5 - Lisa 1 - Torma Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri · 2013. 9. 19. · Lisa nr.1 Torma Vallavalitsuse 04.05.2010 määrusele nr.5 SISUKORD ... Allika kood (ÜE lisa 4)

Torma Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

1

Lisa nr.1 Torma Vallavalitsuse 04.05.2010

määrusele nr.5

SISUKORD

SISUKORD.................................................................................................................... 1 1.1 Eesmärk.......................................................................................................... 2 1.2 Alused ............................................................................................................ 2 1.3 Majandusaasta ................................................................................................ 2

2 KONTOPLAAN .................................................................................................... 2 2.1 Kontode kasutamine....................................................................................... 2 2.2 Tehingupartneri ja allika koodide kasutamine ............................................... 2 2.3 Tegevusala koodide kasutamine .................................................................... 3 2.4 Rahavoo koodide kasutamine ........................................................................ 3

3 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE .... 3 3.1 Alusdokument ................................................................................................ 3 3.2 Raamatupidamiskirjend ................................................................................. 5 3.3 Raamatupidamisregister ................................................................................. 5 3.4 Parandused ..................................................................................................... 5 3.5 Dokumendikäive ja selle korraldamine ......................................................... 6 3.6 Raamatupidamisdokumentide kontrollimine ................................................. 7

4 VARADE JA ARVELDUSTE INVENTEERIMINE ........................................... 7 4.1 Üldpõhimõtted ............................................................................................... 7 4.2 Inventeerimise ajaline jaotus.......................................................................... 8 4.3 Inventeerimise protseduurid........................................................................... 9

5 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.......................................................... 10 5.1 Pangaoperatsioonide arvestus ...................................................................... 10 5.2 Kassaoperatsioonide arvestus ...................................................................... 11

6 ARVELDUSTE ARVESTUS .............................................................................. 11 6.1 Nõuete ja ettemaksete arvestus .................................................................... 11 6.2 Arveldused aruandvate isikutega ................................................................. 13 6.3 Võlad töövõtjatele ........................................................................................ 15 6.4 Maksude arveldused..................................................................................... 17

7 VARUDE ARVESTUS ....................................................................................... 18 7.1 Üldpõhimõtted ............................................................................................. 18 7.2 Bilansiväline varude arvestus ...................................................................... 19 7.3 Bilansikontodel varude arvestus .................................................................. 19

8 VARADE ARVESTUS ....................................................................................... 21 8.1 Põhivara arvestamise üldpõhimõtted ........................................................... 21 8.2 Amortisatsiooni arvestus .............................................................................. 23 8.3 Põhivara parendus, remont........................................................................... 24 8.4 Põhivara mahakandmine ja võõrandamine .................................................. 24 8.5 Bilansivälise vara arvestus ........................................................................... 25

9 TULUDE ARVESTUS ........................................................................................ 25 9.1 Tegevustulud ................................................................................................ 25 9.2 Finantstulud.................................................................................................. 25

10 SAADUD JA ANTUD TOETUSED ............................................................... 26 10.1 Majandamiskulud ......................................................................................... 27

11 ARUANDLUS ................................................................................................. 28 11.1 Asutusesisene informatsioon ....................................................................... 29

12 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE............................. 29


2

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Eesmärk

1. Torma Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab

kindlaks Torma Vallavalitsuse raamatupidamisarvestuse ja aruandluse

korraldamise põhimõtted.

1.2 Alused

2. Eeskirja koostamisel on lähtutud “Riigieelarve seadusest”, “Raamatupidamise

seadusest”, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja “Riigi

raamatupidamise üldeeskirjast” (edaspidi ÜE) ning teistest kehtivatest

õigusaktidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud heast raamatupidamise tavast.

3. Juhul, kui eeskirjas ei ole eraldi reguleeritud Torma Vallavalitsuse

majandustegevuses esinevat toimingut, lähtutakse “Raamatupidamise seadusest”,

“Riigi raamatupidamise üldeeskirjast, Eesti Raamatupidamise Toimkonna

juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust.

4. Torma Vallavalitsusel on ÜE lisas 2 avatud iseseisev tehingupartneri kood.

1.3 Majandusaasta

5. Majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

2 KONTOPLAAN

2.1 Kontode kasutamine

6. Raamatupidamisüksus kasutab majandustehingute kirjendamiseks kontoplaani,

mis tugineb ÜE lisas kinnitatud 6-kohalisele kontoplaanile.

2.2 Tehingupartneri ja allika koodide kasutamine

7. Tehingute kirjendamisel tuleb valitud kontole lisada tehingupartneri kood, kui

kontoplaanis on kontol vastavas veerus märge “nõutav”. Tehingupartneri koodi

lisamine on nõutav riigi konsolideerimisgrupisiseste tehingute eristamiseks ja

konsolideeritud aruannete koostamiseks ning muu analüütilise informatsiooni

saamiseks (tehingud residentidega ja mitteresidentidega vms).

8. Põhivara kontodel on tehingupartneri kood nõutav ainult aruandeaasta põhivara

soetuste (rahavoo kood 01) korral.

9. Allika kood (ÜE lisa 4) on nõutav:


3

1) sihtfinantseerimisega seotud nõuete ja kohustuste kontodel, sh

kaasfinantseerimise nõuete ja kohustuste kontodel;

2) kontogrupis 257 – välisabi sihtfinantseerimise ja kaasfinantseerimise

põhivara soetamiseks ja sellelt kogunenud kulumi kontodel;

3) saadud ja antud välisabi sihtfinantseerimise tulu- ja kulukontodel, sh

sihtfinantseerimise ja kaasfinantseerimise vahendamise kontodel

(kontogrupid 350, 351, 450);

4) siirete kontodel kassapõhise eelarve täitmise jälgimiseks.

2.3 Tegevusala koodide kasutamine

10. Tegevusala kood kajastab asutuse poolt täidetavaid funktsioone ning tegevusala

kood lisatakse kõikide tulemiaruande kulukontode korral (välja arvatud siirded).

11. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse põhivara ja bioloogiliste varade kontodel

lisatakse tegevusala kood ainult aruandeaasta seotuste kohta.

12. Torma Vallavalitsus kasutab oma igapäevase tegevuse kajastamiseks tegevusala

koode, mis tuginevad ÜE lisas 3 kinnitatud tegevusalade koodidele.

2.4 Rahavoo koodide kasutamine

13. Rahavoo koodi lisamine on nõutav investeerimis- ja finantseerimistegevuse

rahavoo aruande koostamise ning rahavoo kood lisatakse finantsinvesteeringute,

kinnisvarainvesteeringute, põhi- ja bioloogiliste varade ning võlakohustuste

kontodele.

14. Aruandeaasta alguses viiakse kõik saldod, millel on rahavoo kood nõutav, üle

rahavoo koodile 00, aruandeaasta jooksul kajastatakse nende kontode saldode

muutusi vastavalt ÜE lisas toodud rahavoo koodidele.

