Upload
jaiku
View
523
Download
8
Embed Size (px)
Citation preview
Riskianalüüs, riskihindamine, riskihaldamine
Priit SiitanTransporditeaduskonna dekaan
Mõisted
OHT – on ebasoodne olukord, mille mõjul võib tekkida inimesele vigastusi või muid tervisekahjustusi, samuti keskkonnakahju. Nõrgendab süsteemi ettekavatsetud funktsioonide täitmist. Ohud: vigastusoht, nakkusoht, plahvatusoht.
OHUTEGUR – vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Võib tekitada ka keskkonnakahju, varalise kahju. Ohutegurid töökeskkonnas: füüsikalised, keemilised, boiloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised.
RISK – ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosus ning sellega kaasneva kahju vaheline seos. Tähendab suuremat või väiksemat võimalust, et keegi võib saada ohu tõttu kannatada.
Risk on hüpoteetiline suurus, tagajärgede teostumine on ebakindel.
Talumatu risk
Talutav risk
Üldiselt vastuvõetav risk
Risk talutav vähendamisel, mille kulu ületab tulu
Talutav risk, vähendamisel saadud tulu suurem kulust
Ebaoluline risk
Riskianalüüs-süsteemi piiritlemine-Ohtude kindlakstegemine-Riskisuuruse hindamine
Riskitaseme määramine- riski õigustatuse määramine- alternatiivide analüüs
Riskide vähendamine-otsustamine-tegutsemine-järelevalve
Riskihindamine
Riski haldamine
RISKIHINDAMINE – koosneb riskianalüüsist ja
riskitaseme määramisest. Tehakse otsus riski vastuvõetavuse kohta, mis on seotud nii arstiteadusliku kui majandusliku hinnanguga
RISKIANALÜÜS – osa riski hindamisest. Koosneb analüüsitava objekti piiride määramisest ja riskide suuruse ja tagajärgede raskuse hindamisest.
OHTUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE – samm riskianalüüsis, milles kvalitatiivselt sedastatakse ohu eksisteerimine ja iseloomustatakse ohtu
Riski võimalikud tagajärjed
1- väike aineline kahju2 - õnnetus, mis ei tekita
vigastusi3 - kerge vigastus4 - raske vigastus5 - surm 6 - mitu surmajuhtumit
Riski tõenäosus 1 - Ebatõenäoline 2 - võimalik, et mitte
tõenäoline 3 - tõenäoline 4 - vältimatu (aja
jooksul)
Ettevõttes teostatava riskianalüüsi põhieesmärk
Töötajate tervisele ja nende töövõimele kahjulikult mõjuvate tegurite väljaselgitamine
Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes
Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks
Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine
Töötajate väljaselgitamine, kelle tervis on ohustatud
Riskide hindamine Riskihindamise eesmärgiks on anda tööandjale infot töötajaid
ähvardavate ohtude kohta. Riskihindamise edukaks läbiviimiseks on vaja: - kindlaks määrata ohud, et tööandjal oleks võimalik otsustada,
millist tegevust arendada töötajate tervise ja ohutuse kaitseks, võttes arvesse kehtivat seadusandlust
- hinnata riske, et oleks võimalik valida head töövahendid, ohutumad keemilised ained, korraldada eeskujulukult tööd
- hinnata olemasolevate kaitsevahendite piisavust - esitada abinõusid tähtsuse järjekorras - näidata, et kõik tööga liituvad tegurid on arvesse võetud ja riske
ning ohutusmeetmeid on hinnatud kompetentselt - toiminguid, mis parandavad töötingimusi.
Riskihindamine Taustinformatsioon Meeskonna moodustamine Süsteemi piiritlemine ja meetodi valik Ohtude identifitseerimine Ohustatud isikute väljaselgitamine Riskihindamine Aruanne Tegevuskava
Taustinformatsioon Ettevõtte – osakonna nimetus Töö/tegevusvaldkond Töötajate arv (vanuseline, sooline, ametialane) Olme ja toitlustamine Tööaeg ja palgasüsteem (tüki-, ajatöö) Eelnevad ülevaatused, töökeskkonna mõõtmised,
tervisekontrolli tulemused Andmed tööõnnetuste, kutsehaiguste ja haiguspäevade kohta Tööprotsess Madala töövõimega töötajad Kasutatavad kemikaalid, ohutuskaardid Tööohutus ja tegevusplaan Ettevõtte kvaliteedisüsteem Töövõime säilitamine/rehabilitatsioon Esmaabi ja tegutsemine hädaolukorras
Riskihindamiseks meeskond
Sõltuvalt tööspetsiifikast, töökeskkonnast Insener (teostab töökeskkonnas mõõtmisi) Tööhügieenik, töötervishoiuarst, -õde Ergonoom Psühholoog Toksikoloog Töökeskkonnaspetsialist ja –volinik
Riskihaldamine Tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke
kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi
Riskihaldamine on tegevus, mis sisaldab: - üldist ettekujutust olemasolevatest riskidest - süstemaatilist uurimist, kuidas riskist tulenevaid võimalikke kaotusi viia miinimumini - otstarbekohast haldamismeetodi valimist ja
teostamist - riskitaseme vähendamist või ohuteguri
eemaldamist töökeskkonnast
Riskihaldamise meetodid Aine või protsessi keelustamine Ekspositsioonistandardite kehtestamine/täitmine Informeerimine Kindlustus Preventsiooni ja kontrollmeetmete kasutamine
töökohal - protsessi või aine asendamine - masinaehituse kontroll - töösüsteemide parandamine - isikukaitsevahendite kasutamine
Riskitaseme määramisel kasutatakse tavaliselt maatrikseid (Briti standart BS 8800)
TagajärjedEsine-mine
Väheohtlik(vigastust ei esine)
Ohtlik(kerge vigastus)
Eriti ohtlik (raske vigastus)
Väga ebatõenäoline
Vähene risk I
Vastuvõetav risk II
Keskmine risk III
Võrdlemisi ebatõe-näo-line, kuid võimalik
Vastuvõetav risk II
Keskmine risk III
Suur riski IV
Tõenäoline Keskmine risk III
Suur risk IV
Talumatu risk V
Põhjus/Tagajärg
Mõjude ilmnemine, riski tõenäosus
Vähesel määral ohtlikud, ärritavad, sööbivad, sensibiliseerivad ained. Kerge mööduv haigus
Ohlikud, tuleohtlikud, nahakahjustusi tekitavad kemikaalid. Haigestumisel on järelmõjud, kerged püsivad muutused
Tugevalt ohtlikud ained, mürgised ained-kemikaalid. Haigestumisel tekivad kauakestvad järelmõjud, eluiga lühendavad haigused.
