Autor – Esitluse nimetus Autor – Esitluse nimetus

Eesti Panga avalik loeng

Euroala majandusolukord

Martti Randveer 20. september 2012

Euroala majandusmaht

USA 19,1%

Euroala 14,3%

Jaapan 5,6%

Ülejää- nud

arenenud riigid

12,1%

Esileker- kivad ja arengu-

maad, v.a Hiina 35%

Hiina 14,3%

Saksamaa 27,5%

Prantsus- maa

21,2% Itaalia 16,8%

Hispaania 11,3%

Holland 6,4%

Kreeka 2,3%

Soome 2,0%

Portugal 1,8%

Iirimaa 1,7%

Eesti 0,2%

Muud 8,9%

Euroala majandus moodustab 14,3% maailmamajandusest

2011. aastal oli euroala majanduse maht 9,43 triljonit eurot, Eestil 0,016 triljonit eurot

Riikide ja regioonide osakaalud

maailmamajanduses (2011)

Liikmesriikide osakaal euroala

majanduses (2011)

Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Eurostat

Euroala majanduse hetkeseis ja väljavaade

Euroala ei ole veel kriisieelset

majandusmahu kõrgtaset ületanud

Allikas: Eurostat

SKP püsihindades (2005=100)

70

80

90

100

110

120

130

1999Q1 2000Q1 2001Q1 2002Q1 2003Q1 2004Q1 2005Q1 2006Q1 2007Q1 2008Q1 2009Q1 2010Q1 2011Q1 2012Q1

Eesti Euroala UK USA

Kriisieelne tipp: Eesti Kriisieelne tipp: Euroala Kriisieelne tipp: UK Kriisieelne tipp: USA

Euroalal on kasvu vedanud eksport,

sisenõudlus ei ole taastunud

Sisenõudluse ja ekspordi panus majanduskasvu (kv/kv)

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

-3,5

-3,0

-2,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

-3,5

-3,0

-2,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

Sisenõudlus varudeta Netoeksport Varud + statistiline vahe SKP kasv (kv/kv)

Euroopa Keskpanga euroala majanduskasvuprognoos:

2012. a. -0,6% … -0,2%

2013. a. -0,4% … 1,4%

Eestis ollakse majanduse väljavaadete

osas euroalast optimistlikumad

60

70

80

90

100

110

120

-10,0

-8,0

-6,0

-4,0

-2,0

0,0

2,0

4,0

6,0 2005Q

1

2005Q

3

2006Q

1

2006Q

3

2007Q

1

2007Q

3

2008Q

1

2008Q

3

20

09

Q1

2009Q

3

2010Q

1

2010Q

3

2011Q

1

2011Q

3

2012Q

1

2012Q

3

Euroala kasv, kv/kv, v.sk. Eesti, kasv, kv/kv, v.sk.

Euroala kindlustundeindeks, p.sk. Eesti kindlustundeindeks, p.sk.

Majanduskindlustundeindeks ja majanduskasv (%)

Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat

Euroala tööpuudus rekordtasemel (11,2%);

riigiti suured erinevused

0

2

4

6

8

10

12

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

2005Q

1

2005Q

3

2006Q

1

2006Q

3

2007Q

1

2007Q

3

2008Q

1

2008Q

3

2009Q

1

2009Q

3

2010Q

1

2010Q

3

2011Q

1

2011Q

3

2012Q

1

Hõive kasv (kv/kv) v.sk. Tööpuudus (%) p.sk.

Euroala keskmine tööpuudus ja

hõive kasv (%)

0

5

10

15

20

25

30

0

5

10

15

20

25

30

2007Q

1

2007Q

3

2008Q

1

2008Q

3

2009Q

1

2009Q

3

2010Q

1

2010Q

3

2011Q

1

2011Q

3

2012Q

1

Saksamaa Eesti Kreeka

Holland Soome Hispaania

Tööpuudus valitud riikides (%)

Euroala inflatsioon on olnud keskmiselt 2% lähedal;

hetkel 2,6%

Euroala* ÜTHI ja alusinflatsioon (%)

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpanga euroala inflatsiooniprognoos:

