5 Testid-varud ja ostutegevus - Seilecs · 2020. 2. 4. · Microsoft Word - 5 Testid-varud ja ostutegevus Author: Ain Created Date: 1/30/2020 12:50:29 PM

Enesekontrolli testid Varude haldamine ja ostutegevus

1

Varude haldamine

1. Kuidas sõltub tavaliselt reservvaru suurus nõudluse kõikumisest?

a) reservvaru suurus on eksponentsiaalses sõltuvuses nõudluse hälvetest

b) mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservvaru

c) reservvaru suurus ei sõltu hälvetest nõudluses d) mida suuremad on hälbed nõudluses, seda

väiksem võib olla reservvaru

2. Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli (tellimisperioodi) meetodi rakendamisest?

a) tellimis- ja veokulude säästu b) tellimiskulude säästu c) laokulude säästu d) veokulude säästu

3. Kui tellimuspartiid suurendada, siis a) tellimiskulu tooteühiku kohta suureneb, kuid

samas ostukulud tavaliselt vähenevad b) tellimiskulu tooteühiku kohta suureneb c) tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb d) tellimiskulu tooteühiku kohta ei muutu

4. Tellimuspunkt (tellimispunkt) on a) tellimustsükli etapp, kus vormistatakse uus

tellimus b) töökoht ettevõtte ostuosakonnas, kus jälgitakse

tellimuste täitmist c) toote laosaldo, millest alates lõpeb kasutusvaru

ja võetakse kasutusele reservvaru d) toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus

tellimus

5. Mis on “tellimusvahe”? a) tellimust ei täideta tarnija poolt, kuna kliendile

tehtud arved on ületanud maksetähtaja ja jäetud tasumata

b) tarneaja sünonüüm c) ajavahemik, mis jääb tooteartikli kahe

järjestikuse tellimuse vahele d) olukord, mil järjekordne tellimus jäetakse

tegemata, kuna laos on tooteid piisavalt

6. Kuidas toimib tellimustsükli ehk tellimisperioodi meetod?

a) tellimused saadetakse arvutiprogrammist automaatselt kindlate ajavahemike järel

b) tarnija määrab kliendi eest kindla ajavahemiku, mille möödudes tehakse täiendustarned

c) laosaldosid täiendatakse muutuvate tsüklitega

d) uus (täiendav) tellimus tehakse kindlate ajavahemike järel

7. Toodete ringlussageduse arvutamisel on

oluline võtta arvesse: a) eelkõige väljastatavaid koguseid kuid võtta

arvesse ka väljastuskordade arvu b) toodete ostuhindu ja müügikäivet c) laost väljastatavaid tootekoguseid ja nõudlust

(müüdud koguseid) pikemal ajavahemikul d) väljastuskordade arvu laos

8. Mis on logistika ja tarneahela juhtimise ning

logistikakulude suuruse seisukohalt parem, kas püsiv või muutuv nõudluse tase?

a) vahelduv nõudlus hea prognoositavusega b) muutuv, vahelduv nõudlus c) vahelduv nõudlus vähese prognoositavusega d) püsiv, suhteliselt ühtlane nõudluse tase

9. Varude ABC-analüüsi põhimõtted tuginevad

Pareto printsiibile. Milline toodud lausetest kindlasti ei vasta sellele?

a) D-gruppi kuulub 10% tooteartiklitest, mis annavad kokku 1% ettevõtte müügkäibest

b) A-gruppi kuulub 10% tooteartiklitest, mis annavad kokku 65% ettevõtte müügikäibest

c) B-gruppi kuulub 20% tooteartiklitest, mis annavad kokku 25% ettevõtte müügikäibest

d) C-gruppi kuulub 30% tooteartiklitest, mis annavad kokku 50% ettevõtte müügikäibest

10. Tootevarude ABC- analüüsi varude juhtimisel

annab üldjuhul kõige õigema tulemuse, kui analüüsi tehakse

a) toodete müügikäibe alusel b) müüdud tootekoguste alusel c) toodete brutotulu (müügikatte) alusel d) toodete laost väljastamise kordade alusel

11. Varude juhtimisel põrkutakse kokku ettevõtte

erinevate osakondade vastuoluliste taotlustega. Milline järgnevatest väidetest on väär?

a) tootmine soovib toota väikseid partiisid b) tootmine soovib toota suuri partiisid c) müük soovib, et laos oleksid suured varud d) finantsjuht soovib, et töötatakse võimalikult

väikeste varudega

12. Rahuldatud nõudluse ja kogunõudluse suhe iseloomustab

a) ettevõtte varude käibesagedust b) ettevõtte laovarude kestust c) ettevõtte tarnevõimet d) ettevõtte reservvarude suurust


2

13. Millist kasu on võimalik saada üldjuhul varude tsentraliseerimisest?

a) säilituskulude vähenemine b) tarneaegade lühenemine c) tellimustsükli lühenemine d) veokulude vähenemine

14. Kuidas mõjutab elektroonilise andmevahetuse

kasutamine tellimuste edastamist ja töötlemist?

a) tellimuste edastamine toob endaga positiivse kõrval kaasa andmevahetuse kulude olulise suurenemise

b) tellimuste edastamine kiireneb, tellimustsükkel lüheneb ja vigade tekkimise tõenäosus väheneb

c) tellimuste edastamine kiireneb, kuid vigade tekkimise tõenäosus samas suureneb

d) tellimuste töötlemine muutub aeganõudvamaks ja kulukamaks

15. Tellimistsükli (tellimisperioodi) meetodi puhul

esitatakse tellimus a) kindlaksmääratud ajavahemike tagant b) laosaldo langemisel kindlaksmääratud

tasemele c) tarnija poolt pakutud ajaliste tsüklite kaupa d) tsüklilise nõudluse tingimustes

16. Mis on tooteartikli varu kestus (tooteartikli

varu)? a) ajavahemik, mille jooksul on ladu suuteline

rahuldama keskmise laosaldoga ühtlast nõudlust tooteartikli järele

b) ajavahemik, mille jooksul on ladu suuteline rahuldama keskmise laosaldoga igasugust nõudlust tooteartikli järele

c) ajavahemik lao täiendamisest kuni järgmise täiendustarneni

d) ajavahemik tooteartikli lattu arvele võtmisest kuni viimase tooteühiku müügini

17. Varusid on võimalik üldjuhul oluliselt

vähendada a) kaubeldes tarnijalt välja madalama ostuhinna b) vähendades tarnesagedust c) suurendades tarnesagedust d) suurendades tarnitavaid partiisid 18. Kaupade hoiustamise planeerimisel laos oleks

õige teha viia läbi ABC analüüs 1) toodete müügikatte (brutotulu) alusel 2) müüdud tootekoguste alusel 3) toodete laost väljastamise kordade alusel 4) toodete müügikäibe alusel

19. Kas eripakkumisi ja müügikampaaniaid tuleks prognoosida tavanõudlusest eraldi?

a) ei, sest see tekitab liialt palju lisatööd b) jah, sest need muudavad tavapärase müügi

(müük reklaami- ja müügikampaaniate ning allahindlusteta) statistikat

c) jah, sest nõudluse suurenemist põhjustavaid müügikampaaniaid ei ole võimalik ette näha

d) ei, sest nõudluse rahuldamiseks peavad olema alati piisavad varud

20. Kas Forresteri (Bullwhipi, piitsaplaksu) efekti

ilmnemisel on tarneahelas tervikuna ilmtingimata kaupa puudu?

a) tarneahelas tervikuna jätkuks kaupa, kui see jaotuks tarneahela liikmete vahel kooskõlas nende tegeliku vajadusega

b) defitsiit võib esineda ainult jaemüüjatel c) defitsiit võib esineda ainult jae- ja

hulgimüüjatel d) defitsiit võib esineda alati ainult tootja laos

21. Suuri varusid põhjustavad enamasti a) ühtlane nõudlus ja piisav tarnekindlus b) ebaühtlane nõudlus, lühikesed tarneajad ja hea

tarnevõime c) pikad tarneajad, harva esitatavad tellimused ja

ebapiisav tarnekindlus d) lühikesed läbimisajad ja sagedased tellimused

22. Toote ostuhind on 100 €. Kui suur on toote

ladustamiseks kuu jooksul tehtav laokulu, kui laokulu aastane protsendimäär on 18%?

a) 18.00 € b) 3.00 € c) 1.5 d) 9.00 €

23. Kui 200- st tellitud artiklireast tarnitakse 194,

on tarnevõime vaadeldavate tellimuste puhul a) 97 % b) 98 % c) 94 % d) 96 %

24. Mis on SKU? a) kaubavaru akronüüm b) lühend, millega iseloomustatakse

defitsiidiolukorra tekkimist laos c) laos hoiustatava varu tootesortimendi ühik d) laos hoiustatava varu tooterühma ühik


3

25. Kui 500-st tellitud tootest tarnitakse 450 toodet, on tarnevõime vaadeldavate tellimuste puhul

a) 50% b) 80% c) 90% d) 95%

26. Millise valemi abil on võimalik arvutada

varude kestust päevades? a) (max laoväärtus (€) – min laoväärtus (€)) / 365 b) keskmine laoväärtus (€) /( müük aastas (€) x

365 (p)) c) (keskmine laoväärtus ((€) x 365 (p)) / müük

aastas (€) d) (keskmine laoväärtus (€) x 12) / 365 (p)

27. Kuidas on ettevõttes omavahel seotud

finantsjuhi ja varude juhi eesmärgid varude suuruse ja koosseisu osas?

a) finantsjuht on huvitatud sellest, et varudega oleks seotud võimalikult vähe käibekapitali, varude juhi arvates ei tohiks ettevõttes varude arvelt kokku hoida, kuna nii kannataks tarnevõime

b) ettevõtte finantsjuht ja varude juht on huvitatud seoses ettevõtte varudega ühesuguste eesmärkide saavutamisest

c) ettevõtte finantsjuhti huvitab eelkõige varude koosseis, varude juhti aga varude suurus

d) ettevõtte finantsjuhti huvitab üldjuhul ainult varude suurus, varude juhti lisaks sellele ka varude koosseis

28. Varude juhtimine seisneb põhiliselt a) ABC-XYZ analüüsi teostamises b) tellitavate tooteartiklite ja tellitavate koguste

tuvastamises c) tootevaliku ja nende varude optimaalse

suuruse haldamises d) varude optimaalse suuruse (kasutus- ja

reservvaru), tellimuse esitamise aja ja tellitavate koguste tuvastamises

29. Mis määrab tellimuse suuruse? a) tellimuspunkti väärtus b) EOQ c) varude juhtimise infosüsteemi seadistuse

parameetrid d) tellimuse läbimisaeg

30. Varude aastakäibe ja aasta keskmise

laoväärtuse suhe näitab a) käibekapitali suurust b) varude käibesagedust c) keskmist nõudlust

d) laovarude kestust

31. Kelle tegevus algselt (vähese tarnekindlusega töötamine) logistikaahelas põhjustab piitsaplaksu (Forresteri, Bullwhipi) efekti tekkimise?

