-7/144 · 2015. 2. 19. · PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala Plastmassidest plaatmaterjalid ja rullmaterjalid Plastmassidest profiiltooted Vedelalt kasutatavad materjalid

Narva Kutseõppekeskuse Müürsepp 90 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava

1

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse

Direktori 29.10.2014.a Direktori 19.02.2015.a

käskkirjaga nr 1.1-7/68 käskkirjaga nr 1.1-7/144

Sihtrühm Põhiharidusega isikud

Õppevorm Statsionaarne õppevorm (koolipõhine õpe)

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

1 Sissejuhatus müürsepa eriala õpingutesse 5 EKAP / 130 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast, ehitamise üldistest põhimõtetest ja enim kasutatavate ehitusmaterjalide liigitusest,

orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused.

Õpingute käigus õppija arendab infotehnoloogia-, keemia-, eesti keele- ja võõrkeele-, füüsika - ja matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust,

meeskonnatöö- ja õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Nõudeta

Õpetajad: Irina Koževnikova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid

Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded T Pt P I

Õpilane:

1. omab ülevaadet

müürsepa eriala

õppekavast ja

õpitavatel kutsetel

tööjõuturul

nõutavatest

kompetentsidest

Õpilane:

leiab iseseisvalt

vajalikku teavet

õppekorraldusega

seonduva kohta eriala

õppekavast ning info- ja

kommunikatsioonitehnol

oogiapõhistest

õpikeskkondadest;

analüüsib juhendi alusel

ennast õppijana ja seab

oma õpingutele

eesmärgid;

leiab iseseisvalt teavet

edasiõppimis-, täiendus-

ja ümberõppe võimaluste

1. Kutsehariduse süsteemi ja

standardite tutvustamine 1.1 Edasiõppimise / enesetäiendamise /

elukestev õppimine/ võimalused.

1.2 Valitud eriala tutvustamine.

1.3 Reaalses töökeskkonnas erialaga

tutvumine.

8 4 Loeng

Vestlus

Arutelu

Test

Probleemi

lahendamine

Õppekäik

Kirjalik töö

Arvutusülesanne

Arutelu / vestlus

/ekskurssioon/ kirjalik

lühikokkuvõte

teemadest

Alateema kirjaliku

kokkuvõtte

teemakohasuse eest.


2

kohta kasutades

erinevaid eesti- ja

võõrkeelseid

teabeallikaid;

iseloomustab müürsepa

kutset ja kutsetasemete

erinevusi kasutades

kutsestandardite registrit;

osaleb õppekäikudel

ehitusettevõtetesse ja

koostab nähtu põhjal

kirjaliku ülevaate

kutsetöö eripära ja

õpitaval erialal

töölerakendumise

võimaluste kohta.

2. selgitab

ehitamise üldisi

põhimõtteid ning

omab ülevaadet

ehituskonstruktsio

onidest ehitamisel

ja müüritöödel

kasutatavate

ehitusmaterjalide

liigitusest

defineerib ja seostab

erinevate teabeallikate

põhjal mõisteid ja

termineid: ehitis,

rajatis, hoone,

projekteerimine,

ehitusprojekt,

tehnosüsteem,

ehitusmaterjal,

ehitusplats, ehitusluba,

ehitamine, kasutusluba,

energiatõhusus;

selgitab erinevate

teabeallikate põhjal

ehitamisele ja ehitisele

esitatavaid nõudeid;

nimetab ja

iseloomustab hoone

põhiosasid (vundament,

seinad, avatäited,

2. Ehitamise alused

2.1 Ehitusalased mõisted

2.1.1 Ehitise elutsükkel

2.1.2 Ehitusprojekt

2.1.3 Ehitamise etapid

2.1.4 Peamised üldehitustööd: mulla-,

vaia-, müüri-, montaaži-, betooni-

ja raudbetooni-, katusekatte- ja

viimistlustööd

2.1.5 Hoonete põhikonstruktsioonid ja

elemendid.

2.2 Ehitustegevuse õiguslik

regulatsioon ja kvaliteedinõuded.

2.2.1 Ülevaade erialast tegevust

reguleerivatest õigusaktidest ja

normdokumentidest

2.2.2 Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave

ET-1 0207-0068) ja

kvaliteedinõuded ehitustöödel

(RYL lähtuvalt).

28

6

Loeng

Vestlus

Arutelu

Test

Probleemi

lahendamine

Õppekäik

Kirjalik töö

Arvutusülesanne

Kirjalik tunnikontroll

(mõisted, hoonete

põhiosad ja neile

esitatavad nõuded).

Mõistete tundmise

eest (enda koostatud

konspekti abil).

Tunnikontroll 1.

1. Selgitab kirjalikult

mõisteid ja termineid:

ehitis, rajatis, hoone,

projekteerimine,

ehitusprojekt,

tehnosüsteem,

ehitusmaterjal,

ehitusplats, ehitusluba,

ehitamine,

kasutusluba,


3

vahelaed, katus)

lähtuvalt nende

ülesandest;

nimetab ja

iseloomustab etteantud

hoone skeemi alusel

hoone kande- ja

piirdetarindeid;

eristab ja nimetab

näidiste põhjal

enamlevinud

looduslikke ja

tehislikke kivimaterjale

ning võrdleb nende

füüsikalistest

omadustest lähtuvat

kasutusala ehitustöödel;

eristab näidiste põhjal

terastooteid (tala, ferm,

post armatuurkarkass)

ja selgitab näidete

põhjal nende otstarvet

ja kasutusala

ehitamisel;


erineva fraktsiooniga

puistematerjale (liiv,

kruus, killustik) ja

iseloomustab nende

omadustest lähtuvat

kasutusala ehitamisel;

liigitab tootenäidiste

põhjal

kinnitusvahendeid ja

selgitab näidete varal

nende väärkasutamisest

2.3 Ehitustööde organiseerimise

põhimõtted

2.3.1 Tööde planeerimise põhimõtted.

2.3.2 Tööde organiseerimise projekt.

2.3.3 Ohtlikud tööd ehituses,

ohutsoonid.

2.3.4 Tööde organiseerimine

ehitusplatsil.

2.3.5 Ehitusprotsessi juhtimise olemus

ning nõuded töötajate

juhendamisele ja väljaõppele.

2.3.6 Ajutiste teede rajamine

ehitusplatsil.

2.4 Ehitusmaterjalid ja –

konstruktsioonid

2.4.1 Materjalide omadused

Materjalide füüsikalised omadused

(mahumass, poorsus, hügroskoopsus,

veeimavus, aurutihedus, akustilised

omadused).

Termilised omadused (külmakindlus,

soojajuhtivus, soojamahtuvus,

tulepüsivus ja tulekindlus).

Mehhaanilised omadused (tugevus ja

selle alaliigid, kõvadus, hõõrduvus,

kuluvus, plastsus, elastsus, haprus,

löögitugevus).

2.4.2 Puitmaterjalid

Puidu liigid ja puidu füüsikalis-

mehhaanilised omadused,

Puidule esitatavad kvaliteedinõuded,

puitmaterjali klassifikatsioon

(ümarmaterjal, saematerjal,

pooltooted, puitdetailid ja

plaatmaterjal) ja kasutusala.

42

8

Loengupäevik

Grupitöö

Õpimapp

energiatõhusus.

Tunnikontroll 2.

Ehitamise nõuded ja

hoonete põhiosad:

vundament, seinad,

avatäited, vahelaed,

katus, kande- ja

piirdetarindeid.

Grupitöö: materjalide

tundmine

abimaterjalide

kasutamisega.


4

tulenevaid ohte

ehitustöödel;

liigitab ehitustöödel

kasutatavaid

isolatsioonimaterjale

(hüdro-, heli- ja

soojusisolatsioon)

lähtuvalt nende

füüsikalistest

omadustest ja

otstarbest;

selgitab teabeallikate

põhjal mördi-, betoon-

ja kuivsegude erinevusi

ja sellest lähtuvat

kasutusala

konstruktsioonide

ehitamisel;

selgitab mõisteid

kinnitusvahendid,

deformatsioonivuuk,

postid, talad, fermid,

sillused, paneelid

iseloomustab kasutades

erinevaid teabeallikaid

erinevaid ehitussegusid

nende omadusi ja

kasutusvõimalusi

lähtuvalt

objektinõudest.

Puidukaitsevahendid ja nende

kasutusala.

2.4.3 Kivimaterjalid

Looduslikud kivimaterjalid: kivimite

klassifikatsioon, koostis, liigitus,

omadused ja kasutusalad.

Tehiskivimaterjalid:

keraamilised materjalid (savitellised,

katusekivid, plaadid, keramsiit,

ahjupotid jms); valmistamine,

omadused ja kasutusala;

põletamata tehiskivimaterjalid

(silikaattooted, betoontooted sh

raudbetoon): tootmine, omadused,

liigitus ja kasutusala.

2.4.4 Metallmaterjalid

Mustad metallid: teras ja malm,

enamkasutatavad profiilid, mustade

metallide kasutusala.

Värvilised metallid ja nende sulamid:

nende omadused ja kasutusala.

Metallide korrosioon ja

korrosioonikaitse.

2.4.5 Mineraalsed sideained

Lubi, kips, tsement ja savi - nende

omadused, kasutusala.

2.4.6 Ehitussegud

Mördisegu, selle omadused ja

kasutusalad.

Betoonisegude liigitus, omadused,

valmistamine ja kasutusala.

Kuivsegud.

2.4.7 Isolatsioonimaterjalid

Soojusisolatsioonimaterjalid.

Plaatmaterjalid; rullmaterjalid; villad;

vahud nende omadused ja kasutusala.


5

Hüdroisolatsioonimaterjalid: tõrvad,

kleepmastiksid, emulsioonid -

omadused, kasutusalad.

Katusekatte materjalid: asfaltbetoonid

ja nende omadused ning liigitus.

2.4.8 Viimistlusmaterjalid

Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja

veevabad värvid.

Puidukaitsevahendid (õlid, lakid,

peitsid, vahad jms).

Liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid

ja nende liigitus, omadused, ja

kasutusalad.

2.4.9 Plastmaterjalid

Ehitustöödel enamkasutatavad PVC,

PE, PP materjalid, nende omadused ja

kasutusala

Plastmassidest plaatmaterjalid ja

rullmaterjalid

Plastmassidest profiiltooted

Vedelalt kasutatavad materjalid ja

vahtplastid

Plastmaterjalide keevitatavus.

Materjalide ladustamise tingimused

ehitusplatsil

2.4.10 Kinnitusvahendid

Tüübel- ja naagelühendused.

Metallseotised (nurgikud, haagid,

hinged ogaplaadid, vekseltala

kandurid, poldid jne), naelühendused

ja kruviühendused, nende kasutusalad.


6

3. omab ülevaadet

müüritöödel

kasutatavatest

töövahenditest (sh

masinad ja

mehhanismid)

liigitab müüritöödel

kasutatavad

väikemehhanismid

vastavalt töötamise

põhimõttele (elektri,

suruõhu või vedeliku surve

mõjul töötavad) ja selgitab

teabeallikate põhjal

tööohutusnõudeid nende

kasutamisel

müüritöödel

kasutatavaid vajalikke

töövahendeid

(käsitööriistad, seadmed ja

väikemehhanismid) ja teab

nende nimetusi vähemalt

ühes võõrkeeles.

3. Ehitusel kasutatavad masinad ja

väikemehhanismid (sh

väikemehhanismid).

3.1 Mullatöömasinad, nende liigitus ja

otstarve:

Ekskavaatorid, buldooserid,

skreeperid jne.

Ehitustõstukid, nende liigitus, valiku

ja paigutuse põhimõtted: kraanad,

tõstukid.

Erinõuded kraanade tööle hoonete,

elektriliinide ja süvendite läheduses.

Väikemehhanismid, nende liigitus ja

otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja

sisepõlemismootoriga käsitööriistad.

Kinnitus- ja abivahendid. Nende

valiku, kasutamise ja hoolduse üldised

põhimõtted töötingimustest lähtuvalt.

Tervishoiu- ja tööohutuse nõuded

nende kasutamisel.

Ehitusplatsi transpordi liigitus ja

korralduse põhimõtted.

6 2 Loeng

Teoreetiline töö

(käsitööriistade ja

mehhanismide

tundmine)

Loengupäevik

Grupitöö

Õpimapp

Grupitöö:

probleemülesande

lahendamine

abimaterjalide

kasutamisega.

Etteantud tööülesande

(näit. välisseina

krohvimine

lubikrohviga)

teostamiseks vajalike

käsitööriistade ja

mehhanismide

valimine.

Kontrolltöö: test.

4. mõistab

töötervishoiu ja

tööohutuse

olulisust

ehitustöödel ja

oskab anda

esmaabi

koostab teabeallikate

põhjal ülevaate

ehitusprotsessil osalejate

vastutusest lähtudes

ehituses kehtivatest

töötervishoiu ja

tööohutusnõuetest;


põhjal ehitusplatsile

kehtestatud üldisi

töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid ning

analüüsib riske töötaja

4. Töötervishoid ja tööohutus.

4.1 Töökeskkond.

Üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja

elektrilised töövahendid.

Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise

meetmed.

Töökeskkonna ohutegurid (peamised

ohuallikad ehitusobjektil) ja

ohutusjuhendid.

Tervisekontroll.

Tööandja ja töötaja kohustused

õigused ja vastutus. Turvalisus.

6 6 2 Loeng

Loengupäevik

Praktiline töö

Töö paarides

Referaat (tööohutus,

töötervishoid, riskid

müüritöödel,

kutsehaigused)

Praktiline töö

(esmaabi andmine

väljamõeldud

õnnetuses trauma

saanud kannatanule)


7

tervisele ehitustööde

teostamisel sh töötamisel

välistingimustes;

nimetab

isikukaitsevahendeid ja

põhjendab nende

kasutamise vajalikkust

ehitustöödel;

toob näiteid

ehitustöödel kasutatavate

kemikaalide

(korrosioonitõrjevahendid,

plastifikaatorid jms) ja

teiste ainete

tervistkahjustavast mõjust

ja võimalikest seostest

kutsehaigestumisega;

valdab erialase

kutsetöö spetsiifikat

arvestades sobilikke rühi-,

koordinatsiooni- ja

võimlemisharjutusi, ja

sooritab neid vältimaks

pingeolukorrast ja

sundasenditest tulenevaid

kutsehaigusi;

demonstreerib

nõuetekohaselt

esmaabivõtete valdamist;

selgitab tööülesandest

lähtuvalt oma tegevust

õnnetusjuhtumi korral

ehitustöödel.

Isikukaitsevahendid ja nende õige

kasutamine.

Töötaja väärtegevusest tulenevad

ohud ja nende mõju töökeskkonnale,

kaastöötajatele.

Õnnetusoht ja käitumine

ohuolukorras.

Tööõnnetus ja kutsehaigus.

Ergonoomia.

Võimalike keskkonnariskide

hindamine töötaja ja kasutaja

seisukohalt.

4.2 Esmaabi.

Tegutsemine õnnetuspaigal (vigastuse

suuruse kindlakstegemine ja olukorra

hindamine, otsuse langetamine,

tegutsemine.

Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise

haavandite, vereringehäirete, põrutuse,

venituste, verejooksude, mürgituse,

võõrkehade, luumurdude, põletuse,

teadvusekaotuse puhul.

Esmaabi vahendid töökohal.

