7.-8. veebruar 2019 Strand Spa & Konverentsihotell...Raul Rebane, kommunikatsiooniekspert MAJANDUS 12.00 Kuidas mõjutab majandusolukord haridust ja vastupidi? Robert Kitt, Swedbank

7.-8. veebruar 2019Strand Spa & Konverentsihotell

Palun kirjutage siia oma nimi, et materjalil oleks võimalik teie juurde tagasi jõuda juhul,

kui teineteist kaotate.

Konverentsil kasutame Worksup rakendust, millega saab jälgida programmi ja küsida esinejatelt küsimusi.

Rakenduse kasutamiseks avage aadress app.worksup.com ja EVENT ID: HAK19.

Hea haridusjuht

Haridusjuhtide Aastakonverents on jõudnud 12. klassi. Noored, kes esimese konverentsi ajal olid esimese klassi koolijütsid, hakkavad tänavuse konverentsi ajal valmistuma gümnaasiumi lõpetamiseks. Koos nendega on küpsenud Eesti ühiskond ja majandus, arenenud teadus ja tehnoloogia ning oleme globaliseerunud ja muutunud kultuuriliselt mitmekesisemaks.

Aastakonverents toob teieni nende ja teiste oluliste valdkondade arengud ning aitab lahti mõtestada tähenduse haridusvaldkonnale. Haridusjuhtide Aastakonverentsi teemade käsitlus muutunud iga aastaga sügavamaks, kuid alati säilitame praktilise vaatenurga - mida see meie jaoks tähendab ja kuidas aitab saada paremaks juhiks.

Tere tulemast 12. Haridusjuhtide Aastakonverentsile!

Toomas Kruusimägi Eesti Koolijuhtide Ühendus

Endrik RandojaConfent OÜ

HARIDUSJUHTIDE AASTAKONVERENTS 20194

Programm

NELJAPÄEV, 7. VEEBRUAR

10.00 Registreerimine ja hommikukohv

AVASÕNAD11.00 Moderaatorite tervitus Urmas Vaino, ERRi saatejuht Toomas Kruusimägi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees

ÜHISKOND11.15 Meedia kui ühiskonna peegel: mis sealt vastu vaatab? Raul Rebane, kommunikatsiooniekspert

MAJANDUS12.00 Kuidas mõjutab majandusolukord haridust ja vastupidi? Robert Kitt, Swedbank AS juhatuse esimees

12.45 Lõuna

TERVIS13.45 Kuidas ära tunda ja vältida pedagoogide läbipõlemist? Dr. Mari-Liis Laanetu, Confido Vaimse Tervise Keskuse juhataja, psühhiaater

TEHNOLOOGIA14.30 Kuidas häkkida haridust? Märt Aro, DreamApply ja N8 kaasasutaja

15.15 Vaheaeg

JÄRELKASV15.45 Kuidas pöörata karjääripöörajad õpetamise ja koolijuhtimise usku? Tiina Saar-Veelmaa, karjäärinõustaja ja töökultuuri disainer

UUENDUSED16.30 Mida on vaja Eesti hariduselus arendada ja kuidas saab Haridusfond aidata? Ragnar Sass, Pipedrive’i kaasasutaja ja Haridusfondi asutajaliige

17.15 Programmi lõpp

20.00 - 01.00 Haridusjuhtide Pidu ansambel Traffic saatel

HARIDUSJUHTIDE AASTAKONVERENTS 2019 5

REEDE, 8. VEEBRUAR

INFOTUND

9.30 EKJÜ infotund Jurmala saalis EAHJÜ infotund auditooriumis

STRATEEGIA10.30 Millised on Haridus- ja teadusstrateegia 2021-2035 ideed ja arengud? Marju Lauristin, sotsiaalteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor

TAKTIKA11.15 Vestlusring: Kuidas plaanivad Eesti hariduselu mõjutada Eesti erakonnad? Margit Sutrop, Eesti Reformierakonna haridusministri kandidaat

Robert Kiviselg, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna haridus- ja kultuuritoimkonna juhataja

Kristina Kallas, Erakonna Eesti 200 esimees

Jevgeni Ossinovski, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees

Tõnis Lukas, Tartu Kutsehariduskeskuse direktor ja Isamaa kandidaat Tartus

Eesti Keskerakonna esindaja

12.15 Lõuna

VÄLISKOGEMUS13.15 Millised on Soome hariduselu viimased trendid? Kirsti Lonka, Helsingi Ülikooli kasvatuspsühholoogia professor

VISIOON14.00 Kuidas viia ellu 100% väljakutsepõhist õppimist ja õpetamist? Jan Fasen, Niekée kooli direktor (Holland)

14.45 Kokkuvõtted

15.00 Konverentsi lõpp ja kojusõit


Ly AasTartu Lasteaed Piilupesa

Erli AasametsKilingi-Nõmme Gümnaasium

Kersti AasmetsVaeküla Kool

Aile AatonenTallinna Mürakaru Lasteaed

Merje AavikÜlenurme Gümnaasium

Ljubov AbramovaTallinna Muhu Lasteaed

Kadi AdlerTõstamaa Lasteaed

Tiit AedmäeMartna Põhikool

Elle AgarmaaTartu Lasteaed Sipsik

Ruth AhvenTartu Veeriku Kool

Tatjana AitJõhvi Gümnaasium

Annely AjaotsNissi Põhikool

Jana AlandiTallinna Männiku Lasteaed

Anti AlasiHaridus- ja Teadusministeerium

Terje AlevKurtna Kool

Elle AllikveeRakvere Täiskasvanute Gümnaasium

Liina AltroffVõsu Kool

Kaarel AluojaLaupa Põhikool

Krista AndresonViljandi Jakobsoni Kool

Andres AntonMuhu Põhikool

Marju AolaidSA Innove

Marika ÄrmpaluKopli Lasteaed

Viljar AroSaaremaa Ühisgümnaasium

Märt AroDreamApply, N8

Jekaterina ArroLasteaed Kajakas

Heli Aru-ChabilanHariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Aive Aru-RaidsaluValga Põhikool

