E d e t a b e l

Edukamad raamatud jaanuar – mai 2005Enno Tammer. Nõukogude aeg ja inimene 2200Piret Raud. Ernesto küülikud 1800Juhan Liiv. Oleksin ma luuletaja 1700Kristiina Kass. Kasper ja viis tarka kassi 1000Reet Made. Veli Oliver 950Jaanus Vaiksoo. Lumemöll 940Guido Knopp. SS. Ajaloo hoiatus 920Kurt Vonnegut. Galápagos 910Barb Whiter. Mängude entsüklopeedia 900Elme Väljaste. Kõigest kaheksateist 890

AS TÄNAPÄEV: Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 | faks 669 1891 | e-mail tnp@tnp.ee www.tnp.ee | Väljaandja: AS Tänapäev

Tiina Tammer, peatoimetaja 669 1893 | Tauno Vahter, peatoimetaja asetäitja 669 1894 | Olavi Teppan, toimetaja 669 1895 | Mihkel Mõisnik, toimetaja 669 1892 | Mari Karlson, toimetaja 669 1896 | Leonore Riitsalu, müügijuht 669 1890

Eesti koolilapse naljadKirjastuse Tänapäev ja Delfi Naistelehekoostöös ilmunud “Eesti koolilapse naljad”ilmub turvalisel ajal, mil homseks pole pa-rajasti midagi vaja – ei kastanimune, tikki-mistööd ega luuletust pähe õppida.

Jätkuna “Eesti lapse naljadele”, mis sa-muti Tänapäeva ja Delfi Naistelehekoostööprojektina sellel kevadtalvel ilmus,välja kuulutatud koolinaljade kirjutamisevõistlusele reageerisid nii praegused koo-lilapsed kui nende vanemad. Puutumataei jää keegi – õpetajad, vanemad, õpilasedise. “Vana kool” ja “tänapäeva kool” on külleri peatükkidesse lahterdatud, kuid küllaposkate isegi vahet teha – kui praegu leia-vad koolilapsed, et õpetaja tagumikust nä-pistamine on hea nali, siis paarkümmendaastat tagasi polnud õpetajal sellist koh-ta nagu tagumik olemaski…

Siiski on hea teada, et spikerdamise val-las pole suutnud tänased koolilapsed mi-dagi eriti uut välja mõelda.

Neid, kes aga tõsimeeli usuvad, et vanas-ti oli kõik parem ja lapsedki targemad,peaks maa peale tooma viimane peatükk“Teadmiste kontroll”. Kuidas see Pythago-rase teoreem õieti kõlaski?

MARI KARLSON

Väike valik koolinalju

Läksin oma sõbraga koolist koju.Sõber: “Pean vanaemale ütlema, et ta läheks lastevanemate koosolekule.”“Miks vanaemale, mitte emale?”“Vanaemal on üsna halb kuulmine.”

***Ekskursioonil:“Palume pissipeatust.”“Kannatage, väljas ju sajab!”“Kui peatust ei tehta, siis sajab varsti sees ka.”

***Grete: “Närvisüsteemi on vaja selleks, etarmastada ja närvi minna!”

***Õppenõukogu koosolekul: “Liitsin “1” ja“2” kokku ja Pantsenko saigi hindeks “3”.Las näeb, missugune on ka teistsugunehinne.”

***

“Mina mata õpsiga luurele küll ei läheks.Kui tema maha koksatakse, kes mind siisõpetama hakkab?”

***“Kas see on sinu vihik?”“Ei, mul oli valge. Aga see on juba nii kauateie käes olnud, et äkki on ära kolletanud.Näidake lähemalt.”

***“Oma lapsepõlvest meenub hommik, kusnaabritüdruku juurest läbi minnes nägin,et suured õed on pahurad, noorem õde nu-tab tegemata ununenud tikkimistöö pä-rast, pereema riidleb, et tüdruk varem eirääkinud ja… isa tikib kiiruga.”

***Kontrolltöö ajal küsib õpetaja, noor häbelikmeesterahvas:“Mis te seal sahkerdate?”“Jane ei lase maha kirjutada!”“Jane, ole väheke hoolivam oma kaas-õpilaste suhtes!”