5) mõistab

energiatõhusa

ehitamise

selgitab etteantud

tööülesande põhjal

erinevate

5. Ehitiste energiatõhusus,

energiamärgis

8 4

Loeng

Grupitöö:

abimaterjale

kasutades, materjalide


8

põhimõtteid ja

olulisust

ilmastikutingimuste mõju

hoone välispiiretele (katus,

seinad, avatäited jms);

iseloomustab soojuse

levimise võimalusi

erinevates keskkondades

lähtudes soojusjuhtivuse

olemusest;

seostab hoone

soojuskadu soojusfüüsika

alaste teadmistega;


põhjal energiatõhususe

alaste üldmõistete

(energiaklass,

energiamärgis,

standardhoone,

madalenergiahoone,

passiivmaja, ligi

nullenergia hoone) sisulist

tähendust;

iseloomustab

soojusfüüsika

seaduspärasuste põhjal

hoonete soojapidavust

mõjutavaid tegureid

(soojustuskihi paksus ja

paigalduskvaliteet, niiskus,

külmasillad, vale materjali

valik,

kommunikatsiooniavad ja

läbiviigud,

tehnosüsteemide valik,

inimtegevuse mõju jne);

iseloomustab

soojusfüüsika

6. Piirete niiskusrežiim.

Veeauru sadestumine.

Niiskuskahjustused.

Vee- ja auruisolatsioon.

Arvutusülesanne.

Juhtumi analüüs

kulu arvutamine.

Probleemsele

seinakonstruktsioonile

võimaliku

remondilahenduse

pakkumine

Etteantud

seinamaterjalide

asetamine välisseina

ristlõikes õigesse

järjekorda lähtuvalt

niiskuserežiimist


9

seaduspärasustest

lähtuvaid võimalusi

hoonete soojapidavuse ja

energiatõhususe tagamisel;

toob näiteid töökultuuri

mõjust ehituse

kvaliteedile;

analüüsib enda

käitumisharjumusi ja

nende mõju

energiatarbimisele hoonete

ekspluateerimisel.

Kokku: 130 tundi 98 6 - 26

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel hindamine)

ÕV1 - Iseseisev töö - 4 tundi - teeb kirjaliku kokkuvõtte erialaga seotud kompetentsidest kutsestandardi alusel.

ÕV2 - Iseseisev töö - 6 tundi - aruteluks ettevalmistamine teemal „Hea ehitustava“ ja ehitusnormid.

Iseseisev töö - 8 tundi - probleemi lahendamine- etteantud ülesandele põhjendatud lahenduse pakkumine

(materjalide loetelu, hind, sobivus jne).

ÕV3 - Iseseisev töö - 2 tundi – õpimapi „Müüritöödel kasutatavad materjalid“ koostamine. Eesmärk:

Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid

ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade

parandus.

ÕV4 - Iseseisev töö - 2 tundi – referaat (tööohutus, töötervishoid, riskid müüriitöödel, kutsehaigused).

ÕV5 - Iseseisev töö – 4tundi - toob enda kogemuse põhjal näiteid energia mõõtetust kulutamisest.

ÕV1-5 - Õpimapi „Ehitamise alused“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks.

Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema

parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Arutelu, probleemi lahendamine, referaadi kirjutamine, arvutusülesanne, tunnikontroll, iseseisev töö,

õpimapid.

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul. Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise

ülesanded.

Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud läveni tasemel.

Kokkuvõtva hinde kujunemine Õpilane on läbinud mooduli kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt läveni tasemel ja

sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded sh. iseseisva töö positiivsele tulemusele.

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav) /õppematerjal E- kursus „Ehitamise alused“ https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3880

E –kursus „Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid“ https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2535

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3880

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2535


10

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat II. Tallinn: Ehitame. 2002.

Hirve, A., Meos, H. jt. Betoon ja raudbetoon, projekti ehituskirjeldus ja joonised. Tallinn: Eesti

Betooniühing; ET-INFOkeskus 2007 (illustreeriv materjal).

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10535450

http://www.ehitaja.ee.

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?raudbetoon.

http://www.materialsworld.ru/.

http://www.instrumentov.com/.

http://stroechka102.ru/inzhenernye-kommunikacii.

http://www.it-nv.ru/stroitelstvo_setei.

Белецкий Б.Ф. «Строительные машины и оборудование». Справочное пособие. - Ростов-на-Дону:

«Феникс», 2002.

Белецкий Б.Ф. «Технология и механизация строительного производства». Учебник. – Ростов на

Дону: Феникс, 2004.

Волков Д.П. «Строительные машины и средства малой механизации». Учебник. – М.: «Академия»,

2002.

Ищенко И.И. "Технология каменных и монтажных работ". - М., «Высшая школа», 2006.

Терентьев О. М., Лапидус А.А., Теличенко В. И. «Технология строительных процессов». – Ростов-

на-Дону: «Феникс», 2008.

Байер В. Е. Материаловедение для архитекторов, реставраторов, дизайнеров. – М: Астрель, 2004.

Hoonete remont ja rekonstrueerimine. Käärid, S. Tallinn:Tallinna Tehnikakõrgkool, 2002 (ladumise

tehnoloogia)

Tehiskivid ja looduskivid. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi [01/02/09].

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10535450

http://www.ehitaja.ee/

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?raudbetoon

http://www.materialsworld.ru/

http://www.instrumentov.com/

http://stroechka102.ru/inzhenernye-kommunikacii

http://www.it-nv.ru/stroitelstvo_setei

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?kivi


11


2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva

õppe põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid

T Pt P I

ÕV1. Mõistab

oma vastutust

teadlike

otsuste

langetamisel

elukestvas

karjääriplaneer

imise

protsessis.

1.1. analüüsib

juhendamisel enda

isiksust ja kirjeldab

oma tugevusi ja

nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri planeerimisel.

1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp,

temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused,

motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö,

grupitöö

Praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid“

„Väärtused ja soovid“)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid, oskused

(üldoskused, erioskused). Minapilt,

enesehinang, identiteet, reflektsioon, sotsiaalne

küpsus (Eneseanalüüsi läbiviimine oma

tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise

kaudu.)

1 1 Loeng,

praktiline töö,

grupitöö,

arutelu

Praktiline töö


„ Huvid“, „Vajadused“,

„Võimed“, „Oskused“,

„Elurollid“ „ Minapilt“)

1.2. seostab kutse, eriala

ja ametialase

ettevalmistuse

nõudeid tööturul

rakendamise

võimalustega

1.3. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt

tööturu, erialade ja

õppimisvõimaluste

kohta

2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu

tundmine karjääri planeerimisel.

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine eriala

valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents,

trendid ja arengusuunad, prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate

ootused, kutsestandardid, ametid ja kutsed,

kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid

eriala näitel.

1

1

Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö

Praktiline töö


„Erinevad tööturgu

tutvustavad infoallikad

internetis“), „ Nõutud

kompetentsid tööturul“,

„Kutsed ja ametid“)

2.2. Tööseadusandlus. töötamist mõjutavad

õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse ja

Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.

Elukestev õpe. Töömotivatsioon. Valdkonna

erialad, haridussüsteem, mitteformaalne

haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed,

1 1 Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö

Praktiline töö


„Töövõtulepingu näidis“

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)


12

õpimotivatsioon ja elukestev

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt

praktika-ja

töökohtade kohta

3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine

3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad.

Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid,

alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed.

Ametialane karjäär.Karjääriplaneerimine kui

elukestev protsess: karjäär,

karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja

karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja

karjäärinõustamine. Tööotsimine:

tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine.

1

1

Loeng, arutelu,

paaristöö,

praktiline töö

Praktiline töö


„Elurollid“, „Kuidas on

võimalik tööd leida?“)

1.5. koostab juhendi

alusel elektroonilisi

kandideerimisdokum

ente- CV,

motivatsioonikiri,

sooviavaldus-,

lähtudes

dokumentide

vormistamise heast

tavast

1.6. valmistab juhendi

alusel ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab

juhendamisel endale,

sh elektrooniliselt

lühi-ja pikaajalise

karjääriplaani

3.2.Kandideerimisdokumendid, tööintervjuu

eriala näitel. Isikliku karjääriplaani koostamine:

eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja

planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

eriala valdkonna näitel.

1 2 Loeng, iseseisev

töö, grupitöö

Grupitöö

(„Tööintervjuul“

osalemine)

Iseseisev töö

(Curriculum Vitae ja

motivatsioonikirja

koostamine ja esitamine)

(Lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani kirjutamine)

ÕV2. Mõistab

majanduse

olemust ja

majanduskesk

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke

vajadusi, lähtudes

ressursside

Majanduse alused

Alateemad:

1. Mina ja majandus (Majanduslikud otsused.

Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.)

6 9 5 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

Mitteeristav (A)

Infootsing e-

andmebaasidest

Eesti maksusüsteem;


13

konna

toimimist.

piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse

olemust

2.3 koostab juhendi

alusel elektrooniliselt

oma leibkonna ühe

kuu eelarve

2.4 loetleb Eestis

kehtivaid otseseid ja

kaudseid makse

2.5 täidab juhendamisel

etteantud andmete

alusel elektroonilise

näidistuludeklaratsio

oni

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni

peamiste

pangateenuste ja

nendega kaasnevate

võimaluste ning

kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks

juhendi alusel

riiklikku

infosüsteemi „e-riik“

2. Piiratud ressursid ja piiramatud

vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse

põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad

majandussüsteemid.)

3. Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus,

pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.)

4. Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja

kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.)

5. Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad

pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.)

selgitus,

rühmatöö

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsi

ooni

lahendamine

iseseisev töö

finantsasutuste hüviste

võrdlus;

Eesti majanduse

põhinäitajad;

Uurimistöö

Turumajanduse olemuse

kirjeldamine turu

nõudmise, pakkumise ja

tasakaalu seisukohast;

Harjutused (sh

veebipõhised)

Tuludeklaratsiooni

täitmine juhendi alusel;

Probleemülesannete

lahendamine (majanduslike

vajaduste kirjeldamine ja

eelarve koostamine);

Testid

ÕV3.

Mõtestab oma

rolli

ettevõtluskesk

konnas.

3.1 kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

valdkonnas

Ettevõtluse alused

Alateemad:

1. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja

olukord Eestis ning kodumaakonnas.)

6 9 4 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

meeskonnatöö,

Töölehtede täitmine

juhendi järgi teemadel:

ettevõtja ja palgatöötaja

erinevused,

ettevõtluskeskkond,


14

3.2 võrdleb iseseisvalt

oma võimalusi

tööturule sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnas

t

3.3 kirjeldab

meeskonnatööna

vastutustundliku

ettevõtluse

põhimõtteid

3.4 selgitab

meeskonnatööna ühe

ettevõtte

majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

3.5 kirjeldab

meeskonnatööna

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju

ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed

õpitava valdkonna

näitel ja koostab

juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani.

2. Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond.

Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline

keskkond.)

3. Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede

leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja

näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.)

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsi

ooni

lahendamine

Õppemängud

Õpilasfirma

Õppekäik

Ettevõtlusalase

info otsing

(www.eas.ee;

www.eesti.ee

jm)

iseseisev töö

ettevõtte töökorraldus,

äriidee

Praktiline töö (ÕF)

Test

Suuline esitlus: Eesti

ettevõtluse areng ja

olukord

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Tööleht (Äriideede

leidmine ja hindamine)

Majandustegevuse ülevaate

koostamine

praktikaettevõtte või

õpitava valdkonna

ettevõtte näitel;

Ärimudeli püstitamine,

lihtsa äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine

Ärimudeli püstitamine,

selle põhjal lihtsa äriplaani

koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine.

Tunnikontroll

Iseseisev töö: Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

palgatöötaja või

ettevõtjana;

Õpimapp/portfoolio

(kokkuvõttev)

ÕV4. Mõistab 4.1 loetleb ja selgitab Teema1. Sissejuhatus 6 loeng Teema1. Struktureeritud

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/


15

oma õigusi ja

kohustusi

töökeskkonnas

toimimisel.

iseseisvalt tööandja

ja töötajate peamisi

õigusi ning kohustusi

ohutu töökeskkonna

tagamisel

4.2 tunneb ära ja

kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi

ohutegureid ja

meetmeid nende

vähendamiseks

4.3 tunneb ära

tööõnnetuse ja

loetleb

meeskonnatööna

lähtuvalt

õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja

kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi

ja oma tegevust

tulekahju puhkemisel

töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri

allikatest, sh

elektrooniliselt

töötervishoiu ja

töökeskkonda.Töökeskkonnaalase

töökorraldus

1.1 Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,

töövahendid.

1.2 Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

Teema2.Töökeskkonna ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna füüsikalised, keemilised,

bioloogilised, füsioloogilised ja

psühhosotsiaalsed ohutegurid Meetmed

ohutegurite mõju vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.

3.2 Tööõnnetus.

3.3Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine

ning registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja

põhilised esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine

tulekahju puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja hindamine

4

4

4

2

6

esitlus

diskussion

e-õppe

keskkond

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonülesa

nne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

kirjaliktöö:test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema2.Struktureeritud

kirjaliktöö:test

(valikvastustega

küsimused)

Teema3.Struktureeritud

kirjaliktöö: küsimus -

vastus

Teema4.. Struktureeritud

kirjaliktöö: test (õige-vale

vastustega küsimused)

Teema5.Analüüs. NB!

Vaata iseseisev töö


16

tööohotuse alast

informatsiooni

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

peamisi erinevusi ja

kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja

õigusi, kohustusi ja

vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö,

tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto-

ja netotöötasu ning

ajutise töövõimetuse

hüvitist

Tööseadusandlus

1. Lepingulised suhted

(Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping, selle

liigid, sisu ja sõlmimise kord).

2. Töölepinguseadus –põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise

töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu

muutmine. Töölepingu pooled, nende

kohustused. Töölepingu lõpemine.

3. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk, lisatasu.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga

maksmise kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid:

põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus.

Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse

hüvitamine

4. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu

sõlmimine, õigused ja kohustused)

13

7

6 Esitlus

Loeng, kirjalik

ja praktiline töö

Loeng, kirjalik

ja praktilised

töö,situatsioonül

esanne

Loeng, kirjalik

ja praktilised

töö,situatsioonül

esanne

Loeng

Mitteeristav hindamine,

esitlus.


kirjalik töö.


kirjalik töö.


praktiline töö,

situatsioonülesanne.


situatsioonülesanne.

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel

iseseisvalt

elektroonilise

algatus- ja vastuskirja

ning e-kirja sh

allkirjastab

digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine

dokumentide vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi

elemendid. Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank. Dokumendiplankide

liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm.

Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja

liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja

8 10 4 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine. Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

poostiga saatmine.

Test Moodle

keskkonnas „Dokumentide

loomine“


17

vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja

esitusvorm. E-kirja koostamine ja

vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-

posti haldamine.

7. Dokumentide, sh digitaaldokumentide

säilitamine: Dokumentide hoidmine,

dokumentide säilitamise vajalikkus,

dokumentide säilitamise tingimused,

säilitustähtajad, dokumentide hävitamine.)

4.10 kirjeldab

iseseisvalt

dokumentide

säilitamise vajadust

organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

Asjaajamine ja dokumendihaldus

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused.

4. Dokumendihalduse õiguskeskkond

(seadused, määrused, standardid, juhised).

Organisatsiooni dokumendisüsteemi

alusdokumendid (asjaajamiskord, dokumentide

liigitamine.)

2

2 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

Lünktekst „Asjaajamine

ja dokumendihaldus“

Test Moodle

keskkonnas „Asjaajamine

ja dokumendihaldus“

ÕV5. Käitub

vastastikust

suhtlemist

toetaval viisil.

5.1 kasutab

situatsiooniga sobivat

verbaalset ja

mitteverbaalset

suhtlemist nii ema-

kui võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid,

sh järgib telefoni- ja

internetisuhtluse

head tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja selleületamise

võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

2. Käitumine suhtlemissituatsioonides.

1. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja

läbirääkimised.

8

8

2

2

Loeng,arutelu

Esitlus

Diskussion

Ruhmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Loeng

Teema1.

Arvestustöö.