Aimar ArulaPõltsamaa Ühisgümnaasium

Krista AruojaHarjumaa Alushariduse Juhtide Ühendus

Hiie AsserTartu Annelinna Gümnaasium

Marika AstorVihasoo Lasteaed-Algkool

Merle AusingTallinna Suitsupääsupesa Lasteaed

Anne AvakiviTallinna Haraka Lasteaed

Laine BelovasNoarootsi Gümnaasium

Jelena BersenevaTartu Lasteaed Kivike

Peep EenraidAudru Kool

Anneli EesmaaTüri Ühisgümnaasium

Ivo EesmaaHiiumaa Gümnaasium

Linda EinoTallinna Ümera Lasteaed

Ruth EliasHaridus- ja Teadusministeerium

Anne EndjärvKohtla-Järve Järve Gümnaasium

Ivika EnulaSA Archimedes

Signe EriksonRannu Lasteaed

Tõnu ErinKuressaare Vanalinna Kool

Anneli ErritTallinna Tehnikagümnaasium

Osalejate nimekiri


Hedvig EvertTallinna Õpetajate Maja

Jan FasenNiekée

Margot FjukTartu Lasteaed Ristikhein

Krista GrauTallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium

Elena GribTallinna Laagna Lasteaed-Põhikool

Marina GrušaTallinna Lasteaed Kirsike

Kadi HajetskiSA Innove

Terje HallikMiina Härma Gümnaasium

Ingrid HermetViimsi Gümnaasium

Margit HiietTallinna Lasteaed Südameke

Reet HindriksSuure-Jaani Kool

Annely HindriksonVõru Gümnaasium

Svetlana HruštšovaTallinna Mustakivi Lasteaed

Merle HüvaHalliste Põhikool

Alge IlosaarViimsi Kool

Jaak IsraelAugust Kitzbergi nimeline Gümnaasium

Meeri IvanovRäpina Ühisgümnaasium

Kairi JakobsonTallinna Rahumäe Põhikool

Reet JakobsonTartu Täiskasvanute Gümnaasium

Heikki JärlikTsirguliina Kool

Elmo JoaPärnu Rääma Põhikool

Katrin JõgevaFriedebert Tuglase nimeline Ahja Kool

Helmer JõgiTartu Jaan Poska Gümnaasium

Kadri JoostElva Lasteaed Murumuna

Anne JuhkamTartu Linnavalitsuse Haridusosakond

Annika JürsTallinna Rännaku Lasteaed

Katrin JustusTartu Kutsehariduskeskus

Eneken JuurmannHaridus- ja Teadusministeerium

Martin KaasikEesti Koolijuhtide Ühendus

Marika KaasikTartu Täiskasvanute Gümnaasium

Triin KaaverHaridus- ja Teadusministeerium

Margit KagadzeKärdla Põhikool

Helje KalaÄäsmäe Põhikool

Heda KalaMTÜ EAHJÜ

Meeli KaldmaTallinna Teeninduskool

Indrek KaldoPärnu Koidula Gümnaaasium

Allan KaljakinTallinna Õpetajate Maja

Anne KaljurTartu Mart Reiniku Kool

Maire KaljuveerTallinna Lasteaed Pallipõnn

Ly KallasKuressaare Täiskasvanute Gümnaasium

Marika KallasTallinna Haridusamet

Kristina KallasErakond Eesti 200

Henry KallasteVinni-Pajusti Gümnaasium

Kristel KallauPärnu Kunstikool

Tiina KallavusTartu Herbert Masingu Kool

Inge KalleVastse-Kuuste Kool

Jaanus KallionÄäsmäe Põhikool

Stella KallisaarLasteaed Maasikas

Anne KalmusPaikuse Põhikool

Andres KampmannOru Kool

Olga KängsepVändra Gümnaasium

Irene KäosaarIntegratsiooni Sihtasutus


Mariann KarjaTartu Kutsehariduskeskus

Märten KarmTartu Jaan Poska Gümnaasium

Ingrid KärmasViljandi Gümnaasium

Helle KaruKuressaare Tuulte Roosi Lasteaed

Helna Karu-BaherSA Innove

Silja KasekampTartu Lasteaed Karoliine

Arno KaseniitSillamäe Gümnaasium

Margus KaskPuurmani Mõisakool

Jaanika KästValga Jaanikese Kool, Urvaste Kool

Merike KasteTartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Sirje KautsaarRapla Gümnaasium

