9 Vahakulmu paisu KMH eelhinnang 29112012 f...KMH ekspert Madis Metsur täitis eelhinnangu kontroll-lehe (vaata lisa p. 8). Eelhindamise konsulteeriti osapooltega parima võimaliku

1

Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks

Valgejõel asuvale Vahakulmu paisule kalapääsu rajamise eelprojekt

Keskkonnamõju eelhinnang

Tallinn

november 2012

AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected]

Tellija: Keskkonnateabe Keskus Töö nr:12002

Vastutav täitja Madis Metsur

Juhatuse liige Karl Kupits

Kalaekspert Rein Järvekülg

Tallinn, november 2012

2

Valgejõe Vahakulmu paisu kalatee eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang AS MAVES

SISUKORD 1� Sissejuhatus ................................................................................................................... 3�2� Eelhinnangu metoodika ja alus ..................................................................................... 4�

2.1� Eelhinnangu eesmärk ................................................................................................ 4�

2.2� Seaduslik alus ............................................................................................................ 4�

2.3� Metoodika .................................................................................................................. 5�

3� Kavandatava tegevuse iseloomustus ........................................................................... 6�3.1� Asukoht ja tegevuse mõju ulatus ............................................................................... 6�

3.2� Reaalsed alternatiivid ................................................................................................. 7�

3.3� Veekasutus ................................................................................................................ 8�

3.4� Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus ............................................................. 9�

3.5� Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele ............................................. 10�

4� Keskkonnakirjeldus...................................................................................................... 12�4.1� Valgejõe kirjeldus ..................................................................................................... 12�

4.2� Valgejõe seisundi hinnang veemajanduskavades ................................................... 16�

4.3� Vahakulmu pais ja paisjärv ...................................................................................... 17�

4.4� Geoloogilised tingimused ......................................................................................... 19�

4.5� Kultuurimälestised .................................................................................................... 20�

4.6� Kaitstavad loodusobjektid ........................................................................................ 20�

4.7� Maavarad ................................................................................................................. 20�

4.8� Maaparandus ........................................................................................................... 21�

4.9� Naaberkinnistud ....................................................................................................... 21�

5� Keskkonnamõju eelhinnangu kokkuvõte ................................................................... 22�5.1� Kavandatud tegevuse mõju Valgejõele .................................................................... 22�

5.2� Kavandatud tegevuste mõju kaitsealadele, kaitsealustele elupaikadele ja liikidele . 22�

5.3� Eelistatud alternatiiv ................................................................................................. 22�

5.4� Soovitused ............................................................................................................... 22�

6� Hinnang KMH vajalikkuse kohta ................................................................................. 24�6.1� KMH vajalikkus eeldatava olulise negatiivse keskkonnamõju tõttu ......................... 24�

6.2� NATURA alad ja kaitsealad ..................................................................................... 24�

6.3� Eelhinnangu järeldus KMH vajalikkuse osas ........................................................... 24�

7� Kasutatud materjalid .................................................................................................... 25�8� Lisad .............................................................................................................................. 26�

8.1� Kontrollleht ............................................................................................................... 26�

8.2� Veemajanduskava kaardi tingmärgid ....................................................................... 29�


3


1 SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõjude eelhinnang Valgejõel asuvale Vahakulmu paisule kalapääsu rajamise eelprojektile tehti Keskkonnateabe Keskuse tellimisel lepingu „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“ raames.

Kavandava tegevuse eesmärk on rajada kalade läbipääsu tagav kalatee Vahakulmu paisule.

Projektiga kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud peatükis 3.

Eelhindamine annab ülevaate projekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest kesk-konnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik või mitte.

Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele.

Eelhinnang on koostatud AS Maves keskkonnaeksperdi Madis Metsuri poolt. Jõe kirjelduse ja kalaeksperdi seisukoha on koostanud kalaekspert Rein Järvekülg (peatükid 4.1; 5.2.).

Paisu ja selle ümbruse ülevaatus tehti koos projekteerija esindajaga 03.01.2012.

Arendaja:Keskkonnateabe KeskusAadress: Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn

e-post: [email protected]

Projekteerija: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Aadress: Tulika 19 10613, Tallinn

Telefon: 6528 408

Esindaja: Kalev Raadla

E-post: [email protected]

KMH ekspert AS MavesMarja 4d, 10617, Tallinn

Tel.: 6557 300

Esindaja: Madis Metsur – KMH0014

E-post: [email protected]


4


2 EELHINNANGU METOODIKA JA ALUS

2.1 Eelhinnangu eesmärk

Keskkonnamõjude eelhinnangu üldine eesmärk on ametivõimudele asjakohase materjali esitamine otsuse tegemiseks – kas keskkonnamõju hindamine (KMH) on vajalik või mitte.

Käesoleval juhul on teiseks eesmärgiks anda projekti rahastajale informatsiooni kalatee rajamise alternatiivide vastavuse kohta Keskkonnaministri määruses nr 24 toodud eesmärkidele1.

2.2 Seaduslik alus

Keskkonnamõju hindamise seaduslikuks aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja kesk-konnajuhtimissüsteemi seadus. Seda täiendab Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 Tegevus-valdkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (viimane redaktsioon RT I, 08.05.2012, 11).

Hindamine võib vajalik olla ka looduslike elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) artikli 6(3) alusel, kui tegevus võib tõenäoliselt oluliselt (negatiivselt) mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Looduslike elupaikade direktiivi kohasele hindamisele tuleb teha eraldi eelhindamise otsus.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse RT I 2005, 15, 87 § 6 lõige 3 ütleb, et otsustaja annab kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta eelhinnangu lähtudes:

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;

2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;

3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;

41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;

5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.

Keskkonnaametile esitatud materjalid (eelprojekt ja selle KMH eelhinnang) on sisendiks seadusekohase eelhinnangu koostajale.

Otsustajaks (tegevusloa andja) on antud juhul nii ehitusloa kui vee erikasutusloa andja.

1 Meetme «Vooluveekogude seisundi parandamine» tingimused avatud taotlemise korral Keskkonnaministri 5. juuli 2010. a määrus nr 24. (RT I 2010, 46, 274)


5


2.3 Metoodika

Eelhinnang tehti vastavalt eelhinnangu juhendile2.

Järgitud on ka keskkonnaministri määrust nr 24 Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral (RT I 2010, 46, 274; RT I, 06.04.2011, 4).

Eelhinnangu koostas keskkonnaekspert Madis Metsur koostöös eelprojekti koostaja ja kalaeksperdiga.

KMH ekspert Madis Metsur täitis eelhinnangu kontroll-lehe (vaata lisa p. 8).

Eelhindamise konsulteeriti osapooltega parima võimaliku lahenduse leidmiseks.

Eelhinnangu koostamisel on kasutud kõiki teadaolevaid vaadeldavat ala käsitlevaid uurimistöid, arengukavasid, planeeringuid ja keskkonnamõju hindamise aruandeid. Kasutatud materjalide viited on toodud lehekülje all ja loetelu töö lõpus (p. 7).

2 Guidance on EIA Screening, June 2001 Office for Official Publications of the European Communities, 2001


6


3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS

3.1 Asukoht ja tegevuse mõju ulatus

Tegevuse asukoht Vahakulmu pais asub Lääne-Virumaal Tapa vallas Vahakulmu külas, liigveelase paikneb riigimaanteel 17195 Jõepere-Vahakulmu tee. (joonis 1).

Joonis 1 Vahakulmu paisu ja paisjärve asukoht (Maa-Ameti kaardiserver)

Kavandava tegevuse eesmärk on rajada kalade läbipääsu tagav kalatee Vahakulmu paisule. Paisjärve setetest puhastamine ei kuulu käesoleva töö koosseisu.

Vahakulmu pais asub Valgejõel jõel Valgejõel_1 vooluveekogumil (Valgejõgi Moe paisuni).

