21kool - lennuk veebruar · Kool – ainus hoone rajoonis, mille kohal on tume äikesepilv ... saatuslikul päeval kooliarsti kabinetti sattusin, ei tea ma siiani. Küllap mõni õpilasesõbralik

Veebruar 2006 Tallinna 21. Kooli leht Hind 5 krooniTiraaþ 359 Nr 7

lennuk

Muljed vahetusõpilastelt - niiaasta välismaal kui päevTallinna eliitkoolislk 4-5

Ikka see hilinemine - hakakeväärtustama aegalk 3

Mis toimub arsti kabinetis?lk 13

Väikeste sõbrapäeva mõtted jajoonistusedlk 6-7

G5 tähtede mängu korvpalli-matði võimas finaallk 5

Kunstinädala telgitagusedlk 10 - 11

Sölgie Ämbor -tulihingelised rokkarid lk 8-9

2 koolileht Lennuk veebruar 2006

Kolumnist Mashiina

Kujundaja: Jana Suurthal, Liisa Kivimäe

Tegevtoimetajad : Teele Tammeorg, Mari Krusten

Toimetus: Kätlin Armei, Rasmus Kariis, Mari-Liis Kobakene, MihkelKünnapas, Kadi Ird, Maarja Mardik, Kerli Mutle, Iiris Oosalu, MadlePuusepp, Maarja Pähkel, Mari-Liis Saretok, Siret Täks, Laura Vetik

Abiks: Eero Talvistu, Jaan Lado, Siim Luha, Liina Liisveld, MaarikaPaun, Juta Hirvtrükitud AS Rabellis

Avatud aadress : [email protected]

On kaunis talvehommik:sädelevad hanged on põlvini,vaateakendel hiilgavad elegant-sed jäälilled, keegi teeb romantilistkoerapissitusjalutuskäiku.. .Talveilu kui palju! Järsku agatulevad mulle vastu suitsetavadalaealised ja pohmelli-ilmelisedvanemad õpilased. Vaatevälja onjõudnud Tallinna 21. Kool – ainushoone rajoonis, mille kohal ontume äikesepilv...

Esimene asi, mida garderoobiskuulen, on see, kuidas keegi nägiunes, et võttis paberid välja.Haigutan. Seejärel pajatab keegi,kuidas tal diagnoositi depressioonning kirjutati välja Prozaci-tabletid. Kehitan õlgu ja vahetanjalanõud. Siis aga kuulen, kuidaskellelegi olevat õppealajuhatajaAve Kallas ([email protected]) väitnud,et meie koolis on väga õpilase-sõbralikud (?) õpetajad. Minestan

ðokist ja järgnevad kolm tundiveedan arsti kabinetis diivanil.

Ilmneb õpetlik moraal: maailma-asjadega ma kursis küll pole! Eiole veel kuulnud, et Iraagi sõduridameeriklasi sõbralikeks nimetaksvõi et juudid sakslasi nii kutsuks,samuti ei ole täheldanud, et laibadoma mõrvarite kohta seda sõnatarvitavad.

Ühtlasi ei ole minu kõrvu kavõimalikud lingvistilised uuen-dused jõudnud. Ilmselt läksminule mõeldud memo kaduma,et nüüdsest tähistatakse sõnaga„sõbralik” ülimat ebaviisakust,pahatahtlikkust ja kirglikkuvihkamist.

Nii et, lugupeetud kaasõpilased,hoidke edaspidi silmad-kõrvadlahti, et võimalikud poliitilisedmuudatused või keeleuuendusedmärkamata ei jääks. Lai silmaringtuleb ikka kasuks!

Muide, seda, kuidas ma tolsaatuslikul päeval kooliarstikabinetti sattusin, ei tea ma siiani.Küllap mõni õpilasesõbralikõpetaja võttis sülle ja viis.

Õpilasesõbralikkusest jakeeleuuendustest

Ja trummid põrisegu!

Koolileht käib iga õppeasutusejuurde nii nagu hümn võimütski. 21. Kooli õpilased onkõik harjunud, et „Pesapuu“ ontähtsamate aktuste lahutamatulaul, aga kui paljud märkaksid,et Lennukit enam ei ilmu?

Siiski loodame, et nii traagilistasja ette ei tule – pealepooleteistaastast pausi onLennuk pea kaks aastatkonstantselt iga veerandilmunud ja oma populaarsustkasvatanud. Nii nagu tugevademokraatia puhul ikka, onajaleht soodne võimalus kõigileoma hea- või pahameeltavaldada. Lisaks leiame siit meieSUURES koolimajas toimuvatesündmuste kajastamist jaõpetajate-õpilaste tegemisi. Jaloomulikult saavad õpilased siinoma kirjutamisoskusi demonst-reerida. Nüüd on vist olulisemadpunktid välja toodud, kui vajalikja tähtis on Lennuk 21. Koolile.

Ausalt öeldes on üsna hea tunneolla üks selle tähtsa ja olulisekoolielu elemendi taaselustaja. 7numbrit lennukit, 7 juhtkirja,102 läbivaadatud artiklit, ligi1300 müüdud eksemplari,viisteist magamata ööd, kriitikat,kiitmist, mõõtmatu koguskogemust. Need märksõnadiseloomustavad pea kaht aastatjuhitud Lennukit. Mina panenpillid kotti ja ütlen „Aidaa!“Rahulolu.

Noored tegutsema!

peatoimetaja

Peatoimetaja: Grete Sõõrumaa

Lennuk

veebruar 2006 koolileht Lennuk 3

Igahommikune tervitusLaura Vetik

Juba eelmisel veerandil käivitusmeie koolis uus hilinemisvastanesüsteem. Kõik, kes peale esimesetunni kella garderoobis kohmer-davad, või veel hullem, alles koolipoole kiirustavad, märgitakse ülesning „mustad nimekirjad”kinnitatakse õpetajate toa seinale.Nii on selge, kes sel päeval koolikodukorra reegleid eiranud on.

Hommikune lauskontroll alustastegevust keset veerandit, sestmassihilinemine ja mis-see-k ü m m e - m i n u t i t - ä r a - e i - o l ementaliteet torkas juba direkt-sioonilegi silma, rääkimataõpetajatest, kelle tunde see häiris.„Meie eesmärk pole mittenegatiivselt mõjuda, vaid õpe-tada,” ütles algklasside õppeala-juhataja Valli Taliaru. Esialgusuhtutakse „nimekirja” leebemalt,süstemaatilisema hilinemisekorral teeb klassijuhataja õpilaselemärkuse ning võib ka lapse-vanemat tekkinud probleemistteavitada. Veel pole kedagi direkt-siooni saadetud ega käskkirjaantud, kuid vajadusel raken-datakse ka karmimaid meetmeid.

Loomulikult on mõnikord harvasissemagamine ja Tallinnaühistranspordi vajakajäämisedmõistetavad ning üksikuidhilinemisi tuleb ette ka täpseimatelõppuritel. Et omalt poolt õpilastele

vastu tulla, on meie koolis sisseviidud kahe kella süsteem, kuskaks minutit enne tunni algustkõlab eelkell. See võimaldab niiõpilastel kui ka õpetajatel õigeksajaks klassi jõuda.

Peategelased – õpilased ise,tunduvad suhtuvat uude plaaniesialgu negatiivselt. Lauskontrollmõjub nende sõnul mõnevõrraahistavalt, sest hommikusepoolunes seisundi tõttu onhilinemine üsna sagedane nähtus.Ja lõppude lõpuks hilineb ju igateine õpetaja oma ainetundi, seegamitu korda rohkem kui õpilased.Viimase väite peale teatas ValliTaliaru, et ka õpetajate distsip-lineerimise kallal töötatakse.