3 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA

KIRJENDAMINE

3.1 Alusdokument

15. Raamatupidamisarvestuse algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav

tõend. Algdokumendiks võib olla:

1) pangakonto väljavõte;

2) arved;

3) saateleht;


4

4) palgadokumendid (koondpalgalehed, palgalehed);

5) vallavanema käskkirjad;

6) vallavalitsuse korraldused, määrused; [muudetud 22.11.2010 määrusega nr

15 – jõust 25.11.2010]

7) volikogu otsused, määrused;

8) aktid (vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid jt);

9) raamatupidamisõiend (kulumi arvestus, paranduskanded jt);

10) ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, töövõtulepingud;

11) lähetuse aruanded;

12) palgast kinnipidamise avaldused;

13) toiduainete menüüd.

16. Andmete registrisse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad

algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid.

17. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik

tõend, millel peavad olema järgmised andmed:

1) dokumendi nimetus ja number;

2) dokumendi koostamise kuupäev ja registreerimise number;

3) tehingu sisu ja alus;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid;

6) allkiri (allkirjad);

7) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorra number päevaraamatus ja

raamatupidamiskirjend.

18. Lisaks nimetatud rekvisiitidele peab jälgima ka maksuseadustega sätestatud

lisarekvisiitide olemasolu ja nõudeid nende kohta.

19. Dokumentide vastuvõtmisel ja kannete tegemisel tuleb kontrollida nende

vormistamiseeskirjade täitmist, aritmeetiliste tehete (korrutised, summad,

hinnaalanduste ja käibemaksu arvutus jne) õigsust, vastavust kehtivale

seadusandlusele, sõlmitud lepingutele, saadud pakkumistele, tellimustele jne,

nõutud kinnituste ja viseeringute olemasolu vastavalt dokumendi käibe nõuetele

(eeskirja punkt 49), tehingu teostamiseks eelarves vahendite olemasolu.

20. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on

raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend.


5

3.2 Raamatupidamiskirjend

21. Raamatupidamise arvestust peetakse tekkepõhiselt kahekordse kirjendamise

põhimõttel, kasutades kronoloogilisi registreid.

22. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) tehingu kuupäev;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod koos kontoplaanist tulenevate

kombinatsioonidega;

4) majandustehingu lõhikirjeldus;

5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number;

6) summa.

23. Raamatupidamiskirjend tuleb kanda paberkandjal olevale dokumendile.

24. Kirjendi aluseks olevale algdokumendile märgitakse raamatupidamiskirjendi

järjekorranumber.

3.3 Raamatupidamisregister

25. Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes

raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda.

26. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas.

Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat)

ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse

kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel.

27. Torma Vallavalitsuse raamatupidamise arvestust peetakse raamatupidamistarkvara

abil: San Revilo AS raamatupidamisarvestuse programm PMen.

28. Raamatupidamise andmebaasidest tehakse varukoopiad kaks korda nädalas

(teisipäev ja reede). Varukoopiaid säilitatakse võrgu serveris. [muudetud

22.11.2010 määrusega nr 15 – jõust 25.11.2010]

3.4 Parandused

29. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning

raamatupidamiskirjeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi.

30. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab

sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjend järjekorranumbrile. Kui


6

parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav

raamatupidamisõiend (parandusdokument).

31. Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti,

oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu.

32. Varasemat algdokumenti ja kirjendit tuleb täiustada viitega hilisemale

parandusdokumendile ja –kirjendile.

3.5 Dokumendikäive ja selle korraldamine

33. Dokumendikäibe korraldus peab tagama dokumentide õigeaegse töötluse ja

säilitamise hea raamatupidamistavade järgi.

34. Dokumendikäive Torma Vallavalitsuses toimub alljärgnevalt:

Dokumendi nimetus Dokumendi esitamise

eest vastutav isik

Esitamise aeg

Tööaja tabelid põhikooli direktorid

lasteaia direktor

hiljemalt kuu viimaseks

tööpäevaks

järgmise kuu

5. kuupäevaks

Käskkirjad töölt

lahkumiste ja puhkuste

kohta, lisatasude

maksmiseks

vallasekretär, kooli

direktorid ja lasteaia

direktor

käskkirja tegemise päeval

töövõimetuslehed hallatavate asutuste juhid,

ametnikud

3 päeva jooksul

kindlustatud isikult

töövõimetuslehe saamise

päevast

teenistuslähetusaruanne kümne päeva jooksul peale

lähetusest saabumisest

lähetatu

majanduskulu avansi

aruanne

kümne päeva jooksul peale

raha saamist

aruandev isik

materiaalsete väärtuste

mahakandmise aktid

hiljemalt järgmise kuu

10. kuupäevaks

materiaalselt vastutav isik

toiduainete kulu menüüd 1 kord nädalas lasteaia majandusjuhataja

toidupäevade arvestus hiljemalt järgmise kuu

02. kuupäevaks

lasteaia majandusjuhataja


7

hankijate poolt lisatud

arved

hallatavate asutuste juhid,

ametnikud

arve saamisele järgneva 3

kalendripäeva jooksul

toimetulekutoetuste,

hooldajatoetuste ja teiste

sotsiaaltoetuste väljamakse

dokumendid

jooksvalt aruandekuul sotsiaaltöötajad

isikliku sõiduauto

ametisõitudeks kasutamise

avaldused

järgneva kuu

5. kuupäevaks

avalduse esitaja

[muudetud 22.11.2010 määrusega nr 15 – jõust 25.11.2010]

35. Torma Vallavalitsuses kinnitab üldjuhul kuludokumendid vallavanem.

Vallavanema äraolekul (puhkus, haigus) abivallavanem.

3.6 Raamatupidamisdokumentide kontrollimine

36. Raamatupidaja kohustus on kontrollida alljärgnevat:

1) algdokument sisaldab punktis 18 nimetatud rekvisiite;

2) algdokument kajastab õigesti majandustehingut;

3) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad

eelnevalt sõlmitud lepingule;

4) tehing on kooskõlas eelarvega;

5) tehtud töid või ostetud teenust/kaupa kajastaval algdokumendil on

vastuvõtja allkiri.

37. Kõik algdokumendid peavad olema allkirjastatud kontrolli teostanud

raamatupidaja poolt. Torma vallavalitsuses teostab kontrolli pearaamatupidaja ja

teeb algdokumendile raamatupidamiskirjendi.

4 VARADE JA ARVELDUSTE INVENTEERIMINE

4.1 Üldpõhimõtted

38. Vähemalt üks kord aastas, aastaaruande koostamisel viiakse läbi kõigi oluliste

varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur), mis hõlmab

materiaalsete varade füüsilist inventuuri ja saldokinnituste küsimist deebitoridelt,

kreeditoridelt ja pankadelt.

39. Aastainventuurid viiakse läbi mitte varem kui 2 kuud enne aruandeaasta lõppu.

40. Erakorraliselt viiakse inventuurid läbi alljärgnevatel põhjustel:


8

1) materiaalselt vastutava isiku vahetumisel;

2) varguste ja riisumiste juhtude avastamisel ning peale tulekahju

(viivitamata).

41. Aastaaruande koostamise käigus toimuva inventuuri läbiviimiseks moodustatakse

vallavanema käskkirjaga komisjon.

42. Inventuuri ulatus, põhjus, inventeerimiskomisjoni koosseis ja lõplike allkirjastatud

tulemuste esitamise kuupäev fikseeritakse vallavanema käskkirjaga.

