���������������������������

Sildimajandusestmeie haiglas

Lk 2-4

Naistenõuandlasremonditakse remonti

Lk 4-5

Labori liitmisest10 aastat

Lk 6-7

Suveretseptid

Lk 10

Suur suvinetantsupidu

Lk 8-9

15küsimust

Lk 11

Nr 15 august 2014

����

����

����

����������������������������������

32

��������� ���������

���������������������� ����������� ����������!��������������

Diana Lorents

Nii juhtus ka Helena Na-geliga, kes tuli meie haig-lasse arsti juurde. Helenaon magistrikraadiga info-graafika spetsialist ja kui taoli lõpuks hilinemisega arstijuurde jõudnud, siis arstiküsimusele „Mida kaebate?“tahtis ta vastata, et sildima-janduse kordasättimisegasaaks ta päris hästi aidata.Kutsusime Helena ja temakolleegid meile külla. Koosklienditeenindusjuhi PilleTuviku ja ambulatoorse eri-arstiabi õendusjuhi TaiviKaljolaga kuulasime spet-sialistide mõtteid, sest tõsita on, et äraeksimisest juh-mistunud patsiente on Me-remeeste maja suurimal nnliiklussõlmel ikka väga-vägapalju.

Kohtumine sai peetud tege-likult juba eelmisel suvel,kuid aastaga ei ole midagioluliselt muutunud. Ja siin-kohal on päris hea tookordräägitu lugejateni tuua.

Inimest saab aidataka siltidega

Madis Sein, Wellmarki tu-rundusekspert, kes kohtu-misel osales, kirjeldas alus-tuseks olukorda, millesse tajust enne kokkusaamist sat-tus: „Eksperdina muidugivaatan ja ka näen asju, midaehk lihtsurelik tähele eipane, aga kui teie maja eesseistes ja oma kaaslasioodates tuleb minu juurde

abivalmis härrasmees, etkas saan teid kusagile suu-nata, siis sellisel juhul onilmselt juba kuskil mudelisviga – miks peaks teie tööta-ja automaatselt arvama, etmul on kohaleminekuabivaja, kui ma haigla eesseisan?“

Teame, teame. Otsivate nä-gudega inimesi on E-kor-puse ees kogu aeg ja pide-valt ning teame ka, kes seeülikonnaga härrasmees oli.Aga ega me nii lihtsalt kohekriitikat ka omaks võttakavatse, seda enam, et ole-me ju korralikud ja ilusadsildid mitmekordselt sein-tele pannud. Miks inimesedsilte lugeda ei taha?

Liiga palju värve onriskikoht

Tõnu Kõva, agentuuri AgeMcCann juhataja, võtab lo-hutavama tooni, juhtidestähelepanu sellele, et kuiinfot on liiga palju, siis võibsee olla esimene möö-dalaskmine. „Värvidega män-gima hakkamine on suurrisk. Eri värvid muutuvadaja möödudes: üks punanevõib aastaga muutuda üheskohas lillaks, teises roosaks,kolmandas pruuniks. Pea-legi, ka värvitaju on inimes-tel erinev, tumedamaid too-ne ja heledamaid toonetajutakse erinevalt.“

Helena Nagel, kes töötabsamuti agentuuris Age

McCann, juhtis Tallinna Kau-bamaja uue viidasüsteemiloomist, kus sildimajandusevikerkaarevärvisüsteem vii-di ühele-kahele värvile.Olulisim lähtekoht kogu as-ja juures oli see, et inimenepeab hoones olles igal het-kel aru saama, KUS ta paras-jagu asub.

Me kõik teame, et patsienthindab rahulolu arstigaväga kõrgeks, kui ruumid,kus arst vastu võtab, onkaasaegsed ja kenad. Pat-siendid on harjunud teenin-duse kui niisuguse kõrgekvaliteediga ja ootavad kõr-get taset ka tervishoiuasu-tuselt.

Tõnu on kodulehelt meiehaigla väärtusi uurinud javiib jutu ühele nendest –patsiendisõbralikkus. „Pat-siendikeskus on iseenesestüsna lai mõiste, „äraek-simise“ nüanss sobib sinnaalla vägagi hästi. Tavaliselton ju nii, et ehitame ruumidvalmis, siis paneme sildid javiidad. Tegelikult võiks alus-tada sellest visioonist, kui-das patsiendid mööda kori-dore liikuma peaks. Kuidasme tahame, et nad liiguksid.Kuidas me tahame pat-siente liikuma panna, et nadtunneksid, et neist hooli-takse.“

Edasi saame lühikese ja kiireülevaate, kuidas sellisedprotsessid üleüldse käivad.

Patsientide suunamine onteadus

Esimese sammuna uuri-takse nn haigla külastajasegmente: kes on need ini-mesed, kes haiglasse tule-vad ja mis eesmärgil. Ise-

enesest on selline info meilolemas, see tuleks lihtsaltvastava eesmärgi olemas-olul kaardistada.

Järgmisena vaadatakse, mil-lised sissepääsud hoonelolemas on ja kuidas tahak-sime nn liiklust suunata.Ehk siis, ettevalmistav tööhõlmab endas segmentee-rimist, statistika kogumistjm kvalitatiivse info kokku-võtmist. Selgelt tajutavaloogikaga paigutatud viita-dega on võimalik panna ini-mesi kas üht- või teistpidiliikuma. Analüüs näitaks,kust koormust maha võtta,kuhu koormust juurde pan-na. Seda tehakse nii-öeldapeatänavate ja kõrvaltäna-vate süsteemi loomisega.

Inimesed ootavad objek-tidelt, et nendel oleks mingiprimaarne sissepääs ja kõikteised on nii-öelda sekun-daarsed. Seega lepitakseesimese sammuna kokku,milline on hoone põhisisse-pääs. Põhifassaad peab ole-ma, see on inimese jaoksorientiiriks oluline koht.

