Kooliaasta on alanud ja õppetöö koolides hoo sisse saanud. Alljärgne-valt põgus ülevaade, mida on tänavu uut ja kuidas on esimesed koolinä-dalad läinud Abja Gümnaasiumis, Halliste Põhikoolis, Mõisaküla Koo-lis ja Kosksilla Algkoolis.

ABJA GÜMNAASIUMIS tänavu kooliteed alustanud 27 mudilasele jääb elu esimene koolipäev küllap alatiseks meelde, sest neile ulatas avaaktusel kingiks aabitsa Eesti Vaba-riigi president Toomas Hendrik Ilves. Head kooliaastat soovisid kõi gile veel Abja vallavanem Peeter Rahnel ja gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa.

Kool alustas tänavu 300 õpilasega (aasta tagasi 306), kel kooli alguseks olid kõik vajalikud õpikud-töövihi-kud olemas. Õpilastele jagavad tead- misi kokku 35 pedagoogi. Uus töö-taja koolis on huvijuht Küllike Perk-mann.

Direktor Jüri Ojamaa kinnitusel olid nii koolimaja, mille kolmas kor-rus suvel kapitaalselt remonditi, kui ka õpilaskodu õppeaasta alguseks valmis. Olemas on ka vajalik talve-kütus ja ollakse esimesel vajadusel valmis sooja andma.

Toitlustamine koolis algas 3. sep-tembril. Koolilõuna on kõigile õpi-lastele tasuta. Toitlustab kooli oma söökla.

HALLISTE PÕHIKOOLIS algas esimene koolipäev kirikus, kus koo-liperet õnnistas õpetaja Kalle Gaston. Järgnes aktus kooli aulas, kus esimene klass sai kätte aabitsad, tutvuti koo-li uue direktori Merle Hüva ja uute õpetajatega, kuulati vallavanem And-res Rõigase, volikogu esimehe Ene Maateni ja haridusosakonna esindaja Kaja Landi tervitusi ning kirjutati alla

koolirahu lepingule. Lastevanemate-le tutvustati e-kooli ja kooli sööklas maitsti pidupäevakooki.

Kokku istus tänavu koolipinki 115 õpilast – vaid 9 vähem kui eelmisel sügisel. I klassi, mida juhatab õpetaja Inga Tiirats, läks 9 last – 5 enam kui

mullu. Lapsi õpetab kokku 16 erialase ettevalmistusega pedagoogi. Uued õpetajad on Tiiu Savi (bioloogia, geograafia, loodusõpetus), Marita Jeršova(vene keel), Kalle Gaston (religiooniõpetus),Maiu Udalov (ing-lise keel), Jelena Hein (matemaatika) ja Aili Šmidt (inglise keel).

Alates sellest õppeaastast alustavad koolis tööd lisaks senistele muusika-, tantsu- ja spordiringidele ka erinevad aineringid. Alates käesolevast õppe-aastast liituti e-kooliga.

Vajalikud õpikud ja muud õppe-vahendid olid kooli alguseks olemas, kusjuures töövihikud said õpilased tasuta. Ka koolimaja oli korras – va-hetult enne majas käinud tervisekait-sekontroll ei leidnud sealt ühtegi puu-dust. Suvel remonditi juurvilja hoiu-ruum, õppevahendite hoiuruum, õp pealajuhataja kabinet, värviti I ja II korruse fuajeed ning uuendati koo-limaja välistreppe, septembris jäi teha veel vaid majandusruumidesse viiv trepp ja sissekäik. Tuleval aastal alus-tatakse tõenäoliselt võimla ehitust.

Külmamuret direktor Merle Hüva kinnitusel kooliperel karta pole, esma-ne soe lasti majast läbi juba esimesel koolinädalal. Kütte ostab vald Avo-term OÜ-lt.

Kõik õpilased saavad tasuta oma kooli sööklas valmistatavat koolilõu-nat. Algselt 10-kroonisele koolilõu-nale on vallavalitsus otsustanud hakata maksma juurde veel kolm krooni. Lisandub tasuta koolipiim.

Mõisaküla Kooli I klass esimesel koolipäeval oma õpetaja Lilli Kaskelaineniga. MEELIS SÕERDI foto

Mõisaküla Kooli auõpetajad (esireas vasakult) Valdiku Pilt, Luule-Eha Sults, Alma Ilison ja Aavo Kikas kooliaasta avaaktusel.

MEELIS SÕERDI foto

Peoperenaine oli juubilar Aino Nugis

Suvelõpupeol 31. augustil Uue-Karistes oli peategelaseks nooruslik juubilar, Halliste valla aukodanik Aino Nugis.

