Hariduslike erivajadustega laste õigusest saada haridust

Hariduslike erivajadustega laste õigusest saada haridust

Õiguskantsleri nõunikAnu Uritam

2

Erivajadustega lapsed – kuidas läheneda?

Lähenemine puuete või erivajadustega inimeste staatusele ühiskonnas : kas meditsiiniline või sotsiaalne mudel?

• meditsiiniline mudel: selline isik on probleemiks. Ta peaks ise adapteeruma maailma, mis eksisteerib sellisena, nagu ta on. Kui adapteerumine ei ole võimalik, tuleks isik paigutada mõnda eriasutusse või isoleerida kodustes tingimustes, kus on rahuldatud vaid isiku kõige olulisemad vajadused.

• sotsiaalne mudel: vaadelda tuleb takistusi, mis tekivad puude või erivajadusega inimesel mistahes olukorras, millest tulenevalt inimene ei saa oma elu elada võimalikult täiuslikult. Sotsiaalse mudeli kohaselt võiks puuet pigem defineerida kui ühiskonnas teistega võrdselt normaalse elamise võimaluste piiramist või kaotamist.

3


Õpetajad , kes on üle võtnud sotsiaalsest mudelist tuleneva lähenemise, võivad erivajadustega laste õpetamisel kogeda erinevaid takistusi:

• füüsilisi takistusi ; • suhtlemistakistusi;• sotsiaalseid takistusi;• takistusi suhtumises;• haridussüsteemist endast tulenevaid takistusi;• emotsionaalseid takistusi.

4


Põhiseaduse § 37 ei sätesta ühtegi erinõuet erivajadustega laste suhtes – neid lapsi tuleb käsitleda võrdväärsena koos teiste lastega.

Erivajadustega lapsed ei ole vabastatud koolikohustuse täitmisest.

On oluline silmas pidada, et kõigi laste mistahes koolidesse paigutamine ei tähenda veel iseenesest nende haridusõiguse realiseerimist.

5


Veidi ajalugu:• esimene seadus tasuta hariduse tagamise kohta võeti vastu Preisimaal

1717.a. ;• industriaalse kapitalismi ajal jäid märkimisväärsete puuetega inimesed

tööturult kõrvale ning neid hakati eraldama erinevatesse asutustesse: nn töömajadesse, varjupaikadesse jne.

• läbi 18. ja 19. sajandi levis Euroopas puuetega inimeste eraldamise poliitika, millele andis hoogu juurde eugeenika teke;

• puuete ja erivajadustega inimesi peeti veel 20. sajandil maailmas valdavalt ühiskonnale koormaks.

6


Levinud stereotüübid puuetega inimeste kohta (Richard Rieseri näited):

• puuetega isikutesse tuleb suhtuda ainult kaastundlikult (näiteks igasugused heategevuslikud kampaaniad);

• puuetega isik võib sageli olla vägivalla objektiks;• puuetega isik on õel või halb inimene (n Shakespeare`i Richard III, filmid Dr

No või Hook);• puuetega isik on eksootiline uudishimu objekt (siia alla võib liigitada igat

sorti freak show`d);• puuetega isik võib triumfeerida oma „tragöödia“ üle (n film Forrest Gump);

7


• puuetega isik on naerualune (n film Mr Magoo);• puuetega isik on teistele koormaks ja on ühiskonnast eraldatud (n multifilm

Beauty and the Beast);• puuetega isikul ei ole seksuaalseid huve ega partnerlussuhteid; • puuetega isik ei ole võimeline osalema normaalses igapäevases elus.

Ometi: enamik erivajadustega lastest annavad täiskasvanutena ühiskonnale tagasi oma majandusliku ja sotsiaalse panuse ning koolid peavad lapsi selleks rolliks ette valmistama.

8


Olulisemad rahvusvahelised õigusaktid, mis tagavad õiguse haridusele:1. ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline

pakt;2. Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta;3. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese

protokolli teine artikkel4. ÜRO lapse õiguste konventsioon.

9


Selleks, et õigus haridusele oleks reaalselt täidetav, peab haridus vastama nn nelja A põhimõtetele.

Need neli A-d on ÜRO endise haridusõiguse eriraportööri Katarina Tomaševski järgi:

• hariduse kättesaadavus (ehk inglise keeles „availability of education“)• juurdepääs haridusele (ehk inglise keeles „access to education“) • hariduse kohandatavus (ehk inglise keeles „adaptability of education“) • hariduse arvestatavus (inglise keeles „acceptability of education“)

10

Eesti seadusandlusest

Kehtivas PGS-s: § 4 lg 1, 2 ja 4; § 15 lg 2 ja 3, § 21 lg 1, 3 ja 33.