a) jaemüüja tegevus b) tootja tegevus c) maaletooja tegevus d) hulgimüüja tegevus

32. Millisele toodud tooterühmadest peaks varude

juht kõige enam tähelepanu pühendama? a) AY; BX b) AX;BX c) BY;AY d) BX;CY

33. Mis on tarnimise paindlikkus? a) logistikateenuste osutaja võime teostada

tarnega seotud veod väljaspool kokkulepitud veograafikut

b) suhtarv, mis iseloomustab tarnija võimet muuta tarne koosseisu või tarnitavaid koguseid

c) näitaja, mis iseloomustab tarnija võimet tulla vastu kliendi soovile muuta tarneaega, tarnitavat kogust ja/või tarne koosseisu

d) näitaja, mis iseloomustab tarnija võimet muuta tarneaega

34. Kui varude käibesagedust suurendada kaks

korda, siis muude tingimuste mittemuutumisel a) tuleb suurendada tellimissagedust neli korda b) tuleb vähendada tellimissagedust kaks korda c) tuleb tellimuspartii suurust vähendada kaks

korda d) tuleb tellimuspartii suurust suurendada kaks

korda

35. Millise valemi abil arvutatakse tasuvusastet (TEI - Turn Earn Index)?

a) käibesagedus x müügikate b) ringlussagedus / keskmine müügimarginaal c) käibesagedus x keskmine juurdehindlus d) käibesagedus x keskmine müügimarginaal

36. Varude lõppjääki ettevõtte bilansis

kajastatakse viimastena saabunud partiide soetusmaksumuses

a) FILO meetodi puhul b) FEFO meetodi puhul c) FIFO meetodi puhul d) LIFO meetodi puhul


4

37. Selleks, et katta kõikumisi nõudluses ja ebakindlust tarnimisel, on ettevõtetes kasutusel

a) puhvervaru b) kasutusvaru c) reservvaru d) sesoonne varu

38. Varude käibesagedus on a) varude liikumist iseloomustav tegevusnäitaja

ja ostutöö võtmenäitaja b) operatiivse ostutöö võtmenäitaja c) tarnete arvu iseloomustav ostutegevuse näitaja d) täpselt sama tegevusnäitaja, mis toote

ringlussagedus

39. Mis peaks olema ettevõtetes varude juhtimise peamiseks eesmärgiks?

a) tagada, et vajalikul hetkel oleks tootmises või müügis kõik vajalik olemas

b) vältida defitsiidiolukorra ja puudumiskulude tekkimist

c) rahuldada klientide nõudlus minimaalsete kuludega

d) tagada, et eksisteeriks maksimaalne tarnevõime oma klientide tarvis kulusid arvesse võtmata

40. Millistele tooterühmadele peaks varude juht

oma töös kõige vähem tähelepanu pöörama? a) AX ja AY b) BX ja BY c) CY ja CZ d) AY ja BX

41. Mis on muutuva nõudluse prognoosi

parendamisel oluline? a) tuvastada tegurid, mis põhjustavad nõudluse

olulist muutumist b) tuvastada nõudluse muutumist põhjustavate

tegurite mõju suurus ja ulatus c) leida perioodid tarbimises, mil nõudlus

muutub ebareeglipäraselt d) tuvastada perioodid, mil nõudlus muutub

raskesti prognoositavalt, mõjutegurid, mis põhjustavad nõudluse muutumist ning nende tegurite mõju ulatus

42. Kuidas sõltub reservlao suurus üldjuhul tarnija

poolt pakutavast tarnekindlusest? a) ei sõltu tarnekindlusest b) mida suurem on tarnekindlus, seda suurem

peaks olema reservladu c) mida väiksem on tarnekindlus, seda suurem

peaks olema reservladu d) sõltub tarnekindlusest ainult juhul, kui see on

väga väike (80–90%)

43. Kumb varude juht saavutab üldjuhul parema tulemuse varude juhtimistegevuses?

a) pigem ülimalt konservatiivne ja skeptiline varude juht

b) pigem ettevaatlik ja mõõdukalt skeptiline varude juht

c) pigem alati optimistlik varude juht, kes ei pööra ülemäära tähelepanu müügistatistikale

d) pigem ülioptimistlik varude juht

44. Mis on tarnesagedus? a) ühe tarnija tarnete arv lühiperioodil (näit.

kalendrikuus) b) ühe tarnija tarnete arv pikemal perioodil (näit.

aastas) c) tarnete arv kahe järjestikuse tellimuse

vahelisel perioodil d) tegevusnäitaja, mis kirjeldab kõikide tarnijate

tarneid kokku aasta jooksul

45. Mis on sõltumatu nõudlus? a) nõudlus ei sõltu kliendisegmendist, see on

kõikide klientide puhul ühesugune b) nõudlus ei sõltu müügiperioodist, see on

suhteliselt ühtlane c) nõudlus ühe tooteartikli järele ei sõltu

nõudlusest muude toodete järele d) nõudlus ei sõltu toote müügihinnast, see säilib

teatud toodetel ka väga erinevatel hinnatasemetel

46. Tooteartiklite omavaheline vertikaalne

sõltuvus saab esineda a) ainult tootmisettevõtetes b) ainult kaubandusettevõtetes c) nii tootmis- kui ka kaubandusettevõtteis d) ainult jaemüügiettevõtetes

47. Kas varude juhtimise valdkonnas tehtud

väärotsused võivad viia ka ettevõtte tegevuse lõpetamise või firma pankrotini?

a) üldjuhul mitte, varude haldamine pole tavaliselt ettevõttele sedavõrd kriitiline valdkond

b) võivad küll, aga ainult väikeste ettevõtete puhul, kuna neil napib niigi käibevahendeid

c) võivad küll ja seda nii väikeste kui suurte ettevõtete puhul

d) tehtud väärotsused ei vii kunagi ettevõtte tegevuse lõpetamise või pankrotini, kuna alati leidub firma juhtkonnas keegi, kes suudab kõige halvema ära hoida


5

48. Mida mõeldakse nõudluse stimuleerimise all? a) riigi valitsuse poolt rakendatavad ühekordsed

meetmed hoidmaks üleval nõudlust majanduskriisi või majanduslanguse tingimustes

b) ettevõtte poolt soodushindadega müügikampaaniate jms turundusürituste korraldamine, mis suurendavad lühiperioodil läbimüüki

c) nõudluse reguleerimine riigi poolt maksupoliitiliste vahendite rakendamisega

d) ühekordsete meetmete rakendamine riigi poolt nõudluse säilitamiseks, samuti ettevõtte poolt läbimüügi suurenemist esile kutsuvate meetmete elluviimine

49. Millise osa moodustavad enamasti varud

tootmisettevõtte varadest? a) 10-20% b) 20-40% c) 40-60% d) 60-80%

50. Millise osa moodustavad enamasti varud

kaubandusettevõtte varadest? a) 20-40% b) 30-50% c) 50-70% d) 70-80%

51. Kes (mis) on Original Equipment

Manufacturer (OEM)? a) originaalseadmete tootja b) materjale- ja/või komponente tootev ettevõte c) sisseostetud materjalidest ja komponentidest

valmistooteid tootev ettevõte d) ainult auto- või lennuki koostehas

52. Mida tähendab "ühe lao filosoofia

rakendamine""? a) igal ettevõtte allüksusel on ainult üks ladu b) kogu ettevõtte kohta on kasutusel ainult üks

ladu c) ettevõtte allüksuste või selle tütarettevõtete

laod on ühiskasutuses, ehk tegemist on mitme füüsilise laoga, mida kasutatakse nagu üht ladu

d) mitu erinevat ettevõtet kasutavad oma kaupade hoidmiseks üht ladu

53. Millise varude ettevõtte bilansis kajastamise

meetodiga võetakse kuluks kandmisel arvesse kõigi laos olevate toodete koguseid ja sisseostuhindasid?

a) FIFO meetodiga b) LIFO meetodiga c) FEFO meetodiga

d) kaalutud keskmise hinna meetodiga

54. Kui tarnevõime on oluline tegevusnäitaja ja nõudlus on muutuv, tuleks kasutada täiendustellimuste tegemisel pigem

a) tellimisperioodi meetodit b) tellimuspunkti meetodit c) "min-max" meetodit d) ajalise planeerimise meetodit

55. Kui nõudlus on ühtlane, tarnijale on vaja teha

konsolideeritud tellimusi ja tooteartikli ostukogus on väike, tuleks eelistada pigem

a) ajalise planeerimise meetodit b) tellimuspunkti meetodit c) tellimusperioodi (tellimustsükli) meetodit d) tellimuspunkti ja tellimisperioodi

kombineeritud meetodit

56. Millised on säilituskulu komponendid? a) tellimiskulu, materjalikulu ja kapitalikulu b) kapitalikulu, varude riskikulu, varude

teenindamiskulu, hoiukulu c) lao ülalpidamiskulu ja kapitalikulu d) materjalikulu ja lao ülalpidamiskulu

57. Millised on materjalikulu komponendid? a) kauba väärtus ja veo- ning ekspedeerimiskulu b) kauba ostuhind, veokulu, impordi- ning muud

maksud ja tellimiskulu c) kauba väärtus ja lao ülalpidamiskulu d) kauba ostuhind (tarnija esitatud arvel),

veokulu, ekspedeerimise kulu, impordimaks, aktsiisimaks, tolliagendi teenustasu jms

58. Mida iseloomustab laokulu koefitsient 0,14? a) kui toode seisab laos 365 päeva, siis

moodustab selle säilituskulu materjalikulust 14%

b) kui toode seisab laos ühe kalendrikuu, siis moodustab säilituskulu materjalikulust 14%

c) ladustamiskulu (kaubaga seotud kulu) moodustab toote ostuhinnast 14%

d) lao ülalpidamiskulu moodustab materjalikulust 14%, kui toode seisab laos 365 päeva

59. Ettevõttes on ladustamiskulu koefitsient 0,36

ja tooteühiku kõiki kulusid sisaldav hind laos on 10 €. Milline on selle tooteühiku säilituskulu määr, kui toode seisab laos enne müüki kaks kuud?

a) 0,30 € b) 0,60 € c) 1.80 € d) 3.60 €


6

60. Milline laokulu koefitsient tagab toote müügil muude ühesuguste tingimuste korral suurema toote kasumi?

a) 0,08 b) 0,12 c) 0,20 d) 0,24

61. Kas EOQ valemit on mõistlik rakendada ka

perioodiliselt suurel määral muutuva nõudluse korral (kaks korda aastas lisaks püsiva nõudluse perioodidele)?