Uue-Kariste – Rimmu näitering mängis suvelõpupeol Uue-Kariste rah-vamaja laval täies mahus Milvi Andrese estraadinäidendi “Reisile sinuga”, millest vallapäevade näitemänguõhtul Hallistes ja teatripäeval Kuhjavere oli ette kantud vaid esimest osa. Näidendi lavastas ja selles naerutas publikut koos noorematega samal päeval 80. sünnipäeva tähistanud Aino Nugis.

Näitemängule elasid Uue-Karistes kaasa ja tänasid pärast etendust nii lavastajat kui truppi Kuhjavere teatripäeva ja külaelu eestvedajad Romeo ja Urve Mukk ning näidendi autor, Kõpust pärit pensionieas Milvi Andres.

ALGAS UUS KOOLIAASTAALGAS UUS KOOLIAASTA

Õnnitleme aupedagooge!Mõisaküla Keskkooli viimase, 30. augusti õppenõukogu koosoleku ot-

susega anti kümnele Mõisaküla Keskkoolis vähemalt 25 aastat töötanud ja sealt pensionile siirdunud ning praegu veel (alates 1. septembrist 2007 põhikoolina tegutsevas) Mõisaküla Koolis töötavale õpetajale-pensionärile Mõisaküla Keskkooli aupedagoogi nimetus.

Mõisaküla Keskkooli aupedagoogid on: Alma Ilison (õpetaja aastail 1944–1984), Lehte Palu (1954–2000), Helga Sams (1955–2005), Tiiu Mahlapuu (1960–2004), Agu Kikas (1967–2001 – postuumselt), Valdiku Pilt (1961–1980, 1989–2005), Aino Lääts (1977–2004), Luule-Eha Sults (1966– ...), Lehte Olts-meier (1973– ...) ja Aavo Kikas (1976– ...).

ÕNNITLEME! Mõisaküla LinnavolikoguMõisaküla Linnavalitsus

Mõisaküla Kool

Pidu rahvamajas algas kaminasaalis aukohale istuma seatud Halliste valla aukodanikust juubilari Aino Nugise õnnitlemisega. Väsimatut ideede al-gatajat, oskuslikku ja järjekindlat projektide kirjutajat ning Rimmu külaelu hinge pidasid lillede, kingituste, soojade sõnade ja kallistustega meeles vallavolikogu esimees Ene Maaten, vallavanem Andres Rõigas, piirkonna seltsielu eestvedajad, kolleegid valla raamatukogudest jt. Õnnitlejaile tänuliku juubilari kaetud peolauas head-paremat maitstes kuulati Maarja Pälsingu esituses tema rahvalikku ajakajalist värsiloomingut. Meelis Sõerd

Pärast etendust tänati näidendi autorit Milvi Andrest (vasakul) ja lavastajat Aino Nugist (paremalt teine). MEELIS SÕERDI foto

Abja Gümnaasiumi I klassi õpilastele kinkis esimesel koolipäeval aktusel pühendusega aabitsa Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. MEELIS SÕERDI foto

MÕISAKÜLA KOOL alustas täna-vu 1. septembril põhikoolina, mida juhib direktorina Maire Raieste. Koo-lis on 70 õpilast, neist I klassi astus 10 õpilast. (Möödunud sügisel alus-tanud 92 õpilasest lõpetas tänavu ke-vadel IX klassi 10 ja keskkooli viimase lennuna XII klassi 10 õpilast.).

Koolis töötab tänavu 18 pedagoogi. Uued õpetajad on 0,5 ametikohaga eripedagoog-nõustaja Margit Jaanson Noorhani I klassi kehapuudega laste klassi õpetajana ja 9. klassi ühiskon-naõpetuse õpetaja Rein Schihalejev. Kolmel päeval nädalas töötab teise kooliraamatukoguhoidjana Evi Ois-sar Mõisaküla Linnaraamatukogust. Lapsepuhkusel olevat ajalooõpetajat Maile Kreevsi asendab õpetaja Tõnu Pruli.

Koolipsühholoog Jaanika Kutti lap-sepuhkuse ajaks ootame veel (koo-li-)psühholoogi kvalifikatsiooniga asendajat!

Suvevaheajal remonditi koolimaja üks koridor ja kohendati ning värviti teisi ruume. Kooliaasta algul lõpetati uue koolitusklassi remonditööd. Ter-visekaitse hinnang kooliks valmisole-kule oli direktor Maire Raieste sõnul väga hea.

Ees ootavatest töödest kõige oluli-semaks nimetas direktor tulekahjus hävinud viilhalli tagaseina ja uste renoveerimist ning tuletõrjesignali-satsiooni paigaldamist.