43. Varude ja materiaalse põhivara inventuurikomisjonid peavad koosnema vähemalt

3 liikmest, kellest ükski ei tohi olla inventeeritavate varade eest vastutav isik.

Viimane osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana.

44. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii

komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

45. Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskiri,

pangakonto väljavõte, inventeerimise akt, loenduslehed või mõned muud

dokumendid.

46. Inventeerimise aktid ja muu inventuuri läbiviimist tõendav dokumentatsioon

säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon “Raamatupidamise

seaduses” sätestatud korras.

4.2 Inventeerimise ajaline jaotus

Inventeeritav vara/ kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus

Sularaha ja pangakontod Igakuuliselt sularaha kontroll ja pangasaldode

võrdlus panga väljavõttega. Üks kord aastas

kinnituskirjad pankadelt aastalõpu seisuga.

Nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja

aegunud nõuete allahindlus. Üks kord aastas

saldokinnituskirjad kõikidelt oluliselt

deebitoridelt (üle 64 eurot) aastalõpu seisuga.

Varud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas

vahemikus 01.11-31.12

Materiaalne põhivara ja

kinnisvarainvesteeringud

Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas

vahemikus 01.11-31.12

Muud varad Mitte harvem kui üks kord aastas

Kohustused ja saadud ettemaksud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega.


9

Aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt

olulistelt kreeditoridelt.

Riigi raamatupidamiskohuslaste

asutuste omavahelised saldod

Iga kvartal võrdlus e-posti teel.


4.3 Inventeerimise protseduurid

47. Pangakontode inventuur seisneb pangaväljavõtete vastavuse võrdlemises bilansi

kontode jääkidega.

48. Läbi viidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütilisele dokumendile),

kontrolli teostaja poolt tehakse kontrolli teostamise kohta märge, tuuakse välja

vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga.

49. Nõuete inventuuri viib läbi raamatupidaja.

50. Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:

1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhjuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel alla hindamine;

3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) intressikandvate nõuete (laenud) puhul intressi arvestus;

5) saldokinnituste saatmine ja vastuste võrdlemine raamatupidamise

andmetega.

51. Saldoteatistest jääb asutusele koopia või nõuete nimekiri. Saldoteatiste koopiad

lisatakse inventeerimise materjalide juurde. Nõuete inventuuri tulemusel

koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

1) andmed deebitoride kohta;

2) nõuete summad;

3) nõuete summad tagastatud saldoteatistelt;

4) erinevused raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste

tekkepõhjused;

5) inventuuri läbiviimise aeg, koht ja läbiviija allkiri.

52. Materiaalse põhivara inventuuri korral võib ettetäidetud lugemislehtedel kajastada

kogused ja maksumused. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised

toimingud:


10

1) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt

kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev põhivara ja

hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;

2) veendutakse materiaalse põhivara amortisatsioonimäärade õigsuses;

3) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse materiaalse põhivara

mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab

raamatupidamisüksus materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.

53. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning

kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja

andmeid:

1) kauba, toote või materjali kood või lao inventarinumber;

2) kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber

jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri

käigus; mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari

arvestatakse;

3) inventuuri läbiviimise aeg, koht ja alus;

4) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

5) komisjoni liikmete allkirjad.

54. Inventuurilehe originaaleksemplar esitatakse raamatupidamisele, koopia läheb

materiaalselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt

vastutav isik seletuskirja.

55. Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja

dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või

ülejäägid.

56. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja

hüvitamise korra kohta teeb asutuse juht otsuse komisjoni esimehe poolt esitatud

dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele

ja materiaalselt vastutavale töötajale.

57. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded.

5 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS

5.1 Pangaoperatsioonide arvestus

58. Rahaliste vahendite kasutamine toimub SEB Eesti Ühispanga ja Hansapanga

telepanga vahendusel.


11

59. Laekumised eelarvesse ja väljamaksed eelarvest tehakse internetipanga kaudu,

milleks on asutusele avatud arveldamiseks 4 arvelduskontot:

1) 3 põhi- ehk kulukontot

2) 1 välisabi konto projektidele

60. Pangakontole raha laekumisel debiteeritakse kontot 100100 ja krediteeritakse

vastavat nõuete kontot või tulemikontot.

61. Pangakontolt väljamaksete tegemisel debiteeritakse vastavat kohustuste kontot ja

krediteritakse kontot 100100.

62. Laekumiste ja panga teenustasude kirjendamise aluseks on pangaasutuse väljavõte

kontost.

63. Rahalisi ülekandeid tehakse ainult elektrooniliselt. Internetipanga kasutamisel

teostavad ülekandeid vanemraamatupidajad.

64. Allkirjaõiguslikud isikud pangas kinnitatakse asutuse juhi poolt, kus I allkirja

õigusega (A) on asutuse juht (vallavanem), II allkirjaõigusega (B) on

pearaamatupidaja. Pangatehingute teostamisel kasutatakse A või B

kombinatsiooni.

5.2 Kassaoperatsioonide arvestus

65. Vallavalitsuse poolt kehtestatud üüritulud võtab vastu kviitungi alusel ja peab

registrit rahvamajades maja perenaine, spordihoones juhataja ja kalmistutel

kalmistuvaht. Raha makstakse vallavalitsuse kassasse vähemalt üks kord kuus.

66. Lasteaia toiduraha ja õppevahendite tasu sularahas tasumine toimub vallavalitsuse

kassasse või lasteaia majandusjuhataja võtab tasu vastu maksukviitungiga ja

maksab vallavalitsuse kassasse igakuiselt.

67. Torma Põhikooli pikapäevarühma laste toiduraha kogub õpilastelt

pikapäevarühma kasvataja ja maksab vallavalitsuse kassasse igakuiselt.

6 ARVELDUSTE ARVESTUS

6.1 Nõuete ja ettemaksete arvestus

68. Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse vastavalt Raamatupidamise ÜE

kehtestatud kontoplaanile sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks,

käibevara kontorühmades 102 ja 103 ning põhivara kontorühmas 153.

69. Nõuete ja ettemaksude kajastamisel lähtutakse RTJ 3 “Finantsinstrumendid”

toodud printsiipidest.


12

70. Nõuded ostjate vastu võetakse arvele arvete alusel ja paralleelselt müügituluga,

mis kajastatakse kontogrupis 322, ,233 või 381.

71. Nõuete osas peetakse analüütilist arvestust iga ostja kohta eraldi käibe ja jääkide

väljatoomisega aruandekuu lõpus, mida võrreldakse pearaamatu vastavate kontode

jääkidega.

72. Kui nõue ei laeku määratud tähtajaks, tuleb väljastada meeldetuletus.

73. Meeldetuletuses tuleb rõhutada maksmatajätmise tagajärgi, nagu näiteks

kohtumenetluse alustamine, võlanõude edastamine kohtutäiturile jms.

74. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust.

75. Iga nõude laekumise tõenäosust hinnatakse eraldi. Asjaolud, mille alusel

hinnatakse nõude laekumise ebatõenäosust, on:

1) kui raamatupidamisüksus on võlgnikule saatnud meeldetuletuskirju ja

neile ei ole vastatud; kui võlausaldaja on esitanud ostja või asutuse vastu

hagiavalduse;

2) kui ostjale on välja kuulutatud pankrot või algatatud likvideerimise

menetlus.