Kavandatava tegevuse positiivne mõju kalastikule on käesoleval ajal (09.2012) piiratud allavoolu Tapa ja ülesvoolu Kalle paisuga (vaata joonis 2). Tapa paisule kalatee rajamise eelprojekt ja KMH eelhinnang koostatakse samuti käesoleva töö raames.3

Valgejõel on eesmärgiks jõe kogu ulatuses kaladele läbitavaks muutmine, seega tuleb kalade läbipääs tagada kõigist jõel olevatest paisudest. Alamjooksu rändetõkete - Kotka ja Nõmmeveski paisude osas on uuringud, eelprojekt ja KMH tehtud 2007 aastal ÜF tehnilise abi projekti raames.4 Nendest paisudest kalade läbipääsu tagamine on kogu Valgejõe hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks prioriteetne. (Väheoluliseks võib osutuda Porkuni paisu mõju – see selgub töö Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks II hanke raames).

3 Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Tapa paisu kalapääsu keskkonnamõju eelhinnang. AS Maves 2012 4 Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Valgejõel paiknevate Kotka ja Nõmmeveski paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS 2007


7


Tapa ja Nõmmeveski paisude vahel paisude registris olevad Valgejõe Villaveski ja Pikakose paisud on lagunenud ja ei ole kaladele oluliseks rändetõkkeks.

Nõmmeveski pais on alates 2010 aastast maas ning paisutuse taastamise taotlus käesoleval ajal menetluses. Jõe hea ökoloogilise seisundi saavutamise seisukohalt on paisutuse taastamine Nõmmeveskil ebaotstarbekas.

3.2 Reaalsed alternatiivid

Kavandatavast tegevusest loobumise ehk 0 alternatiivi puhul jätkuks praegune olukord, kus pais on kaladele ületamatu rändetõke. 0 – alternatiivi ei vaadelda, kuna see ei ole veeseaduse ja looduskaitse seaduse alusel aktsepteeritav.

Paisu likvideerimisvõimalus. Kuna tegemist on põlise veskikohaga on Vahakulmu järve säilitamine soovitatav pärandkultuuri ja endisaegse maastikupildi hoiu seisukohalt. Samuti on paisjärvel mitteametlik supluskoht. Paisjärve tegemisel on üsna suures ulatuses kaevetöid tehtud, mis paisutuse likvideerimisel tekitab suuri madalaveelisi alasid kus vesi ei liigu. Paisjärve asemel märgala loomise varianti ei vaadelda.

Põhivariant. Vastavalt kohalikele tingimustele on Vahakulmu paisule kõige otstarbekam kalade rändetee avamiseks teha möödaviikpääs jõe paremale kaldale. Möödaviikpääs on pinnasesse kaevatud, kindlustatud nõlvadega kanal (vt. joonis), millesse on vee-energia rahustamiseks ja voolukiiruse vähendamiseks paigaldatud kas kiviläved või voolu-rahustusrahnud. Möödaviikpääsu pikkus on 150 m ja keskmine lang 2,1 %, voolurahustuseks on kasutatud kivilävesid. Kivilävedes kasutatakse kive läbimõõduga 0,2...0,6 m, mis hoolikalt sobitatakse selliselt, et madalam osa oleks kordamööda vasakus ja paremas kaldas. Kivide mahu vähendamiseks lävede vaheline kalapääsu osa kindlustatakse jämeda pindmises osa veeristikuga ja purustamata kruusaga täidetud geokärje abil. Järvepoolne esimene aste tekitatakse raudbetoonist piluseinaga, mille 40 cm pilu on võimalik reguleerida. Veskilüüsist on võimalik vajadusel anda kalapääsule lisavett.

Paisjärve veetasemed on planeeritud alljärgnevad:

� Normaalveetase 94,00 m.abs

� Maksimaalne lubatav ülaveetase 94,30 m.abs

� Minimaalne lubatav ülaveetase 93,80 m.abs

Keskmine (nn. vahebasseini keskel) veesügavus kalapääsus ülavee normaaltaseme (94,00 m abs) juures on 0,65 m. Olenevalt lubatud veetaseme kõikumisest 93,80…94,30 m abs (norm 94,00) on veesügavus kalapääsus 0,45…0,85 (norm 0,5) m ja vooluhulk 0,2…2,2 m3/s (norm 0,7 m3/s).

Kalatee toimimise tagamiseks on vajalik paisu varjade konstruktsioonide asendamine ja veskilüüsi korrastamine, mis on lülitatud projekti koosseisu.

Kalapääsu riigimaantee alt läbiviimiseks on projekteeritud 21 m pikkune torusild Multiplate MP200 VA48.

Ehitustööde teostamine. Ehitusmasinate juurdepääs objektile toimub mööda 17195 Jõepere-Vahakulmu teed. Põhiline ehitustegevus toimub reformimata riigimaal. Möödaviikpääsu trassilt eemaldatakse puittaimestik ja juuritakse kännud. Kalapääsu ehitamise ajaks alandatakse paisjärve veepinda tasemeni mida võimaldab liigveelase täielikult avatud olekus.

Torusilla ehitamise ajaks on vaja teha ajutine ümbersõit. Olemasolev mahasõit on ette nähtud viia kalapääsu paremale kaldale. Kivikünniste rajamiseks ning voolusängi põhja ja


8


kallaste kindlustamiseks on vajalik täiendava kivimaterjali juurdevedu. Möödaviikpääsu kanali kujundamiseks paigutatakse kaevatud pinnast lokaalselt ümber.

Lävendite ehitamisel kasutatakse kive suuri 0,5-0,6m, keskmisi 0,4-0,5m ja väikeseid 0,2-0,3 m. Lävendi keha ümber rajatakse väikestest kividest sillutis ning kivide vahed täidetakse kiviklibuga (20-60) ja uhtliivaga. Kiviläved rajatakse nõeltöötlusega filterkangale min 400 g/m², mille alaveepoolne välisserv tõstetakse vertikaalselt ülesse. Vahepealne kanaliosa kindlustatakse 300g/m² kaaluga filterkangale paigaldatud geokärjega, mille sisse on tambitud kiviklibu fraktsiooniga 20-60 mm. Ehitustööde käigus rikutud haljastus ja teekate taastatakse peale tööde lõpetamist.

Peale kalapääsu valmimist on möödaviikpääsu kaldale ettenähtud hajusalt pajuistikud (pajuvits).5

3.3 Veekasutus

Vahakulmus jääb vee-erikasutusviisiks veekogu paisutamine rekreatiivsel ja miljöö-väärtuslikul eesmärgil. Tapa Vallavalitsus ei poolda Valgejõel asuv Vahakulmu paisu lammutamist.

Tapa Vallavalitsus on nõus paisu säilimise eesmärgil võtma Valgejõel asuva Vahakulmu paisu valla bilanssi, taotlema vee erikasutusloa ja asuma eelnimetatud tõkestusrajatist ja paisutatud veeala hooldama.6

Ei toimu jõe äravoolu reguleerimist jões. Allpool paisu säilib looduslik äravool. Hüdroenergia kasutamist ei ole.

Eelprojektiga projekteeritud veetasemed (eelprojekt):

� Normaalveetase 94,00 m.abs

� Maksimaalne lubatav ülaveetase 94,30 m.abs

� Minimaalne lubatav ülaveetase 93,80 m.abs

Normaalveetase on praktiliselt sama nagu veehoidla 1976 a rajamise projektis (Nõmmküla sovh. Vahakulmu vihmutus EM 1976 (8124)) 93,95 m. 1984 aastal koostatud Eelisest kättesaadavas veehoidla perfokaardil on ülevooluharja kõrguseks märgitud 93,90 m ja sama kõrgus on antud ka normaalveetasemele.

