Embed Size (px)
Citation preview
Miks on vaja tõsta pensioniiga
Kuidas edeneb võitlus tööpuudusega? | lk 5
Mida nägi peaminister Jaapani visiidil ja kultuuriminister Ida-Virumaa kaevanduses? | lk 7
R e f o R m i e R a k o n n a a j a l e h t | N R . 2 ( 1 2 8 ) m ä R t s 2 0 1 0
[ s e l l e s l e h e s v e e l ]
Inimesi ei tohi alahinnata.
Keit Pentus
Märtsi alguses teatas rahandusministee-rium, et esialgsetel
andmetel kujunes Eesti valitsus-sektori tekkepõhiseks eelarve-puudujäägiks 2009. aastal ligi 3,7 miljardit krooni. Seega oli 2009. aasta puudujäägi suurus ligikau-du 1,7 protsenti SKPst, mis on tunduvalt väiksem Maastrichti kriteeriumi 3 protsendi piirist. „Pingutus defitsiidi kärpimiseks ei piirdu rahandusministeeriumi ega avaliku sektoriga, vaid on kogu ühiskonna hea koostöö
vili,” ütles Ligi valitsuse pressi-konverentsil, kus eurokõlblikku-seks vägagi sobiv eelarvepuudu-jäägi number teatavaks tehti.
Maastrichti inflatsioonikritee-riumist jäi Eesti inflatsioon ma-dalamaks novembris ning selline olukord jätkub ka käesoleval ja tuleval aastal. Maastrichti kritee-riume valitsussektori võla ning valuutakursi osas on Eesti täit-nud alates euroala loomisest.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei ole eelarvedefitsiidi ohjamine 2009. aasta tasemel
siiski riigi rahanduspoliitika lõppeesmärk. „Kuigi 1,7 protsen-ti SKPst on Euroopa Liidu kõige paremaid näitajaid, on see siiski puudujääk. Avaliku sektori kulud ületavad endiselt tulusid ning selline olukord ei saa jätkuda kaua,” sõnas Ligi. „Eelarve üle-jääk tuleb lähiaastatel taastada.”
Peaminister Andrus Ansip märkis Reformierakonna voliko-gul kõneldes, et euro tähendab Eesti majanduslikku usaldus-väärsust, annab selge signaali kõigile maailma investoritele –
2009. aasta karm kokkuhoid, mille mõju on tunda saanud kõik Eesti inimesed, on viinud soovitud tulemuseni ning euro kasutuselevõtuks alates 1. jaanuarist 2011 ei tohiks enam takistusi tulla. Lõpliku otsuse Eesti liitumise kohta eurotsooniga teevad Euroopa Liidu rahandusministrid juuli alguses.
[ l e n d o r a v ]
[ a r v a m u s ]
[ s e l g i t u s ]
tulge siia, looge ettevõtteid ja töökohti, siin on usaldusväärne ja turvaline paik ideede teosta-miseks ja raha kasvatamiseks. „Uued investeeringud tähenda-vad uut maksutulu ka sotsiaalva-jadusteks,” ütles peaminister.
Ansip lisas valitsuse pressi-konverentsil, et heas uudises on tilk tökatit: kohalike omavalitsus-te defitsiit on 1,4 miljardit krooni ning sellest miljardi on tekitanud Tallinn ja Pärnu. „Tundub, et nendele ei ole ühine eesmärk korda läinud,” lausus ta. IPUI
| lk 3
| lk 3
| lk 4
Miks ja kuidas jõuab Reformierakond 10 000 liikmeni?
Eesti täitis euronõuded
Foto: Lea tammik
Eurotsooniga liitumise tingimuste täitmisel said oluliseks viimase poole aasta jooksul tehtud otsused. Samas kinnitab rahandusminister Jürgen Ligi, et tähtsad pole üksnes Maastrichti kriteeriumid, vaid riigi jätkusuutlik majandamine, mis võimaldab Eesti elul taas kiiresti paremusele edenema hakata.
Andrus Ansip tegi peaministri- ametis rekordi
2 tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudisednr 2 ( 128) märts 2010
Valimisteni jäänud aasta kõige olulisemaks lahendamist vajavaks probleemiks on kujunenud tööpuudus. Tei-siti ei saagi olla – töötuid on üle saja tuhande. Iga
kaheksas tööealine Eesti elanik on püsiva rakenduseta. Rah-va poolt valitud parlament on viimase kuu jooksul tööturu olukorda eraldi arutanud kolmel koral. Otsuseid, mis asja parandama peaksid, on Riigikogu töölaudadel igal nädalal.
Riigi ülesanne on töö kaotanud inimesi innustada, selgitada võimalusi, mida uue töökoha leidmiseks kasutada, vajadusel ümber õpetada, toetada ettevõtlusega alustamisel. Oluline on hoida inimesi aktiivsetena, sest kuude viisi töötu olemise-ga kaasneb heitumus, mille järel on tööturule naasmine palju raskem kui tegevuses püsides ning aktiivse tööotsinguga kohe peale töökoha kaotust alustades. Töötud vajavad konkreetset abi, teadmisi ja soovitusi, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla.
Neli miljardit tööturu elavdamiseksTööturu toetamiseks ja uute töökohtade loomiseks on selle aasta riigieelarves koos Euroopa Liidu toetusrahaga ette nähtud ligi neli miljardit krooni. Selle rahaga on võimalik palju ära teha. Kolm peamist riigi toetushooba töötutele on palgatoetus, tööpraktika ja abi ettevõtlusega alustamisel. Tööpuudus ei hakka vähenema kiiresti, kuid märke muutustest paremusele juba on. Aasta esimestel kuudel on vaid ühe riik-liku meetme, palgatoe-tuse, abil loodud korda-des enam töökohti kui kogu eelmise aastaga. Statistika kinnitab, et ka pakutavate töökohtade arv on kiiresti kasva-nud. Paljud väliskapita-lil ettevõtted valmistu-vad tootmise Eestisse toomiseks või siinse tegevuse laiendami-seks. See näitab, et Ees-tis tehakse õigeid otsu-seid.
Tööpuudusega võib tegeleda kahel viisil. Üks võimalus on ühe-kordsed lahendused sotsiaalsete töökohtade ja abiraha näol, teine tee on aga muuta majanduskeskkonda, mille üheks osaks tööturg on. Euro kasutuselevõtuks vajalike nõuete täitmine ajal, kui kogu eurotsoon on silmitsi probleemidega ja riikide laenukoormus hüppeliselt kasvanud, märgib Eesti majanduse elujõulisust ning just see toob uusi investeeringuid ja loob uusi töökohti.
Töölepingu seadusEelmisel aastal jõustus uus töölepingu seadus. See on muutnud oluliselt paindlikumaks raami, milles tööturu osapooled tegut-sevad. Just sellest on saanud vundament, millele tööandjad ja töötajad saavad rajada mõlema poole huvidele vastava ja so-biva töösuhte. Sest 21. sajandi tööturg erineb oluliselt viieküm-ne aasta tagusest. Ettevõtted ning töökohad tekkivad ja kaovad. Mõned majandusharud arenevad ülikiiresti, teised lakkavad olemast. See eeldab nii tööandjalt kui töövõtjalt valmisolekut pidevalt majanduses toimuvat jälgida, kohustust ennast täien-dada, uusi teadmisi ja oskusi omandada, võimet muutuda ning muutuvate majandusoludega kaasas käia.
Tööpuuduse leevendamisel ei tohi olla kohta populistlike-le lollustele, mis kutsuksid töötuid pikkades järjekordades külmetama või pakuksid abi mõnesajale kümnete või sadade tuhandete arvelt nagu on juhtunud Tallinnas. Eesti riik on täpselt nii tugev kui tugev on Eesti majandus. Ainult tugev majandus loob uusi töökohti, tagab kindlustunde ja teeb võimalikuks, et Eesti areng jätkub.
inteRvjuu
[ j u h t k i r i ]
Tööpuudust leevendab vaid tugev majandus
Kolm peamist riigi toetushooba töötutele
on palgatoetus, tööpraktika ja
abi ettevõtlusega alustamisel.
tööpuudus ei hakka vähenema
kiiresti, kuid märke muutustest pare-
museLe juba on.