„Ka Tallinna Kaubamaja sil-distamisel alustasime sel-lest, et vaatasime kõik sis-sepääsud üle. Näiteks ini-mesed ei tahtnud sisenedatrollipeatuste juurest, pida-des seda sissepääsu lao-ruumide omaks, külastajaidoli seal vähe, rentnikud üt-lesid rendipindu üles. Seesissepääs tuli külastajatele„ära brändida“ oma tuge-vusega: majas sees tuli tea-da anda, et siitkaudu saabtrolli peale,“ kirjeldas Hele-na oma kogemust.

Kuulates Madise kogemustselle kohta, kuidas ta meiemajas tühja kõhuga vere-proovi andmas käis ja kohe

pärast seda linna söömakiirustas, hõikasime justkuiühest suust, et meil jukohvik tervisekeskuse ma-jas olemas. Ainult et metõesti ei juhata mitte kui-dagimoodi inimesi sinna. Jaei anna ka kuidagi teada,kus lähim lillepood asub.Sest need ei ole ju meieomad.

Eks see nii ju on, et küllapon Merimetsa tervisekeskuspatsiendi vaates ühe suuretervishoiuasutuse loomulikosa. Patsient näeb hoonetühe tervikuna. Meie mõt-leme aga teisiti: kesksel ko-hal peaks ju olema meieorganisatsioon, meie tee-nused. Patsiendivaade jääbkaugemale ...

Põhisissepääsustotse „musta auku“

Jutt liikus sujuvalt edasilennujaamade ja nende„sildikorralduse“ juurde ehkselle juurde, et inimeneomandab infot tükkide kau-pa ja seda kasutatakse len-nujaamades väga edukalt.Esimene tükk: väljuvad len-nud / saabuvad lennud.Teine tükk: check-in. Ja niisamm-sammult edasi. Kõi-ge lõpus alles värav, kuhujõudma peab.

Mõtlesime siis üheskoos kameie maja peale. Peasisse-pääsuks oleme sildistanudPaldiski mnt 68 E-korpusesissepääsu. Sealt sisse tulles

aga satub tulija „mustaauku“. Isegi garderoobi eiole. Mitte midagi seal eijuhtu. Edasi tuled välja, siisvaatad EMOt nagu mäe-pealset kindlust ja sinna eijulgekski vabatahtlikult min-na. Ja nüüd ei ole ka MärtKõllit, kes ukse juures suitsutehes abi pakuks.

Registratuuri – esimese ko-ha, kuhu inimest ootame –oleme peitnud kolmandalekorrusele. Eksirännak algabaga siis, kui ta sealt röntge-nisse suunatakse. Patsienditeele jääb sama numbri-kombinatsiooniga kabinetnagu röntgenil, aga et majaon teine, siis võtavad sealkabinetis vastu hoopis när-viarstid. Nende ukselt onaeg-ajalt võimalik lugedasilti „Röntgen ei ole siin!“koos noolega, mis näitabvasakule. Ja kui noole suu-nas lähed, on parem, kuiLoori, Imbi, Aivi, Eve võiNelli juhtub vastu tulema,sest siis on ilmselt võimalikka esimese korraga õigessekohta jõuda. Aga tagasi?

Ameerikas on tehtud üksuuring, kus selgus, et aastaskulutasid töötajad ca 4500töötundi sellele, et juhen-dada eksinud patsiente. Seeon mõttekoht.

Kust siis nüüd pihtahakata?

Oleme ühiselt abiks ja kuimidagi teeme, siis võiksimeprobleemi kohe laiemaltvaadata ja aruteluringi kut-suda ka erinevad profes-sionaalid. Läheb vaidluseks,selge see, aga nii saame jupäriselt ühiselt abiks ollaparema haigla nimel.

"���#������������������������$�����$��� ��$���%�������������&'�(�$�(�����$�������$�������������%���(����� �������%���������� ���������������!��������$����)��%�$��������������$$�����%�$�������� ���������!��������������*

"��$������$���$��������������$!����$$!���!������!��������!�

�����!�����������

��&'��������������(�� ����$$ �����%��������������������!������������ ��������������$����*

Tehnikajuhi Heikki Hallika sõnulviibivad tööd ehitajate tõttu, kelilmnesid takistused eelmise objektilõpetamisel. Küll aga soovitakseehitusega alustada niipea kui või-malik, sest sügisesed vihmahoodvõivad katuse lahtivõtmist ja uuekorruse ehitamist korralikult sega-da. „Kuna ehitusega samal ajal käibmajas elu edasi, teeme meie ja ehi-tajad omalt poolt kõik, et maja„elanikke“ ja patsiente võimalikultvähe häirida,“ kinnitas tehnikajuht.„Mürast me siiski ei pääse, agaparema tulemuse nimel tuleb eba-mugavad ajad üle elada.“

Ehitustööde käigus rajatakse E- jaD-korpuse peale uus korrus, mistähendab seda, et administrat-siooni kohal olev ventilatsiooni-kamber tuleb tõsta korrus kõrge-male. Seetõttu ei tööta vähemaltpaari kuu jooksul ventilatsioon terves E-korpuses, dialüüsiosakon-nas ja garderoobis.

Samuti läheb mõneks ajaks kinnipeaukse juures olev lift. „Kuna meil on siin majas korralikruumipuudus, on positiivne see, etsaame endale kontoripinda juurde. Täpselt ei ole veel teada, kuidasmuutub ruumide paigutus pärastehitustööde lõppu, aga ükski ruumkasutamata ei jää,“ lisas Hallika.

Lepingu järgi peaksid ehitustöödlõppema veebruaris 2015.

Vikerkaarevärvides majajuht on infograafikaekspertide arvates liiast. Inimeste värvitaju onerinev, mistõttu võib värvikirevus tekitada hoopissegadust.