Seega jääb veehoidla normaalpaisutustase võimaliku mõõtmisvea piires samaks kui varem pika aja jooksul. Ka EM 1976 projektis on märgitud, et paisutustase jääb samaks kui varasem (veskipaisu paisutus).

Mõõdetud veepind oli 22.02.2012.a. 94,31 ja 03.04.2012.a. 94,45 m. 2012 aasta ülevaatuse ajal olid järve kaldal kasvavate puude tüved mõnekümne sentimeetri sügavuselt vees. Lähemate hoonete ümbruse maapinna kõrgus veehoidla lõunakaldal on 95 m. Seega ei ole veetaseme tõstmine varem projekteerituga võrreldes soovitatav.

Paisule tuleb nähtavasse kohta paigutada veemõõdulatt, millelt on näha eeltoodud lubatud maksimum- ja miinimumveetasemed ja normaalveetase.

5 Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogude kalade rändetingimuste parandamiseks, Valgejõel asuvale Vahakulmu paisule kalapääsu rajamise eelprojekt. Inseneribüroo Maa ja Vesi AS 2012 6 Tapa vallavalituse kiri .10.2012 nr 7.-2.5/2179 ja 7.-2.5/2180


9


Paisjärve omanikul on soovitatav korraldada uurimistööd paisjärve seisundi ning tervendamisvajaduse selgitamiseks ja hooldusnõuete määramiseks.

Kõrgveeperioodide eel tuleb kontrollida paisu rajatiste, sh varjade korrasolekut ja tõstevalmidust. Maksimumäravoolude läbilaskmiseks tuleb õigeaegselt avada paisu varjad. Kevadise 1%-se vooluhulga läbilaskmiseks on vaja kõik varjad eemaldada.

Paisu omanik peab tagama paisu rajatiste hoolduse ja kalatee toimimise. Kalatee toimimise kontrolliks tuleb vähemalt kord kolme aasta jooksul tellida kalateadlase seisukoht kalatee toimimise kohta.

Paisu omanik peab pidama hoolduspäevikut, kuhu kantakse vähemalt:

- üks kord aastas uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta;

- teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta;

- teavet avariiohtlike situatsioonide ja nende likvideerimise abinõude kohta.

Avariiohu avastamise (näiteks konstruktsioonide olulised lekked või deformatsioonid) korral tuleb koheselt kirjalikult informeerida loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. Paisu omanik/valdaja peab koostama edasise tegevuskava avariiohu kõrvaldamiseks ja rajatiste ekspluatatsiooni kava alusel. Paisu avariist tuleb viivitamatult teatada Keskkonna-inspektsiooni, Päästeametit ja loa andjat. Paisu omanik peab asuma avariid kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii avastanud või sellest teada saanud.

3.4 Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus

Tapa vald on moodustunud 2005. aasta oktoobris Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla (va. Kiku, Salda ja Pariisi küla) ühinemisel. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald.

Tapa vald koosneb Tapa linnast, Lehtse alevikust ja tiheasustusega Jäneda, Moe ja Vahakulmu külast ning hõredamalt asustatud maapiirkondadest.

Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine.

Tapa valla majanduslik struktuur on mitmekesine: metalli-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstus, logistika ning transport, põllumajandus, turism, maavarade kaevandamine (turvas).

Tapa valla arenguvisioon 2020. Kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kõrge kvaliteedi saavutamiseks ja hoidmiseks säilitatakse ja kaitstakse looduskeskkonda; metsad ja maastik on hooldatud; tööstuslik ja põllumajanduslik tootmine on keskkonda ja põhjavett säästev; linnakeskkond, ning tiheasustusega asulad on hooldatud ja haljastatud, kauni välisilmega, säilitatakse miljööväärtuslikud alad; tehniline taristu ja teedevõrk on kaasajastatud, ökonoomne ning vastab elanike ja ettevõtete vajadustele.

Tapa valla piirkondlikuks keskuseks on Tapa linn. Linna oma suuruse, asukoha ja logistikavõimalustega on valda ühendavaks sõlmpunktiks. Tapa linna on koondunud enamus valla kaubandus ning teenindusasutusi. Tapa linnas paiknevad ettevõtted pakuvad tööd valla elanikele. Lisaks on Tapa linn ümbruskonna logistiliseks sõlmpunktiks. Tapa linnas paikneb ka Tapa valla administratiivne keskus Tapa vallavalitsuse näol.

Tapa vallas elas elanikeregistri 2010. a. 30. augusti seisuga 8707 inimest. Tapa vald on 262,8 km2 suur ning jaguneb 5 kandiks (piirkonnaks): Tapa, Lehtse, Jäneda, Saksi ja


10


Karkuse. Tapa valla asustustihedus on 35,5 in/km2. Rahvastikust paikneb suurem osa Tapa linnas (6397 elanikku) Tiheasustusega asulad on Lehtse, Jäneda ning Moe.7

2010 aasta alguse seisuga elas Vahakulmu külas 115 inimest.

Vahakulmu järve kasutatakse (mitteametlikult) supluseks.8

3.5 Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele

Peamised kavandatavat tegevust reguleerivad õigusaktid on veeseadus, looduskaitseseadus ja nende alamaktid. Kavandatav tegevus viib olemasoleva olukorra kooskõlla veeseaduse ja looduskaitseseadusega.

Vahakulmu paisul vee erikasutusluba puudub. Projektijärgsetest paisutustasemetest kinni ei peeta (veetase kõrgem). Veehoidlat teadaolevalt pärast rajamist hooldatud ei ole. Tapa Vallavalitsus on nõus paisu säilimise eesmärgil võtma Valgejõel asuva Vahakulmu paisu valla bilanssi, taotlema vee erikasutusloa ja asuma eelnimetatud tõkestusrajatist ja paisutatud veeala hooldama.

Veeseaduse § 17. Veekogu paisutamine, veetaseme alandamine ja veekogu tõkestamine ja § 401 lõige 13 alusel tuleb Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tuleb tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks.

Vahakulmu pais asub lõheliste kudemis- ja elupaikadena kaitstaval jõelõigul9 (Valgejõgi kogu ulatuses).

Valgejõgi on lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude ja seirenõuete nimekirjas10.

Kavandatav tegevus ei toimu Natura jõelõigul.

Keskkonnaministri määruse nr 24 § 3 on toetuse andmise eesmärk on vooluveekogude ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamine. Vastavalt § 4 lg 1 on toetatavate tegevuste hulgas kalapääsude rekonstrueerimine ja rajamine olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning paisjärvest sette eemaldamisega. Toetust antakse sellise vooluveekogu seisundi parandamiseks, mille valgala on suurem kui 25 km2.

Valgejõe valgala on Vahakulmu lävendis KTK paisude registri alusel 121 km2, Heiti Haldre käesoleva projekti raames tehtud arvutuste alusel on valgala 122 km2.

Kavandatav tegevus vastab meetme eesmärgile vooluveekogude ökoloogilise seisundi parandamise vajaduse osas.

Lääne-Eesti veemajanduskavas11 on Valgejõe jõe ökoloogiline seisund ökoloogiline seisund Valgejõgi_1 veekogumis (Valgejõgi Moe paisuni, selles lõigus asub Vahakulmu pais)

7 Tapa valla arengukava 2007-2019. Tapa Vallavolikogu, 2007-2011. 8 Tapa valla arengukava 2007-2019. Tapa Vallavolikogu, 2007-2011. 9 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ 10 Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrus nr 58 "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad" 11 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010


11


hinnatud halvaks paisude, jõe süvendamise, põllumajanduse hajukoormuse ja sisekoormuse tõttu.

Seega on kalatee rajamine Vahakulmu paisule vajalik. Kalade läbipääsu tagamine loob eeldused Valgejõe hea seisundi saavutamiseks, kui kalade läbipääs tagatakse ka jõe teistest paisudest.