Kuidas möödus sellel aastal Eesti Vabariigi aastapäev? Milline oli selle päeva kõige toredam ela-mus?
Eesti sünnipäev algas hommi-kul poole kaheksa paiku Pika Hermanni juures lipu heiskami-sega ja lõppes Tartus presidendi vastuvõtuga. Ma ütlen ausalt, et üldiselt on hommikul poole seits-me ajal ärkamine minu jaoks tõ-sine katsumus, aga sel päeval oli just too varahommikune pidulik Eesti lipu heiskamine kõige võim-sam elamus. Ilm oli krõbekülm, aga Riigikogu hoov oli sellest hoolimata juba kell seitse Eesti sünnipäeva tähistavaid inimesi täis. Kui nii palju positiivselt laetud inimesi on koos ja hüüa-vad uhkelt „Elagu Eesti!“, siis see tekitab väga erilise emotsiooni.
Kui hästi Eesti inimesed mõista-vad, mis riigis toimub? Kas ja mida peaks tegema, et see asi paraneks?
Eesti inimene on nutikas ja jälgib riigis toimuvat tähelepane-likumalt, kui seda aeg-ajalt arva-takse. Ma ei ütleks küll, et inimes-te arusaamisega midagi valesti on. Pigem on probleemiks see, kui neid peetakse lihtsameelse-teks ullikesteks, kellele pakutak-se pealiskaudsete pealkirjade all pealiskaudset juttu. Oma inimesi ei tohi alahinnata. Rääkida ja erinevaid valikuid tuleb selgitada ausalt. Kui mõelda kas või viima-se pooleteise aasta jooksul valit-suse ja Riigikogu tehtud otsuste-le ja sellele, kui mõistvalt on Eesti inimesed nendesse suhtu-nud, siis arvan, siin on oma roll ka otsustajate tehtud selgitus-tööl. Inimestele on rahulikult ära räägitud, miks on vaja teha selli-seid otsuseid, nagu tehti. Olen päris palju mööda Eestit ringi käinud ja inimestega kohtunud ja praktiliselt igal pool on olnud suhtumine üks – keegi ei rõõmus-ta, aga nõustutakse, et pikka perspektiivi silmas pidades on kõik need keerulised otsused möödapääsmatud. Selle rasketel aegadel kokku hoidmise eest tuleks minu arvates igale eesti-maalasele aumedal anda.
Kõik Eesti inimesed väärivad medalitTaas Riigikogu ase-esimeheks valitud Keit Pentus arutleb intervjuus Paremate-le Uudistele parla-mendi rolli üle ning kinnitab, et rahva toetuseta poleks majandust tervena hoidvaid kärpeid teha saanud.
Kuidas peaksid erakonnakaasla-sed üle Eesti selgitama oma tut-tavatele parlamendiarutelude ka-sutegurit? Näiteks töötuse tee-mat arutas parlament juba kol-mandat korda lühikese aja jook-sul.
Vabariigi president juhtis oma aastapäeva kõnes tähelepanu sellele, mida meie oma fraktsioo-niga pikka aega rääkinud oleme. Riigikogu töö ei tohi olla massili-ne seaduste vorpimine, kus peamiseks eesmärgiks on maksi-maalne seaduste arv. Kui vahe-peal hinnati parlamendi edukust justkui selle järgi, mitu seaduse-tükki aasta lõpuks välja on tul-nud, siis see on minu arvates täiesti äraspidine suhtumine.
Parlamendi töö eesmärk ei tohi olla see, et inimeste elusid korraldaks, suunaks ja kontrol-liks võimalikult suur arv seadusi. Et mida rohkem seaduseid, seda parem. Minu arvates tuleks meil tegelikult pingutada täpselt vas-tupidises suunas. Mida vähem läheb elu korraldamiseks seadu-si vaja, seda parem. Nii et parla-mendi roll ei ole sugugi ainult seaduste arvu suureks ajada. Selle Riigikogu koosseisuga on viimasel aastal keskendutud päris mitmel korral just arutelu-dele, rahulikumale analüüsile.
Mis sellise formaadi mõte on? Kui Riigikogu suures saalis kes-tab taoline arutelu tavaliselt ühe päeva, siis fraktsioonides toimuv
ettevalmistus võtab mitu nädalat tõsist tööd. Kohtutakse erineva-te osapooltega, vaieldakse, aru-tatakse läbi hulga võimalikke ettepanekuid ja kõige selle põh-jal pannakse kokku fraktsiooni seisukoht. See tähendab, et tao-liseks aruteluks ettevalmistami-se käigus saab teema üksipulgi selgeks vaieldud ja tekivad konk-reetsed ettepanekud, ideed, kuidas üht või teist probleemi lahendada. Need vaidlused või-
vad tunduda kellelegi liiga filo-soofilised, aga minu arvates peab Riigikogu tegelema ka laie-mate aruteludega.
Eesti on olnud väga tubli ja täit-nud euro kasutuselevõtuks vaja-likud tingimused. Mida euro Ees-tile toob?
Kreeka ja Hispaania näited räägivad tegelikult selgelt, et euro üksi ei ole mingi imerelv. Eesti tublidus on seisnenud sel-les, et oleme hoidnud riigi raha-asjades väga konservatiivset joont. Meil on olnud kindlad põhimõtted, millest me ei ole taganenud. See on olnud pikaaja-
Mida vähem läheb elu korraldamiseks
seadusi vaja, seda parem.
line protsess ja seda pole suut-nud ära rikkuda ka vahepealsed kriitikalained raha reservidesse kogumise aadressil või hüüatu-sed, et igal juhul tuleb vähenda-da pensione või vanemahüvitist. Nii et euro on omamoodi pree-mia selle eest, et me ei ole elanud tuleviku arvelt. Mis ta toob? Ühest küljest toob kindlasti algu-ses ka pisikesi ebamugavusi. Palju igapäevast arveldamist hakkab toimuma müntides, see tähendab, et rahakotid paisuvad metallrahast paksuks ja hakka-vad kaaluma palju rohkem. Aga eelkõige on euro muidugi kvali-teedimärk kogu Eesti majandu-sele, mis julgustab kõiki ettevõt-jaid – siia riiki tasub investeerida, siin on rahaasjad kontrolli all.
Aasta pärast on Riigikogu vali-mised. Mida soovitad Reformi-erakonna liikmetel selle aasta jooksul teha?
Juba mõnda aega käib meil järgmise nelja aasta programmi ettevalmistamine. Alustage sel-lest, et kujutage ennast peami-nistriks ja mõelge, mida teie Eestis järgmise nelja aasta jook-sul teeksite, kui teil selleks või-malus avaneks. Arutage neid mõtteid oma tuttavatega, sõpra-dega. Ja saatke kõik head ideed programmi kokkukirjutamist juhtivale Rain Rosimannusele.
Küsis Peep Lillemägi
Keit Pentus valiti märtsi lõpus taas Riigikogu esimeseks aseesimeheks.
Foto: andres putting, deLFi
tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudised
nr 2 ( 128) märts 2010 3uudised
[ l e n d o r a v ]
Foto: rein hansen
Riigikogu arutab penisoniea tõstmist. Paremad Uudised annab ülevaate, miks see on vajalik.
Aastaks 2027 on pen-sioniiga vaja tõsta 65. eluaastani, et tulevi-
kus ei peaks pensione vähen-dama, tõstma sotsiaalmaksu ega kordades kasvatama sisserännet Eestimaale.
Pensioniiga tõstes kaits-takse pensionäre ja pensio-neid – kõige suuremad ka-susaajad pensioniea tõusust järgmisel kümnendil on täna-sed pensionärid, sest nende pension tulevikus kasvab. Pensioniea tõstmiseta peaks hakkama pensioneid vähen-dama, sest nende maksmi-seks poleks riigikassas raha.
Kõik, kes on pensioniea tõstmise vastu, toetavad sellega pensionide vähenda-mist, kõrgemat sotsiaalmak-su ning suurenevat sisserän-net, mis peaks sellisel juhul kompenseerima sisemaist töökäte vähenemist.
