KKAANNEEPPII TTEEAATTAAJJAAOktoober 2008 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 9 (53)

Vallavolikogu 18. septembri istung

Päevakord:

1. Koolide ja lasteaedade valmisolekust algavaksõppeaastaks. Otsustati võtta teadmiseks informatsioon koolideja lasteaedade valmisoleku kohta uueks õppeaas-taks. Novembrikuu volikogu istungil arutataksevalla hariduselu perspektiivi. Vallavalitsusel kooskoolijuhtidega teema ette valmistada.2. Valla arengukava arutamine ja kinnitamine. Otsustati vastu võtta määrus nr 22 (,,Valla arengu-kava tegevuskava aastateks 2008-2015” uus re-daktsioon).3. Lõhmuse ja Valli 41b kinnistu detailplanee-ringu kehtestamine.Otsustati vastu võtta otsus nr 50 ja 51 ning keh-testada Lõhmuse ja Valli 41b kinnistu detailpla-neeringud.4. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine. Otsustati määrata katastriüksuste sihtotstarbedalljärgnevalt:PUTKA, I maatükk Putka, sihtotstarve maatulun-dusmaa; II maatükk Väike-Putka, sihtotstarveelamumaa.LOHUARU, I maatükk Lohu, II maatükk Aru,mõlema sihtotstarve maatulundusmaa.KAAGNA, I maatükk Uue-Kaagna, II maatükkKaagnavälja, III maatükk Kaagna, IV maatükkVastse-Kaagna, V maatükk Kaagnanurme, VImaatükk Tagametsa – sihtostarve maatulundus-maa. Otsuse nr 52-54.5. Kanepi vallavolikogu 16.02.2006 määruse nr10 ,,Vee- ja kanalisatsioonihindade kehtesta-mine” täiendamine.Otsustati kinnitada valla biopuhastisse olmereo-vee vastuvõtmise hinnaks väljastpoolt kanalisat-siooni 16 kr/m3.6. Klassitäitumuse ülemise piirnormi tõstmine.Otsustati määrata Kanepi vallas põhikooliklassitäitumuse ülemiseks piirnormiks 2008/2009.õppeaastal 30 õpilast.

Väljavõtte on koostanud vallasekretär ÕIE PÕDER

•Volikogu istungi materjalidega saab tutvu-da valla kantseleis, raamatukogudes ja vallakodulehel www.kanepi.ee.

TÕNi (täiskasvanud õppija nädala)õpibuss on 15. oktoobril kella 16-18Kanepis lasteaia ja noortekeskuse eesparkimisplatsil.

Internetiühendusega õpibuss pakub ini-mestele teavet selle kohta, mida, kus jakuidas nad saaksid õppida ning mil moelvõiks õppimine nende elu paremaks muu-ta.

Bussiga sõidavad kaasa Põlvamaa TÕNikoordinaator Tiina Kalvik ja nõustaja TerjePaes. Nad jagavad infot täiskasvanute õpi-ja enesetäiendusvõimaluste kohta.

14. oktoobril kell 16 on noortekeskusestäiskasvanud õppija nädala raames kooli-tus „Õppimine – kellele ja milleks”, lektorTerje Paes. Oodatud on igas vanuseshuvilised.

Loe ka lk 3.

Vallavanema veerg

Hea vallarahvas!Suvistele tegemistele tõmbab sügis

joone alla.Endiselt on päevakorras jäätmemajan-

duse korraldamine. Valmis sai viie vallaühine jäätmekogumispunkt Põlgastes.Täpsemalt saab selle kohta lugeda siit-samast lehest. Väiksema ohtlike jäätmetekonteineri paigaldame ka Kanepisse. Le-pingute sõlmimine Ragn Sellsiga on tõsi-ne teema igas majapidamises, kõik peameõppima oma prügiga õigesti ümber käi-ma.

Volikogus on arutatud valla arenguka-va täiendusi ja need on kinnitatud.

Käimas on Kanepi seltsimaja remont.Selle käigus paigaldame seina- ja laesoo-justuse, vahetame katuse ning remondimeWCd. Projektiga oleme taotlenud lisarahaelektritöödeks ja saali remondiks.

Lisaks Kanepi Kooli tänava pumba-jaamale saavad veel kolm pumbajaamapuhastusseadmed. Need on Tehnika täna-va, Põlgaste ja Hurmi pumbajaam.

Kaevuprojektiga saavad puhta veemitu majapidamist. Kuna taotlusi oli vä-ga palju, siis õnnestus lisaraha saada.Toetuse saajate lõplik nimekiri selgublähipäevil.

Kuulutame välja taliteede korrastamisekonkursi.

Ees on hulk üritusi. Tähtis on, et katäiskasvanud ei unustaks: õppida polekunagi hilja. Ehk leiate mõnegi vajalikukursuse, kui külastate täiskasvanud õppi-ja nädala raames Kanepisse tulevat TÕNiõpibussi ja käite noortekeskuses loengutkuulamas.

Suured ümberkorraldused toimusidErastvere metsamajanduses ja ka hoolde-kodu töös. Tänases lehes on pikemalt jut-tu uuendustest Põlvamaa ja Erastveremetskonna tegevuses.

Edu kõigile igapäevastes tegemistes!

AIVAR LUTS,vallavanem

Asutuste ja ettevõtete grupis tunnistati pari-maks Kanepi gümnaasium.

Maakodudest pälvis 1. koha Kuldala taluJõksi külas (Meeli ja Tiit Rammul); 2. kohaKerdohanni talu Soodoma külas (ErgeKuusneem ja Jaanus Tamberg).

Tootmistaludest oli ilusaim Sikahansi taluNärapää külas (Heli ja Aivar Saag).

Suvilate arvestuses tunnistati parimaksSireli talu Hurmi külas (Malle Järv).

Ühismajadest paistis silma Kooli 8 Kane-pis.

Osavõtjate tunnustamine toimub Kanepijõululaadal. Korraldajad olid Kanepi vallaselts ja Kanepi vallavalitsus.

KILLU KALEVA fotod

1. septembrist käivitus Kanepi, Kõlleste, La-heda, Vastse-Kuuste ja Valgjärve vallas ühiseltkorraldatav jäätmevedu. Konkursi tulemuselkolmeks aastaks jäätmevedaja õigused saanudAS Ragn-Sells on elanikele vastu tulles korralda-nud lepingute sõlmimiseks infopäevi Kanepis jaPõlgastes. Praeguseks on sõlmitud üle 250 lepin-gu. Arvestades kortermajade ühislepinguid, onkorraldatud jäätmeveoga liitunuid kindlastirohkem. Tuhandel jäätmevaldajal on aga lepingsiiani sõlmimata. Põhjusi on raske nimetada.Enamasti on tegu mugavuse või hoolimatusega.Väidetakse, et jäätmeid ei teki või tekib ülimaltvähe või peaaegu kõik jäätmed sorteeritakse.Lähemal küsitlemisel aga selgub, et põletami-seks mittesobivad jäätmed rändavad küttekol-desse või lõkkesse, rääkimata sellest, et isegi pal-jude põletamiseks sobivate jäätmete lõkkes põle-tamine ei ole loodushoidlik teguviis. Mis aga oneriti arusaamatu ja tekitab piinlikkust – oluliselton kasvanud oma koduse sodi toimetamine naab-rite konteineritesse, valla avalikesse prügikasti-desse ja nende kõrvale, pakendi- ja isegi kalmis-tu konteineritesse. Mõned lagastajad on ka teadaja küllap nendega tegeldakse. Kahjuks olemeseetõttu sunnitud aleviku koristamiseks mõeldudsuuremad konteinerid kõrvaldama. Kui sorteeri-tud pakendite solkimine jätkub, satub ka nendekonteinerite edasine saatus kahtluse alla.

Kalmistutele paigaldatakse või on juba paigal-

datud lahtine 17m3 konteiner haljastujäätmete javäiksem konteiner mittelagunevate jäätmete(plastist küünlaümbrised, kunstlilled jmt) tarvis.Palume järgida juhiseid, sest mittelagunevatejäätmetega segatud haljastujäätmeid prügiladvastu ei võta.