a) arvutuste tegemine ja optimaalsete ostukoguste tuvastamine pole sel juhul põhjendatud

b) on mõistlik rakendada ja kasutada ilma igasuguste tingimusteta

c) on mõistlik kasutada, arvutades optimaalsed ostukogused ja rakendades neid eraldi kõikide perioodide puhul

d) on võimalik kasutada, kuid optimaalne ostukogus kujuneb sel juhul nende perioodide pikkuse ja läbimüügi määra kaalutud keskmiste väärtusest

62. Kuidas mõjutavad optimaalset ostukogust nõudluse määr ja toote hind?

a) mõlemad mõjutavad optimaalset ostukogust võrdeliselt

b) mõlemad mõjutavad optimaalset ostukogust pöördvõrdeliselt

c) nõudlus mõjutab võrdeliselt, toote hind pöördvõrdeliselt

d) nõudlus mõjutab pöördvõrdeliselt, toote hind võrdeliselt

63. Laokulu koefitsient arvutatakse järgmise

valemi abil: a) lao keskmine väärtus (aastas, €) / müügikäive

(aastas, €) b) säilituskulu (aastas €) / keskmine lao väärtus

(aastas, €) c) lao ülalpidamiskulu (aastas, €) / keskmine lao

väärtus (aastas, €) d) materjalikulu (aastas, €) / keskmine lao väärtus

(aastas, €)

64. Milline on laokulu koefitsient, kui toote hind on 30.00 € ja toote säilituskulu aastas 6.00 €?

a) 0,10 b) 0,20 c) 0,30 d) 0,50

65. Mitme päeva müügiks jätkub ettevõtte laos toote kasutusvaru, kui nõudlus nädalas (5 tööpäeva) on keskmiselt 100 tk ja keskmine laosaldo on 480 tk, millest reservvaru on 80 tk?

a) 10 päeva b) 20 päeva c) 40 päeva d) 80 päeva

66. ABC analüüsi tulemus väljendub sageli

alljärgneval kujul: a) A-rühma tooted moodustavad 10–20%

tootevalikust ja annavad 50–70% müügikäibest

b) A-rühma tooted moodustavad 30-40% tootevalikust ja annavad 40-50% müügikäibest

c) A-rühma tooted moodustavad 50-60% tootevalikust ja annavad 30-40% müügikäibest

d) A-rühma tooted moodustavad 60-70% tootevalikust ja annavad 20-30% müügikäibest

67. ABC analüüsi tootekategooriate järjestus

alates ettevõtte jaoks kõige olulisemast kuni vähemtähtsani suure tootenomenklatuuri puhul on järgmine:

a) ABC b) ABCDE c) CBA d) EDCBA

68. Olukord, kus A-rühma tooted võivad

moodustada kogu tootevalikust kõigest kuni 1% ehk 100 tooteartiklit, võib esineda pigem

a) toidukaupade hulgilaos b) esmatarbekaupade hulgilaos c) auto varuosade laos d) kosmeetikakaupade hulgilaos

69. Milline väide alljärgnevatest võiks olla ABC-

analüüsi tulemuste seisukohalt õige? a) A-rühma tooted annavad ettevõtte kogukäibest

ja kasumist 20% b) B-rühma tooted annavad ettevõtte kogukäibest

ja kasumist 60% c) C-rühma tooted annavad ettevõtte kogukäibest

ja kasumist 10% d) A-rühma tooted annavad ettevõtte kogukäibest

ja kasumist 80%


7

70. XYZ anlüüsi läbiviimisel saab adekvaatse tulemuse kasutades toodete grupeerimisel rühmadesse müügikäibe hälvete analüüsimisel uuritaval perioodil

a) standardhälbe meetodit b) aritmeetilise keskmise meetodit c) kaalutud keskmise meetodit d) variatsioonikordaja meetodit

71. XYZ analüüsi läbiviimisel võiks olla

kategooriatesse jaotamisel aluseks alljärgnevad standardhälbed aasta keskmise läbimüügi suhtes:

a) X rühm - 0≤ σ ˂10% ; Y rühm – 10%≤σ˂25%; Z-rühm 25%≤σ˂∞

b) X rühm - 0≤ σ ˂20% ; Y rühm – 20%≤σ˂50%; Z-rühm 50%≤σ˂∞

c) X rühm - 0≤ σ ˂30% ; Y rühm – 30%≤σ˂80%; Z-rühm 80%≤σ˂∞

d) X rühm - 0≤ σ ˂5% ; Y rühm – 5%≤σ˂10%; Z-rühm 10%≤σ˂∞

72. Millised loetletud varude juhtimise

kombineeritud kategooriatest peaksid olema varude juhil igapäevaselt kõige enam tähelepanu keskmes?

a) AX; AY; AZ b) BX; BY; BZ c) CX; CY; CZ d) AX; BX; BY

73. Kaubapartii tarnijale tasutav ostuhind on

10 000 €, transpordikulu 1200 €, tellimis- ja vastuvõtukulu 140 € ja deklareerimise kulu koos maksuteenusega 160 €. Milline on vaadeldava partii puhul logistikakulude suhteline määr?

a) 12,0% b) 13,4% c) 13,6% d) 15,0%

74. Millisel eesmärgil kasutatakse tarnijate

hindamise tabeli koostamisel kaalukuse koefitsiente?

a) erinevad tarnija valiku otsustamiskriteeriumid on sarnase mõju määraga, kuid neid on vaja ikkagi arvestada

b) erinevad tarnija valiku otsustamiskriteeriumid on ühesuguse kaalukusega

c) erinevad tarnija valiku otsustamiskriteeriumid võivad olla ostjale väga erineva kaalukusega

d) kaalukuse koefitsiendid on olulised ainult kõige olulisemate valikukriteeriumide (tarnevõime, tarnekindlus ja tarneaeg), puhul,

mistõttu pole vaja määrata kaalukust muudele kriteeriumidele

75. XYZ analüüsi alustatakse a) XYZ kõvera graafilisest kujutamisest b) tooteartiklite jaotamisest X,Y ja Z

kategooriatesse c) tooteartiklite pingerea koostamisest

variatsioonikordaja alusel d) variatsioonikordaja määramisest iga

tooteartikli tarvis

76. Kui suur on toote säilitamise kulu laos 3 kuu jooksul, kui toote hind on 30.00 € ja säilitamiskulu aastas on 24% toote laohinnast?

a) 0.60 € b) 1.20 € c) 1,80 € d) 7.20 €

77. Mis muudab ABC analüüsil toodete analüüsi

ja/või rühmitamise probleemseks? a) adekvaatse müügistatistika saamine ettevõtte

majandustarkvarast on tülikas ja raske b) tooteartiklite pingereas on ülemineku

erinevused väiksed, mistõttu on raske otsustada, kus lõpeb üks tootekategooria ja kus algab järgmine

c) müügikampaaniad muudavad pika perioodi andmete töötlemise tülikaks ja ebausaldusväärseks

d) algandmete saamine on lihtne, kuid analüüsi enda läbiviimine keerukas ja aeganõudev

78. Tooteartikli keskmine laojääk on 200 tk ja

ostuhind 240 €. Ettevõttes soovitakse saavutada omavahendite kapitali tootlikkuseks 10% . Kui suur on seotud kapitali kulu (intress) aastas antud tooteartiklilt?

a) 120 € b) 200 € c) 240 € d) 480 €

79. Kui ettevõte kasutab käibevahendite

juurdesaamiseks pangalaenu intressiga 4,0% ja omavahendite tootlus peaks olema firmas 8,0%, siis Wilsoni valemi alusel optimaalse ostupartii suurus pigem

a) peaks vähenema b) peaks suurenema c) ei peaks muutuma d) peaks vähenema, kuna pangalaen taolise

intressiga on ettevõttele väga kurnav


8

80. Ettevõtte logistikateenistuse jaoks peaks olema kõige olulisemaks kriteeriumiks

a) klientide teenindamise optimaalse kvaliteedi tagamine

b) ostukulude ja varude säilituskulude minimeerimine

c) transpordikulude minimeerimine d) kauba transpordi ja käitlemiskulude

minimeerimine

81. Mida tähendab ingliskeelne termin active inventory?

a) tootmises või müügitellimuste täitmiseks kasutatav varu, mis koosneb nii kasutus- kui ka reservvarust

b) müügitellimuste täitmiseks vajalik tooteartikli kasutusvaru

c) materjalide ja komponentide reservvaru (puhvervaru), mis hoitakse kasutusvalmis

d) varu osa, mis saadakse reservvaru lahutamisel kasutusvarust

82. Mida tähendab ingliskeelne termin cycle

stock? a) tsükliline varu, mis tähendab, et varu

täiendamine toimub kindlaksmääratud tsüklite kaupa

b) varu osa, mis on mõeldud tavapärase (suhteliselt ühtlase) nõudluse rahuldamiseks teatud ajavahemikul

c) varu osa, mis saadakse kasutusvaru lahutamisel aktiivsest varust

d) varu osa, mis saadakse reservvaru ja kasutusvaru liitmisel

83. Laovarude käibesagedus (n/aasta) on a) toodete hindasid iseloomustav ostutegevuse

mõõdik b) tarneid iseloomustav ostutegevuse mõõdik c) varusid iseloomustav ostutegevuse mõõdik d) operatiivse ostutöö mõõdik

84. Varude lõppjääki ettevõtte bilansis

kajastatakse viimasena saabunud partii soetusmaksumuses

a) FIFO meetodi puhul b) LIFO meetodi puhul c) FCFS meetodi puhul d) FEFO meetodi puhul

85. Millise valemi abil arvutatakse varude

käibesagedust? a) varude aastakäive (€) / varude keskmine

väärtus aastas (€) b) varude keskmine väärtus aastas (€) / varude

aastakäive (€)

c) varude aastakäive (€) / 12 d) varude keskmine väärtus (€) / keskmine

ostuväärtus (€)