Reformierakond on seisu-kohal, et sotsiaalmaksu ei saa tõsta, sest tööjõumak-sud on Eestis isegi kõrged. Nad takistavad uute töökoh-tade teket ja ei aita kaasa tööpuuduse vähenemisele. Pigem tuleks kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir, et motiveerida kõrgelttasusta-tud töökohtade loomist ja sellega kaasnevate muudegi töökohtade teket. Nõnda kasvaks sotsiaalmaksu lae-kumine, millest omakorda saab maksta suuremat pen-sioni.
Reformierakond ei toeta sisserändajate arvu kasvata-mist kordades. Just selleni jõuaksime, kui inimesed lahkuksid endiselt tööturult
� Keskerakond soovib pensionide vähendamist seistes vastu penisoniseaduse muudatustele Riigikogus.
� Eesti inimarengu aruanne tõdeb, et lapsepuhkuse tõttu rohkem kui kuus kuud tööturult eemalviibimine mõjutab naiste edasisi karjäärivõimalusi.
� Mustast lumest räpane Tallinn ja katustel varitsev oht jääpurikate näol.
kuu pähklid. . .
. . . ja tühjad koored
� Eelarvepuudujääk tublisti madalam eurotsooni pääsuks lubatust. Tubli, Jürgen! Tubli, Eesti rahvas!
� Majandus pöördus eelmise aasta lõpus taas kasvule. Majanduskriisi põhi on loodetavasti möödas.
� Pikk ja pausideta suusatalv. Nuriseda võib alati. Lumi on siiski palju parem kui mitu kuud lörtsi ja pori.
„Nii ELDP kui ka Refor-mierakonna alus-sammasteks on kõigi
nende aastate jooksul olnud lihtsad liberaalsed väärtused – madalad maksud, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, üksikisiku vabadus ise otsusta-da,” ütles ELDP kunagine esi-mees, Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo.
„Tänu liberaalsetel väärtusel põhinevale poliitikale on Eestil palju edulugusid, kuid mis kõige tähtsam – tehtud on saanud as-jad, millega oleme muutnud
Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutamisest möödus 20 aastat
Eestis elavate inimeste elu pare-maks. Eesti edu eest soovin ma tänasel päeval tänada kõiki ELDP asutajaliikmeid. Ilma teieta po-leks see kõik võimalik olnud. Meie, liberaalide, ülesandeks ja tööks on hoolitseda, et me kõik võiksime elada veelgi vabamas ja elujõulisemas Eestis,” lisas Rummo.
„Jürgen Ligi on silmapaistev näide inimesest, kes on raudselt seisnud liberaalsete maailma-vaadete eest Eestis,” ütles Libe-ralismi Akadeemia nõukogu esi-mees, Riigikogu liige Igor Gräzin
rahandusminister Jürgen Ligile Aasta Liberaali 2010 tiitlit üle andes.
„Jürgen Ligi on hoidnud Eesti riigi rahanduse tüüri kindlalt suunas, mis toob Eesti inimeste-le suurema majandusliku kindlu-se ning loob läbi investeeringute uusi töökohti, mida on väga vaja. Jürgen Ligi on rahandusministri-na saavutanud tänases majan-dusolukorras pealtnäha võima-tut,” märkis Gräzin.
Tallinnas Rotermanni Proovi-veskis ELDP 20. sünnipäeva pu-hul korraldatud pidulikul vastu-võtul esinesid sõnavõttudega ja tänasid ELDP asutajaliikmeid Reformierakonna auesimees, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip, Reformierakonna endine
peasekretär Heikki Kranich, ELDP kunagine esimees ja tänane Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo ning Reformierakonna asutajalii-ge, parlamendisaadik Igor Gräzin.
13. novembril 1994. aastal lii-tus Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga tollase Eesti Panga pre-sidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm ning asu-tati Eesti Reformierakond.
Liberalismi Akadeemia on Kodanikuhariduse Sihtasutuse juures tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada liberaalset maailmavaadet, et seista vastu sotsialistlike meele-olude tõusule ühiskonnas.
Allan Allmere
9. märtsil möödus 20 aastat Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamisest. Tähtpäeva meenutati Liberalismi Akadeemia korraldatud vastuvõtul, kus Aasta Liberaaliks kuulutati rahandusmi-nister Jürgen Ligi.
Kuu lendoravaks hindab Paremad Uudised seekord peaminister Andrus Ansipi, kes on valitsusjuhi ametis püsinud kauem kui keegi teine ja Eesti kindlakäeliselt läbi ülemaailmse majanduskriisi juhtinud. „Kui pingutada, ei muutu lodevaks ei keha ega vaim,” on Ansip ise öelnud ning ammutab vastupida-vust suusamaratonidel osaledes ja muidu sportides.
Andrus Ansipi rekord peaministriametis
20 aastat tagasi Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteid juhtima valitud Paul-Eerik Rummo lausus tookord toimunut meenutades, et üheks sooviks oli vabaduse ideoloogiaga Eestile paremat tulevikku saavutada ja see on õnnestunud.
Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul saab Eestit tabanud majanduskriis otsa juba sel aastal.
Ligi sõnas Riigikogu info-tunnis küsimustele vas-tates, et Eesti majandus
oli III kvartalis Euroopa Liidu kõige kiirem kasvaja. „Kriis, ma pakun, et lõpeb sel aastal,” arvas rahandusminister.
„Ma arvan, et valitsus on teinud õigeid otsuseid ja pikka aega juba. Midagi häbeneda ei ole. Me kahjuks oleme väike majandus, aga õnneks avatud. Me kasvasime väga kiiresti ja paratamatult kriisi ajal tekkisid ka liialdused kõigis sektorites, mis tingivad ka kiirema langu-se,” sõnas minister.
„See, et pangad ühel hetkel andsid laenu väga heldelt ja
ühel hetkel väga järsku taga-sitee valisid, ei olnud ju And-rus Ansipi süü. See on ikkagi paljude tegurite koosmõju ja võimendaja. Plaanikomitee ajad on siin möödas, kus va-litsus juhib majanduskasvu,” selgitas rahandusminister Jürgen Ligi Riigikogu kõnepul-dist. IPUI
Miks pensioniiga kasvab?
Jürgen Ligi: kriis lõpeb sel aastal
täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63. eluaastani. eelnõu kohaselt hakkaks alates 2017. aastast pensioniiga kõigil järk-järgult tõusma (3 kuu võrra aastas) ning 2026. aastaks on see nii naistel kui meestel 65 eluaastat.
Sünniaasta Pensionile jäämise vanus
1953 63 a
1954 63 a 3 kuud
1955 63 a 6 kuud
1956 63 a 9 kuud
1957 64 a
1958 64 a 3 kuud
1959 64 a 6 kuud
1960 64 a 9 kuud
1961 65 a
praeguses pensionieas. Täna kehtiv sisserände piirmäär on 0,1% elanikkonnast ehk 1340 inimest aastas. Üldise pensioniea tõusu ärajätmisel tuleks sisse-rännet suurendada 15 000 – 20 000 inimeseni aastas, sest tööjõust tuleks puudu.Täiendavat infot pensioniea tõstmise kohta www.reform.ee
Rahandusminister Jürgen Ligi
4 tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudisednr 2 ( 128) märts 2010laienemine
[ v e e r g ]
Lisaks Riigikogu valimis-teks valmistumisele, on Reformierakonna üheks eesmärgiks käesoleval aastal laiendada oluliselt liikmeskonda.
Miks me seda teeme?1999. aastal oli erakonnas ligi 1300 liiget, täna on meid umbes 7300. Kellelgi ei ole julgust väita, et erakond oleks olnud 1999ndal ühes või teises küsimuses oma olemuselt kehvem, kui praegu. Paraku aga selleks, et ellu jääda ja püsida edukatena, oleme läbi aegade, vahet pidamata vända-nud organisatsiooni arendamise jalgrattal ning seetõttu oleme täna täpselt nii edukad nagu me oleme. Seda tuleb jätkata ja veelgi intensiivsemalt.
