Leht 1

Riigimaantee 17159 Unukse–Mahu Mahu truubi terastorusillaks ümberehituse tehnilise projekti keskkonnamõjude hindamise eelhinnang

Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk

Projektdokumentatsioon ja alusuuringud: OÜ Tinter-Projekt – „Riigimaantee 17159 Unukse–Mahu km 4,081 asuva Mahu truubi

terastorusillaks ümberehituse tööprojekt“, töö nr 28-10-TP

Mahu truup asub Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Mahu külas, riigimaantee 17159 Unukse–Mahu km 4,081 ning selle abil ületab maantee Pada jõge. Truup asub Natura 2000 nimistusse kuuluva Mahu-Rannametsa loodusalal. Lisaks on tegu Pada jõe hoiualaga ning alates Viru-Kabala–Sonda maanteest kuulub Pada jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.Kevadiste ja sügiseste suurvete ajal on Mahu truubi juures regulaarsed üleujutused – nii truubi sisse- kui ka väljavool on vee all. Neid tingivad mitmed tegurid. Esiteks töötab truup suurvee ajal surve all, mis on tingitud truubi ebapiisavast läbilastavast vooluhulgast.2010. aasta kevadise suurvee aeg ei suutnud olemasolev binokkeltruup Pada jões voolavat vett läbi lasta ja tee muldkeha tekitas paisu, mis ulatus üle tee ning kahjustas ka tee läänepoolset nõlva selliselt, et tee püsivus oli suuresti ohustatud ja osa teest uhuti jõkke. Samuti on suurveed uhtunud ära truubi ümbrusest pinnast selliselt, et ei ole tagatud truubi stabiilsus ja vesi voolab ka truubi elementidest väljastpoolt. Lisaks on paisutustest tingituna suurenenud voolukiirus uhtunud truubi väljavoolu ette uhtoru ning jõe läänekallast on oluliselt uhutud ning jõkke on varisenud suur osa kaldast.Unukse–Mahu maantee on kohaliku tähtsusega maantee. Maantee asub looduskaunil Mahu-Rannametsa looduskaitsealal jäädes Kunda ja Aseri vahelisele rannaäärsele ühendusteele. Teekatte seisukord piirkonnas on hea, kuid muldkeha nõlvad on ohustatud 2010. a uhtumiste tõttu.

Projektiga kavandatav tegevus

1. Olemasoleva amortiseerunud ning halvas seisukorras betoontruubi asendamine terastorusillaga – MA 11 (kõrgus 2,62 m; laius 4,18 m):

a. Uue silla asukoht on olemasolevaga sama koha peal.b. Ehituse ajal voolab jõgi truubi ulatuses ajutises truubis c. Otsene jõeveega kokkupuude tekib ainult jõevoolule ümbersuunamistel

2. Olemasoleva truubi raudbetoon päised eemaldatakse ning uue truubi päised ning sisse ja väljavoolud kindlustatakse munakivikindlustusega.

3. Töömaa ulatuses paigaldatakse uus asfaltbetoonkate.4. Liikleja kaitsmiseks paigaldatakse remonditavatele pealesõitudele piirded, mis takistavad ka

liikleja sattumist ohtlikult sügavasse kraavi.

Leht 2

Keskkonnamõju hindamise vajalikkus

Vastavalt Teeseaduse §19 lg 7 tuleb tee projekteerimise käigus korraldada keskkonnamõju hindamine, kui seda näeb ette „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“ (KeHJSs). Teede, sildade ning muude maanteega seotud rajatiste projekteerimise käigus on keskkonnamõju hindamise algatamise otsustajaks tee-ehitusloa andja. Käesoleval juhul on ehitusloa väljastajaks Maanteeamet.

