7. loeng7. loeng

Euroopa Majandus- ja Euroopa Majandus- ja rahaliitrahaliit

VABA--KAUBANDUS-PIIRKOND

TOLLILIIT

ÜHISTURG

MAJANDUS-LIIT

PIIRANGUTETAKAUBANDUSLIIKMETE VAHEL

+ÜHTNE VÄLIS-

KAUBANDUS-POLIITIKA

+TOOTMIS-TEGURITE VABALIIKUMINE

+MAJANDUS-PILIITIKATEHARMONISEE-RIMINE

Majandusliku integratsiooni erinevad hierarhilised vormidregionaalsetel turgudel

Majandusliit - majanduspoliitikate integreerimine; maksu-raha-, eelarvepoliitikate ühtlustamine. Fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu.

Majanduslik integratsioon

+ monetaarintegratsioonmonetaarintegratsioon = Rahaliit so. ühtne valuuta

MonetaarintegratsioonMonetaarintegratsioon

Riiklike valuutade sage devalveerimine ja revalveerimine pidurdas edasist majandusintegratsiooni1958. a Monetaarkomitee1958. a MonetaarkomiteeWerneri plaan Werneri plaan 1970. a - järkjärguline rahaliidu moodustamine1972. a nn. “valuutamaduvaluutamadu” - valuutad fikseeriti dollari keskkursi suhtes, kõikumisega 2,25% (seega tunnel 4,5%)1972. a Euroopa Valuutakoostöö FondEuroopa Valuutakoostöö Fond (European Monetary Cooperation Fund) 1978. a Bremenis kokkulepe Euroopa RahasüsteemiEuroopa Rahasüsteemi (ERS) (European Monetary System) loomiseks. Sellele toetub EMU

ERS toetus kolmele elemendile: eküü vahetuskursimehhanism keskpankade omavaheline krediitide eraldamine

EKÜÜ EKÜÜ European Currency Unit - ühine arveldusühik

Euroopa majandus- ja rahaliitEuroopa majandus- ja rahaliit (Economic and

Monetary Union)Kolm etappi selle ettevalmistamisel:I etapp (1.juuli 1990) - majandus ja rahapoliitikate lähendamine, kapitali liikumise liberaliseerimineII etapp (1.jaan 1994-1.jaan 1999) - eelarvedistsipliin, majanduspoliitikate koordineerimineLoodi Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute)III etapp Rahaliidu loomine (1. jaan 1999) Euroopa Keskpank ning Euroopa Keskpankade Süsteem (European System of Central Banks) EuroEuro, kui ametlik arveldusühik.1.01.2002 Euro käibel paralleelselt rahvusvaluutadega;30.06.2002 - Euro

EMU - EMU - 11 liikmesriiki. St. Taani, Kreeka, GB, Rootsi eristaatusega

Lähenemis- e. konvergentsikriteeriumid

e. Maastrichti kriteeriumidEMU liikmeks saamiseks peavad täidetud olema järgmised kriteeriumid: riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 protsendipunkti pikaajaliste intresside tase ei tohi olla 3 kõige paremate tulemustega liikmesriigi keskmisest kõrgem kui 2 protsendipunkti riigi valuuta ei tohi olla kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud, ning selle kõikumised peavad jääma EMS kehtestatud piiridesse

riigi eelarvedefitsiit alla 3% SKP-st riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st

monetaarpoliitika

fiskaal-poliitika

RahapoliitikaRahapoliitika

Rahapoliitika Rahapoliitika peamiseks eesmärgiks EMU-s on hindade stabiilsusEuroopa Keskpankade Süsteem: Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad

juhtorganiteks juhatus ja nõukogu ning üldnõukoguKeskpankade süsteemi ülesanded: rahapoliitika valuutatehingud kolmandate riikidega liikmesriikide välisvaluutareservide haldamine maksesüsteemide arendamineKeskpank peab olema poliitiliselt sõltumatu

Majandus ja rahaliidu mõju Majandus ja rahaliidu mõju

positiivsed mõjud:positiivsed mõjud: stabiilsem majanduskeskkond: tänu konvergentsi-kriteeriumide täitmisele; (sh inflatsiooniootuste aland kaudu) transaktsioonikulude kokkuhoid (valuutavahetus- ja arvelduskulude vähenemine) vahetuskursiriski vähenemine viib ressursside efektiivsemale paigutusele; intresside alanemiseleRiski vähenemine = stabiilsuse kasv = investeeringute + tööhõive kasv = majanduskasv = healu suurenemine ühiskonnas Majandusintegratsiooni areng: turgude kasv = konkurentsi kasv = spetsialiseerumine = kapitali paiguamise efektiivsuse kasv Hindade läbipaistvamaks muutumine uutele turgudele minek = ettevõtete kasv (mastaabiefekt) = konkurentsi kasv ettevõtete ühinemised = monopolide teke liikmesriikides

Majandus ja rahaliidu mõjuMajandus ja rahaliidu mõju

negatiivsed mõjud:negatiivsed mõjud: majanduse stabiilsuse väheneminetuleneb majandusšokkide erinevast mõjust riikidele Rahaliidus pole riigil võimalust kasutada iseseisvat rahapoliitikat asümmeetrilistele majandusšokkidele vastamisel inflatsioonimäärade erinevused riikides säilivad

Alternatiivsed mehhanismid šokkidele vastamisel:Alternatiivsed mehhanismid šokkidele vastamisel: tootmistegurite mobiilsus hindade ja palkade paindlikkus fiskaalsete ülekannete mehhanism

Vähem kahju riigile ühtse valuutaga liitumisel tekkib kui riigi:* majandus on avatud* kaubaturud integreeritud* tootmisstruktuur mitmekesine* inflatsioon sarnane teiste riikide inflatsioonimääradega.

Kuidas mõjutab majandus- ja rahaliitu kuulumine arenenud ja mahajäänud riikide/regioonide olukorda ?Kas rohkem kasu saavad rikkad riigid/regioonid või vaesemad?

Majandus ja rahaliidu mõjuMajandus ja rahaliidu mõju

Raamatud mida lisaks lugeda:Raamatud mida lisaks lugeda:

1. “Euroopa Liidu sotsiaalmajanduspoliitika 1. “Euroopa Liidu sotsiaalmajanduspoliitika idalaienduse taustal” TÜ 1999idalaienduse taustal” TÜ 1999

2. “Muutused Eesti majanduses Euroopa Liiduga 2. “Muutused Eesti majanduses Euroopa Liiduga ühinemisel” TÜ 2001ühinemisel” TÜ 2001