Ebatõenäosed juhuslikud mõjud, ärritavaid ja sööbivaid aineid kasutatakse harva
Ohutusabinõusid pole vaja kasutada I
Pidev jälgiminevähene risk II
Kasutada ohutusabinõusidKeskmine risk III
Võimalikud tervisekahjustused, ärritavaid ja sööbivad jm kahjulikke aineid kasutatakse iga päev
Pidev jälgimine vähene risk II
Kasutada ohutusabinõusidKeskmine risk III
Ohutusabinõud on vältimatud Märkimisväärne risk IV
Tõenäoline tervisekahjustus, kokkupuude kahjulike ainetega iga päev
Kasutada ohutusabinõusidKeskmine risk III
Ohutusabinõud on vältimatudSuur risk IV
Ohutusabinõusid kasutada kohe Talumatu risk V
Riskitasemed VÄHENE RISK (I tase) – erilisi abinõusid ei vajata. VASTUVÕETAV RISK (II tase) – ei nõua üldjuhul lisaabinõude
rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel
KESKMINE RISK (III tase) – tuleb planeerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest.
SUUR RISK (IV tase) - nimetatud ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist. Abinõud tuleb rakendada 1 – 3 kuu jooksul.
TALUMATU RISK (V tase) – riski vähendamine on vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud.
Riskianalüüsi käik
Töökeskkonna vaatlus Küsimustiku tegemine ja analüüsimine Töökeskkonna parameetrite mõõtmine (akrediteeritud
labori poolt) Ohutegurite ja terviseriskide kirjeldamine
(dokumenteerimine) Abinõude väljatöötamine ja tegevuskava koostamine Erinevate meetmete rakendamine Töökeskkonna paranemine Uus riskianalüüs – soovitav dokumenteerida
ohutegurite taseme langus ja lisada riskinalüüsi dokumenti uued andmed ohuteguri tasemete kohta
Riskianalüüsi käigus dokumenteeritakse Töötajate tervisekontroll Vigastusi ning haigestumist välitivad meetmed
ettevõttes ja töökohtadel Isikukaitsevahendite, kaitseriietuse kasutamine Ruumide korrashoid Olmetingimused/hügieen Töötajate väljaõpe ja täiendõpe Esmaabi korraldus Avariiolukorras tegutsemine
1. Koostada riskide hindamise plaan
2. Planeeri hinnang, vali meetod
3. Kogu andmeid
4. Määra kindlaks ohud
5. Määrata kindlaks ohustatud isikud
6. Määra kindlaks ohustamise viis
7. Hinda riske kahju tõenäosuse ja raskuse järgi
Olemasolevad abinõud on piisavad
Abinõud ei ole piisavad
Lõpp
8. Uuri võimalusi riski kõrvaldamiseks või haldamiseks
10. Teosta haldamisabinõud
15.Teosta uus hindamine
9. Pane abinõud tähtsuse järjekorda ja vali haldamismeetod
11. Kirjuta hinnang
12. Mõõda efektiivsus
13. Kontrolli ja täienda plaani
Hinnang piisavalt heaEi ole vaja lisaabinõusid
Muutused on vajalikud
14. Jälgi riskihindamisprogrammi mõju
Muutus on toimunud Muutust ei ole
Lõpp
Lõpp
Riskide hindamine ja haldamine töökohal
Ohutusanalüüs
Koosneb riskianalüüsist kui ka hõlmab endas eelnenud sündmuste analüüsi.
Ohu põhjused:- seadmete tõrked- välised mõjud- töötaja vale tegevus
FTA (fault tree analysis)
Lähtutakse veast ja püütakse leida põhjus Uuritakse olukorda ja tingimusi, mis võivad
tekkida
Ergonoomiline analüüs
Tehnoloogia areng kiire, inimene on aga sama Kulub masin/seada, kulub samuti ka inimene Inimfaktor on väga oluline Hinnatakse töökeskkonda, tööliigutusi, tööasendeid Jälgitakse, et töö oleks kujundatud inimese järgi:
füüsiline kohandamine, vaimne kohandamine Ergonoomia eesmärk on inimese ohutuse, tervise ja
konfordi kindlustamine läbi töökoha kavadamise, töö organiseerimise ja töökeskkonna parandamise