�����������������������������������

��������

4 5

+�$��� ��!�������������������(�����$����!����������������������������$�����$�����*,���������������������������������$� �!�*,����

����������+���� �����(���������������� ����������������!�

�������!������-#������� ��$���$�������������������������������!���(��!������������*�$$���������� ���������������������������� �(

��������!���!������ ��$$����$���������������*

Liisa Suba

Esimene peatus on sünni-tusosakonna ämmaeman-dusjuhi Liis Jõgise kabinet.Nii Liis, Heli kui Marika kin-nitavad justkui ühest suust,et esmajärgus soovitakseventilatsiooni kordatege-mist. „Meie sünnitustuba-des on praeguse kuumaga40 kraadi ja pole õhku, midahingata. Sellistes tingi-mustes ei saa sünnitavadnaised end kuidagimoodihästi tunda,“ räägib LiisJõgis ja lisab, et ka ultraheliskukuvad naised õhupuu-duse ja palavuse tõttu liht-salt kokku.

Edasi naistenõuandlassejõudes ilmneb, et ka seal onpäike ruumid umbseks küt-nud: arsti ukse taga oota-vad patsiendid lehvitavadendale riiulist võetud bro-šüüridega tuult. Kuid vä-lisilme on nõuandla teiselkorrusel laitmatult ilus: uus,värske ja laimiroheline.

Esimene korrus on seevastuveel tegemisjärgus. Garde-roobi kõrval asuvatesselaboriruumidesse plaanitiehitada tualettruum, entehitusega pole veel sinna-maani jõutud. „Seal, kus

enne oli WC, on nüüd venti-latsiooniruum, nii et WC-dmeil enam pole, aga venti-latsioon ka ei tööta,“ tõdebMarika Pärtin kurvalt. „Esi-mesel korrusel toimuvadperekooli loengud, nii etpole mõeldav, et meil polesiin tualetti.“

Suure remondi käigus onjuhtunud ka äpardusi. Nais-tekliiniku töötajad teadsidrääkida, et pärast kanalisat-sioonitoru vahetust jõutijuba põrand ära teha, kuiselgus, et 50 mm läbimõõ-duga toru asemele tulnukspanna kaks korda suurem,mistõttu tuli kogu põranduuesti üles võtta. „Õnneks eijõutud veel betooni pealevalada,“ ohkavad naisedkergendusega.

Töö peab edasi käima

Töö käib naistenõuandlasaga samasuguse hoogaedasi nagu alati. Remonditõttu midagi seisma jääda eitohi, sest prioriteediks onsiiski patsiendid.„Patsiendid on õnneksmõistlikud,“ kiidab HeliRannu. „On näha, et remon-ditööd häirivad neid, agaeks ootavad nemadki uusikaasaegseid ruume. Inime-

�������������������������� ����������$�����$��

���������

sed, kes tulevad haiglasseterviseprobleemidega, eimärka, mis värvi on seinadvõi kust on krohv maas,nemad ootavad, et saakskiiresti abi. Aga meie pat-siendid on ju noored tervedinimesed, nad tahavad tullanõu küsima kohta, kus onilus.“

Kõige rohkem kurvastabnaistekliiniku töötajaid see,kui remonti puudutavatestkokkulepetest astutakse sõ-nagi lausumata üle. Näi-teks lubati remondiga alus-tada eelmisel suvel, kuidalustati alles oktoobris. See-tõttu on venima jäänud kalõpptähtaeg, mis esialgu oliplaneeritud maikuusse,kuid viimistlused pole lõp-penud veel augustikski.„Meil on ju töö remondijärgi ära korraldatud. Hästi –me teeme plaanid ümberega näita oma pahameeltvälja, aga tegelikult tekitabsee meile palju lisatööd:kõik patsiendid tuleb ülehelistada ja uued ajadkokku leppida. Meie peameoma vastuvõtud remont-töödest hoolimata tehtudsaama,“ selgitab Heli Rannu.Siiski jätkub vanemämma-

emand Rannul lisaks pat-sientidele kiidusõnu ka kol-leegidele kannatliku meeleja hakkamisvalmiduse eest.„Võtame end otsustavatelhetkedel väga kenasti kok-ku ja teeme ära, mis vaja.Kui teemegi kõvemat häält,siis mitte iseenda pärast:meie teeme oma töödniikuinii edasi, olenematasellest, millised on ruumid.Lihtsalt tahame, et patsien-tidel oleks hea,“ räägibRannu, kuid lisab, et tööta-jate ja patsientide heaoluvahel on tugev seos. „Ilusateruumide ja korras ventilat-siooniga on ka meie ener-giakulu väiksem, saameparemini teha oma tööd,naeratame rohkem ning siison ka patsiendid rohkemrahul.“

Nõuandla piduliku avami-sega hetkel aga ei kiirusta-ta. „Me ei taha tormata egaavada poolikut asja. Avadasaab siis, kui kõik riiulid onviidud oma õigetesse koh-tadesse, kriimud seinte pealüle värvitud ja põrandadpoonitud. Tahame kõik ikkaväärikalt vastu võtta,“ jäta-vad kolleegid avamiskuu-päeva praegu lahtiseks.

Edaspidiseks mõttekohaksjääb see, kuidas saaksidtorud paigaldatud kohealguses õigesti ja õige suu-rusega, kuidas teha nii, etjuhtmed ei jääks liiga pikaksajaks lahtiselt vedelemaning äsja värvitud seinu eituleks remonttööde käigustehtud kriimude tõttu haka-ta uuesti üle värvima. Onselge, et remontimine häi-rib nii töötajaid kui pat-siente, kuid hoolikas pla-neerimine ja omavahelinepidev suhtlus aitab ära hoi-da halbu üllatusi ja lisatööd.

Järjest ilusamaks läheb. Naistenõuandla teine korrus on täiesti valmis. Üksnestool koridori lõpus viitab sellele, et trepist alla minnes ootavad külastajat eesehitusjärgus ruumid.