86. Varude käibesageduse suurenedes muude tingimuste säilimisel

a) suureneb ettevõttes ühtlasi vajadus käibevahendite järele

b) väheneb ettevõttes üldjuhul vajadus käibevahendite järele

c) vajadus ettevõttes käibevahendite järele ei muutu

d) väheneb vajadus käibevahendite järele üldjuhul kaks korda

87. Transpordikulude vähendamisel peaks Wilsoni

valemi alusel optimaalne ostupartii a) peaks vähenema b) peaks suurenema c) ei peaks muutuma d) peaks muutuma pöördvõrdeliselt

transpordikulude muutumisega

88. Varude juhtimisel tehakse ABC analüüsi a) toote müügikäibe järgi b) toote müügikatte (brutotulu) järgi c) toote müüdud koguste ja/või tooteühiku

kasumi järgi d) vastavalt vajadusele kas ühe, kahe või kõigi

kolme kriteeriumi järgi

89. Suuri varusid põhjustavad üldjuhul a) lühikesed läbimisajad ja sagedased tellimused b) pikad läbimisajad ja väike tellimuste sagedus c) ühtlane nõudlus d) vähene ebakindlus tarnete õigeaegsuse ja

nõudluse osas

90. Kelle tegevus (vähene tarnekindlus) jaotusahelas põhjustab Forresteri (bullwhipi) efekti tekkimise?

a) tootja tegevus b) maaletooja tegevus c) hulgimüüja tegevus d) jaemüüja tegevus

91. Reservvarud ei kata selliseid süsteemi puudusi

nagu a) tarnevead b) tootmisseisakud c) käibevahendite puudus d) nõudlusinfo vähene usaldusväärsus


9

92. Hulgiostu peamiseks riskiks ostjale on a) suured veokulud b) tarneviga c) suured varud d) ebapiisav tarnetäpsus

93. Varusid on võimalik oluliselt vähendada a) saades tarnijalt madalama ostuhinna b) suurendades tarnepartiid c) vähendades laos hoiustamise ruumi d) suurendades tarnesagedust

94. Varude lõppjääk on ettevõtte bilansis

kajastatud viimasena saabunud partiide soetusmaksumuses. Ettevõtte raamatupidamine kasutab varude soetusmaksumuse arvutamiseks sel juhul

a) FIFO põhimõtet b) LIFO põhimõtet c) kaalutud keskmise põhimõtet d) FEFO põhimõtet

95. Mis loetelus määrab tellimuse suuruse? a) tellimuse läbimisaeg b) tellimuspunkt c) EOQ d) ERP ostumoodul

96. Kui nõudlus toote järele tuleneb mingi muu

toote nõudlusest või on sellega otseselt seotud, on tegemist

a) sõltumatu nõudlusega b) sõltuva nõudlusega c) seotud nõudlusega d) mõjutatud nõudlusega

97. Kui toote nõudlus ei sõltu nõudlusest muude

toodete järele, vaid tuleneb klientide otsestest ostu- või tarnetellimustest antud tootele, on tegemist

a) sõltumatu nõudlusega b) sõltuva nõudlusega c) otsenõudlusega d) tavapärase nõudlusega

98. Mida tähendab ingliskeelne termin inventory

carrying cost? a) inventari transpordikulu b) varude veokulu c) säilituskulu ehk varude omamise kulu kuni

nende müümise, tarnimise või muul viisil kasutamiseni

d) soetatud inventari veo- ja ladustamiskulu

99. Milline loetelus on näitaja, mis iseloomustab ettevõtte varudesse seotud kapitali ringlemissagedust?

a) varude ringlemissagedus b) varude käibesagedus c) varude ringluskiirus d) varude pöördekiirus

100. Mida tähendab ingliskeelne termin

inventory accuracy? a) inventari akuraatsus b) inventari säilitamise täpsus c) varude täpsus d) varude hoiustamise täpsus

101. Millise inventuuri käigus

kontrollitakse mõne päeva jooksul kõikide laos olevate toodete füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust?

a) tsüklilise inventuuri b) aastainventuuri (täisinventuuri) c) jooksva inventuuri d) A-rühma toodete laosaldode igakuisel

ülekontrollimisel

102. Tellimistsükli meetodi puhul esitatakse tellimus

a) kindlaksmääratud ajavahemike tagant b) laosaldo langemisel kindlaksmääratud

tasemele c) tarnija poolt pakutud ajaliste tsüklite kaupa d) tsüklilise nõudluse tingimustes

103. Varude ABC analüüs annab üldjuhul

tegelikkusele kõige enam vastava tulemuse, kui see tehakse

a) toodete müügikäibe alusel b) toodete müügikatte (brutotulu,

müügimarginaal) alusel c) toodete koguselise läbimüügi alusel a) toodete netomüügikatte (toote kasum) alusel

104. Kas eripakkumisi, müügikampaaniaid

ja klientide püsitellimusi tuleb prognoosida tavanõudlusest eraldi?

a) ei, sest nõudluse rahuldamiseks peavad olema varud

b) ei, sest see tekitab liialt palju lisatööd c) jah, sest need muudavad tavamüügi statistikat d) jah, sest neid ei ole võimalik prognoosida


10

105. Milline tarnevõime mõõtmise viis annab tegelikkusele kõige paremini vastava tulemuse?

a) täidetud tellimuste arvu alusel mõõtmine b) tellimuste tarnitud artikliridade alusel

mõõtmine c) tellimuste tarnitud tooteühikute alusel

mõõtmine d) vastavalt vajadusele, ühel juhul võib olla

õigustatud ühe, teisel teise kasutamine jne

106. Kas ettevõttes oleks õige kasutada korraga üht või mitut varude juhtimise poliitikat?

a) samaaegselt on õige kasutada üht kindlat varude juhtimise poliitikat

b) samaaegselt tuleks kasutada kindlasti erinevaid poliitikaid

c) samaaegselt pole õige kasutada rohkem kui kaht varude juhtimise poliitikat

d) samaaegselt on õige kasutada vastavalt turusituatsioonile ja konkurentsitasemele kas üht või mitut üksteist mitte välistavat varude juhtimise poliitikat

107. Mis on tarne paindlikkus? a) näitaja, mis iseloomustab tarnija võimet muuta

tarneaega b) näitaja, mis iseloomustab tarnija võimet tulla

vastu kliendi soovile muuta tarneaega, tarnitavat kogust ja/või tarne koosseisu

c) suhtarv, mis iseloomustab tarnija võimet muuta tarne koosseisu või tarnitavaid koguseid

d) logistikateenuste osutaja võime teostada tarnega seotud veod väljaspool kokkulepitud veograafikut

108. Mis on ettevõtetes varude juhtimise

peamiseks eesmärgiks? a) tagada, et vajalikul hetkel oleks tootmises või

müügis kõik vajalik olemas b) vältida defitsiidiolukorra ja puudumiskulude

tekkimist c) rahuldada nõudlus minimaalsete kuludega d) tagada, et eksisteeriks maksimaalne

tarnevõime oma klientide tarvis

109. Varude juhtimistehnika osadeks on a) varude suuruse ja teenindustaseme jälgimine

ning kontroll b) nõudluse prognoosimine, reservvarude suuruse

tuvastamine ja aeglaselt liikuvate varude vältimine

c) kaupade ostmine d) varude planeerimine vastavalt ettevõtte

eesmärkidele

110. Mida mõeldakse varude kestuse all? a) ajavahemik, mille jooksul ollakse keskmise

varuga võimeline rahuldama ühtlast nõudlust b) ajavahemik, mille jooksul ollakse võimeline

keskmise varuga rahuldama igasugust nõudlust

c) ajavahemik varu täiendamisest kuni järgmise täiendustarneni

d) ajavahemik toote lattu arvele võtmisest kuni viimase tooteühiku müügini

111. Kui koos ühe kaubaartikliga müüakse

sageli ka mingit teist artiklit, on tegemist nõudluses

a) horisontaalse sõltuvusega b) vertikaalse sõltuvusega c) kaubandussõltuvusega d) pole tegemist sõltuvusega

112. Mis on tellimusvahe? a) vaheaeg tellimuste esitamisel, mis on

põhjustatud nõudluse järsust langusest b) ajavahemik kahe järjestikuse tellimuse vahel c) ajavahemik kahe järjestikuse tarne vahel d) tellimusvahe on ajavahemik, mis võrdub

üldjuhul alati tarneajaga

113. Tellimispunkti meetodi puhul esitatakse tellimus

a) siis, kui toote varu laos on lõppenud b) siis, kui laosaldo langeb kindlaksmääratud

tasemele c) kindlaksmääratud ajavahemike tagant d) tootesaldo langemisel miinimumlao tasemele

114. Mis on tarne täpsus? a) tarnekindluse kriteeriumi täitmise tõenäosus

tarnija poolt b) tarnijapoolne lubatud tarneajast kinnipidamise

tõenäosus c) tarnevõime realiseerimise ajaline täpsus d) minimaalne hälve lubatud tarneajast

115. Millisele toodud tooterühmadest peaks

varude juht enim tähelepanu pühendama? a) AY b) BX c) CZ d) AX

116. Varude aastakäibe ja hetkeväärtuse

suhe näitab a) varude käibesagedust b) laovarude kestust c) keskmist nõudlust d) omakapitali suurust


11

117. Tavapäraselt otsustavad juhid, et tarnijate arvu ei ole otstarbekas vähendada, sest osta tuleb iga kord kõige odavama pakkuja käest. Milline järgmistest väidetest on sellise käitumisviisi puhul õige?

a) selline lähenemisviis tähendab ettevõttele suurimat võimalikku kasumit

b) selline lähenemisviis on sobilik mahukaupade ostmisel

c) selline lähenemisviis on ainuõige d) selline lähenemisviis tähendab ettevõttele

suuremaid aja- ja rahakulusid ja ei anna parimat teenindust

118. Milline järgnevatest näitajatest

määratleb tellimuse suuruse? a) tellimuse läbimisaeg b) tellimuspunkt c) EOQ d) infosüsteem

119. Kuidas mõjutavad tarnijate poolt

pakutavad pikad makseajad ja klientide poolt aktsepteeritavad lühikesed makseajad üldjuhul ettevõtte varude suurust?

a) varude määr pigem kasvab b) varude määr pigem kahaneb c) varude määr ettevõttes sellest ei muutu d) olukord tiivustab ostjat esitama tarnijale väga

suuri tellimusi

120. Kui nõudlusega teenuste järele kaasneb ka nõudlus teenuste osutamiseks vajalike kaupade (toodete) järele, on tegemist nõudluses

a) horisontaalse sõltuvusega b) vertikaalse sõltuvusega c) teenussõltuvusega d) vertikaal-horisontaalsõltuvusega

121. Kui tootmisettevõttes tekib seoses

tootmisega vajadus materjalide ja komponentide järele, on tegemist

a) horisontaalse sõltuvusega b) vertikaalse sõltuvusega c) tootmissõltuvusega d) pole tegemist sõltuvusega