8. oktoobrist on iga päev kella 8–17 avatudjäätmepunkt Põlgastes ASi Mahta Kütus tanklajuures. Tasuta võetakse vastu paberit ja pappi,lehtklaasi, kilet, klaastaarat, eterniiti, pakendeid,mööblit, rehve, elektroonikaromusid ja ohtlikkejäätmeid. Ettevõtted peavad oma taaskasutatava-te ja ohtlike jäätmete käitluse ise korraldama.Jäätmete üleandmiseks palume pöörduda tanklaoperaatori poole. Seoses jäätmepunkti avamisegaviiakse seni Põlgastes asunud ohtlike jäätmetekonteiner Kanepi alevikku. Klaastaara- ja pak-endikonteinerid on kavas paigaldada ka suure-mate külade keskustesse, kuid senine praktikanäitab, et kuni kõik vallaelanikud ei ole korral-datud jäätmeveoga liitunud, täituvad konteineridsegaolmejäätmetega.

Tuletame veel kord meelde, et jäätmete käitle-mise kohustus ei tulene mitte vallavalitsuse alga-tusest, vaid jäätmeseadusest. Omavalitsuse ko-hustus on tagada jäätmeseaduse täitmine.

Jäätmehoolduseeskirjast lähtuvalt võib valla-valitsus jäätmevaldaja tema põhjendatud aval-duse alusel erandkorras kuni üheks aastaks kor-raldatud jäätmeveoga mitteliitunuks arvata, kui

ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuksarvatud jäätmevaldajad on kohustatud üks kordaastas, hiljemalt jaanuari teisel nädalal, esitamavallavalitsusele kirjaliku selgituse jäätmete käit-lemise kohta ja jäätmekäitleja väljastatud jäät-mete nõuetekohast kõrvaldamist tõendavaddokumendid (lepingud, arved). Jäätmete nõuete-kohast kõrvaldamist tõendavate dokumentidetähtajaks esitamata jätmisel kaotab jäätmevalda-ja õiguse taotleda korraldatud jäätmeveoga liitu-misest vabastamist. Erandina vaadeldakse näi-teks majavaldusele juurdepääsu puudumist ja kasuvilaid, mida kasutatakse harva ja kus jäätmeidtekib seetõttu periooditi ja väga vähe. Esialgu onkavas piirduda kõrvalehoidjate teavitamisega,hiljem edastatakse andmed jäätmevedajale, kespeab jäätmeseadusele tuginedes kogu nimekirjakorraldatud jäätmeveoga liitunuks ja saadab jäät-mete järele veoki. Loomulikult esitatakse hiljemarve tühisõidu eest.

Ragn-Sells ei saada oma esindajaid edaspidikohapeale lepinguid sõlmima. Lepingu saabsõlmida ASi Ragn-Sells teenindusbüroos TartusSepa 26 E-R kella 8–17.

Avaldusi saab esitada tavaposti või ka e-postiteel aadressil tartu@ragnsells.ee, samuti võibtäita avalduse kodulehel www.ragnsells.ee.Avalduse blankette saab vallavalitsuse sekretä-rilt-asjaajajalt.

OLEV PÄRNA,abivallavanem

Jäätmehooldusest

TeadeKanepi vallavalitsus kuulutab välja

vähempakkumise Kanepi valla teedel

talihooldustööde tegemiseks 2008/2009. aasta talvel.

Pakkumised saata 31. oktoobriksKanepi vallavalitsusse(Turu 2, 63101 Kanepi).

Info tel 506 6567 või 510 6989.

Ilusa kodu konkursi võitjad 2008. aastal Kuldala talu pälvis ilusaima maakodu tiitli.

Kerdohanni talu nimesildiga väravas.

Sireli talu oli suvilatest ilusaim.Kooli 8 ühismaja puhkenurk.

Kanepi gümnaasiumi hoone.

Täiskasvanud õppijanädal 10.–17. oktoobrini

Et Erastvere metskond on nüüd ajalugu,on paslik heita pilk möödunule ning selgita-da metskonna maadel praegu toimuvat.

Erastvere metskond loodi 1920. aastalmaareformi käigus riigistatud mõisate met-sade ja Võru kroonumetskonna metsade alu-sel. Metskonna keskus paiknes endisesErastvere mõisa metskonna keskuses Laja-vangus. Metsamajandamise tugevatele tra-ditsioonidele ja headele tavadele oli aluspandud juba mõisaajal. Erastvere mõisaomanikud Ungern-Sternbergid olid haritudja loodust tundvad mehed. 19. sajandi lõpusrajasid nad Erastvere järve äärde Lõuna-Ees-ti suurima tammepuistu. Mõisas tegutsesmetsaülemana 20. sajandi alguse üks tuntu-maid metsandustegelasi Alfred Auksmann,kellest sai hiljem ka Eesti metsaülemateühingu esimees.

Esimese vabariigi lõpupäevil ehitati justsiia moodne kontorihoone, mille sarnased pi-didki saama metskondade tüüphooneteks.Kahjuks lõpetas selle kavatsuse sõda, millekäigus sai uus hoone, eriti selle kivikatuskannatada.

Riigimetskonna metsaülemaid on Erast-veres olnud ligemale tosin. Enne sõda 1920-ndatel aastatel oli siin metsaülemaks metsa-teadlane Jaan Luik, kes edutati riigimetsan-duse juhiks. Pärast sõda juhtis metskondaEndel Uiga, hiljem kõige pikema perioodivältel Jaan Tiivoja. Erastvere metskond oliJaan Tiivoja ajal kuulus eelkõige oma kooli-metskonna liikumise ning looduskaitselisetegevuse kaudu. Sellel perioodil pandi paljurõhku töötajate elutingimuste parandamise-le, sest töökäsi oli metsa hädasti tarvis.

Eesti Vabariigi taastamisega said ka mets-konnad iseseisva asutuse staatuse. 1995. aas-tast töötas metsaülemana Priit Kask. Mets-konna territoorium suurenes Saverna mets-konna liitmisega 1997. aastal ja Sõmerpalumetskonna osalise liimisega 2000. aastal.Metskond paiknes kahe maakonna kaheksasvallas. Metskonna kontorihoone renoveeriti,samuti remonditi põhjalikult kõrvalhooneid.

1999. aastal loodud RMK koondas metskon-nad oma üksusteks. Metsamajandusearengut hakati ühtlustama ja tasakaalustama,arendati infosüsteeme. Metskond jäi siiskitegelema kogu metsamajandustsükliga.Hoogsalt hakati metsaparandusse investeeri-ma: renoveerisime kümme metsateed ningkolm kuivendusobjekti, olime regioonis selalal esirinnas. Panime suurt rõhku ka metsa-puhkuse võimaluste parandamisele ja tut-vustamisele piirkonnas, rajades kümme mat-kaobjekti ning -rada ja ehitades Koorastemetsamaja. Rajasime metsamuuseumi aja-looväärtuslike esemete säilitamiseks ja näi-tamiseks. 2001. aastal tähistasime ajaloo-konverentsiga meie kandist pärit metsandusesuurkuju, Tartu Ülikooli esimese metsandus-doktori Paul Reimi 100. sünniaastapäeva.Kui RMK taotles säästva metsanduse jakeskkonnajuhtimise ISO sertifikaate, siis olijust Erastvere metskond üks objekte, millepõhjal positiivne otsus langetati. Suurekssaavutuseks peame Lajavangu prügimäetaasmetsastamist koostöös Kanepi vallaga.

Osalesime alati regiooni kutsevõistlustel,olles stabiilselt esimese kuue hulgas. 2001.ja 2008. aastal õnnestus saada loosiga endalekutsevõistluste korraldamise au ja kohustus.2006. aastal valiti Erastvere kuusikud raiemaailmameistrivõistluste toimumise pai-gaks. Osalejate sõnul on siinsed kuused ühedEuroopa vägevamad!