Kai KensTartu Maarjamõisa Lasteaed

Lee KerdeTallinna Männi Lasteaed

Monika KerseTallinna Padriku Lasteaed

Kadi KesaTabivere Põhikool

Ilmar KesselmannParksepa Keskkool

Sirje KesslerPärnu Lasteaed Pillerpall

Marge KielTallinna Lasteaed Karikakar

Heiki KiidliTallinna Täiskasvanute Gümnaasium

Helle KiikRannu Kool

Peeter KikasTartu Variku Kool

Ave KikasMooste Mõisakool

Reet KikkasJõgeva Täiskasvanute Keskkool

Aule KinkHäädemeeste Keskkool

Marika KissaViljandi Lasteaed Midrimaa

Robert KittSwedbank AS

Heidi KiuruTartu Karlova Kool

Kristi KivipuurHaapsalu Viigi Kool

Robert KiviselgEesti Konservatiivne Rahvaerakond

Kersti KivisooPaide Hillar Hanssoo Põhikool

Katrin KivistikKarksi-Nuia Lasteaed

Liis KleemannTallinna Lasteaed Kraavikrõll

Rita KleinVeskitammi Lasteaed

Heidi KodasmaSurju Põhikool

Anu KöidamIlmatsalu Põhikool

Piret KoiduaruTartu Lasteaed Krõll

Elen KõimaTallinna Magdaleena Lasteaed

Mall KõivViljandi Täiskasvanute Gümnaasium

Malve KolliMustjala Lasteaed-Põhikool

Natalia KondTallinna Laagna Lasteaed-Põhikool

Annika KongiTallinna Kivila Lasteaed

Siiri KonksiVõru Vallavalitsus

Juta KoppelKiiu Kiigepõnni Lasteaed

Elmu KoppelmannTapa Gümnaasium

Anneli KorelaNõo Põhikool

Marika KörtTartu Lasteaed Helika

Luule KöslerTallinna Humanitaargümnaasium

Mall KrebsteinTartu Lasteaed Midrimaa

Kaido KreintaalKehra Gümnaasium

Pille-Riin KristmannJustiitsministeerium

Tamara KrõsinaTallinna Lindakivi Lasteaed


Toomas KruusimägiTallinna Inglise Kolledž

Kai KukkTori Põhikool

Kärt KullasPeetri Lasteaed-Põhikool

Monika KümnikViljandi Lasteaed Karlsson

Kädly KünnapHaapsalu Põhikool

Piret KunnusVastseliina Lasteaed

Jekaterina KuruAudru Lasteaed

Anne KurvisteTallinna Paekaare Lasteaed

Karmo KurvitsVõru Gümnaasium

Kadi KutsarTartu Lasteaed Ristikhein

Tiina KüttSA Innove

Karin KüttSillaotsa Kool

Merike KüttisTallinna Järveotsa Lasteaed

Ardi KüünalRannu Kool

Erle KuusikTallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool

Reeva KuuskTallinna Rahumäe Põhikool

Rando KuustikJakob Westholmi Gümnaasium

Andres LaanemetsSütevaka Gümnaasium

Mari-Liis LaanetuConfido Vaimse Tervise Keskus

Eili LaasPeetri Lasteaed-Põhikool

Rait LaatsitKääpa Põhikool

Mart LaidmetsSA Innove

Tiina LallTallinna Lasteaed Kikas

Birgit LaoSA Innove

Evi LappKilingi-Nõmme Lasteaed Krõll

Anna LarionovaTallinna Muinasjutu Lasteaed

Erki LarmJuhan Liivi nim Alatskivi Kool

Evelin LaugusTartu Lasteaed Poku

Lea LaumäeTartu Lasteaed Sass

Marju LauristinTartu Ülikool

Urve LeemetViljandi Lasteaed Midrimaa

Tiia LepikMiina Härma Gümnaasium

Marelle LepikPeetri Lasteaed-Põhikool

Rena LepikultLastesõim Päkapikk

Külli LiblikMooste Mõisakool

Raino LiblikTallinna Kuristiku Gümnaasium

Pille LiblikHaridus- ja Teadusministeerium

Kerli LiivakSA Archimedes

Toomas LiivamägiLuunja Keskkool

Rudo LillelehtTsirguliina Kool

Piret LindTallinna Haridusamet

Nevel LindeElva Lasteaed Murumuna

Liivi LindemannOlustvere Põhikool

Triin LõbuJõgeva Põhikool

Kirsti LonkaUniversity of Helsinki

Tarmo LoodusViljandi Kutseõppekeskus

Katrin LuhaäärRistiku Põhikool

Tiina LuigeTartu Veeriku kool

Hannely Luik-StogovValga Põhikool

Tõnis LukasTartu Kutsehariduskeskus

Ruth LukasTallinna Tihase Lasteaed

Tõnis LukasIsamaa erakond, Tartu Kutsehariduskeskus

Karin LukkTartu Kivilinna Kool

Raimond LutsEKJÜ veteran


Carmen LutsTartu Veeriku Kool

Kristiina LutsarSA Archimedes

Piret MäärTallinna Kullatera Lasteaed

Alvina MaasikTallinna Arbu Lasteaed

Raili MäeTallinna Veerise Lasteaed

Liisi MäeumbaedKärdla Põhikool

Jaanus MägiTaebla Kool

Airi MägiValga Kaugõppegümnaasium

Malle MägiVastse-Kuuste Kool

Anne MahoniHaapsalu Põhikool

Tiia MändVäike-Maarja Lasteaed

Mereli MändmetsSA Innove

Lea MardikSA Innove

Päivi MärjamaaPuhja Kool

Kristina MärksTallinna Meelespea Lasteaed

Martti MarksooRakvere Reaalgümnaasium

Tiina MartinsonKuressaare Tuulte Roosi Lasteaed

Riin MassurPuhja Kool

Ülle MatsinViljandi Gümnaasium

Lea MatsonViljandi Lasteaed Mesimumm

Igmar MattoRakke Kool

Merike MeltsasTallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium

Jelena MereTallinna Unistuse Lasteaed

Maire MeriojaSA Innove

Janeli MeristoTartu Linnavalitsuse Haridusosakond

Maive MerkulovaTallinna Saksa Gümnaasium

Maili MesipuuÜlenurme Gümnaasium

Kristel MetsTartu Hiie Kool, Tartu Emajõe Kool

Eero MetsvahiHeimtali Põhikool

Aili MichelsonTartu Lasteaed Naerumaa

Inga MiljandTallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium

Toomas MittTõstamaa Keskkool

Natalja MjalitsinaSA Innove

Aive MõistlikValjala Põhikool

Sirje MölderPärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna

Ulvi MooselTallinna Lasteaed Kraavikrõll

Kristi MummTartu Forseliuse KoolStanislav Nemeržitski

Virtsu KoolAime Niidas

Viimsi KoolRaivo NiidasTallinna Ehituskool

Katrin NiinNoarootsi Gümnaasium

Luule NiinesaluPeetri Lasteaed-Põhikool

Nadezda NiklusLaeva Põhikool

Ave NõmmeTartu Lasteaed Naerumaa

Ene NoolRakvere Rohuaia Lasteaed

Katrin NurkSuure-Jaani Kool

Pille NurkPärnu Raeküla Kool

Liilia ObergPärnu Raeküla Kool

Malle ÕiglasHaapsalu Linna Algkool

Merike OjamaaVõru Täiskasvanute Gümnaasium

Olesja OjamäeKiviõli Vene Kool

Margus OjaotsValgamaa Kutseõppekeskus

Annela OjasteKoigi Kool

Kaire OksKurtna Kool


Virge OngSõmeru Põhikool

Ruth OpmannHaridus- ja Teadusministeerium

Tanel OppiSA Innove

Jevgeni OssinovskiSotsiaaldemokraatlik Erakond

Robert OssipovTallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium

Piret OtsataluVõru Vallavalitsus

Grüüne OttTallinna Endla Lasteaed

Jaan PaasTallinna Lilleküla Gümnaasium

Siret PaasmäeTallinna Järveotsa Gümnaasium

Mare PaavelViljandi Lasteaed Karlsson

Evelin PajoTallinna Männiku Lasteaed

Tiina PallTallinna Kristiine Gümnasium

Miia PallasePühajärve Põhikool

Mari PaluRapla Gümnaasium

Liina PaluVärska Gümnaasium

Tiiu ParbusTallinna Lepatriinu Lasteaed

Külliki ParkerTallinna Saksa Gümnaasium

Pille PärlinTartu Mart Reiniku Kool

Anu PärnSaue Gümnaasium

Aivar PartRakvere Gümnaasium

Ljudmilla ParveTallinna Lasteaed Sinilill

Ülle PässaArdu Kool

Arnold PastakOlustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Karmen PaulViimsi Gümnaasium

Ardi PaulTallinna Nõmme Põhikool

Pille PaulbergPärnu Raeküla Kool

Küllike PedasteTartu Kivilinna Kool

Merle PermNõlvaku Lasteaed

Helen PertKeila Kool

Tiina PetersonHaridus- ja Teadusministeerium

Marika PettaiTallinna Haridusamet

Kristi PettaiVastseliina Gümnaasium

Mehis PeverTallinna Ühisgümnaasium

Lea PihelgasTallinna Rõõmupesa Lasteaed

Tiina PiirisaarPrangli Põhikool

Katrin PiiriselgPeetri Lasteaed-Põhikool

Jana PillmannTartu Lasteaed Pääsupesa

Nele PilmanJüri Gümnaasium

Riina PiterskihhLeisi Keskkool

Siiri PlangiPuiga Põhikool

Maiu PlumerMaardu Gümnaasium

Merike PlutusTallinna Lasteaed Laagna Rukkilill

Kaare PõderAidu Lasteaed-Algkool, Pisisaare Algkool

Ene PõderTõrvandi Lasteaed Rüblik

Priit PõdraJõgevamaa Gümnaasium

Annika PõlgastTartu Karlova Kool

Tarmo PostElva Gümnaasium

Tarmo PostElva Gümnaasium

Tatjana PožoginaTallinna Suur-Pae Lasteaed

Natalia PresnetsovaTallinna Pae Gümnaasium

Marget PrivitsVändra Gümnaasium

Kaidi PugatševTallinna Lepatriinu Lasteaed

Krista PulkUulu Lasteaed


Aime PungaHugo Treffneri Gümnaasium

Anu PungarKambja Lasteaed Mesimumm

Rita PunningKrootuse Põhikool

Tiiu PüssValga Põhikool

Ele RahaOrava Kool

Tiiu RahuojaHaridus- ja Teadusministeerium

Mare RäisJärveküla Kool

Neeme RandKuressaare Ametikool

Karin RandPalivere Põhikool

Marju RandleppRae Vallavalitsus

Helger RannuSalu Kool

Katrin RasinaTallinna Lasteaed Kiikhobu

Jaanika RaudseppTallinna Lasteaed Vesiroos

Liivi RaudseppTartu Kutsehariduskeskus

Ants RebaneLoo Keskkool

Kristiina Jasmiin RebaneTallinna Laagna Lasteaed-Põhikool

Mihkel RebaneHaridus- ja Teadusministeerium

Raul Rebanekommunikatsiooniekspert

Luive RehandViiratsi Lasteaed Rüblik

Vallo ReimaaTartu Tamme Kool

Kaja ReimanSiimusti Lasteaed-Algkool

Urmas ReinfeldtVarbla Kool

Külli RiistopHarkujärve Põhikool

Izabella RiitsaarTallinna Pae Gümnaasium

Ene RitsoTallinna Liivaku Lasteaed

Jaana RohtTallinna Kesklinna Põhikool

Eili RohtlaÄmmuste Kool

Ille RohtlaanPärnu Koidula gümnaasium

Karita RokkaTartu Lasteaed Hellik

Jaanus RoosilehtRetla-Kabala Kool

Mari RoostikTartu Jaan Poska Gümnaasium

Kaja RootsUrvaste Kool

Riina RosarPeetri Lasteaed-Põhikool

Tiia RosenbergRuila Põhikool

Liis RosinTõrvandi Lasteaed Rüblik

Aime RuhnoKolde Lasteaed

Egle RumbergUulu Põhikool

Karmi RummSaue Gümnaasium

Kaarel RunduTallinna Saksa Gümnaasium

Terje RüütelKambja Lasteaed Mesimumm

Kristjan SaarKurtna Kool

Ene SaarTallinna Reaalkool

Aita SaarTallinna Luha Lasteaed

Tiina Saar-Veelmaakarjäärinõustaja

Mae SäinasTallinna Läänemere Lasteaed

Arvo SakjasJõgeva Vallavalitsus

Agi SalumetsTallinna Lauliku Lasteaed

Olev SaluveerÜlenurme Gümnaasium

Merike SangleppSA Archimedes

Rain SannikSA Innove

Piret SappHaridus- ja Teadusministeerium

Karmen SarapuuTartu Karlova Kool

Kalmer SarvValga Vallavalitsus


Jüri SasiTartu Forseliuse Kool

Ragnar SassPipedrive OÜ, Haridusfond

Vello SatsKuusalu Keskkool

Eve SaumetsElva Gümnaasium

Andres SaviKalmetu Põhikool

Ene SaviTarvastu Gümnaasium

Alo SaviPõlva Gümnaasium

Rein SchihalejevVara Põhikool

Oksana ŠelenjovaTallinna Pae Gümnaasium

Urve SellenbergSA Innove

Evald SeppSuure-Jaani Gümnaasium

Merle SeppViimsi Kool

Maie SeppTallinna Kivimäe Põhikool

Ene ŠesterikovKuressaare Ida-Niidu Lasteaed

Katri SiikkiTallinna 53. Keskkool

Triin SiimTartu Linnavalitsuse Haridusosakond

Pille SiimpoegTallinna Rännaku Lasteaed

Piret SiiveltTabivere Põhikool

Heiki SildnikCarl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool

Ave SillasteKambja Põhikool

Reeli SimansonTabasalu Lasteaed Tibutare

Signe SirelKose-Uuemõisa Lasteaed-Kool

Silvi SokkTartu Katoliku Hariduskeskus

Carmen SooTallinna Lasteaed Sipsik

Tarmo SöötEesti Merekool

Margo SootlaVäätsa Põhikool

Niina SõtnikTallinna Tõnismäe Reaalkool

Leelo SuidtPuhja Lasteaed Pääsusilm

Ilvi SuisleppKanepi Gümnaasium

Tatjana ŠukurovaTaime Lasteaed

Mari-Liis SultsTallinna Kunstigümnaasium

Margit SutropEesti Reformierakond

Silvi SuurTallinna Lasteaed Pääsusilm

Külli SuviKuremaa Lasteaed-Algkool

Jana SüvingTallinna Kullatera Lasteaed

Ave SzymanelSA Innove

Toomas TakkisKuressaare Gümnaasium

Monika TalistuKuressaare Ristiku Lasteaed

Ülle TaltsTartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Mai TaluValga Jaanikese Kool