122. Tulevikunõudluse prognoosimisel

oleks vaja püüda tuvastada a) nõudluse muutumist põhjustavad tegurid ja

tegurite mõjuaega b) nõudluse muutumist põhjustavad tegurid

tegurite mõju suurust (ulatust) c) nõudluse muutumist põhjustavad tegurid,

nende mõju suurust ja mõjuaega

d) kas ja, kuidas saaks nõudluse muutumist põhjustavate tegurite mõju muuta

123. Milles seisneb varude juhtimine? a) tellimise aja ja tellitava koguse tuvastamises b) tellimise aja ja tellitava koguse tuvastamises,

samuti ka kasutus- ja reservvaru suuruse tuvastamises

c) ostutöötaja paindlikus tegutsemises varude suuruse minimeerimisel

d) varude juhi vastutulekus ostu- ja müügitöötajate soovidele

124. Tellimisperioodi meetodi kasutamine

on enam levinud a) tootmise materjalijuhtimises b) hulgikaubanduses c) jaekaubanduses d) hulgimüüjate- importijate juures

125. Kuidas mõjutavad tarnijate poolt

pakutavad lühikesed makseajad ja klientide poolt nõutavad pikad makseajad üldjuhul ettevõtte varude suurust?

a) varude määr pigem kasvab b) varude määr pigem kahaneb c) varude määr ettevõttes sellest ei muutu d) olukord tiivustab ostjat esitama tarnijale

üliväikseid tellimusi

Ostutegevus

126. Kui ettevõtte ostja sooritab ostusid teisest ettevõttest kasutades võrgukaubanduse võimalusi, on tegemist järgmise internetikaubandusele omase äritegevusvormiga:

a) B2C b) B2B c) B2P d) C2C

127. Vajadus jälgida, registreerida ja mõõta

ettevõtetes ostutegevuse tõhusust a) on pigem vähenemas, kuna tõhusad tarkvarad

võimaldavad mõõta ja registreerida sooritusi automaatselt

b) on pigem suurenemas c) ei ole viimastel aastatel muutunud d) on kindlasti suurenemas, kuna järjest enam

sooritavad ostusid muude allüksuste töötajad, kelle tegevust on vaja senisest paremini jälgida ja kontrollida


12

128. Milline dokument loetletutest on pakkumiskutse teenuste ostmiseks?

a) RFQ - Request for Quatation b) RFP -Request for Proposal c) RFI - Request for Information d) SOW - Scope of Work

129. Kuidas on suurtes ettevõtetes

otstarbekas korraldada ostutöö? a) sisseostjad tegelevad ostmistöö haldamisega,

muude allüksuste töötajad sooritavad operatiivse ostutöö

b) kogenud ostutöötajad tegelevad taktikalise ja strateegilise ostutööga, vähemkogenud tegelevad operatiivse ostutööga

c) ostuosakonna töötajad tegelevad hanke- ja ostulepingute sõlmimise ning ostutegevuse haldamisega, muude allüksuste töötajad teevad tellimused ja jälgivad nende täitmist

d) kõik ostuala töötajad tegelevad ostutöö kõikide toimingutega

130. Materjalide pideva saadavuse

kindlustamine ning kaupade ja teenuste ostukulude vähendamine on

a) ettevõtte ostustrateegia eesmärgid ja ostuala töötajate peamised ülesanded

b) ettevõtte ostupoliitika eesmärgid c) ühtaegu nii ostustrateegia kui ka ostupoliitika

eesmärgid d) esimene on ostustrateegia eesmärk, teine

ostupoliitika võtmeküsimus

131. Tarnija suutlikkuse hindamine on toiming, mida oleks vaja teostada

a) enne esimese tellimuse esitamist b) perioodiliselt olulise tarnijaga koostöö

tegemise ajal c) enne esimese tellimuse esitamist ja iga

tarnijaga koostöö tegemise ajal d) pärast tarnijaga koostöö lõpetamist

132. Müügikate ehk brutotulu on a) müügi- ja ostuhinna vahe b) ostuhinna ja juurdehindluse korrutis c) toote müügist saadav puhaskasum d) ostu- ja müügihinna vahe, samuti puhastulu,

mis jääb üle toote või teenuse müügist

133. Tootmisettevõtte sisseostjad peaksid osalema uue toote arendus- ja tootmise alustamise protsessis alates

a) toote arendamise varajastest arengufaasidest b) hetkest, mil on selgunud esialgne

materjalivajadus

c) hetkest, mil on selgunud lõplik materjalivajadus

d) hetkest, mil uue toote arendus on lõpetatud ja tootmise planeerijad on edastanud ostjatele materjalispetsifikatsioonid

134. Sisseostjad peaksid oma tegevuses

pöörama tähelepanu a) ainult välisklientide vajaduste rahuldamisele b) ainult siseklientide vajaduste rahuldamisele c) võrdselt nii sise- kui ka välisklientide

vajaduste rahuldamisele d) nii sise- kui ka välisklientide vajaduste

rahuldamisele, kuid ajapuudusel tuleks eelistada siiski väliskliente

135. Milline oleks sobivam ja otstarbekaim

ostutöö jaotamise viis organisatsioonis alljärgnevatest?

a) ostuspetsialist sõlmib hankelepingud ja koostab hankeplaanid, tegeliku ostutöö teevad nende lepingute raames muude allüksuste töötajad, kellele ostmine ei ole põhitegevuseks

b) ostuala töötajad teevad kogu ostutöö c) ostutöö on jaotatud ettevõtte erinevate

allüksuste töötajate vahel, kusjuures kellelegi pole ostmine põhitööks

d) ostuspetsialist sooritab põhiosa ostutööst, ülejäänu teevad muude allüksuste töötajad, kes ostavad aeg-ajalt

136. Millisel peamisel põhjusel ei ole

ettevõtetes ostjad sageli allutatud logistikavaldkonna juhile?

a) veendumus, et logistikajuht ei saa rahuldaval tasemel ostutöö koordineerimisega hakkama

b) traditsioon, mille järgi on ettevõtete juhid ja ostuala töötajad käsitlenud ostmist väljaspool logistikavaldkonda olevana

c) arusaamine, et ostmine pole osa logistikatoimingutest, vaid tihedalt müügiga ja/või tootmisega seotud tegevus

d) arusaamine, et ostmine on iseseisev, ettevõtte paljusid valdkondi teenindav tegevus, mis ei sobi funktsionaalselt kokku logistikatoimingute ja logistika juhtimisega

137. Ostutegevuse eesmärkideks peetavad

„kuus õiget” on: a) aeg, koht, tarnetingimus, kvaliteet, hind,

tarnija b) aeg, koht, kvaliteet, kogus, hind, tarnija c) aeg, koht, toode, kvaliteet, hind, tarnija d) aeg, koht, kvaliteet, kogus, tarnetingimus, hind


13

138. Miks on oluline saada pärast tellimuse esitamist tarnijale temalt tellimuse kinnitus?

a) tellimuse kinnitust välja saatmata ei võeta tellimust täitmisele

b) tellimuse kinnitus sisaldab tavaliselt rohkem informatsiooni kui pakkumus

c) saamaks infot tellimuse vastuvõtmise ja tellimuse täitmisega kaasnevate muude võimalike lisatingimuste kohta

d) saamaks infot selle kohta, et tellimus on vastu võetud

139. Missugusel turul on üldjuhul ettevõtte

ostude tegemine raskem? a) ostja turul ostmine on raskem, kuna on

aeganõudev ja keerukas valida paljude erinevate pakkumiste vahel

b) ostja jaoks pole vahet, kas tegemist on ostja või müüja turuga

c) ostja turul d) müüja turul

140. Kuidas oleks õige saata võimalikele

pakkujaile päringuid elektronposti teel? a) kõigile võimalikele pakkujaile ühe meiliga b) võimalikud pakkujad grupeeritakse turuosa

suuruse järgi ja päring saadetakse erinevatele gruppidele ühe meiliga

c) igale potentsiaalsele pakkujale saadetakse eraldi meil

d) pole vahet kuidas talitada, oluline on saata päringud võimalikult paljudele potentsiaalsetele tarnijatele

141. Nüüdisaegse tootmisettevõtte

ostuosakond peaks a) pakkuma ettevõttes tugifunktsioone

tootmisallüksustele b) pakkuma ettevõttes tugifunktsioone

müügiallüksusele c) pakkuma tugifunktsioone nii tootmisele kui ka

müügile d) pakkuma tugifunktsioone nii tootmisele kui ka

müügile ja olema ettevõtte muudele allüksustele partneriks

142. Millisel juhul on tootmisettevõttes

hanke- ja ostutööd üldjuhul parem juhtida ja koordineerida?

a) ostuosakond on allutatud tegevjuhile b) ostuosakond on allutatud tootmisjuhile c) ostuosakond on allutatud logistikajuhile d) ostuosakond on allutatud tarneahela juhile

143. Ostutöö ja varude juhtimise produktiivsuse suurendamiseks tuleb keskenduda olulistele tegevustele. Selle puhul on abiks

a) lisatöökohtade loomine ostuosakonda b) tootesortimendi ABC analüüsi läbiviimine c) müügihindade tõstmine d) reservvarude suurendamine

144. Millise dokumendi saatmisega

alustatakse üldjuhul suuremahulisi teenusehankeid?

a) RFQ - Request for Quatation b) RFP -Request for Proposal c) RFI - Request for Information d) SOW - Scope of Work

145. Mis on ostutegevuse analüüsimise

eesmärkideks? a) võrrelda minevikusündmusi olukorraga

olevikus b) saada informatsiooni ostutöö tulemustest,

parandada tööd olevikus ja kavandada tegevussuunad tulevikuks

c) vältida minevikus tehtud vigu d) saada informatsiooni ostutöö tulemustest

146. Millised kriteeriumid on tarnijate

hindamisel loetletutest kõige olulisemad? a) tarnija kohanemisvõime ostja ettevõtte

vajaduste ja arenemisega b) tarnevõime, tarnekindlus ja toodete

kvaliteeditase c) tarnija tugifunktsioonide olemasolu ja sobiv

hinnatase d) tarnija vastavus ettevõtte ostupoliitikale ja

tarnija arenemisvõime

147. Ostujuhile on antud ülesanne vähendada varude puudumisest tingitud kulusid. Milline loetelust kuulub nende kulude hulka?

a) toote hind (materjalikulu) b) tellimuse käsitlemise kulud c) väikestest tellimustest põhjustatud kulud d) puudumiskulu