Naistenõuandla ainus meesgünekoloog on populaarne niitöötajate kui patsientide seas. Oma uue töökeskkonnaga ondr Andrei Dõba väga rahul. Nüüdsest koosneb arstikabinetkahest ruumist: esimene, kus võetakse patsient vastu, ningtagumine, kus asub günekoloogiline tool ja toimub läbivaa-tus. See muudatus tagab ka patsiendile suurema privaat-suse.

Naistenõuand-la teisel korruselon personalileehitatud iluslaimirohelinetualettruum.Sarnast tualettioodatakse pikisilmi kanõuandlaesimesele korrusele.

Nõuandla saali on veetud suurkonditsioneer, mis peakspakkuma lahendust pikaltkestnud ventilatsiooniprob-leemidele. Konditsioneeri jämetoru tuleb panna aknast väljaning aeg-ajalt tuleb tühjenda-da aparaadi taga olevat vee-paaki, mis õhu jahutamisegakiiresti täitub.Vanemämmaemanda HeliRannu püüded konditsioneeritööle panna esialgu tulemusiei andnud.

Kolleegid naistekliinikust kogunesid uksele nautima esimest vihma pärast suurtkuumalainet. „Meil oli seda vihma väga vaja, majas on ülekuumenemine,“ rõõ-mustab Heli Rannu ning lisab: „Kui saaks ainult ventilatsiooni korralikult tööle, et ei peaks aina vihma ootama.“

Ka rasedus-keskus onsaanud värskeilme ja uuetibukollasemööbli. Naiste-nõuandla õendusjuhtMarika Pärtinhoiab pisutpõnevust, ennekui avab ukseuutesseruumidesse.

Renoveeritudnaistenõuandlaavamiskuupäevon hetkel veellahtine. Kriimeseinas ja pooni-mata põrandaidkülastajatelenäidata ei taheta.

����������������������������������

6 7

��������� ��."+/0

Haigla kunagise juhi PeepPõdderi 2004. aasta veeb-ruari juhtkirjast tollasesMeie Lehes võib lugeda, etveebruaris kümme aastattagasi käis vana köögi ruu-mides vilgas remont, pärastmida pidi ruumidesse koli-ma labor ning jõudma lõ-pule ühendlabori moodus-tamine. "Viimase puhulteeb heameelt see, et kõiklaboratooriumite ühenda-misega seotu sai läbi vaiel-dud ja planeeritud just la-boriarstide endi poolt ilmamingi juhtkonnapoolse sur-veta – arstid valisid endaseast väärilise liidri ningnende tegevuses oli tundasoovi igati kaasa aidatahaigla kui terviku arengule,unustades kõik kildkond-likud huvid," kirjutas Põddertoona.

Ajalooannaalides näpugajärge ajades käis veel enne

����������������������������)$����������������������������������� ������������$�!�(����������$��������������������������������������������%����������������������$��������)$�*

Igas polikliinikus peavad olema patsientidele nähtaval kohalarstide vastuvõtuajad, visiiditasu võtmise kord, haiglas viibimisekord, ravidokumentide käitlemise kord, samuti see, kuhuvajadusel kaebus esitada ja kuidas organisatsioonis kaebustegategeletakse. Niisugune info on aga pidevas muutumises, mistõttu on otstar-bekam ja kaasaegsem kuvada seda ekraanidel, mis võimaldabinfot vajadusel ka kiiremini asendada. Pealegi annavad teleridäsjaremonditud nõuandlale värsket ilmet veelgi juurde.

Paraku ei läinud telerite saamine ega ülespanemine nii sujuvalt,kui esialgu plaanis oli. Pille Tuviku sõnul kohtas ta oma teel mit-meid takistusi. „Tuli välja, et meil ei ole inimest, kes oskaks öelda,milliseid telereid oleks vaja ning milliseid lahendusi oleks võima-lik saavutada,“ rääkis Tuvik ühest raskuskohast. „Siis ei jäänudmul muud üle, kui hakkasin otsast minema. Helistasin Pärnu haig-lasse ja uurisin, mis variante nemad kasutavad, konsulteerisin kameie maja spetsialistidega, kuid lõplikke vastuseid ma omaküsimustele ei saanudki.“

Lõpuks panid Pille Tuvik, naistenõuandla juhataja Reet Sokk javarustusosakonna juhataja Reino Reintam pead kokku ja tellisidkolm telerit ära. Kaks neist plaanitakse panna nõuandla teiselekorrusele ja üks alla registratuuri. Viimasega võivad aga tekkidaprobleemid, sest remondi käigus on peidetud ära vajalikudjuhtmed ning ka pistikuid pole piisavalt. Samuti ilmnes, et haig-las ei ole inimest, kes aitaks telerid üles panna.

Ekraanidele vajalik info

Klienditeeninduse juhi sõnul ekraanidelt seebioopereid vaata-ma ei saa hakata, sest telerid on mõeldud eelkõige praktilise infoedastamiseks. Samas leiab Tuvik, et telerite potentsiaali tulekskasutada ära maksimaalselt. „Olen andnud vihje, et ekraanidelvõiksid joosta ka meie haiglat tutvustavad videod või näiteks pil-did ilusatest kabinettidest, mis on tänaseks valmis saanud.Samuti nimekiri või reklaamid pakutavatest teenustest – niiperekeskuse, raseduskeskuse kui ka hambaravi omadest.“

Mõtteid uuteks lahendusteks on Pille Tuvik välja pakkunud teisi-gi. Näiteks on üks mõte luua keskne süsteem, mille abil antaksepatsientidele elektroonselt märku, millises kabinetis nende arstneid vastu võtab. Praegu vahetatakse nimesilte käsitsi: kabi-netist lahkuv arst võtab ukse kõrvalt oma nimesildi kaasa ningjärgmine tohter paneb tulles enda oma asemele. Paraku on elekt-roonsed lahendused vana süsteemi asendamiseks üpris kulu-kad, mistõttu jäävad need tulevikku.