Õppealajuhataja Ave Kallasesõnul on kasutusele võetuduuendused märgatavalt õpilasteajataju ja kellatundmist paran-danud. „On selgelt näha, etkiirustatakse ning püütakseõigeks ajaks tundi jõuda.”

Direktsioonil on edaspidigi plaa-nis jätkata hommikusekontrolliga, kuid mitte nii järje-kindlalt ja sõltuvalt perioodist.

„Võitjad olete te ise, et saaksitetunnist maksimumi,” selgitas AveKallas, „ja et tekiksid õigedharjumused, sest aeg väärtustubüha enam.”

fotolavastus: Jana Suurthal

UudisedAlates 14. veebruarist algavadsel tskonnatantsukursusedkeskkoolile teisipäeviti jakolmapäeviti 15.00 - 16.30 aulas.Õpetaja Stina Sevostjanov.

14.märts on emakeelepäev. Koolikülastavad selle päeva puhulerinevad külalised, toimuvadnäitused, konkursid ja võru keeletund. Korraldavad 9a ja 10c.

Märts on teatrikuu, 27. märtsilEesti teatri aastale pühendatudteatripäeva korraldavad KristiinaOomer ja näiteringid.

31. märtsil toimub koolis BALL57.lennu auks, korraldab 11a.

2.aprillist kuni 28.maini õpivadmeie koolis õpilasvahetuse raames3 õpilast Saksamaalt Northeimist.

12. aprillil kell 18.00 toimub Salmekultuurikeskuses meie kooli46.kevadkontsert “AJASTUKUNSTIS JA MUUSIKAS”Peaproov on 10.aprillil 16.00 -21.00.

16. aprillil külastatakse Jõhvikontserdimaja - Jazzkaar esit-leb Liisi Koiksoni “Väike järv”.

18. aprillil toimub riigikaitseõppelaager keskkoolile valikaineraames.

20. aprillil kell 14.00 aulaskoostööprojekt Eesti Rahvus-meeskooriga Arnold Schönbergkaastegev Mait Malmstenhelilooja elu ja loomingut tut-vustav ettekanne meie kooliõpilastelt.

Eelteade loomasõpradele: mailõpus toimuvad koolis lemmik-loomapäevad.

10. veebruaril toimus TallinnaReaalkooli “Kesklinna kaunitari2006” valimine. Sel aastal kannabKesklinna kaunitari tiitlit Marit(GAG), I printsessiks sai Ellen(Prantsuse lütseumist) ja võidukasII printsess oli meie kooli Triin-Ketlin 9. a klassist. Õnnitlemevõitjaid.

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


“Ei raiskaks oma elu ainult Eestile!”Mari-Liis Kobakene

Raul Potisepp1. Mu isal oli juba umbes viis aastat tagasi mõte, etma võiksin minna Austraaliasse tuttavate juurde.Sellest ei tulnud aga midagi välja. Siis sain teadaõpilasvahetust korraldavast YFU-st. See onõpilasvahetus- programm, mis võimaldab noortelvälismaale õppima minna. Seal uurisin võimalusteja summade kohta.2. Valisin Ðveitsi. Esiteks mägede pärast, sest et Eestion nii tasane. Tahan alati kõrgemale, kauge-male,kiiremini. Talvel saab lumelauaga sõita ja suvellihtsalt mägedes ronida. Teiseks muidugi saksa keel.3. Päris hästi. Esimene päev koolis oli naljakas. Koololi juba kuu aega kestnud. Istusin klassis siis kõigetagumisse pinki. Kui õpetaja sisenes, ei pannud tamind isegi tähele. Poole tunni pealt mõned õpilasedütlesid, et klassis on uus õpilane ning alles siis õpetajamärkas mind. Muidu olid kõik väga sõbralikud.4. YFU tegi enne vahetusaastat selgeks, et võime ettekujutada, milliseks see aasta kujuneda võib, kuidneed ei pidavat kunagi reaalsuseks saa-ma. Mõtlesin,et elan mägede va-hel ja kõik on tore ja ilus. Kui sinnaläksin, siis oli kõik veel tore-dam. Pere, kuhu sattusin,oli suh-teliselt jõukas. Neil oli kena maja hea kohapeal. Nägin igal hom-mikul, kuidas päike tõusis.5. Mul oli üks 19-aastane „vend” ja 16-aastane „õde”.„Vend” oli just eelmisel aastal olnud vahetus-õpilaseks Ameerikas. Sealt tuli perel ka mõte võttaenda hoolde üks vahetusõpilane. Alguses oli kõikhästi, kuid kuu hiljem läksin loata jalgpalli vaatama.Pereema sai sellest teada ning sõimas mind korralikultselle eest. Sellest ajast saadik meie suhted halvenesid.Kuid pereisa ja õe-vennaga sain hästi läbi.6. Ma leidsin mingeid paarikuiseid kallimaid, aganeed ei olnud minu maitse eriti. Eestisse ei jäänudmind keegi ootama.7. Saangi üks aasta rohkem keskkooli nautida.8. Muidugi soovitan. Siis saab alles aru, kui väikeEesti tegelikult on. Ei raiskaks oma elu ainult Eestile.Midagi uut peab ka proovima.

Anett Stukis1. Mu ema klient oli käinud aasta välismaal õppimasja ta soovitas mul minna YFU koduleheküljele. Sealtsain kogu informatsiooni.2. Alguses ma mõtlesin minna Hispaaniasse, agakuna sinna ei olnud võimalik saada, siis otsustasinTðiili kasuks. Tðiili on üks arenenumaid riike Ladina-Ameerikas. Kui üks kord elus selline asi ette võtta,siis tuleb ikka kaugele minna. Oli tõsine soovhispaania keel selgeks saada.3. Hästi-hästi sõbralikult. Mõnusalt soe vastuvõtt oli.Neile meeldib, kui tuleb keegi uus sellisest kohast,mis neile mitte midagi ei ütle. Kui öelda, et see onküla USAs, siis nad täiesti usuvad seda.4. Oli nii, et umbes 2 nädalat enne minekut pidinYFU-s kirjutama kirja oma ootustest ja lootustestseoses vahetusaastaga. Kui tagasi tulin, sain kirjalugemiseks enda kätte tagasi. Kõik, mis ma kirja olinpannud, tundus nii naljakas. Tegelikult ma olin enneMehhikos käinud ja teadsin, et ei lähe paleesse elamaega saa endale printsi. Mõtlesin, et saan endale paljusõpru, et mul on lõbus ning peamine oli see, et eitekiks koduigatsust. Need täitusid just nii, nagu maolin lootnud.5. Hästi suur pere oli. Õdede ja vendadega sainsuurepäraselt läbi. Nad olid nagu enda lihased õedja vennad. Aga perega ei saanud nii väga hästi läbi.Nad olid nii eestlaslikud. Sellised külmad, kinnisedja endasse-tõmbunud. Pereema ja –isa vahel oli paljuprobleeme. Kogu see õhkkond seal peres oli pingeline,aga muidu olid nad heasüdam-likud ja toredad.6. Eestis ma lõpetasin ettenägelikult suhte ära. KuidTðiilis on siiamaani mees, kes arvab, et ma abielluntemaga.7. Natuke on ikka halb. Kaua ma ikka jaksan enamsiin koolis käia. Kui oleksin praegu 11. klassis, siis eitunneks ma ennast seal nii kindlalt. Kuid uus klasson hästi positiivne.8. Kindlasti soovitan.

foto: Maarja Mardik

Kas oled kunagi mõelnud, et tahaksid veeta aasta välismaal õppides? Võõras maa, keel, kultuur ja inimesedtunduvad nii huvitavad ning parim selle juures on see, et saab kodust eemal olla ja seda tervelt üheksaastaks. Sellise otsuse tegid Anett (10c) ja Raul (11c), kes jäid oma aastaga igati rahule.