Uus reisijuht tutvustabEuroopa kõige vähemtuntud riikiLõpuks ometi on eesti keeles ilmunudpõhjalik Molvaania reisijuht. See ligi200-leheküljeline värvitrükis raamatannab ülevaate Molvaania ajaloost jatänapäevast, tutvustab peamisi vaata-misväärsusi, söögikohti ja hotelle. Rei-sijuht sisaldab ka kõigi olulisemate lin-nade kaarte.

Ehkki Molvaania Vabariik on üks Eu-roopa väiksemaid riike, pakub maa reisi-huvilisele nii mõndagi põnevat. Kaunidmaastikud, suurepärane neoklassitsistlikarhitektuur ja sajanditepikkune pühen-dumus kaunitele kunstidele on Molvaa-nias – ausalt öeldes – väga haruldanenähtus.

Molvaaniat on esimest korda doku-menteeritult mainitud aastal 721. Room-laste edasitung peatus, kui pärast Jraft-woki linna vallutamist nõudis kindral ku-ningatütart oma konkubiiniks. Vapperneiu lõikas roomlasel kõri läbi, kui toonõudis naiselt kaenlaaluste raseerimist.

Pärast sajandeid kestnud kuningriikikuulutas Molvaania end 1834. aastallõpuks vabariigiks ning riigi helgemadpead asusid koostama tänapäevastkonstitutsiooni. Selle tulemusel koon-dati kogu võim Suurvõluri kätte, kelle ot-suseid võis ümber lükata üksnes täiskuu.Pärast II maailmasõda kehtestati Molvaa-nias nõukogude võim ja järgnesid piina-rikkad aastad autoritaarse juhtimise all.Pöördepunktiks sai 1982. aasta, kui lan-ges kuulus Lutenblagi müür, mis ei tu-lenenud demokraatlikest reformidest,vaid see oli lihtsalt sitalt ehitatud.

Kaasaegse Molvaania isaks loetakseSzlonko Busjbusji (1891–1948). See vi-sionäär, ratta leiutaja ja riigimees, kedanimetatakse hellitlevalt ka Bu-Buks, onandnud nime teedele, sildadele, monu-mentidele, jõgedele ja isegi nakkushai-gusele.

Viimaste aastatega on Molvaanias pal-ju muutunud. Avatud on uusi restoraneja hotelle, teised on põletatud maani ma-ha. Muutunud on ka mõned pisiasjad:hinnad on tõusnud, radiatsioon lange-nud ja mitmetes varasemalt turistideleohtlikuks tunnistatud piirkondades on

kehtestatud rahulik sõjaseisukord. Loo-mulikult on üritatud esitada täpne infor-matsioon, kuid autorid ja kirjastaja ei saavastutada võimalike kahjude, solvumisevõi laskehaavade pärast, mida raamatvõib esile kutsuda.

Szlonko Busjbusj

Molvaania hümn valiti 1987. aastal avali-kul konkursil, mille võitis kohalik eakashelilooja V. J. Rzebren. Seda lauldaksefilmi “Flashdance” laulu “Oh What aFeeling” meloodial. Kuna kolmandas sal-mis nõutakse mustlaste tapmist, pole sel-le esitamine kohustuslik.

Molvanian Airi esipiloot kapten JelsoVrboska teostab stardieelset kontrolli.

Molvaania restoranides kasutatakse sageli rahvamuusikuid, et julgustada külalisi kohe pärast sööki lahkuma.

PõhiandmedEtniline koosseis: 68 % bulgid, 29 % hungid, 3 % molvad (vanglas)Valuuta: struubl , seotud Läti latigaKaugvalimiskood: 372Elekter: 37 voltiRiigikirik: balti õigeuskRahvusjook: zeerstumm (küüslaugubrändi viinast ja aknoolist)Rahvuslill: fzipdat ehk teravahambulineohakas, mida on kombeks visata pruuti-dele. Taime lehed on jälgi maitsega,mistõttu seda kasutatakse paljudes rah-vustoitudes.Rahvusloom: siga. Kasutatakse lüpsiloo-mana.Rahvustoit: kõik sealihatoidud, sisikon-nasupp ja vaglajuust.Rahvuslind: tähniktiir, ainus lind maail-mas, kes hingab päraku kaudu.Rahvuspuu: molvaania seeder, ainuspuu maailmas, mis roostetab.