Siiski julgustab Pille Tuvik enda kogemuse põhjal teisigi tööta-jaid muutuste esilekutsumiseks initsiatiivi näitama. „Kui näed, etmeil ei ole ühtegi inimest, kes konkreetse asjaga tegeleks, siistuleb ise asjadega pihta hakata. Tuleb natuke rääkida, kuulata,vaielda ja selle kaudu jõuab enamasti sammukese lähemaleinimesele, kes oskab sind jälle natuke edasi aidata,“ sõnas ta loo-tusrikkalt.

���$�� ������� $� ������������/0������

pidugi laborantide seas elavarutelu, mitmendat sün-nipäeva õigupoolest tähis-tatakse.

Ajalugu pakub sünniaas-taks välja kaks varianti:aasta 2004, kui algas laboriehitamine ja ühendamine,millest kirjutas ka Põdder,ning aasta 2005, mil jõutiühendamisega lõpule. Kuigiühiselt valiti algusaastakssiiski 2005, otsustati tänavusuvel tähistada ka selle epohhiloova otsuse – laborliita –10. tähtpäeva.

Diagnostikakliiniku juhatajaMehis Bakhoff meenutasoma tähtpäevakõnes laborialgusaegu ja tõdes, et igamuudatusega käib kaasashirm ja nii kardeti kalaborite ühendamist. Prae-guseks on otsus aga endõigustanud – sellest kõnele-vad labori tublid tule-mused.

-���������!�������������������$����!�����$����#������������������$���$$�����*-�����$���%������$���������%���������#����������!����

��������������$$����������������*

Liisa Suba

������������������

8

Liisa Suba

Tagurpidi-Antsust vi-lunud rahvatantsijaks

Personaliosakonna vanem-spetsialist Aino Vaaks alus-tas rahvatantsuga 1998.aastal. „Sisemine soov rah-vatantsuga tegeleda muud-kui kasvas ja kasvas,“ mee-nutab ta aastatetagust aega.„Juba aasta varem helistasinSõprusesse ja uurisin, kas jakuidas sinna uusi tantsijaidvõetakse. Sealt öeldi julgus-tavalt, et jah, tulge. Mina ikkaei julgenud minna. Ma eiolnud kunagi tantsuga egaüldse spordiga tegelenud.“ Möödus aasta ja soov tant-sida aina suurenes. Ühelpäeval märkas Aino täiestijuhuslikult ajalehes kuulu-tust, et tantsuansambelSõprus ootab uusi tantsi-jaid, ja see sai viimasekstõukeks rühmaga liitumisel.„Mõtlesin, et kui juba kuulu-tus on, siis lähen ja proovin,“lisab Aino, kes on nüüdseksjuba 17 aastat naisrühmastantsinud. Tol korral oli tant-suhuvilisi nii palju, et uutesttulijatest moodustati kogu-ni eraldi rühm.Aino meenutab, et algul olitantsusammude selgeks-saamisega tükk tegemist.„Käisin eraldi lasterühmassamme õppimas ja pärastläksin veel oma trenni,“naerab ta nüüd. Vahepealavanes võimalus ka sega-rühma trennis käia ja sellesthaaras kinni ka Aino – liht-salt selleks, et saaks samme

harjutada. „Mäletan, et ükstreener ütles mulle, et, Aino,sa teed kõike tagurpidi, saoled nagu Tagurpidi-Ants!“Tänavune tantsupidu oli Ai-no jaoks neljas. Peolt jäid eri-liselt meelde kaks tantsu.Esiteks meeste tants „Rahanaerab“ ja liikumisrühmadetants „Must ja valge“. Sama-moodi on Ainol veel värskeltmeeles proovipäevad, kustuli harjutada kella üheksasthommikul kuni üheksaniõhtul. Kohati ka paduvihmas. Peo parimaks osaks peabAino rongkäiku. „Alati onpõnev näha, kui palju meilekaasa elatakse, ja vahepealteistele hüüda, et elagu seeja teine. Meil oli omavahelka väike võistlus, et kesnäeb kõige rohkem tutta-vaid, ja seekord võitsin sellevõistluse mina.“Tantsupidu nõudis aga kaohverdusi, mistõttu võis Ai-not veel mõni päev hiljemgikergelt lonkamas näha. „Vii-mase kontserdipäeva poolepeal tundsin, et jalg läks va-lusaks. Ma ei väänanud se-da välja ega midagi, lihtsaltoli valus. Järelikult üle-pinge.“ Muljete küsimisehetkeks andis jalg veelmärku, et midagi on valesti,aga küllap saab see sügisekstäiesti terveks ning ette-valmistused uueks peokssaavad täie hooga alata.

Tantsupeoga premeeritud

Mikrobioloog Kaisa Kirsosales tantsupeol tänavu

„Puudutus“, naisrühmadeesitatud „Upa-upa“ ja A-rüh-made „Sabavalss“. Loomu-likult on alati armsad kalasterühmad.

Kõige imetlusväärsem onKaisa arvates see, kuidastantsijad suudavad endotsustaval hetkel kokkuvõtta ja liikumise organi-seerituks muuta. „Proovideson kõik nagu peata kanad,aga reedel tulevad tant-sulised eri nurkadest kokkuja kõik tuleb välja.“ Paratamatult käib selliselsuurüritusel osalemise juur-de ka väsimus: päevad onpikad, ühelt poolt täis liiku-mist, teiselt poolt täis oota-mist ja kõik see võtabfüüsiliselt läbi. „Reede olikõige raskem päev, sest siisoli kolm etendust: kell 10,kell 14 ja kell 18. Kui jõudsinõhtul kodu lähedusse, mõt-lesin küll, et enam tõesti eijaksa. Selline väsimus oli,“meenutab Kaisa kõige ras-kemaid hetki.