Metskonnas oli viimastel aastatel tööl 20inimest, neist pooled tegelesid planeerimiseja juhtimisega ning teine pool metsamajan-dusliku tööga, enamus raie- ja metsaparan-dus- ning teehooldustöödest osteti erasek-torist.

Alates 1. juulist 2008 läksid RMK nõu-kogu ja juhatus üle funktsionaalsele juh-timisstiilile. Metsamajanduses on eraldatudplaneerimine-haldamine, metsaraie ja -hool-dus ning metsamüük. Eraldi tegevusalaks onnüüd ka metsaparandus, kontorite haldami-ne, puhkemajandus ning mitmesugused tugi-teenused. Erastvere metskond koos teiste

metskondadega likvideeriti. Erastverre jäiküll alles RMK kontor. Töösuhte riigimetsasotsustasid lõpetada kolm teenekat metsnik-ku: Vello Vesi, Raul Aamisepp ja ToomasPõder. Mets jäi ilma kolmest hoolsast jasuure kogemusega peremehest. 26. juunil„metskonna matustel” avaldasime neile tänuja tunnustust.

Siinkohal veel kord suur tänu neile ja kõi-gile teistele metskonna kollektiivi liikmeteletehtud töö ja koos saavutatu eest.

Endises Erastvere metskonna keskuseson plaanis välja ehitada RMK Kiidjärve-Kooraste puhkeala Erastvere looduskeskus,seda juhib Pilvi Saar. Puhkeala juhatab en-dine Aakre metsaülem Rein Rosenberg, le-gendaarne Ain Erik siirdus teenitud vanadus-puhkusele. Puhkeala puhkekohtade, radadeja rajatiste korrasolekut ning hooldust juhibloodusvahina Kalle Kalamees. Erastverekontoris töötavad veel Põlvamaa metskonnametsnik Vesta Rauba ja RMK müügiraama-tupidaja Margit Adamson. Kagu regioonipraakeri Velvo Mallene ülesandeks on met-saraie, logistik Valdo Rätsep korraldab piir-konna metsamaterjali müüki. Kontoris töö-tavad veel metsakasvatuse tööjuht Vello Mittja metsakorraldaja Tauno Piho. Endise met-saülema Priit Kase vastutada on RMK maa-korralduslik tegevus, mis hõlmab maa riigiomandisse vormistamist, katastriüksuste toi-minguid, registrite pidamist jne. Metskonnakontorit haldab RMK kinnisvaraosakonnahaldur Aivi Miilits.

Loodan, et RMK hea riigimetsa pereme-hena majandab selle kandi metsi nii, et met-saspetsialistid võivad uhked olla ja kohali-kud elanikud saavad ka edaspidi kodukandiimekaunist loodusest rõõmu tunda!

Küttepuude mure korral võib helistadatelefonil 676 7676. Puud tuuakse teile koha-le.

PRIIT KASK,Erastvere metskonna metsaülem

aastatel 1995-2008

Tulekahju sagedased põhju-sed on hooldamata ja katkisedkütteseadmed. Ahju ja korstnatpeab järjepidevalt hooldama.

Enne kütteperioodi algust onvaja kogu küttesüsteem üle vaa-data: kas kuskilt ajab suitsusisse, kas lõõrides, pliitides, soe-müürides, ahjudes ja korstnateson pragusid? Tuleb kontrollida,et korsten pole pigitunud ja tah-maluugid on kindlalt kinni.Aastaringse puiduga kütmisekorral tuleb kütteseadet ja lõõrepuhastada kaks korda, hooajatikasutatavaid üks kord enne küt-teperioodi algust ja gaasikütte-seadmeid üks kord aastas.

Kütteseadmete ohutuse kohtasaab rohkem teavet päästetee-nistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667.

Päästeala infotelefonilt 1524saab infot korstnapühkijate japottseppade teenuse kohta.

Samuti leiab piirkonna korst-napühkijate kontaktandmedEesti korstnapühkijate koja ko-dulehelt www.korsten.ee.

Tähelepanu, ruumidesse pai-galdatud suitsuandur annab tek-kivast tuleohust aegsasti märkuja aitab kaitsta sinu elu ja vara.

Lõuna-Eesti Päästekeskus

OKTOOBER 20082 Kanepi Teataja

Muudatused puudega inimesteletoetuste määramisel

Alates 1. oktoobrist jõustus muudatus, mis puudutab puudegatööealiste inimeste puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määra-mist ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korda.

Seni määrati tööealisele inimesele puude raskusaste lähtuvaltkõrvalabi vajadusest ning kõik ühesuguse puude raskusastmegatööealised inimesed said ühesugust sotsiaaltoetust. Uue korra jär-gi määratakse puudega täiskasvanu toetus lähtuvalt puudest tin-gitud lisakuludest. Toetuse suurus ei olene puude raskusastmest.Tööealisele puudega inimesele määratakse toetus, mis jääb selaastal 260 ja 840 krooni vahele.

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsleriRiho Rahuoja sõnul tunnistavad ka puudega inimesed ise, etpraegune toetuste määramise kord neid ei rahulda. „Näiteks ra-tastoolis või pimeda inimese elukvaliteet võib olla väga erinev.Sõltuvalt sellest, kas tal on võimalik kasutada eritransporti,tehnilisi abivahendeid või juhtkoera, on ka lisakulu erinev.Seetõttu hakatakse toetuse määramisel rohkem arvestama puu-dest tulenevaid lisakulusid,” ütles Rahuoja.

Puude raskusastme määramisel tuleb pöörduda pensioniame-tisse ning täita ekspertiisitaotluse vorm. Ekspertiisitaotluse vormon nüüd mahukam ja üksikasjalikum. Taotlust aitab täita pensio-niameti klienditeenindaja. Uut korda rakendatakse ekspertiisidepuhul, mida taotletakse alates 1. oktoobrist.

Tööealistele isikutele, kellele on puude raskusaste tuvastatudenne 1. oktoobrit, jätkatakse toetuse määramist endises suurusesmääratud tähtaja lõpuni. Puudega laste ja puudega vanaduspen-sioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaal-toetuste määramise korras muutusi ei ole.

Ka püsiva töövõimetuse taotlemiseks tuleb 1. oktoobrist pöör-duda pensioniametisse, mitte enam arsti poole. Siiski tuleb tähe-lepanu pöörata sellele, et viimasest arsti külastusest ei tohi ollamöödas rohkem kui kolm kuud, vanemate andmete korral ei saapüsivat töövõimetust tuvastada.

Muudatused töötati välja koostöös puuetega inimeste organi-satsioonidega.

Küsimuste korral palume pöörduda sotsiaalkindlustusametis-se infotelefonil 16 106.

ELI LILLES, pressiesindajatelefonid 626 9321, 5698 8110

e-post: Eli.Lilles@sm.ee, www.sm.ee

Kulupõletamine on keskkonnaministri määruse kohaseltkeelatud tegevus, ometi on hooletusest alguse saanudkulupõlengud kevaditi päästjatele suureks mureks.Seetõttu kutsub päästeteenistus maaomanikke üles kor-rastama oma maad just sügisel, et kevadised kulupõlen-gud ei ulatuks teie vara kallale. Ka sel aastal lõppes mitukulupõlengut väga traagiliselt. Valgamaal Helme vallashukkus kululeekides vanem naisterahvas, korduvalt olidohus elumajad ning hävisid mitmed kõrvalhooned. Sagelilevis põllult alguse saanud kulupõleng metsa alla. Niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuliväga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutaminekeeruline ülesanne isegi kogenud ning eritehnikaga va-rustatud päästjatetöötajatele.

Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti korda tei-nud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või kasuure tuulega elektriliinide kokkupuutest tekkinud sä-demetest põhjustatud kulupõlenguid. Ja miks mitte kanaabrile sügisest maade korrastust meelde tuletada , sesttule levik ei tunne maavalduste piire.2008. aasta 1. augustil jõustus keskkonnaministri määrus„Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutus-nõuded”, mis keelustab kulupõletamise pärast lumesulamist. Selle kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadelpärast lume sulamist ning lõpeb sügisel koos vihmasteilmadega. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eestimeteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut.