76. Individuaalsel meetodil nõude ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse

õiendiga, mille allkirjastab raamatupidaja ja kinnitab asutuse juht või volitatud

isik. Ebatõenäoliseks tunnistatakse nõue, mille maksetähtaeg on ületanud ühe

aasta.

77. Nõude allahindluse summa kajastatakse vastava nõude kontrakontol

miinusmärgiga (näiteks kontol 103000 kajastatud nõuded ostjate vastu allahindlusi

kajastatakse kontol 103009 ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded ostjate

vastu) ja kuludes olenevalt nõude liigist (kontogrupis 6012, 605 või 6580).

78. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel kajastatakse see laekumise perioodis

kulu vähendamisena ning vähendatakse ka nõude ja selle kontrakonto saldot.

79. Lootusetuteks nõueteks loetakse ebatõenäoliselt laekuvateks tunnistatud arved, kui

puuduvad igasugused võimalused nõude tagasinõudmiseks, sh:

1) asutusel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või

likvideerimise korral;

2) võlla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid

rakendada.


13

80. Nõude lootusetuks tunnistamine kinnitatakse kinnitusmärkega vallavalitsuse

poolt, milleks pea raamatupidaja esitab vallavalitsusele vastavasisulise taotluse

koos põhjendusega.

81. Ebatõenäolise nõude lootusetuks tunnistamisel kantakse nõue ja

allahindluskontrakontol bilansist välja.

82. Ettemakseid ei ole üldjuhul lubatud maksta. Kui ettemaksu tegemine on vältimatu,

siis kajastatakse seda esmalt vastava ettemaksuna ülekandmisel. Ettemaksed

tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodil, mille eest ettemaks

on tehtud. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste

perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemaksu

summa on väiksem kui punktis 150 esitatud põhivara alampiir [muudetud


6.2 Arveldused aruandvate isikutega

83. Kulude ettemaksed töövõtjatele arvestatakse kontogrupis 1039. Aruandvate

isikute arvelduste kohta peetakse arvestust aruandvate isikute kaupa.

84. Majandusavanssi antakse töötajatele vastavalt vajadusele sellekohase avalduse

alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve ja finantsallikas. Avalduse kinnitab

vallavanem.

85. Majandusavanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja

kassast. Avanssi antakse tähtajaga üks kuu.

86. Avansi kasutamise kohta esitab aruandev isik aruande. Majanduskukude

avansiaruanne esitatakse raamatupidamisele vastavalt raamatupidamisüksuse

dokumendikäibes toodud tähtaegadele ja enne uue avansi nõudmist.

87. Kui kuluaruanne on vormistatud korrektselt ning tehtud kulutused osutavad

põhjendatuks, kuulub kuluaruanne kinnitamisele vallavanema poolt ning

väljamaksmisele.

88. Juhul, kui aruandva isiku kulutused osutuvad suuremaks, kantakse tema

pangakontole täiendavad rahalised vahendid vastavalt tegelikele kulutustele. Kõik

tehtud lisakulud peavad olema põhjendatud, korrektselt dokumenteeritud ja

asutuse juhi poolt kinnitatud.

89. Uut avanssi ei anta enne eelmise avansi kohta majanduskulude aruande esitatud.


14

90. Majandusavansi kasutamata osa kohustub aruandev isik kandma tagasi asutuse

pangakontole või maksma sularaha kassasse 7 kalendripäeva jooksul peale

majanduskuluaruande esitamist.

91. Juhul kui majanduskulu aruannet ei ole esitatud määratud tähtajaks, on

raamatupidamisel õigus makstud avanss aruandva isiku järgneva kuu palgast

maha arvata.

92. Lähetuskulude avanssi antakse töötajatele avalduse alusel, millel on näidatud

sõidu eesmärk, sihtkoht kuhu sõidetakse, lähetuskorralduse/käskkirja number ja

lähetuse aeg.

93. Avanss kantakse üle töötaja pangakontole. Töötaja peab esitama lähetuskulude

aruande 10 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. Aruandele lisatakse kõik

reisi- ja majanduskulude dokumendid.

94. Töö/teenistuslähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. Üle

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade tehtud kulutusi käsitletakse

erisoodustusena.

95. Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud,

siis kantakse avanssi ületav summa täiendavalt töötaja pangakontole või

makstakse välja kassast. Lähetuskulude ülejääk kuulub hiljemalt 7 kalendripäeva

jooksul peale aruande esitamist töötaja poolt tagastamisele asutuse pangakontole

või sularaha sissemaksena kassasse kasutamata jäänud summa ulatuses.

96. Arveldusi hankijatega kajastatakse kontogrupis 201. Lühiajalised kohustused

hankijatele ostetud toodete ja teenuste eest ning hankijale tasumisele kuuluv

põhivara soetamisel lisatud käibemaks kajastatakse kontol 201000. Võlg

hankijatele põhivarade eest kajastatakse kontol 201010.

97. Kohustuste kajastamisel tuleb kinni pidada tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi

kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis.

Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve, tuleb see kajastada bilansis

viitvõlgade grupis 2032.

98. Analüütilist arvestust tuleb pidada iga hankija kohta eraldi käibe ja jääkide

väljatoomisega aruandekuu lõpus.

99. Raamatupidamisüksuse töötaja võrdleb hankijatega seotud kohustuste jääke

igakuuliselt pearaamatu vastava konto jäägiga.


15

100. Arvelduste osas hankijatega, kus tehingupartneriks on avaliku sektori üksus,

võrreldakse omavahel jääke iga kvartali lõppemisel. Võrdluste kohta koostatakse

saldoandmete inventeerimise akt, mille kinnitab pearaamatupidaja.

101. Laenulepingu järgselt sooritatud makseid võrreldakse regulaarselt

lepingutingimuste ja lepingu lisaks oleva maksegraafikuga.

6.3 Võlad töövõtjatele

102. Palkade, lisatasude, juurdemaksete, toetuste, preemiate jm rahaliste tasude

arvestamise alusdokumentideks on vallavanema ja allasutuse juhikäskkirjad,

võlaõiguslike lepingute korral tööde vastuvõtmise aktid, töötaja arvestuse tabelid,

puhkusetasude arvestamisel käskkirjad/korraldused või puhkusegraafikud jm

dokumendid.

103. Palgaarvestus sisaldab:

1) töötajatele palgaarvestamist kõikide töötasuliikide lõikes (kuupalk,

tunnipalk, toetused, preemiad, tulemustasud jm);

2) puhkusetasude arvestamist;

3) ühekordsete väljamaksete (hüvitused töö- või teenistussuhete lõpetamisel,

puhkusetoetus jm) arvestamist;

4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude

arvestamist;

5) kahjuhüviste (seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega maksta hüvitis, kohtu

või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis jm)

arvestamist;

6) täitedokumentide järgi tehtavaid kinnipidamisi;

7) maksude kinnipidamisi;

8) muid kinnipidamisi palgast töötaja avalduse alusel;

9) arvestatud tasude kuukoondite tegemist;

104. Töötajate ja teenistujate kuu töötasude arvestamise aluseks on tööajaarvestuse

tabelid.