148. Otseseks ostuks konkreetsel juhul on a) kaubandusettevõttes kontoritöö tarbeks

koopiapaberi ostmine b) tootmisettevõttes töörõivaste ostmine c) teenindusettevõttes teenuste osutamiseks

vajalike materjalide ostmine d) kaubandusettevõttes müügisaali kütmiseks

vajaliku soojusenergia, elektrienergia, puhastusteenuse ja turvateenuse ostmine


14

149. Kaudseks ostuks on a) tootmisettevõttes tootmiseks vajalike

materjalide ostmine b) kaubandusettevõttes toodete ostmine müügiks c) teenindusettevõttes teenuste osutamiseks

vajalike teenuste ostmine d) tootmisettevõttes abimaterjalide ja tööriistade

ostmine

150. Taktikalise ostutöö toiminguteks on a) tarne koosseisu võrdlemine tellimusega b) strateegiliste tarnijate valik ja nõudluse

pikaajaline prognoosimine c) tellimuste koostamine ja tarnete jälgimine d) mittestrateegiliste tarnijate valik, ostueelarvete

koostamine, ostuläbirääkimised

151. Reaktiivsel ostmisel a) püütakse säilitada suurt laoväärtust ja töötada

riskide vähendamiseks paljude tarnijatega b) pürgitakse väärtuse loomisele ostuprotsessi

abil c) pürgitakse tarnijate arvu vähendamisele d) pürgitakse laovarude vähendamisele

152. Võimendusprintsiip ostujuhtimises

tähendab, et a) ostmisel tekkivad täiendavad kulud kajastuvad

ettevõtte kasumi suurenemises tavaliselt kaks korda suuremas ulatuses

b) väike kulusääst sisseostetavate materjalide, valmistoodete või teenuste hinnast mõjutab oluliselt ettevõtte tulemuslikkust

c) ostmisel tekkinud täiendavad kulud kajastuvad ettevõtte kasumi vähenemises mitu korda suuremas ulatuses

d) vähendades sisseostu kulusid kaks korda suureneb ettevõtte kasum neli korda

153. Kategooriajuhtimine

hulgimüügiettevõttes hõlmab üldjuhul a) ostujuhtimist b) ostu- ja varude juhtimist c) ostu- ja varude juhtimist, muid

logistikatoiminguid ning müüki d) ettevõtte finants- ja kvaliteedijuhtimist

154. Milline on üldjuhul ettevõtte

ostuorganisatsioonis ametikohtade alluvuslik järjestus (kõrgemalt positsioonilt madalama suunas)?

a) ostuspetsialist, ostujuht, ostusekretär b) ostuspetsialist, ostujuht, ostuassistent c) ostudirektor, ostujuht, ostuspetsialist d) ostujuht, hankejuht, ostukoordinaator

155. Ettevõtte ostuosakonda juhib tavaliselt a) hankejuht b) hankedirektor c) ostujuht d) ostuspetsialist või –koordinaator

156. Millist kasu on võimalik saada

üldjuhul ostmise tsentraliseerimisest? a) vähenevad veokulud b) vähenevad veokulud ja väheneb ostuhind

(suurem hinnaalandus) c) ostuprotsess kiireneb d) tarnijate arv väheneb


„supply management“? a) tarneahela juhtimine b) hankejuhtimine c) hankimise haldamine d) ettevõtte varustamistegevuse juhtimine

158. Mis on strateegilise hanketöö

tähtsamateks valdkondadeks? a) aastalepingute ettevalmistamine ja sõlmimine b) pikaajaliste hankelepingute sõlmimine ja

strateegiliste toodete hinnataseme haldamine c) tarnete jälgimine ja koordineerimine d) ostuhindade ja tarnegraafikute

kooskõlastamine

159. Tsentraliseeritud ostmise korral on ostu kogukulud üldjuhul

a) suuremad kui detsentraliseeritud ostmisel b) väiksemad kui detsentraliseeritud ostmisel c) samal tasemel võrreldes detsentraliseeritud

ostmisega d) kordades väiksemad kui detsentraliseeritud

ostmise korral

160. Kas ostutöö eetiliste põhimõtete kehtestamine ettevõtte või erialaorganisatsiooni poolt on õigustatud?

a) ostutöö eetiliste põhimõtete kehtestamise järele puudub vajadus

b) ostuala töötajad peavad järgima kehtivaid seadusi ja ostja eetikakoodeksi järgi puudub vajadus

c) ostutöö täiendav reguleerimine lisaks kehtivatele seadustele teatud eetiliste normidega on tingimata vajalik, kuna eksisteerib palju „halle tsoone“, mida pole võimalik seadustega hõlmata

d) ostutöö eetiliste normide kehtestamine on vajalik suurendamaks ostuala töötajate lojaalsust tööandjale ja vältimaks ettevõtte jaoks teadlikult kahjulike otsuste vastuvõtmist


15

161. Kui ettevõtte ostutöö on võimalik ehitada kaubanduses üles nii tsentraalselt kui detsentraalselt, tuleks eelistada

a) tsentraalset ostutegevust, kuna see võimaldab tegutseda paindlikult ja operatiivselt

b) detsentraalset ostutegevust, kuna see pakub suurt paindlikkust ja operatiivsust

c) detsentraalset ostutegevust, kuna see võimaldab veokulude säästmist

d) tsentraalset ostutegevust, kuna see võimaldab hoida kokku ostu-, tellimis- ja transpordikulusid

162. Mis peaks olema väärtusanalüüsi

läbiviimise eesmärgiks ettevõttes? a) toodete ja teenuste arendamine b) jätkuva parendusprotsessi toimimise tagamine c) ettevõtte kulude vähendamine ja kasumi

suurendamine d) ostutegevuses lisaväärtuse olemasolu

tuvastamine

163. Kas ostutegevuses on õige kasutada pigem termineid „hinnapäring“ ja „hinnapakkumus“ või „päring“ („pakkumiskutse“) ja „pakkumine“ („pakkumus“)?

a) hinnapäring ja hinnapakkumine, kuna küsitakse ja pakutakse toodete/teenuste hindu

b) hinnapäring ja hinnapakkumine, kuna muu info toote või teenuse kohta päringu esitajat ei huvita

c) päring ja pakkumus, kuna lisaks hinnale huvitavad päringu koostajat üldjuhul ka makseaeg, tarneaeg, tarnetingimused, toote tehnilised näitajad jms.

d) päring ja hinnapakkumus, kuna pakkumiskutses võidakse küsida küll palju erinevat informatsiooni, kuid pakkumisel on otsustavaks siiski toote või teenuse hind ja valik langetatakse üldjuhul ainult hinna põhjal

164. Milleks on vaja ostuprotsessi

dokumenteerida? a) ostuprotsessi hea tava nõuab, et kõik, mis selle

käigus toimub, jääks alles kirjalikult taasesitataval kujul

b) tagamaks ostuprotsessi läbipaistvust ja jälgitavust

c) et hilisemate võimalike vaidluste korral tarnijatega oleks võimalik tõendada kõike, mis ostuprotsessi käigus aset leidis

d) ostuprotsessi käigus koostatud muud dokumendid jäävad automaatselt ostulepingu lisadeks

165. Millest algab ostuprotsess? a) tellimuse koostamisest b) tellimuse saatmisest tarnijale ja

tellimuskinnituse saamisest c) ostutarbe ehk ostuvajaduse tuvastamisest d) laosaldode uurimisest

166. Kas pakkumuse/tarnija valikul tuleks

pakkumisi ja tarnijaid hinnata koos või eraldi? a) pakkumust ja tarnijaid puudutavaid

kriteeriume tuleks hinnata koos, kuna selgete piiride puudumisel on nii lihtsam otsust langetada

b) pakkumusi ja tarnijaid puudutavaid kriteeriume tuleks hinnata eraldi, ka otsused tuleks langetada eraldi ja teha seejärel lõplik otsus, mis arvestab kumbagi otsuse kaalukust (olulisust antud tingimustes)

c) pole vahet, kas koos või eraldi, ühesugusele tulemusele jõutakse nagunii

d) tuleb hinnata ainult pakkumusi ja langetada otsus nende alusel, tarnijate sobivuse hindamine pole oluline

167. Mida tähendab ostutegevuses mõiste

„kvalifitseerimine“? a) kvalifitseerimine tähendab hindamist b) kvalifitseerimine tähendab ainult võimaliku

tarnija kvalifikatsiooni tuvastamist c) kvalifitseerimine tähendab ainult pakkumuse

vastavuse tuvastamist päringus esitatud tingimustele

d) kvalifitseerimine tähendab vastavuse tuvastamist esitatud tingimustele

168. Mida tähendab tarnija suutlikkuse

hindamine? a) tarnija võimekuse tuvastamine vastamaks üha

kasvavatele nõudmistele olla paindlik b) tarnijaga võimekuse ja temaga seotud riskide

tuvastamine ja nende mõju hindamine ettevõtte tegevusele

c) tarnija sobivuse väljaselgitamine d) tarnijale järjest keerulisemate ülesannete

andmine (lühem tarneaeg, suuremad kogused, koguste muutumine suures ulatuses jne), et selgitada välja piir, kust alates ei suuda tarnija kliendipoolseid nõudmisi täita

169. Millise dokumendi saatmisega

soovitakse saada pakkumust kaupade ostmiseks?

a) RFP - Request for Proposal b) RFQ - Request for Quatation c) RFI - Request for Information d) SOW - Scope of Work


16

170. Mida tähendab tarnijapoolne makseaja pikendamine ostjale, kui maksetähtaega pikendatakse ühe kuu võrra, tehingute maksumus kuus on 120 000 € (koos km-ga) ja keskmine pangaintress on 6%? Tähendab täiendavat kasu alternatiivtulu (intressitulu) näol …… ulatuses.

a) 100 € b) 500 € c) 600 € d) 1200 €

171. Milline on tooteühiku müügikasum,

kui toote müügikate (brutotulu) on 5,0 € ja üldkulud brutotulust 40%?

a) 5,0 € b) 4,0 € c) 3,0 € d) 2,0 €

172. Millisest kulu liigist varude juhtimises

on jutt, kui käsitletakse ostutellimuse koostamise kulusid, tellimuse edastamise kulusid, tarne jälgimisega seotud kulusid, ostuarvete töötlemise ja arvete tasumise kulusid ning vastuvõtukulusid laos?

a) ostukuludest b) säilituskuludest c) tellimiskuludest d) tarnekuludest


„supply management“? a) hankejuhtimine avaliku sektori

organisatsioonis b) ettevõtte tegevuseks vajalike toodete ja

teenuste vajaduste väljaselgitamine, nende omandamise ja haldamise erinevad tegevuste läbiviimine

c) riigihangete korraldamine d) tarneahela haldamine

174. Mis on ingliskeelse termini „supply

management“ eestikeelne vaste? a) tarneahela haldamine b) tarneahela juhtimine c) tarne- ja hankejuhtimine d) tootmisettevõtte varustustegevuse haldamine