1. Kust said teada, et on võimalik minna aastaks välismaalevahetusõpilaseks?2. Missuguse riigi valisid? Miks?3. Kuidas suhtusid kohalikud õpilased ja õpetajad Sinusse kuivahetusõpilasse?4. Millisena kujutasid ette vahetusaastat? Kas see kujuneks selliseks?5. Missugused olid peresuhted?6. Kas leidsid välismaalt endale ka kallima või jäi keegi sind Eestisseootama?7. Kuidas suhtud sellesse, et pead Eestis kooliaasta järgi tegema?8. Kas soovitad teistelgi aasta vahetusõpilasena veeta?


Tõeliste tähtede mängKerli MutleMari-Liis Saretok

27. jaanuaril toimus Kalevispordihallis G5 koolide vahelisekorvpalliturniiri tähtsaim mäng –finaal ehk “tähtede mäng”. Kunamõõtu võtsid koolide parimadkossuässad, oli pealtvaatajaidkoguneneud peaaaegu tervesaalitäis. Publik oli küllaltkimitmekesine: leidus nii noorisädistavaid plikatirtse kui katõsiseid kossufänne. Otsustasimesamuti omadele kaasa elamaminna.

Veidi enne kella kuut sörkisidvõistlejad platsile ning varsti võismäng alata. Võistkonnad ehknüüdsest hallid ja mustad hiiredpaistisd küllaltki võrdsed olevat.Kohtuniku vile peale hakkas kiiresagimine ning pall lendasvuhisedes saali ühest otsast teise.Mäng oli väga tasavägine. Veidienne veerandaja lõpuvilet sai Sasspalli ja tõi meeskonnale kakslisapunkti. Korraga hakkas kõrvukostma kõva tümps ja lavalekeerlesid tumedasse riietatudtantsutüdrukud. I like to move it,move it, I like to move it, move it…jajuuksepahmakad lehvivad.Keerutused, painutused ... Ongijuba läbi. Taas poisid platsile.

Teine veerandaeg saab kohe hoosisse. Hallid hiired ründele...vabavise... ja sisse.Mustad ründele… täistabamus.Järgmisena hallide vabavise…mõlemad üliosavalt korvi. 3,2,1…

mustade vise ei õnnestu. Jälleveerandaeg läbi.Juba pöörlevad tantsutüdrukudplatsile. Ooeeooo, ooeeooo… hüpe,pööre ette, taha….jalalöögidkõrgele õhku. Ooeeoo, ooeeoo…Piip. Ruuporist kõlab energilineteadaanne: “Järgmisena astub teieette Sölgie Ämbor!”Kõlab tormiline aplaus ning kõigipilgud koonduvad platsiparempoolsele küljele, kuhu onüles seatud bändiesinemislava.Karl-Erik teebsissejuhatuse ningsünnipäevalaps Brait istubtrummide taha. Taas kõlab valiaplaus. Pillid hakkavad juba“soojenema”, kuid midagilaulutaolist veel ei kõla. Ootameveel veidi. Selgub, et Braidil onsünnipäev ning üllatus, üllatus kateisel muusikageeniusel –Mozardil. Lõpuks algavad poisidoma esinemisega pihta. Võttis ikkaaega küll. Rahvas püsti –rahvushümn!!?? Ohoo.. sedahoopis rokilikumas versioonis jaomaloominguliste sõnadega.Läheb rahvale hästi peale.TSIRKUS!! Kui tahan, peatub lõvitallen asiin, kui tahan kõik kolmkaru minema viin, kui tahan nöörimööda... Meeleolu tõuseb 100%-ni.Rahvas juubeldab ja elabtulihingeliselt kaasa: kes ümisebomaette, kes laulab lausa täielhäälel kaasa. Muusikalinevahepala on selleks korraks läbi.

Jätkub ülipõnev korvallimäng.Nimelt algamas on III veerandaeg.Mustad esimesena ründel… ja

osav vise selja tagant. “Simmo,Simmo, mida sa teed ???” Valesööt.Pall läheb vastastele üle. Viga.Hallid kahele poole platsi ...ja....mööda. Vabavise ebaõnnestub –pallid ei taha enam üldse korviminna. Kuid siiski, nr.19, Raunomurrab needuse. Oma koolipoistest kommentaatorid räägivadHitlerjugendist. Huvitav küll,kuidas selle teemani jõuti. Agamängu juurde tagasi. Pall onhallide käes… vabavise… jamõlemad oskuslikult sisse. 4minutit jäänud. Mustad viskavadkaks korvi. Kuid hallid ei annaalla… sees. Hetkeseis 13 : 10, poleõrna aimugi kummad juhivad.Miks platsi puhtaks ei tehta?Kuskilt on platsile ilmunud laiutavveelomp.Vabavisked...Peapaelaga kutt onkõva tegija ning toob meeskonnalemitmed punktid.Pall Rasmusele. Korraga märkame,et suurema osa publikustmoodustavad meie oma koolilapsed, ka kommentaatoripulti onkolm jutukat posiklutti sattunud,kõik tuttavad näod. Pall aga lendahoogsalt käest kätte. Vabavisehallidelt… 8 sekundit aega… sisse3… 2… 1… Veerandaeg lõppenudseisuga 16 : 12.Tantsutüdrukud!!! Algab taashoogne kava.Kuid kell on juba nii palju, et meilon age lahkuda. Mängust veelniipalju, et võitjateks tulid hallidhiired. Juhuu!!! Hoidsimegi neilepöialt. Peale mängu jätkus veelhulganisti meelelahutustfantastilisele publikule.

PIITS--- Suitsunäljas kooliõpilastele, kes igal vahetunnil„nälga kustutama” triivivad. Miks ei võiks võtta malliTallinn Inglise Kolledzist, kus koolimajast saavadpäeva keskel väljuda vaid täisealised õpilased?--- No ikka see koolitoit...nurin-nurin-nurin. Küllvesised kartulid, külmad makaronid võiülesuhkrustatud tee. Kas see probleem üldse leiabkunagi lahenduse?

Viimase kahe kuu jooksul võis koolielus märgata nii mõndagi, mille üle nuriseda või mida kiita. Palunväga, andkem piitsa või präänikut!

PRÄÄNIK--- Kooli juhtkonnale, kes eelmise aasta lõpuspremeeris kooliaktiviste jõululõunaga. Tore viistegijaid meeles pidada. Ka Lennuk oli kutsutud.--- Juba mõnda aega on aatriumis pingid. Super!Lõppude lõpuks on koolis üks koht, kuhu ennastvahetunniks maha istutada ja sõpradega suhelda,kui klassitubade tuulutamise ettekäändel päranijäetud akendest puhuv talvetuul lõplikult äratüüdanud on.


MAARJA PÄHKEL

MADLE PUUSEPP

NÜÜD, KUI KÄTTE ON JÕUDNUD

LUSTI TÄIS VEEBRUAR, ON JUST

ÕIGE AEG SEADA SAMMUD MEIE

NOORIMATE KOOLIKAASLASTE

KLASSIUSTE TAHA NING NEILT ARU

PÄRIDA, KUIVÕRD OLULINE ON

NEILE SÕBRAPÄEV.