,, Suhtlemise olemus,

meeskonnatöö iseärasuste

ja tähtsuse tundmine,,

Teema2.

„Käitumine

suhtlemissituatsioonides“


18

eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi

alusel

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.

4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid javeaolukorrad ning nende

tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid

grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise positiivsed ja

negatiivsed küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad tegurid.Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja

stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine

2

2

2

Situatsioonülesa

nde

lahendamine

Esitlus

Diskussion

Analüüs.

Esitlus

Struktureeritud kirjaliktöö:

Kirjalik test.

Teema3.

Ruhmatöö.,,Stress ja seda

põhjustavad tegurid.

Tööstress“

Kokku: 156 tundi 81 42 33

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Iseseisevtöö:

1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab

järgmiseid osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

Mitteeristav hindamine (arvestatud)

2. Karjäär – 2t.

Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Mitteeristav hindamine

Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Mitteeristav hindamine

Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Mitteeristav hindamine

3. Suhtlemine – 6t.

Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemappis peab olema: dokumendiblank, algatuskiri, vastuskiri,


19

CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt

turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö

kokkuvõttev õpimappi.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist

(Moodle keskkonnas).

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Õpilane on läbinud mooduli kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt läveni tasemel ja sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded sh. iseseisva töö positiivsele tulemusele.

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused.

Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php Riski- ja

ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

3. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie

inimesed, 2013

4. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

5. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

6. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

7. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

8. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895


20

tekst.pdf

9. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

10. Rahandusministeerium www.fin.ee

11. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

12. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

13. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

14. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

15. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

16. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

17. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

18. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

19. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

20. http://www.ti.ee/index.php?page=987&

21. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

22. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

23. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

24. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

25. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

26. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

27. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

28. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

29. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenditüüpid

30. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

31. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

32. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Ke

rsti_Valter.pdf - karjääriteemalised loengud koolides

33. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp - seadused eesti keeles

34. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 – Dokumendihalduse ABC

35. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

36. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

37. http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

38. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

39. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

40. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


21


3 EHITUSJOONESTAMISE ALUSED 4 EKAP / 104 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane lahendab graafiliselt müüritööde ruumigeomeetrilisi ülesandeid, lähtudes tehnilistele joonistele esitatud nõuetest.

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Jelena Ibragimova, Irina Koževnikova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


Õpilane

1. omab ülevaadet

tehniliste jooniste

koostamise,

vormistamise nõuetest

ning ehitusprojektis

sisalduvate joonisega

esitatud graafilise teabe

erinevatest (sh

infotehnoloogilistest)

esitusvõimalustest

Õpilane

võrdleb näidete alusel

joonistuse ja tehnilise

joonise erinevusi, toob

näiteid erinevatest

tehnilistest joonistest

toob näiteid

joonestamise

rakendusvaldkondade

kohta ning selgitab

joonestamisalaste

teadmiste ja oskuste

vajalikkust õpitaval

erialal

toob näiteid jooniste

erinevatest, sh

infotehnoloogilistest

esitusvõimalustest

1. JOONESTAMISE ALUSED Jooniste koostamisel kasutatavad

standardid. Joonestusvahendid ja

nende valikukriteeriumid.

Formaadid, mõõtkavad. Joonise

vormistamise nõuded. Normkiri ja

kirjanurk.

Joonte liigid ja sujuvühendused.

Projektsiooni mõiste ja liigid.

Ristprojektsiooni ja

kaldprojektsiooni erinevused.

Kujutised ja nende liigid. Detaili

kaks- ja kolmvaade, kohtvaated.

Lõiked (ristlõiked, kohtlõiked, liht-

ja liitlõiked).

Joonise mõõtmestamine

(mõõtmestamise elemendid,

mõõtarv, kujumärgid, korduvad

elemendid, mõõtmete vormistamine).

Jooniste klassifikatsioon. Eskiis ja

joonis, nende erinevus. Nõuded

eskiisjoonisele. Eskiisi,

koostejoonise, tükitabeli

(eksplikatsiooni) mõiste. Kujutiste

vabakäeline skitseerimine

22

22

12

Loeng

praktiline töö

iseseisev töö

õpimapp töödest

joonestamine

arhitektuur-

ehituslike jooniste

lugemine

mahtude

arvutamine

jooniste järgi

Joonised

Õpimapi koostamine

(tunnitöö ja iseseisvad

tööd)

Arvestuslik töö

moodle keskkonnas

Praktiline töö

2. visandab erinevate

ehituskonstruktsioonide

sõlmede eskiise,

arvestades etteantud

mõõtkava

visandab lähtuvalt

tööülesandest iseseisvalt

geomeetriliste kehade

ruumilisi kujutisi

mõõdistab ruumi ja

visandab selle plaani,

järgides etteantud


22

mõõtkava

joonestab etteantud

ehituskonstruktsiooni

elemendi kolmvaate,

järgides mõõtkava

mõõtmestab joonisel

kujutatud sõlmed, lõiked

ning vaated etteantud

nõuete kohaselt

vormistab joonised

korrektselt etteantud

nõuete kohaselt,

arvestades ehituslikel

joonistel kasutatavaid

kujutamisvõtteid ja

tähistusi (leppemärgid,

tingmärgid, lihtsustused,

mõõtmete täpsusnõuded,

lõigete ja sõlmede

tähistused,

kinnitusvahendite

lihtsustatud tähistused

jms)

aksonomeetrias.

Tehnilises dokumentatsioonis sh

keskkonnatehnika (kütte,

veevarustuse ja ventilatsiooni)

joonistel kasutatavad tingmärgid,

leppemärgid, lihtsustused.

2. EHITUSJOONESTAMINE Seletuskiri. Plaanid: asendiplaan,

hoone (korruse) põhiplaan, korruste

plaanid, mõõtketid, märkteljed.

Lõiked, sõlmed, detailjoonised.

Põhiplaani eskiisjoonis.

Kandekonstruktsioonide (metall-,

betoon-, puitkonstruktsioonid)

kujutamine joonisel.

Tootejoonised.

Montaažijoonised.

Lihtsamate ehituslike eskiiside

koostamine.

Ehitusmahu arvestamine jooniste

järgi. Plaanid, lõiked, sõlmed

ehitusjoonistel.

Keskkonnatehnika joonised

(vertikaalskeem, ühendusskeem,

mõõte- ja reguleerseadmete joonised,

kaevude kujutamine joonistel)

22

22

4

3. selgitab tööjooniselt,

hoone põhiplaanilt ja


lõigetelt välja

tööülesande täitmiseks

vajalikud lähteandmed

selgitab hoone

põhiplaanilt välja

konstruktsioonielemen

di asukoha lähtudes

etteantud tööülesandest

selgitab tööjooniselt

välja konstruktsiooni

kuju, mõõtmed,

projekteeritud kõrguse

lähtudes etteantud

tööülesandest

nimetab etteantud

tööjoonisel esitatud


23

lõigete alusel


valmistamisel

kasutatavaid materjale

4. analüüsib enda

tegevust müüritööde

nõuetekohasel

visandamisel ja etteantud

jooniste lugemisel

analüüsib juhendaja

abiga enda

toimetulekut

tööülesande täitmiseks

ehitusjoonistelt vajalike

lähteandmete

väljaselgitamisel ning

ehituskonstruktsioonide

sõlmede eskiiside

visandamisel



(eesmärk, teema,


1. teema: Harjutusülesanne nr.1 „Joonte tüübid” (A4) ;

Harjutusülesanne nr. 2 „Kirjanurk” reeglitekohane kirjanurga täitmine (vastavalt näidisele) (A4);

Harjutusülesanne nr. 3„Hoone põhiplaan” – etteantud mõõtkavas hoone põhiplaani alusjoonisele mõõtude pealekandmine (A3);

Harjutusülesanne nr. 4 „Mõõtmestamine” – alusjoonisele mõõtude pealekandmine;

Harjutusülesanne nr. 5 „Viirutused” ;

Harjutusülesanne nr. 6 „Võll” – alusjoonisele mõõtude kandmine, vajalike vaadete ja lõigete (ristlõike) tuletamine ja

mõõtmestamine.

2. teema:

Ehitusjoonistel kasutatavad leppemärgid;

Ruumi eskiis-plaani koostamine (tööde järjekord) oma toast

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine Praktiline töö: arhitektuur-ehituslike jooniste lugemine ja mahtude arvutamine jooniste järgi lähtudes etteantud tööülesandest.

Arvestuslik töö moodle keskkonnas.

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine




24

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, õpik. Tallinn, ARGO, 2009

Asi, U. „Tehniline joonestamine“, töövihik. Tallinn, ARGO, 2009

Asi, U. „Ehitusjoonestamine“, Tallinn, ARGO, 2010

Asi, U. Hoone tehnovõrkude joonestamine. Tallinn, Argo, 2011

Hartsuk, V., Mägi, R., Neidre, L. ja Rohusaar, J. „Ehituskonstruktori käsiraamat“. Tallinn, EHITAME, 2002

Kask, M. ja Loitve, M. „Elamu“ metoodiline juhend, Tallinn :Tallinna Tehnikaülikool Insenergraafika keskus 2005

Riives, J., Teaste, A. ja Mägi, R. „Tehniline joonis“; Õppeotstarbeline käsiraamat, Tallinn, Valgus, 1996

Vainlo, E. „Ehitusgraafika“, Tallinn TTK 2005

„Tehnilise joonestamise põhimõisted“. Tallinn: TTÜ Insenerigraafika keskus,1998

Вышнепольский И.С. «Техническое черчение»; С.К Боголюбов «Черчение»


25


4 EHITUSMÕÕDISTAMISE ALUSED 2 EKAP / 52 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb ehitustöödel vajalikke märke- ja mõõdistustöid, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse. Õpingute käigus arendab õpilane õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Tatjana Kink, Irina Koževnikova

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


Õpilane

1. omab ülevaadet

mõõdistamisel ja

märkimisel

kasutatavatest

põhimõistetest ja

erinevatest

mõõteriistadest ja -

vahenditest

Õpilane

selgitab oma

sõnadega mõistete

mõõtkava,

absoluutne- ja

suhteline kõrgus,

kõrguskasv,

ehituobjekti

nullkõrgus, kalded

(tõus ja langus sirge

tõusunurga kaudu),

ehitusvõrk,

nulltsükkel, märktara,

vertikaalsus,

horisontaalsus

tähendust

teisendab

tööülesandest

lähtuvalt pikkuse

mõõtühikuid,

arvestades

nendevahelisi seoseid

meetermõõdustikus

ÜLEVAADE GEODEESIA ALUSTEST.

Geodeesia mõiste ja tähtsus.

Kartograafilised projektsioonid.

Topograafiline plaan ja kaart.

Plaanide leppemärgid.

Mõõtkava ja mõõtmed.

Mõõdusuhe ja joonmõõt.

Reeperid, kõrgusmärgid.

Kaardikirjad.

Pikiprofiili koostamine.

14 3 Kirjalikud tööd

Ülesannete

lahendamine

Loeng

Loengupäevik

Mõttega

lugemine

Refereering

Õpimapp

Kontrolltöö: mõisted

(12 tk), ülesannete

lahendamine

(mõõtühikute

teisendamine)

Iseseisev töö: Õpimapp

„Ülevaade geodeesia

alustest“ (iseseisvalt

koostatud konspekt +

tehtud ülesanded)

2. teostab

juhendamisel

tööjoonist järgides

valib tööülesandest

lähtuvalt mõõteriistad

ja -vahendid (nihik,

MÕÕDISTAMISE

TEHNOLOOGIATEST.

18 8 9 Aruanne

Juhtumi analüüs

„Ehitusmõõdistamine“:

a) mõõteriistade


26

vajalikud märke- ja

mõõdistustööd

kasutades

asjakohaseid

mõteriistu ja

mõõtmismeetodeid

nurgik, mõõdulint,

lood, nivelliir,

lasernivelliir,

käsilaser

kaugusmõõtja)

• teeb lühikese

nivelleerimiskäigu,

määrates keskelt

nivelleerimise meetodil

kahe punkti vahelise

kõrguskasvu

• kannab juhendamisel

ja meeskonnatööna üle

projektist lähtuvaid

kõrgusmärke, kasutades

nõuetekohase

mõõtmistäpsuse

tagamiseks

asjakohaseid

mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid

• märgib juhendamisel

ja meeskonnatööna

aluspinnale ja kihilatile

avade asukohad ja

kõrgused, kasutades

nõuetekohase

mõõtmistäpsuse

tagamiseks

asjakohaseid

mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid

Mõõtmise ja märkimise reeglid ja

põhimõtted. Mõõdistamisel

enamkasutatavad mõõteriistad,

märkimisseadmed ja –vahendid (sh

lasermõõteriistad). Ehitusmõõdistamisel

kasutatavad mõõteriistad.

Tööohutusnõuded mõõteriistadega

töötamisel.

Horisontaal ja vertikaalmõõdistamine (sh

kõrguste ülekandmine ja märkimine).

Nivelleerimine optiliste seadmete

kasutamisega; ehituselementide

mahamärkimine ja ülemõõtmine.

Ehituselementide kontrollmõõdistamine

(täisnurgad, akna- ja ukseava suurus jms).

Töötamine lihtsamate ehitusel

kasutatavate mõõteriistadega.

Juhtumi

kirjeldused

Ettekanne

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Loeng

Loengupäevik

Mõttega

lugemine

Praktiline töö

Referaat

Refereering

Rühmatöö

Õpikäik

Õpimapp

kirjeldus juhendi

järgi

b) aruanne

„nivelleerimiskäik“

juhendi järgi

c) aruanne

„kõrgusmärk“

juhendi järgi

3. järgib • kontrollib


27

töötervishoiu ja -

ohutusnõudeid

mõõteriistadega

töötamisel

juhendamisel ja

meeskonnatööna ehitise

elementide (nurgad,

akna- ja ukseava suurus

jms) vastavust projektis

või tööjoonisel

etteantud nõuetele,

järgides mõõteriistade

kasutusjuhendeid ja

tööohutusnõudeid

• hooldab lihtsamaid

mõõteriistu ja –

vahendeid vastavalt

nende kasutus- ja

hooldusjuhenditele

• kasutab kõiki

töövahendeid ja

seadmeid

heaperemehelikult

• järgib mõõdistus- ja

märkimistööde ajal kui

ka töökoha

korrastamisel

töötervishoiu- ja

tööohutusenõudeid ning

arvestab teiste inimeste

ja keskkonnaga enda

ümber

d) aruanne

„ lihtsad

mõõteriistad“

juhendi järgi

e) õpimapi kaitsmine

4. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust mõõtmis-

ja märkimistööde

teostamisel

• analüüsib erinevate

tööülesannetega

toimetulekut mõõtmis-

ja märkimistöödel ning

hindab juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte



28

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „Ülevaade geodeesia alustest“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema iseseisvalt koostatud konspekt ning kõik ülesanned peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead,

siis peab olema tehtud vigade parandus.

2. Õpimapi „Ehitusmõõdistamine“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Kontrolltöö: mõisted (12 tk), ülesannete lahendamine (mõõtühikute teisendamine)

Õpilane seletab mõisted kirjalikult, selgelt ja korrektselt.

Õpilane lahendab ülesandeid kirjalikult, õigesti ja iseseisvalt (abimaterjalide kasutamine keelatud), vormistab korrektselt.

Eristav hindamine

Õpimapp

„3“ „4“ „5“

Kaustas on kõik osad, mis on vaja juhendi järgi.

Kaitsmise ajal õpilane lahendab ülesandeid õigesti, järgib

töötervishoiu- ja ohutusnõudeid mõõteriistadega töötamisel,

kasutab abimaterjali.

Kaustas on kõik osad, mis on vaja

juhendi järgi. Kaust on esitatud

õigel tähtajal ning vormistatud

korrektselt.