Kaia TalveTallinna Nõmme Põhikool

Marge TamkiviTallinna Nõmme Põhikool

Liina TammTartu Katoliku Hariduskeskus

Keiu TammSA Innove

Signe TammTallinna Päikesejänku Lasteaed

Eve TammSaue Gümnaasium

Helje TammePõltsamaa Lasteaed Tõruke

Tatjana TammeTallinna Raku Lasteaed

Reeli TänavsuuPärnu Kadri Lasteaed

Olesja TandorfTallinna Kivimurru Lasteaed

Ene TannbergMiina Härma Gümnaasium

Ilona TarsNõo Põhikool

Meeli TasanePärnu-Jaagupi Põhikool

Tarvi TasanePõhja-Pärnumaa Vallavalitsus


Piret TatuntsSA Innove, Tartumaa Rajaleidja Keskus

Õnnela TedrekinLoksa Gümnaasium

Mare TerepingNoarootsi Kool

Merilin TiislerTallinna Laagna Lasteaed-Põhikool

Ülle TillmannVõru Vallavalitsus

Maria TiroJüri Gümnaasium

Mait TõitojaKeila Kool

Raul TombergTallinna Huvikeskus Kullo

Ain TõnissonTartu Tamme Gümnaasium

Kadi ToomiJüri Gümnaasium

Sirje ToomlaHaabneeme Kool

Kaja ToomsaluTallinna Õismäe Gümnaasium

Triin TreierHaapsalu Lasteaed Päikesejänku

Raivo TrummalHaridus- ja Teadusministeerium

Merje TuhkurPõltsamaa Lasteaed Tõruke

Irina TumanovaTallinna Sõbrakese Lasteaed

Anu TuruTartu Lasteaed Rukkilill

Urmo UibolehtTartu Erakool

Meeli UibomägiValga Põhikool

Marjaliisa UmbPärnu Raeküla Kool

Pille UsinTori Põhikool

Riho UulmaTallinna Nõmme Gümnaasium

Silvia UusSA Innove

Rein UusmaaTartu Erakool LõunaTERA

Heli UustalKeila Kool

Heidi UustaluKiviõli I Keskkool

Katrin UutsaluPärnu-Jaagupi Põhikool

Signe VaabelJaagu Lasteaed-Põhikool

Piret VaasTartu Lasteaed Kivike

Inga VäikeneIlmatsalu Lasteaed Lepatriinu

Urmas VainoEesti Rahvusringhääling

Epp VälbaSuure-Jaani Kool

Kaja ValdmaLasteaed Rukkirääk

Ulvi ValgeAste Põhikool

Tatjana VallasteKunda Linna Lasteaed Kelluke

Evelin VanaseljaJüri Gümnaasium

Kaider VardjaVõru Kreutzwaldi Kool

Maidu VarikKuressaare Gümnaasium

Kairi VasemägiTartumaa Omavalitsuste Liit

Aet-Triin VasnuJärvakandi Kool

Ene VebersonTilsi Põhikool

Viive VellemaaTartu Lasteaed Lotte

Katrin VellesteKehtna Vallavalitsus

Jens VendelRae Vallavalitsus

Lea VendikHagudi Põhikool

Marjeta VennoTartu Erakool

Margus VeriPärnu Ülejõe Põhikool

Imbi ViismaKadrioru Saksa Gümnaasium

Sirli VijarJõgevamaa Gümnaasium

Taavi VilbaSaku Gümnaasium

Raina VilkesKallavere Keskkool

Külli VillemsViljandi Lasteaed Mesimumm

Kristi VimbergJüri Gümnaasium


Helin VinterKuressaare Ida-Niidu Lasteaed

Irina VoinovaSitsi Lasteaed

Olivia VoltriTartu Lasteaed Poku

Tiiu VoodlaTallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium

Ele VoolElva Gümnaasium

Jaanika VoometsKabala Lasteaed-Põhikool

Riina VooreTartu Linnavalitsuse Haridusosakond

Annely VõsasteTartu Linnavalitsus

Haana Zuba-ReinsaluLuua Metsanduskool


Raul Rebane on ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert, kes viimased kakskümmend aastat on töötanud konsultandi, koolitaja ja strateegilise nõustajana.Palusime tal konverentsil rääkida meediast kui ühiskonna peeglist ja küsisime, milline pilt sealt täna meile vastu vaatab.

Raul Rebane, kommunikatsiooniekspert

Meedia kui ühiskonna peegel: mis sealt vastu vaatab?



Robert Kitt on esimene doktorikraadiga pangajuht Eestis. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige ja lisaks majandusteemadele võtab sageli sõna ka haridusteemadel. Konverentsil räägib Swedbank AS-i juhatuse esimees, kuidas mõjutab majandus haridust ja vastupidi.

Robert Kitt, Swedbank AS juhatuse esimees

Kuidas mõjutab majandusolukord haridust ja vastupidi?



Millised patsiendid peamiselt Sinu juurde jõuavad?

Arsti poole pöördumiseni jõutakse

sageli siis kui olukord on juba üsna

kriitiline. Patsientide vaevused on

sageli erineva intensiivsusega kestnud

juba näiteks kümme aastat ning on

alguse saanud mingist aastatetagusest

traumaatilisest kogemusest või väga

pingelisest eluperioodist. Vähem on

neid, kes on lühemat aega tunnetanud

oma enesetundes midagi häirivat.

Seetõttu on oluline märgata nö

riskigruppi langevaid inimesi töökohal ja

anda neile esimesed suunised olukorra

parandamiseks.

Mis tekitab läbipõlemist?Läbipõlemist soodustavad esmalt

liigne töökoormus, tööülesannete

mittemõistlik lahendamine ja puudulik

töökorraldus, ebaselged ootused

tööandja poolt, samuti asjaolu kui

töötajal puudub võimalus enda

töökorraldust või töökoormust

kuidagi reguleerida. Lisaks on

riskifaktoriteks palju suhtlemist nõudev,

emotsionaalselt kurnav töö ja nn

multitasking.

Viimane on üha levinum põhjus,

sest multitaskingu kultuuri tihti

soodustatakse ja töötajad saavad

väga palju erinevaid ülesandeid.

Haridusvaldkonnas töötamine on pingeline ja vastutusrikas. Sageli on nõudmised ebamõistlikud ja tööd rohkem kui jõuaks ära teha. Kuidas leida tasakaal ootuste ja reaalsete võimaluste vahel, et säästa end läbipõlemisest ja töötada rõõmuga? Uurisime Confido Vaimse Tervise Keskuse juhataja doktor Mari-Liis Laanetu käest, mis tekitab läbipõlemist, kuidas seda ära tunda ja ennetada.

Dr. Mari-Liis Laanetu, Confido Vaimse Tervise Keskuse juhataja, psühhiaater

Kuidas ära tunda ja vältida pedagoogide läbipõlemist?



Osa inimesi tunnetavad oma piire ja oskavad ka õigel hetkel pidurit tõmmata. Aga on ka

suur hulk inimesi, kes ei teadvusta endale, et nad nõuavad iseendalt liiga palju.

Tööülesanded ületavad tihti

konkreetseid piire ning olulise ja

ebaolulise vahel orienteerumine tekitab

suurt vaimset koormust.

Kuidas läbipõlemist ära tunda?Kõrvaltvaatajale võib esimese

asjana hakata silma paistma töötamise

produktiivsuse langus. Varem kiiresti

läbi viidud tegevused nõuavad rohkem

aega ja enda kokkuvõtmist. Töö

motivatsioon langeb ja ka lihtsatest

probleemid laienevad ka muudele

elualadele, siis on tegemist juba

tõsisema probleemiga. Tööalane

läbipõlemine areneb sageli edasi

meeleolu- ja ärevushäireteks.

Osa inimesi tunnetavad oma piire

ja oskavad ka õigel hetkel pidurit

tõmmata. Aga on ka suur hulk inimesi,

kes ei teadvusta endale, et nad

nõuavad iseendalt liiga palju. See võib

olla seotud vähese enesekindlusega,

mõeldakse pigem, et mina ei saa oma

ülesannetest saavad keerulised.

Tööpäevad hakkavad venima ja

ülesannetesse sigineb vigu. Töötaja võib

kergesti ärrituda, muutuda konfliktseks,

küüniliseks. Need on peamised märgid,

mida saab väljastpoolt tähele panna.

Millal saab läbipõlemisest tõsisem häire?

Tööalast läbipõlemist defineeritakse

üldjuhul selle kaudu, et ta väljendub

seoses töökeskkonnaga. Kui need

tööga hakkama ja ei vasta ootustele, ei

analüüsita objektiivset olukorda.