Järgmistel päevadel oli agajõud ja jaks tagasi ninglisaks tantsupeole käis Kaisaläbi ka laulupeolt, kus esinestema abikaasa. Lastest noo-rem tantsis ja vanem osalespealtvaatajana. „Naersime, etoleme perekond von Tropp.Mitte von Trapp nagu „Heli-sevas muusikas“, vaid vonTropp, et igal pool on keegi.“

Lõpetuseks lisab Kaisa, etasi, mis kiputakse ära unus-tama, on see, et tegelikulton kogu protsess alatesettevalmistustest, trennisharjutamisest ja sõpradega-trennikaaslastega koosole-misest hästi tore. Laulu- jatantsupidu on selle kõigejuures lihtsalt preemiaks.

Tantsupidu kuisuvine kohustus

Mikrobioloogia labori spet-sialist Ruth Küüsmaa hakkastänu tantsuõpetajast emalerahvatantsuga tegelemajuba siis, kui jalad vaevukandsid. Seetõttu on Ruthtantsupidudel käinud jubavarajasest lapsepõlvestpeale. Tantsuansamblis Lee,kuhu ta praegugi kuulub,alustas neiu aga 8-aastaselt. Olukorras, kus tantsupiduümbritseb müstiline puutu-matuse oreool, kõlavad Rut-hi sõnad mõnevõrra oota-matult. „Inimeste jaoks, kestantsupeole esimest või teistkorda lähevad, on see elutähtsündmus, minu jaoksaga pigem juba suvine ko-hustus,“ sõnab ta naerdes. Oma 26 eluaasta jooksul onRuth vahele jätnud ainultühe peo. Kui kipsis käsi pol-nud piisav põhjus, mikstantsupeole minemata jät-ta, siis väikese koera nimeltuli teha erand. „Olin justkutsika võtnud ega saanudteda nii kauaks üksi jätta.Ma ei saanud seda lubada,et olen tööl ja jooksen sealtedasi trenni.“ Tantsupidusidtuli aga veel, seega ei olnudühelt puudumine Ruthisõnul suur kaotus.

Tänavuse peo lemmik-tantsuna toob neiu väljateistest natuke kiirema jakeerulisema „Lilled juustes“.Ruth räägib, et talle meel-divadki tantsud, mis onpisut keerulisemad. „Eksvahepeal on hea ka aegla-seid tantse tantsida, erititantsupeo kontekstis, sestneed on hetked, mil saabpuhata,“ lisab ta muiates. Tantsupeo võlu seisnebRuthi sõnul aga ikkagi mas-

sitantsudes, sest teistetantsupidulistega koos olleson tunne võimsam. „Tekibselline natuke suurem tun-ne,“ ütleb selle kohta Ruthise. Väiksema rühmaga tant-sides peab pigem kes-kenduma sellele, et sam-mud õigesti välja tuleksid. Sel aastal oli pabistamist jasammude peale mõtlemisteriti palju. Kogenud tantsi-jana ei muretsenud Ruthniivõrd sammude unus-tamise pärast, vaid lumival-gete rahvariiete pärast, mismudasel ja libedal staadio-nil kukkudes ilmselt enam

������+ ������+

juba seitsmendat korda.Rahvatantsuga tegeles taaktiivselt juba keskkooli jaülikooli ajal, kuid ülikoolilõppedes tuli ka tantsimissepaus, koguni 20 aastaks.Seitse aastat tagasi seepaus viimaks katkes. Oli su-vine aeg, käimas olid järje-kordsed laulu- ja tantsupeopidustused – sedapuhkukoolinoorte omad – ningKaisa oli tulnud laulupeoleoma lastele kaasa elama. Lõbusas meeleolus väikesesseltskonnas, kellega Kaisaüheskoos lauluväljaku mäe-nõlval istus ja kontserti kuu-las, tärkas äkitselt spon-taanne idee: miks mitteluua oma tantsurühm, etjärgmisel peol saaks juba kaise osaleda?Spontaansest ideest kasvaskiiresti välja midagi suure-

mat. „Ühel naisel meie selts-konnast tantsis poeg tant-surühmas ja ta arvas, et sel-le rühma juhendajat võikspaluda ka meie uut rühmajuhendama. Nii läkski. Õpe-taja oli nõus, sügisel alus-tasime proovidega ja 2009.aastal osalesime juba isetantsupeol,“ võtab Kaisatantsurühma tekkeloo mõ-ne lausega kokku.Nimeks pandi värskele kol-lektiivile Juhukse. „Sest kõikon juhuslikult kokku saanudinimesed.“

Kaisa tänavuse peo lemmikoli „Koostegemise lugu“, kustantsiti üheskoos 5.-6. klassilastega ning Juhukse liik-med kehastasid stsenaariu-mi järgi vanaemasid javanaisasid. Meeldisid ka igi-haljas „Tuljak“, peo nimilugu

��1�1�1��-�2��������

9

��������� �� ��!�������������$�3�������������������$�������������( ��������$����$�%�����������$����

�������� ��*-���$��$$� �������������

����������%������������$��� ��!�����

�����*

puhtaks polekski läinud. „Seeoli inimeste jaoks täielikšokk,“ meenutab Ruth esi-mese kontserdi läbimängupärast vihmast ööd. „Ini-mesed ei jõudnud õigeksajaks oma kohale, sest ei jul-getud kiire tempoga minna,ringide peal kurve võtta jne.Kõik ainult tippisid seal ringi,et mitte kukkuda, sest külililennata oli väga lihtne.“ Peo alguseks oli aga muret-semist juba natuke vähem,sest maapind oli tahenenudja suvine päike lasi säradanii valgetel varrukatel kuiuhketel tantsusammudel.

Tantsupeo meeleolust tunnevad rõõmu mikrobioloog KaisaKirs, personaliosakonna vanemspetsialist Aino Vaaks ja sil-maarst Tiina Palumaa.