Kaitsmise ajal õpilane lahendab

ülesandeid õigesti, järgib

töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

mõõteriistadega töötamisel,

kasutab oma õpimapi.

Kaustas on kõik osad, mis on vaja

juhendi järgi. Kaust on esitatud

õigel tähtajal ning vormistatud

korrektselt.

Kaitsmise ajal õpilane lahendab

ülesandeid õigesti, järgib

töötervishoiu- ja ohutusnõudeid

mõõteriistadega töötamisel.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Kokkuvõttev hinne „3“, „4“, „5“ arvutatakse kaalutud keskmise meetodil ja ümardatakse lähima.



Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

1. Ülevaade geodeesia alusest. T. Abdurahmanova, J. Misina. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Abdurahmanova/geodeesia/

2. Mõõtkava. T. Kall. http://ph.emu.ee/~ktarmo/mootkava/

3. Lihtnivelleerimine jaamas. T. Mill. http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/09/lihtnivelleerimine_jaamas/

4. Liitnivelleerimine. R. Ranne. http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/10/liitnivelleerimine/

5. Geodeesia. M. Kiselev. 2009.

6. Geodeesia. I. Kushtin. 2009.

7. Geodeesia. 1 osa. J. Randjärv. 1997, 2 osa 1998, 3 osa 2007, 4 osa 2002.

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Abdurahmanova/geodeesia/

http://ph.emu.ee/~ktarmo/mootkava/

http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/09/lihtnivelleerimine_jaamas/

http://ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/10/liitnivelleerimine/


29


5 TROPPIMINE JA TÕSTETÖÖD 4,5 EKAP / 118 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab troppimis- ja tõstetöödeks vajaliku kompetentsuse, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpingute

käigus arendab õpilane infotehnoloogia- ja füüsikaalaseid pädevusi, ettevõtlikkust ja algatusvõimet, kodaniku- ja suhtluspädevust ning meeskonnatöö- ja

õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud mooduli „Sissejuhatus müürsepa eriala õpingutesse“

Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov

Õpiväljundid



Hindamismeetodid

ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

erinevatest

tõstemehhanismidest

ja nende kasutusalast

ehitusobjektil

Õpilane:

eristab piltmaterjali abil

erinevaid tõstemehhanisme:

tali, tõstuk, nool- ja tornkraana

kirjeldab erinevate, sh

elektroonsete teabeallikate

põhjal erinõudeid tõstetöödel

hoonete, elektriliinide ja

süvendite läheduses

1. Ehitusel kasutatavad

tõstemehanismid.

Müürsepa tõstemehanismid ja

töövahendid, nende kasutamine

ja hooldamine. Nende valik.

8 2 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Ülesannete

lahendamine

Teooria teadmiste

kontroll

Juhtumianalüüs

probleemsituatsiooni

lahendamisega

(kirjalik töö).

2. kasutab materjalide

laadimisel

tõstetroppe

järgides troppimise

ja koormakinnituse

nõudeid ning

tööohutust

valib lähtuvalt tööülesandest

materjalide peale- ja

mahalaadimiseks tõstetropid ja

koormakinnitusvahendid,

järgides tööohutusnõudeid

hindab visuaalselt troppide ja

tõstevahendite tehnilist

seisukorda ning praagib välja

tehnilistele nõuetele

mittevastavad tropid ja

tõstevahendid

haagib tõstetroppidega tööks

vajalikud materjalid /seadmed/

konstruktsioonielemendid,

järgides koorma peale- ja

mahalaadimise põhimõtteid

2. Materjalide,

konstruktsioonide ja nende

elementide objektil vastuvõtu ja

ladustamise nõuded

Oma töökoha korraldamine.

Tööohutus.

6 12 2 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Ülesannete

lahendamine

Õpimapp

Harjutustöö:

valmistab

juhendamisel ette

pinna lastide

Teoreetiliste teadmiste

kontroll.

Koostab juhendamisel

isikliku

õppeotstarbelise

lastide ladustusplaani.


30

ning tööohutusnõudeid juhib

materjalide ladustamisel ja

teisaldamisel mehitamata

tõsteseadet, järgides

tööohutusnõudeid ja etteantud

tööjuhiseid

nõuetekohaseks

paigaldamiseks.

3. juhendab

märguannetega

tõsteseadme juhti

tõstetööde

teostamise ajal

juhendab käemärkide abil

tõsteseadme juhti, järgides

etteantud tööjuhiseid ja

tööohutusnõudeid

3. Troppimisel kasutatav

signaalmärgistik.

4 12 2 Info kogumine

Harjutustöö

Praktiline töö:

valmistab

juhendamisel ette

pinna lastide

nõuetekohaseks

paigaldamiseks.

4. teostab iseseisvalt

tõstetöid

mehitamata

tõsteseadmetega

ladustab materjalid vastavalt

etteantud juhistele selleks

ettenähtud kohta, tagades

nende kvaliteedi säilimise ja

järgib materjalide,

konstruktsioonide ja nende

elementide objektil vastuvõtu

ja ladustamise nõudeid

paigaldab juhendamisel ja

meeskonnatööna

monteeritavad elemendid (nt

tellingud, monteeritavad

sillused, talad, laepaneelid)

vastavalt etteantud nõuetele

4. Troppimistöödel kasutatavad

haardevahendid.

4 12 2 Info kogumine

Harjutustöö

Praktiline töö

Praktiline töö:

ladustab materjalid

vastavalt

ladustusplaanile.

5. teostab

juhendamisel

montaažitöid

järgides

montaažitööde

tehnoloogiat

järgib montaažitöödel

tööetappe ja tööalase

juhendamise korda

kasutab ergonoomilisi ja

ohutuid töövõtteid ning

nõuetekohaselt vajalikke abi-

ja isikukaitsevahendeid

järgib töö planeerimisel,

töökoha ettevalmistamisel,

tööajal ja töökoha

5. Montaaži põhimõtted.

Kvaliteedinõuded ja

kontrolltoimingud.

8 12 2 Loeng

Loengupäevik

Praktiline töö

Rühmatöö

Õpimapp

Proovitööd:

Valmistab etteantud

pinna ja ladustab

vastavalt

ladustusplaanile

materjalid, ning tagab

kvaliteedi säilimise.

Teostab juhendamisel

montaažitöid järgides


31

korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid vältimaks

tööõnnetusi objektil, arvestab

teiste inimeste ja keskkonnaga

enda ümber

sorteerib jäätmed, juhindudes

taaskasutusest ning järgib

jäätmekäitluseeskirjades

olevaid nõudeid

montaažitööde

tehnoloogiat

6. järgib

töötervishoiu, töö-

ja

keskkonnaohutuse

nõudeid

troppimisel ja

tõstetöödel







tööajal ja töökoha


töötervishoiu- ja


tööõnnetusi objektil, arvestab

teiste inimeste ja keskkonnaga

enda ümber



jäätmekäitluseeskirjades

olevaid nõudeid

6. Töötervishoiu ja tööohutuse

ning jäätmekaitluse nõuded

troppimistöödel.

4 8 3 Praktiline töö

Rühmatöö

Referaat

Proovitöö:

Valmistab etteantud

pinna ja ladustab

vastavalt

ladustusplaanile

materjalid, ning tagab

kvaliteedi säilimise,

sorteerib jäätmed.

7. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust

troppimisel ja

tõstetöödel

analüüsib koos juhendajaga

erinevate tööülesannetega

toimetulekut troppimis- ja

tõstetöödel ning hindab

arendamist vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi

tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles,

kasutades

7. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.

Täiendamist vajavad oskused.

Vastavus „Kirjalike tööde

juhendile.“

4 4 7 Ülesannete

lahendamine

Rühmatöö

Iseseisev töö.

Eneseanalüüs ja

kirjalik aruanne.


32

infotehnoloogiavahendeid

Kokku: 118 tundi 38 60 - 20

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Õpimapi „Tõstemehanismid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema

tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Montaaži põhimõtted“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


ÕV1 - 1.Juhtumianalüüs probleemsituatsiooni lahendamisega (kirjalik töö).

„A“ (arvestatud) - kui õpilane kirjeldab kasutades teemakohast terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikku probleemi tekkimise põhjusi

ning pakub välja mooduse probleemi kõrvaldamiseks.

ÕV2 - Teoreetiliste teadmiste kontroll. Koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise lastide ladustusplaani. „A“ - kui õpilane koostab

juhendamisel isikliku õppeotstarbelise lastide ladustusplaani; valib ja leiab etteantud ülesande täitmiseks vajaminevad põhi- ja

abimaterjale, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid.

ÕV3 - Praktiline töö: valmistab juhendamisel ette pinna lastide nõuetekohaseks paigaldamiseks. „A“ -kui õpilane valmistab etteantud

pinna vastavalt ladustusplaanile kuid vajab juhendamist.

ÕV4 - Praktiline töö: ladustab materjalid vastavalt ladustusplaanile. „A“ - kui õpilane teostab etteantud praktilise töö juhendamisel ja

vastavalt ladustusplaanile ning tagab materjalide kvaliteedi säilimise.

ÕV5 ja 6 - Proovitöö: valmistab etteantud pinna ladustab vastavalt ladustusplaanile materjalid, ning tagab kvaliteedi säilimise, sorteerib

jäätmed. „A“ - kui õpilane valmistab etteantud pinna vastavalt ladustusplaanile, teostab etteantud praktilise töö ning tagab materjalide

kvaliteedi säilimise.

ÕV7 - Iseseisev töö: Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. „A“ - kui õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte ja vormistab selle korrektses eesti

keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Kokkuvõte sisaldab:

eneseanalüüsi,

korrektseid mõisteid,

täiendamist vajavad oskusi,

vastavus RAK „ Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.


33

Kokkuvõtva hinde

kujunemine



Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame 2003

Juhtiniemi, S. Müüritööd. Tallinn: Ehitame 2001.

Kavaja, R. Müüritööd. Tallinn: Valgus 1994.

Ищенко И.И. Kаменные работы. М.: Высшая школа. 2012.

О. Гринаш. Грузоподъемные механизмы и транспортные средства. M. : Ин-Фолио. 2009 г.

Чичерин И.П. Общестроительные работы. М.: Высшая школа. 2000.

Справочник строителя: строительная техника, конструкции и технологии: (в 2-х т). М.: Высшая школа. 2007

Keraamiline tellis, - kasutusjuhend. http://www.wienerberger.ee.

http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et

Vundamendi ehitamise ABC http://ee.maxit-cms.com/1869 26.12.08.

www.know-house.ru/info.

http://forca.ru/knigi/arhivy/remont-transformatorov-i-nizkovoltnyh-apparatov-32.html-

http://www.vertex-awp.ru/.

http://www.wienerberger.ee/


http://ee.maxit-cms.com/1869%2026.12.08

http://www.know-house.ru/info

http://forca.ru/knigi/arhivy/remont-transformatorov-i-nizkovoltnyh-apparatov-32.html-

http://www.vertex-awp.ru/


34


6 MÜÜRITÖÖDE ALUSED 15 EKAP / 390 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane laob kvaliteedinõuetele vastavalt erinevatest kivimaterjalidest tasapinnalisi, kandvaid ja mittekandvaid

konstruktsioone järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja

võõrkeele-, füüsika-, matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust ja õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid “Ehitusjoonistamise alused“, „Ehitusmõõdistamise alused“

Õpetajad: Irina Koževnikova, Vladimir Smirnov, Tatjana Kink

Õpiväljundid



Hindamismeetodid ja


Õpilane

1. tunneb

müüritöödel

kasutatavaid

materjale ja

töövahendeid

Õpilane

eristab ja nimetab näidiste

põhjal ehitustöödel

enamkasutatavaid looduslikke ja

tehislikke kivimaterjale

iseloomustab müüritöödel

kasutatavaid materjale (betoon-,

poorbetoon- ja kergkruus

väikeplokid; silikaat- savi- ja

betoontellised, looduskivid)

lähtuvalt nende omadustest ja

kasutusalast kasutades erinevaid

teabematerjale

selgitab teabeallikate põhjal

mördi-, betoon- ja kuivsegude

erinevusi ja sellest lähtuvat

kasutusala müüritöödel

selgitab mõistete müüritis,

sillus, sarrus, armeerimine,

vajumis- ja temperatuurivuuk,

avatäide tähendust ja teab nende

nimetusi ühes võõrkeeles

võrdleb erinevate teabeallikate

põhjal kandvate ja mittekandvate

konstruktsioonide ladumisel

1. Müüritöödel kasutatavad

materjalid ja töövahendid

1. Müüritööde materjalid

(looduskivid, tehiskivid:

keraamiline tellis, silikaattellis,

betoonblokid, keramsiitplokid

jms).

Müüritöödel kasutatavate

materjalide omadused.

Müürimörtide sideained.

Müürimörtide omadused.

Mörtide valmistamine.

2.Nõuded müürsepa töökohale.

Müürsepa tööriistad ja

töövahendid, nende kasutamine

ja hooldamine.

24 6 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Õpimapp

Teooria teadmiste

kontroll:

1.Kontrolltöö. Test

(erinevate müüritöödel

kasutatavate

kivimaterjalide, segude

ja töövahendite

tundmine otstarbe

järgi).

Õpilane vastab

kirjalikult etteantud

küsimustele.


35

kasutatavaid ehitussegusid

eristab müütöödel kasutatavaid

käsitööriistu, elektrilisi- ja

pneumaatilisi tööriistu ja tarvikuid

ja tunneb nende nimetusi

vähemalt ühes võõrkeeles

2. kavandab

lähtuvalt

tööjoonisest

tööprotsessi,

valib materjalid

ja töövahendid

müüritöödeks

selgitab etteantud

projektilt/tööjooniselt välja

müüritise ladumiseks vajaliku

informatsiooni (müüritise

mõõtmed, projekteeritud kõrgus,

asukoht, kasutatavad materjalid,

jms)

valib tööjoonise põhjal sobivad

materjalid arvestades nende

kasutuskohta ja tootjapoolseid

juhiseid ning arvutab

vajamineva materjali koguse

rakendades pindala, ruumala ja

protsentarvutuse eeskirju,

hindab tulemuste tõesust

korraldab enne töö alustamist

töölõigu piires oma töökoha

lähtuvalt kavandatud

tehnoloogiast , tagades töökoha

korrashoiu ja puhtuse , tööks

vajaliku elektri ja vee,

materjalide ladustuspindade

ning käiguteede olemasolu

arvestades ohutusnõudeid

enne töö alustamist katab kinni

kaitsmist ja säilitamist vajavad

objektid kasutades sobilikke

materjale ja töövõtteid

2. Arvutusülesanded

Materjali kulunormi mõiste.

Materjalikulu arvutused joonise

järgi.

Geomeetriliste kehade

üldpindala. Geomeetriliste

kehade ruumala.

Ruumalaühikute teisendamine.

Materjalikulu ja mahu

arvutamine vastavalt etteantud

joonisele.

Ülesanded ruumilise

kujutlusvõime arendamiseks.

8 8 4 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

2.Arvutusülesanne

Materjalikulu

arvutused.

3. laob

vundamendi kaevab labidaga etteantud

kõrgusmärgini kaeviku ning

3. Müüriseotised

Müüritis ja selle elemendid.