Keskkonnamõju hindamine KeHJSs mõistes tuleb alati algatada, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. KeHJSs § 6 lg 1 loetleb sellised tegevused, mille kavandamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine ja selle algatamine toimub vajadust põhjendamata. Maanteede ehitamisel, remondil ning ekspluateerimisel on selliseks kriteeriumiks, mille puhul tuleb alati KMH algatada § 6 lg 1 punkt 13:

- kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

Riigimaantee 17159 Unukse–Mahu km 4,081 asuva Mahu truubi terastorusillaks ümberehituse tööprojektiga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJSs §6 lg 1 p 13 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mistõttu peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju ning on vaja algatada KMH.

Kui tegevus ei ole KeHJSs § 6 lg 1 märgitud, tuleb kavandatavat tegevust analüüsida § 6 lg 2 toodud tegevuste ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” toodud künniskoguste alusel. Mõjude olulisust tuleb hinnata KeHJSs § 6 lg 3 toodud kriteeriumide alusel. Antud juhul on sellisteks tegevusteks, mille puhul tuleb KMH vajalikkust hinnata VV määruse nr 224:

- § 13 p 8 – tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul, kuulub rakendamisele maanteedega seoses

- § 15 p 8 – selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti

Alljärgnevalt antakse hinnang KMH algatamise vajaduse kohta KeHJSs § 6 lg 3 toodud kriteeriumide alusel

Leht 3

Asukohaskeem

Hinnang

1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

1.1. MaakasutusObjekti mõjualas asuvate maatükkide puhul on tegemist maatulundusmaadega. Olemasoleva truubi ümberehitus terastorusillaks avaldab teeomaniku hinnangul positiivset mõju maakasutusele.Projekti järgi on ette nähtud uue terastorusilla rajamine olemaoleva truubi kohale muutmata seeläbi ajaloolise Pada jõe voolusängi asukohta. Selle tulemusena paraneb tee muldest jõevee läbilaskevõime ning suurvete põhjustatud üleujutuste mõju oluliselt väheneb.Töid teostatakse olemasoleval tee-maal, kokkupuude mõjualas olevate kinnistutega on lühiajaline ning ainult ehitusperioodi vältel.

1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõimeKuna kavandatav tegevus jääb olemasolevatesse teemaa piiridesse, mõju loodusvaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. Uue silla rajamisel kasutatakse muldkeha tagasitäitel maksimaalselt olemasolevaid muldkeha materjale.

1.3. Keskkonna vastupanuvõimeKuna keskkonnakaitse aspektist teekasutusaegsete mõjude märkimisväärset suurenemist ette näha ei ole ja tee-ehitusaegsete mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine, siis keskkonna vastupanuvõimet võib lugeda heaks.

Leht 4

1.3.1. MärgaladSeotus märgaladega puudub.

1.3.2. Rand ja kallasOlemasolev truup on kasutusel Pada jõe ületamiseks. Uus sild koos maanteega jääb Pada jõe veekaitsevööndisse, kuid uute täiendavate alade hõivamist selles ette ei nähta. Kuna uus sild rajatakse ajaloolisesse Pada jõe jõesängi ning olemasolevat jõesängi väljaspool teemaad ümber ei kujundata, siis negatiivset mõjusid nimetatud vooluveekogule ja tema kallastele ette näha ei ole.