MEIE SUUREKS RÕÕMUKS OLID

LAPSED ÕHINAL NÕUS OMA

TEADMISI JA ARVAMUSI SELLEL

TEEMAL JAGAMA.

ESMALT ANDSID MEILE ARU

SELTSIMEHED 2.A KLASSIST.POISID TUNNEVAD SÜGAVAT

IMESTUST SELLE TEEMA ÜLE:„SÕBRAPÄEV…MIS SELLEST SIIS

RÄÄKIDA KA ON!” S I IS AGA

VASTAB KARL-ERIK NII, ET

SÕBRAPÄEVAL TULEVAD KÕIK

SÕBRAD KOKKU JA NEIL ON KOOS

TORE OLLA – MIS ONGI JU TÄIES-TI ÕIGE. KEEGI ERILISELT VAIMU-KAS KUTT HÜÜAB KÕRVALT :„SÕBRAPÄEV ON LÄÄLÄÄLÄÄ…”POISID AVALDAVAD KOHE KA

ARVAMUST, ET TÜDRUKUD NEILE

IGATAHES HEAD SÕBRAD EI OLE,NIMELT NAD PIDAVAT KAAGUTAMA

LIIGA PALJU. SELLE JUTU PEALE

ILMUS AGA TEISTE TAGANT VÄLJA

ÜKS VIKS JA VIISAKAS RUUDULISE

SÄRGIGA NOORMEES, ASJALIK

NÄGU EES NING ANDIS MEILE

TEADA, ET TEMA TEAB ARMAS-TUSEST VÄGA PALJU JA TAL ON

JUBA KA KEEGI OLEMAS. SELLEKS

VÄIKESTE SEMUDE SÕBRAPÄEVAJUTUD

KELLEGIKS OLEVAT TEMA KLASSI-ÕDE. VEEL TEAVITAB TA MEID

TARGA NÄOGA : „MA KAVATSEN

SÕBRAPÄEVAL TA PLAANILE SAA-DA, SAATES TALLE SIIS KOOLIS

KIRJA.” KAUEM EI ÕNNESTUNUD

MEIL POISSE KINNI HOIDA NING

NII NAD TUHISESIDKI MEIST EEMALE.

LEIDSIME 3.A KLASSIST KAKS TA-SAST NEIDU, KELLEST ÜKS

NÕUSTUS MEIEGA RÄÄKIMA.SELLEKS TÜTARLAPSEKS OLI

MADLI KATRIIN, KES RÄÄKIS, ET

KOOLIS VÕETAKSE SÕBRAPÄEVAL

KINDLASTI MIDAGI VAHVAT ETTE,AGA VEEL EI OSANUD TA ÖELDA,MIDA TÄPSEMALT. VEEL RÄÄKIS

TA, ET TEMA JAOKS ON KINDLASTI

PAREM ÜKS TÕELINE SÕBER KUI

PALJU NIISAMA TUTTAVAID. TE-MAL ON KLASSIS 4 HEAD SÕPRA,KELLEST ÜKS ON KA SEE PARIM.

2.B KLASSI ESINDASID VÄGA

JUTUKAD NEIUD. NENDEKS OLID

SUSAN-BRIT, JOHANNA, KAISA,CELIA JA ANNA-ELISABETH. NEILT

SAIME TEADA, ET SÕBRAPÄEVAL

ANNAVAD INIMESED TEINETEISELE

KINGITUSI JA SÕBRAPÄEVAPILTE.KINGITUSTEKS PAKUTI NÄITEKS

SÜDAMEKUJULISI MAGNETEID.TÜDRUKUD LEIDSID, ET KA ÕPE-TAJA VÕIB OLLA SÕBRANNA EEST,NÄITEKS MÄRGITI SIINKOHAL ÄRA

INGLISE KEELE ÕPETAJA VALVE

IILA, KES OLEVAT TORE JA ÕPE-Morten 3. a


TAVAT VÄGA HÄSTI. ÜKS TÜDRU-KUTEST PÜÜDIS PÕHJENDADA,MIKS ON ARMASTUSE VÄRV JUST

PUNANE : „SEST ET PUNANE ON

SELLINE…ON SELLINE…ON SEL-LINE VÄRV LIHTSALT.”

LÕPETUSEKS AVALDASID ARVA-MUST MEHEHAKATISED 2.B KLAS-SIST. NENDE HULGAST JULGES

AINULT ROBERT OMA NIME AVAL-DADA. VÄIKESED KOOLIVENNAD

OLID ÜLIENERGILISED NING MEIL

POLNUD POOLTKI NII PALJU KÜSI-MUSI KUI NENDEL VASTUSEID.ROBERT SÕNAS NAERDES, ET ÕIGE

SÕBER ON PIKKADE JUUSTEGA.MEIE SÜDAMELT LANGES KIVI,SEST TUNDSIME END SOBIVAT

ROBERTI SÕBRAKS. ÜKS NOOR-MEES AVALDAS OMA ARVAMUST,ET PALJU SEMUSID ON IKKA ETEM

KUI ÜKS SÕBER NING LISAS

ASJALIKULT, ET MUIDU SAAKS

SÜNNIPÄEVAKS JU AINULT ÜHE

KINGITUSE.

OMAMOODI LÄHENETI KÜSIMU-SELE, ET MIS VÄRVI ON ARMAS-

-TUS. SAIME VASTUSEKS

EELKÕIGE MUSTA, KUID KA

ROHELIST JA PUNAST. MÄRKA-MATULT OLI MEIE LÕBUSA

SELTSKONNAGA LIITUNUD ÜKS

MALBE TÜDRUKUKE, KES

TEAVITAS, ET POISTEGA TA ERITI

HÄSTI LÄBI EI SAA. ROBERTI

SILMISSE ILMUS ERILINE SÄDE

NING TA JUTUSTAS ÕHINAL :„OOTA, SEDA TÜDRUKUT MA

TUNNEN, ÕPETAJA PANI MIND

TEMA KÕRVALE ISTUMA, KÕVA

KAMANDAJA ON.” LÕPETUSEKS

PIDASID POISID MÕISTLIKUKS

ÜLEJÄÄNUD KOOLIRAHVALE HEAD

SÕBRAPÄEVA SOOVIDA.

ALGKLASSIDE TEGEMISEDSÕBRAPÄEVA RAAMES:

1.-4. KLASSIDELE KORRALDATI

PÕNEV OMALOOMINGULISE LUULE

KONKURSS „SÕBRALE”. EELVOO-RUD TOIMUSID KLASSIDES KUNI

13. VEEBRUARINI NING LÕPPVOOR

TOIMUS AULAS14. VEEBRUARIL,KUS SELGITATI VÄL JA PARIMAD

VÄIKESED LUULETAJAD IGAST

KLASSIKOMPLEKTIST.

13.-14. VEEBRUARIL OLI UUE

MAJA 1. , 2. JA 3. KORRUSEL

VAHVA SÕBRAPOSTI POSTKAST,MILLEGA SAI SÕPRADELE ARMSAID

KAARTE SAATA JA MIS ÜLDISELT

TEKITAS VÄIKESTES KOOLILASTES

SUURT ELEVUST. KORRALDAJAKS

USIN 5.C KLASS.

15. VEEBRUARIL TOIMUS 5.-6.KLASSIDELE SÕBRAPIDU, MILLE

KORRALDAS ETTEVÕTLIK 6C KOOS

ÕP SALUMIGA.