HEV lastele võrdväärse elu tagamiseks võrreldes kõigi teiste lastega tuleb neid võimalikult varakult ja võimalikult suures ulatuses integreerida tavapärasesse haridussüsteemi. Sellest mõtteviisist lähtub osaliselt ka uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu.

Maailmas levinud arusaamade kohaselt peaks võimalikult suurem hulk HEV lapsi õppima kas tavakoolis või tavakoolide juurde loodud üksustes.

11


Meetodid, mida on kasutatud maailmas HEV laste integreerimisel (Richard Rieseri järgi):

• perioodiline integratsioon: erivajadustega laste kooli õpilased viiakse igal nädalal teatud ajavahemikus tavakooli nn integratsiooni tundideks või korraldatakse neile tavakoolis integratsioonile suunatud üritusi;

• geograafiline integratsioon: erivajadustega lapsi õpetatakse tavakoolide juures asuvates klassides või üksustes;

• sotsiaalne integratsioon: puuetega lapsed söövad koos tavalastega lõunat, mängivad koos nendega jne, kuid ei õpi koos nendega;

• funktsionaalne integratsioon: HEV lapsed ja tavalapsed õpivad koos samades klassides.

12


Mõned märkused seoses uue PGS eelnõuga:

• eelnõusse on taas lisatud HEV õpilaste kooli definitsioon;• eelnõus rõhutatakse vajadust arvestada lapse vajadusi ja huve;• eelnõu ei anna siiski kriteeriume selle kohta, millal on KOV või riik

kohustatud asutama erivajadustega laste koole ning kuidas erivajadustega õpilaste koolivõrku Eestis terviklikult arendada;

• eelnõu ei näe ette erisusi koolitervishoiuteenuste osutamisel HEV õpilaste koolides;

• põhiline kohustus erivajadustega õpilasega tegelemisel lasub tavakoolil;• nõustamiskomisjonide roll tekitab endiselt küsimusi.

13

Õiguskantsleri rollist erivajadustega laste õiguste tagamisel

Õiguskantsleri tegevust reguleerib:• põhiseaduse XII peatükk (§-d 139 kuni 145) • õiguskantsleri seadus

Õiguskantsleri peamised ülesanded:

A. teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.Igaüks võib õiguskantsleri poole vastava avaldusega pöörduda.

B. kontrollib, kas avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud järgivad isikute põhiseaduslike õigusi ja vabadusi ning hea halduse tava.Pöörduda võib igaüks, kelle enda õigusi on rikutud.

14


Kui isik esitab avalduse õiguskantslerile, siis hindab õiguskantsler kõigepealt, kas võtta see menetlusse või mitte.

Avaldust ei võeta menetlusse, kui:a. selle lahendamine ei kuulu õiguskantsleri pädevusse;b. on olemas jõustunud kohtuotsus või samaaegselt toimub kohtumenetlus

või mõni muu vaidemenetlus;c. isikul on veel võimalik pöörduda kohtusse või esitada vaie;d. avaldus on esitatud enam kui 1 aasta möödumisel ajast, mil võimalik

õiguste rikkumine aset leidis.

15


Õiguskantsleri menetlus on lihtne ja eesmärgipärane. Selles:

• välditakse üleliigseid kulusid;• juhindutakse uurimispõhimõttest;• küsitakse teavet ja võetakse seletusi;• võidakse küsida erialaasjatundjate arvamusi.

16


• Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, võib õiguskantsler teha akti andjale (nt ministrile) ettepaneku viia õigusakt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla, andes selleks tähtaja.

• Isiku põhiõigusi puudutav menetlus lõpeb õiguskantsleri seisukohavõtuga, milles ta annab hinnangu, kas järelevalvealuse asutuse tegevus on õiguspärane ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas. Õiguskantsler võib kritiseerida, anda soovitusi ja muul viisil väljendada oma arvamust.

• Õiguskantsleri seisukoht on lõplik ja seda ei ole võimalik kohtus vaidlustada. • Õiguskantsleril on õigus esitada järelepärimisi oma ettepanekute täitmise

kohta ja esitada ettekande vastava asutuse üle järelevalvet teostavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule.

• Õiguskantsler võib esineda avalikkuse ees teadaandega, milles toob ära oma ettepanekud.