105. Töötasu makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja isiklikule pangakontole.

Töötasu arvestamine toimub perioodiliselt kuu esimesest kuupäevast kuu viimase

kuupäevani.

106. Töötasu ülekandmine toimub hiljemalt arvestamise kuu viimaseks kuupäevaks

põhikoolide osas, teistele töötajatele hiljemalt järgmise kuu 8. kuupäevaks.


16

107. Puhkusele minevatele või töölt vabastatavatele töötajatele tehakse

töötasuarveldused vastavalt seadusest tulenevatele tähtaegadele.

108. Palga maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta ka toetusi,

preemiaid ja muid ühekordseid tasusid.

109. Töötasude (jm tasude) pangaülekannete aluseks on maksedokument, millel on

järgmised kohustuslikud rekvisiidid:

1) dokumendi number ja kuupäev;

2) ees- ja perekonnanimi;

3) väljamakstav summa;

4) raamatupidaja ja asutuse juhi.

110. Töötasude arvestamise kohta peetakse vastavat raamatupidamisregistrit,

analüütilist arvestust peetakse iga töötaja kohta isikukaartidel.

Raamatupidamiskirjendid koostatakse ja kantakse pearaamatusse kuu viimase

kuupäeva seisuga ning selle aluseks on palgaarvestuse kuukoond.

111. Palgateatised väljastatakse töötaja soovil kas elektroonselt töötaja e-posti

aadressile või trükitakse välja.

112. Palgateatisel peab olema märgitud:

1) töötaja nimi;

2) palgaarvestuse kuu ja aasta;

3) arvestatud töötasu palgaelementide lõikes;

4) kinnipidamised töötasust;

5) panka ülekantav summa.

110. Töötasukulud kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 500, tehingupartneri

koodina kajastatakse füüsiliste isikute koodi (800699). Töötasu arvestamisel tehakse

kanne: deebet töötasu (kontogrupp 500), kreedit töötasu võlgnevus (konto 202000).

111. Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksutulu kantakse tekkepõhiselt

arvestuskuudesse. Kui puhkusetasu väljamakse tehakse puhkusele eelneval kuul,

kasutatakse ettemaksete kontosid.

112. Puhkusetasude väljamaksmisel tehakse alljärgnevad kanded:

1) deebet puhkusetasud (konto 500004, 500104, 500144, 500154, 500204,

500214, 500244, 500254, 500264, 500304, 500344, 500354, 500364,

500374, 500404, 500444 või 500454 vastavalt ametiala põhigrupile),

kreedit 202000.


17

2) deebet sotsiaalmaks töötasudelt (konto 506000), kreedit deklareeritud

sotsiaalmaks töötasudelt (203010), deebet töötuskindlustusmakse (konto

506040), kreedit deklareeritud töötuskindlustusmakse (konto 203030).

113. Kasutamata puhkepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust

hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.

114. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustuste korrigeerimisel tehakse kanne:

1) kui kohustus on suurem eelmise aasta kohustusest, siis vahe kantakse

aruandeaasta kuludesse puhkusetasu kontodele vastavalt

ametialapõhigruppidele (deebet); sotsiaalmaks sellelt kontole 506000

(deebet) ja töötuskindlustusmakse kontole 506040 (deebet), kreedit

puhkusetasude kohustus (konto 202010).

2) kui kohustus on väiksem mõne ametialapõhigrupi osas, siis näidatakse

vähenemise kulu vähenemisena vastavalt puhkusetasu kontol (miinusega)

ja korrigeeritakse vastavalt maksukohustust.

6.4 Maksude arveldused

115.Töötasudelt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete kinnipidamine, arvestamine ja ülekandmine ning

töötajatele tehtud erisoodustustelt maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu-

ja Tolliametile toimub kehtivate maksuseaduste järgi. Maksude arvestuse õigsuse

eest vastutab vanemraamatupidaja.

116.Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.

Deklaratsioon koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni

koostaja ja vallavanema poolt.

117.Kontogrupis 2030 kajastatakse tekkepõhised deklareeritud maksukohustused, mis

peavad võrduma Maksu- ja Tolliameti poolt näidatud tekkepõhise nõudega

bilansipäeval.

118.Tulu-, sotsiaal-, töötuskindlustus-, kogumispensioni makse ja käibemaksu

kohustuse kajastamisel on tehingupartneri kood maksu- ja Tolliameti kood

(014003).

119.Töötasudelt ja toetustelt sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse arvestamisel on

tehingupartneri kood alati füüsilise isiku kood.

120.Kui töötasude väljamaksmine toimub arvestuskuule järgneval kuul, kasutatakse

maksukohustuste kajastamiseks vahekontosid (ÜE § 31 lg 4) – deklareerimata


18

maksukohustused (202001 – deklareerimata sotsiaalmaksukohustus, 202002 –

deklareerimata kinni peetud tulumaks, 202003 – deklareerimata kinni peetud ja

arvestatud töötuskindlustusmakse, 202004 – deklareerimata kinni peetud

kogumispensioni makse). Vahekontodel maksukohustuste kajastamisel on

tehingupartneri kood füüsilise isiku kood.

121.Maksude ülekandmise aluseks on maksudeklaratsioon või selle alusel koostatud

õiend, millele on alla kirjutanud raamatupidaja.

122.Maksude ülekandmisel tehakse kanne: deebet maksukohustused (kontogrupp

2030), kreedit pank (konto 100100).

123.Erisoodustustelt arvestatud maksud kajastatakse: deebet tulumaks erisoodustustelt

(konto 506030), kreedit erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustus (konto

203040); deebet sotsiaalmaks erisoodustustelt (konto 506010), kreedit

sotsiaalmaksu kohustus (konto 203010). Maksude (kontogrupp 506) kajastamisel

on tehingupartneri kood alati füüsilise isiku kood, maksukohustuste kajastamisel

on tehingupartneri kood Maksu- ja Tolliameti kood 014003.

124.Erisoodustustelt maksude arvestamine ja raamatupidamiskirjendite koostamise

aluseks on õiend, mille koostab pearaamatupidaja. Õiendi alusel kantakse

erisoodustuse summa maksedeklaratsiooni.

7 VARUDE ARVESTUS

7.1 Üldpõhimõtted

125.Varusid kajastatakse kontogrupis 108.

126.Ladudes olevad tooraine ja materjali varud, mis on mõeldud kasutamiseks

tootmise ja teenuste osutamise protsessis, kajastatakse kontol 108100 – tooraine

ja materjalid.

127.Tooraineid ja materjale võib kanda koheselt kuluks, kui arve summa on alla 640

eurot (ilma käibemaksuta), ilma et neid kajastatakse laoarvestuses. Ostumomendil

peab olema kulujuhi poolt märge kulukoha kohta, kus või milleks materjale

kasutatakse. [muudetud 22.11.2010 määrusega nr 15 – jõust 01.01.2011]

128.Laoarvestust ei peeta üldjuhul kantseleitarvete, puhastusvahendite,

hügieenitarvete ja ravimite osas, kuna neid ei soetata koguseliselt rohkem kui

aruandeaastal tarvis. Raamatupidamisarvestuses kantakse need kuludeks

ostudokumendi alusel, millele on kulujuhi poolt tehtud märge kulukoha kohta.