20 124

16 Loeng

Loengupäevik

3.1. Kontrolltöö

(erineva müüriseotise ja


36

ning

tasapinnalise

müüritise, sh

vajumis- ja

temperatuurivuu

gid vastavalt

etteantud

tööjoonisele

teeb projektist lähtuvalt liiv-

ja/või killustikaluse

paigaldab hoone vundamendile

enne müüritise ladumist

tööjoonise järgi horisontaalse

hüdroisolatsiooni, arvestades

tootja paigaldusjuhendit ja

isolatsioonimaterjalide

paigaldamisele kehtestatud

nõudeid

laob projekti või tööjoonise ja

tootjapoolsete

paigaldusjuhendite järgi betoon-

, poorbetoon-, kergkruus-

väikeplokkidest müüritise,

kasutades sobilikke tööriistu ja

arvestab erinevast materjalist

müüritise ladumise tehnoloogiat

laob projekti või tööjoonise ja

tootja paigaldusjuhendite järgi

silikaat-, savi- või

betoontellistest müüritise,

kasutades sobilikke tööriistu ja

arvestab erinevast materjalist

müüritise ladumise tehnoloogiat

laob juhendamisel vajumis- ja

temperatuurivuugid, lähtudes

etteantud tööjoonisest ja/või

tootja paigaldusjuhendist

sarrustab ladumisel müüritise,

järgides tööjoonist ning tootja

paigaldusjuhendit

paigaldab laotud müüritisele

vertikaalse hüdroisolatsiooni

kihi, järgides tööjoonist ning

tootja paigaldusjuhendit ja

Nõuded müüritisele

(sängituspind, püstivuukide

kokkulangevus ja kalded,

horisontaal- ja vertikaalkihtide

paigaldamisreeglid).

Mitmekihilised seotised: plokk-,

rist- ja lõõridega seina seotis,

soojustusega seina seotis.

Täismüüritis ja kaevikmüüritis.

Rühmatöö

Kirjalikud tööd

Praktiline töö

ladumise tehnilise

tingimuse järgi).

Õpilane vastab


küsimustele.

3.2. Praktiline töö 1

(kavandamine ).

Õpilane korraldab

vastavalt etteantud

ülesandele töökoha.


37


paigaldamisele kehtestatud

nõudeid

valib vuugi mõõtmetest ja

profiilist lähtuvalt sobiva

vuukraua ning vuugib ladumise

käigus müüritist, arvestades

ilmastikuolusid ja materjalide

eripära

teeb vundamendi hooldus- ja

kaitsetöid muutuvate

ilmastikutingimuste või teiste

väliste mõjutuste toimel tekkida

võivate kahjustuste vältimiseks

4. töötab müüritise

ladumisel ja

vuukimisel

ohutult ja

keskkonda

säästvalt,

ennetab

võimalikke vigu

järgib töövahendite kasutamisel

etteantud juhendeid, sh

ohutusjuhendeid

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid, vajalikke abi- ja

isikukaitsevahendeid

nõuetekohaselt

järgib töökoha

ettevalmistamisel, töö ajal ja

töökoha korrastamisel rangelt

töötervishoiu ja tööohutuse

nõudeid vältimaks tööõnnetusi

ehitusobjektil, arvestab teiste

inimeste ja keskkonnaga enda

ümber

järgib müüritöödel tekkivate

jäätmete utiliseerimisel

jäätmekäitluseeskirjades olevaid

nõudeid

4. Müüritiste ladumise

tehnoloogia


Tööriistade ja -vahendite valik.

Materjalide ettevalmistamine.

Tasandiline ja ruumiline

märkimine.

Ladumise moodused:

kelluladumine, nihkeladumine,

poolnihkladumine.

Abivahendite (kihilatt ja

suundnöör) kasutamine.

Nurga ja vahemajakate

ladumine.

Täismüüritise ladumine.

Kergmüüritise ladumine ja

seinte vooderdamine.

Väikeplokkmüüritis.

Müüritise ladumine talvistes

tingimustes.

Massiivmüüritise ladumine.

Vajumis- ja temperatuurivuuk.

22 124

14 Loeng

Loengupäevik

Praktiline töö

Rühmatöö

Õpimapp

4.1. Kontrolltöö

(erinevate müüritiste

ladumise tehnoloogia

järgi).

Õpilane vastab


küsimustele.


(ladumine).

Etteantud tööjoonise

järgi vastavalt

kvaliteedinõuetele ja

ohutusnõuteid täites

müüritise ladumine.


38

Postide ja vaheseinte ladumine,

aknavahepostide ladumine.

Vaheseinte ladumine ja

hüdroisolatsiooni paigaldamine.

Nõuded trappidele.

Astmelisne- ja

risttrappladumine.

Müüritise hooldamine.


kontrolltoimingud.

5. Energiatõhusa ehitamise

põhimõtted

6. Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded müüritöödel.

7. analüüsib koos

juhendajaga

enda tegevust

vundamendi ja

müüritise

ladumisel



toimetulekut vundamendi ja

tasapinnalise müüritise

ladumisel ning hindab




korrektses eesti keeles kasutades


7. Analüüs

Eneseanalüüs

Väljendusoskus

Täiendamist vajavad oskused


juhendile.“

6 4 10 Ülesannete

lahendamine

Rühmatöö

5. Analüüs.

Eneseanalüüs ja kirjalik

aruanne.

Õpilase kirjalik analüüs

mooduli „ Müüritööde

alused“ läbimise põhjal

– sisu, väljendusoskus,

täiendamist vajavad

oskused, vastavus

„Kirjalike tööde

juhendile“.

Kokku: 390 tundi 80 260 50


(eesmärk, teema,


Õpimapi „Materjalid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peaad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema


Õpimapi „Müüritis ja ladumise tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine

õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded


5.1 Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. Õpilase kirjalik analüüs mooduli „ Müüritööde alused“ läbimise põhjal – sisu, väljendusoskus,

täiendamist vajavad oskused, vastavus „ Kirjalike tööde juhendile“.


39

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

ÕV. 5.1. Lävend

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust vundamendi ja müüritise ladumisel

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid


Eneseanalüüsi,

Korrektseid mõisteid,

Täiendamist vajavad oskusi,

Vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.

Kokkuvõttev hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on hinnatud hindega „A“ (arvestatud).

Eristav hindamine

1. Teooria teadmiste kontroll: Test 1 (erinevate müüritöödel kasutatavate kivimaterjalide, segude ja töövahendite tundmine otstarbe

järgi).

2. Arvutusülesanne.

3.1. Kontrolltöö 2 (erineva müüriseotise ja ladumise tehnilise tingimuse järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

3.2. Praktiline töö 1 (kavandamine ). Õpilane korraldab vastavalt etteantud ülesandele töökoha.

4.1. Kontrolltöö 3 (erinevate müüritiste ladumise tehnoloogia järgi).

4.2 Praktiline töö 2 (ladumine). Etteantud tööjoonise järgi vastavalt kvaliteedinõuetele ja ohutusnõuteid täites müüritise ladumine.

„3“ „4“ „5“

1. Kontrolltöö 1.

Test 1

Õpilane vastab etteantud küsimustele

iseseisvalt kasutades abimaterjale


iseseisvalt ilma abimaterjalita

Õpilane vastab etteantud küsimustele iseseisvalt ja

selgitab materjalide omadusi

2. Arvutusülesanne

Õpilane teisendab joonisel etteantud

algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja

teostab pindala arvestuse


algandmed ühtsesse mõõtkavasse,

teostab pindala arvestuse ja oskab

arvestada materjali mahtusid

Õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed

ühtsesse mõõtkavasse, teostab pindala arvestuse ja

oskab arvestada materjali mahtusid, vastavalt tööde

tehnoloogilisele järjekorrale

3.1. Kontrolltöö 2 Õpilane vastab etteantud küsimustele







(kavandamine )

Õpilane korraldab vastavalt etteantud

ülesandele iseseisvalt töökoha

Õpilane korraldab vastavalt etteantud

ülesandele iseseisvalt töökoha

kasutades ergonoomilisi töövõtteid

Õpilane korraldab töökoha iseseisvalt kasutades

ergonoomilisi töövõtteid ja analüüsib enda tegevust

4.1. Kontrolltöö 3


kasutades abimaterjale


iseseisvalt




(ladumine)

Õpilane laob müüritise vastavalt

etteantud ülesandele iseseisvalt

Õpilane laob müüritise vastavalt

etteantud ülesandele iseseisvalt


Õpilane laob müüritise iseseisvalt kasutades

ergonoomilisi töövõtteid ja analüüsib enda tegevust


40

Kokkuvõtva hinde

kujunemine




Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal




Perema, A. Ehitame väikeplokkidest. Tallinn: Viplala 2000.

Päts, H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 1. osa. Tallinn: Viplala 1998.

Päts,H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 2. osa. Tallinn: Viplala 1998.

Päts, H. Tellismaja. Seinad. 2. osa. Tallinn: OPTIROC Eesti 1998.


Hinnakalkulaator erinevatele kividele http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37 [26.12.08].

Aeroc seinaarvutusprogramm.

Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik [26.12.08].

Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee.

http://www.silikaat.com.



Poorbetoon, - tooted. Töövahendid. Armeerimine. Nõuded müüritöödele http://www.aeroc.ee/index.php?page=732&lang=est.

Kergkruusast kergplokid. Kasutuskohad. Tööjuhendid. http://www.maxit.ee/1870 26.12.08 (müüri ladumistehnoloogia).


Tsementmört http://www.silikaat.com/test/index.php?id=117.

www.know-house.ru/info_new.php?r=walls2&uid

http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37

http://www.aeroc.ee/index.php?page=780&lang=est

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik

http://www.e-ehitus.ee/

http://www.silikaat.com/




http://www.maxit.ee/1870%2026.12.08


http://www.silikaat.com/test/index.php?id=117

http://www.know-house.ru/info_new.php?r=walls2&uid


41


7 MÜÜRITÖÖD 20 EKAP / 520 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab kvaliteedinõuetele vastavalt erinevatest kivimaterjalidest moodulis „Müüritöö alused“ õpitust keerukamaid

kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, paigaldab neile isolatsioonimaterjale, arvestades energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja emakeele-, füüsika-, matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust

kultuuripädevust, meeskonnatöö- ja õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud mooduli “Müüritööde alused“


Õpiväljundid



Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1. kavandab lähtuvalt

tööjoonisest

tööprotsessi, valib

materjalid ja

töövahendid kandvate

ja mittekandvate

konstruktsioonide

ladumiseks

Õpilane:

selgitab etteantud

projektilt/tööjooniselt välja

keerukamate kandvate ja

mittekandvate

konstruktsioonide

ladumiseks vajaliku

informatsiooni (müüritise

mõõtmed, projekteeritud

kõrgus, asukoht, kasutatavad

materjalid jms)


müüritöödel kasutatavaid

terastooteid (tala, ferm, post,

armatuurkarkass) ja selgitab

näidete põhjal nende

otstarvet keerukamate

kandvate ja mittekandvate

konstruktsioonide ehitamisel

valib tööjoonise põhjal

sobivad materjalid,

1.1. Materjalid ja töövahendid

Nõuded müürsepa töökohale.

Müürsepa tööriistad ja töövahendid,

nende kasutamine ja hooldamine.

Tööriistade ja -vahendite valik.

1.2. Arvutusülesanded

Materjalikulu ja mahu arvutamine

vastavalt etteantud joonisele.

Ülesanded ruumilise kujutlusvõime

arendamiseks.

12

8

16

4

Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Arvutusülesanne

Loeng

Info kogumine

Ülesannete

lahendamine

Teooria teadmiste

kontroll

1. 1 Kontrolltöö 1

(erinevate müüritöödel

kasutatavate

kivimaterjalide, segude

ja töövahendite

tundmine otstarbe

järgi).

Õpilane vastab


küsimustele.

1.2. Arvutusülesanne.

Materjalikulu

arvutused.


42

arvestades nende omadusi ja

kasutuskohta

arvutab vajamineva

materjali koguse, rakendades

pindala, ruumala ja

protsentarvutuse eeskirju,

hindab tulemuste tõesust

2. laob ja sarrustab

juhendamisel

projekti või

tööjoonise järgi

keerukamaid

müüritise

konstruktsioone

(postid, pilastrid,

kaarseinad jms) ja

sildab avasid

korraldab enne töö

alustamist töölõigu piires

oma töökoha keerukamate

kandvate ja mittekandvate

konstruktsioonide

ladumiseks lähtuvalt

kavandatud tehnoloogiast,

tagades töökoha korrashoiu

ja puhtuse, tööks vajaliku

elektri ja vee, materjalide

ladustuspindade ning

käiguteede olemasolu ja


enne töö alustamist katab

kinni kaitsmist ja säilitamist

vajavad objektid, kasutades

sobilikke materjale ja

töövõtteid

laob juhendamisel erineva

raadiusega kaarseinu,

järgides projekti või

tööjoonist

laob erinevatest

ehituskividest avadega seina

2. Müüriseotised



märkimine.

Avade sildamine rida-, kiil-, kaar-

ja betoonsillustega. Klaasplokkidest

seina ladumine. Tellistest

seinavoodri ladumine ja

ankurdamine. Looduskivist

müüritise ladumine. Sarrustatud


Nõuded puhas-vuukmüüritisele.

Müüritise vuukimine ja

ankurdamine. Tellistest ja

väikeplokkidest kergseinte

ladumine. Pika seina ladumine

lülis. Konstruktsioonide ladumine:

karniisid, vööd, piastrid, eendid ja

nišid. Ülevaade võlvide ladumise

tehnoloogiast.

20 200 20 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õpimapp

Praktiline töö


(erineva müüriseotise ja

ladumise tehnilise

tingimuse järgi).

Õpilane vastab


küsimustele.


(kavandamine -avade

sildamise tehnoloogia).

Õpilane korraldab

vastavalt etteantud

ülesandele töökoha ja

laob erinevatest

ehituskividest avadega

seina osi.


43

osi ja sildab avasid (kiil-,

kaar-, teras- ja

monoliitbetoonsillused ning

sillus- ja sarrusplokid),


tööjoonist

paigaldab müüritisse

ankrud, ühendab sobilikud

tehnoloogiad müüritise

kandvate seintega,

arvestades kattematerjali

(soojustus, viimistlus)

eripära

betoneerib oma töölõigu

piires õõnesplokke,

arvestades kivistumise aega

ja tehnoloogilisi protsesse

3. paigaldab

müüritisele

soojustus-,

tuuletõkke- ja

heliisolatsioonimaterj

ale, arvestades

isolatsioonimaterjalid

e paigaldamisele

kehtestatud nõudeid

selgitab etteantud

projektilt/tööjooniselt

müüritise isoleerimiseks

vajaliku informatsiooni ja

arvutab tööjoonise põhjal

etteantud konstruktsioonile

vajaliku isolatsioonimaterjali

koguse, kasutades ülesande

lahendamisel õpitud

matemaatikateadmisi ja –

oskusi

paigaldab müüritisele

soojustus-, tuuletõkke- ja

heliisolatsioonimaterjalid,

3. Ladumise tehnoloogia

Kergseintele soojustuse, tuuletõkke

ja heliisolatsioonimaterjalide

paigaldamine.

Müüritiste ladumise eripära

talvetingimustes.

Vajumis- ja deformatsioonivuugid.

20 120 20 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Praktiline töö

Rühmatöö


(erinevate müüritiste


järgi).

Õpilane vastab


küsimustele.


(ladumine).

Etteantud tööjoonise

järgi vastavalt

kvaliteedinõuetele ja

ohutusnõuteid täites


Õpilane paigaldab

müüritisele soojustus-,


44


tööjoonist ja tootja

paigaldusjuhendit

laob juhendamisel

erinevatest kivimaterjalidest

puhasvuukmüüritist

paigaldab juhendamisel

erinevad monteeritavad

sillused ja talad, kasutades

erinevaid tõstemehhanisme ja

paigaldamise tehnoloogiaid

ning järgides projekti või

tööjoonist ja

tööohutusnõudeid

laob ja sarrustab

juhendamisel erinevatest

materjalidest poste ja

pilastreid, järgides projekti

või tööjoonist

tuuletõkke- ja

heliisolatsioonimaterjali

d

4. oskab taastada

kahjustatud

müüritisi

selgitab konserveerimine,

restaureerimine, remondi

erinevusi, kasutades erinevaid

eesti ja võõrkeelseid

teabeallikaid

toob näiteid materjalide

korduvkasutamise võimaluste

kohta

hindab visuaalselt

müüritise tehnilist seisukorda,

toob näiteid müüritise

kahjustustest ja kirjeldab

4.Kahjustatud müüritiste

taastamine

Kiviseinte remont ja renoveerimine.