Liza 1.a ,,minu sõbrad”

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Sandra 3. a


Sölgie Ämbor – rock and roll, veri,Kadi Ird ja Grete Rohi

Esinemine töövarjupäeval Bonnie & Clyde’isfoto: Jana Suurthal

21. Koolist võrsunud bänd onkoos musitseerinud jubapoolteist aastat. Kuigi kaks liigeton praeguseks juba koolivahetanud, jätkab Sölgie Ämborjõudsalt rokkimist koosseisus:Brait (löökpillid), Joosep (kitarr),Sander (kitarr) ja Karl-Erik(basskitarr, vokaal).

Eelmise suve 26.juunil käisidJoosep, Sander ja Karl-Erik pitsatsöömas ning arutasid, missugunevõiks nende kõht seestpoolt väljanäha, kui äkki keegi ütles –solgiämber! Siis hakati sõnapaariväänama ja sealt nimi tuligi:Sölgie Ämbor. Nüüd aga kaaluvadpoisid „ä” täppide mahavõtmist,sest Ämbor pidi kõlama lapsikult

ja lihtsalt Ambor oleks parem.Poistebänd Sölgie Ämbor viljelebrokkmuusikat, kuna enda sõnul eioska midagi muud – rokki pidavatolema kõige lihtsam mängida.Samuti ei suudaks nad ennast ettekujutada ülikondades a capellaslaulmas.

Muusika vs koolPoisid on ise pille mängimaõppinud ning ei ole eelnevaltmuusikalist haridust saanud.Sander tõdeb: „Eestis ei olenormaalseid lauljaid. Meievõtsime halvema tee: Karl-Eriku.Kusjuures selgus, et ta onnoortebändide üks parimaidlauljaid!” Seda kuuldes tekibKarlile võidurõõmus sädesilmadesse.

Poisid ise ei pea tegelikultbänditegemist põhiprioriteediks,vaid võtavad seda rohkem hobina.Mis aga kooli puutub, ütlevad nadise endamisi naerdes, et onõpihimulised noorhärrad jaõpetajate „suured lemmikud”.Kuid bänd ei pidavat koolisegama. Karl kommenteerib:„Bänd ei sega kooli, kooli segab

suhtumine.” Ise peab Karl endoma semudest kõige laisemaks jalisab pooleldi naljatledes: „KuiJoosep võtab koolikoti oma tuppakaasa, siis mina panen selleesikusse nagi alla ja võtanhommikul samamoodi kaasa.”

Pill põõsasse!Karl-Erik meenutab, kuidas taJoosepit ja Sandrit põhikoolis omasuurimateks vihavaenlastekspidas. Kuid aja möödudes oli Braithakanud Joosepiga suhtlema jaseejärel leidis ka Karl-Erik, ettegelikult on poisid lihtsaltpullivennad. Ka praegu esinebnende suhetes tõuse ja mõõnasid– inimesed on ju erinevad. Sandertunnistabki, et vahel on olnudtunne lihtsalt „pill põõsassevisata”. Siiski tundub poistele, etnad on tülidega nii kaugelejõudnud, et praegusel hetkel onkõik lahendatav ja märgivad, et kuibänd ei ole kordagi tülis olnud, eiolegi tegu õige bändiga.

Sandrit iseloomustavad kaaslasedkui loovat inimest, kes on lisakska usaldusväärne ning neistneljast kõige mõtlikum.Brait, teiste


Sölgie Ämbor

Liikmed: Joosep Hanesoo,Karl-Erik Taukar (10c),Sander Nõmmistu (TallinnaEhituskool), Brait Pilvik( V a n a l i n n aHariduskolleegium)

Esinemised: Estonia, Bonnie& Clyde, Von Krahl,Tallinna 21. Kool, Arukülakultuurimaja

Lemmiklood: „Kole Tom”,„Metsahobune”, „Asi onmaitses”, „Lobamokk”

Suurimad toetajad: TõnuPilvik, Maarika Paun, FredGehrke (12b)

sõnul ideaalse tüübi musternäidis,on alati abivalmis, üdini aus jaseltskonnas kõige viisakam.Joosepit tuntakse kui keeva-verelist poissi, kuid mis kõigeolulisem, ta teab, mida tahab, jaon valmis selle nimel kategutsema. Karli peavad bändi-kaaslased lausa muusikaliseksgeeniuseks.Poisid kohtuvad igal reedel Pärnumaanteel vanas tuumapommi-varjendis, kus visatakse nalja ningtehakse enda lõbuks jap r o o v i l e panekuksnatuke muusikat. Küsim u s e l e ,m i k s nad enam kooli aulasproove ei tee, kommenteerib Karl:„Tähendab, asi on selles –loomulikult on kool meie n-ö„teine kodu”, kooli ees esineda onväga tore, aga kui aulas prooveteha ja tunni aja jooksul käib sealtläbi 70 inimest, kõik näpivadkitarri ja ütlevad: „Davai, mängi

vasakult: Sander, Brait, Joosep, Karl-Erik

muda, pisarad, teravad sõnad...

„Tsirkust” või „Tõmba ükssoolo...”, siis on üüritud ruumisparem.”

Lava kui teine koduSeni on poiste meeldejäävamad jasuuremad esinemised olnudparemaks kogemuseks koolijõulupidu 9.-12. klassidele –mõnus õhkkond ja hea mängida.Raha ei ole nad veel plaaninudesinemiste eest küsida, küll agaoleks see mõeldav umbes pooleaasta pärast. Millal Sölgie Ämboriesimene kauamängiv poelettideleilmub, on alles tule-vikumuusi-ka,kuid juba lähiajal on poistelplaanis stuudios üht-teist lindis-tama hakata.Mis aga fän-nidesse puu-tub, siisüks tulihingeline pidavat neil ikkaolema, kes igal kontserdil kohalkäib. „Ma ei tea, omal ajal olidintervjueerijad ka nagu fännid...!”arvab Sander.


Kunstinädal korraldajate pilgu läbiTeele Tammeorg

Olgem ausad, 20 aastat tagasialustatud kunstinädalate tradit-sioon toetub suurel määralvastava aasta 11.c klassi õlule –nemad on need, kes kleebivad-plaanivad-organiseerivad, ja misseal salata, ka vastutavad nädalaõnnestumise eest. Ühise nõu-pidamislaua taha kogunesidTeele ja Jonatan 12c, Mari ja Jaan11c ning Kadi ja Martin 10cklassist, et veidigi koolipopulaarseima üritusehämaratele telgitagustele valgustheita.

Kuidas teil Hiina nädalaga läks,11c?Mari: Ma arvan, et väga hästi läks.Mina näiteks arvasin isegi, et tulebrohkem konflikte. Aga see oligisuhteliselt hämmastavapanev, etkõik töötasid hästi koos ja ei olnud,et keegi oleks väga omavahel tülliläinud.Jaan: Põhimõtteliselt ma tegelikultkartsin seda. Sellepärast, etkoolivaheajal oleks pidanudkoolis käima, suur vastutus jajuubel – see kõik rõhus mind. Agasiis, kui ma juba koolivaheajal siinolin, siis tegelikult oli täitsa tore.Algul mõtlesin, et ma hoiantagasihoidlikku profiili ja teenainult selliseid asju, et öeldakse –tõsta see tool sinna ja ma tõstan,muidu istun kuskil vaikselt, agasiis ma, jah, ei saanud sellegahakkama. Süvenesin asja ja mullepidevalt tundus, et võiks ollatäiuslikum. Aga kokkuvõttes visttuli päris hästi välja.