Tantsurühm Lee pärast järjekordset esinemist aastal 2008. Ruth Küüsmaa on pildil esimeses reas vasakult kolmas.

Närvihaigustekliinikus füsioterapeudina töötav Merje Siiro tantsibSavijalakeste A1 rühmas. Pildil on ta paremalt neljas. Foto: Tauno Mäll

��������

�����������������/4�5-1��-�

�����������������

1. Mis aastal ühendati Meremeeste haigla, Pelgulinna haigla,Nõmme haigla, Merimetsa nakkushaigla ja Väike-Õismäepolikliinik AS-ks Lääne-Tallinna Keskhaigla? a) 2001b) 2002c) 2003

2. Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia on antud ühele meiehaigla arstile. Kes on see arst? a) Dr Maike Parve aastal 2012b) Dr Heino-Enn Arpo aastal 2008c) Dr Vello Ilmoja aastal 2002

3. 2013. aasta suvel avati Paldiski mnt 68 ja 62 vahel uusparkla. Mitu parkimiskohta selles parklas on?a) 30b) 40c) 50

4. 1970ndate algul, kui sisustati äsja valminud Mustamäepolikliinikut, juhtus tollase hambaraviosakonna juhataja jahambakirurgi dr Krossiga akent lahti tõmmates õnnetus. Mis juhtus?a) Dr Kross hoopis lükkas akent, selle asemel, et seda tõmmata jalõi kogemata aknaklaasi puruks, haavates end klaasikildudega.b) Dr Kross tõmbas aknal lingi küljest ära, kukkus pikali maha jamurdis käeluu.c) Dr Krossi sõrmede ja aknalingi vahele jäi külgkardin, nii etakent jõuga lahti tõmmates kukkus äsja paigaldatud kardinapuudr Krossile pähe ja arst sai sellest suure muhu.

5. Tallinna Merimetsa Haigla avati 2. juunil 1961. Mis haiglana see avati?a) Laste nakkushaiguste ravilab) Täiskasvanute nakkushaiguste keskusc) Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinik

6. Haigla missivõistluse võitis 1982. aastal radioloogiaõdeOlga Shapovalova ja pääses ühe ajakirja esikaanele. Milliseajakirja?a) Nõukogude Naineb) Noorusc) Eesti Arst

7. Mitu tonni pesu pestakse igas kuus LTKH pesumajas?a) 2b) 10c) 20

8. Mitu pesumasinat on LTKH pesumajas juuli 2014 seisuga?a) 3b) 6c) 9

Imbimaiused julgetele

Kui Imbikokkab, teebta seda peaalati tunde ja

maitse järgi – nii, et ikka magusoleks. Seetõttu on ka nendesretseptides kogused parajaltumbmäärased. Las tegijaotsustab.

Maasikavaht (neljale)Liiter maasikaid (võib kasutada kakülmutatud marju)MunaSuhkur

Puhasta maasikad ja püreesta needsaumikseriga. Lisa toores muna jamaitse järgi suhkrut. Vahusta mik-seriga seni, kuni tekib õrn kohevvaht. Naudi kohe.

Mustikakokteil rummigaMustikadPiimSuhkurRumm

Püreesta mustikad, lisa piim, maitsejärgi suhkrut ning sortsuke rummi(sobib nii valge kui tume rumm).Sega mikseriga hoolikalt läbi. Jookõrrega, sest nii jätkub kauemaks.

Liina suveretseptid

Kokandushuviline juristLiina Raamets on prae-gu kodus kümnekuuseEmma Mariaga. Väikese lapse kõrvalt on

küll käed-jalad pidevalt tegemist täis, agaega söömist saa ka seepärast ära unustada.Et Liina meile koogiga külla tuleks, on pal-ju loota, küll aga saatis ta meile lohutusekskolme imemaitsva suvemaiuse retsepti.

Küpsiserull marjadega2 pakki Kalevi šokolaadimaitselisi küpsiseid100 g võid250 g kondenspiima kakaoga1,5 dl vaarikaid1,5 dl mustsõstraid

Purusta kausis küpsised. Lisa marjad. Sulata kas-trulis või ja lase jahtuda. Lisa kondenspiim ja se-ga. Kalla saadud segu purustatud küpsistele jamarjadele ning sega ühtlaseks massiks. Vooderdakeeksivorm küpsetuspaberiga ning tõsta saadudmass vormi. Lase seista üleöö külmkapis.

Külm šokolaadi-pähklikook200 g šokolaadi- või kakaoküpsiseid125 g võid400 g toorjuustu4 dl vahukoort100 g peensuhkrut1 tl vanillisuhkrut100 g Kreeka pähkleid200 g tumedat šokolaadi

9. Kelleks tahtis lapsena saada diagnostikakliiniku praegunejuhataja Mehis Bakhoff?a) Kosmonaudiksb) Politseinikuksc) Arstiks

10. Meremeeste haiglas on omaette legendiks kujunenudLoori Steinerti abikaasa retsepti järgi tehtud kook. Mis koogiga on tegemist?a) Õunakookb) Tikrikookc) Ploomikook

11. Mis aadressil asub LTKH keskladu?a) Paldiski mnt 68ab) Paldiski mnt 68bc) Paldiski mnt 68c

12. Milline järgmistest on meie haigla suurim eesmärk aastaks 2015? a) Olla kõige patsiendisõbralikum haigla Põhja-Eestisb) Olla teeninduspiirkonna järgi suurim haigla Tallinnasc) Olla ajakohaseima tehnoloogiaga haigla Eestis

13. Nõmme tervisekeskus, tollase nimega Nõmme polikliinik,asub Jaama tänaval alates 1956. aastast. Enne Teist maailmasõda oli hoone eravalduses. Mis tegutses tol ajal Jaama 11 majas?a) Jaamaülema kontorb) Lastesõimc) Juuksur