Meie liikmed on erakonna olulisim vara, meie liikmed on erakonna omanikud ja aktsionä-rid. Erakonna liikmeskonna si-hipärane laiendamine on nagu, paralleele tuues ettevõtlusest, uute aktsiate emiteerimine, millega seoses luuakse organi-satsioonile uut väärtust. Ehk siis, mida enam on kapitali (loe: liikmeid), seda enam on meil väärtust.
Paraku ei ole meie puhul asja idee üksnes pelgalt statistiliselt erakonna liikmete arvu suuren-damine, vaid pigem oskuslik vaade tulevikku. See tähendab, et meil on jätkusuutlikum orga-
nisatsioon, kaasaegsed ja uued ideed, veelgi laiem kandepind ning värske energia ja inimesed, kes meie vaateid ka tulevikus ellu viivad.
Miks just nüüd?Praegu on aasta 2010. Ülemaa-
ilmne majanduskriis tundub, et hakkab lõppema. Eesti rahan-duslik olukord on Euroopas eeskujuks, just tänu meile. Refor-mierakond on Eesti erakonda-dest kõige enam kandnud valit-susvastutust, Reformierakonnal on läbi aegade kõige pikemalt ametis olnud peaminister ning meie toetus Eesti rahva seas, konkurentide kiuste, on oluliselt parem, kui samal perioodil enne 2007. aasta Riigikogu valimisi. Me peaksime olema veelgi rohkem uhked endi üle, mitte eestlaslikul kombel tagasihoidlikud.
Me tahame oma edu jagada ja patt oleks seda praegu mitte teha. Me tahame kutsuda Eesti inimesi, kellele on vastuvõetav
reformierakondlik mõtteviis, lii-tuma meie erakonnaga ja me ootame kõigi liikmete panust erakonna laiendamisse.
Kuidas me seda teeme? Me kutsume inimesi erakonnaga liituma!
Küsi endalt üks lihtne küsi-mus – kas ma olen teinud kelle-legi ettepaneku meie erakonna-ga liituda, kas ma olen kutsu-nud viimasel ajal kedagi era-konda? Kui vastus on jah, siis see väärib tunnustust ning oled andnud tubli panuse era-konna arengusse.
Üldiselt on eestlane suhteli-selt häbelik ning mitte liialt pealetükkiv inimene. Aga usku-
ge või ei, erakonda astumise puhul inimene ootab tihti per-sonaalset kutset.
Paljud inimesed peavad era-
Reformierakonna sihiks on laienemine
konda kuulumist ühiskonnas võib-olla elitaarseks, veidi ka ehk salapäraseks, mitte tavali-seks nähtuseks. Nagu me ka ise teame, see on kõigest sarnaselt mõtlevate inimeste ühendus, ehkki täna on Eesti lugu meie kirjutada, oleme siiski ju kõigest inimesed, mitte tulnukad.
Selleks, et oleksime veelgi edukamad, veelgi suuremad, oma vaimult ja kogumilt, peame hakkama veelgi enam inimesi meie sekka kutsuma. Ja uskuge, nad tulevad! Mida enam on edu-kaid inimesi meie hulgas, seda edukamad oleme meie. Tundub loogiline?
Martin Kukk
Saaremaa maakon-naorganisatsiooni juht Jüri Kuusk on Reformierakonda soovitanud üle seitsmekümne inimese.
jüri kuusk: „valin välja põlvkon-na liidrid, inimesed, kes elus kus-kile välja jõudnud, kellel on mõt-teid ja kelle sõnal kaalu ning kutsun neid juttu ajama. räägime suud puhtaks eesti elust, sellest, mis on hästi ja mida oleks vaja parandada. seejärel kutsun neid meeskonda,
mis soovib asju pare-maks muuta. nii vii-vadki sellised jutuaja-mised tihti uue era-konnaliikme liitumise-ni. inimesed saavad aru, et kui midagi muu-
ta tahetakse, tuleb kaasa lüüa. reformierakond koondab minu meelest kogu eestis neid inimesi, kes oskavad, tahavad ja viitivad midagi teha. minu meelest on see meie kõige suurem väärtus, mida teistel erakondadel ei ole.“
Jüri Kuusk: pakkuda tuleb võimalust kaasa lüüa
Me tahame oma edu jagada ja patt oLeks seda prae-
gu mitte teha.
Reformierakonna üks tugevusi on see, et asju tehakse üheskoos.
Järva- ja Viljandimaalt Riigikogusse valitud Tõnis Kõiv kirjutab, kuidas ta oma valimispiirkonnas inimestega kohtub, selgitusi jagab ja tihti ka uusi mõtteid ning nõuandeid saab.
Alates töö alustamisest Toompeal mõned aastad tagasi, olen otsesuhtlemist inimestega oma valimis-piirkonnas pidanud väga tähtsaks. Suhtlemine toi-
mub erinevatel tasanditel. Pensionärid ja kooliõpilaste grupid Järvamaalt käivad Riigikogu külastamas mitu korda aastas ja nendele tutvustan parlamendi tööd ning näitan Toompea lossi. Mõjukamate Järvamaa ettevõtjatega, arvamusliidritega kohtun või vestlen telefonitsi sagedusega mitte harvem kui kord kvar-talis. Nendelt saab olulist tagasisidet riigi poliitikate kohta ning teada-kuulda, mida nad arvavad, millised on nende ettepane-kud. Näiteks eelmise aasta juunis küsisin ettevõtjatelt, mida nad arvavad võimalikust võimuliidust Keskerakonnaga. Väga-gi reljeefsed vastused tulid.
Jõulukaartide saatmine. Nii nagu varasemaltki, saatsin ka eelmisel aastal postkaarte sadakond ja samapalju digitaal-seid kaarte. Kasutasin Vaimupuuetega Inimeste Liidu liikmete toodangut, Paide kunstniku Malle Kera joonistatud kaarte ja ka mõningaid UNICEFi omi. Saajateks omavalitsused, ettevõt-ted, asutused, aga ka lihtsalt inimesed, kellega möödunud aastal kokkupuudet oli. Koostööpartneritele ja inimestele, kellega olin e-kirja teel suhelnud, läks teele Riigikogu e-kaart.
Uuel aastal olen esimesena plaani võtnud kohtuda vali-misringkonnas omavalitsuste volikogudega. Rääkida põhiliselt Eesti riigi 2010. aasta eelarvest, eurost ja tööpuudu-sest. Esitlusprogramm on ette valmistatud ning jaanuari teises pooles kohtumised algasid. Nii värskendan isiklikku kontakti staažikate volikogu esimeeste ja liikmetega ning loon tutvust uutega.
Blogi sissekanded omavad valijatega suhtlemisel samu-ti märkimisväärset rolli. Blogi külastatavuse numbrid näitavad stabiilset seisu, mis ootuspäraselt hüppeliselt kasvavad, kui meedia blogis kirjutatu baasil uudise teeb. Järvamaa inimeste jaoks on minu blogi koht, kust saab teavet varjatud kokkulepete, salajaste plaanide ja muu valgust-kartva osas:) Püüan neid ootusi ikka edaspidigi täita. Nii mõnedki inime-sed arvestavad sellega, kui nad mulle infot jaga-vad.
Reedeti toimub Järva-maal Kuma raadios otsesaade „Nädal Riigi-kogus”, kus tuleb kiusliku ja Reformierakonda ne-gatiivselt suhtuva saate-juhi (näiteks ei salli ta silmaotsaski Rein Langi ega Jürgen Ligi) küsimus-tele vastates rääkida möödunud nädalal Riigikogus toimunust. Puutumata ei jää mitte ükski päevakohane teema ning olene-mata valdkonnast, peab oskama selgitada ja positiivset poolt välja tuua. Saade on avatud kõigile Järvamaalt valitud saadiku-tele ning seega on meid mõnikord seal laua taga lausa viis. See muudab Reformierakonna sõnumiga esile pääsemise tõsiseks väljakutseks, aga julgen arvata, et see on seni õnnestunud. Otsesaatest on järgmisel päeval veel kordussaade. Paljud inimesed kuulavad tähelepanelikult, mida raadios räägitakse ja kujundavad selle põhjal oma arvamuse maailmas ja poliitikas toimuvasse.