1.3.3. PinnavormidRemonttööde käigus ei hõlmata uusi alasid, seetõttu mõju pinnavormidele puudub.

1.3.4. MetsadKavandatava tegevusega ei hõlmata uusi metsaalasid, mistõttu mõju metsaaladele puudub.

1.3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku aladTulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunktist 197 on truup kontaktis Mahu-Rannametsa loodusalaga Truubist alla- ja ülesvoolu kuulub Pada jõgi lisaks veel Pada jõe hoiuala koosseisu, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liigi – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga kaitse. Alates Viru-Kabala–Sonda maanteest kuni suubumiseni kuulub Pada jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.Truubi hetkeseisukord on halb, kuna truupi ümbritsev muldkeha sai tõsiselt kahjustuda 2010 kevadise suurvee ajal ning ilma lähiaastatel sekkumiseta võib toimuda truubi lülide omavaheline nihkumine ning muldkeha varisemine truubi sisse. , mis omaks negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele. Ajutist negatiivset mõju põhjaloomade ja kalade kooslustele tekitab uue silla rajamisel vee ümbersuunamine ajutisse truupi ja siis uuesti alalisse uude truupi. Projektlahenduse kohaselt ei väljuta uue silla ehitusel olemasoleva teemaa piiridest ning uus sild pigem toetab kaitstavate loodusobjektide säilimist.

1.3.6. Tiheasustusalad (Maareformi seaduse tähenduses)Truubi mõjualasse jäävad üksikud elamud, mis asuvad truubist mööda jõge üles- ja allavoolu. Uue silla ehitamisel ning seeläbi selle püsivuse tagamisel ning läbilaskevõime parandamisel on lähedal asuvate püsi elanikele ning vahetus kontaktvööndis elavatele inimestele positiivne mõju.

1.3.7. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladSilla ehitusega pole ette nähtud tööde teostamist väljaspool teemaad asuvatel kaitsealadel. Kõik ehitustehnika poolt rikutud maa-alad haljastatakse tööde teostamise järgselt.

Leht 5

2. Tegevuse iseloom ja selle tehnoloogiline tase

2.1. Loodusvarade kasutusAntud juhul on tegu punktobjektiga, mille puhul planeeritavad tööd ei ole eriti ressursimahukad ning ehituseks vajaminevad looduslikud materjalid hangitakse riiklikest maardlatest. Maardlate avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud ning projekti piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu, siis võib väita, et piirkonnas negatiivne mõju puudub.

2.2. Jäätme- ja energiamahukusTööde käigus tekkivad freespuru ja pinnase jäägid on taaskasutatavad ning kasutatakse valdavalt ära sama objekti raames või teistes piirkonna teeremondiprojektides. Truubi otsade lammutamisest ülejääv raudbetoon transporditakse kogumispunktidesse ning utiliseeritakse. Kuna vastavate kogumispunktide keskkonnamõju on juba hinnatud, siis võib väita, et piirkonnas negatiivne mõju puudub.

2.3. Lähipiirkonna teised tegevusedMaantee lähipiirkonnas ei ole planeeritud uusi arendusi.

3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed

3.1. Vee, pinnase ja õhusaastusKavandatava tegevusega ei muutu olemasoleva rajatise mõju veele ja pinnasele.Ehitusperioodil on vajalik koostada keskkonnajuhtimiskava, milles käsitletakse põhilisi tee-ehituse keskkonnakaitse nõudeid (asfaltitehast mitte rajada kaitsmata põhjaveega aladele jms), on võimalik keskkonnariskid pinna- ja põhjaveele ning pinnasele minimaliseerida. Kuna silla ehituse tulemusena liiklussagedus maanteel ei kasva siis ülenormatiivse õhusaaste kontsentratsioone teest eemal oodata ei ole.Ajutist negatiivset mõju põhjaloomade ja kalade kooslustele tekitab uue silla ehitamiseks kasutatav ajutine vee ümbersuunamine(2 x 800 mm PVC toru) Minimaalne negatiivne mõju tingitud lühiajalisest ehitustegevusest.

3.2. JäätmetekeTööde käigus tekivad freespuru ja pinnase jäägid on taaskasutatavad ning kasutatakse enamuses ära sama objekti raames või teistes piirkonna teeremondiprojektides. Truubi otsade lammutamisest ülejääv raudbetoon transporditakse kogumispunktidesse ning utiliseeritakse.