Lõuna-Eesti Päästekeskus

Riigimetsa majandaja RMKjätkab alates 1. juulist uuenenudtöökorraldusega. Senine metsa-de majandamise valdkond jagu-neb kolmeks: metsahaldus, met-samajandus ja puidu turustami-ne.

Juhtimise ümberkorraldamisepõhieesmärgiks on saavutadatöötajate spetsialiseerumise kau-du senisest parem riigimetsadehoidmine ja majandamine.

Muudatuste järel vastabRMK paremini muutunud olu-dele. Meie kliendid ehk puiduostjad ja meie partnerid ehk met-satöid tegevad töövõtjad on vii-mastel aastatel oluliselt muutu-nud. Samas on RMK juhtimis-struktuur püsinud muutusteta or-ganisatsiooni loomisest, 1999.aastast alates. RMK uuest struktuurist ja

Põlvamaal töötavatestinimestest

Metsahalduse valdkonna töö-tajate peamisteks ülesannetekson metsaressursi üle arvestusepidamine (metsakorraldus), met-sakasvatuse ja -kasutuse kavan-damine ning selle elluviimisekontrollimine, samuti RMKkeskkonnakorralduslik tegevus.

Metsakorraldusse Põlvamaaltöötajaid ei lisandu. Senist töödRMK metsakorralduse talitusekoosseisus jätkavad ToomasKiisküla ja Tauno Piho. Ametitvahetab Priit Kask, kelle üles-anne RMK kinnisvara osakonnamaakorralduse juhina on koguriigimetsamaa maakorraldusliketoimingute juhtimine.

Metsakasvatust ja -kasutusthakkab kavandama RMK Põl-vamaa metskond. Metskonda ju-hib metsaülemana Andres Seppja töötajaid on kokku seitse.Metskonna spetsialistina jätkabGalina Kinks.

Maakonna metskond on jaga-tud viieks metsniku tööpiirkon-naks ehk metsandikuks: Oravametsandiku metsnikuks on HelleMichelson, Räpina metsandikumetsnikuks Airi Varik, Ilumetsametsandiku metsnikuks AreOrion, Kiidjärve metsandikumetsnikuks Heiki Kund ja Erast-vere metsandiku metsnikuksVesta Rauba.

Suurenevad looduse hoidmi-seks ning elanikkonnale metsa-puhkuse veetmise võimalusteloomiseks tehtavad tööd. Senis-tele puhkemajanduse töötajatele

Tõnu Mustale, Tiia Ilmetile, HeliNestrale lisanduvad uues loo-dushoiu osakonnas Pilvi Saar,Kalle Kalamees ja Kalle Kannel.Legendaarse Ain Eriku mantli-pärijaks RMK Kooraste-Kiidjär-ve puhkeala juhatajana saab se-nine Aakre metsaülem Rein Ro-senberg.

Metsamajandust hakkab Põl-vamaal korraldama RMK Kaguregioon, tööpiirkonnaks on endi-selt viie maakonna – Põlva, Võ-ru, Valga, Tartu, Jõgeva riigimet-sad. Regiooni tegevust juhibRaivo Võlli. Regiooni keskusesjätkavad põlvamaalastena met-sakasvatuse juht Indrek Karolinja regiooni assistent Ene Tim-berg.

Regiooni metsamajandusliktegevus jaguneb kolmeks vald-konnaks. Raieid korraldavadtööjuhid-praakerid ja siin jätka-vad põlvamaalastest Velvo Mal-lene, Raul Leek, Ants Rätsep jaTanel Häidkind. Metsade uuen-damist ja hooldamist organisee-rivad metsakasvatajatena KaarelTiganik, Andrus Roosi ja VelloMitt. Metsamaterjalide tarneidmeie klientidele korraldavad lo-gistikutena Gunnar Pae ja Valdo

Rätsep. Metsamajandusregioonikoosseisus jätkavad ka kõik se-nised töölised. Kokku on regioo-nis 179 töötajat.

Puiduturustuse osakonnakoosseisus jätkavad spetsialisti-na Jaanus Reinvee ja assistendi-na Katrin Võlli. Ümberkorral-duste järel jäävad RMK konto-ritena kasutusele Ristipalo, Rä-pina ja Erastvere kontor. Ilu-metsa ja Kiidjärve hoone kujun-datakse ümber RMK loodus-keskusteks.

Traditsioonilise tegevusenajätkub küttepuude müük elani-kele, seda alustas RMK 15. au-gustist.

Küttepuude ostutellimustekorda tutvustame maakonnale-hes.

RMK uuenenud struktuuri jatöötajate kohta leiate lisainfor-matsiooni meie koduleheltwww.rmk.ee.

Uuenenud töökorraldusegaseonduvatele küsimustele olenvalmis vastama e-posti aadressilandres.sepp@rmk.ee või telefo-nil 676 7445.

ANDRES SEPP,RMK Põlvamaa metskonna

metsaülem

Erastvere metskonnast RMKErastvere kontorini

Lühenev päev, sajud, maha-langenud lehed ja esimesedöökülmad muudavad teeoludhalvemaks, seetõttu on praeguväga oluline, et iga liikleja teekskõik, et turvalisust tagada.

Sügishooajal peavad jalakäi-jad ja jalgratturid hoolitsema, etnad pimedal ajal liigeldes näh-tavad oleksid. Kahuks võib meieteedel näha inimesi, kes helkuritei kanna. Autojuhil on aga tume-dates riietes inimest väga raskemärgata. Jalakäija või jalgratturnäeb tuledega sõitvat autot jubakaugelt, ent autojuht märkabvalgustamata kaasliiklejat um-bes 30 meetri kauguselt. Kui au-tojuhti pimestavad vastassuu-nast läheneva sõiduki tuled võikui on sajune ilm, võib valgusta-mata liikleja veelgi rohkem var-ju jääda. Helkuriga jalakäija onlähitulede valgusel nähtav 130–150 meetri kauguselt. Sellinevahemaa jätab autojuhile aegareageerida. Jalgrattal peab ole-ma vähemalt ühe ratta mõlemalküljel kollane helkur, pimedaajal või halva nähtavuse korralsõites ees valge ja taga punanetuli või viimast asendav punanehelkur.

Helkur on kohustuslik pime-dal ajal ja halva nähtavuse kor-ral nii valgustamata maanteelkui ka asulates, kus puudub kõn-nitee. Helkur tuleks kinnitadariietele nii, et see oleks nähtavmitmest suunast; turvalisem on

kanda koguni kaht helkurit –mõlemal küljel kinnitatuna põl-ve kõrgusele. Võimaluse korralsoovitame kasutada helkurpae-lu, mida saab ülerõivastele õm-melda. Seda eriti laste puhul, keskipuvad rippuvaid helkureidkaotama. Helkur on odavaimelukindlustus. Selle soetamiselei saa küsimus olla rahas egamoes. Politsei eesmärk pole ja-lakäijaid ning jalgrattureid kim-butada, vaid tagada nende turva-lisus.

Sõidukiomanikud peaksidenne talve kindlasti üle vaatamaoma sõiduki tehnilise seisukor-ra: kas masinal on all korralikudja nõuetekohased rehvid, millis-es seisukorras on auto valgus-tusseadmed, kas esiklaas onterve ja kas klaasipuhastajadtöötavad. Autoga sõitma minnestuleb endiselt nii juhil kui kakõigil autos viibijatel kinnitadaturvavöö. Sõiduki liikumiskii-ruse valikul tuleb arvestada niiteeolusid, nähtavust, ilmastiku-tingimusi kui ka oma oskusi jakogemusi. Kindlasti tuleb jälgi-da liiklusmärke ning mitte ületa-da lubatud sõidukiirust. Meenu-tame sõidukijuhtidele, et märki-del näidatud kiiruse puhul on te-gemist suurima lubatud kiiru-sega, mitte aga kohustusliku kii-rusega.

Ohutut liiklemist kõigile!