Kokkuvõtvalt tahaksin ütelda, et valija-tega suhtlemine on loomulik osa Riigikogu liikme igapäevatööst ning sellesse tuleb suhtuda täie tähelepanu ja tõsidusega.
Riigikogu liikme tööst vali-misringkonnas
Kokkuvõtvalt tahaksin ütelda, et
valijatega suhtlemine on loomulik osa Riigikogu liikme
igapäevatööst ning seLLesse tuLeb
suhtuda täie täheLepanu
ja tõsidusega.
Foto: katrina sokk
tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudised
nr 2 ( 128) märts 2010 5tööhõive
Ettevõtja soovitab tööpuu-duse vähendamiseks osa- list tööaega ja madalamat sotsiaalmaksu alampiiri.
Tallinnas vaba aja riiete tootmisega tegelev osa-ühing Eurotrend on riik-
likku tööturu elavdamiseks mõeldud toetust tänavu kasuta-nud seitsme inimese palkami-seks. „Algul võtsime inimesed tööpraktikale. Kui selgus, et praktikale tulnute omandatud oskused meie vajadustega sobi-vad ja nad tööülesannetega hakkama saavad, sõlmisime töölepingud ja kasutame palga-toetust,” rääkis ettevõtte juhatu-se liige Jaanus Atso.
Praktikantidega oli nõnda, et osa neist leidis firma ise, mõned
inimesed soovitas ka töötukassa, kuhu ettevõte tööjõuvajadusest teada andis. „Mõnel praktikandil kulus oskuste omandamiseks rohkem, mõnel vähem aega. Riigi makstav praktikatasu on fikseeritud, meil firmas aga tüki-töö ning kui töötaja jõudis selle piirini, et tema tootlikkus oli praktikatasust suurem, siis mo-tivatsioon pingutada kohe vähe-nes. Otstarbekam oli sõlmida tööleping,” selgitas Atso, kuidas praktika ning töölevormistamine käis.
Tööpraktika korral maksab riik töötule stipendiumi, juhen-dajale praktikatasu ning kom-penseerib praktikandi tarnspor-dikulud. Palgatoetuse korral ta-sub riik tööandjale aga osa töö-taja palgarahast.
Kümnendat aastat tegutsevas
Eurotrendis on kokku palgal poolsada inimest. Toodetakse põhiliselt ekspordiks. Firma veab toodangut Eestist igal aas-tal välja miljonite kroonide eest. Küsimusele riikliku eksporditoe-tuse kasutamise kohta vastab
Jaanus Atso eitavalt, täpsusta-des, et selle saamiseks vajalikud bürokraatlikud takistused tun-dusid tutvumisel sedavõrd suured, et nõuaksid eraldi inime-se palkamist. „Hädaga jõuame täidetud kõik need aruandevor-mid, mida riik iga päev postkas-
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul saavad Eestile väga vajalikud ja lisandväärtust loovad päris töökohad tekkida üksnes ettevõtetes, mitte plaanikomitee karvase käe mõjul.
„Uued töökohad pea-vad looma rohkem lisandväärtust ja
oleksid seega ka kõrgemapalga-lised. Ühiskond vajab töö tege-mist, mitte tööl käimist,’’ lausus
Kuidas töötab riigi tööhõiveabi tegelikult
ti saadab,” on ta kriitiline.Omajagu bürokraatiat oli seo-
tud ka töötute palkamisega, kuid teisalt on see ettevõtja sõnul mõistetav, sest toetused tulevad maksumaksja taskust ning kont-roll on igal juhul vajalik. Soovitu-sena riigile märgib firmajuht, et oleks kohe valmis veel 15 inimest palkama, kui riik alandaks sot-siaalmaksu miinimumpiiri ja teeks osalise tööajaga töötajate palkamise lihtsamaks. „On olnud mitu juhust, et õmblejatena töö-tanud naised annavad lahkumis-avalduse, eelistavad pigem las-tega kodus olla ja toimetuleku-toetust saada, osalise tööajaga ma neid aga palgata ei saa, sest sotsiaalmaks tuleb miinimumpal-galt igal juhul ära maksta,” lau-sub firmajuht.
Peep Lillemägi
Õmblejaamet on üks selliseid, kus osalise tööaja kasutamine võimaldaks rohkem inimesi palgata.
Rõivas. „Kui bussijuht koonda-takse ning asemele võetakse kaks reisisaatjat, siis ühiskond sellest ei võida, vaid pigem kao-tab.’’
Rõivase sõnul on väga oluline tõsta Eesti riigi usaldusväärsust. „Pole kahtlustki, et Eesti kiire ja otsustav reageerimine kriisile eelarvepoliitika kontrolli all hoid-mise ning samas investeeringute suurendamise näol äratas posi-tiivset tähelepanu kõikjal maail-mas. Võtmeküsimus on selles,
millisesse riiki uued, majandus-kriisi järgsed töökohad luuakse. Reformierakond peab vajalikuks pingutada selle nimel, et Eestil oleks tugevad konkurentsieeli-sed,’’ lisas Rõivas.
Sel aastal suunab riik tööpuu-duse vastaseks võitluseks kokku ligi neli miljardit krooni. Rõivase sõnul on sotsiaalministeeriumi eestvedamisel tööle hakanud palgatoetus, tööpraktika ning oma ettevõtte rajamise toetus töötutele. Rõivase sõnul on ette-
võtte asutamine kõige kindlam viis töötusest väljuda ning ise endale – ja väga võimalik, et tu-levikus ka teistele – töökoht luua. „Stardiks ja kasvuks on mitu toetust – olgu selleks 70 000 krooni alustamiseks töötukassalt või 100 000 EASilt,’’ lisas Rõi-vas. Toomas Viks
Töötute palkamisega on seotud omajagu
bürokraatiat.
Foto: peeter Langovits / postimees
Olukord tööturul: asjad hakkavad paranemaLühiülevaade tööturu olukorrast veebruari lõpu seisuga.
� Uusi registreeritud töötuid oli veebruaris vähem kui eelmistel kuudel, seega kasvas registreeritud töötute arv veebruaris võrreldes eelmiste kuudega vähem. kuu lõpus oli registreeritud töötuid 93 802 ehk 14,4% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
� veebruaris registreerus 9162 uut töötut ja arvelolek lõpetati 6416 töötul. uute registreeritud töötute arv oli veebruaris madalam eelmiste kuude tasemest, samas oli veidi madalam ka arveloleku lõpetamiste arv. jätkuvalt oli ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks tööleminek.
� veebruari jooksul oli töötuna arvel kokku 99 065 inimest ehk üle kahe korra rohkem kui eelmise aasta veebruaris. kuu lõpus oli registreeritud töötuid 93 802, mis moodustab 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 14,4%. kõrgeim oli registreeritud töötus ida-virumaal (20,6%) ja madalaim Jõgevamaal (9,6%).
� veebruaris arvel olnud töötutest olid 82% enne töötuna arvele võtmist töötanud (ülejäänud 18% näiteks olnud kodused, õppinud, olnud ajateenistuses jne). Ligi veerand nendest, kes eelnevalt töötasid, olid töötanud valgekraedena, kolmveerand sinikraedena. kõige suurem osa (27%) eelnevalt töötanud registreeritud töötutest oli oskus- ja käsitöölisi, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustööli-sed. samuti oli suhteliselt suur osa lihttöölisi (18%) ja teenindus- ning müügitöötajaid (15%).
� Veebruari jooksul lisandus 2214 uut tööpakkumist, mis on ligi 30% rohkem kui jaanuaris.Viimati lisandus kuu jooksul nii palju tööpakkumisi kaks ja pool aastat tagasi. kuu jooksul vahendas töötukassa kokku 3945 töökohta.
� Tööturukoolitusel osales veebruaris 1146 töötut, tööpraktikal 391 töötut ja tööharjutusel 54 töötut. Karjäärinõustamist sai 1730 inimest. Ettevõtluse alustamise toetuse sai 61 inimest ja palgatoetusega rakendus veebruaris tööle 483. Tänu palgatoetu-sega tööle võtmise reeglite lihtsustamisele on oluliselt tõusnud palgatoetusega rakendunute arv – jaanuaris rakendus palga-toetusega rohkem inimesi kui terve 2009. aasta peale kokku ja veebruaris omakorda kaks korda rohkem kui jaanuaris. Kokku oli veebruaris palgatoetusega töötamas 806 inimest.