Maailma Tervishoiu Organisatsioon

(WHO) nimetab depressiooni üheks

juhtivaks töövõimetuse põhjustajaks,

kahjuks on vastav trend jätkuvalt

positiivne. Nii depressiooni kui

läbipõlemise korral on oluline roll

üksindusel, sotsiaalsel isoleeritusel.

Suurel töökoormusel ja üksindusel

on omavahel kahesuunaline mõju.

Ühelt poolt liigne töökoormus pärsib


kogu vastustust enda kanda, on raske

seal ennast avada. Anonüümsed

küsitlused on üks võimalus saada

tunnetust organisatsioonis valitsevatest

meeleoludest. Kolleegidele ei saa

panna lisavastutust hoolitseda teiste

vaimse tervise eest, kuid elementaarne

märkamine oleks kohane.

Läbipõlemise ennetamine annab

efektiivsuse. Inimene teeb tööd palju

rohkem ja palju tõhusamalt, kui ta on

vaimselt tasakaalus. Kogemuse põhjal

kujuneb läbipõlemine välja pika perioodi

jooksul ja professionaali poole pöördub

töötaja alles viimasel hetkel, mil ta on

sisuliselt juba töövõime kaotanud. Selle

ennetamiseks tasub luua töötajatele

tugistruktuur - turvavõrk - kus ta saab

konsulteerida spetsialistidega jooksvalt

või mille käigus tehakse süstemaatilisi

auditeid.

lähisuhete arenemist ja kestmist, teisalt

võib kaaslaste ja sõprade vähesus

innustada panustama rohkem aega

tööle.

Kuidas läbipõlemist ennetada?Juhina peaks püüdma aru saada,

mis on mõistlik töökoormus ja mõistlik

hulk tööd, mida töötaja teha suudab.

Töötajat tuleb suunata tegelema

tööväliste asjadega ja leidma tööle

vaheldust. Oluline on elus säilitada

mõistlik tasakaal töö ja eraelu vahel.

Oluline on soodustada ka regulaarset

füüsilist, eelkõige aeroobset aktiivsust,

mis aitab samuti psüühilist stabiilsust

hoida. Oluline on saada tagasisidet selle

kohta, kuidas töötajatel läheb ja kuidas

nad toime tulevad.

Arenguvestlus on hea formaat,

kuid inimesel, kellel on kalduvus võtta


Kas see, kuidas me täna õpetame, on

viis, kuidas peaks õpetama?

Eesti eduloo tõttu on väga paljude

välisriikide pilgud pööratud meie poole,

oodatakse lahendusi ka teistele, kuna

globaalses mõttes on väljakutsed

oluliselt suuremad ja ka põnevamad.

Haridus pole veel kaugeltki mitte

kõigile ligipääsetav, hinnanguliselt 250

miljonit last ei oma täna haridusele

ligipääsu. Mõjuv osa ülejäänud

hariduspakkumisest on suhteliselt

õrnadel alustel. Haridusjuhtidena

võiksime endalt küsida - kas minu kool

võiks õpetada tänase asemel näiteks

Mida annaks Eesti haridussüsteemis muuta ja parandada?

Kuigi Eestis on PISA tulemuste järgi

olukord väga hea, siis on ka siin kindlasti

mitmeid asju, mida annaks paremini

teha. Näiteks paljud õpetajad on

ülekoormatud, kuid osadel õpetajatel

pole piisavalt koormust. Eestis on

väga tugev keskmine, kuid näiteks

hariduslike erivajadustega (HEV) laste

suunal on vajakajäämisi nii mõistmises

kui ka metodoloogias. Hea oleks

küsida küsimusi: kas see, mida me täna

õpetame, on see mida on vaja õpetada?

Maailmas on järjest paremini hakatud mõistma vajadust õppimise toetamiseks ning selle võimalikkust tehnoloogiliste abivahendite abil. Eesti on suurepärases positsioonis, kuna oleme maailma juhtivaid riike nii olemasolevas hariduse paradigmas kui ka e-teenuste arendamises. Küsisime DreamApply ja N8 kaasasutaja Märt Aro käest, kuidas meie siin omalt poolt nii kohaliku kui ka rahvusvahelise hariduse innovatsiooni panustada võiksime.

Märt Aro, DreamApply ja N8 kaasasutaja

Kuidas häkkida haridust?



Ootan põnevusega, kuidas Eestist hakkavad välja kasvama uued edulood, mis pakuvad kaasaegseid tööriistu nii siinsetele koolidele kui ka kõikidele

teistele üle maailma.

100 000 last üle maailma? Kuidas seda

teha jätkusuutlikult ja kvaliteetselt? Mida

saaksin omalt poolt teha, et Eesti head

lahendused tuule tiibadesse saaksid?

Mis on teie roll selles?Põhja-Euroopa kaheksas riigis, kus

Nordic EdTech Forumit “N8” arendame,

loeme hetkel kokku 500 algatust, mis

töötavad erinevate haridusküsimuste

kallal. Mitmed nendest on ka väga

edukad, nagu Norrast pärit Kahoot,

DreamApply, Lingvist ja Guaana, kes

juba tegutsevad globaalselt. Uuemate

Eestis välja arendatavate lahendustena

võiks esile tuua näiteks ClanBeati, mis

töötab välja süsteemi koolijuhtimise

toetamiseks, 99math, mis teeb

matemaatika õppimise põnevamaks

läbi interaktiivsete võistluste. Subatomic

on liitreaalsusega kaasanud õppimisse

uue meediumi.

Oleme Eestis hakanud töötama

selle kallal, et siin loodaks globaalsele

kes on jõudnud 100 miljoni kasutajani

ning aitab õppimist põnevamaks ja

mängulisemaks muuta. Algatusi on aga

paljudest eri nišidest. Näiteks Soomest

pärit Mightifier aitab lastel õppida

teistele tagasisidet andma jõustaval

kujul, Lätist pärit Edurio aitab koolidel

kvaliteedijuhtimisega uuele tasemele

jõuda.

Ka Eestist on mitmeid silmapaistvaid

näiteid, kokku üle 30 algatuse. Tänaseks

enim levinud on Sona Sytems,

turule sobilikke lahendusi ning

inimesed, kes neid lahendusi teevad,

saaksid ka võimalikult head tuge.

Selleks on viimasel ajal käivitatud ka

mitmeid riiklikke programme. Näiteks

Startup Estonia on hakanud vedama

hariduse innovatsiooni ökosüsteemi

kaardistamist ja arendamist, Innove

töötab hariduse ekspordi planeerimise

ja koordineerimisega, HITSA on

käivitanud uute lahenduste testimise

programmi.


Ootan põnevusega, kuidas Eestist

hakkavad välja kasvama uued edulood,

mis pakuvad kaasaegseid tööriistu

nii siinsetele koolidele kui ka kõikidele

teistele üle maailma. Samuti loodan,

et koolijuhid saavad olema headeks

koostööpartneriteks uute lahendustele

tuule tiibadesse puhumises.


Millest tekkis soov ja vajadus Haridusfond asutada?

Heateo Haridusfond on Eesti

ettevõtjate eestvedamisel loodud

filantroopiafond, mille maht on miljon

eurot. Fond ühendab ettevõtjaid,

kes tunnevad muret Eesti hariduse

tuleviku pärast. Meie plaan on

aidata järgmise kolme aasta jooksul

lahendada olulisi valupunkte Eesti

haridusmaastikul ja muuta Eesti

noorte haridustaset pikas vaates

veelgi konkurentsivõimelisemaks.

Otsustasime teha fondi koos Heateo

Sihtasutusega, kuna neil on pikaajaline

kogemus mõjusate ühiskondlike

algatuste käivitamisel ja kasvatamisel.

Siin on mõned head näited - Noored

Kooli, Alustavat Õpetajat Toetav Kool

või Kiusamisvaba Kool. Fondi teine

eesmärk on anda Eesti avalikkusele

selge sõnum – riigi ja ühiskonna panus

haridusse peab kasvama ning meie

ettevõtjatena saame siin head eeskuju

näidata.

Millised on Haridusfondi fookused ja miks just selline valik?

Haridusfond toetab algatusi, mis

aitavad lahendada olulisi kitsaskohti

Eesti hariduses. Enne fondi asutamist

kohtusime kümnete ja kümnete

Möödunud aasta detsembris tulid Eesti ettevõtjad välja teatega, et käivitasid Heateo Haridusfondi, millest jagatakse järgmise kolme aasta jooksul üks miljon eurot haridusalgatustesse. Uurisime asutajate ringi kuuluva Ragnar Sassi käest, miks ja kuidas selline algatus tekkis ning mis on Haridusfondi tulevikuplaan.