Mõisaküla linna ja kooli küttev SW Energia OÜ on valmis alustama kooli kütmist kohe, kui temperatuur ruumides langeb alla tervisekaitse poolt kehtestatud nõuete. Pois-te tööõpetuse maja on puuküttel. Seda on juba köetud. Talveküte on olemas.

Õpilaste toitlustamine algas 1. sep-tembril pidupäevakringli ühissöömi-sega, koolilõunaga alustati 3. septemb-ril. Koolilõuna maksab sel aastal 15 kroo ni, millest 10.80 krooni tasub kõi gi õpilaste eest riik ja 4.20 krooni ko ha lik omavalitsus. Toitlustab FIE Si naida Valdas.

KOSKSILLA ALGKOOLIS õpib sel

õppeaastal 11 last kahes klassis. Liit-klassid on I–III ning IV ja VI. Esi- meses klassis õpib kolm koolijütsi. Kooli juhataja Eda Niin ütles, et õpe-tajad on jäänud samaks, kuid tun-nikoormused on õpilaste vähesuse tõttu väiksemad.

Riigi hüvitatava koolilõuna mak-sumus on 10 krooni, millele Hallis-te vald hakkab omalt poolt juurde maksma 3 krooni. Suve jooksul val-mis koolimajas duširuum. Koolimaja köetakse vastavalt ilmastikule, et seal oleks mõnusalt soe.

Meelis Sõerd

Kunagise Külmanõmme talu maal asuva Abja valla suurima kivi näitas kätte Andrus Sarapuu (pildil). MAREK RAHU foto

ABJA VALLAVOLIKOGU• (22. VIII) tegi muudatusi val-

la eelarvesse, suurendades kokku 617 917 krooni võrra laekumisi sihtfi-nantseerimise arvel ja samas summas ka eelarve kulusid;

• algatas pärimise Rita Kulboki pärandvarale (2-toaline korter Abja-Paluoja linnas Nuia tee 3–18);

• tunnistas peremehetuks varaks Laatre külas asuvad Rängeli ja Ma-saku ning Penuja külas asuvad Raud-sepa talu hooned;

• otsustas taotleda Abja valla omandisse Põlde külas Juusta maa-üksusel asuva krossiraja aluse ja sel-le teenindamiseks vajaliku maa ligi 12,59 ha sotsiaalmaana;

• tunnistas kehtetuks Abja Vallavo-likogu otsuse nr 148 20. aprillist 2007 “Abja valla vallavara võõrandamine” ja lubas vallavalitsusel võõrandada otsustuskorras hoonestatud kinnis-tu katastritunnustega 10701:003:0018 Rohu tn 3 Abja-Paluoja linnas hinna-ga 300 000 krooni Merit Mõttusele;

• lubas vallavalitsusel võõranda-da otsustuskorras korteriomandi kinnistu nr 2918739 Abja-Paluoja linnas Staadioni tn 2 majas reaalosa korterile nr 4 hinnaga 230 000 krooni Eha Jaksurile;

• volitas vallavalitsust seadma Abja-Paluoja linnas Põhja kinnistu jagamisel tekkinud maaüksuste val-lapoolsed müügitingimused ehituse alustamiseks, müügilepingute sõlmi-misel Põhja maaüksuse võõrandami-sel ostueesõigusega koormamiseks ning maaüksuste ostul-müügil ostu-hinna tasumise korra muutmisel;

• muutis osaliselt Abja Vallavoliko-gu 2006. aasta 25. mai otsust nr 64 “Vallavara omandamine”;

• otsustas kompenseerida eelarve-listest vahenditest Christi Lõhmusele üürilepingu alusel kasutatava Abja-Paluoja linnas Tikuti 3–6 asuva korteri soojakuludest 30 protsenti;

• andis vallavalitsusele loa kahe korteriomandi soetamiseks Abja-Pa-luoja linnas tingimusel, et ühe kor-teriomandi ostuhind ei tohi ületada 150 000 krooni;

ABJA VALLAVALITSUS• (6. VIII) sõlmis AS-iga Tootsi

Turvas katlamaja rendi- ja väljaos-tu- ning soojatarnelepingu;

• eraldas vastavalt laekunud avaldustele MTÜ Abja Koolituskes-kusele 1364 krooni projekti “Abja-Pa-luoja – Mulgimaa pealinn” omaosa-lusena ja 5000 krooni motosportlase Elary Talu sõiduks Bulgaariasse MM-võistlustele 12. augustil;

• kinnitas 1. augustil toimunud Abja vallale kuuluva Abja-Paluojal Rohu tn 3 asuva kinnistu võõranda-mise enampakkumise teistkordselt nurjunuks;

• kinnitas 1. augustil toimunud Abja vallale kuuluva Abja-Paluojal Pärnu mnt 55 asuva kinnistu mõtte-lise osa võõrandamise enampakku-mise võitjaks Raido Ruusi summaga 30 000 krooni;