Vajalikke sõnuSageli vajalikud väljendid:Zlkavszka TereGrovzsgo NägemistVrizsi PalunBrobra TänanWakuz Dro Brugka Spazibo! Õnn kaasa!(tõlkes: Et Jumal annaks sulle tubli eesli)Sprufki Doh Craszko? Mis hais see on?Kyunkasko sbazko byusba? Kus on tualett-paber?Togurfga trakij sdonchskia? Mis su ham-mastega lahti on?Harvemini vajalikud väljendidFrijyhadsgo drof, huftrawxzkio! Toogeveel toitu, peremees!Ok hyrafrpiki kidriki! Teil on imeilusadlapsed!Väga haruldased väljendidKrokystrokiskiaskya! Peatse kohtumiseni!

TAUNO VAHTERMolvaania Vabariigi aukonsul Eestis

KK AA AA SS AA EE GG SS EE SS TT HH AA MM BB AA RR AA VV II SS TT RR II KK KK UU MM AA TT AA RR II II KK

Suur tasandik. Kanti hiljuti UNESCOmaailmapärandi nimekirja kui hämmastavalt üksluine koht.

HENRIKU LIIVIMAA KROONIKATõlkinud Richard Kleis, toimetanud Enn TarvelTaas on trükist ilmunud ligilä-hedaselt ainus kirjalik allikaspeaaegu müütiliste muistseteeestlaste kohta pöördelise 13. sajandi alguskümnenditel.Eesti rahvusliku identiteedi olulise määratlejana vää-rib Henriku kroonika kindlasti üha põhjalikumaid jaesinduslikumaid väljaandeid, mille hulgas värske,nüüdisajastatud üllitis püüab olla sammuks edasi.

Olavi Teppan

TARTU VANADEL FOTODELTARTU IN OLD PHOTOSKoostanud Eevi KärdlaHetkel asetleidvate rahvusvahe-liste hansapäevade külalistelening kõigile praegustele ja en-distele tartlastele pakub käes-olev album loodetavasti ohtras-ti avastamis- ja äratundmis-rõõmu. Sarnaselt möödunudaastal ilmunud Tallinna albumi-ga sisaldab “Tartu vanadel foto-del” 132 pilti 19. sajandi lõpust 1941. aastani. Kom-mentaarid on põhjalikud ning jagavad põnevat teavetTartu mineviku kohta. Olavi Teppan

VIRUMAA MÕISADKoostanud Valdo PraustFotod Aivo Aia kogustTänu loodusoludele ja ajaloo-listele tingimustele on just Viru-maal asunud tihedaimalt esin-duslike peahoonetega mõisa-majandeid. Sada aastat taga-si asus Virumaal iga seitsmesEesti mõis. Paljud neist suure-joonelistest maamärkidest on tänapäeval kadumas,kuid käesolev 65 fotost, ajaloolisest ülevaatest, as-jatundlikest kommentaaridest ja Virumaa mõisatetäielikust nimekirjast koosnev album loodab andaoma panuse mõisapärandi populariseerimisse ja se-dakaudu ka taastamisse. Olavi Teppan

TEINE MAAILMASÕDAPÄEVAST PÄEVAAntony ShawSellisest raamatust võisin minakeskkooli ajal ainult unistada.Toona antud info sellest sõjastoli üleüldse ühekülgne ja kallu-tatud, aga ka kättesaadavasosas lausa segadusttekitavaltdetailne. Järgmisel kooliaastalon ajaloo õppimine ja õpetami-ne tüki lihtsam, sest andku ajalooõpetajad mulle an-deks, aga selles raamatus on sees umbes kõik, midainimesel selle sõja käigust vaja teada ja rohkemgi.Külluslikult illustreerituna pealekauba.

Mihkel Mõisnik

Veel ilmunud Tänapäeva raamatud mai, juuni, juuliRosalie David• EGIPTUS. RELIGIOON JA MAAGIA

• EVALDI ARMASTUS. KIRJADKoostanud Tio Tepandi

Robert van Gulik• HIINA KULLAMÕRVAD

Ingrid Olausson• HOOLDAME AEDA LIHTSALT JA LOODUSPÄRASELT

Maurice Philip Remy• ROMMELI MÜÜT

Jane Austen• MÕISTUS JA TUNDEDSari “Anne raamat”

Melissa de la Cruz • LAPSEHOIDJAD

Melanie Fennell• VÕIT MADALA ENESEHINNANGU ÜLE

Ruth Vassel • VIHMA VARI2004. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö(Rocco Cooper)