� töötukassa maksis veebruaris töötuskindlustushüvitist 32 854 inimesele ehk kolmandikule kuu jooksul arvel olnud töötutest. keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 4218 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus 138,9 miljonit krooni. Ligikaudu 1000 krooni suurust töötutoetust sai veebruaris 19 188 inimest ehk viiendik arvel olnud töötutest.
� kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa veebruaris 1250 inimesele. keskmine veebruaris määratud koondamishüvitis oli 17 366 krooni ja hüvitise kulu oli 23,7 miljonit krooni.
� tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa veebruaris 506 inimesele. keskmine määratud hüvitis oli 29 431 krooni ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal veebruaris 17,4 miljonit krooni.
Allikas: Eesti Töötukassa
Uued töökohad saavad tekkida üksnes ettevõtetes
Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitab, et tööpuuduse leevenda-miseks suunab riik sellel aastal neli miljardit krooni ning esimesi märke, et asi hakkab paranema, on aasta esimestel kuudel juba märgata.
Foto: katrina sokk
6 tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudisednr 2 ( 128) märts 2010PiiRkonnad tel 680 8080 | www.reform.ee
Olla esimest korda volikogus opositsioonisaadikuna pole ilm-selt kerge?
Kõige raskem on jääda aru-kaks ja väärikaks olukorras, kus Keskerakond on populistlike kampaaniate ja kahtlaste tehin-gutega pealinna pankroti äärele viinud ning jätkab süüdimatult samas vaimus. Meie liikmetel on aga niivõrd palju värsket ener-giat, et oleme suutnud igal tallin-lastele olulisel teemal arupärin-guid esitada ja ka omapoolseid lahendusi pakkuda. Erilise tähe-lepanu alla oleme võtnud linna finantsseisu ning lasteaedade ja spordiklubide rahastamise.
On linnavalitsejad reformiera-kondlaste ettepanekuid ka kuulda võtnud?
Paraku SaPi (Savisaar-Pihli) koalitsiooni saadikutel on seni leidunud tahet vaid selleks, et kõik oma vead riigi kaela ajada. Nii esitasime ettepaneku taasta-da spordiklubide rahastamine senisele tasemele, kuid selle asemel, et ligi 7-miljardisest eel-arvest laste ja noorte jaoks veel 20 miljonit krooni leida, tegi koalitsioon ettepaneku nõuda see raha sisse riigilt.
On mõni küsimus, mille osas koalitsioon oleks opositsiooniga sama meelt?
Erakordsele üksmeelele jõud-sime volikogus arutades töötute lastevanemate lasteaedade ko-
hatasust vabastamist. Tegin et-tepaneku, et edaspidi oleks see tavapärane sotsiaaltoetus, mida hüvitatakse lasteaedadele eraldi linnakassast, mitte nende endi nappide vahendite arvelt. Koa-litsioon lubas arvestada selle ettepanekuga esimese lisaeelar-ve koostamisel. Loodan, et nad peavad oma sõna.
Linnaelu otsustajate hulka kuu-luvad ka sotsiaaldemokraadid, kes on ohverdanud ennast keskerakondlike rumaluste ärahoidmiseks. Kuidas on see neil õnnestunud?
Arvatavasti on sotsiaaldemo-
Pealinna volikogu tööst avaldab muljeid üks sügisel sinna valitud saadikutest – Katja Ljubobratets.
Foto: iLmar saabas, deLFi
Jõgeva- ja Tartumaa aren-dusjuht Terje Trei: „Mõõde-tavad tulemused väljendu-
vad piirkondade ja liikmete ar-vus, tulemuste saavutamiseks tuleb teha tegevusi, mis esma-pilgul välja ei paista. Kohalike omavalitsuste valimiste aastal oli piirkondade tegevus suuna-tud peamiselt väljapoole. 2010. aastal tuleb lisaks suhtlusele valijaga sügavamalt vaadata organisatsiooni sisse ja vajadu-sel värskendada piirkondade juhatusi.”
Trei kinnitas, et valimised näitavad: Reformierakonna toe-tus Jõgeva- ja Tartumaal järjest tõuseb. Paljudes piirkondades on sellel aastal ees piirkonnajuh-tide korralised valimised. See annab igal liikmel üldkoosolekul võimaluse erakonna tugevdami-sele õlg alla panna.
Tartumaal Vara vallas ütles senine piirkonnajuht Sirje Leini otsesõnu, et aeg on usaldada noori ja seal piirkonnas valiti üksmeelselt uueks piirkonnaju-hiks Reigo Põdersalu. Terje Trei: „Vara vallas kasvas 2009. aastal liikmeskond neli korda. Selle kasvu tagasid Reigo Põdersalu ja Mario Aasa. Uus piirkonnajuht Reigo oli ka Reformierakonna nimekirja eestvedaja kohalikel valimistel.”
Jõgevamaal Pala vallas toimu-nud juhatuse valimistel valiti piirkonnajuhiks ettevõtja Priit
Kaljund. Kuigi valimiste eel vaa-tasid liikmed senise piirkonnaju-hi Raivo Vadi poole, avaldas Raivo arvamust järgmiselt: ”Sel-leks, et Palal Reformierakonna toetust kasvatada, on vaja uusi inimesi. Kandepinda on vaja laiendada ja selleks tuleb valida ka uus juht.” Terje Trei: „Jagan endise piirkonnajuhi arvamust.
Selleks, et väikeses vallas era-konna toetust kasvatada, on vaja juhatusse uusi inimesi. Muidu võib inimestel tekkida kinnis-idee, et erakonnal on vaid üks kindel nägu ja ega seal teisi ei olegi. Priit on hakkaja ettevõtja ja kindlasti saab tema juhtimisel Pala vallas Reformierakond vär-kust juurde.“ IPUI
Uued tegijad Tartu- ja JõgevamaalReformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa maakonnaorganisat-sioonid kinnitasid aasta alguses tööplaanid 2010. aastaks. Tegevuse peaeesmärk on valimisvõit 2011. aasta Riigikogu valimistel. Eesmärgi saavutami-seks tuleb igas piirkonnas tõsiselt tegutseda.
Lõputu võitlus pealinna volikogustallinna volikogu reformi-erakonna fraktsioon tervi-tab linnavalitsuse otsust säilitada tallinna linnaosad, märkides, et reformiera-kond on endiselt seisuko-hal, et iga linnaosa moo-dustaks eraldi valimisringkonna.
„kõigi linlaste huvides on korras ja puhtad tänavad. niisamuti on oluline, et linnaosa hoitaks ja arendataks edasi,“ ütles reformi-erakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer. „seetõttu on väga tähtis linnaosade säilimine, mille eest reformierakond ka seisnud on.”
„Linnaosad on erinevad ja see-tõttu ei saa pirita probleemidele läheneda samamoodi nagu Lasna-mäe omadele,“ lisas holsmer. „kui linnaosad oleks kaotatud, siis ei oleks tagatud see, et linnavõimu juures oleks kõigi linnaosade esindajad. oluline on ka ajaloolis-te linnaosade, nagu nõmme ja
pirita, identideedi ja eripära säilimine,“ lisas holsmer.
„mul on hea meel, et linnavõim on refor-mierakonna survel linnaosade säilimise
osas aru pähe võtnud. Loodan, et varsti jõutakse ka arusaamisele, et lasteaedade rahastamine tuleb säilitada eelmise aasta tasemel nagu on seda korduvalt lubatud,“ sõnas holsmer.
aasta aega tagasi kogus refor-mierakond linnaosade säilitamise toetuseks üle 14 000 tallinlase allkirja. toona algatas keskerakon-na fraktsioon eelnõu, millega sooviti kaotada tallinna linnaosad. muudatuse eesmärgiks oli mitte kulude kokkuhoid, vaid soov moodustada tallinnas üks valimis-ringkond, millega sooviti tagada keskerakonnale soodsam valimis-tulemus.