Lääne-Eesti veemajanduskavas12 on Valgejõe_1 veekogumi halva seisundi võimaliku põhjusena märgitud ka sisekoormus. See võib lähtuda ka 1977 aastal rajatud paisjärve hooldamatusest.

Üldplaneeringu väärtuslike maastike kaardil on Valgejõe ürgorg Tapa valla piires eraldatud III klassi väärtusliku maastikuna.

Kavandatav tegevus on kooskõlas valla arengukava ja üldplaneeringuga. Ehitustööde käigus tuleb vältida miljööväärtusliku maastiku kahjustamist veehoidla ümbruses.

12 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010


12


4 KESKKONNAKIRJELDUS

4.1 Valgejõe kirjeldus

4.1.1 Jõe üldandmed

Soome lahe vesikonna üks pikemaid jõgesid. Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaa ning kesk- ja alamjooks Harjumaa territooriumil. Jõe valgala on suhteliselt väike, kitsas ja sirbikujuline ning lisajõed lühikesed. Algab Porkuni järvest ja suubub Hara lahte; pikkus 85 km, valgala 453 ruutkilomeetrit.

Jõe ülemjooks asub Pandivere kõrgustikul, kesk- ja alamjooksu ülemine osa Kõrvemaal ning alamjooksu alumine osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõe suue asub Hara lahe kagurannikul, Loksa sadama lõunaserva juures.13

Jõe ametlik pikkus on praegu keskkonnaregistri (register.keskkonnainfo.ee) järgi 89,4 km (koos lisaharudega 104,2 km) ja valgala 451,5 km2.

4.1.2 Jõe hüdromorfoloogiline iseloomustus

Valgejõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 107 m, suudmes 0 m ning keskmine lang 1,20 m/km. Ülem- ja keskjooksul on jõe lang suhteliselt väike ning seal domineerivad potamaalsed ning laus-liivase põhjaga jõelõigud. Suure languga on seevastu alamjooks, kus esineb rohkesti ritraalseid jõelõike ning kohati ka suure languga kärestikke. Alamjooksul Tallinn – Narva maanteest kuni suudmeni (28 km) on jõe keskmine lang 2,2 m/km. Eriti suure languga ja kärestikuline on jõelõik allpool Nõmmeveski paisu (18 – 19 km suudmest), kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda.

Looduslik säng on Valgejõel väga hästi säilinud. Jõe alam- ja keskjooks on praktiliselt kogu ulatuses looduslikus sängis. Süvendatud, õgvendatud on vaid üksikuid piiratud lõike sildade, paisude ja asulate juures. Ainus pikem sirgendatud-süvendatud jõeosa jääb jõe kõrgemale ülemjooksule, kus allpool Porkuni järve voolab jõgi ca 9 km pikkuses lõigus sirges süvendatud sängis.

A. Loopmanni (1979) järgi on jõesängi laius keskjooksul 7 – 50 m (keskmiselt 20 m) ja alamjooksul 6 – 50 m (keskmiselt 15 m), jõesängi sügavus on keskjooksul 0,3 – 4,6 m (keskmiselt 2 m) ja alamjooksul 0,2 – 2 m (keskmiselt 0,5 m), jõeoru laius keskjooksul keskmiselt 200 m ja kohati kuni 300 m ja alamjooksul 60 – 400 m (keskmiselt 200 m) ning jõeoru sügavus keskjooksul 2 – 10 m (keskmiselt 5 m) ja alamjooksul 5 – 20 m (keskmiselt 15 m). Alamjooksul on aasta keskmine vooluhulk 3,5 – 4 m3/s, maksimaalne vooluhulk 35 - 40 m3/s ja minimaalne vooluhulk 0,2 – 0,4 m3/s.

A. Reapi (1995) andmeil on Vanaküla lävendis (25,6 km kaugusel suudmest) aasta keskmine vooluhulk 3,45 m3/s (vaatlusperiood 1946 – 1990). Üldisest keskmisest vooluhulgast Vanaküla lävendis moodustab põhjavesi 58%, lumesulamisvesi 31% ja vihmavesi ainult 11%.

Jõge toitvatest allikatest on suurimad Konnavere ja Imastu allikas Tapa linna lähedal aasta keskmiste vooluhulkadega vastavalt 165 l/s ja 210 l/s (Ressurssõ ..., 1972).

13Eesti jõed. Koostaja. A. Järvekülg. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu, 2001


13


Ülemjooksul, Vahakulmu lõigus on jõesängi laius valdavalt 6 – 10 m ning sügavus 0,4 – 1 m. Ritraalseid jõelõike on vähe, domineerivad lausliivased ning potamaalsed liivase-mudase põhjaga lõigud. Kuna ülemjooksul saab jõgi rohket allikalist toidet, siis on valdav osa jõest ülalpool Vahakulmu paisjärve külma või jahedaveeline. Kalastikuliselt tüübilt on jõe ülemjooks liigivaeseks forellipiirkonnaks.

H. Haldre arvutuste alusel on Vahakulmu lävendis (valgala 122 km2) aasta keskmine vooluhulk 1,03 m3/s, suvise madalvee aegne tavapärane vooluhulk 0,28 m3/s (veevaeseima kuu keskmine Q 50%) ja põuaste suvede ajal esinev miinimumvooluhulk 0,11 m3/s (veevaeseima kuu keskmine Q 95%). Aasta 1% tõenäosusega esinev maksimumäravool on 11,3 m3/s.

Võimalik, et hüdroloogilised arvutused ei võimalda piisavalt arvesse võtta allikalise toite suurt osakaalu jõe ülemjooksu piirkonnas. Alates 1988. a. eri aegadel läbi viidud ihtüoloogiliste väliuuringute käigus on jõe ülemjooks suvisel madalvee perioodil olnud peaaegu alati oluliselt veerikkam kui hüdroloogilised arvutused eeldaksid (R. Järvekülg).

4.1.3 Valgejõel olevad rändetõkked

Suudmest alates on Valgejõel järgmised paisud:

- Kotka pais, 9 km suudmest, paisutuskõrgus 3,2 m, kaladele ületamatu rändetõke;

- Nõmmeveski pais, 19 km suudmest, paisutuskõrgus 2 m, kaladele ületamatu rändetõke;

- Tapa pais, 66 km suudmest, paisutuskõrgus 1,2 m, suurvee ajal ületatav hea ujumisvõimega liikidele/isenditele;

- Vahakulmu pais, 72 km suudmest, paisutuskõrgus paisude registri järgi on 1,7 m, 24.04.2012 oli üla- ja alaveetasemete vahe käesoleva töö raames tehtud inseneri ülevaatuse andmetel 2,4 m, pais on kaladele ületamatu rändetõke;

- Kalle pais, 74 km suudmest, paisutuskõrgus 0,5 – 1 m, veerohkemal ajal ületatav hea ujumisvõimega liikidele/isenditele;

- Porkuni pais, 89 km suudmest, paisutuskõrgus 1 – 1,5 m (paisutab jõe lähteks olevat Porkuni järve), veerohkemal ajal võib olla ületatav üksikutele hea ujumisvõimega isenditele.

Paisude registris olevad endised paisukohad Valgejõe Villaveski ja Pikakose oluliseks rändetakistuseks ei ole.

4.1.4 Jõe kaitsestaatus

Valgejõgi on lõheliste kudemis- ja elupaikadena kaitstav kogu ulatuses14. Valgejõel on kogu

ulatuses kehtestatud Looduskaitseseaduse § 51 piirangud:

§ 51. Koelmuala kaitse

(1) Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.

14 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“


14


(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.

(2) Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.


Kavandatav tegevuse vahetus mõjupiirkonnas kaitstavaid looduskaitse objekte ega Natura alasid ei ole. Ligi 300 m allavoolu läbib Valgejõgi kaitsealuse liigi leiukoht (neiuvaip, soo-) Järvajõe soos.