Millised on 10.c klassi muljed?Kadi: Minu meelest oli kõik vägahästi korraldatud ja suur töötehtud. Vaeva oli nähtud nendeinimestega, kes kohale olidkutsutud. Head loengud olid, kõiksujus hästi.Martin: Tõesti väga nauditav oliseda asja vaadata.Mari: Võib-olla kriitikat kanatukene...?Martin: Noo, Kadi siin ütles, et olidväga huvitavad loengud, aga kui

päris aus olla, siis kui ma sealtagapingis istusin, siis esiteks maväga ei kuulnud midagi, misräägiti, ja teiseks võib-olla natukeliiga pikk jorutamine oli ühelteemal. Oleks võinud rohkempubliku kaasahaaramist olla.Jaan: Aga selles ei ole süüdi 11c.Mari: Minu meelest olid tõestikohati liiga akadeemilisedloengud. Feng shui oli hästi lahe.Mõni loeng oli selline, kus rahvashakkas vaikselt kaduma...Kadi: Publik haarati kaasa allespeol – tulid tantsijad, rahavs saika osaleda. Õudselt hea idee olisee, et vahetundide ajal hiinamuusikat lasite, pani jala liikumaja tuju läks heaks.

Mida veteranid – 12c – asjastarvasid?(naeratavad enesekindlalt)Teele: Tublid, väga tublid! Minajäin selle kunstinädalaga vägarahule, tean, kui raske on sedakorraldada. Tuleb tõesti ainult kiitaneid inimesi, kes on olnud hingegaasja juures ja kes on nõusloovutama selle ühe talvevaheaja,et koolis tiksuda kella kümnesthommikul kella seitsmeni õhtul jaõmmelda mingisuguseid plaka-teid, kleepida - liimida - vär-vida...Iga üritus on tegelikultkordumatu – võetakse uus teemaja ei saa ju tegelikult kellegi n-öjälgedes otseselt astuda. Sellist asjanagu plagiaat sellel üritusel ei ole,sest iga üritus on väga originaalneja omapärane.

Jonatan: Mulle valmistas muret, etpuhvetit ei olnud kogu aeg. Agamuidu oli hea, jah. Tore oli nähaväikseid c-klassi saatusekaaslasi...Jaan: Jüngreid!Jonatan: ...jüngreid ringi vudimasja asju ajamas.Mari: Kas sul jäi kõht tühjaks võimiks sa muretsesid?Jonatan: Ei, lihtsalt oleks saanudrohkem hiina asju süüa!

Kas ja kuidas muudab kuns-tinädal suhtumist kooli, õpetaja-tesse ja klassikaaslastesse?Mari: Ma arvan, et klassi-kaaslastesse suhtumine kindlastiparanes, aga võib-olla õpetajad onpeale seda nädalat küll natuketõredad. Ma loodan, et see lähebüle. Päris palju visatakse nina ette:noh, saite nädal aega lulli lüüa!Aga ei suuda sellest ühestnädalast hüpata kohe vanassekeskkonda ja rutiini. See olinatuke raske minu jaoks.Teele: (vehib käega) Mina tahanseda öelda, et see nädal näitasõpetajate suhtumist – millineõpetaja aktsepteerib seda, et meilon selline koolisisene üritus, ja kesboikoteerib kogu üritust ning eilase loengutele ja proovib kuidagiväga vastu olla.Jonatan: Ma mäletan, mida õp.Meeri meile ütles – pealekunstinädalat ei suuda enamkorralikult koolis käia ega mittemidagi teha. Ma mõtlesin, etvaevalt see meie klassiga juhtub, aga tõesti, nii oli. Muidugi, mina

Hiina teetseremoonia a´ la 11c


käisin koolis ikka, aga... (naer) Agaraske oli.

11c, kas teie olete juba „ärapööranud”?Jaan: Ma arvan, et ei ole ärapööranud veel.Mari: Minu meelest meie klass eiolegi tuupijaid täis, kes on kõikperfektsuseni ära teinud. Me olemeniikuinii sellised, kuidas öelda,humanitaarid! Praegu oleme võib-olla veel rohkem...Jonatan: See on alles algus!Mari: Jah, võib-olla on see allesalgus. Pead järgmisel aastal uuestiküsima.

Rääkides kunstinädala telgi-tagustest ja sellest tohutustkorraldamise mahust, kas üheklassi ennastsalgaval rabele-misel on üldse mõtet? Kaskunstinädal õigustab ennast?Martin: See on minu meelestvastupidi, saadki just laiendadaoma silmaringi. Ja kameeskonnatöö ja nagu räägiti, etklass on ühtsem ja elatakse läbiseda, et pärast pole enam võimalikenam koolis käia... (Naer) Peakskiolema nii, et tuled koolist välja jasul on n-ö kogemustepagas, mittelihtsalt, et istusin oma kaheksatundi kooli ära ja läksin kojuõppima.Jaan: Väga õige jutt! Haridus-süsteem on valesti rajatud. Paljukasulikum on praktilist tööd tehaja selle läbi viitsid ise ka rohkemõppida.

Aga teised klassid? Nemad ei teatelgitagustest ega praktilisestkogemusest suurt midagi, kas kaneile jääb midagi külge?Teele: Ma arvan, et oleneb, kes kuipalju tahab sellest nädalastmidagi võtta.Mari: Kes tahavad viilida, viilivadniikuinii. Kes on huvitatud,tulevad kohale, kuulavad, istuvadesimesse ritta ka rohkem.Teele: Mida nende kunstinädalatejooksul õpib, ongi see, kuidas tehaüritus atraktiivseks inimestele,keda telgitagused ei huvita. Tõesti,tuleb poiss reaalklassist, kelleltäiesti suva mingisugusestkultuurist – tema tuleb ka loengulesaada.

Kui palju te ise oma valitudkultuurist teada saite, oli aegasüveneda?Jaan: Väga hea küsimus. Ma olinise ka rohkem selle poole peal, etjooksin päris palju ringi ja kui mulaega oli, siis istusin ja puhkasin.Jonatan: Mina mäletan, kui memingit tantsu õppisime, kuidashärra Ülo Vilimaa õpetas meilenäitlikult, kuidas tuleb tekiilatjuua. (Naer) Aga muidu ei jõudnudka eriti osa võtta, kuna tõesti, sedajooksmist ja väikeste asjadeajamist oli tegelikult tohutult palju.Jaan: Aga tegelikult ürituseeesmärk on ju siiski pigemtutvustada seda kultuuri teisteleklassidele, sest meile Tiina Meerinii või naa enne kunstinädalatnäitab vastava teema slaide jaräägib sellest midagi.Mari: Näiteks nende näidenditekäigus jäi kogu informatsioonkuidagi loomulikumalt külge.

Tuleb aasta 2007 – millised onplaanid, 10c?Kadi: Jah, me oleme klassiga kohepärast Hiina nädalat arutanud –

me mõtlesime, kas teha Põhjamaidvõi Prantsusmaad. Aga me veel eiole kindlad. Päris palju riike onjuba võetud, korrata ei tahaks, ikkaoriginaalne tahaks olla! Põhja-maid ei ole tehtud, saaks kaerinevalt läheneda...Martin: Samas tahaks midagiteostatavat valida. Austraaliat,noh ei...(nüüd hakkavad kõik üksteise võidurääkima)Jonatan: Havai! Ujulas pakukssauna!Jaan: See kütaks inimese kehakuumaks!Jonatan: Aga viikingid on olnud,te ei saa Põhjamaid teha!Martin: Näiteks Hollandit ei oleju...Kadi: Norra?Teele: Hollandit meie kamõtlesime, tehke Holland!Jaan: Ma arvan, et ütleks 10. c-le,et nad ei pea kartma.Mari: See ei ole üldse nii hull! Tulebkuidagi loomulikult.Jaan: Alguses ma ikka tõsiseltkartsin, aga pärast oli hästi kahju,et läbi sai.