Ühe- ja mitme lõõriga kostende

ehitamine.


kontrolltoimingud.

10 20 10 Loeng

Loengupäevik

Praktiline töö

Rühmatöö

Iseseisev töö

4.1. Referaat

„Kiviseinte remont ja

renoveerimine“.

Mitteeristav hindamine.

Proovitöö


45

nende kõrvaldamise

võimalusi

valib juhendamisel

müüritise taastamiseks

sobivad materjalid ja

töövahendid


kandekonstruktsioonide

toestuse

valmistab müüritise ette

(puhastab, immutab pinnad),

järgides etteantud

tööülesannet

täidab müüritühemikke

(asendab müüripinnas kive) ja

tühjenenud vuuke, paigaldab

müüriankruid vastavalt

tööülesandele

5. töötab ohutult ja

keskkonda

säästvalt, ennetab

võimalikke vigu

keerukamatel

müüritöödel


ohutuid töövõtteid, vajalikke

abi- ja isikukaitsevahendeid

nõuetekohaselt



töö ajal ja töökoha


töötervishoiu- ja


tööõnnetusi ehitusobjektil,

arvestab teiste inimeste ja

keskkonnaga enda ümber

5. Töötervishoiu ja

tööohutusnõuded müüritöödel.

4 10 4 Loeng

Loengupäevik

Praktiline töö

Rühmatöö

5. Proovitöö: mitme

lõõriga korstna

ladumine etteantud

joonise järgi.


46

6. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust

vundamendi ja

keerukamate

kandvate ja

mittekandvate

konstruktsioonide

ladumisel ja

kahjustatud

müüritise

taastamisel

analüüsib koos

juhendajaga erinevate

tööülesannetega toimetulekut

keerukamate kandvate ja

mittekandvate

konstruktsioonide ladumisel

ja müüritise taastamisel ning

hindab arendamist vajavaid

aspekte

koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle korrektses

eesti keeles, kasutades


6. Analüüs

Eneseanalüüs,

Väljendusoskus,



juhendile.“

6 10 6 Ülesannete

lahendamine

Analüüs

Rühmatöö

6. Analüüs.


aruanne.


mooduli „ Müüritööd“

läbimise põhjal – sisu,

väljendusoskus,


oskused, vastavus


juhendile“.

Kokku: 520 tundi 80 360 - 80


(eesmärk, teema,


1. Õpimapi „Materjalid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis

peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema


2. Õpimapi „Müüritööde tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine

õpetajale.

4.1. Referaadi „Kiviseinte remont ja renoveerimine“ koostamine. Eesmärk: teadmine kivikonstruktsioonide parandamist ja müüritise

remontimist ja parandamist. Mitteeristav hindamine. Referaadis peavad olema osad ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud.

Kui on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


5.1. Proovitöö: mitme lõõriga korstna ladumine etteantud joonise järgi.

ÕV. 5.1. Lävend

korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldab töövahendeid

valib materjale ja arvutab materjalikulu

jälgib tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist

ladub mitme lõõriga korstna etteantud joonise järgi

teostab vajalikke kontrolltoiminguid ja hinnab tööde kvaliteedinõuetele vastavust

töötab ennast ja keskkondasäästvalt.


47


6.1 Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. Õpilase kirjalik analüüs mooduli „ Müüritööd“ läbimise põhjal – sisu, väljendusoskus,


ÕV. 6.1. Lävend

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust vundamendi ja keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumisel

ja kahjustatud müüritise taastamisel



Eneseanalüüsi,





Eristav hindamine

1.1. Teooria teadmiste kontroll. Kontrolltöö 1 (erinevate müüritöödel kasutatavate kivimaterjalide, segude ja töövahendite tundmine

otstarbe järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

1.2. Arvutusülesanne.

2.1. Kontrolltöö (erineva müüriseotise ja ladumise tehnilise tingimuse järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

2.2. Praktiline töö 1 (kavandamine ). Õpilane korraldab vastavalt etteantud ülesandele töökoha.

4.1. Kontrolltöö (erinevate müüritiste ladumise tehnoloogiade järgi).

4.2 Praktiline töö 2 (ladumine). Etteantud tööjoonise järgi vastavalt kvaliteedinõuetele ja ohutusnõuteid täites müüritise ladumine.

Paigaldamine müüritisele soojustus-, tuuletõkke- ja heliisolatsioonimaterjalide.

„3“ „4“ „5“






iseseisvalt ja selgitab materjalide omadusi

1.2. Arvutusülesanne





algandmed ühtsesse mõõtkavasse, teostab

pindala arvestuse ja oskab arvestada

materjali mahtusid



pindala arvestuse ja oskab arvestada materjali

mahtusid, vastavalt tööde tehnoloogilisele

järjekorrale








(kavandamine )

Õpilane:

korraldab vastavalt etteantud

Õpilane:

korraldab vastavalt etteantud

Õpilane:

korraldab töökoha iseseisvalt kasutades


48

ülesandele töökoha iseseisvalt

laob erinevatest ehituskividest

avadega seina osi

sildab avasid iseseisvalt

ülesandele töökoha iseseisvalt


laob erinevatest ehituskividest

avadega seina osi

sildab avasid iseseisvalt kasutades

ergonoomilisi töövõtteid

ergonoomilisi töövõtteid ja analüüsib enda

tegevus

laob erinevatest ehituskividest avadega

seina osi

sildab avasid iseseisvalt kasutades

ergonoomilisi töövõtteid ja analüüsib enda

tegevust








3.2 Praktiline töö 2

(ladumine)

Õpilane

paigaldab müüritisele soojustus-,

tuuletõkke- ja

heliisolatsioonimaterjalid

laob müüritise iseseisvalt

Õpilane


tuuletõkke- ja


laob müüritise vastavalt etteantud

ülesandele iseseisvalt kasutades


Õpilane


tuuletõkke- ja


laob müüritise iseseisvalt kasutades

ergonoomilisi töövõtteid ja analüüsib

enda tegevust

Kokkuvõtva hinde

kujunemine




Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal









Hinnakalkulaator erinevatele kividele http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37 [26.12.08].








http://www.e-ehitus.ee/?pg=kalk&n=37









49



Tsementmört http://www.silikaat.com/test/index.php?id=117.




http://www.silikaat.com/test/index.php?id=117



50


8 MÜÜRITÖÖDE PRAKTIKA 20 EKAP / 520 tundi

Eesmärk: praktikal ehitus- või kinnisvara korrashoiu ettevõttes taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud müürsepa kutsealaseid teadmisi,

oskusi ja hoiakuid, töötades kogenud töötaja juhendamisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid

pädevusi, meeskonnatöö oskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid “ Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused“, „Müüritööd“


Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad


Hindamismeetodid

ja


Õpilane:

1. planeerib töörühma

liikmena oma tegevust,

järgib töötamisel

ettevõttes

väljakujunenud

töörütmi

Õpilane:

järgib praktikaettevõtte

töökorraldust, arvestades

töökorraldus- ja

sisekorraeeskirjades sätestatut

osaleb töökohal esmasel

tööohutusalasel juhendamisel

ja kinnitab seda ettevõttes

sätestatud korra kohaselt

valmistab kogenud töötaja

juhendamisel töörühma

liikmena ette oma töökoha

arvestades tööohutus ja

keskkonnaohutusnõudeid

valib ja valmistab ette

vajalikud materjalid ja

töövahendid enne töö

alustamist

1. Praktikaettevõtte

töökorraldus.

Praktikaettevõte

tegevus ja tootmine.

Praktika dokumentatsioon.

Praktikaülesanded.

Praktikakoha leidmine.

Praktikajuhendaja roll

praktikal.

Praktikaülesannete

täitmine.

Praktikaaruande

koostamine ja

dokumentatsiooni

täitmine.

10 10 Instrueering

Info kogumine

Praktiline töö

Aruande

koostamine

1. Aruande

koostamine

2. laob

meeskonnaliikmen

a kogenud töötaja

laob töörühma liikmena

erinevatest kivimaterjalidest

müüritisi (kandvad ja

2.1 Kvaliteedi nõuded ja

kontrolltoimingud.

414 Praktikapäevik

Info kogumine

2. Praktikapäeviku

täitmine


51

juhendamisel

erinevatest

kivimaterjalidest

kandvaid ja

mittekandvaid

konstruktsioone

ning vajadusel

osaleb nende

taastamisel ja

ümberehitamisel

mittekandvad

konstruktsioonid) järgides töö

planeerimisel, töökoha

ettevalmistamisel, töö ajal ja

ka töökoha korrastamisel

rangelt töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning

materjalide tootjate etteantud

tehnoloogiat

osaleb töörühma liikmena

erinevast kivimaterjalist

müüritiste taastamisel ja

ümberehitamisel arvestades

tööohutus ja


Ülesannete

lahendamine

Praktikapäeviku

täitmine.

3. arendab

meeskonnaliikmen

a suhtlemis- ja

koostöövalmidust

arendab liigutuste täpsust ja

kiirust, rakendades

ratsionaalsed ja ergonoomilisi

töövõtted

vastutab töörühma liikmena

tööde kvaliteedi ja

tulemuslikkuse eest

on tööülesannete täitmisel

hoolikas, püsiv ja vastutab

oma töölõigu piires

tööülesannete õigeaegse ja

kvaliteedinõuetekohase

täitmise eest

suhtleb kaastöötajatega

vastastikust lugupidamist

ülesnäitaval viisil

3. Praktikaseminar. 20 10 Praktikapäevik

Praktiline töö

Rühmatöö

3. Seminar.

Osaleb praktika

kaitsmise seminaril.


52

4. järgib töötervishoiu-

ja tööohutusnõudeid

käitleb jäätmeid vastavalt

kehtestatud korrale

järgib müüritiste ladumisel

töökeskkonna- ja

tööohutusnõudeid ning kasutab

nõuetekohaselt


4.1 Tööohutus- ja

töötervishoiu nõuded

müüritöödel.

32 Praktiline töö

4. Praktiline töö

Osaleb aktiivselt

praktikaettevõte töös.

5. analüüsib enda

toimetulekut

erinevate

tööülesannetega

analüüsib enda toimetulekut

erinevate tööülesannetega, enda

tugevusi ja nõrkusi ning hindab

juhendaja abiga arendamist

vajavaid aspekte

koostab iga tööpäeva lõpus

kirjaliku aruande, kus fikseerib

lühidalt, mida tegi (tööülesanded)

ja mida sellest õppis vormistab

aruande etteantud vormis

korrektses eesti keeles, kasutades


5. Praktikaaruande

kaitsmine.

5. 1 Analüüs

Eneseanalüüs,

Väljendusoskus,

Täiendamist vajavad

oskused.


juhendile.“

24 Rühmatöö

Seminar (praktika

kaitsmine)

Analüüs

5. Analüüs

Õpilase kirjalik

analüüs mooduli

„Müüritööde praktika“


väljendusoskus,


oskused, vastavus „

Kirjalike tööde

juhendile“.

Kokku: 520 tundi 10 - 500 10

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


5.1. Praktika aruande koostamine. Eesmärk: ülevaate esitamine praktika käigust ja püstitatud eesmärkide saavutamisest. Mitteeristav

hindamine. Aruandes peavad olema osad ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui on vead, siis peab olema tehtud vigade

parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt

hindamiskriteeriumitele.

1.1. Aruanne

ÕV. 1.1. Lävend

tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega

planeerib endale koos juhendajaga isikliku praktikaülesande.


53

6.1. Praktikapäeviku täitmine

ÕV. 2.1. Lävend

osaleb aktiivselt praktikaettevõte töös.

3.1. Seminar

ÕV. 2.1. Lävend

osaleb praktika kaitsmise seminaril.

4.1. Praktiline töö

ÕV. 4.1. Lävend

osaleb aktiivselt praktikaettevõte töös

järgib müüritiste ladumisel töökeskkonna- ja tööohutusnõudeid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid

5.1 Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. Õpilase kirjalik analüüs mooduli „ Müüritööde praktika“ läbimise põhjal – sisu, väljendusoskus,


ÕV. 5.1. Lävend

analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega



Eneseanalüüsi,




Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane esitab kõik nõutud praktikadokumendid, koostab iseseisvalt juhendmaterjali põhjal

praktikaaruande ja osaleb praktika kaitsmise seminaril ning kõik õpiväljundid on hinnatud positiivsete hinnangutega.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal









https://ariregister.rik.ee/


https://ariregister.rik.ee/



54












55

Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht

9 KROHVIMISTÖÖD 4,5 EKAP / 117 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kvaliteedinõuetele vastavad hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade tsementkrohviseguga krohvimise

oskused, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpingute käigus arendab õpilane infotehnoloogia-, eesti ja

emakeele-, füüsika-, keemia- ja matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust, suhtluspädevust, meeskonnatöö- ja õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid “ Müüritööde alused“, „Müüritööd“


Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides)

Õppemeetodid

Hindamismeetodid

ja


Õpilane:


etteantud ülesandest


sobivad materjalid ja

töövahendid, omab

ülevaadet krohvimisel

kasutatavatest

materjalidest,

töövahenditest

Õpilane:

liigitab krohvimörte lähtuvalt

kasutatavast sideainest ning

selgitab erinevate tsement-,

savi-, lubikrohvimörtide

kasutamise tingimusi, lähtudes

aluspinnast ja kasutuskohast

valib sobivad töövahendid ja -

võtted, juhindudes etteantud

tööülesandest

arvutab juhendamisel

materjalide kulu ja planeerib

tööaja, juhindudes

krohvimismaterjalide

kulunormidest ning kasutades

pindala- ja mahuarvutuse

meetodeid

1.1 Materjalid ja tööriistad

Krohvi otstarve ja liigid.

Krohvimördid, nende

valmistamine ja omadused.

Sünteetilised

pinnakattematerjalid.

Lihvmaterjalid.

Tööriistad, vahendid ja

seadmed, nende

kasutamistingimused ning

hooldamine.



arvutamine vastavalt

etteantud joonisele.


kujutlusvõime

arendamiseks.

12

2

6

5

2

Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Loeng

Loengupäevik

Ülesannete

lahendamine

Teooria teadmiste

kontroll

1.1 Kontrolltöö 1.

Test 1 (erinevate

krohvimistöödel

kasutatavate

materjalide, segude ja

töövahendite

tundmine otstarbe

järgi).

Õpilane vastab


küsimustele.

1.2 Arvutusülesanne

Materjalikulu

arvutamine.

2. krohvib

ettevalmistatud pinnad

tsementkrohviseguga,

järgides etteantud

mõõdab juhendamisel ja

meeskonnatööna krohvitavad

pinnad, kasutades

mõõtevahendeid ja loode ning

2. 1. Aluspindade

ettevalmistus

Pindade puhastamine,

loodimine ja majakate

paigaldamine.

6

12

2

Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

2.1.1. Kontrolltöö 2

(aluspindade

ettevalmistuse järgi).

Õpilane vastab



56

tööülesannet ja

kvaliteedinõudeid

järgides etteantud

kvaliteedinõudeid (nt pindade

tasasuse mõõtmisel)

hindab juhendamisel

aluspindade seisundit ja

materjalide sobivust ning

kvaliteedinõuetele vastavust,

juhindudes etteantud

tööülesandest,

krohvimismaterjali ja

aluspinna omadustest

koostab juhendamisel isikliku

tööplaani, juhindudes pindade

mõõtmise, materjalide kulu,

korraldab oma töölõigu piires

nõuetekohaselt töökoha enne

töö alustamist ja valmistab

töövahendite ja-võtete valiku

ning tööaja arvutamise

tulemustest ette krohvitava

pinna (puhastab, vajadusel

krundib)

loodib ja paigaldab

meeskonnatööna

krohvimajakad või juhtlauad

vastavalt etteantud nõuetele

katab kinni mittekrohvitavad

pinnad, kasutades sobilikke

materjale, töövahendeid ja -

võtteid

valmistab krohvimördi,

Niiskustõkketööd.

