627 18 183 240 21 820 017

Finantseerimine 1999-2003

2660 29293737 3426 3408

59871032 10591041 1300 1283

1283

600 526299 610 400

1200

15001860

1720 1725 1725

1207

3535 97

300 380

545

1148897

10751177 1500

1227

122360

462437 693

808

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

1998 1999 2000 2001 2002 2003

Tu

hat

EE

K

PM Rak Uuringud Infrastrukt Soet+kaprem HM Sihtfinants

ETF grandid Muud projektid Seemnemüük Autoritasud

SAI Finantseerimine 1998-2003

SAI riiklik finantseerimine 1998-2003

2660 29293737 3426 3408

598710321059

1041 1300 1283

1283

15001860

1720 1725 1725

1225

190

203

112 175 180

180

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

1998 1999 2000 2001 2002 2003

Tu

hat

EE

K

ETF grandid

HM Sihtfinants

Infrastrukt

PM Rak Uuringud

SAI mitteriiklikud finantsid 1998-2003

1148897 1075 1177

15001227

122360

462 437

693808

35 35

97300

380 545

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

1998 1999 2000 2001 2002 2003

Tu

hat

EE

K

Muud projektid

Autoritasud

Seemnemüük