17


Õiguskantsleri poole on võimalik pöörduda:• Postiaadressil: Õiguskantsleri Kantselei, Kohtu 8, Tallinn, 15193• Elektronpostiaadressil: [email protected]

Tuleb meeles pidada, et õiguskantsler ei anna õigusabi ega koosta üldteoreetilisi õiguslikke hinnanguid.

mailto:[email protected]

18


Lisaks isikute avalduste lahendamisele teostab õiguskantsler ka omal initsiatiivil kontrollkäike erinevatesse järelevalvealustesse asutustesse.

Õiguskantsler pöörab erilist tähelepanu nende isikute muredele, kes ise ei suuda piisavalt oma õiguste eest seista või kelle vabadus on piiratud. Need on lapsed, hooldekodudes ja psühhiaatriahaiglates viibivad isikud, vangid, ajateenijad.

19


• Eesti ühines 01.06.2002 ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on võidelda piinamisega igal pool maailmas.

• 18.12.2002 võeti vastu ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivne protokoll. Eesti Vabariik kirjutas protokollile alla 21.09.2004 ning see jõustus Eesti suhtes 27.11.2006.

• Protokolli kohaselt loob või nimetab iga osalisriik piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamiseks vähemalt ühe külastusi tegeva riigisisese institutsiooni ehk riigiennetusasutuse. Eestis selleks riigisiseseks institutsiooniks õiguskantsler.

20


Kontrollitav asutus peab kontrollkäigu ajal tagama seaduse kohaselt õiguskantslerile :

• vaba juurdepääsu teabele, mida on vaja kontrollida;• ligipääsu järelevalvealuse asutuse hoonetesse ja territooriumile; • võimaluse vestelda iga järelevalvealuses asutuses viibiva piiratud õigustega

isikuga ning järelevalvealuse asutuse personaliga ilma teiste isikute juuresolekuta.

Õiguskantsler võib kontrollkäigule kaasata tõlgi või erialaasjatundja

21


Kinnipidamiskohad on üldjoontes jaotatavad järgmistesse alaliikidesse: • erihoolekandeasutused ja erihooldust pakkuvad üldhoolekandeasutused; • tahtevastast psühhiaatrilist, võõrutus- ja nakkushaiguste ravi osutavad

tervishoiuasutused; • kasvatuse eritingimusi vajavate laste asutused (erikoolid); • vanglad; • arestimajad, politseiosakonnad ja konstaablipunktid; • migratsiooni haldamise asutused (väljasaatmiskeskus, varjupaigataotlejate

vastuvõtu keskus); • kaitseväeüksused; • piirivalveasutused; • kohtumajades asuvad kinnipidamiskambrid.

22


Erivajadustega laste koolid ei ole kinnipidamisasutused, kuid tegemist on lasteasutustega, kus lapsed ei pruugi alati omada oma vanematega igapäevast kontakti ning seetõttu kontrollib õiguskantsler neid asutusi ennetamaks võimalikke laste õiguste rikkumisi ja tuvastamaks probleeme ning kitsaskohti.

Viimastel aastatel on õiguskantsler viinud läbi järgmisi kontrollkäike erivajadustega laste koolidesse:

• Tallinna I Internaatkool 06.04.2004;• Türi Toimetulekukool 10.11.2004;• Haapsalu Sanatoorne Internaatkool 05.10.2005;• Orissaare Internaatkool 04.10.2005;

23


• Vastseliina Internaatkool 04.05.2006;• Imastu Koolkodu 10.10.2006;• Urvaste Kool 17.04.2008;• Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool 18.04.2008;• Vidruka Kool 12.11.2008;• Kammeri Kool 15.04.2009 ;• Vastseliina Internaatkool 20.05.2009 ;• Porkuni Kool 16.10.2009;• Valga Jaanikese Kool 09.11.2009.

24


Kokkuvõtvalt on erivajadustega laste koolide kontrollkäikude tulemusel selgunud, et:

• riigikoolide arengukavad on kinnitamata;• koolidel napib kvalifitseeritud personali;• koolidel puudub erivajadustega lastele vajalik õppevara;• erivajadustega õpilastele ei ole vajalikud tervishoiuteenused piisavalt

kättesaadavad;• mitmed erivajadustega õpilaste koolide hooned ja õpilaskodude hooned

amortiseerunud ega vasta tervisekaitsenõuetele;• esineb puudujääke koolide dokumentatsioonis.

25

Me ei ole tegelikult üldse erinevad …

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Anu Uritamõiguskantsleri nõunik

I osakonnasÕiguskantsleri Kantselei

Kohtu 86 93 84 04

[email protected]

Documents

Hariduslike erivajadustega laste õigusest saada haridust