Hiina keele ja filosoofia loeng


Kätlin ArmeiMaarja Mardik

Juba viiendat aastat järjest toimusG5 koolide õpilasvahetus, mis selaastal kestis 23. - 27.jaanuarini.Põneva ürituse käigus vahetasidõpilased koolide vahel kohadning loomulikult käisid ka meieõpilased partnerkoolide elugatutvumas.

Huvialajuht Maarika Paun leidis,et üheksandikele oli ürituskasulik, sest teeb edasisekarjääriplaneerimise lihtsamaks.Gümnasistidele andis vahetuskindlasti juurde ideid meie koolitäiustamiseks. Näiteks meie ÕOVpresident Iiris tunnistas: „Tallin-na Inglise Kolledþi raamatukoguületab meie raamatukogu just omaväliskirjanduse poolest.”

Iiris Oosalu ning Paula Hakkajakülastasid Tallinna IngliseKolledþit. Iiris 11. b klassist leidis,et liialt rangelt kontrolliti õpilasteriietust – ei tohtinud kanda nappeja kirevaid riideid. Suureksplussiks oli söögivahetund, miskestis 45 minutit. „Teised vahe-

21. Kooli kell sakib!

tunnid olid selle arvelt lühemad,“kinnitas Iiris. „Aga see raskendabmahakirjutajate-brigaadi tegevust,mis on mingis mõttes minumeelest hea.” Emakeele õpetajaeest Iirist hoiatati juba eelnevalt,kuid tal polnud võimalust tematundi külastada, sest õpetajamurdis kokkulepet ning ei lasknudõpilasi enda ainetundi.

„Meie kool on ikka kõige parem,“kinnitab naerusuine patrioodistpresident. Paula (9b) tõi välja ühemeie kooli eelise TIKi ees – avaruse.Tallegi erakordne ning võõras olisöögikord, kus 45 minuti jooksuleinestasid 7.-12. klassid koos. „Toitoli seal parem kui meil!” väitisPaula. „Huvitav oli kohtuminekurja muusika-õpetajaga, keskasutas laste vaigistamiseksiroonilisi rop-pusi, kuid ei, muuderakordset ei juhtunud!”

9.d klassi õpilased Kärt Suvistening Matleen Makko veetsid ühepäeva Gustav Adolfi Güm-naasiumis. Võrreldes meie kooligaleidsid neiud GAGi väiksema ja kahubasema olevat. Õpilased olidabivalmis ning positiivseltmeelestatud, sellest tulenes kaõpilaste ning õpetajate lähedus. Iiris Oosalu

Kärt ütles: „GAGi plussideks onkindlasti sõbralik meesdirektorning nende väike hubane keldristümber ehitatud söökla.“ „Agameie puhvetis on minu meelestmitmekesisem valik,“ lisasMatleen.

Tüdrukud külastasid erinevaid11. klasside tunde. Hästi jäimeelde noor inglise keelemeesõpetaja. Taseme poolest oliaga külastatud 11. klassi inglisekeele tund meie õpilaste jaoks vägalihtne.

Teistest koolidest meie koolipääsenud arvasid, et meie kooliplussideks on kindlasti ujula,imeilus aatrium ning paljuvalikained. Parimaks tunnikspeeti kunstiajalugu eesotsas TiinaMeeriga. Miinuseks peeti agakoolikella. „21. Kooli kell sakib!”ütles nii mõnigi vahetusõpilane.Vahetuses olnud meie kooliõpilased aga vaidlesid hiljemvastu: „Ei, meie küll nii ei arva.Meie kell on vähemalt originaalnening tavalisele plärinale vaheldustpakkuv!“ Üldiselt oli meie koolteistele meeldiv, kiideti õpilasteabivalmidust ning sõbralikkust.

Matleen ja Kärt


Sudoku on mõtlemismäng, milleeesmärgiks on paigutada numbridruutodesse nii, et igas reas, tulbasning 3x3 ruudus esineksid kõikarvud ühest üheksani. Ühesudoku lahendamiseks võibkuluda umbes 10-30 minutit jaselleks on vaja kasutada vaidpliiatsit ja loogilist mõtlemist.Nimi Sudoku tuleb pikemastJaapani fraasist “Suji wadokushin ni kagiru,” mistähendab “arvud peavad jäämaühekordseks.” Esimese sudokutegi 1979 aastal Howard Garns.Esimene sudoku mõistatudilmutati New York-is, ajakirjasDell Pencil Puzzles and WordGames, nime all Numbri paigutus.Jaapanisse jõudis mäng 1984aastal. Aastal 1989 paisatiCommodore 64-le välja esimenesudoku arvutiversioon “Digi-Hunt”. Viimasel ajal on sudokusaanud populaarseks ka eestis,peamiselt oma lihtsuse ningvähese ajakulu tõttu.

Koostanud:Mihkel Künnapas 10c

Ajutrenn

Nüüdsest võib uhkusega teatada,et uueks trendikakskokkusaamispaigaks onsaanud…ei, mitte pinkidegaaatrium, oh ei, hoopis intiimsemkeskkond – arsti kabinet. Ruum,kus võib nautida isoleeritustvälismaailmast, vaikust japuhtust, muuseas ei puudumiljonivaade troopilisele siseõule.Kas ka spetsiifiline ravimilõhnhäirima hakkab, on iseasi.Keskmiselt voorib päeva jooksularsti kabinetist läbi 20 õpilast. Kasvõib olla tegemist epideemiaga?Toome siinkohal ära statistika –kui palju ja mille üle keegi kurdab.P.S. Kooliarst (n-ö trendikohakonferansjee) pidas veel vajalikukskommenteerida, et lapsevanemadei tohiks oma lapsi haigena koolisaata ning ükski kohusetundlikõppur ei lahku kodust ilma

Seltskonnaspioon G.S. IndieTabelle

Kuu trendikoht

peavalu/halb enesetunne; 40%

külmetusnähud; 6,70%

lihasvalud; 20%

ninaverejooks; 13,30%

kõhuvalu; 6,70%

mehhaanilised vigastused

(kriimustused jms); 13,30%

korraliku hommikusöögita.Küllap siis jääb praegunetrendikoht pisutkieksklusiivsemaks.

9. veebruaril pöördus arsti poole 39 õpilast, peamisi kaebusi võib näha

diagrammil

Nädala jooksul trendikohtakülastanud õpilaste arv:

Esmaspäev, 6. veebr - 23 õpilastTeisipäev, 7. veebr - 15 õpilastKolmapäev, 8. veebr - 21 õpilastNeljapäev, 9. veebr - 39 õpilastReede, 10. veebr - 18 õpilast


Meelelahutus○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Oh seda internetti...