SILVER HINTO,juhtivkonstaabel

RMK jätkab uuenenud töökorraldusega

Ole nähtav!

Pragunenud ja pühkimata korstnastvõi katkisest ahjust tungib tuli tuppa

Sügisel korrastamata ja niitmata maavaldusi laastab kevadel kahjutuli

Eelmisel õppeaastal algasBriti nõukogu toetusel koolijuh-tidele mõeldud koolitus „Koo-lijuhtide meistriklass”. Sain või-maluse sellel koolitusel osaleda.Eelmisel õppeaastal toimuskolm õppesessiooni, sellel sügi-sel viimane sessioon. See olieriti huvitav, sest toimus Kopen-haagenis.

Esimesel päeval viibisimeharidusministeeriumis, kus sai-me ülevaate Taani haridussüs-teemist, kutse- ja üldharidusest,hariduspoliitika üldsuundadest.Teisel päeval külastasime koole:jälgisime tunde, toimusid kohtu-mised õpilaste ja õpetajatega.12. klassi humanitaarklassi noo-red, kellega mina kohtusin, jät-sid väga meeldiva mulje. Nadrääkisid õppimisest ja koolikor-rast ning uurisid meie õppemee-todite, õpikute, eksamite kohta.

Järgmised kolm päeva möö-dusid ESHA (Euroopa kooli-juhtide ühendus) õpitubades.Palju mõtteid ja uusi ideid andisLego õpituba, kus korporat-siooni haridusprojektide juht

rääkis õppeainest nimega,,Lego” ja viis õpilast demonst-reerisid õpingute tulemust: robo-tit, mis oli legoklotsidest ehita-tud ning programmeeritud üles-andeid täitma. Põnev oli ka õpi-tuba ,,Eetiline koolijuhtimine”,kus tutvustati Euroopa koolijuh-

tide väljatöötatud eetikaprintsii-pe.

Tänan Briti nõukogu, kelletoetusel oli võimalik ennast Ko-penhaagenis koolitada.

MERIKE KASTE,Kanepi gümnaasiumi

direktor

Kanepi Teataja 3OKTOOBER 2008

Tänu Comeniuse elukestvaõppe programmi stipendiumiletäiendasin end möödunud suvelkaks nädalat Brightonis inglisekeele õpetajate kursusel „Eng-lish in the primary classroom”.Peale minu õppisid kursuselõpetajad Saksamaalt ja Portu-galist.

Lisaks igapäevasele õppetöö-le õnnestus külastada CarltonHilli algkooli ja tutvuda lähe-malt sealse koolieluga. Õpeta-jate töö tundus olevat lihtsamkui Eestis, sest neid abistasidtundides assistendid. Nad tegidjäreleaitamistööd ja tegelesidvajaduse korral probleemsetelastega. Näiteks on seal murekssee, et kõikide laste emakeeleksei ole inglise keel. Teisest rahvu-sest kaasõpilastesse suhtutaksesamas väga sõbralikult.

Nädalalõppudel korraldatiekskursioone ja nii sain lisaksBrightonile viibida Londonis,

kuulsates ülikoolilinnades Ox-fordis ja Cambridge`is ning Isleof Wighty väikesaarel.

Jäin kursusega väga rahulening loodan, et kolme aasta pä-

rast avaneb mul uus võimalusennast täiendada.

KRISTA KOOL,inglise keele õpetaja

Oktoober Kanepi gümnaasiumis

2. oktoobril loomakaitsepäe-va tähistamine, 1.-6. kl õpi-laste kohtumine Ülle Käsiku-ga loomade hoiu- ja tegevus-kodust. 2.-3. oktoobril 12. kl nädal.3. oktoobril õpetajate päevatähistamine, aktus.6. oktoobril 1.- 4. kl õpilastekäsipallivõistlused. 6.-7. oktoobril 6. kl nädal.8. oktoobril 1.-3. kl õpilasteloovuskonkurss, toolide kau-nistamine loodusliku mater-jaliga.9. oktoobril maakonna koo-linoorte murdmaateatejooks.9.-10. oktoobril 10.a kl nä-dal.10. oktoobril inglise keeleainepäev 9.-12. kl õpilastele.Kodutütarde, noorkotkasteorienteerumislaager Valgjär-vel. 10.-11. oktoobril Kanepinooremate kodutütarde võist-kond koosseisus HelenaLattik, Kristina Hiir, KarinaLehiste (6.kl) ja Kelli Nukk(7.kl) esindab Põlva kodutü-tarde ringkonda üleriigiliseskodutütarde matkamängusViljandimaal. 13.-14. oktoobril 2. kl nädal.16.-17. oktoobril 8. kl nädal.17. oktoober Võrumaa koo-lijuhid Kanepi kooli külasta-mas.17.-18. oktoobril kodutütar-de rühma õppelaager kooli-majas. 20. oktoobril lastekirjandusetähtpäev – Ellen Niidu luulelugemine. 24. oktoobril veerandilõpuaktus.30.-31. oktoobril osavõttnooremate kodutütarde (8-13a) maakondlikust õppe-laagrist.

AINO MÕTTUS, huvijuht

Osaleme KIKi projektis „Eritikeskkonnasõbralikud noorte-keskused”. Mõtleme säästlikeeluviiside võimalikkuse üle jaarutleme, kuidas anda vanade-le asjadele uus elu. Valmistamekasutatud mahla- ja piimapak-kidest rahakotte. Propageerimekeskkonnasäästlikku mõttevii-si. Lektor on kunstnik EppMargna.11., 18. ja 25. oktoobril disko-rite avatud huvialaring (juhen-dajad Tanel Pettai ja Chris Lie-bert).14. oktoobril kell 16 täiskas-vanud õppija nädala raameskoolitus „Õppimine – kellele jamilleks”, lektor on Terje Paes.Üritus toimub noortekeskuseruumides, kuid oodatud onkõik huvilised.17. oktoobril noortekeskuse 2.sünnipäeva tähistamine.18.-24. oktoobrini rahvusva-heline noorte koolitusprojekt,,Advanced training on projectmanagement” Varbuse kultuu-ri- ja hariduskeskuses. 21.-26. oktoobrini projekt,,European call 4 the youthparicipation” Slovakkias, osa-

levad Hip Kõiv, Kadi Seeme jaIndrek Korela.24. oktoobril väljasõit Põlvanoortekeskusse koroonaturnii-rile.25.-26. oktoobril kitarrikooli-tus.28.-29. oktoobril pidÏaama-pidu.29. oktoobril kell 14 aruteluEuroopa noorte tulevikuvälja-kutsete teemal.29. oktoobril kell 15.30 noor-teaktiivi koosolek „Sinu arva-mus loeb”. Oodatud on kõikliikmed ja teisedki noored, kestahavad noortekeskuse töökorraldamisel kaasa rääkida.Kui oled meie tegemistesthuvitatud, tule kohale või küsitäpsemat infot.30. oktoobril PÕMi maleva-laulude õhtu Kanepis.31. oktoobrist 2. novembriniPõlvamaa noorte diskoritekoolitus Kanepis. 31. oktoobril stiilipidu „Hal-loween”. Täpsem info ja registreerimi-ne noortekeskuses.

ANNIKA LADVA

25. septembril toimus Kane-pis jalgpalliturniir, kus kohtusidPõlva politsei ja Põlvamaa ava-tud noortekeskuste võistkonnad.

Turniirist võtsid osa kõikmaakonnas aktiivselt tegutsevadnoortekeskused. Osalesid kolmnoortekeskuste võistkonda jaüks politseinike võistkond.

Annika Ladva ütles, et kunanoortekeskustest oli palju osale-jaid, tõmmati loosi, kes omava-hel võistkonna moodustavad.Esimeses võistkonnas mängisidVeriora, Orava ja Räpina, teisesPõlva linna, Põlva valla ja Ahja,kolmandas Valgjärve ja Kanepinoored.