Silver Pukk
Reigo Põdersalu:„olen tegelikkuses juba aasta saanud proovida piirkonna juhtimist, sest kohalike valimiste nimekirja kokkupa-nekul ja valimiskampaania korraldamisel sai see ülesanne endale võetud ja kuigi tulemus jäi oodatust pisut kesisemaks, ei ole ma pettunud. nii nagu piirkonnas, nii on ka vallas vaja uusi inimesi otsustamise juurde ja tegutsema. meie piirkonna uues juhatuses on hea kooslus. on täiesti uusi ja
on ka kogenud ja pikaaegseid liikmeid. usun, et sellest koostööst tuleb hea tulemus nii riigikogu valimistel kui ka järgmistel
kohalikel valimis-
tel.“
Priit Kaljund:„valimiste eel lubasid kõik nimekirjad nagu ühest suust, et omavalitsuse eestvedamisel tuleb koondada ettevõtjate ja muidu ettevõtlike inimeste jõud, et üheskoos saada piirkonda euroraha ja sellega luua ka uusi töökohti. kahjuks ilusaks lubaduseks see on jäänudki. reformierakonna pala piirkonna juhina seisan selle eest, et reformimeelsus palal kasvaks ja seesama, meile kõigile oluline lubadus, saaks teoks ja piirkonna areng oleks järjepidev, mitte sõltuv vaid valimiste ajast.“
Katja Ljubobratets on Tallinna volikogus töötatud kuude jooksul korduvalt märganud, et linnavalitsuse otsused pealinlaste huve ei arvesta.
kraadid ise aru saamas, et lisaks linnaelanikele on nad petnud ka iseennast. Kõva häälega kiitlesid nad selle üle, et Tallinna laste-aedade rahastamine jääb möö-dunud aasta tasemele. Tänaseks must-valgelt kinnitatud summad näitavad aga seda, et tänavu eraldab linn lasteaedadele iga lapse kohta 15% väiksema sum-ma. Nördimust tekitab ka see, et sotsiaaldemokraatide esimehe kabinetist ei kostnud sõnagi näiteks Linnahalli afääri või mu-nitsipaalpolitsei pressiesindaja „töö“ kohta.
Intervjueeris Ruth Maria Roosi
Reforierakond: linnaosade säilimine on tallinlaste võit
Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht Terje Trei.
Foto: arhiiv
Foto: piret pakLer
Reigo Põdersalu
tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudised
nr 2 ( 128) märts 2010 7huvitav
Kultuuriminister Laine Jänes külastas Ida-VirumaadMärtsi keskel külastas kultuuriminister Laine Jänes Ida-Virumaad, kus tutvus maakonnas asuvate ja sinna planeeritavate spordi- ja kultuuriobjekti-dega ning kohtus rahvus-vähemuste seltside ja kultuuriasutuste esindaja-tega.
Päeva jooksul käis minister Jänes Kiviõli tuhamäel, Aidu põlevkivikarjääris ja
Kohtla-Nõmme Kaevandusmuu-seumis, mis on rajatud ka kultuu-riministeeriumi toel.
Jõhvi raamatukogus kohtus Laine Jänes eesti ja vene koolide gümnasistidega. Kohtumise käi-gus vahetasid minister ja õpila-sed mõtteid kultuuri tähtsusest tänapäevaelus. Kultuuriminister kuulutas ka välja Ida-Virumaa gümnasistide esseekonkursi. Õpilased võivad esseed kirjuta-des valida kahe teemade vahel: “Meie Virumaa rikkus ja võlu” ja “Virumaa kui Euroopa Liidu kul-tuurivärav”.
„Ida-Virumaa ainulaadsed kultuuri- ja spordiobjektid oma-vad suurt tähtust mitte ainult kohalike elanike, vaid kõikide eestimaalaste jaoks. Need objek-tid meelitavad siia sportlasi ja turiste erinevatest riikidest. Juba praegu toimuvad Kiviõlis rahvus-
Siim Kallas: raudteeühenduse pudelikael on Leedu-Poola piirEuroopa Komisjonis transpordi-volinikuna tööd alustanud Siim Kallas kinnitas, et Rail Baltica rajamisel peavad põhilise panu- se andma asjast huvitatud riigid. Euroopa Liit võib toetada Leedu ja Poola piirilõigu rekonstrueeri-mist, kus rööpalaius muutub.
Siim Kallase sõnul on Rail Baltica üks üleeuroopalise transpordivõrgustiku tras-
se. Nagu mõned teisedki projek-tid, kannatab see terve rea puuduste all. Üks olulisemaid on, et nn üleminekukohtadega ei taha keegi tegeleda. „Kaarti vaadates on näha punaseid lõike, mille ärategemine on lü-katud kusagile kaugesse tulevik-ku. Rain Baltica puhul on selli-seks lõiguks üleminek Leedust Poola. Nende finantseerimine on lahtine, nende üle otsustami-ne on lahtine, nendega ei taha keegi tegeleda,” rääkis märtsi alguses Eestis viibinud Kallas rahvusringhäälingu uudistele.
Transpordivolinik lisas, et selliste trasside finantseerimine on riikide ülesanne ja Eesti on siin oma kohustused täitnud. „Euroopa Liit saab kaasa aidata just nende võtmekohtade ärate-gemisel, millest eespool juttu oli, ja finantseerimisel. Euroopa transpordivõrgustike nn pudeli-
Veebruaris käis peaminis-ter Andrus Ansip visiidil Jaapanis. Mida seal nähti, kirjutab peaministri büroo juhataja Arto Aas.
See maailma suurriik on tuntud eelkõige oma ma-jandusliku võimsuse ja
kõrge tehnoloogilise arengu poolest. Maailma suuruselt teine majandus on alles praegu Hiina-le alla vandumas. Jaapani rikku-sest annab aimu fakt, et ainuüksi Tokyo regiooni SKP on suurem kui tervel India riigil. Ja seda isegi vaatamata tõsiasjale, et Jaapani majandus on viimased 20 aastat tõsiselt kannatanud pangandus- ja kinnisvarasektori probleemide all.
Aasias loevad traditsioonidGeopoliitiliselt on Jaapan vaata-mata oma teatud isoleeritusele ülimalt mõjuvõimas ja oluline riik kogu regioonis. Peale dra-maatiliselt lõppenud Teist maa-ilmasõda on Jaapan olnud USA lähedane liitlane. Head liitlassuh-ted väljenduvad tihedas poliitili-ses ja majanduslikus seotuses
(USA on Jaapani peamine kau-banduspartner). Samas on üle 50 aasta Jaapanit valitsenud libe-raaldemokraatide valitsuse kuk-kumine ning Hiina üha jõulisem esile kerkimine muutmas ka Jaapani poliitilist orientatsiooni – aina enam pööratakse tähele-panu Aasiale ja suhetele lähema-te naaberriikidega (eelkõige Hii-na ja Lõuna-Korea).
Visiidi käigus kohtusime ka septembris 2009 Jaapani peami-nistriks valitud Yukio Hatoyama-ga (Jaapani Demokraatlik Par-tei). Peaministri taust on küllalt-ki ilmekas näide ülimalt korpora-tiivse ja pikkade traditsioonidega Jaapani poliitilise eliidi kohta. Tema perekond on seotud Ken-nedy suguvõsaga ja oma dokto-rikraadi sai ta Stanfordi Ülikoo-list. Tema vanaisa oli hiiglasliku rehvitootja Bridgestone Corp asutaja. Tema ema aga nimeta-takse Jaapani poliitilise süsteemi „ristiemaks“. Muljetavaldavad taustajõud, kas pole?