2012. a. 2,4% … 2,6%

2013. a. 1,3% … 2,5%

* Euroala jooksev koosseis

-1,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

-1,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

19

99

20

00

20

01

2002

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

Ühtlustatud tarbijahinnaindeks Alusinflatsioon

Euroalal tervikuna ei ole

tasakaalustamatused suured

EuroalaSuur-

britanniaUSA Jaapan

Jooksevkonto tasakaal (% SKPst)* -0,3 -1,9 -3,1 2

Valitsussektori tasakaal (%SKPst)* -4,1 -8,6 -9,6 -10,1

Riigivõlg (% SKPst)* 88,1 82,3 102,8 229,9

Tööpuudus (%)** 11,2 8,1 8,3 4,3

Inflatsioon (%)** 2,6 2,6 1,4 -0,4

Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Reuters EcoWin

* 2011. aasta keskmine

** viimased vaatlused

Majanduse “tasakaalustumine” euroala riikides

Euroala-sisesed erinevused on märkimisväärsed

Tabel 1. Erinevused euroalas (standardhälve); 12 riiki

2001 2005 2011

Pikaajalised nominaalsed intressimäärad (%) 0,14 0,08 4,07

Pikaajalised reaalsed intressimäärad (%) 1,68 1,39 4,72

Majanduskasv (%) 1,25 1,60 2,74

Inflatsioon (%) 1,06 0,87 0,72

Töötuse määr (%) 3,13 2,28 5,63

Struktuurne fiskaaltasakaal (% SKPst) 3,30 2,86 3,40

Mitmed majanduse tasakaalustamatust mõõtvad näitajad (nt inflatsioon,

jooksevkonto tasakaal, eelarvetasakaal) on euroalas tervikuna “paremad”

kui teistes arenenud riikides.

Samas on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud erinevused euroala-

siseselt.

Viimastel aastatel on finantseerimistingimuste

erinevused riigiti oluliselt kasvanud

Joonis 1.1 Pikaajalised nominaalsed

intressimäärad 2008-2011 (%)

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2008 2009 2010 2011

EA-5 EA-3 Estonia

-2

0

2

4

6

8

10

2008 2009 2010 2011

EA-5 EA-3 Estonia

Joonis 1.2 Pikaajalised reaalsed

intressimäärad 2008-2011 (%)

EA-3: Saksamaa, Holland ja Soome

EA-5: Itaalia, Hispaania, Kreeka, Iirimaa ja Portugal Allikas: Eurostat

EA-5 riikides on majanduse kohandumine toimunud

madalama kasvu (suurema majanduslanguse) kaudu,

erinevused inflatsioonis on aga väga väiksed

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2008 2009 2010 2011 2012

EA-5 EA-3 Estonia

Joonis 2.1 Majanduskasv 2008-2012 (%)

-2

0

2

4

6

8

10

12

2008 2009 2010 2011

EA-5 EA-3 Estonia

Joonis 2.2 Tarbijahindade

inflatsioon 2008-2011 (%)

Allikas: Eurostat

Samuti on majanduse kohandumine tööjõukulude

kaudu olnud suhteliselt sarnane (v.a. Iirimaal)

80

85

90

95

100

105

EU27EA17

Estonia

Ireland

SpainIta

ly

Greece

Portugal

Netherla

nds

Finland

Germany

EU27

EA17

Estonia

Ireland

Spain

Italy

Greece

Portugal

Netherlands

Finland

Germany

Joonis 3. Reaalne efektiivne vahetuskurss 2011 (deflaator: tööjõuühikkulud

(ULC), 36 peamist väliskaubanduspartnerit), 2008=100

Allikas: Eurostat

Senini on majanduse kohandumine EA-5

riikides toimunud hõive vähenemise kaudu

Joonis 4. Töötuse määr 2008. ja 2011. aastal (%)

0

5

10

15

20

25

EA17

Estonia

Greece

Spain

FinlandIta

ly

Germany

Portugal

Ireland

Netherla

nds

Allikas: Eurostat

Muutused jooksevkonto tasakaalus on olnud kas

aeglased (EA-5 riikides) või jooksevkonto tasakaal

on jäänud samaks (EA-3 riikides)