Esimene mäng toimus Põlvapolitsei ja Veriora-Orava-Räpinanoorte vahel. Bruno Rammo, A-kategooria kohtunik, otsustaskulli ja kirja visates, kes mängualustavad. Politseinikud ilmu-tasid ilmselget ülekaalu, põm-mutades palli noorte väravavõr-ku lausa viis korda, nende endivärav jäi puutumata.

Teine mäng oli Kanepi-Valg-järve ning Põlva valla, Põlva lin-na ja Ahja noorte vahel. Seekordalistasid Kanepi ja Valgjärvepoisid-tüdrukud vastase raskus-teta.

Kolmanda ja neljanda kohaheitlus tuli vägev. Uudishimuli-kele, kes tahavad teada, kas koh-tunikul ka kollane ja punanekaart taskus olid, võib öelda, etkollast kaarti nägi eriti lähedaltPõlva ja Ahja võistkonna vära-vavaht. Põhjus: vänged sõnadmängijate pihta.

Finaalis heitlesid esimese jateise koha pärast politseinikudning Kanepi ja Valgjärve noo-red.

Esialgu tundus, et mäng ontehtud, sest politseinike võist-konna pall leidis kaks korda teevastaste väravasse. Seisult 2:0aga õnn pöördus. Normaalaeglõppes viigiga 2:2. Algas penal-tite seeria. Veel oli noortel lootusmäng võita, sest vastased kõm-mutasid esimesed pallid väravataha võssa. Aga mis teha, lõpukstuli vastu võtta kaotus 4:3.

Põlva politseijaoskonna juh-tivkonstaabel Rainer Rahaseppoli üritusega väga rahul. Paljudnoored, kes varem on politseini-kega jaoskonnas kohtunud, olidpalliplatsil. ,,See ongi eesmärk:teha aktiivselt sporti, mitte nurgataga tühja panna,” lausus juhtiv-konstaabel.

Korraldada turniir, kus saa-vad kokku võimukandjad jamaakonna noored, on igati kii-duväärt idee. Ootame põnevuse-ga järgmisi kohtumisi.

Jalgpalliturniir toimus koos-töös Kanepi noortekeskuse ningPõlva politseijaoskonnaga.

Projekti toetasid Kanepi val-lavalitsus, Põlva maavalitsus,Põlva maakonna noortekesku-sed, Kanepi gümnaasium, Põlvapolitseijaoskond, Eesti ANK jahasartmängumaksu nõukogu.

Ülle Sillamäe,Kanepi valla kultuuri- ja

spordinõunik

Noorte ja politseinike jalgpalliturniir lõppes

politseinike napi võiduga

Taani lapsed tulevad kooli jalgratastel. Nii näeb koolima-jaesine välja hommikul. Foto: Merike Kaste

Kanepi gümnaasiumi neli jalgpallivõistkonda osalesidmaakonna koolide võistlustel.

Põlva maakonna meistritiitli võitsid 6.-9. klassi tüdrukud.Võistkonda kuulusid Deivi Koppel (6. kl), Sixtina Ladva jaEleri Pärna (7. kl), Jane Hiop, Helene Leht, LisanneTamm ja Kersti Veskemaa (8. kl) ja Helika Aigro ja HeretAdamson (9. kl).

KT

Krista koos kursusekaaslastega inglise keele koolitusel. Foto erakogust.

Oktoobrikuu noortekeskuses

Täiskasvanudõppija nädal

10.-17. oktoobriniSel aastal toimub 11. korda

täiskasvanud õppija nädal(TÕN). TÕNi eesmärk on an-da inimestele õpivõimalustekohta infot ning selgitada, etenese pidev ameti- ja hu-vialane täiendamine aitabelus edasi jõuda. Tunnusta-takse ka inimesi, kes on endjuba täiendanud. Täiskasva-nud õppija nädal on rahvus-vaheline ettevõtmine, mis onsaanud elujõu ligi 50 riigis.

Eestis toimub see tradit-siooniliselt oktoobrikuu teiselnädalal. TÕNi tänavune tee-ma on ,,Erinevad üheskoos –kultuuridevaheline dialoog”.Nädala tegevused on osaleja-tele tasuta. Üleriigiline ava-üritus ja täiskasvanuharidusefoorum toimuvad tänavu 10.oktoobril Võrus. Maakonnaaasta õppijate pidulik tunnus-tamine on Põlvas 14. oktoob-ril. Teist aastat järjest sõidabringi õpibuss, kus tööturu-ameti ja täiendusõpet pakku-vate koolide esindajad ningteised spetsialistid jagavadpersonaalseid õpisoovitusi.

Informatsiooni TÕNi üri-tuste kohta leiab veebileheltwww. andras.ee. Seal on kakohalikke üritusi korraldava-te maakondlike koordinaato-rite kontaktandmed.

TÕNi korraldab Eesti täis-kasvanute koolitajate assot-siatsioon Andras.

Kõiki TÕNi tegevusi toe-tavad Euroopa sotsiaalfond,haridus- ja teadusministee-rium ning hasartmängumaksunõukogu.

KATI KÄPP,ETKA Andras

projektijuht

Ka õpetajad õpivad

Koolijuhtide meistriklassis

Inglise keele õpetajate koolitus Inglismaal

Kanepi gümnaasiumi õpetajad on ka ise agaradõppijad.

Õpetajate täienduskoolituse võib tinglikultjagada sise- ja väliskoolitusteks.

Sisekoolitustel arutatakse aktuaalseid teemasidning laiendatakse silmaringi, kõik saavad ka omapositiivseid kogemusi jagada. Väliskoolitused onõpetajate endi valitud kursused ja eelkõige on needmõeldud ainealaste ja pedagoogiliste teadmiste jaoskuste täiendamiseks.

Sisekoolitustel täiendati oma oskusi projektikir-jutamises ja arvutikasutamises, õpiti oma häälthoidma ja kasutama, kuulati nõuandeid avalikuksesinemiseks ja pingetest vabanemiseks.

Lühikursustel täiendati end gümnaasiumi mate-maatikas, väitluste korraldamises, uurimistöödekoostamise juhendamisel, kirjandiõpetuse õpeta-mises, kirjandite hindamises, ajalehe koostamises,muusikaõpetuse õpetamises, noortelaagri korral-damises, arvuti kasutamisel õppetunnis, nahkehis-tööde tegemises ja muudel aladel kokku 1250 tun-ni ulatuses.

Õpetajad Helgi Vassilko ja Anne Kukk läbisid

pikema koolituse algõpetuse didaktikas. Käesole-val aastal jätkab Anne Kukk õuesõppe kursust,lisaks asus ta õppima parandusõppe õpetaja eriala.Maive Torop täiendas end logopeedilises töös jaõppis koos Piret Viiliga Gordoni õpetajate koolis.Piret Viil läbis koolijuhtide koolitusprogrammi,,Liidriks ei sünnita” ja alustas kevadel õpinguidharidusasutuste nõunike koolitusel, need jätkuvadsellel õppeaastal.

Merike Kaste lõpetas haridusasutuste nõunikukoolituse. Õpetaja Krista Kool läbis inglise keeleõpetajate ümberõppe ja täiendas oma keeleoskustInglismaal. Ella Põder lõpetas füüsikaõpetaja ma-gistriõppe ja omandas loodusteaduse magistrikraadi. Merike Luts õppis Tartu Ülikooli inglisekeele magistriõppes ning sooritas edukalt kõikeksamid ja arvestused, kirjutada jääb veel magist-ritöö. ·eila Mündi jätkas õpinguid doktoriõppes,need jätkuvad ka sellel õppeaastal.

Õppimine on Kanepi gümnaasiumi õpetajateelustiil.

PIRET VIIL,Kanepi gümnaasiumi õppealajuhataja

Tänapäeval liigub suur osa infost mood-said kanaleid pidi interneti vahendusel.Kanepi valla ametlik info on üles pandudvalla kodulehele www.kanepi.ee. Samallehel on viide: infoportaal. Kes on arvuti-ga suurem sõber, see on kindlasti sedagilehekülge sirvinud. Sealt võib leida pilteKanepi vanema ajaloo ja vaatamisväär-suste kohta. Infoportaalis on hulgaliseltviited Kanepi ja kanepilastega seotu koh-ta. Näiteks on sinna koondatud meediastartiklid, kus on juttu Kanepist või kanepi-lastest.