Ragnar Sass, Pipedrive’i kaasasutaja ja Haridusfondi investor

Mida on vaja Eesti hariduselus arendada ja kuidas saab Haridusfond aidata?



Meie plaan on aidata järgmise kolme aasta jooksul lahendada olulisi valupunkte

Eesti haridusmaastikul ja muuta Eesti noorte haridustaset pikas vaates veelgi

konkurentsivõimelisemaks.

haridusvaldkonnas tegutsevate

inimestega ja töötasime läbi erinevad

uuringud, mis puudutavad Eesti, aga

ka laiemalt Euroopa haridusvaldkonna

teemasid. Nendest koorus välja

kolm peamist fookusteemat - Eesti

õpetajaskonna keskmisest kõrgem

vanus ja järelkasvu puudus, koolijuhtide

vähene väärtustamine ja noorte

haridustee katkemine peale põhikooli.

Kuna paljud fondi asutajad on

infotehnoloogia taustaga, siis neljanda

olemasolevat haridussüsteemi heas

mõttes raputada ja uuele tasemele

aidata. Fondi abil loome võimalusi

uudsete haridusvaldkonna ideede

ja lahenduste käimalükkamiseks

- fondi rahastust võib vaadata kui

stardikapitali. Loodame, et peale

edukat testimisperioodi on neid ideid

ja lahendusi võimalik ka laiemalt teistes

koolides kasutusele võtta. Kui fondist

tõuke saanud algatused on ennast

tõestanud, siis ootame, et nende

valdkonnana tuli lauale koolinoorte

STEAM (loodus- ja täppisteaduste

ained ning loovuse ja meeskonnatöö)

oskuste arendamine, selleta tänapäeva

tööturul hakkama ei saa.

Milliseid uusi algatusi ootate ja mis peaks olema nende efekt?

Plaanime Haridusfondi kaudu

toetada viis kuni kümme algatust.

Ootame eelkõige algatusi, millel on

suur potentsiaal ja motivatsioon

edasisel rahastamisel paneb ka riik

oma õla alla. Nii saab riik ühiskondliku

rätsep-toote ilma ise tootearendusse

investeerimata. Me ei soovi tegutseda

isolatsioonis, vastupidi, parimate

tulemuste saavutamiseks soovime

töötada koos Eesti hariduse vedajate,

Haridus- ja Teadusministeeriumiga,

ettevõtjatega, ülikoolidega ja teiste

huvitatud osapooltega.


Mida saaksid tänased haridusjuhid teha nende valdkondade arendamiseks?

Esiteks, kuna haridusjuhtidel

on väga hea sissevaade tänasesse

koolisüsteemi, siis nende kogemuste ja

teadmiste põhjal sündivad uued ideed

haridusvaldkonna arendamiseks on

äärmiselt teretulnud. Kui tihti võivad

head testimist vajavad algatused raha

puudusel riiulisse tolmu koguma jääda,

siis nüüd on Haridusfondi toel neid

võimalik katsetama hakata. Teiseks,

mina ettevõtjana julgustaks haridusjuhte

vaatama kooli kui ettevõtet, kus selle

edu sõltub paljuski just meeskonnast.

Motiveeritud meeskond, kelle arengut

toetatakse ja värskeid ideid hinnatakse,

suudab lõppkokkuvõttes pakkuda meie

lastele veelgi paremat haridust.


Miks on karjääripöörajad kiireim viis kaasta kvaliteetseid õpetajaid?

Alustame kaugemalt. Vahel

arvatakse ekslikult, et karjäär on

seotud pürgimise või edutamisega.

Tegelikult on karjäär rahuldust pakkuv

eneseteostus. See koosnebki kahest

komponendist, olla rahul ja teostada

end lisaks tööle ka läbi oma elustiili,

hobide, õpingute ja eraelu. Ainuüksi

karjääri viise on kaheksa erinevat,

kuidas oma elu rahuldustpakkuvaks

kujundada. Alati pole garantiiks kindel

töökoht või töörollis sissetallatud rada.

Võibolla on töö end ammendanud

või ei ole uued suunad enam meie

maitse järgi. Sel hetkel kui kogeme

rahulolematust, on hea vaadata oma

eneseteostuse aspektid üle. Võibolla

oleme tööst, organisatsioonist või rollist

välja kasvanud ja vajame rahuoluks

midagi muud.

Minu 15 aasta karjäärinõustaja

praktika vältel olen sageli kohanud

inimesi, kes on jäänud töökohale pidama

rutiinist või hirmust, et uut pakkumist ei

leia, kuigi see töö, kultuur või juhtimine

neile enam ammu ei sobi. Sel hetkel,

kui surume end ebamugavusse,

algab allakäik. Mitterahuldava

tööeluga leppimine on üks suuremaid

enesereetmisi, kuna see haarab meie

Tänapäeval saavad karjäärid olla väga personaliseeritud ehk rätsepatööna meie järgi õmmeldud. Igaüks saab leida selle, mis just teda õnnelikuks teeb. Inimestel on pika tööelu jooksul võimalik kogeda neli-viis erinevat eneseteostust. Uurisime karjäärinõustaja ja töökultuuri disaineri Tiina Saar-Veelmaa käest, kuidas oleks võimalik tuua karjääripöörajad haridusvaldkonda ja mis sellest kasu võiks olla.

Tiina Saar-Veelmaa, karjäärinõustaja ja töökultuuri disainer

Kuidas pöörata karjääripöörajad õpetamise ja koolijuhtimise usku?



Sisuliselt ei ole enam jäänud valdkondi, kuhu ei saaks sisse imbuda ka täiskasvanu eas, kui vaid südikust,

õpivõimalusi, raha ja aega jagub.

elust suure ja olulise tüki ning varjutab

meie elu muud kogemused. Sisuliselt

ütleme endale: sa pole paremat väärt.

Arusaadavalt tuleb see suhtumine

ja mõtteviis n-ö traditsioonilistest

tööparadigmast, kus meid valmistati

lojaalseks ja ühe ameti-keskseks

karjääriks elu jooksul. Kuna eluiga

pikeneb, valikud ja võimalused laienevad,

tehnoloogia ja globaliseerimine

muudavad mängureegleid, siis ühe

karjääri idee enam ei päde. Inimesed

aega jagub. Niisamuti saab seda teha

õpetamise valdkonda.

Kuidas karjääripöörajaid oma haridusasutusse ligi meelitada?

Kaitsesin 2018. aastal teadustöö

tööõnne valemi teemal - uurisin,

mida teeksid inimesed siis kui

neil poleks mingeid piire ja millist

organisatsioonikultuuri nad eelistavad.

Selgus, et 259 uuritavast arvestatav osa

vastanuid kaaluksid õpetaja ametit või

saavad ise valida valdkondi ja erialasid,

mis neid paeluvad ning elukestvalt teha

neli kuni viis erinevat eneseteostust. Nii

võib juhtuda, et 20 aastat hambaarstina

töötanud inimene soovib pühenduda

hoopis keskkonnahoiule või töötada

loodusgiidina, samas aga kümme

aastat ametnikuna töötanud inimene

õpib ümber füsioterapeudiks. Sisuliselt

ei ole enam jäänud valdkondi, kuhu ei

saaks sisse imbuda ka täiskasvanu eas,

kui vaid südikust, õpivõimalusi, raha ja

vähemalt midagi, mis on seotud tööga

laste ja noortega. Selliseid inimesed

oleksid koolidele imeline kingitus,

sest on ilma näinud, kogemustega ja

neil on missioon. Tihti aga hirmutab

neid arvamus, et ehk on koolielu liiga

reglementeeritud või väga erinev

näiteks äriorganisatsiooni omast,

peljatakse ka madalamat töötasu ja

vahel noorte käitumist. Kui aga infot

rohkem koguneb ja n-ö kollid voodi all

välja saavad valgustatud, siis hirmud


kaovad. Nüüd jääb puudu veel vaid hea

rätsepatööna õmmeldud plaan, kuidas

kooliellu ümber imbuda. Ja muidugi

veel hulk küsimusi: kas seda tööd saab

teha ka muu valdkonna kõrvalt, kas igat

tüüpi inimesed sobivad õpetama.

Kuidas saavad karjääripöörajad rikastada organisatsioonikultuuri?