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

2008 2009 2010 2011

EA-5 EA-3 Estonia

Joonis 5. Jooksevkonto tasakaal 2008-2011 (% SKP-st)

Allikas: Eurostat

Samuti on ka muutused eelarvetasakaalus

olnud tagasihoidlikud

Joonis 6.1 Eelarvetasakaal 2008-2011

(% SKPst)

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

2008 2009 2010 2011

EA-3 EA-5 Estonia

Joonis 6.2 Tsükliliselt kohandatud

eelarvetasakaal 2008-2011 (% SKPst)

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

2008 2009 2010 2011

EA-3 EA-5 Estonia

Allikas: Eurostat

Majanduse kohandumine euroalal toimub, kuid see on

aeganõudev

Mitmed varasemad tasakaalustamatused on vähenemas:: - Jooksevkonto ja eelarvetasakaal on EA-5 riikides paranenud

- Samuti on EA-5 riikides ka suhtelised tööjõukulud mõnevõrra alanenud.

Samas on oluline osa majanduse tasakaalustumisest veel ees.

Varasemate tasakaalustumatuste vähenemine on toimunud peamiselt läbi “koguste” (SKP, tööhõive) ja vähem läbi “hindade” (tarbijahinnad, tööjõukulud). Siiski on osa kohandumisest läbi “koguste” paratamatu (nt lisandväärtuse ja tööhõive vähenemine mõningates siseturule orienteeritud harudes – nt ehituse ja kinnisvarasektoris).

Vajalikud muutused majanduse struktuuris on peaaegu alati aeganõudvad (nt ekspordisektori lisandväärtuse ja hõive osakaalu tõus ja siseturule suunatud sektorite osakaalu vähenemine).

Majanduse tasakaalustumise muudab keerulisemaks kõrge võlakoormus ja eelarve tasakaalu parandamise võimalik lühiajaline negatiivne mõju majandusaktiivsusele.

Rahapoliitilised meetmed euroalal

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:

tavapärased meetmed

Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine:

Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%,

kuid selle lähedal.

Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks

Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades.

Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.

Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).

Euroopa Keskpanga Nõukogu on viimase aasta jooksul

intressimäärasid alandanud kolm korda

Allikas: Euroopa Keskpank

Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:

1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra;

2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra;

3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra.

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:

erakorralised meetmed

Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on

suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju

majandusele.

Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid,

väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade

ost.

Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks

üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi

mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi

kogunõudlust ja inflatsiooni.

Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid

meetmeid.

Hoolimata erinevatest raha- ja muudest

majanduspoliitilistest meetmetest ei ole intressivahed

viimase poole aasta jooksul oluliselt vähenenud

Euroala keskpankade operatsioonide maht kõrge

Allikas: Reuters Ecowin, FTO

Nende arengute tulemusena kasvas vajadus

lisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete) järele

Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga Nõukogus kokku uue meetme

(ingl.k. Outright Monetary Transactions; eesti k. otsesed rahapoliitilised

avaturutehingud) rakendamine.

Selle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste

järelturul tagamaks rahapoliitika tõhus ülekanne.

Nende tehingute tegemise eelduseks on tingimuslikkus – neid tehinguid viiakse

läbi üksnes riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse

Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille

raames on võimalikud EFSF/ESMi poolne sekkumine riiklike võlakirjade

esmaturul.

Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl. k. Securities Market

Programme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse

olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule.

Järelduseks

1. Selge vastutus (nt riigi tasand versus euroala tasand, valitsused

versus keskpank).

2. Tugevam vastupanuvõime erinevatele järskudele muutustele

majanduskeskkonnas (puhvrid nii valitsus-, finants- kui ka

ettevõtlussektoris).

3. Ühtne rahapoliitika tagab hinnastabiilsuse euroalal tervikuna, kuid

üksikute euroala riikide tasandil on muude tasakaalustamatuste

ärahoidmine selle riigi (majanduspoliitika) ülesanne.

4. Tasakaalustamatuste ennetamine peab olema senisest aktiivsem

(euroala praegune kogemus tasakaalustumise kohta).