19

7.2 Bilansiväline varude arvestus

129.ladudes oleva tooraine ja materjali varude arvestamisel on lubatud kasutada

lihtsustatud arvestusmeetodit, pidades laoarvestust bilansiväliselt. Sellisel juhul

kantakse soetatud tooraine ja materjalid raamatupidamises koheselt kuludesse

vastavale kulukontole ning käibemaksu osa kontole 601000. Laoarvestuse

programmi võetakse tooraine ja materjalid arvele koguseliselt ja summaliselt.

Bilansivälist varude arvestust kasutatakse Torma Põhikooli ja Torma Lasteaia

toiduainete arvestamisel.

130.Soetatud toiduainet kantakse: deebet – toiduained (konto 551200), deebet –

käibemaks (konto 601000), kreedit – võlad hankijatele (konto 201000). Torma

Põhikooli toiduainete koguselist ja summalist arvestust peab kooli söökla

peakokk. Kooli direktor kinnitab õpilastele kindla toidupäeva maksumuse. Torma

Lasteaia toiduainete koguselist ja summalist arvestust peab vanemraamatupidaja

PMEN-I programmis “Materjalid”. Programmis kajastatakse toiduainete

liikumine ja tuuakse välja toidupäeva maksumus. Lasteaia majandusjuhataja peab

toiduainete arvestust ainult koguseliselt, koostab toiduainete kulumenüüd ja

esitab need raamatupidamisele.

131.Bilansivälise arvestuse pidamisel võetakse varude aruandeperioodi lõpus

summaliselt arvele bilansikontole, kui kogused on olulise suurusega (laojääk üle

2000 eurot). Kasutatakse tehingupartneri koodi 800599. [muudetud 22.11.2010

määrusega nr 15 – jõust 01.01.2011]

7.3 Bilansikontodel varude arvestus

132.Raamatupidamisarvestuses bilansikontodel varude arvestusel tuleb pidada neid

koguselises ja summalises väljenduses materiaalselt vastutavate isikute lõikes

koos tehingupartneri koodide kajastamisega.

133.Materjalid ja tooraine võetakse arvestusregistrites algdokumentide (arvete, aktide,

saatelehtede, õiendite, teatiste, sulerahatšekkide jm) alusel arvele samal päeval,

millal väärtused saadi.

134.Laoarvestuse pidamisel võetakse kaubad lattu ilma käibemaksuta, käibemaks

kantakse kontole 601000), kreedit võlad hankijatele (konto 201000).

135.Kõikidel tooraine ja materjalide laost välja andmise dokumentidel peab olema

märgitud:

1) väljaandmise kuupäev;


20

2) materjali nimetus ja kood;

3) ühik, hind, kogus, summa;

4) kulukoht;

5) üleandja nimi ja allkiri;

6) vastuvõtja nimi ja allkiri;

136.Laost väljastatud ja kuludesse kantavate materjalide kohta koostatakse

materjalide kuluakt, mille kinnitab tegevdirektor.

137.Akti koostab laoarvestuse eest vastutav töötaja. Aktis peab olema märgitud:

1) akti koostamise kuu;

2) struktuuriüksuse nimi;

3) materjali nimetus;

4) ühik, hind, kogus, summa;

5) kulukoht;

6) kellele materjalid on antud;

7) vastutava isiku allkiri.

138.Kinnitatud akt edastatakse raamatupidamisele materjalide kuludesse kandmiseks.

Raamatupidamisüksuse töötaja kannab aktile kulukonto ja tehingupartneri koodi

ning teeb kanded vastavasse raamatupidamisregistrisse.

139.Lao arvestuse eest vastutav töötaja koostab igakuuliselt laoandmiku, milles

kajastatakse materjalide liikumine koguselises ja summalises väljenduses.

Laoandmiku koostamise aluseks olevateks dokumentideks on materjalide

sissetulekuorderid, saatelehed materjalide väljastamiseks ja materjalide kuludesse

kandmise aktid või õiendid.

140.Laoandmik koostatakse üks kord kuus ja esitatakse kinnitamiseks materjalide eest

vastutavale isikule aruandekuule järgneva kuu kümnendaks (10.) kuupäevaks.

141.Materiaalselt vastutavate isikute poolt kinnitatud igakuised laoandmikud

esitatakse raamatupidamisele, kus võrreldakse neid raamatupidamiskannetega

ning koostatakse materjalide kuu koondandmik, mille allkirjastab raamatupidaja.

142.Iga aruandeperioodi lõpus tuleb laos oleva tooraine ja materjali varude nimekiri

kriitiliselt üle vaadata ning kindlaks teha varud, mille neto

realiseerimismaksumus võib olla langenud madalamale nende

soetusmaksumusest.

143.Varude allahindlust tuleb kaaluda alljärgnevatel juhtudel:


21

1) varude füüsilise inventuuriga tuvastati, et varud on riknenud või nende

füüsiline seisund on halvenenud;

2) teatud varusid pole pikema aja vältel saadud kasutada või on kahtlus, et

neid ei võeta kasutusele mõistliku aja vältel.

144.Varude allahindlus vormistatakse aktiga ning selle kinnitab vallavanem.

145.Varude allahindlus kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Raamatupidamises

tehakse kanne: deebet varude allahindlus (konto 608020), kreedit varud

(kontogrupp 108).

146.Varude tasuta üleandmine teistele riigiraamatupidamiskohustuslaste üksustele

toimub varude tasuta üleandmine teatisega. Teatise võib edastada elektroonselt

või paberkandjal.

147.Teatise koostamise aluseks on varude eest vastutava isiku poolt koostatud

saateleht ning selle koostab ja edastab teise osapoole raamatupidamisele

raamatupidamisüksuse töötaja.

148.Teatisele tuleb märkida:

1) varude vastuvõtja asutuse nimi;

2) varude üleandja asutuse nimi;

3) koostamise kuupäev;

4) üleandmise aluseks oleva dokumendi nimetus;

5) koondsumma, sh käibemaksu summa;

6) üleandja raamatupidamiskanded, nende tegemise kuupäev, üleandja

tehingupartneri kood ja varude algse müüja tehingupartneri kood;

7) koostaja nimi, ametinimetus, kontakttelefon.

149.Varude vastuvõtnud asutus kinnitab elektroonselt või paberkandjal saadud teatisel

olevaid andmeid ning teeb vastuvõtmise kanded sama kuupäevaga kasutades

õigeid kontosid ja üleandja tehingupartneri koodi.

8 VARADE ARVESTUS

8.1 Põhivara arvestamise üldpõhimõtted

150.Materiaalseks põhivaraks on vara, mille soetusmaksumus alates 01.01.2011.a. on

materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir kuni 31.12.2010

soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud

vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa, mis võetakse

soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Materiaalne ja immateriaalne


22

põhivara soetusmaksumusega alla 30000 krooni kantakse 2010 aasta jooksul

bilansist välja, kajastades jääkväärtus amortisatsioonikuluna. Eelnimetatud varade

kohta peetakse arvestust bilansiväliselt varaliikide ja varade eest vastutavate

isikute lõikesMateriaalne põhivara võetakse arvele tema soetamismaksumuses,

mis koosneb ostuhinnast ja otsese soetamisega seotud kuludest. Erinõudena ei ole

riigi konsolideerimisgrupi üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse

immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele

mittekuuluvaid makse ja lõive (va tööjõukuludelt arvestatud maksud). [muudetud


151.Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetamismaksumuses, mis koosneb

ostuhinnast ja otsese soetamisega seotud kuludest. Erinõudena ei ole riigi

konsolideerimisgrupi üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse immateriaalse

põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse

ja lõive (va tööjõukuludelt arvestatud maksud).