Rasmus Kariis

Kui solitaire mängimisest villand,aga aega nagu on, õppida ka eiviitsi ja telekast ka veel midagi eitule, siis on kõige parem viis sõberraaliga aega surnuks lüüa,külastada mitmesuguseid hu-moorika kontekstiga interneti-lehekülgi või foorumeid, sest nagurahvasuu ikka ütleb, et “õnne-likkus on kohustuslik!” Siiatulebki nüüd peotäis erinevaidhuvitavaid internetilehekülgi,mida on kõiki on süüdistatudajaroimas.

http://www.landoverbaptist.netTegemist Landover Baptistideusulahu foorumiga. Olemuseltkristlased, põhikirjaks tunnis-tavad KJV1611 ehk King James’Version 1611. Kes veel ei ole ärataibanud, siis see on Inglismaakunagise kuninga King Jamesipoolt tellitud piibel.Landoverlased aga mingil põh-jusel põlastavad kõiki teisi uskesealhulgas katoliiklasi, luterlasi jaõigeusklikke, on tugevalt vastukõikvõimalikele hipi, gooti,hiphop jms. liikumistele.Jutt foorumis on selline, et panebpeast kinni võtma ja mõtlema, et“see ei saa tõsi olla” ning pärastmõningast lugemist võib tekkidatahtmine sinna mõni väga vihanekommentaar kirjutada. Kes sellestüle saavad, võivad sealt lihtsaltpalju lõbusat lugemist leida.

http://www.bash.org/Siin saab lugeda, mida koomiliston kokku kirjutatud maailmaerinevates jututubades. Seelehekülg on aga ehk sobivam neile,kes ise palju jututubades ja msnispatseerivad ning keerulisestvirtuaalkõnepruugist aru saavad.

www.urbandictionary.com/Väga praktiline lehekülg, defi-neerimaks inglise keelse lääne-maailma slänge. Segaseks jäänudväljendi või sõna saab trükkida

otsingumootorisse ja ongi selgi-tused käes. Mis on flash mob,roflmao, fubar, imho jms., lugegelinnasõnaraamatust.

http://www.fat-pie.com/Kõhedate flashimultikate mitte-ametlik jumal David Firth on siin.Märksõnaks: Salad Fingers.

http://www.blogger.com/Neile, kes tahavad kangestipäevikut pidada ja lasta teistel kalugeda, mis nende sügavassisemaailmas parajasti käimas on.Üpris lihtne süsteem, millestpeaks ka kõige heledapäisemadhõlpsasti aru saama.

http://www.deviantart.com/Kui kunst pakub huvi, või tahatelihtsalt oma desktopile võluvattapeeti, on peaaegu 19 miljonierineva kunstiteosega portaalmidagi teile. Lisaks pelgalepassimisele, saab ka lemmikumaidteoseid endale tellida. Lisaksvisuaalsele ilule, võib sealt leidaka kirjandust, kuid selle jaoks onparemaidki lehti, nagu näiteks

http://www.poogen.ee/Mõeldud kõigile kapikirjanikele ja

muiduhuvilistele. Eesti kirjandusei piirdu ainult Andrese, Tootsi jaTasujaga. Lisaks kirjutistele kateated erinevate kultuuriüritustekohta.

http://www.sinfest.net/Tatsuya Ishida poolt loodud lõbuskoomiks, mis on ennekõike neile,keda “tort-näkku-ja-jalaga-tagumikku” huumor on ammu-ilma ära tüütanud. Tegelastekslootusetu seelikukütt; shopa-hoolik/romantik tüdruk; õlle -,spordi -ja pornohuviline põrsas;usuhull noormees; koer ja kassning Jumal ja Kurat. Põnevlugemine ning hea näide urbandictionary kasulikkusest.

http://www.wcfauna.ee/~lego/pesakond/Absurdi ja roppu nalja pakkuv,Madis Otsa surematu Pesakond.

Aitab vast kah, muidu jääbõppetöö päris unarusse ja seda meju keegi ei tahaks. Püsige siisõnnelikud.Kui mõni link on puruks, või jäimidagi lihtsalt arusaamatuks,pöörduge palun www.google.compoole.

Kaks tilka mett

Mari-Liis Kobakene

Kooli peal ringi käies ei panegimõnikord tähele, kui paljukuulsustega sarnanevaid iskuid siinliigub. Kas sina oled juba mõndanäinud? Ei ole? Nüüd näed.

Nimi: Maarja ViisilehtSünnipäev: 29. juuliElukutse: õpilaneElukoht: TallinnLemmikmuusika: DancehallLemmiktoit: lasanjeMeeldib: tantsimine, sõpradegavabaaja veetmine

Nimi: Sandra Annette BullockSünnipäev: 26. juuliElukutse: näitlejaElukoht: New York; Austin, Texas;Lemmikmuusika: jazz, klassikaLemmiktoit: kana, jäätis, kummi-karud ja ðokolaadMeeldib: klaverit mängida, sõpra-dega lõbutseda, mägironimine


Juba nägu tunnistab meestGrete Sõõrumaa

Äratundmisrõõm on see kõigesuurem rõõm nagu rõhutab alatiõpetaja Meeri. Kui palju rõõmusaid seekord tunda meie õpetajad

Maire Kinkar, SeoriinJõgise ja Juta Hirv omakollegide mõistatamisel jaäraarvamisel.

Maire Kinkar,algklassid1. See on see kehalise kasvatuseõpetaja Heli hmmm… Raidmaa2. Kirillova3. Zaglada4. Uus füüsik ja tema nimi on.. novat ei tule meelde, ma tean küll...5. Proua Undusk6.Ajaloolane, oot ma kohemõtlen…

1.

3.

4.

5.

6.

Seoriin Jõgise,eesti keel ja kirjandusKõik silmapilkselt ette vuristades1. Heli Raidmaa2. Kirillova3. Zaglada4. Eve Sildnik5. Linda Undusk6. Paggi

Juta Hirv,arendusdirektorÜhe hinge tõmbega tulid kõikideõpetajate nimed:1 Heli Raidmaa2.Alla Kirillova3.Irina Zaglada4.Eve Sildnik5.Linda Undusk6.Ingrid Paggi

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Õiged vastused: 1. Heli Raidmaa 2. Alla Kirillova 3. Irina Zaglada 4. Eve Sildnik 5. Linda Undusk 6. Ingrid Paggi

Nii nad räägivad„Te ei pea seal midagi sünnitama,Herr Raudberg! See on raamatusolemas.” Mart Männiste, saksakeel

„Nad tunnevad ennast liiga hästi,laenake neile koheselt õpik!Lõpetame selle üldise heaolu!”Ingrid Paggi, ühiskonnaõpetus

„Võib-olla peame siin paaritumahakkama,” (jagades raamatuid)Eve Sildnik, füüsika

“Ja nüüd Kuuba kriis Berliinimüüri võtmes” Tiina Pikamäe

“Mida sisaldab Läänemeri?Tõenäoliselt kogu Mendelejevitabelit” Eve Sildnik, füüsika

„Mitte et mulle meeldis väga, vaidväga meeldis!” Kadri Mägi ,muusikaajalugu

„Tead, Bert, see tuletab mullemeelde, miks matemaatika-õpetajad seatalitajaks ei võihakata. Nad toovad sead sulgudeette.” Mall Neider, matemaatika

„Kultuur on nagu jõulumuna!”Ingrid Paggi, ühiskonnaõpetus

“Ostke poest selline vurr ja ta teebteile sellise pilve.”( Seos elektoniliikumisega). Linda Undusk,keemia

“Ärge minge ilma füüsikavihikuta kunagi mitte kuskile, isegimitte ööklubisse mitte, mine teamillal jälle mõnd valemit vajaläheb. “Eve Sildnik, füüsika

“Süsinik olete nagu teie, et tuletetundi, istute siin niisama, teate ,et õpetaja ei küsi ja kahte ka eisaa.” Linda Undusk, keemia

2.

––—‘’“ ’‘”

Documents

21kool - lennuk veebruar · Kool – ainus hoone rajoonis, mille kohal on tume äikesepilv ... saatuslikul päeval kooliarsti kabinetti sattusin, ei tea ma siiani. Küllap mõni õpilasesõbralik