Hea hüdromorfoloogilise kvaliteedi ja looduskaitseliselt väärtusliku elustiku tõttu on Valgejõgi kaitstav mitme ulatusliku kaitseala koosseisus. Suudmest alates on Valgejõe kaitsestaatus järgmine:

- Lõigus 0…3,5 km suudmest (Loksa linna piires) pole Valgejõgi ühegi kaitseala koosseisus;

- Lõigus 3,5…26 km suudmest (Loksa linna piirist kuni Valgejõe külas asuva vana Tallinn – Narva mnt sillani) asub Valgejõgi Lahemaa Rahvuspargi territooriumil;

- Lõigus 26…29,5 km suudmest (vana Tallinn – Narva mnt sillast Valgejõe külas kuni Pikkoja suudmeni) on Valgejõgi kaitstav Valgejõe hoiualana;

- Lõigus 29,5…34 km suudmest (Pikkoja suudmest kuni Põhja-Kõrvemaa lka piirini) kaitsestaatus puudub;

- Lõigus 34…44 km suudmest on Valgejõgi kaitstav Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala koosseisus;

- Lõigus 44…89 km suudmest (Põhja-Kõrvemaa lka piirist ülesvoolu) kaitsestaatus puudub.

(Selgitused: 1) Lõigus 61…65,5 km suudmest piirneb Valgejõgi Ohepalu looduskaitsealaga (KLO1000230), kuid jõgi ja selle elustik pole kaitseala kaitse-eesmärkidena määratletud; 2) Lõigus 88…89 km suudmest läbib Valgejõgi Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270), kuid jõgi ja selle elustik pole kaitseala kaitse-eesmärkidena määratletud).

Lahemaa Rahvuspargi kaitsekorra aluseks on 03.06.1997. a. vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus „Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine“. Hetkel kehtiv kaitse-eeskiri on vananenud ning seetõttu pole kaitse-eesmärkide hulgas nimetatud jõgede-ojade kui elupaikade kaitse vajadust. Jõgedega seotud liikidest on kaitse-eesmärkide hulgas ära nimetatud vaid ebapärlikarbi ja saarma kaitse vajadus. Ühtki kaitsealust kalaliiki ega muud veeselgrootut pole kaitse-eesmärkide hulgas nimetatud.

Lahemaa RP on ühtlasi rahvusvahelise tähtsusega Lahemaa Loodusalaks (EE0010173; Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“). Loodusala kaitse-eesmärkide hulgas on muu hulgas nimetatud EL Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi 3260 jõed ja ojad kaitse. EL Loodusdirektiivi II lisa liikidest on kaitse-eesmärkide hulgas nimetatud kaladest hink, võldas, jõesilm ja lõhe, vooluveekogudes elunevatest selgrootutest ebapärlikarp, paksukojaline jõekarp ja rohe-vesihobu. Eelnimetatud liikidest esinevad Valgejões kõik peale ebapärlikarbi.

15 Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrus nr 58 "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad"


15


Valgejõe hoiuala on võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a. määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“. Hoiuala kaitse-eesmärk EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – rohe-vesihobu ja võldase elupaikade ning I lisa elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse.

Lisaks määruses nimetatud liikidele esineb Valgejõe hoiuala piires väga tõenäoliselt ka paksukojaline jõekarp (EL LD lisa II liik), kuid võimalik, et jõeosa vähese uurituse tõttu konkreetsed liigi leiud hoiuala piirest seni puuduvad.

Kotka ja Nõmmeveski paisude juures kalade rändetee avamise järel võiks aeg-ajalt hoiuala piiresse sigima tõusta ka lõhe (EL LD lisa II liik).

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorra aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 137 (09.05.2007) „Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitse-eesmärkide hulgas on muu hulgas nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud ning kaitsealal esinevate liikide ning I lisa elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. II lisa kaitstavaid liike kaitse-eeskiri ei nimeta. EL LD II lisa liikidest esinevad Põhja-Kõrvemaa lka-l tõenäoliselt võldas ning võimalik, et ka paksukojaline jõekarp ja rohe-vesihobu (ihtüoloogilisi ja hüdrobioloogilisi uuringuid seni kaitsealal teadaolevalt tehtud pole).

4.1.5 Jõe kalastik

Valgejõel läbiviidud kalastiku-uuringud. Valgejõe alamjooksul, lõigus suudmest kuni Kotka paisuni, on alates 1970. aastate lõpust regulaarseid lõhelaste seirepüüke läbiviinud TÜ Eesti Mereinstituut (M. Kangur, M. Kesler). Kogu jõge hõlmavaid katsepüüke on Valgejões tehtud 1991., 1998. ja 2003. a. (TA Zooloogia ja Botaanika Instituut, EMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut; EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut; R. Järvekülg). 2005 – 2006. a. on jõe alam- ja keskjooksul erinevates jõelõikudes katsepüüke teinud Eesti Loodushoiu Keskus (R. Järvekülg). Kokku on Valgejões (lisaks TÜ EMI iga-aastastele seirepüükidele jõe alamjooksu lõhelaste püsiseirealadel) aastatel 1988 kuni 2006 läbi viidud 29 kalastiku katsepüüki. Jõe ülemjooksul lähtest kuni Vahakulmu paisuni on läbi viidud 3 katsepüüki, vahetult Vahakulmu paisu all 3 katsepüüki ning Vahakulmust ca 3 km allavoolu Moe lõigus samuti 3 katsepüüki.

Valgejõe kalastik. Seniste katsepüükide käigus on Valgejões registreeritud järgmise 20 kalaliigi esinemine: jõesilm, ojasilm, lõhe, jõe- ja meriforell, vikerforell, harjus, haug, särg, lepamaim, linask, viidikas, tippviidikas, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ogalik, ahven ja võldas. Lisaks eelpoolnimetatud liikidele on tõenäoline hõbekogre esinemine Valgejões. Jõe alamjooksule võivad merest kudema tõusta tint, siirdesiig ja vimb, jõkke võib siseneda ka üksikuid angerjaid. Mitme jõgedes muidu tavalise kalaliigi – teivi, turva, säina ja ründi esinemise kohta Valgejões seni andmed puuduvad.

Katsepüükide tulemuste põhjal võib üldlevinud või väga laialt levinud liikideks Valgejões pidada ojasilmu, forelli, haugi, särge, lepamaimu, trullingut ja luukaritsat. Jõe alamjooksul on tavalisteks liikideks ka luts ja võldas.

Jõe ülemjooksul Vahakulmu lõigus on tavalisteks kalaliikideks jõeforell, haug, lepamaim ja luukarits. Juhuslikult on katsepüükidel saadud veel kokre, särge ja ahvenat (paisjärvede mõju). Kalastikuliselt on jõe ülemjooks Vahakulmu ümbruses liigivaese forellipiirkonna tüüpi jõeosa, kus dominantliigiks on jõeforell.

4.1.6 Kalapääsu vajadus ja kalapääsu lahendusvariantide võrdlus

Vahakulmu pais (1,7 m) on kalade jaoks püsivalt ületamatuks rändetõkkeks. Seadusest tulenevalt on vajalik paisu juures tagada kaladele läbipääsu võimalus. Nõue on põhjendatud, kuna pais isoleerib jõe ülemjooksu kalaasurkonnad ülejäänud jõe keskjooksu kalastikust ning


16


halvendab kalastiku seisundit Valgejõe ülemjooksu piirkonnas. Kalastiku hea seisundi tagamiseks on oluline tagada soodsad rändetingimused eelkõige jõeforellile. Teiste jõe ülemjooksul esinevate kalaliikide (haug, lepamaim, luukarits) jaoks on rändevõimalus vähem oluline. See asjaolu võimaldab teha kompromisse kalapääsu rajamisel (jõeforell on hea ujumisvõimega liik, nõrgema ujumisvõimega liikidega pole vajadust arvestada).