152.Erandina on lubatud võtta olenemata soetamismaksumusest arvele

kunstiväärtused (kunst- ja antiikesemed), mille väärtus aja jooksul ei vähene.

153.Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab

ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetamismaksumus kokku on alates

2000 eurot (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on

erinevad kasutusead, tuleb komponendid võtta raamatupidamises arvele eraldi

varadena. [muudetud 22.11.2010 määrusega nr 15 – jõust 01.01.2011]

154.Materiaalse põhivara arvestust peetakse kontode ja varade eest vastutavate isikute

lõikes.

155.Põhivara arvelevõtmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt allkirjastatud

vara vastuvõtmise nimekirja või ostudokumendi alusel.

156.Põhivara nimekiri klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses,

kuid kui kontogrupis on palju varasid, on soovitav jaotada varad alamliikideks

(näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed – sh arvutid, printerid,

võrguseadmed).

157.Põhivara arvestust peetakse arvutiprogrammi vastavas alamprogrammis.

158.Iga arvelevõetud põhivara objekti kohta avatakse põhivara kaart, millel peavad

olema järgmised andmed:

1) kasutusele võtmise aeg, soetusmaksumus;

2) unikaalne inventarinumber;


23

3) vastutav isik;

4) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus,

hoone puhul aadress, transpordivahendil registreerimisnumber,

mobiiltelefonil telefoni number);

5) komplekti tunnus;

6) parendustest lisandunud summa ja selle kajastamise aeg;

7) amortisatsiooni kehtiv norm;

8) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum).

159.Sihtfinantseerimisega soetatud materiaalse põhivara kohta peetakse eraldi

analüütilist arvestust, et tagada sihtfinantseerimise kandmine tuluks põhivara

kasuliku eluea jooksul.

160.Põhivara arvestatakse raamatupidamises täiseurodes. [muudetud 22.11.2010

määrusega nr 15 – jõust 01.01.2011]

161.Põhivara arvestuse eest vastutav raamatupidaja võrdleb põhivarade kartoteegi

(mooduli) andmeid bilansi andmetega iga kuu lõpul.

8.2 Amortisatsiooni arvestus

162.Materiaalne ja immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil.

163.Amortisatsiooni ei arvestata maalt ja kunstiväärtustelt, mille väärtus aja jooksul ei

vähene.

164.Uutele põhivaradele kehtestatakse järgmised amortisatsiooni normid:

1) hooned 2% aastas;

2) rajatised 8% aastas;

3) masinad ja seadmed 20% aastas;

4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 33% aastas;

5) transpordivahendid 20% aastas;

6) muu amortiseeruv põhivara 25% aastas;

7) immateriaalne põhivara 33% aastas.

165.Olemasolevaid amortisatsiooni norme ei muudeta kui need ei ole oluliselt

erinevad vara tegelikust elueast.

166.Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning

lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule

eelneval kuul.


24

167.Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii

soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult

kasutusest eemaldunud.

168.Põhivara väärtuse langusel (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine,

hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Allahindlus

vormistatakse allahindluse aktiga, mis esitatakse kinnitamiseks asutuse juhile.

Aktile peab olema lisatud seletus põhivara väärtuse languse kohta.

169.Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.

8.3 Põhivara parendus, remont

170.Parendustega seotud kulutuste kohta, mis tõstavad vara väärtust, tootlustaset või

kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta

võrra ning nende kulutuste maksumus on vastavuses ÜE § 43 lg 1 toodule,

koostatakse akt.

171.Akti koostamise kohustus on parenduste (renoveerimiste) eest vastutaval isikul

ning akt on aluseks põhivara soetusmaksumuse suurendamiseks. Akt

allkirjastatakse koostaja ja vara eest vastutava isiku poolt ning edastatakse

raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne.

8.4 Põhivara mahakandmine ja võõrandamine

172.Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmise otsustab vallavalitsus.

Mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara

nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud

kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmisakti koostab vallavanema

käskkirjaga moodustatud komisjon, kuhu kohustusliku liikmena kuulub

raamatupidamise esindaja. Põhivara mahakandmise akti kinnitab vallavalitsus.

173.Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse

akumuleeritud kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks

enne kui kogu mahakandmisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib

kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes

kuluna.

174.Tasuta põhivara võõrandamist käsitletakse kui põhivara mitterahalist

sihtfinantseerimist. Vallavara muul viisil valitsemisel ja valdamisel juhindutakse

„Torma vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise„ korrast.


25

8.5 Bilansivälise vara arvestus

175.Varade kohta, mille maksumus on 200 eurot kuni 1999 eurot (ilma käibemaksuta)

ja kasutuskestvus üle ühe aasta, kantakse raamatupidamises soetamisel koheselt

kuluks ning nende kohta peetakse analüütilist arvestust bilansiväliselt varaliikide

ja varade eest vastutavate isikute lõikes koguselises ja summalises väljenduses

raamatupidamisprogrammis Pmen.. Kuni 31.12.2004. a soetatud varad on arvel

koos käibemaksuga. [muudetud 22.11.2010 määrusega nr 15 – jõust 01.01.2011]

176.Avalikes raamatukogudes peetakse arvestust raamatute kohta raamatukogude

programmis RIKS. Raamatupidamisprogrammis Pmen peetakse arvestust avalike

raamatukogude raamatufondi osas bilansiväliselt üldsummana, mida

korrigeeritakse üks kord aastas aastainventuuri käigus.

9 TULUDE ARVESTUS

9.1 Tegevustulud

177.Tegevustulud koosnevad alljärgnevatest tuludest:

1) maksud;

2) kaupade ja teenuste müük;

3) muud tulud.

Maksude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Maksude laekumisel tehakse

kanne: deebet pank (kontogrupp 100); kreedet maksutulu (kontoklass 30).

Aruandeperioodis lõpus (kvartal) korrigeeritakse maksuameti õiendi alusel

maksunõue või ettemaks. Maksunõue konteeritakse: deebet maksunõuded

(kontoklass 1020), kreedet maksutulu (kontoklass 30). Ettemaksud konteeritakse

deebet maksutulu (kontoklass 30), kreedet kohustused (kontoklass 2030).

Kaupade ja teenuste müük kajastatakse kontoklassis 32. Arvestust peetakse

tekkepõhiselt. Arve esitamisel tehakse kanne: deebet nõue (kontoklass 1030),

kreedet laekumised kaupade, teenuste müügist (kontoklass 32). Muud tulud

võetakse arvele kontoklassis 38. Loodusressursside kasutamise eest arvestatud

tasu võetakse kvartali lõpus arvele Keskkonnateenistuse õiendi alusel: deebet

nõue (kontoklass 102080), kreedet tulud (kontoklass 38).