14. Millise puuvilja nime kannab instrument (vaakumekstraktor), mida kasutatakse Pelgulinna Sünnitusmajas vaakumsünnituse puhul?a) Mangob) Kiivic) Ananass

15. Aastal 2010 oli ETV eetris saatesari LTKH-st, kus tutvustati meie haigla töötajaid ning erinevaid võimalusi,kuidas oma tervist hoida ja parandada. Mis oli selle saatenimi?a) Tabletitab) Operatsioonitac) Retseptita

Õiged vastused

Liisa Suba

Juuli keskpaigas alanud haiglasisene sammulugemis-võistlus kogub tuure. Juba ai-nuüksi esimese kahe nädalajooksul astusid võistlusel osa-lejad ühtekokku ligikaudu kaksmiljonit sammu. Kui suudakskokku lugeda kõikide meietöötajate ühe nädala sammud,jätkuks neist maakera ümbertiiru tegemiseks küll.

Liikuma innustab ühelt pooltsõbralik konkurents, teiseltpoolt põnevus teada saada,mitu sammu õnnestub päevajooksul koguda. Ent kuklasvõiks olla ka teadmine, etliigutakse siiski iseenda jaoks. Tervishoiuasutuse töötajatenapeaksime meie olema need,kes kannavad oma tervise eesthoolt ja näitavad eeskuju teis-telegi. Kui muidu ei ole mahtioma tervisekäitumisele tähe-lepanu pöörata, siis väike sõb-ralik sportlik heitlus võiks

panna oma harjumusi kriitilisepilguga vaatama ja ehk üht-teist ka ümber hindama.

Kust sammud tulevad?

Tervislik päevane „doos“ onasjatundjate sõnul 10 000sammu. Mitte täiesti küün-dimatu, aga selleni jõudminenõuab siiski üsna tublit tam-mumist. Selles osas, kuidaspäeva jooksul soovitud arvsamme kokku koguda, onkolleegid aga leidlikud.„Oota, läheme ikka koos,muidu eksid äkki maja pealeära,“ on üks moodus, kuidastakistada kolleegil edumaadkasvatamast. Suures konku-rentsis tundub ka esimeseltkorruselt 11ndale kõndiminemaailma kõige loomulikumategevusena, mis sest, et vahe-peal tuleb end käsipuust ülessikutada ja otsaesiselt pärlen-davat higi pühkida. Nähes ühtnaisterahvast viimaselt kor-ruselt alla kõndimas, tabasin

ennastki mõttelt: „Huvitav, kasta on võistlusel kirjas, etniimoodi jalgsi läheb?“

Kes võistelda ei taha, võibsamme ka lihtsalt enesekont-rolliks lugeda. Näiteks osalejaHeli, kes on end küll võistluselekirja pannud, kuid pole ühtkitulemust üles märkinud, ütleskommentaariks, et tema käibkogu aeg – oleks ülekohtuneend mitte kirja panna. Naima

-�

���$��� �� ����$���

-������������������������������������� ���������������������$$���������������������������������*

Kadri lõpetas 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala, kuid maalimisega tegelebta praegu vaid hobikorras. Saalis rippuvad maalid pärinevad tema õpingute ajast. Neist suurim – „Eleenium“ (pildil) – valmis stuudiumi lõputööna. Kui mõni maal hakkab vägameeldima, võtke ühendust autoriga meili teel: kerlenheim@gmail.com.

varustusosakonnast, olgugi etteda osalejate nimekirjast eileia, kannab sammulugejatpuusal lihtsalt selleks, et teadasaada, mitu sammu õhtukskokku tuleb, kui ta terve päevaringi liigub.

Ja nii need sammud tulevadki– eks ikka samm sammu haa-val. Natuke kannatust ja peagisaab tiir ümber maakera teh-tud.

Tänavu mais toimunud tervisepäeval sai sammulugemis-võistlus välja kuulutatud, olgugi et tol korral lahtise kuupäevaga.

Kata küpsetuspaberiga 26 cm läbimõõdugalahtikäiv koogivorm. Sulata šokolaad ja panejahtuma. Tambi küpsised kausis puruks ja segahoolikalt sulatatud võiga. Kalla segu vormi ning vajuta tihedalt selle põhja ja külgedele.Sega suures kausis mikseriga keskmisel kiiruselsulatatud šokolaad, toasoe toorjuust, suhkur javanillisuhkur. Lisa kreemile jämedalt hakitudpähklid. Vahusta koor suurel kiirusel ning lisašokolaadikreemile. Vala täidis koogi põhjale.Kata kook kilega ja tõsta ööseks külmikusse.

Maasika-küpsisetort3 pakki vaniljemaitselisi küpsiseid 500 g maasikaid 400 g kohupiimapastat200 g Lehmakese kompvekke0,5 dl suhkrut1 tl vanillisuhkrut4 dl vahukoort

Kaunistuseks:2 dl vahukoort2 sl suhkrut0,5 tl vanillisuhkrutmaasikaid

Pudista küpsised näppude vahel kaussi. Poolitamaasikad ja tükelda kompvekid. Vahusta koorsuhkru ja vanillisuhkruga. Sega juurde kohu-piimapasta. Lisa küpsised, kompvekid ja maa-sikad ning sega ühtlaseks massiks. Vooderdalahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja surusegu vormi. Hoia üleöö külmkapis. Kummutatort serveerimisalusele. Vahusta vahukoor suhkru ja vanillisuhkruga.Kaunista tort vahukoore ja maasikatega.

1.a; 2.c; 3.c; 4.b; 5.a; 6.b; 7.c; 8.b; 9.a; 10.c; 11.c; 12.a; 13.c; 14.b; 15.c

/4�������

-���$��$���������������$$��������������%��������$����!���������6������ �������������%$������� ����������*7�!���������������$���$�����$���!��������������#� �����!������*

10 11

,1��"+11�,1��"+11�,1��"+11�

����

����

����

����

����