3.3. MüraKuna tööde tulemus ei mõjuta olemasoleva tee liiklussagedust, siis müra suurenemist ei toimu. 2012. aasta mõõtmistulemuste põhjal oli antud teelõigul liiklussagedus 105 autot/ööp. Lähim elumaja asub 150 meetri kaugusel tee teljest ning kokku on 300 meetri raadiuses 1 elumaja.Mõju puudub. Maanteeamet lähtub välisõhus leviva müra vähendamisel „Välisõhu kaitse seaduse“ §-dest 134 ja 151.

Leht 6

3.4. VibratsioonKavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke ainult ehitamisel ning maantee kasutamisel olemasoleva vibratsiooni mõju ei muutu. Mõju puudub või väike.

3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhnValgustingimused võrreldes olemasoleva truubiga vähesel määral paranevad kuna suureneb rajatise ristlõike pindala. Võsa raiumist teostatakse minimaalses ulatuses – ainult olemasoleva mulde nõlvadel üksikud puud.Soojus-, kiirgus- ning lõhna reostus ei muutu.

4. Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariid (liiklusõnnetused) võivad tingituna ajutisest liikluskorraldusest suurema tõenäosusega esineda ehitusperioodil ning teekasutusperioodil toimuvate avariide tõenäosus ei muutu. Ehitustööde käigus põrkepiirete paigaldamine muudab liiklemist ohutumaks ning leevendab võimalike avariide mõju. Mõju positiivne. Kavandatava tegevuse elluviimisel ning tee kasutusperioodil täiendavate avariiohtlike olukordade (uued liiklusohtlikud kohad) tekkimist ette ei ole näha.

5. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile

Mahu truubi ümberehitusega terastorusillaks ei väljuta olemasoleva tee-maa piiridest ning planeeritavate töödega likvideeritakse ohud, mis on tingitud truubi halvast seisukorrast. Veeläbilaskme eluea pikenemine vähendab võimalike avariiliste olukordade tekkimise tõenäosust ja seeläbi võimalikku ohtu kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib lugeda pigem positiivseks.

Leht 7

Lõppjäreldus:

Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang on koostatud riigimaanteel Tinter-Projekt OÜ, tööprojektiga nr 28-10-TP „Riigimaantee 17159 Unukse–Mahu Mahu truubi terastorusillaks ümberehituse tööprojekt“ kavandatavale tegevustele, eesmärgiga anda vajalikku informatsiooni kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamiseks või algatamata jätmiseks.

Eelhindamise tegemisel jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus ei kvalifitseeru KeHJSs § 6 lg 1 punkt 13:

- kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

KeHJSs §6 lg 2 p 10 ja VV määruse nr 224 tegevuste osas- § 13 p 8 – tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate

rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul, kuulub rakendamisele maanteedega seoses

- § 15 p 8 – selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti

kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju puudub ning sellega ei seata ohtu keskkonda, kultuuriväärtusi, inimese tervist, heaolu ega vara.

Võttes aluseks, et Riigimaantee 17159 Unukse-Mahu Mahu truubi terastorusillaks ümberehitusega kavandatavad tööd jäävad olemasoleva maantee teemaale ja projekti realiseerimisega ei mõjutata liiklussagedust ning paraneb Pada jõe seisukord, võib lugeda sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid väheolulisteks. Töid teostatakse Pada jõe hoiualal ja Mahu-Rannametsa looduskaitsealal. Tööde teostamisel tuleb järgida üldiseid keskkonnanõudeid.

OÜ Tinter-Projekt tööprojekti nr 28-10-TP „Riigimaantee 17159 Unukse-Mahu Mahu truubi terastorusillaks ümberehituse tööprojekt“ keskkonnamõju hindamine jätta algatamata eeldusel, et täidetakse üldisi keskkonnanõudeid ning vahetus kontaktvööndis asuvate kaitsealade kaitse-eeskirju.

Lisad:

1. Joonis „28-10-TP Unukse-Mahu 2-1asendiplaan (1)“ 2. Joonis „28-10-TP Unukse-Mahu 3-1lõige-vaade (1)“