175. Mida tähendab akronüüm TCO? a) põhimõte, mille järgi peaks tarbija enne ostu

sooritamist tuvastama kõik olulised toote ostu, tarbimise ja teenindamisega seotud võimalikud kulud

b) lähenemisviis ostutegevuses, mille eesmärgiks on mõista ja arvutada teatud tarnijalt teatud

toote või teenuse ostmisega seotud tegelikku kogukulu

c) lähenemisviis hankejuhtimises, mille alusel tuleks teha kindlaks kaupade soetamisega seotud ostutegevuse kulud ettevõttes

d) kõigi ostutegevusega seotud kulude arvestamine ja suunamine sisalduvatena müügihinnas edasi kliendile

176. Mida tähendab akronüüm TCO? a) Tariff Calculation Optimization b) Total Cost of Ownership c) Traffic Control Organization d) Trading Cost Optimization


„strategic sourcing“? a) hanketegevus, millega tegelevad ainult

strateegilised ostjad b) pikaajaline koostöö ettevõtte jaoks strateegilise

tarnijaga c) pikaajaliste hankevajaduste väljaselgitamine,

nendeks vajadusteks tarneallikate leidmine, tarnijate selekteerimine ja tarnijate tulemuslikkuse haldamine

d) mõtteviis, mille järgi on õigem teha koostööd paljude väikeste tarnijate asemel mõnede suurte tarnijatega


„single sourcing“? a) ühe tarnija kasutamine olukorras, kus

alternatiivsed tarnijad puuduvad b) hange, mille puhul otsustab organisatsioon

kasutada teatud toote või teenuse ostmiseks üht tarnijat isegi siis, kui saaks kasutada ka teisi samalaadseid tarnijaid

c) pikaajaline koostöö ühe tarnijaga d) kõikide materjalide hankimine ühelt tarnijalt

179. Millist kasu on võimalik saada

üldjuhul tsentraliseeritud ostudest? a) vähenevad veokulud b) vähenevad veokulud ja väheneb ostuhind

(suurem hinnaalandus) c) ostuprotsess kiireneb d) tarnijate arv väheneb

180. Juhul kui toote ostuhinda

(materjalikulu) õnnestub vähendada 25 € võrra,

a) suureneb ettevõtte kasum 25 € võrra b) väheneb ettevõtte kasum 25 € võrra c) suureneb ettevõtte kasum 12,5 € võrra d) ei muutu sellest ettevõtte kasum


17

181. Juurdehindlus võrdub a) (ostuhind – müügihind) / müügihind*100% b) (ostuhind – müügihind) / ostuhind*100% c) (müügihind – ostuhind) / ostuhind*100% d) (müügihind – ostuhind) / müügihind*100%

182. Miks on oluline tarnijate ja

allhankijate hindamine? a) muutmaks tihedamaks omavahelist koostööd b) saamaks infot selle kohta, kas ja kuidas suudab

tarnija täita kokkulepitud tingimusi c) veendumaks, et tarnijal eksisteerib samuti

kvaliteedijuhtimise süsteem d) selleks, et integreerida tarnija või allhankija

oma ettevõtte tegevusse

183. Müügimarginaal võrdub a) (müügihind – ostuhind) / ostuhind*100% b) (müügihind – ostuhind) / müügihind*100% c) (ostuhind – müügihind) / ostuhind*100% d) (ostuhind – müügihind) / müügihind *100%

184. Kas Euroopa Liidu liikmesriikide

vahel toimuva kaubavahetuse korral on kaupade sisseveol vaja tasuda impordi tollimaksu?

a) on vaja tasuda b) pole vaja tasuda c) tuleb tasuda põllumajandussaaduste sisseveol d) tuleb tasuda elektroonikatoodete sisseveol

185. Toote hind koos käibemaksuga on

24,00 €. Kehtiv käibemaksu määr on 20%. Milline on käibemaksu osa toote hinnas?

a) 6,00 € b) 4,80 € c) 4,00 € d) 3,00 €

186. Mille võrra erineb üldjuhul toote või

teenuse müügihind selle omahinnast? a) kasumi võrra b) kahjumi võrra c) rentaabluse võrra d) müügimarginaali võrra

187. Kuidas mõjutab toote ostuhinna

vähenemine 10 € võrra tootmis- või kaubandusettevõtte kasumit?

a) kasum väheneb 10 € võrra b) kasum ei muutu ostuhinna muutudes c) kasum suureneb 10 € võrra d) kasum suureneb keskmiselt poole võrra

arvestades ostuhinna muutumist

188. Ostuosakonna ja ostjate tegevuse osakaal ning vastutus ettevõttes

a) on pigem kasvamas b) on pigem kahanemas c) ei muutu, kuna ostjad ei saa oma tegevusega

aidata kaasa ettevõtte müügi- ja majandustulemuste parendamisele

d) on viimastel aastatel küll suurenenud, kuid hakkab taas vähenema seoses internetikaubanduse arengu ja madalate organisatsioonide tekkega

189. Milline on sobivam ja otstarbekaim

ostutöö jaotamise mudel organisatsioonis? a) üks ostja teeb kogu ostutöö b) ostutöö on jaotatud ettevõtte erinevate

allüksuste töötajate vahel, kusjuures kellelegi pole ostmine põhitööks

c) ostja sooritab põhiosa ostutööst, ülejäänu teevad muude allüksuste teatud töötajad, kes ostavad midagi aeg-ajalt

d) ostja sõlmib hankelepingud ja koostab hankeplaanid, tegeliku ostutöö teevad nende lepingute raames muude allüksuste töötajad, kellele ostmine ei ole põhitegevuseks

190. Sageli otsustavad juhid, et tarnijate

arvu ei ole otstarbekas vähendada ja osta tuleb alati kõige odavama pakkuja käest. Milline järgmistest väidetest on sellise käitumisviisi puhul õige?

a) taoline lähenemisviis tähendab ettevõttele enamasti suurimat võimalikku kasumit

b) taolist lähenemisviis on õige kasutada mahukaupade ostmisel

c) taoline lähenemisviis on üldtunnustatud ja ainuõige

d) selline lähenemisviis tähendab ettevõttele enamasti lõppkokkuvõttes suuremat aja- ja rahakulu ning ei paku parimat teenindustaset

191. Mis on tavapäraselt strateegilise

ostutöö osadeks kaubanduses? a) ostutöö planeerimine, nõudluse

prognoosimine, tarnijate valik, raamlepingute sõlmimine, ostuprotsessi haldamine

b) hinnaläbirääkimised ja hinnakokkulepete sõlmimine, aastalepingute sõlmimine, tarneklausli määramine

c) ostutarbe tuvastamine, tellimisaja kindlakstegemine, tellimispartii suuruse määramine, tellimuse vormistamine ja edastamine

d) kategooriajuhtimine, ostu kogukulu arvutamine, transpordi- ja tellimiskulude jälgimine


18

192. Kas hulgi- ja jaekaubanduses peaksid töötama tarneahela juhid?

a) tarneahela juht peaks olema igas hulgimüügifirmas

b) tarneahela juht peaks olema igas jaeketis, kuna on vaja koordineerida ostu- ja jaotustegevust

c) hulgi- ja jaekaubanduses on tegemist on jaotusahelatega, tarneahela juhi järele puudub vajadus

d) vajaduse tarneahela juhi järele otsustab ettevõtte tegevjuht lähtuvalt tarnetega seotud probleemide hulgast ettevõttes

193. Millist taset loetakse aktsepteeritavaks

kaomääraks jaekaubanduses? a) 1% b) 2% c) 3% d) 4%

194. Millest on enamasti põhjustatud

ülemäära suur tagastuste maht esmatarbekaupade hulgikaubanduses?

a) kauplused esitavad igapäevaselt ülemäära suuri tellimusi

b) kauplused esitavad tellimusi liialt harva, mistõttu poodides jäävad seisma suured kogused ja varitseb oht, et realiseerimistähtaegadega tooted aeguvad

c) kaupluste infosüsteemides on varguste tõttu väärad laosaldod

d) müügijuhid saadavad müügikampaaniate käigus kauplustesse ülemäära suuri kaubakoguseid

195. Mis on peamiseks probleemiks

jaotusahelas VMI kasutamisel hulgi- ja jaekaubanduse vahel?

a) elektrooniline andmevahetus hulgimüügifirma ja kaupluste vahel ei tööta usaldusväärselt

b) kaupluste ostutöötajad ei suuda määrata õigesti kasutus- ja reservvaru

c) täiendustellimuste tegemisel ei arvestata nõudluse hooajalisust ja varguste poolt põhjustatud väärasid füüsilisi saldosid

d) hulgimüügifirma tarnevõime on ebapiisav, mistõttu ei täideta korrektselt kõiki tellimusi

196. Kas jaemüügiettevõtetes oleks vaja

arvutada puudumiskulusid? a) puudub vajadus, kuna see ei annaks teavet,

mille põhjal parandada oma toodete saadavust b) puudub vajadus, kuna puudumiskulud

jaekaubanduses on marginaalsed c) on vaja arvutada ostjate parema teenindamise

(kaupade saadavuse) eesmärgil

d) on vaja arvutada, et omada ülevaadet teostamata müügist ja saamata müügitulust

197. Miks ei suudeta jaekaubanduses

üldjuhul arvutada puudumiskulusid? a) puudumiskulude teadmist ei peeta oluliseks b) puudumiskulude arvutamine on aeganõudev,

vaja on andmete kogumist ja töötlemist ning arvutamiseks puudub kompetents

c) ei soovita, et ettevõtte omanikud saaksid informatsiooni saamata kasumiosa kohta

d) puudumiskulude arvutamine lisab kulusid, mis on lõppkokkuvõttes suuremad kui puudumiskulud

198. Kas ja milleks on vaja ostja

eetikakoodeksit ehk eetilise ostutöö põhimõtteid?

a) ostutöötaja eetiliste reeglite kehtestamise järele puudub vajadus, kuna pole võimalik olukord, milles ostja võtaks vastu otsuseid lähtuvalt isiklikest huvidest

b) saavutamaks ostutöötajate otsused, mis on tehtud lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumitest, mis lähtuvad ettevõtte (selle omanike) huvidest

c) võitlemaks organisatsioonisisese korruptsiooniga

d) kehtestamaks ärimaailmas kindlad reeglid, mida järgitakse kõikides ettevõtetes ja mis viiksid otsustamise kriteeriumid kõikjal ühesugustele alustele