Åsne Selerstad• KABULI RAAMATUKAUPMEES

Michelle Lovric• NAISE TERAV KEELTsitaadikogumik

Ingrid Olausson• KOMPOST

KORDUSTRÜKID

Piret Raud• ERNESTO KÜÜLIKUD

Anders Bæksted• PÕHJAMAADE JUMALAD JA KANGELASED

• MAAILMA PARIMAD SELTSKONNAMÄNGUDKoostanud Geoff Tibballs

U u e d r a a m a t u d

Algab suur kirjutamise suviEEeessttii LLaasstteekkiirrjjaanndduussee TTeeaabbeekkeesskkuuss KKiirrjjaassttuuss TTäännaappääeevvAAjjaakkiirrii TTäähheekkeekkuuuulluuttaavvaadd vväälljjaa

ALGUPÄRASE LASTEJUTU VÕISTLUSE“MINU ESIMENE RAAMAT”Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.Jutustuse pikkus on 4–6 autoripoognat. (160 000–240 000 tähemärki koos vahedega).Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed.VVõõiissttlluussttööiidd ooooddaattaakkssee 11.. nnoovveemmbbrriikkss 22000055.. VVõõiittjjaadd kkuuuulluuttaattaakkssee vväälljjaa 22000055.. aaaassttaa llõõppuuss..

EEeessttii LLaasstteekkiirrjjaanndduussee TTeeaabbeekkeesskkuuss KKiirrjjaassttuuss TTäännaappääeevvkkuuuulluuttaavvaadd vväälljjaa

ALGUPÄRASE NOORSOOROMAANI VÕISTLUSENoorsooromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki), minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki).Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed.

VVõõiissttlluussttööiidd ooooddaattaakkssee 55.. jjaaaannuuaarriikkss 22000066..VVõõiittjjaadd kkuuuulluuttaattaakkssee vväälljjaa 22000066.. aaaassttaa vveeeebbrruuaarriiss..

Tere tulemast piraadirannikuleNüüdisaja inimesele seostuvad me-reröövlitega kindlasti möödunud sajan-dite eksootilised saared Kariibi meresvõi veelgi lõunapoolsemad ookeaniava-rused. Tänu säärasele distantsile ajas jaruumis on piraadid meie kujutlustesjuurdunud romantiliste kangelastena:mässumeelsete ja hirmuäratavate, kuidõilsahingelistena.

Piraatlus on sama vana ja levinud kuimeresõit üldse. Juba 1000 aastat taga-si elasid meie naabruses viikingid. Pea-gi söandas tärkav Euroopa tsivilisat-sioon merele minna. Kaubavahetuselavnes, laevalastiks olid sageli idamai-sed rikkused. Tänu Hansaliidule kulgesmärkimisväärne osa neist kaupadest jarikkustest mööda Läänemerd. Eks taht-nud igaüks neist osa saada ja eks leidualati inimesi, kes suurema kasu huvideson nõus võtma suuremaid riske.

Sestap on soome kirjanikul Juha Ruu-suvuoril jätkunud piisavalt ainet kaasa-haaravaks, kuid ajalooliselt faktitruuksjutustuseks meie koduste rannavete ro-mantilistest kangelastest – tegelikultsiiski ajaloolistest isikutest, kes Lääne-merd oma hirmuvalitsuse all hoidsid.

Muuhulgas kõneleb Ruusuvuori vi-taalivendade nime all tuntud keskaeg-sest mereröövlite liidust, Taani kaapri-te rüüsteretkedest, Tallinna ja Narvaomavahelisest rivaalitsemisest, Rootsi

aadlike Skytteni ja Drakeni kirevaströövlielust, Vene laevu rünnanud soo-me piraadist Stefan Löfvingist ning Lää-nemere viimasest mereröövlist, 19. sa-jandi algupoolel tegutsenud Petter Gott-bergist.

Ühest küljest annavad kõik käesoleva

raamatu värvikad sündmused ja persoo-nid ülevaate siinsest ajaloost ja me-resõidu arengust, teisalt loovad Lääne-merest küllap sootuks uue pildi. Ningenam meid ehk ei üllatagi, kui kuuleme,et ümberkaudsetes rannakülades seni-ajani piraadilugusid räägitakse või et

veel 1930. aastatel loeti Gotlandil kiri-kus niisugust palvet: “Oh Jumal, hoiameie naisi ja lapsi ja meie hülgepüüni-seid. Ja Jumal, anna, et meie karidelejookseks suur laev, et meie lapsed ja lap-selapsed saaksid tublisti röövida jarüüstata!” OLAVI TEPPAN

Kaks päikest korragaJaan Kaplinski uut muinasjuturaamatutlugedes tekib mingi eriline, pisut nostal-giline heldimus. Ehkki kummalistel as-jaoludel.