Parimaks lahenduseks kalade rände tagamisel on üldjuhul alati paisu likvideerimine. Vahakulmu paisu likvideerimine ei pruugi aga sotsiaalsetel kaalutlustel olla lähiajal teostatav. Seetõttu tuleb kalade rändetee avamisele lahendust otsida kalapääsu rajamise kaudu.

AS Maa ja Vesi on kalade läbipääsu tagamiseks koostanud eelprojekti ja pakkunud lahendusena välja kärestikulise möödaviikpääsu rajamise jõe paremale kaldale. Kavandatud möödaviikpääsu pikkus on 150 m ja keskmine lang 2,1 %. Kalapääsu väljavool paikneb paisu vahetus läheduses ning peaks eelduste kohaselt olema kaladele hästi leitav. Madalvee ajal toimub läbivool paisu juures peamiselt kalapääsu kaudu (teatud vee kogus läbib paisu alati varjade vahelt). Vooluhulga suurenedes hakkab osa vett minema ka üle paisu varjade. Kalapääsu kujundatakse madalvee aegne kitsam ning sügavam vooluosa (põhja laius 1,0 m). Sõltuvalt jõe vooluhulgast on kalapääsu veepeegliosa laius 3 – 6 m ning veetäide kalapääsus 0,45 – 0,85 m. Kalapääsu sissevoolule on ettenähtud regulaator, et vältida suurvee ajal ning paisjärve veetasapinna ootamatute tõusude korral liiga suure vooluhulga sattumist kalapääsu.

Väljapakutud kalapääsu lahendust võib antud oludes pidada optimaalseks. Kalapääsu väljavoolu paiknemine paisu vahetus läheduses võimaldab kaladel seda lihtsalt leida. Piisav vooluhulk tagab kaladele motivatsiooni pääsu sisenemiseks. Olenevalt lubatud veetaseme kõikumisest 93,80…94,30 m abs (norm 94,00) on veesügavus kalapääsus 0,45…0,85 (norm 0,5) m ja vooluhulk 0,2…2,2 m3/s (norm 0,7 m3/s). Hüdroloogiliste arvutuste järgi vastab 0,2 m/s sanitaarvooluhulgale ja selle korral on kalapääsus kaladele piisav vee sügavus.

2,1%-lise languga kärestik on alati võimalik kujundada selliseks, et see oleks forellile probleemideta läbitav. Ühtlasi on võimalik rajatav kalapääs kujundada forellile heaks elu- ja sigimispaigaks. Sellel eesmärgil tuleb kalapääsu põhi katta kiviklibuga (fraktsioon 20 – 60 mm).

4.2 Valgejõe seisundi hinnang veemajanduskavades

Lääne-Eesti veemajanduskavas16 on Valgejõe jõe ökoloogiline seisund ökoloogiline seisund Valgejõgi_1 veekogumis (Valgejõgi Moe paisuni, selles lõigus asub Vahakulmu pais) hinnatud halvaks paisude, jõe süvendamise, põllumajanduse hajukoormuse ja sisekoormuse tõttu (joonis 2).

16 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010


17


Joonis 2. Valgejõe ülemjooksu seisund ja paisud Lääne-Eesti veemajanduskava ja KTK andmestiku alusel (tingmärgid vaata 8.2.)

4.3 Vahakulmu pais ja paisjärv

Vahakulmu pais asub Lääne-Virumaal Tapa vallas Vahakulmu külas, liigveelase paikneb riigimaanteel 17195 Jõepere-Vahakulmu tee, katastritunnus 71601:003:0930. Kavandatava tegevusega on seotud nimetatud riigimaa ja reformimata riigimaa.

Vahakulmu pais koosneb liigveelaskmest, veskilüüsist ja sanitarvooluhulga läbilasketorust. Liigveelase on üheavaline, ava laius 3,95 m. Veetaseme reguleerimine toimub puitkilpvarjade abil. Varja avasid on 3 ja puhasava on 3,7 m. Üla- (94,3 m) ja alaveetaseme (91,9 m) vahe oli inseneri ülevaatuse ajal 24.04.2012) 2,4 m. Aasta 1%-se vooluhulga läbilaskmiseks on vaja liigveelaskme eest kõik varjad eemaldada. Liigveelaskme peal on riigimaanteel paiknev r/b-sild laiusega 8 m. Silla all on r/b-plaat mis on alaveepinnast 0,7 m kõrgemal. Liigveelaskme ja silla tehniline seisund on rahuldav.

Sillast 30 m põhja suunas on 2 m laiune veskilüüs, mille sissevool on jagatud kaheks puitkilpidega suletavaks avaks. Veskist on säilinud müürid. Veski turbiinikambrit on hiljem korrastatud, alaveepoole on tehtud betoonist ülevoolukast, mis tänaseks on on üsna lagunenud, vesi voolab ka selle rajatise alt läbi. Tehniline seisund on puudulik.

Veskilüüsist 20 m põhja pool on DN200 mm asbotorust sanitaarvooluhulga torustik, mille ülaveepoolses otsas on r/b-otsak, mis mõõdistamisaegse veetaseme korral oli vee all.


18


Projektijärgne (EM) normaalpaisutustase on 93,95 m aga 22.02.2012.a. oli veepind 94,31 ja 03.04.2012.a. 94,45 m. Normaalpaisutustase tuleb alandada 94,00 m.

Nõukogude ajal võeti paisjärvest vihmutusvett teisaldatava pumplaga. Tänapäeval vihmutustorustikud on amortiseerunud ja vihmutusvett ei võeta. (Eelprojekt IB Maa ja Vesi).

Meelis Viirmaa foto.21.09.2011

Paisjärv. Paisjärve (avalikult kasutatav veekogu) keskmine sisaldus on 1976 aasta EM projekti järgi 1,8 m.

Paisu likvideerimine ei ole päevakorral. Paisjärve rajamisel tehti suures ulatuses kaevetöid, mistõttu paisutuse likvideerimisel tekivad suured madalaveelised alad kus vesi ei liigu.

Paisjärv omab praegu rekreatiivset ja miljööväärtuslikku funktsiooni.

Tõenäoliselt on järgmisel veemajandusperioodil vajalik paisjärve tervendamine, sest paisjärv kasvab (eriti üla- ja keskosas) taimestiku täis. Muda paksus järves on teadmata. Vaata järgnev foto.


19


Meelis Viirmaa foto.21.09.2011 paisjärve kesk – ja ülaosa

4.4 Geoloogilised tingimused

Maapinna absoluutkõrgus ülalpool paisu on 94,4...95,1 m ja jõe kallastel allpool paisu 92,0...94,0 m. Pinnakatte ülaosa koosneb jää- ja jõesetetest, mida katab muld ja täitepinnas. Aluspõhja Ülem-Ordoviitsiumi Vormsi lademe lubjakivi lasub 5...6 m sügavusel maapinnast.

Paisu piirkonnas levivad geoloogilise lõike ülaosas järgmised pinnasekihid :

Täitepinnas (kiht1)levib kuni 2,55 m paksuse kihina paisu piirkonnas. Täitepinnas on tihenenud ja koosneb savimölli vahetäitega kruusast. Kihi alumine osa on mullasegune.

Muld (kiht 2) levib pindmise kuni 0,50 m paksuse kihina.

Kruus (kiht 3) lasub allpool paisu jõe orus. Kruus on tihe, niiske kuni veeküllastunud ja sisaldab lubjakivi tükke ja lahmakaid. Kihti on puuritud 0,70 m paksuses.

Savimöll (kiht 4) levib täitepinnase all kuni 0,70 m paksuse kihina. Savimöll on hall poolpehme konsistentsiga ja sisaldab orgaanilist ainet.

Savimöllmoreen (kiht 5) lasub maapinnast 0,30...3,30 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 91,35...93,00 m. Savimöllmoreen on pruunikashall, kõva konsistentsiga, väheplastne ja sisaldab jämepurdu 20...50 %.