Ajaloost on tuntud Medici efekt,

kus pankurite dünastia hakkas

suhteid looma kunstnike, rändurite ja

kaupmeestega ning ideede ristamisest

tekkis hulgaliselt väärt ideid ja avastusi.

Sama fenomen võiks juhtuda ka koolis,

kui sinna tuleks teiste elualade inimesi,

kes on toovad kaasa oma kogemused,

teadmised ja mõtteid ning rikastavad

seeläbi kogu haridusjuhtimist ja

koolikultuuri. Mitte haridusse imbuvaid

karjääripöörajaid ei ole vaja vermida

kooli näo järgi, vaid koostöös luua uus

kultuur. Meil on Eestis juba mitmeid

häid algatusi sel suunal „Noored kooli“

ja „Tagasi kooli“ näol, võibolla oleks

ruumi veel ühele – karjääripöörajate

programmile.


Millised teemad on Haridus- ja Teadusstrateegia 2021-2035 fookuses ehk mis saab olema meie edu võti?

Meie praegu tegeleme

alles haridusstrateegia visiooni

kujundamisega, sealhulgas ka

tulevase strateegia kesksete teemade

väljaselgitamisega. Praegu tundub, et

fookusesse tõuseb õppija võimetele ja

vajadustele vastavate haridusvalikute

suurem mitmekesisus, ehk nagu me

seda oleme visioonis sõnastanud:

elukestvad individuaalsed õpirajad

õmblusteta haridusmaastikul. Edu võti

on nii õpetajate kui õppijate suurenev

heaolu, koolirõõm ja motivatsioon.

Kuidas panustab riik omalt poolt Haridus- ja Teadusstrateegia elluviimisesse, kas piisavad ressursid on olemas?

Põhiressurss on uuendusmeelne

õpetaja. Ja tugispetsialistid. Ja

koostöövõime. Kõik need on defitsiitsed.

Haridus- ja Teadusministeerium on alustanud hariduse, teaduse, noorte- ja keelevaldkondade järgmise perioodi (2021 – 2035) pikaajalist strateegilist planeerimist. Strateegilise planeerimise eesmärk on välja töötada realistlik pikaajaline visioon nimetatud valdkondade arendamiseks nii, et Eestis oleks soodne keskkond teadmiste loomiseks, omandamiseks ja kasutamiseks. Küsisime Heaolu ja sidususe ekspertrühma ühe juhi professor Marju Lauristini käest, millised on strateegia ideed ja arengud.

Marju Lauristin, sotsiaalteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Millised on Haridus- ja Teadusstrateegia 2021-2035 ideed ja arengud?

37HARIDUSJUHTIDE AASTAKONVERENTS 2019


Edu võti on nii õpetajate kui õppijate suurenev heaolu,

koolirõõm ja motivatsioon.

Kui visioonist saab päriselt strateegia,

tuleb HTM-il muidugi konkreetne

tegevuskava ja ka materiaalsed ning

organisatsioonilised ressursid sellele

lisada. Ja teha realistlik ajakava.

Millised on ootused alusharidusjuhtidele ja koolijuhtidele strateegia elluviimisel?

Kavandatavad muutused eeldavad

nii koolijuhtide kui õpetajate

loomingulise vabaduse, koostöövõime

ja ettevõtlikkuse suurendamist.

Kui õpetaja on muutuste võti, siis

haridusasutuste juhid peaksid kujunema

kogu protsessi eestvedajateks ning

ka koolipidajatele konstruktiivseks

partneriks.



Kuidas plaanivad Eesti hariduselu mõjutada Eesti erakonnad?

Aastakonverentsi vestlusringis räägime seekord hariduselu tulevikust ja küsime, kuidas Eesti erakonnad seda mõjutada plaanivad. Vestlusringis on Eesti Reformierakonna haridusministri kandidaat Margit Sutrop, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna haridus- ja kultuuritoimkonna juhataja Robert Kiviselg, Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, Tartu Kutsehariduskeskuse direktor ja Isamaa kandidaat Tartus Tõnis Lukas ja Eesti Keskerakonna esindaja.







Millised on viimaste aastate trendid Soome hariduselus?

Peamised väljakutsed puudutavad

õpetaja haridust ja elukestvat õpet.

Soome üldkoolide uus õppekava

võeti kasutusele 2014. aastal ja selle

rakendamine algas 2016. aastal.

Õppekava jäi üsna ainepõhiseks,

kuid lisaks võeti kasutusele seitse

laiapõhjalist 21. sajandil vajalikku oskust:

1. mõtlemine ja õppima õppimine;

2. kultuuriline pädevus, koostöö ja eneseväljendus;

3. enesehooldus ja igapäevaelu juhtimine;

4. mitmekeelsus;

5. info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia (IKT) pädevus;

6. tööelu oskused ja ettevõtlus;

7. jätkusuutliku tuleviku mõjutamine,

ülesehitamine ja selles osalemine.

Samuti pidid koolid igal aastal

läbi viima ühe või kaks projekti, mis

loovad sidemeid eri valdkondade

vahel. Helsingi linnas soovitati, et

nähtusepõhised projektid algaksid

suuremast nähtusest. Laiapõhjalisi

oskusi on lihtsam õppida, kui neid

integreeritakse kooliprojektidesse.

Samuti on ainepõhistel õppetundidel

oma laiapõhjalised eesmärgid.

Helsingi Ülikooli kasvatuspsühholoogia professor Kristi Lonka on lubanud konverentsil tutvustada Soome koolide uue õppekava elluviimise väljakutseid ja strateegiaid. Uurisime temalt, millised on Soome hariduselu viimased trendid.

Kirsti Lonka, Helsingi Ülikooli kasvatuspsühholoogia professor

Millised on Soome hariduselu viimased trendid?



Fenomenil põhinev õpe (Phbl) rõhutab terviklikku lähenemist õppimisele, seob kooli õppeained autentse reaalse elu kontekstiga

ja kaugeneb distsipliinist, integreerides kooliained uuritava nähtuse ümber.

Mida peaks õppimise protsessis enam arendama ja suunama?

Mõned üldised arengusuunad, mida

peaks õppima õppimisprotsessi ajal on:

• Üliõpilane on ettevõtlikum ja parem enda kontrollimises

• Õpetaja töö keskendub klassi õpetamise asemel sellele, kuidas õpetada õpilasi õppima (mis ei pruugi olla lineaarne)

• Õpikeskkond muutub laiemaks:klassiruum ühendub välis-maailmaga

• Juhend liigub monoloogilisest õpetamisest koostöös teadmiste loomisele

• Fookus liigub välisest moti-vatsioonist enesemotivatsiooniks

• 21. sajandi pädevuse paranemist hinnatakse süstemaatilisemalt ja IKT on õppimisse integreeritud.

Mis on Fenomenil põhinev õpe?Fenomenil põhinev õpe (Phbl)

rõhutab terviklikku lähenemist

• Kognitiivne aktiivsus süveneb: kordamine ja pealiskaudsus asendatakse sügavama ja pikaajalisema meeldetuletusega ning rakendatakse terviklikku mõtlemist ja analüüsi

• Ajakava ja saavutatavad eesmärgid on seatud laiapõhjaliste pädevuste saavutamiseks

• Ühistegevused muutuvad protsessi käigus tavalisemaks

õppimisele, seob kooli õppeained

autentse reaalse elu kontekstiga ja

kaugeneb distsipliinist, integreerides

kooliained uuritava nähtuse ümber. Siia

kuuluvad ka kunst, muusika, käsitöö,

kodumajandus ja/või sport. Eesmärk

on laiendada kooli perspektiivi.

Soodustatakse loovust, sest uue

teema selgitamist alustatakse õppijate

esitatud küsimustest. Selline viis aitab

sageli ületada teemade piire.

Teatud nähtus on uurimise


keskmes. Fenomenipõhine õpe aitab

analüüsida maailma erinevaid nähtusi,

nagu näiteks “säästev areng” või “nälg”

mitmest vaatenurgast ja erinevate

viiside kaudu. See ei tähenda ainult

asjakohasesse sisusse sukeldumist,

vaid olemasoleva mõistmise aktiivset

ümberstruktureerimist. Kuigi õppijad

aktiveerivad oma eelnevad eeldused

arutelude, mälupiltide, kirjutamise

ja muude vahendite kaudu,

lahendades nende poolt tõeliselt

olulisi küsimusi, arendavad nad

samaaegselt probleemide lahendamist

ja loomingulist mõtlemist ning teisi

laiapõhjalisi 21. sajandi oskusi.