199. Materjalide pideva saadavuse kindlustamine ning materjalide ja teenuste ostukulude vähendamine on

a) ostustrateegia eesmärgid ja vastutusalad b) ostupoliitika eesmärgid ja vastutusalad c) ühtaegu nii ostustrateegia kui ka ostupoliitika

eesmärgid ja vastutusalad d) esimene on ostustrateegia eesmärk, teine

ostupoliitika võtmeküsimus

200. Tarnija hindamine on toiming, mida oleks vaja teostada

a) enne esimese tellimuse esitamist b) tarnijaga koostöö tegemise ajal c) enne esimese tellimuse esitamist ja tarnijaga

koostöö tegemise ajal d) pärast tarnijaga koostöö lõppemist

201. Tootmisettevõtete ostjad hangivad

tootmiseks vajalikke materjale üldjuhul a) enamasti vabaturul b) enamasti paljude tarnijatega turul c) enamasti väheste tarnijatega turul d) enamasti monopoolsel turul


19

202. Tootmisettevõtte ostjad peaksid osalema uue toote arendus- ja tootmise alustamise protsessis alates

a) toote arendamise varajastest arengufaasidest b) hetkest, mil on selgunud esialgne

materjalivajadus c) hetkest, mil on selgunud lõplik

materjalivajadus d) hetkest, mil uue toote arendus on lõpetatud ja

tootmise planeerijad on edastanud ostjatele materjalispetsifikatsioonid

203. Kuidas oleks õige saata

potentsiaalsetele tarnijatele päringuid elektronposti teel?

a) kõigile võimalikele tarnijatele ühe meiliga b) potentsiaalsed tarnijad grupeeritakse turuosa

suuruse järgi ja päring saadetakse erinevatele gruppidele ühe meiliga

c) igale potentsiaalsele tarnijale saadetakse eraldi meil

d) pole vahet kuidas talitada, oluline on saata päringud võimalikult paljudele tarnijatele

204. Toote kasum on a) toote müügi- ja müügieelse kulu vahe b) toote müügihinna ja müügieelse kulu vahe,

millest on arvatud maha püsivkulud c) toote müügi- ja ostuhinna vahe, millest on

arvatud maha muutuvkulud d) toote müügi- ja ostuhinna vahe, millest on

arvatud maha püsivkulud

205. Toote brutotulu ehk müügikate on a) toote müügi- ja ostuhinna vahe b) toote müügi- ja ostuhinna vahe, millest on

arvatud maha toote muutuvkulud c) toote müügi- ja ostuhinna vahe, millest on

arvatud maha toote püsivkulud d) toote müügi- ja ostuhinna vahe, millest on

arvatud maha toote muutuv- ja püsivkulud

206. Toote ostmisel edasimüügiks on muutuvkuludeks

a) toote soetamise ja säilitamisega seotud logistikakulud

b) toote hind, transpordikulu, vastuvõtukulu laos, toote säilitamise kulu edasimüügi ootel, toote säilitamisega seotud riskikulu

c) toote hind, transpordikulu, tellimiskulu, vastuvõtukulu laos, toote säilitamise kulu edasimüügi ootel, toote säilitamisega seotud riskikulu ning võimalik impordimaks ja/ või aktsiisimaks

d) transpordikulu ja riiklikud maksud

207. Toote ostmisel edasimüügiks on püsivkuludeks

a) toote ostmise ja säilitamisega seotud logistikakulud

b) ettevõtte erinevad tegevuskulud, mis on jaotatud müüdavatele toodetele mingi põhimõtte alusel

c) kõik ettevõtte kaudsed kulud d) toodete ostmisel tasutavad riiklikud maksud

208. Ettevõtte kogukulu on a) selle püsiv- ja muutuvkulu summa

arvestusperioodil b) selle püsiv- ja muutuvkulu vahe

arvestusperioodil c) püsiv- ja muutuvkulu summa, millele lisandub

kasum d) ettevõtte kõigi allüksuste kulu, millest

arvatakse maha kasum

209. Ettevõtte tootmisvõimsuse kasutamise suurenemisel ettevõtte püsivkulu ühe toote kohta

a) ei muutu b) suureneb c) väheneb d) võib suureneda või väheneda sõltuvalt

muutuvkulude tasemest

210. Edasimüüja ettevõtte kriitiline punkt (€) on

a) brutotulu määr, mis on võrdne ettevõtte püsivkulude summaga

b) müügikäive, mille puhul on muutuvkulud ja püsivkulud võrdsed

c) kogukulu tase, mille puhul püsivkulu hakkab ületama muutuvkulu

d) müügikäibe tase, mille vähenedes hakkab ettevõte kaotama likviidsust

211. Müüdava tooteartikli kriitiline punkt

(tk) on a) müüdud tooteartikli kogus, mille puhul on

selle muutuv- ja püsivkulud võrdsed b) müüdud tooteartikli kogus, mille puhul on

toote brutotulu määr võrdne sellele jaotatud püsivkulu osaga

c) tooteartikli kogukulu tase, mille puhul toote püsivkulu osa hakkab ületama selle muutuvkulu

d) müüdud tooteartikli kogus, mille puhul on toote müük veel kasumlik


20

212. Käibemaksu (20%) eurodes toote müügihinnast arvutatakse alljärgneva valemi järgi:

a) käibemaks = 0,20 x toote käibemaksuga müügihind / 1,20

b) käibemaks = 0,20 / toote käibemaksuga müügihind x1,20

c) käibemaks = toote käibemaksuga müügihind / 1,20

d) käibemaks = 1,20 / toote käibemaksuga müügihind

213. Käibemaksuta müügihinda toote

käibemaksuga (20%) müügihinnast arvutatakse alljärgneva valemi järgi:

a) käibemaksuta müügihind = käibemaksuga müügihind / 0,20

b) käibemaksuta müügihind = käibemaksuga müügihind / 1,0 + 0,20

c) käibemaksuta müügihind = 1,0+ 0,20 / käibemaksuga müügihind

d) käibemaksuta müügihind = 0,20 / käibemaksuga müügihind /100

214. Kui toote muutuvkulud (km-ta) on 10.00 € ja toote müügihind (km-ta) on 12.60, siis juurdehindlus on

a) 1,26 b) 0,26 c) 26% d) 126%

215. Kui toote käibemaksuga müügihind on

60.00 € ja käibemaks on 20%, siis ilma käibemaksuta müügihind on

a) 72.00 € b) 58.00 € c) 50.00 € d) 48.00 €

216. Kui toote arvestuslik müügihind

käibemaksuga on 10.06 €, siis toote hinnasildi hind võiks olla pigem

a) 9.95 € b) 10.00 € c) 10.05 € d) 10.10 €

217. Kui toote tavapärane käibemaksuga müügihind on olnud 15.00 € ja sellele pakutakse hinnaalanduse määra 20%, siis selle uus käibemaksuga hind on

a) 14.00 € b) 13.00 € c) 12.00 € d) 11.00 €

218. Kui toote tavapärane käibemaksuga

müügihind on olnud 60.00 € ja sellele pakutakse hinnaalanduse määra 50%, siis toote uus käibemaksuta hind on

a) 35.00 € b) 30.00 € c) 25.00 € d) 20.00 €

219. Toote tavapärane käibemaksuga

müügihind müügihooajal on olnud 50.00 €. Müügihooaja keskel pakutakse sellele allahindlust 20% ja müügihooaja lõpul veel 30%. Missugune on toote käibemaksuga hind müügihooaja lõpul?

a) 40.00 € b) 32.00 € c) 28.00 € d) 25.00 €

220. Missugune on ettevõtte keskmine

makseaeg tarnijatele, kui tarnijatelt ostetakse aastas (km-ga) tooteid ja teenuseid 730 000 € eest ja kreditoorne võlgnevus on keskmiselt 40 000 €?

a) 10 päeva b) 14 päeva c) 20 päeva d) 21 päeva

221. Millise dokumendiga loetletutest

antakse edasi ostetava teenuse kirjeldus? a) RFQ - Request for Quatation b) RFP -Request for Proposal c) RFI - Request for Information d) SOW - Scope of Work

222. Ostutegevust väljendab inglise keeles

järgmine oskussõna: a) purchasing b) procurement c) sourcing d) supplying


21

Vastused 1-b; 2-a; 3-c; 4-d; 5-c; 6-d; 7-c; 8-d; 9-d; 10-c; 11-a; 12-c; 13-a; 14-b; 15-a; 16-a; 17-c; 18-c; 19-b; 20-a; 21-c; 22-c; 23-a; 24-c; 25-c; 26-c; 27-d; 28-d; 29-b; 30-b; 31-b; 32-b; 33-c; 34-c; 35-d; 36-c; 37-c; 38-a; 39-c; 40-c; 41-d; 42-c; 43-b; 44-b; 45-c; 46-a; 47-c; 48-d; 49-b; 50-c; 51-c; 52-c; 53-d; 54-b; 55-c; 56-b; 57-d; 58-a; 59-b; 60-a; 61-c; 62-c; 63-b; 64-b; 65-b; 66-a; 67-b; 68-c; 69-c; 70-a; 71-a; 72-a; 73-d; 74-c; 75-d; 76-c; 77-b; 78-d; 79-b; 80-a; 81-a; 82-b; 83-c; 84-a; 85-a; 86-b; 87-b; 88-d; 89-b; 90-a; 91-c; 92-c; 93-d; 94-b; 95-c; 96-b; 97-a; 98-c; 99-b; 100-c; 101-b; 102-a; 103-d; 104-c; 105-d; 106-d; 107-b; 108-c; 109-b; 110-a; 111-a; 112-b; 113-b; 114-b, 115-d; 116-a; 117-d; 118-c; 119-a; 120-b; 121-b; 122-c; 123-b; 124-c; 125-b, 126-b; 127-b; 128-b; 129-b; 130-a; 131-b; 132-a; 133-a; 134-c; 135-b; 136-b; 137-b; 138-c; 139-d; 140-c; 141-d; 142-d; 143-b; 144-c; 145-b; 146-b, 147-d; 148-c; 149-d; 150-d; 151-a; 152-b; 153-c; 154-c; 155-c; 156-b; 157-b; 158-b; 159-b; 160-d; 161-d; 162-c; 163-c; 164-b; 165-c; 166-b; 167-d; 168-b; 169-b; 170-b; 171-c; 172-c; 173-b; 174-c; 175-b; 176-b; 177-c; 178-b; 179-b; 180-a; 181-c; 182-b; 183-b; 184-b; 185-c; 186-a; 187-c; 188-a; 189-a; 190-d; 191-a; 192-c; 193-a; 194-d; 195-c; 196-d; 197-b; 198-b; 199-a; 200-c; 201-c; 202-a; 203-c; 204-b; 205-b; 206-c; 207-b; 208-a; 209c; 210-a; 211-b; 212-a; 213-b; 214-c; 215-c; 216-a; 217-c; 218-c; 219-c; 220-c; 221-d; 222-b.

Documents

5 Testid-varud ja ostutegevus - Seilecs · 2020. 2. 4. · Microsoft Word - 5 Testid-varud ja ostutegevus Author: Ain Created Date: 1/30/2020 12:50:29 PM