Põhjavesi levib vaadeldaval alal pinnakattes (Kvaternaari veekiht), selle tase jäi välitöö ajal (12.07.12) 0,40...1,35 m sügavusele maapinnast absoluutkõrgusele 91,90...93,60 m. Valgejõe veetase oli samal ajal allpool paisu absoluutkõrgusel 91,80 m.


20


Ehitusgeoloogilised tingimused kalapääsu rajamiseks on head. Geoloogilise lõike ülaosas levivad heade geotehniliste omadustega pinnased: kruus ja savimöllmoreen (kihid 3 ja 5). Muld (kiht 2) tuleb võimalike rajatiste vundamentide alt välja kaevata.

Savimöll ja savimöllmoreen on kergesti leonduvad pinnased.17

4.5 Kultuurimälestised

Maa-Ameti kaardirakenduse „Kultuurimälestised“ andmetel Vahakulmu paisu ja paisjärve läheduses kultuurimälestisi ei ole.

Paisust vahetult lääne pool asuvad Vahakulmu vesiveski (790:VEV:004 Veski oli EW ajal eravalduses, töötas kahe kivipaariga ja tegi ka püüli. Oli käigus 1959. aastani. Seejärel jäi seisma ja lagunema) varemed, mis on pärandkultuuri objekt. Kalapääsu rajamisel on ei ole soovitatav säilinud veskirajatisi lammutada.

Paisjärvest lõuna pool asub Priimaa põlisküla (790:POK:001 Vahakulmu Andres, Saksi mõisa vabatalupoeg sai mõisnikult endale Libliku maa pärisomandiks. Ta andis maad ka oma poegadele kasutada ja need andsid edasi oma lastele. Nii tekkis Priimaa küla. Oma õiguste eest pidi palju kohut käima) ja sama küla tuuleveskikoht (790:TUV:001). Neid kalatee rajamine paisule ei mõjuta.

Kuna tegemist on põlise veskikohaga on Vahakulmu järve säilitamine soovitatav pärandkultuuri ja endisaegse maastikupildi hoiu seisukohalt.

4.6 Kaitstavad loodusobjektid

Valgejõgi on lõheliste kudemis- ja elupaikadena kaitstav kogu ulatuses18.


Kavandatav tegevuse vahetus mõjupiirkonnas kaitstavaid looduskaitse objekte ega Natura alasid ei ole. Ligi 300 m allavoolu läbib Valgejõgi kaitsealuse liigi leiukoha (neiuvaip, soo-) Järvajõe soos.

Vaata ka pt 4.1.4.

4.7 Maavarad

Arendataval ala asub Maa-Ameti kaardirakenduse „Maardlate rakendus“ andmetel Rakvere fosforiidimaardla prognoosvaru alal. See fakt ei takista mingil moel kavandatavat tegevust.

17 Lääne-Virumaa maakonna Tapa valla Vahakulmu küla Vahakulmu paisu ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, 2012. Maves AS töö nr. 12002 18 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ 19 Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrus nr 58 "Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad"


21


4.8 Maaparandus

Kavandatava tegevuse mõjualal Maa-Ameti kaardirakendus „MPS“ andmetel maaparandussüsteeme ega nende eesvoole ei ole.

4.9 Naaberkinnistud

Kuna paisutustase jääb samaks ei halvene maakasutuse tingimused varasemaga võrreldes. Kui hakatakse kinni pidama projekteeritud paisutustasemetest, siis veehoidlaga piirneva maa kasutustingimused pigem paranevad (lüheneb liigniiskuse periood).


22


5 KESKKONNAMÕJU EELHINNANGU KOKKUVÕTE

5.1 Kavandatud tegevuse mõju Valgejõele

Kalade läbipääsu tagamine loob eeldused kogu Valgejõe hea seisundi saavutamiseks ja hoidmiseks, kui kalade läbipääs tagatakse ka jõe teistest paisudest. Valgejõel on eesmärgiks jõe kogu ulatuses kaladele läbitavaks muutmine, seega tuleb kalade läbipääs tagada kõigist jõel olevatest paisudest. (Väheoluliseks võib osutuda Porkuni paisu mõju – see selgub töö Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste paranda-miseks II hanke raames). Jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks on prioriteetne kalade läbipääsu tagamine Kotka ja Nõmmeveski paisudest.

5.2 Kavandatud tegevuste mõju kaitsealadele, kaitsealustele elupaikadele ja liikidele

Kavandatud tegevuste mõju kaitsealadele, kaitsealustele elupaikadele ja liikidele Lahemaa Rahvuspark (Lahemaa loodusala) piir asub Vahakulmu paisust ca 48 km, Valgejõe hoiuala piir ca 44,5 km ning Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piir ca 30 km jõge pidi allavoolu. On ebatõenäoline, et kalapääsu rajamise käigus või tulemusena Valgejõele Tapa paisu juurde võiks eelnimetatud kaitsealade piires halveneda jõe kui elupaiga või mõne kaitsealal eluneva kaitsealuse liigi elutingimused. Ka mõõdetav positiivne mõju kaitsealuste liikide seisundile Valgejões nimetatud kaitsealade piires on ebatõenäoline.

Samuti tuleb pidada ebatõenäoliseks, et kalapääsu rajamine Valgejõele Vahakulmu paisu juurde võiks kuidagi negatiivselt mõjutada Ohepalu looduskaitsealal esinevaid kaitsealuseid maismaa elupaiku või liike. Kalapääsu rajamine ei muuda mitte kuidagi Valgejõe hüdroloogilist režiimi paisust allavoolu jäävas jõeosas.

Eesti Looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid liike Valgejões Vahakulmu lõigus praegu teadaolevalt ei esine.

5.3 Eelistatud alternatiiv

Eelistatud alternatiiviks on põhivariant – teha Vahakulmu paisule kalade rändetee avamiseks möödaviikpääs jõe paremale kaldale. Vaata pt 3.2.

5.4 Soovitused

Kalapääsu toimimise tagamiseks on vajalik amortiseerunud paisurajatiste korrastamine projekti raames.

Kaevetöid ja pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et kaeve piirkonnast ega kallastel planeeritud piirkondadest ei uhutaks allavoolu setteid.

Jälgida, et masinad ei töötaks voolava vee tsoonis ning vältida jõe reostamist.

Vajalikud ehitustööd läbi viia madalvee perioodil. Tööde ajagraafiku kavandamisel tuleb arvestada, et jõesängis on võimalik töid teha juunist septembrini.


23


Konkreetsest töötsoonist tuleb vee vool mööda juhtida. Voolava vee erodeerivale mõjule alluva peeneteralise materjali kasutamine ajutise täitematerjalina on keelatud. Ehitustööde ajal jälgida, et masinad ei töötaks voolava vee tsoonis ning vältida jõe reostamist.

Veepinna alandamine paisjärves peab toimuma kuni 30 cm ööpäevas ja varjakilpe tuleb eemaldada kogu ava ulatuses ühtlaselt, et ülevoolufront oleks laiem, mis viib ka voolukiiruse alla ning vähendab setete allavett kandumise ohtu.

Voolava vee erodeerivale mõjule alluva peeneteralise materjali kasutamine ajutise täitematerjalina on keelatud.

Ehituse käigus tekkivad lammutus ja ehitusjäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse või ladustuspaika.

Kalapääsu rajamise juures peab järelevalvet teostada hüdrotehnika asjatundja, kes on eelnevalt tehiskärestikke rajanud ja kalaekspert, kes tunneb kalade liikumise seaduspärasusi.

Soovitatav on rajatav kalapääs kujundada forellile heaks elu- ja sigimispaigaks. Sellel eesmärgil tuleb kalapääsu põhi katta ümara kiviklibuga (kruusa fraktsioon 20 – 60 mm), mitte killustiku ega purustatud kruusaga.