Milline on teie arvates uus alternatiiv praegusele haridussüsteemile?

Agora on see uus alternatiiv! Me

oleme pööranud pea peale tavalise

klassiruumide, õpikute, tunniplaani

ja testidega kooliformaadi. Viie aasta

jooksul oleme loonud täiesti uue

lähenemisviisi, mis puudutab eelkõige

õpilasi, nende kasvamist, õppimist,

lõbutsemist, enesekindlust, mõtlemist,

uudishimu, usaldust, küsimuste

esitamist, valikuvõimalusi, kirge,

motivatsiooni, kogukonda, koostööd,

katsetamisi ja vigu ning suurepäraseid

õpetajad. Võibolla kõige suurem

muutus on see, et me eirame ettenähtud

õppekava õppimise lähtepunktina.

Meie visiooni järgi algab õppimine

laste imestushetkedest, mis tekkivad

neil maailmas ringi vaadates, pöörates

tähelepanu selle detailidele ja uurides

vastuseid oma küsimustele. Nende

elavast uudishimust tekkivatele

küsimustele vastuste leidmine on

meie igapäevatöö. Meie õpilaste vahel

valikulisi ja vanuselisi erinevusi ei ole.

Iga laps tahab õppida, iga laps on

võimeline õppima, sest iga laps tahab

elus paremaks saada. Nii kaua, kui seda

nõuab valitsus, on lõpuks iga lapse

jaoks ette nähtud diplom.

Niekée kooli direktor Jan Fasen on öelnud, et haridustulemuste parandamiseks, ei ole praeguse haridussüsteemi parandamine piisav. Tuleb luua täiesti uus alternatiiv. Uurisime temalt, mis võiks olla see uus alternatiiv ja kui radikaalseid muudatusi oleks paremate tulemuste saavutamiseks vaja.

Jan Fasen, Niekée kooli direktor

Kuidas viia ellu 100% väljakutsepõhist õppimist ja õpetamist?



Agoraga luuakse lastele õppimiskeskkond, mis ei valmista

neid tulevikuks ette, vaid võimaldab neil endal luua oma tulevik.

Me liidame vanemate enese-

kindluse, valitsuse nõuete ja teadlastega

ning parandame nii igapäevast praktikat

koos õpetajate, õpilaste ja nende

vanematega. Agoraga luuakse lastele

õppimiskeskkond, mis ei valmista neid

tulevikuks ette, vaid võimaldab neil ise

luua oma tulevik.

Mis on Agora ja kuidas see toimib?Agora ei ole kool. Nagu me kõik

oleme iidsete aegade piltidest näinud,

käsitleme lapsi ebavõrdselt.

Agoras on õpetaja lapse isiklik

juhendaja. Õpetaja on fokusseeritud

tulemuste asemel lapse õppeprotsessile.

Selline fookus muudab tulemused

paremaks.

Õpetaja edendab oma isiklikku- ja

õppeprotsessi. Ta on tark täiskasvanu,

kes suudab iga lapse jaoks maailma

ilu ja rikkust avada. Ta üritab lastes

tekitada huvi just enda valdkonna

ja teadmiste vastu. Mõnikord peab

on Agora ruut, millelt leiab õpetajad ja

lapsed. Lõppude lõpuks tahavad lapsed

kasvada ja õppida ning neil kõigil on

võime kasvada ja õppida. Õpetajad

peavad oma igakülgseks ülesandeks

aidata kaasa iga lapse kasvule ja

arengule. Mõlemad grupid töötavad

ruudul koos ja kutsuvad sinna ka teisi

maailma asjatundjaid, kes neid aitavad –

nii vabastatakse kõik kõik olemasolevad

teadmised ja kogemused. Me

vähendame võimalikku võrdsust, kui

õpetaja siiski ka „ei“ ütlema. Ta küll

õpetab, et kõik on võimalik, kuid mitte

alati pole kõik vajalik või lubatud. Ta

paneb lapse uutesse olukordadesse,

kus õpilane peab mõtlema ja rääkima

oma tunnetest ja tegudest ning peab

mõtlema oma praegustele väärtustele,

et avastada uusi ja võib-olla paremaid

väärtusi.

Laste kasvamine Agoras on põhineb

järgnevatel küsimustel: „Kes ma olen?”,

„Kes ma tahan olla?”, „Kuidas ma saan


selle saavutada koos teistega ja keset

teisi?” ja „Kuidas ma suhestun ja käitun

teistega ning kogukonnaga, millesse

ma kuulun?”. Hea haridus on oluline iga

lapse ja kogukonna huvides.

Kas on juba teada ka esimesi tulemusi, mida Agora on lastele andnud?

Teadmiste omandamine on

oluline lapse kasvuks ja see süvendab

ning laiendab lapse võimalusi elus.

Läbi nende põhiküsimuste saavad

lapsed motivatsiooni teadmiste

omandamiseks. Kui me peaksime

alustama õpetamist teadmiste

edastamisest, oleks tulemuseks

demotivatsioon. Alustage

motivatsioonist ja küll siis juba lapsed

küsivad ning saavad ja loovad teadmisi.

2018. aasta suvel olid esimesed

lõpetajad Agoral edukad. Nad kõik

tegid suurepärase töö ja läbisid eksami.

Mõned paremate tulemustega kui

algkoolis ja mitte keegi alla selle!

Riiklik televisioon jälgis meid ja

paljud ajalehed olid huvitatud sellest,

mida me teeme.

Miks on vaja haridussüsteemi nii radikaalselt muuta?

Peamine põhjus, miks

haridussüsteem peaks muutuma, on

see, et haridus ei ole pidevalt arenenud

- haridus peaks ühiskonna muutustega

sammu pidama ja seda iga päev,

mitte kord sajandis. Sellise mõtteviisi

puudumise pärast mõtleme endiselt

hariduse ja hariduse korraldamise üle

nii nagu see on toiminud aastakümneid,

kuid selline mõtteviis ei sobi enam

tänasesse päeva.

Peamine keskendumine

teadmiste edastamisele klassiruumi

kindlaksmääratud keskkonnas ühe

õpetaja ja konkreetse õpilasrühmaga

on teinud võimatuks ette kujutada,

et haridust saaks korraldada muul

viisil, isegi kui see parandaks iga lapse

tulemusi. Niisiis, kõik jõupingutused

hariduse parandamiseks või isegi

ümberkujundamiseks toimuvad

selles raamistikus, millega me juba nii

tuttavad oleme. Järelduseks võib öelda

seda, et paljud katsed harjumusi muuta

ei ole muutnud midagi – ei õpilasele

ega õpetajale. Oleme keskendunud

hariduse praegusele reaalsusele ja

me näeme seda justkui meie ainsat

mänguväljakut, selle asemel, et

kasutada meie kujutlusvõimet ja

luua uusi mänguväljakuid. Niipea, kui

õpilaste ja ühiskonna arust on vaja

pidevalt haridust arendada, oleme

jõudnud õigesse mõttemaailma, sest

siis annaks meie mõtteviis muutusi

loomulikult ja pidevalt.

Sellise mõtteviisi puudumise ja

hariduse täiustamise puudumise tõttu

peame Madalmaades seisma silmitsi

kuue suure väljakutsega:


5. Esimesel kõrgkooliaastal on suur

ebaõnnestumiste arv.

6. Spetsialistidest õpetajad on pinge

all ja põlevad läbi.

Õpetajad ja koolijuhid peavad

tunnistama, et hinne „F“ on nende

töö tulemus. Peame avama oma

seisukohad ja leidma lahendused nende

probleemide lahendamiseks. See on

meie professionaalne ja moraalne

kohustus! Agora võiks olla hea algus.

1. Mitte üheski teises riigis pole

lastel nii vähe motivatsiooni kui

Madalmaades. (OESO 2016)

2. Meie haridussüsteem edendab

laste ebavõrdseid võimalusi.

(Inspection 2016)

3. Samal ajal kui Hollandis on haridus

tasuta, maksavad vanemad siiski

toetus- ja eksamikoolituste eest

lisatasusid 157 miljonit eurot aastas.

4. Kooliskäimise asemel istub

rohkem kui 4000 last kodus.

(Haridusministeerium)


PARTNER

KORRALDAJAD

Documents

7.-8. veebruar 2019 Strand Spa & Konverentsihotell...Raul Rebane, kommunikatsiooniekspert MAJANDUS 12.00 Kuidas mõjutab majandusolukord haridust ja vastupidi? Robert Kitt, Swedbank