Eks muinasjutte on lapsena loetud iga-suguseid ja palju, aga stereotüüpne aru-saam neist on suuremal osal õhtumaisestmaailmast kivistunud kusagile Anderse-ni, Grimmide ja Perrault’ kanti. Või siinEestis kodumaiste vestjate Kunderi jaKreutzwaldi juurde. Mitte et see halboleks, aga vahel on ikka kasulik teada, etsee pole ainus võimalus muinaslugusidrääkida, ja mis kõige olulisem, valida.

Taoline avastus on kindlasti meelespaljudel, kes mäletavad näiteks t‰ukt‰imuinasjuttude kogumiku “Unesnõidu-ja” ilmumist 1981. aastal või Arvo Val-likivi “Põhjanaela painet”.

Veidrad ja kummastavad tundusidtookord need lood, aga samas ka pa-gana huvitavad ja siirad. Ent kuna needraamatud on nüüdseks võib-olla juba ka-dunud või hapraks loetud, oli viimane

aeg ka noorematele lugejatele meenu-tada, et muinasjutt kui selline ei ole mit-te alati üks läägevõitu halearmas luguprintsidest, printsessidest ja võluritest,vaid ikka selle loo sünnitanud rahva vai-mu peegeldus.

Nüüd oleks päris huvitav teada, kui-das võtavad “Kahe päikese” lugusid vas-tu praegusaja pehmest, poliitiliselt kor-rektsest ja äärmuseni lihtsustatud mui-nasjututraditsioonist läbiimbunud lap-sed. Sest antud lugudes ei ole kindlas-ti ühtki neist kolmest omadusest.

Kuna muinasjutt on juba olemuseltÏanr, mis kandub edasi inimeselt inime-sele, siis on alati olnud väga oluline kamuinasjutuvestja isik. Eks ole kõik eel-mainitud tuntud vestjad oma suurekssaanud lugusid rääkinud omal moelning kahjuks on need tänu tiraÏeerimi-sele ka seetõttu arengus pidama jäänud,kristalliseerunud.

Kes teab, mis oleks võinud saada Pu-namütsikesest praegu, kui seda lugu

oleks kõik need vahepealsed aastad ai-nult suust suhu levitatud. Selles valgu-ses on Jaan Kaplinski tulek Eesti muinas-jutuvestjate hulka äärmiselt teretulnud,sest tema vestetud lugudes on veenvust– rääkija autoriteedist, algmaterjalisträäkimata. Jutud ulatuvad igasse maail-ma nurka ja üsna väikeste rahvakildude-ni. Ja just sealt kipuvadki tulema kõigehuvitavamad, absurdsemad ja toreda-mad lood. Aga samas väga õpetlikud:kust mujalt võikski teada saada, kuidasnäiteks loomad endale pepud said.

Need on sellised lood, millest täispik-ki multifilme ja koomikseid ei tehta, sestselleks on need tegijatele arvatavasti lii-ga võõrad. Meile, tõelisele elule lähe-malseisvaile, aga seda omamad. Naguka muinasjutukogu kaunistavad KalliKalde pildid, mis õnneks ainult osa jut-tude maailmast kinni püüavad ja ülejää-nu meeldivalt vaataja kujutlusvõimelejätavad.

MIHKEL MÕISNIK

MÕLEMA VÕISTLUSE KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA EESTI LASTEKIRJANDUSE TEABEKESKUSESSELLiiiivvaallaaiiaa 3300,, 1100111188 TTaalllliinnnnLisainfot saab Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusest, kontaktisik: Anne Rande, tel 646 6488Kirjastus Tänapäev, kontaktisik: Tiina Tammer, tel 669 1893

Jaan KaplinskiKAKS PÄIKEST

Sari “Minu esimene raamat”

Juha Ruusuvuori “LÄÄNEMERE MERERÖÖVLID”

Suure Eesti Raamatuklubi juulikuu raamat