Mittekrohvitavate pindade

kaitsmine

2.2 Krohvimistööde

tehnoloogia


Materjalide ja töövahendite

valik.

Tööde tehnoloogiline

järjekord.


märkimine.

Töövõtted krohvimistöödel.

Mördi pinnalekandmise

viisid (käsitsi krohvimine;

masinkrohvimine;

krohvikihi

tasandamine).

Nurkade ja avakülgede

krohvimine.

Kõverpindade krohvimine.

Sirgjooneliste tõmmiste

tegemine

8

16

2

Õpimapp

Praktiline töö

küsimustele.

2.1.2. Praktiline töö 1:

aluspinna

ettevalmistamine.


vertikaalse seina

krohvimine.


57

järgides tootja

valmistamisjuhendit

teeb tsementkrohviseguga

sisseviske-, tasandus- ja

viimistluskihi, järgides tööde

tehnoloogiat

3. parandab

juhendamisel vigastatud

krohvipinnad, järgides

etteantud

kvaliteedinõudeid

parandab juhendamisel

defektsed krohvipinnad,

juhindudes etteantud

tööülesandest,

krohvimismaterjalide ja pindade

omadustest

kontrollib juhendamisel enda

töö vastavust etteantud

kvaliteedinõuetele

3. Krohvimistööde

tehnoloogia ja krohvitud

pindade remont

Kvaliteedinõuded

krohvimistöödel ja

kontrolltoimingud.

Defektide ja vigade

parandamine,

krohvitõmmiste

tegemine; fassaadide

renoveerimine.

4 14 4 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õpimapp

Praktiline töö


(krohvimistööde

tehnoloogia järgi).

Õpilane vastab


küsimustele.

3.2. Praktiline töö 3:

defektide ja vigade

parandamine.

4. järgib töötervishoiu-

ja tööohutusnõudeid

pindade

märgkrohvimisel

tsement-

krohviseguga

rakendab ergonoomilisi ja ning

ohutuid töövõtteid, kasutab

töötsooni eesmärgipäraselt ja

hoiab selle korras

järgib tööohutus- ja

keskkonnaohutusnõudeid ning

kasutab nõuetekohaselt



tööohutusnõuded

krohvimistöödel.

Töötervishoiu töö- ja


hoonete ja rajatiste sise-ja

välispindade krohvimisel.

4 8 2 Loeng

Analüüs

4.1. Enesehindamine:

töötervishoiu töö- ja

keskkonnaohutusnõud

eid hoonete ja rajatiste

sise-ja välispindade

krohvimisel.

Juhtumi analüüs

Näitlik selgitus

keskkonnaohutusnõud

est.

5. analüüsib koos

juhendajaga oma

tegevust hoone sise- ja

välispindade krohvimisel



toimetulekut hoone sise- ja

välispindade krohvimisel

tsementkrohviseguga ja hindab



5. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.


oskused.


juhendile.“

2 4 2 Ülesannete

lahendamine

Analüüs

Rühmatöö

5.1. Eneseanalüüs ja

kirjalik aruanne.

Õpilase kirjalik

analüüs mooduli

„Krohvimistööd“


väljendusoskus,


58


korrektses eesti keeles, kasutades



oskused, vastavus


juhendile“.

Kokku: 117 tundi 38 60 - 19


(eesmärk, teema,


Õpimapi „Materjalid ja töövahendid krohvimistöödel“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav

hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on

vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Krohvimistööde tehnoloogia ja remont“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks. Mitteeristav

hindamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi

esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt

hindamiskriteeriumitele.

2.1.2. Praktiline töö 1: aluspinna ettevalmistamine.

ÕV. 2.2. Lävend




töötab ennast ja keskkondasäästvalt

valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest

vajaduse korral küsib nõu kõrgema kvalifikatsiooniga krohvijalt

4.1. Enesehindamine: töötervishoiu töö- ja keskkonnaohutusnõudeid hoonete ja rajatiste sise-ja välispindade krohvimisel.

Juhtumi analüüs. Näitlik selgitus keskkonna ohutusnõudest.

ÕV. 4.1. Lävend

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.

5.1 Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. Õpilase kirjalik analüüs mooduli „ Krohvimistööd“ läbimise põhjal – sisu, väljendusoskus,


ÕV. 5.1. Lävend

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust vundamendi ja keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumisel


59

ja kahjustatud müüritise taastamisel



Eneseanalüüsi,




Eristav hindamine

1.1. Kontrolltöö 1. Test 1 (erinevate krohvimistöödel kasutatavate materjalide, segude ja töövahendite tundmine otstarbe järgi).

Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

1.2 Arvutusülesanne 1. Materjalikulu arvutamine.

2.1.1. Kontrolltöö 2 (aluspindade ettevalmistuse järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

2.2.1. Praktiline töö 2: vertikaalse seina krohvimine.

3.1.Kontrolltöö 3 (krohvimistööde tehnoloogia järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

3.2.Praktiline töö 3: defektide ja vigade parandamine.

„3“ „4“ „5“

1.1 Kontrolltöö 1. Test 1 Õpilane vastab etteantud küsimustele






1.2 Arvutusülesanne 1 Õpilane teisendab joonisel etteantud






materjali mahtusid


ühtsesse mõõtkavasse, teostab pindala

arvestuse ja oskab arvestada materjali mahtusid

2.1.1. Kontrolltöö 2 Õpilane vastab etteantud küsimustele





iseseisvalt ja selgitab aluspindade omadusi


vertikaalse seina

krohvimine

Õpilane:

korraldab töökoha

kontrollib aluspinna seisundit

teostab seintele vertikaalsed

krohvimajakad

võib erineda kehtivast normist

ühekordselt

teostab sisse viske iseseisvalt

krohvib pinnad, järgides etteantud

kvaliteedinõudeid

teostab etteantud töö iseseisvalt

Õpilane:

korraldab töökoha


teostab seintele vertikaalsed

krohvimajakad

vastab kehtivale normile

teostab sisse viske iseseisvalt kasutades



kvaliteedinõudeid


Õpilane:

korraldab töökoha


teostab seintele vertikaalsed krohvimajakad

vastab kehtivale normile

teostab sisse viske iseseisvalt kasutades

ergonoomilisi töövõtteid, planeerides oma

töökoha


kvaliteedinõudeid

koostab isikliku tööplaani


60

koostab tehtud tööst analüüsi teostab etteantud töö iseseisvalt

koostab tehtud tööst analüüsi ja on

võimeline juhendama teisi õpilasi


(krohvimistööde

tehnoloogia järgi)






iseseisvalt ja liigitab krohvimistööde

tehnoloogiat


defektide ja vigade

parandamine

hindab juhendamisel parandamist

vajavate ehisdetailide seisundit,

lähtudes etteantud tööülesandest,

materjalide ja pindade omadustest

jälgib tööde tehnoloogilise

järjekorra, tööohutus- ja

kvaliteedinõuete järgimist


vajaduse korral küsib nõu kõrgema

kvalifikatsiooniga krohvijalt



vajavate ehisdetailide seisundit,

lähtudes etteantud tööülesandest,

materjalide ja pindade omadustest

jälgib tööde tehnoloogilise järjekorra,

tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist




hindab juhendamisel parandamist vajavate

ehisdetailide seisundit, lähtudes etteantud

tööülesandest, materjalide ja pindade

omadustest




teostab etteantud töö iseseisvalt kasutades




Kokkuvõtva hinde

kujunemine




Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

E-kursus Krohvimistööd https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2537






I.Sammul. Krohvitööd. – Tallinn: VÜKK, 2001.

Лебедева Л.М. Справочник штукатура. – М.: Academ`A, 2001.

Шепелев А. Штукатурные работы. – М.:ВШ, 1988.

Журавлев И.П., Лапшин П. А. Штукатур. Учебное пособие. – Р.-на-Дону: Феникс, 2004.

Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004.

Х. Гамм. Современная отделка помещений с использованием комплектных систем КНАУФ. – М.: РИФ Стройматериалы,

2000.

Лебедева Л.М. Справочник штукатура. – М.: Academ`A, 2001.




61

Завражин Н.Н. Штукатурные работы высокой сложности. – М.: Aкaдeмия, 2008

Е.А Ольхина, С.А. Козина, Л.Н. Кузнецова. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.

http://www.shtukaturu.com/

http://ceresit.su/

http://www.paritet-decor.ru/

http://www.atlasplus.ru

http://www.baurum.ru/

http://www.buildline.ru/

http://wallrepair.ru/

http://www.atlasplus.ru

http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/

http://www.shtukaturu.com/

http://ceresit.su/

http://www.paritet-decor.ru/

http://www.atlasplus.ru/

http://www.baurum.ru/

http://www.buildline.ru/

http://wallrepair.ru/spravochnik/shtukaturnye_raboty/vypolnenie_specialnyh_shtukaturok/

http://www.atlasplus.ru/

http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/


62


10 KIVIAIAD JA SILLUTISED 4,5 EKAP / 117 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab kiviaedu ning paigaldab ääre- ja sillutuskive vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele, järgides töötervishoiu ja –

ohutusnõudeid. Õpingute käigus arendab õpilane infotehnoloogia-, eesti ja emakeele-, füüsika-, matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust,

õppimisoskust, enesemääratlus- ja kultuuripädevust.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid “ Müüritööde alused“, „Müüritööd“

Õpetajad: Irina Koževnikova, Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad


Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

kiviaedade ja –

sillutiste rajamisel

kasutatavatest

materjalidest ja

töövahenditest

Õpilane:

selgitab mõisteid äärekivi,

sillutiskivi, rentsel, drenaaž,

hüdroisolatsioon ja tunneb

nende nimetusi ühes

võõrkeeles

nimetab kiviaedade ja –

sillutiste rajamisel kasutatavaid

betoon- ja looduslikke kive ja

iseloomustab neid lähtuvalt

omadustest ja kasutusalast,

kasutades erinevaid

teabematerjale

nimetab ja võrdleb kiviaedade

ja –sillutiste rajamisel

kasutatavaid ehitussegusid

lähtuvalt kasutusalast,

kasutades erinevaid

teabeallikaid

nimetab kiviaedade ja

kivisillutiste rajamisel

1.1 Mõisted, materjalid ja

töövahendid.

Mõisted.

Materjalid, nende

valmistamine ja omadused.

Tööriistad, vahendid ja

seadmed, nende

kasutamistingimused ning

hooldamine.



arvutamine vastavalt etteantud

joonisele.


kujutlusvõime arendamiseks.

10

2

6

4

2

Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Loeng

Loengupäevik

Ülesannete

lahendamine

Teooria teadmiste

kontroll

1.1 Kontrolltöö 1

(erinevate töödel

kasutatavate materjalide,

segude ja töövahendite

tundmine otstarbe järgi).

1.2 Arvutusülesanne 1.

Materjalikulu

arvutamine.


63

kasutatavaid käsitööriistu,

elektrilisi ja pneumaatilisi

tööriistu ja tarvikuid ning

selgitab teabematerjalide

põhjal nende ohutu kasutamise

tingimusi

arvutab vajaliku materjali

koguse, rakendades pindala,

ruumala ja protsentarvutuse

eeskirju, hindab tulemuste

tõesust


tööjoonisest


materjalid ja

töövahendid

kavandab tööoperatsioonide

järjestuse ja planeerib tööaja

vastavalt tööülesandele

valib vastavalt ülesandele

sobivad materjalid, arvestades

nende kasutuskohta ja tootja

juhiseid




tehnoloogiast, tagades töökoha

korrashoiu ja puhtuse, tööks



ning käiguteede olemasolu ja

arvestab ohutusnõudeid

valib asjakohased töövahendid

lähtuvalt etteantud

tööülesandest

2. Kiviaedade ja -sillutiste

elemendid


Tööriistade ja –vahendite valik.

Aluspindade ettevalmistus.

Tööde tehnoloogia.

6 12 2 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õpimapp

Praktiline töö


(kiviaedade ja -sillutiste

elementide

järgi). Õpilane vastab


küsimustele.


oma töökoha

korraldamine ja

aluspinna

ettevalmistamine


64

3. laob eelsorteeritud

kividest aia,

arvestades materjalide

eripära

märgib maha rajatava aia

asukoha vastavalt

tööülesandele ja valmistab ette

aluspinna kiviaia rajamiseks

sorteerib kivid aia ladumiseks,

arvestades kivi suurust, kuju,

kõvadust ning laob lähtuvalt

antud ülesandest eelsorteeritud

kividest aia, paigaldab

katteplaadid ja lisatarvikud

mõõdab ja märgib maha

sillutatava ala vastavalt

projektile ning valmistab ette

aluspinna, eemaldades

kasvupinnase ja märgib

kõrgused ja rajades kalded

paigaldab vajalikud alus-, täite-

ja tasanduskihid

(tugevduskangas, killustik,

liiv) ja tihendab need,

kasutades asjakohaseid

töövahendeid

3. Kiviaedade ladumise

tehnoloogia


Materjalide ja töövahendite

valik.

Tööde tehnoloogiline

järjekord.

Töövõtted töödel.

8 16 4 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õpimapp

Praktiline töö


(kiviaedade ja -sillutiste


järgi). Õpilane vastab


küsimustele.

3.2 Praktiline töö 2:

kiviaedade ladumine.

4. paigaldab betoonist

ääre- ja sillutiskivid,

järgides projekti ja

tootjapoolset

paigaldusjuhendit

paigaldab betoonist äärekivid,

järgides kvaliteedinõudeid ja

etteantud tööjoonist

paigaldab, lähtudes etteantud

tööjoonisest ja

kvaliteedinõuetest,

nelinurksele ühekaldelisele

tasapinnale betoonist

sillutiskivid, täidab vuugid ja

4. Kivisillutiste ladumise

tehnoloogia

Betoonist äärekivide

paigaldamine.

Kvaliteedinõuded

krohvimistöödel ja

kontrolltoimingud.

Defektide ja vigade

parandamine.

12 26 7 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õpimapp

Praktiline töö


defektide ja vigade

parandamine.


65

tihendab sillutise, kasutades

asjakohaseid töövahendeid

Analüüs

5. töötab ohutult ja

keskkonda säästvalt,

ennetab võimalikke

vigu kiviaia ja

erinevate

sillutiskivide

paigaldamisel





(kindad, põlvekaitsed,

kaitseprillid jms)


töökoha ettevalmistamisel, töö

ajal ja ka töökoha


töötervishoiu- ja


tööõnnetusi ehitusobjektil,

arvestades teiste inimeste ja

keskkonnaga enda ümber



jäätmekäitluseeskirjade

nõudeid


tööohutusnõuded töödel.

Töö ohutu korraldamine.

5.1. Enesehindamine:

töötervishoiu töö- ja


hoonete ja rajatiste sise-

ja välispindade

krohvimisel.

Juhtumi analüüs

Näitlik selgitus

keskkonnaohutusnõudest.

6. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust kiviaedade ja

–sillutiste rajamisel



toimetulekut kiviaia ladumisel

ja sillutiskivide paigaldamisel

ning hindab arendamist

vajavaid aspekte



korrektses keeles, kasutades


6. Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.



juhendile.“

6.1. Eneseanalüüs ja

kirjalik aruanne.


mooduli

„Krohvimistööd“


väljendusoskus,


oskused, vastavus


juhendile“.


66

Kokku: 117 tundi 38 60 - 19

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Õpimapi „Materjalid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad

olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud

vigade parandus.