Ehituse maksumuse juurde tuleb arvestada kulud möödaviikpääsu seadistamiseks. St, et oleks tagatud kalatee toimimine erinevates tingimustes ja peale ekstreemseid ilmastikuolusid (suurveed, madalveeperiood, jääolud jne).

Pärast kalatee ja kaldaala pinnase planeerimist tuleb see kohe haljastada. Muru või muu taimestik külvata etappide kaupa sõltuvalt tööde piirkonna teostamisest. See on vajalik selleks, et kinnistada kalda pinnas, vältimaks erosiooni ja mudaste setete vette uhtumist.

Kalatee äärde kõrghaljastuse rajamisel (pajuistikud) lähtuda sellest, et kalatee oleks osaliselt otsese päikesevalguse eest varjatud.

Kaevetööd ja transport tuleb planeerida nii, et see häiriks võimalikult vähe naabruses elavaid inimesi.

Ehitusloa taotluse juurde tuleks lisada dokumendid, kus on näidatud kust tuuakse tehiskärestiku rajamiseks vajalikud kivid.

Väga oluline on ehitustööde järgne kalatee hooldus, mis on vajalik taotletud eesmärkide saavutamiseks.

Kalatee toimimiseks on oluline kõigi hüdrosõlme rajatiste õigeaegne hooldus ja projekteeritud paisutustasemetest kinnipidamine.

Paisjärve omanikul tuleb korraldada uurimistööd järve seisundi ning hooldamise kava koostamiseks ja tervendamisvajaduse selgitamiseks. Seejuures on tööde kavandamisel soovitatav juhinduda „Eesti järvede tervendamise käsiraamatu” käsikirjas20 toodud metoodilistest juhistest.

Vaata ka pt. 3.3 Veekasutus.

20 http://pk.emu.ee/struktuur/limnoloogiakeskus/teadustoo/publikatsioonid/jarvede-tervendamine-kogumik/


24


6 HINNANG KMH VAJALIKKUSE KOHTA

6.1 KMH vajalikkus eeldatava olulise negatiivse keskkonnamõju tõttu

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 5. järgi on keskkonna-mõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandit või vara.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6. (1) Olulise kesk-konnamõjuga tegevuste nimekirjas ei ole Vahakulmu paisul kavandatavaid tegevusi.

Tegevuse käigus toimub veekogu põhja pinnase paigaldamine, mille eesmärgiks on veekogu seisundi parendamine. Eelnevat arvestades ei oma kavandatav tegevus lähtudes KeHJSst olulist negatiivset keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6. (2) järgi tuleb juhul kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavad tegevusvaldkonnad on täpsustatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (viimane redaktsioon RT I, 08.05.2012, 11). Määruse § 11 lõige 4 näeb ette avalikule või avalikult kasutatavale vooluveekogule tõkestusrajatise rajamine, rekonstrueerimine või laiendamise korral KMH eelhinnangu tegemist.

Paisule rajatakse looduslähedane kalatee. Kavandatav tegevus on suunatud keskkonna-seisundi parandamisele ja ei oma negatiivset keskkonnamõju.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei ole KMH vajalik.

6.2 NATURA alad ja kaitsealad

Projektil ei ole negatiivset mõju NATURA alale – see ei mõjuta looduslikke elupaiku ega liike, ei põhjusta NATURA ala vähenemist, killustamist, segilöömist ega elementide muutust. NATURA aladele ei ole negatiivseid efekte, ebasoodsaid integreeritavuse mõjusid ega olulisi mõjusid seal olevatele hoiualadele. Võimalik on kalapääsu rajamise kaudne positiivne mõju Valgejõe jõe hoiualale Valgejõe jõe alamjooksul.

Järeldus – KMH ei ole vajalik.

6.3 Eelhinnangu järeldus KMH vajalikkuse osas

Arvestades projekti iseloomu, seadusandlust ja positiivset mõju Valgejõe ökoloogilisele seisundile ei ole KMH vajalik.


25


7 KASUTATUD MATERJALID

1. Assessment of plans and projects significantly affecting Natura 2000 sites. Methodological guidance on the provisions of Article 6(3) and (4) of the Habitats Directive 92/43/EE. European Commission Environment DG 2001

2. Eelis infoleht, Keskkonnateabe Keskus http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=925477463

3. Eesti jõed. Koostaja. A. Järvekülg. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu, 2001

4. Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm - Jõgede hüdrobioloogiline seire. 2011. a. aastaaruanne. Leping 18-20/245 aruanne. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Tartu, 2012.

5. EJOKN = Eesti NSV jõgede ojade ja kraavide ametlik nimestik. 1986. Tallinn,72 lk.

6. Harju alamvesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2008

7. Kalapääsud. Eesti Maaülikool metsandus- ja maaehitusinstituut veemajanduse osakond. Tartu 2006.

8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI 2005, 15, 87)

9. Looduskaitseseadus (RT I 2004,38,258)

10. Loopmann, A 1979. Eesti jõgede nimestik. Tallinn, 167 lk.

11. Guidance on EIA Screening, June 2001 Office for Official Publications of the European Communities, 2001

12. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010

13. Lääne-Virumaa maakonna Tapa valla Vahakulmu küla Vahakulmu paisu ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, 2012. Maves AS töö nr. 12002

14. Maa-ameti kaardiserver

15. Meetme «Vooluveekogude seisundi parandamine» tingimused avatud taotlemise korral Keskkonnaministri 5. juuli 2010. a määrus nr 24. (RT I 2010, 46, 274)

16. Tapa valla arengukava 2007-2019. Tapa Vallavolikogu, 2007-2011. http://www.tapa.ee/arengukavad

17. Tapa valla üldplaneeringu eelnõu dokumendid. Tapa Vallavalitsus, 2007-2012. http://www.tapa.ee/planeeringud

18. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 29.08.2005. (RTI, 08.09.2005, 46, 383)

19. Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Valgejõel paiknevate Kotka ja Nõmmeveski paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS 2007

20. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogude kalade rändetingimuste parandamiseks, Valgejõel asuvale Vahakulmu paisule kalapääsu rajamise eelprojekt. Inseneribüroo Maa ja Vesi AS 2012

21. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Tapa paisu kalapääsu keskkonnamõju eelhinnang. AS Maves 2012


26


22. Veeseadus (RT I 1994, 40,655)

8 LISAD

8.1 Kontrollleht

Küsimused, mida tuleb arvestada.

Jah/Ei/?

Kirjeldage lühidalt

Jah/Ei/?

Kas see võib tõenäoliselt

avaldada olulist negatiivset mõju? –

Miks?

Täiendavad juhised arvesse võetavate faktorite kohta on antud KMH ulatuse määramise juhendis.

1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)? Jah Ei

2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist? Ei Ei

3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervistohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport? Ei Ei

4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? Jah Ei

5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid? Ei Ei

6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisil laineid? Jah Ei

7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski? Jah Ei

8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale? Ei Ei

9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? Ei Ei

10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? Ei Ei


27


11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada? Jah Ei

12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? Ei Ei

13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma-või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei

14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei

15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei

16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke-või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? Ei Ei

17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada? Ei Ei

18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele? Jah Ei

19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei

20. Kas tegevuse on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise? Ei Ei

21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? Ei Ei

23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? Ei Ei


28


24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada? Ei Ei

25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning, mida tegevus võib mõjutada? Ei Ei

26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada? Ei Ei

27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonna-probleeme kavandatava tegevuse käigus? Ei Ei

Täitis: Madis Metsur 02.08.2012


29


8.2 Veemajanduskava kaardi tingmärgid

Documents

9 Vahakulmu paisu KMH eelhinnang 29112012 f...KMH ekspert Madis Metsur täitis eelhinnangu kontroll-lehe (vaata lisa p. 8). Eelhindamise konsulteeriti osapooltega parima võimaliku