Samast leiab eraisikute telefonikataloogilingid, saab infot, millised majad, korterid,suvilad ja maatükid on Kanepi vallas müü-ki pandud, millised bussiliinid siit läbi sõi-davad. Kiiresti leiab üles ka Kanepi asutus-te koduleheküljed. Otsetee info juurdeon: www.kanepimaa. spaces.live.com.Infoportaali saab ka ise infot saata, selleksvõta ühendust valla arendusnõuniku EnnRuusmaaga. Info tel 797 6315, 503 6304, e-post: ennruusmaa@gmail.com, MSN enn@arendustugi.ee, Skype arendustugi.ee.

Meistritiitli pälvisid tüdrukud

Kanepi infoportaalist

Pokumaa külastuskeskus Pokukoda avati 12.juunil, pokukalendri järgi punase maasika päeval.Esimese nelja kuuga on külastatavus olnud ülla-tavalt suur: majaga on tutvunud üle 15 000 huvi-lise. Tagasiside on olnud väga positiivne. Muljeton avaldanud nii omapärane kaksikpokut meenu-tav maakivist müüride ja laudkatusega palk-hoone, maitsekas sisustus kui ka Edgar Valterilooming. Pokukojas on eksponeeritud kunstnikuõlimaalid, Pokuraamatu originaalillustratsioonid,autoriraamatute ainetel valminud nukud. Saabmeisterdada ja uurida Edgar Valteri kirjutatud-illustreeritud raamatuid. Loomulikult on endiseltvõimalik kolmel matkarajal loodusega lähemattutvust teha.

Alates sügisest tähistame pokukalendri täht-päevi: 21. septembril tähistas oma sünnipäevakõige vanem poku (kes küll osutus Puukoks), 5.oktoobril oli pokude kuuevahetuspäev, 29. ok-toobril on külmakrõpsupäev, 14. novembril mui-nasjutu vestmise päev, 12. detsembril kõige noo-rema poku sünnipäev. Tähtpäevaüritustel on las-tel võimalus pokudeks kehastuda, kaasa lööb kaPuuko.

28. novembri õhtul toimub Pokumaal tondijut-tude öö Juhan Jaigi lugude ainetel ja detsembristähistame soojade soovide aega.

Pilet maksab lastele 35, täiskasvanutele 50 japeredele 125 krooni. Kanepi valla koolideõpilastele on Pokukoja külastus õpilaspiletiettenäitamisel tasuta. Kohtumiseni Pokumaal!

ENA DRENKHAN,Pokumaa SA tegevjuht

4 Kanepi Teataja OKTOOBER 2008

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress: Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel 797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602 Võru.KANEPI TEATAJA

NOVEMBER94

Pärja Kongo Koigera küla

93 Veera PõderHeisri küla

91 Johannes Põder

Kanepi alevik

88 Friedrich Plado

Piigandi küla

87 Ella Patrael

Erastvere külaLinda Tagel Lauri küla

86 Dagi Mõttus Kanepi alevik

84 Kalju Roht Karste külaElla Rätsep Jõksi küla

Keena Helekivi Kanepi alevik

83Vilma Kurusk Põlgaste küla

82 Erich Rootslane

Kanepi alevikArnold Liivamägi

Kaagna külaKalju-Valentin Siinmaa

Karste küla Valter Sults

Erastvere külaLaine Lõo

Rebaste küla

81 Ester Kukk

Erastvere küla

80 Alfred Vesi

Põlgaste külaLaine Laan

Kanepi alevikEvi Kattai

Kanepi alevik

75 Alma Saarna Erastvere küla

70 Jaan Tiisler

Kanepi alevik

65 Linda HallerKoigera küla

60 Leonid Hani Erastvere küla

Maidu Kottisse Hurmi küla

Valentina Vidil Karste küla

Jelena Müürsep Peetrimõisa küla

VALTER TAGEL 8.02.1935–22.09.2008

Jõksi küla

OTTO JÕELUHT26.08.1930–29.09.2008

Erastvere küla

TAAVI LUSTI30.01.1989–27.09.2008

Kanepi alevik

TAIMI AVISTE7.09.1941–1.10.2008

Kanepi alevik

ELSA DANIEL9.02.1923–2.10.2008

Kooraste küla

Vastsündinud vallakodanikud

Kiirelt kasva ja harjudapüüa iga maailma imega!Elu ise sind endasse hüüab uue ilusa nimega.

Õnne ja tervist lastele javanematele!

Järgmine Kanepi Teataja ilmub novembris. Artikleid ootan vallamajja või e-posti aadressil kanepi.teataja@mail.ee. Tiiu Leppikus.

MÄLESTAME

Õnnitleme!Kaunimad õied, mis sügis saab luua,tahame sinule täna tuua.Põimida neisse särava päikese,õnnesoovi nii suure kui väikese.

Õnnitleme ning soovimetugevat tervist ja jõuduedaspidiseks kõikidele

sünnipäevalastele!

Kanepi vallavolikogu javallavalitsus

Kristofer Lond Kooraste küla

Kertu Akki Peetrimõisa küla

Gerlin Zoludev Kaagna küla

POKUKALENDRI TÄHTPÄEVADETÄHISTAMINE POKUMAAL

29. oktoobril külmakrõpsupäev; 14. novembril muinasjutu vestmise päev; 12. detsembril kõige noorema poku sünnipäev. 28. novembril kell 20 tondijuttude öö Pokumaal(Juhan Jaigi ainetel). 3.-21. detsembrini soojade soovide aeg (laste-gruppidele).Palume registreerida tel 5342 5054,lisainfo www.pokumaa.eeTähtpäevadel Pokukojas avatud ka kohvik.Pokukalendri tähtpäevade tähistamist toetavadVabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Is-land ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi va-hendusel, ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kultuuriüritused17. oktoobril sügispidu Põlgaste kultuurimajasansambliga Kondor, külas naabervalla tantsijad.31. oktoobrist – 1. novembrini Põlgaste kultuuri-majas Põlva maakonna segakooride laululaager,projektijuht Vaike Kottisse.1. novembril kell 21 Kanepi seltsimajas disko,muusikat mängivad noored diskorid diskorikoolist. 4. novembril kell 18 hingedeaja teelaud Kanepiseltsimajas.8. novembril hooaja avapidu Kanepi seltsimajas.14. novembril kell 20 Põlgaste kultuurimajas Ka-nepi valla põllumeeste lõikuspidu (kutsetega). Ülesastuvad Kihnu Poisid ja Peeter Kaljumäe. Info ArnoKakult ja Mati Kongolt ning Põlgaste kultuurimajajuhatajalt tel 797 3324 (Asta).Põlgaste kultuurimajas alustavad ringid tegevust14. oktoobrist.

Kanepi apteegis prillide tellimine retsepti alusel.Valik erinevaid raame. HINNAD SOODSAD.

Prillid kiiresti kätte.

1. oktoobril avati Kõllestevallas Otsa talus pidulikultHeinrich Marki sünnikodu tähis-tav mälestuskivi. Heinrich Marksündis 1. oktoobril 1911 Kõlles-te vallas Otsa talus. Ta oli EestiVabariigi eksiilvalitsuse (Root-sis) viimane peaminister vaba-riigi presidendi ülesannetes.Alghariduse sai ta Karaski küla-koolis, seejärel õppis Kanepikõrgemas algkoolis, Võru Õpe-tajate Seminaris ja Tartu Õpeta-jate Seminaris, lõpetas 1938. aTartu Ülikooli õigusteaduskon-na. Töötas algkooliõpetajana jaadvokaadina. Põgenes 1943 pur-jepaadiga Soome. Oli Eesti Bü-roo üks organiseerijaid ja pagu-lasajalehe Malevlane toimetaja.1944 läks Rootsi. Alustas seal

eesti koolide organiseerimist.Oli üks Eesti rahvusnõukoguasutajatest, 1951-79 selle pea-sekretär. Alates 12.01.1953 oliHeinrich Mark Eesti Vabariigiriigisekretär eksiilis, selleltkohalt määrati ta 1971 Vabariigieksiilvalitsuse koosseisu pea-ministri asetäitjaks. Alates 1.03.1990 oli ta eksiilvalitsuse pea-minister vabariigi presidendiülesannetes. Andis 8.10.1992EV Riigikogu istungil EV vast-valitud presidendile LennartMerile üle Vabariigi Presidendiinstitutsiooni, mida oli eksiilis50 aastat Eesti Vabariigi õigusli-ku järjepidevuse kindlustami-seks hoitud.