Õpimapi „Tööde tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad

olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

2.1. Praktiline töö 1: oma töökoha korraldamine ja aluspinna ettevalmistamine.

ÕV. 2.2. Lävend





valmistab ette pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, materjalide ja pindade omadustest

vajaduse korral küsib nõu kõrgema kvalifikatsiooniga töötajalt

5.1. Enesehindamine: töötervishoiu töö- ja keskkonnaohutusnõudeid kiviaedu ehitamisel.

Juhtumi analüüs. Näitlik selgitus keskkonna ohutusnõudest.

ÕV. 5.1. Lävend

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber.

6.1 Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne. Õpilase kirjalik analüüs mooduli „ Kiviaiad ja sillutised“ läbimise põhjal – sisu, väljendusoskus,


ÕV. 6.1. Lävend

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust vundamendi ja keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ladumisel ja

kahjustatud müüritise taastamisel



Eneseanalüüsi,




67


Eristav hindamine

1.1. Kontrolltöö 1. Test 1 (erinevate töödel kasutatavate materjalide, segude ja töövahendite tundmine otstarbe järgi). Õpilane vastab

kirjalikult etteantud küsimustele.

1.2 Arvutusülesanne 1. Materjalikulu arvutamine.

2.1. Kontrolltöö 2 (kiviaedade ja -sillutiste elementide järgi). Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

2.2. Praktiline töö 2: kiviaedade ladumine.

3.1. Kontrolltöö 3 (kiviaedade ja -sillutiste ladumise tehnoloogia järgi).Õpilane vastab kirjalikult etteantud küsimustele.

3.2. Praktiline töö 3: defektide ja vigade parandamine.

„3“ „4“ „5“

1.1 Kontrolltöö 1. Õpilane vastab etteantud küsimustele






1.2 Arvutusülesanne 1 Õpilane teisendab joonisel etteantud






materjali mahtusid


ühtsesse mõõtkavasse, teostab pindala

arvestuse, oskab arvestada materjali mahtusid

ja selgitab oma lahendusi






iseseisvalt ja selgitab sillutiste elementide

omadusi

2.2 Praktiline töö 2:

kiviaedade ladumine

Õpilane:

korraldab töökoha vastavalt

tööülesandele

märgib maha rajatava aia asukoha


valmistab ette aluspinna kiviaia

rajamiseks

sorteerib kivid aia ladumiseks

paigaldab katteplaadid ja lisatarvikud

paigaldab vajalikud alus-, täite- ja

tasanduskihid (tugevduskangas,

killustik, liiv) ja tihendab need,

kasutades asjakohaseid töövahendeid


Õpilane:

korraldab töökoha

märgib maha rajatava aia asukoha


valmistab ette aluspinna kiviaia

rajamiseks




tasanduskihid (tugevduskangas,

killustik, liiv) ja tihendab need,

kasutades asjakohaseid töövahendeid

ja ergonoomilisi töövõtteid


Õpilane:

korraldab töökoha

märgib maha rajatava aia asukoha vastavalt

tööülesandele

valmistab ette aluspinna kiviaia rajamiseks




tasanduskihid (tugevduskangas, killustik,

liiv) ja tihendab need, kasutades

asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi

töövõtteid

koostab isikliku tööplaani





68






iseseisvalt ja liigitab ladumise tehnoloogia

erinevusi


defektide ja vigade

parandamine


vajavate pindade seisundit, lähtudes

etteantud tööülesandest, materjalide ja

pindade omadustest




vajaduse korral küsib nõu kõrgema

kvalifikatsiooniga töötajalt

teostab etteantud töö õpetaja iseseisvalt


vajavate pindade seisundit, lähtudes

etteantud tööülesandest, materjalide ja

pindade omadustest


tööohutus- ja kvaliteedinõuete

järgimist




hindab juhendamisel parandamist vajavate

pindade seisundit, lähtudes etteantud

tööülesandest, materjalide ja pindade

omadustest




teostab etteantud töö iseseisvalt kasutades




Kokkuvõtva hinde

kujunemine




Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal







http://snip1.ru/ustrojstvo-mostovyx-iz-bulyzhnogo-kamnya-ili-iz-kamennoj-shashki/.

http://www.domotek-bel.ru/

http://spb-lo.ru/2010/07/bruschatka-i-trotuarnaya-plitka-sposoby-ukladki-bruschatki-i-trotuarnoj-plitki/



http://snip1.ru/ustrojstvo-mostovyx-iz-bulyzhnogo-kamnya-ili-iz-kamennoj-shashki/

http://www.domotek-bel.ru/

http://spb-lo.ru/2010/07/bruschatka-i-trotuarnaya-plitka-sposoby-ukladki-bruschatki-i-trotuarnoj-plitki/



69


11 HÜDRO- JA SOOJUSISOLATSIOONITÖÖD 4,5 EKAP / 117 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab hüdro-, auru- ja soojusisolatsioonimaterjale erinevatele kivi- ja betoonkonstruktsioonidele vastavalt

kvaliteedinõuetele ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetele järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Sissejuhatus müürsepa eriala õpingutesse“

Õpetajad: Irina Koževnikova, Nikolay Zabegaev

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1. tunneb ehitustöödel

kasutatavaid

isolatsioonimaterjale ja

nende paigaldamise

nõudeid

Õpilane:

eristab näidiste järgi

hüdroisolatsioonimaterjale:

ruberoid, hüdrosool, tõrvapapp,

SBS-katted, bituumen

võrdleb lähtuvalt omadustest ja

kasutustingimustest erinevaid

soojus- ja

heliisolatsioonimaterjale

(klaas-, kivivill,

vahtpolüstüreen)

iseloomustab soojustuse ja

konstruktsiooni kaitseks

kasutatavaid tuule- ja

aurutõkkematerjale

(aurutõkkepaber, kile),

kasutades erinevaid

teabeallikaid

selgitab

hüdroisolatsioonimaterjalide

kasutamise vajalikkust ja

1. Ehitusel kasutatavad

isolatsioonimaterjalid

Isolatsiooni materjalid,

tüübid, nende

omadused ning pinnale

kandmise viisid.

Materjalide kasutamine

ja valik. Töövahendid ja

tööristad.

10 4 Loeng

Loengupäevik

Kirjalikud tööd

Info kogumine

Õpimapp

Teooria teadmiste

kontroll

1. Kontrolltöö

„Isolatsiooni materjalid

ja tööriistad“ (Test)

Õpilane vastab


küsimustele.


70

paigaldamise tingimusi

lähtuvalt niiskuse liikumisest

erinevates

ehituskonstruktsioonides

selgitab

soojusisolatsioonimaterjalide,

sh tuuletõkke paigaldamise

tingimusi, lähtudes energia

säästmise põhimõttest hoones

selgitab aurutõkke kasutamise

vajadust ja paigaldamise

tingimusi, lähtudes niiskuse

liikumisest hoone

konstruktsioonides ja energia

säästmise põhimõtetest

selgitab lähtuvalt ruumi

funktsioonist

heliisolatsioonimaterjalide

paigaldamise vajadust


etteantud ülesandest


materjalid ja

töövahendid

selgitab etteantud tööjoonistelt

välja konstruktsiooni mõõtmed

ja isolatsioonimaterjalide

paigaldamiseks vajaliku

informatsiooni

arvutab tööjoonise põhjal


vajaliku isolatsioonimaterjali

koguse, kasutades ülesande

lahendamisel õpitud

matemaatikateadmisi ja –oskusi


2.1. Isolatsiooni

paigaldamise

tehnoloogia

Oma töökoha

korraldamine.

Tööohutus.

Isolatsiooni

paigaldamise

tehnoloogia.



arvutamine vastavalt

etteantud joonisele.

6

2

16

4

2

2

Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Õpimapp

Praktiline töö

2.Arvutusülesanne


71



tehnoloogiast, tagades töökoha

korrashoiu ja puhtuse, tööks



ning käiguteede olemasolu ja


valib töövahendid vastavalt

paigaldatavale

isolatsioonimaterjalile, järgides

tootja paigaldusjuhendeid


kujutlusvõime

arendamiseks.

3. paigaldab tootja

paigaldusjuhendi järgi

vertikaalse

hüdroisolatsiooni

laotud müüritisele

valmistab ette aluspinna

(puhastab tolmust, tasandab

ebatasasused jms), arvestades

isolatsioonimaterjali, tootja

paigaldusjuhendit

valib mõõtudelt sobiva materjali

või lõikab selle mõõtu, kasutades

vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja

kontrollimisvahendeid

paigaldab vertikaalset

hüdroisolatsiooni, järgides

tootjapoolset paigaldusjuhendit

ennetamaks võimalikke vigu

kontrollib koos juhendajaga

tehtud töö vastavust etteantud

kvaliteedinõuetele, vigade

ilmnemisel kordab tööprotsessi

3. Soojusisolatsiooni

paigaldamise

tehnoloogia.

Isoleeritavad

aluspinnad.

Aluspindade

ettevalmistamine.

Hüdroisolatsiooni

materjali paigaldamine.

Läbiviikude

paigaldamine. Nurkade

hüdroisoleerimine.

6 12 3 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Õpimapp

Praktiline töö

3.1 Juhtumianalüüs

probleemsituatsiooni

lahendamisega (kirjalik

töö).

3.2 Praktiline töö

Horisontaalse


paigaldus.


72

4. paigaldab juhendamisel

müüritisele soojus-,

tuuletõkke- ja

heliisolatsioonimaterjale

paigaldab rull- või

plaatsoojusisolatsioonimaterjali,

arvestades tootja

paigaldusjuhendeid ja etteantud

tööülesannet

paigaldab juhendaja abiga

etteantud müüritisele

tuuletõkkematerjali, arvestades

tootja paigaldusjuhendeid ja

etteantud tööülesannet



heliisolatsioonimaterjali,

arvestades tootja

paigaldusjuhendeid ja etteantud

tööülesannet

1. 4.1. Heliisolatsiooni ja

auruisolatsiooni

paigaldamise

tehnoloogia


kontrolltoimingud

isolatsiooni materjalide

paigaldamisel.

10 20 4 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Kirjalikud tööd

Õpimapp

Praktiline töö

4.1. Teoreetiliste

teadmiste kontroll. Test

(„Tööde tehnoloogiline

järjekord“).

4.2. Praktiline töö

Soojustus-, tuuletõkke-,

heliisolatsiooni

materjalide paigaldus.

5. järgib töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid, ennetab

võimalikke vigu soojustus-

ja isolatsioonimaterjalide

paigaldamisel

järgib töövahendite ja muude

seadmete kasutamisel etteantud

juhendeid, sh ohutusjuhendeid

kasutab ergonoomilisi ja ohutuid

töövõtteid, vajalikke

abivahendeid ning

nõuetekohaselt asjakohaseid



tööohutuse nõuded

töödel.

Töötervishoiu- ja

tööohutusnõuded,

töökoha korraldamine.

2 4 2 Loeng

Loengu päevik

Praktiline töö

Rühmatöö

5. Praktiline töö

Töökoha nõuetekohane

korraldamine.

6. analüüsib koos

juhendajaga enda tegevust

soojus- ja

hüdroisolatsioonimaterjalid

e paigaldamisel



toimetulekut soojustus- ja


paigaldamisel ja hindab


6. Analüüs

Eneseanalüüs,

Väljendusoskus,


oskused.

Vastavus „Kirjalike

tööde juhendile.“

2 4 2 Analüüs

Ülesannete

lahendamine

Rühmatöö

6. Analüüs


aruanne


73



korrektses eesti keeles,

kasutades


Kokku: 117 tundi 38 60 - 19


(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Õpimapi „Isolatsioonimaterjalid ja töövahendid“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine.

Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis

peab olema tehtud vigade parandus.

Õpimapi „Isolatsiooni paigaldamise tehnoloogia“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine õpimapi kaitsmiseks. Mitteeristav

hindamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

1. Kontrolltöö „Isolatsiooni materjalid ja tööriistad“ (Test)

ÕV. 1.1. Lävend

defineerib mõiste isolatsioon ning selgitab isolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, arvestades

konstruktsioonidele mõjuvaid koormusi

võrdleb teabeallikate põhjal erinevaid isolatsioonitüüpe, lähtudes nende tehnilistest omadustest, kasutusotstarbest

ehitustöödel ja pinnale kandmise viisist

2. Arvutusülesanne

ÕV. 2.2. Lävend

selgitab välja isolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (ruumi asukoht, läbiviigud, töödeldavate pindade

mõõtmed), lähtudes etteantud tööülesandest (projekt, joonis)

arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja juhistest, materjalide kulunormist ja rakendades pindala

ja protsentarvutuse eeskirju

3.1 Juhtumianalüüs probleemsituatsiooni lahendamisega (kirjalik töö).

ÕV. 3.1. Lävend

kirjeldab kasutades teemakohast terminoloogiat ja põhimõisteid võimalikku probleemi tekkimise põhjusi

pakub välja mooduse probleemi kõrvaldamiseks

3.2 Praktiline töö: Horisontaalse isolatsioonimaterjalide paigaldus.


74

ÕV. 3.2. Lävend

jälgib paigaldusjuhendit

korraldab oma töökoha arvestades OT nõudeid ja valmistab ette aluspinna

valib ja paigaldab materjali

kontrollib juhendajaga vastavust kvaliteedinõuetele ja vajadusel kordab protsessi

4.1. Teoreetiliste teadmiste kontroll. Test „Tööde tehnoloogiline järjekord“.

ÕV. 4.1. Lävend

määrab hüdroisolatsiooni paigaldamist nõudvad kohad ehitiste konstruktsioonidel

kirjeldab isolatsiooni paigaldamistööde tehnoloogilist järjekorda hoone erinevates osades

4.2. Praktiline töö:Soojustus-, tuuletõkke-, heliisolatsioonimaterjalide paigaldus.

ÕV. 4.2. Lävend

puhastab ja krundib aluspinna, arvestades paigaldatava hüdroisolatsioonimaterjali tootja paigaldusjuhendi nõudeid

paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendi kulunormi ja hüdroisoleeritud pinnale esitatavaid

nõudeid

paigaldab juhendamisel läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitoru, rapid) hüdroisolatsiooni, järgides tootja paigaldusjuhiseid

või projektipõhist tööjoonist

paigaldab juhendamisel ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, järgides etteantud kvaliteedinõudeid

5. Praktiline töö: Töökoha nõuetekohane korraldamine.

ÕV. 5.1. Lävend

valmistab etteantud pinna, tagab kvaliteedi säilimise, sorteerib jäätmed

korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head

tava

arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning

inimeste ja keskkonnaga enda ümber

6. Analüüs. Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne.

ÕV. 6.1. Lävend

analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide

paigaldamisel



Eneseanalüüsi,


75




Kokkuvõtva hinde

kujunemine



Kasutatav õppekirjandus


/õppematerjal





Чичерин И.П. Общестроительные работы. М.: Высшая школа. 2000.

Справочник строителя: строительная техника, конструкции и технологии: (в 2-х т). М.: Высшая школа. 2007

http://stroy-spravka.ru/tekhnologiya-proizvodstva-teploizolyatsionnykh-rabot

www.know-house.ru/info.

http://stroyrab.ru/texnika-bezopasnosti-pri-izolyacionnyx-rabotax/

http://www.vertex-awp.ru/.

http://www.bau-facade.ru/teploizolyaciya/

http://stroy-spravka.ru/tekhnologiya-proizvodstva-teploizolyatsionnykh-rabot

http://www.know-house.ru/info

http://stroyrab.ru/texnika-bezopasnosti-pri-izolyacionnyx-rabotax/

http://www.vertex-awp.ru/

http://www.bau-facade.ru/teploizolyaciya/

Documents

-7/144 · 2015. 2. 19. · PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala Plastmassidest plaatmaterjalid ja rullmaterjalid Plastmassidest profiiltooted Vedelalt kasutatavad materjalid