Ahvatlev turg Eesti ettevõtjateleEesti ettevõtjate jaoks on Jaapa-ni 125 miljoni rikka kundega turg
muidugi äärmiselt ahvatlev. Paraku on nii küllastunud ja omanäolisele turule tungimine meie mahtude ja kogemuste
juures üsna keeruline. Seetõttu saigi selle visiidi käigus jaapan-lastele tutvustatud hoopis meie enda sadamaid, raudteed ja
energiasektorit. Jaapani suured autokompaniid (nt Mitsubishi) on rajamas Venemaale ja Ida-Euroopasse tehaseid, mille va-rustamine saaks ladusalt toimi-da läbi Eesti sadamate ja raud-teevõrgu. Näiteks Toyota veab juba aastaid läbi Paldiski sada-
ma oma autosid Vene turule. Lisaks logistikale tutvustasime jaapanlastele Eesti Energia uni-kaalset kogemust põlevkivi valdkonnas ja võimalikke suu-rinvesteeringuid teistesse riiki-desse. Jaapanlased avaldasid omakorda tunnustust meie edukale e-riigile ja teistele info-tehnoloogilistele lahendustele, mida nad hea meelega kopeerik-sid (nt ID-kaart).
Parim Eesti saadikSamas peame endale tunnistama – erinevalt läänelikust äristiilist on jaapanlased ülimalt põhjali-kud ja kaalutletud. Täpselt nii nagu nende lojaalsus tööandjale kestab sisuliselt surmani, nii meeldib neile sõlmida ka pikaaja-lisi ärisidemeid. Ei torma nad pea ees uusi suhteid looma ega vanu katkestama.
Lõpetuseks. Kui pisike Eesti võib Jaapanis olla tundmatu, siis vähemalt üks Eesti „saadik“ on seal hästi teada. Loomulikult käib jutt Barutost. Igatahes tun-dus peale visiiti, et just sumo ja suusad on Eestile päikesetõusu-maal kõvasti kuulsust toonud.
Arto Aas
Mitte ainult sumo, sushi ja sake
vahelised motospordi võistlu-sed; selle populaarsus suureneb veelgi, kui tuhamäe nõlvadele tekib mäesuusakeskus. Suure tõenäosusega ilmub juba kolme- nelja aasta pärast praeguse Aidu põlevkivikarjääri aladele rahvus-vahelistele nõuetele vastav sõu-dekanal ja veespordikeskus.
Kaevandusmuuseumi unikaalset näitust tuntakse ka väljaspool Eestit. Imeilusat Jõhvi Kontser-dimaja külastavad rahvusvaheli-sel tasandil tunnustatud esine-jad,“ rääkis Laine Jänes pärast visiiti Ida-Virumaa kultuurielu hetkeseisust ja arengutest.
Ministri sõnul on piirkonna
Laine Jänes Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis kaevuritööd katsetamas.
Foto: erakogu
Peaminister Andrus Ansip osales ka Sapporo suusamaratonil
Koos Eestile palju tuntust toonud Barutoga.
Fotod: peaministri büroo
kaelte vähendamine saab kind-lasti olema ka üks minu ülesan-deid. Kuid see ei ole mitte üksnes Rail Baltica küsimus, vaid ka näiteks raudteeühendus Prant-susmaa ja Hispaania ning Saksa-maa ja Tšehhi vahel. Euroopa rahast, mis nende võrgustike fi-nantseerimiseks mõeldud, seda on ümbes miljard eurot aastas, kahtlemata ei piisa,” selgitas Kallas. Siseriiklike võrgustike puhul on see eelkõige riikide ambitsioon ja ülesanne vahen-deid leida, samuti on võimalik kaasata erakapitali. IPUI
aare eelkõige kõik need tore-dad inimesed, kes säilitavad ning arendavad erinevaid kultuure, loovad materiaal-seid väärtusi, suurendades seeläbi kogu Ida-Virumaa võlu.
Jevgeni Zurjari-Ossipov
8 tel 680 8080 | www.reform.eePaRemad uudisednr 2 ( 128) märts 2010mitmesugust
Kui maailma majanduse olukord veidigi paraneb, tõuseb Eesti eredalt esile nagu täht, kes on heas vormis.
Joakim Helenius, suurettevõtja
etv saade kahekõne 11.03.2010
[ nagu reformierakondlane ]Paremad Uudised on Reformierakonna ajaleht, mis ilmub 8 korda aastas.Peatoimetaja: peep LillemägiToimetajad: Liina Vahtras [email protected] Arras [email protected] Pukk [email protected]
Toomas Viks [email protected] Sild [email protected]
[email protected] www.reform.ee tel +372 680 8080
Foto: Liis treiman, postimees
Tallinna Linnupesa Laste-aia lapsed saatsid peami-nister Andrus Ansipile vabariigi aastapäevaks kaardi koos heade soovi-dega, millest Paremad Uudised nüüd mõned avaldab.4-aastane Bert: „Ma tean
teda, ta mängib seal pehmetes ja karvastes!”
4-aastased Tanel ja Sulev: „Ma arvan, et tal on kümme last, elab kirjus majas kassi ja koeraga ja muidugi iseendaga.”
4-aastane Anette: „Ta sõidab autoga ringi ja aitab inimesi.”
6-aastane Mikk: „Et ei räägitaks halvasti, vaid et kõik oleks hästi.”
7-aastane Mona: „Et oleks oma sõpradega hästi lahke ja hea.”
6-aastane Inger-Mari: „Head Eesti Vabariigi aastapäeva! Et toituks hästi ning jaksaks peaminister olla.”
6-aastane Polina: „Oled teinud head tööd!”
5-aastane Karoline: „Soovin, et peaministril oleks jõudu, et ta jaksaks teha nii, et magus oleks poes odavam.”
Laste soovid peaministrile
6-aastane Gregor: „Ole hea minister ja tee head tööd!”
7-aastane Hendrik: „Et peaminister töötaks korralikult nagu päris peaminister ja oleks tubli vanalinna kaitsja.”
5-aastane Rudolf: „Peaminister peaks tegema nii, et oleks rohkem maju ja kortereid, kus inimesed saaksid
Linnupesa lasteaia lapsed saatsid peaministrile omajoonistatud kaardi heade soovidega.
elada, sest on ju neid inimesi ka, kes elavad põõsa all ja kellel veel ikka kodu pole.”
5-aastane Aron: „Et oleks kõigil kodu, et peaminister oleks abivalmis ja aitaks kõigil kodu leida.”
5-aastane Ats Oskar: „Soovin, et oleks jõudu ja tarkust!”
6-aastane Mihkel: „Soovin,
et peaminister oleks terve.”
5-aastane Loretta: „Soovin, et peaminister aitaks kõiki, kes on nõrgemad.”
5-aastane Iti: „Soovin,et peaminister oleks tubli.”
5-aastane Joosep Matis: „Soovin, et peaministril oleksid ilusad riided ja talvel soojad riided, et terve olla saaks.”
Veebruaris avati Rakveres kohalike reforminoorte ja Vaala keskuse koostöös valminud lumeloomaaed.
Idee lumeloomaaiast sündis juba jaanuaris. Mitmel korral peeti nõu, et asi ikka korrali-
kult välja kukuks. Vaala keskuse arendusjuhi Tanel Hageli soov oli, et sünniks midagi lõbusat, mis annaks ennekõike just laste-le lõbusa lustimise võimaluse. Oma abikäe ja toeka õla lumeloo-maaia õnnestumiseks ulatas Võsu kunstnik Jüri Undusk – ala-tes ideedest ja mõtetest kuni visa tööni labidatega.
„Loovust ja rõõmu oli sellest projektist väga palju. Samapalju
Rakveres avati lumeloomaaed
oli ka tööd,” on Jüri silmanähta-valt rahul tulemusega. Rakvere reforminoorte juhi Mihkel Mehis-te sõnul on koos tegemine alati hea proovikivi, eriti selliste suur-te ja rohket tööd nõudvate pro-jektide puhul.
Reformierakonna võistkond osales ka Rakvere linna korralda-tud lumelinnuse ehitamise võist-lusel jaanuari lõpus. Lumist powerit jagus sealgi kõigile! Lu-meloomaaia ehitamises osale-nud seltskond loodab, et ka järgnevad talved annavad võima-luse midagi suurt ja lumist korda saata.
Taimi Samblik,reformierakonna
Lääne-virumaa arendusjuht
Rakvere reformikad ehitasid linna lastele lustimiseks mõeldud lumeloomaaia.
Reformierakonna III jalgpalliturniirja karikavõistlused tennises
15. mai 2010 Raplamaal, Valtus