MILVI HIRVLAANE

Võimalus tellida matusekimpe ja pärgi

Kanepi alevi piires kohaletoimetamine tasuta.Matusekimp (ümar kunstlilledega) 80 kr. Matusekimp (piisakujuline kunstlilledega) 160 kr. Pärjad (suured keskelt auguga ja kunstlilledega) 260 kr.Lindi hind 15 kr.Tööd on suured, korralikud ja erilised. Suur valik lilli ja erinevaid salme lindile. Soovi korral on võimalik tutvuda pildimaterjaliga varemtehtud töödest. Töö kiire ja korralik! Tööde tellimine ja info tel 5690 9768, 797 7789 (õhtuti) Helin.

26. septembril tähistasoma 70 aasta juubelit ise-tegevuslane ja kultuurimajakoristaja Malle Järv.

Malle on 11 aastat tantsinudmemmede rahvatantsuringis, takuulub pensionäride huviklubiElulõng juhatusse ja on aktiiv-ne eakate üritustele kaasaja.Malle on MTÜ Põlgaste Maa-elu Seltsi käsitööringi liige,tema näputööna valmivad kau-nid kudumid. Ka on Malle Järvoma kodukoha kultuuripärandikandja. Tema neljast lapsestkolm elavad Põlvamaal.

Õnne ja tervist juubilarile! Soovivad

sõbrad Põlgastest

Oktoobrikuu kultuuriloolistkalendrit sirvides

Oktoobris tasub meenutada meie värvikate kultuuritege-laste tähtpäevi.

•105 aastat tagasi, 4. oktoobril 1903, sündis Erastverevallas Dominicus Leib. Ta lõpetas Kanepi kõrgema alg-kooli, Tallinna allohvitseride kooli 1926 sideohvitserina ja1929 kaadriohvitserina. Ta oli Kaitseliidu liige, autasusta-tud aukaitseliitlase käevõru ja Valgeristi teenetemärgiga.Töötas Kanepi, Põlgaste ja Erastvere mittetäieliku kesk-kooli sõjalise õppuse õpetajana 1944-46. Kinkis jaanuaris1941 oma telliskivivabriku hooned koos sisustuse ja tehni-kaga väärtuses 32 025 krooni (koos võlaga 12 200 krooni)Kanepi majandusühingule. Töötas hiljem Kanepi tarbijatekooperatiivis, ka esimehena 1950 (E. Kapten). Suri Kane-pis 29. juulil 1989.

•225 aastat tagasi, 8. oktoobril 1783, sündis KanepisGeorg Philipp von Roth, praost Johann Philipp von Rothiesimene poeg. Ta immatrikuleeriti nr 4 all taasavatud TartuÜlikooli. Oli aastatel 1810-1817 ülikooli eesti ja soomekeele lektor, esimese võru-tartukeelse ajalehe trükkitoime-taja, võru-tartukeelse aabitsa koostaja (ilmus Tartus 1814,lisatrükid 1815, 1817). Ta pidas kirjavahetust Rosenplänte-riga eesti keele küsimustes (kirjad Eesti Kirjandusmuuseu-mis). Suri Pilkuse mõisas 15. veebruaril 1817 ja on maetudVana-Otepääle Pilkusele Rothide perekonnakalmistule.Kõik meesliinis järeltulijad on õppinud Tartu Ülikoolis. Te-ma surma puhul sõitis Tartu Ülikooli rektor G. F. ParrotKanepisse J. Ph. v. Rothile ja Pilkuse mõisasse lesele kaas-tunnet avaldama.

•100 aastat tagasi, 9. oktoobril 1908, sündis Karsteskooliõpetaja Lydia Akkel. Ta töötas Kanepi koolis algklas-side, laulmise ja saksa keele õpetajana 1945-50, ka õppe-alajuhatajana 1946 ja internaadikasvatajana. Suri Tartus 7.veebruaril 2000.

•80 aastat tagasi, 15. oktoobril 1928, sündis Vana-Ants-las Kobela külas Maret Novek-Leis, Lusti algkoolijuhata-ja Karl Noveki tütar, Harri Leisi abikaasa, näitleja EvaNoveki õde. Töötas emakeeleõpetajana Erastveres, Vastse-Kuustes, Kanepis, õppealajuhatajana, raamatukoguhoid-jana. Oli Kanepi kultuuriloo hoidja, koolimuuseumi rajaja.Suri 15. aprillil 1993 Kanepis, maetud Mäe kalmistule.

•95 aastat tagasi, 19. oktoobril 1913, sündis Vana-Antsla vallas kirjanik Valev Uibopuu. Elas lapsepõlvesKaraskis emapoolse vanaisa Tinno talus, õppis 1923-25Karaski ja 1925-27 Kanepi kõrgemas algkoolis, kirjutasarvukalt proosateoseid, elas pagulasena Soomes ja Rootsis.Suri 18. märtsil 1997. Valev Uibopuu emaisa Johan Roht(1843-1931) oli Tinno talu rajaja. Tal oli neli poega, üksneist kirjanik Richard Roht. Pärandas 1924 talu Valeviemale Emilie Roht-Uibopuule (1886-1965). Valev on kirju-tanud: ,,…kõik, mis juhtus mujal, on ikkagi seotud Tinno-ga, mis andis mulle mu püüdlustes ja katsetamistes vajalikujulguse, kuna teadsin, et Tinno on mu kodu, ja võisin sinnaalati julgesti tagasi tulla.”

•165 aastat tagasi, 22. oktoobril 1843, sündis Miitaviskirjanik Theodor Hermann Pantenius. Tema sulest ilmus1885 „Die von Kellest”, eestindatud 1902 „Kõllesteomad”. Selles tõi ta esimesena ilukirjandusse Barbara vonTiesenhauseni kurva loo, kuulsaks kirjutas selle aga AinoKallas. Loo alusel on loodud Eduard Tubina muusikagaooper. Suri Leipzigis 16. novembril 1915.

•105 aastat tagasi, 30. oktoobril 1903, sündis Tsoorusjurist Julius Harju. Lõpetas Tartu Ülikoolis õigusteadus-konna, töötas Võrus, Põlvas, Kanepis advokaadina ja juristikonsultandina. Suri Kanepis 13. märtsil 1977, maetud Alakalmistule.

•175 aastat tagasi, 20./31. oktoobril 1833, sündis Vil-jandimaal Holstre vallas Pulleritsu koolimajas Mart Mitt.Ta oli üks rahvusliku liikumise silmapaistvamaid tegelasi,seltside juhtliige, hilisem Tamme valla Kiltre talu omanik,Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaid, asepresident, pre-sident, auliige, Eesti Kirjameeste Seltsi liige, Võru Põllu-meeste Seltsi (Kanepis) asutaja ja president, Valgjärve Põl-lumeeste Seltsi asutaja, Eesti Aleksandrikooli peakomiteeliige, Baltimaade suurpõllumeeste kongressi (1881) saadik.Ilukirjanduslikult on tema tegevust käsitlenud Oskar Kruusraamatus ,,Aeg atra seada”. Kirjandusmuuseumis on enamkui 1000 lehekülge tema käsikirju. Surnud 27. juunil/12.juulil 1912 Kiltrel, maetud Kambja surnuaiale.

MILVI HIRVLAANE

Pokukoda ootab üritustele