9.2 Finantstulud

178.Pangaintressidest saadav tulu võetakse arvele tekkepõhiselt 31. detsembri

seisuga.


26

10 SAADUD JA ANTUD TOETUSED

179.Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse rtj 12 toodud põhimõtetest.

180.Toetusi kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või

laekumisel.

181.Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi.

182.Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (sotsiaaltoetused), võetakse

toetus tuluna või kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud .

183.Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku

leppima toetuse liigi, kontod ja tekkepõhised kuupäevad.

184.Saadud toetused jagunevad:

1) sihtotstarbelised toetused tegevuskulude katteks;

2) sihtotstarbelised toetused põhivara katteks;

3) mittesihtotstarbelised toetused – ilma sihtotstarvet määramata ja

eritingimustega sidumata.

185.Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse kontoklassis 3500

hetkel, kui selle laekumine on kindel ja on täidetud sihtfinantseerimisega seotud

kulutused.

186.Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega

seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid bilansikontol

203850 ja 203855. Kui kulutused on tehtud, aga vahendid laekumata, kasutatakse

kontosid 103550 ja 103555.

187.Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on:

1) põhivara ost;

2) ehitamine;

3) muul viisil soetamine.

188.Sihtfinantseerimine kajastatakse esialgselt bilansis raha laekumisel (kontod

203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimisega seotud tingimused on täidetud,

kajastatakse vahendid bilansikontol 350200.

Struktuurfondidest saadud sihtotstarbeliste toetuste kohta peetakse arvestust

projektipõhiselt. Projekti tunnuseks on projekti number ja nimetus, mis on

struktuurfondidest toetusele antud. Projekti number ja nimetus lisatakse kõigile

antud projektiga seotud tehingutele raamatupidamisprogrammi dokumentide

sisestamisel reale „projekt”. Sisestades pearaamatusse päringusse „projekt” antud

numbri, saame kõik selle projektiga seotud deebet ja kreedet kanded.


27

189.Mittesihtotstarbeline finantseerimine kajastatakse tuluna kontorühmas 352.

190.Mittesihtotstarbelise finantseerimisena kajastatakse eelarve tasandusfondist

saadud vahendid.

191.Antud toetused jagunevad:

1) sotsiaaltoetused;

2) sihtotstarbelised eraldised.

192.Riiklikud- ja valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused makstakse välja

vallavolikogu poolt kehtestatud korra alusel.

193.Väljamaksed teostatakse sotsiaalteenistuse poolt esitatud väljamaksu lehtede

alusel, deebet kontorühm 413, kreedet pank, kassa.

10.1 Majandamiskulud

194.Majandamiskulude arvestust peetakse kontoklassis 55. Majandamiskulusid

arvestatakse tekkepõhiselt kuludokumentide alusel. Kuludokumendi saabumisel

tehakse raamatupidamises kirjend: deebet kontoklass55 (majandamiskulud),

deebet kontoklass 601000 (käibemaks), kreedet võlad hankijatele (konto 201000)

195.Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulud arvestuse puudumisel

hüvitatakse töötaja avalduse alusel kuni 64 eurot kalendrikuus. Avalduses peab

olema märgitud:

1) sõidu otstarve;

2) sõidu kuupäev või periood;

3) sõidu pikkus km;

4) hüvitise suurus.

Avalduse kinnitab vallavanem ja teeb käskkirja hüvitise väljamaksmise kohta, kus

näitab ära hüvitise suuruse.

Hüvitise kohta arvestuse pidamisel suuruses 64.01 – 256 eurot kalendrikuus peab

töötaja sõidupäevikut, milles peab olema märgitud:

1) sõiduauto riikliku registreerimise number;

2) sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul;

3) kuupäev ja sõidu eesmärk iga sõidukorra puhul;

4) hüvitise suurus.

Sõidupäeviku kinnitab vallavanem ja teeb käskkirja hüvitise väljamaksmiseks.

Sõiduautode tehniliste dokumentide ärakirjad esitatakse raamatupidamisele.



28

196.Ametiautode kohta esitavad kasutajad igakuuliselt läbisõidu kohta sõidupäeviku,

milles näidatakse ära kuupäev, sihtkoht, ametisõit, mitteametisõit, spidomeetri

näit, läbisõit.

197.Ametiautodele kasutatud kütus kantakse kuluks kuludokumentide alusel

(kütusefirmade poolt esitatud arved, saatelehed). Kuludokumendid kinnitab

vallavanem.

Erisoodustuseks ei loeta kulutusi vallavanema ja sotsiaalspetsialisti autodele, kuna

töökorralduse iseärasusest tulenevalt ei ole nendel ametnikel võimalik kasutada

ühistransporti.

198. Vallavanema käskkirjaga on kinnitatud töötajatele mobiiltelefonide

kõnepiirmäärad kalendrikuu kohta. Telefonide kõneaja kohta peetaske arvestust

raamatupidamises. Ülekulu kohta esitatakse töötajale arve, mille ta tasub

vallavalitsusele. Arve tasumisel teeb raamatupidamine vastava tegevusala ja

kululiigi osas kulude vähendamise.

11 ARUANDLUS

199.Esitatavad aruanded

Aruande nimetus Perioodilisus Kellele esitatakse Esitamise

kuupäev

Palk kuu Statistikaamet 5-18 kuupäevaks

Majandusaasta aasta Valla volikogule vastavalt RM

aruanne määrusele

Saldoandmik kuu Rahandus- järgneva

ministeerium kuu 30-ndaks

kuupäevaks

Maksudeklaratsioon kuu Maksu-ja Tolliamet 10 kuupäevaks

Eelarve täitmise kuu Maavalitsus 15 kuupäevaks

kassapõhine aruanne


29

11.1 Asutusesisene informatsioon

200.Vallavolikogu taotlusel informeerib vallavalitsus volikogu eelarve täitmise

käigust

12 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE

201.Pärast majandusaasta lõppemist säilitatakse dokumente alljärgnevas korras:

1) raamatupidamise algdokumendid – 7 aastat;

2) raamatupidamisregistrid, lepingud ja muud dokumendid, mis on vajalikud

majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus (kirjavahetus

deebitoridega, kreeditoridega jne.) – 10 aastat;

3) pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumendid – 7 aastat pärast

nende kehtimise tähtaja möödumist;

4) raamatupidamise sise-eeskirju – 10 aastat pärast nende muutmist või

asendamist;

5) dokumendid, mis on seotud töötajate töötasude arvestusega (koondpalgalehed

või isikukonto kaardid) – 75 aastat.

6) Struktuurfondidest saadud toetuste kuludokumendid – 10 aastat.

202.Elektroonsete raamatupidamisandmete kohta teeb varundusprogramm varukoopia

automaatselt kaks kord nädalas. [muudetud 22.11.2010 määrusega nr 15 – jõust

25.11.2010]

203.Varukoopiaid säilitatakse valla võrguserveris. [muudetud 22.11.2010 määrusega

nr 15 – jõust 25.11.2010]

Documents

5 - Lisa 1 - Torma Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri · 2013. 9. 19. · Lisa nr.1 Torma Vallavalitsuse 04.05.2010 määrusele nr.5 SISUKORD ... Allika kood (ÜE lisa 4)