• maksis juulikuu eest toimetule-kutoetust 10 taotlejale kokku 10 667 krooni ja üksikema toetust ühele taotlejale 200 krooni;

• (27. VIII) kompenseeris avaldus-

te alusel valla eelarvevahenditest üle-vaatusel “Värvid valda” osalenuile kulutuste katteks kokku 2213 kroo-ni, katusevahetuse kulutuste katteks neljale taotlejale kokku 12 000 kroo-ni ning MTÜ Abja Koolituskeskuse noorgiididele transpordikulude osa-liseks katteks osalemisel võistlusel Saaremaal kokku 534 krooni;

• seadis vallapoolsed müügitin-gimused müügilepingute sõlmimi-sel Abja-Paluoja linnas asuva Põhja maaüksuse võõrandamisel;

• väljastas kasutusloa Viktor Re-bole Abja-Paluoja linnas Männi 14 asuva elamu kasutamiseks;

• maksis toimetulekutoetust au-gustikuu eest 10 taotlejale kokku 10 502 krooni, täiendavat toimetu-lekutoetust 11 taotlejale kokku 8788 krooni, üksikema toetust ühele taot-lejale 200 krooni ja toetust peredele ning lastele kokku 13 026 krooni;

• (3. IX) väljastas kirjaliku nõus-oleku ehitise tehnosüsteemide muut-miseks Bal Rock OÜ-le puurkaevu ehituseks Atika külas Koobamäe talus;

• väljastas ehitusload alljärgnevalt: Aaron Projekt OÜ-le külalistemaja püstitamiseks Abja-Paluoja linnas Pärnu mnt 45, Jaotusvõrk OÜ-le Abja kultuurimaja väliskilbi toitekaabli pai-galdamiseks Abja-Paluoja linnas Aia tn 24 ja Abja Vallavalitsusele biopu-hasti MRP-300 rekonstrueerimiseks;

• väljastas raieloa OÜ Abja Elamu-le kahe kasepuu ja ühe kasepuuharu raiumiseks, mis asuvad Abja-Paluoja linnas Staadioni tn 2 ja 4 haljasalal.

HALLISTE VALLAVOLIKOGU• (13. IX) kuulas ära valla noor-

sootöötaja Sille Tarsi aruande oma aastase tegevuse kohta;

• otsustas esitada Halliste Põhikoo-li võimla rajamise projekti kohalike avalike teenuste arendamise meet-messe ja volitas vallavalitsust koos-tama ja esitama eeltaotlust vastavalt programmi reglemendile;

• otsustas osaleda EL-i Ühtekuu-luvusfondi projektis “Viljandimaa veemajandus-projekt” kogumaksu-musega 28 840 147 krooni ning näha ette projekti omafinantseeringu valla eelarves;

• korraldas valla 2007. aasta lisa-eelarve esimese lugemise;

• korraldas valla arengukava aasta-teks 2008-2018 esimese lugemise;

HALLISTE VALLAVALITSUS• (21. VIII) kinnitas augustikuu

toimetulekutoetuse saajate nimekirja summas 4813 krooni;

• tegi muudatusi valla eelarves;• tunnistas pakkumisel Halliste

Põhikooli võimla projekteerimiseks edukaks OÜ K&M Projektibüroo hin-napakkumise summas 547 520 krooni ja andis volitused vallavanemale le-pingu sõlmimiseks;

• (5. IX) kinnitas septembrikuu hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 13 360 krooni;

• lubas maksta toiduraha valla põhikooliõpilastele lisaks riigi poolt makstavale 10 kroonile 3 krooni päe-vas ja gümnaasiumiõpilastele seni makstud 6 kroonile lisaks 4 krooni päevas;

• määras projekteerimistingimus-ed Halliste alevikus Viljandi mnt 4 asuva elamu ning Halliste vallas asu-vate vee- ja kanalisatsioonitorude re-konstrueerimise projekteerimiseks;

• eraldas avalduse alusel 5000 krooni Arvo Kaljapulgale osalemi-seks 14.–20. oktoobrini jõutõstmise MM-võistlustel Austrias.

MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS

• (28. VI) kuulutas Mõisaküla elaniku ja kaitseväelase Kalle Torni hukkumise tõttu Afganistanis välja Mõisaküla linnas ühepäevase leina Kalle Torni matusepäeval, 4. juulil 2007 (Toimetaja palub vabandust vale kuupäeva sattumise pärast eelmisse leh-te.);

• (9. VIII) kiitis heaks Mõisaküla lasteaia koostatud projekti “Täna-päevane õpikeskkond” ja projekti rahastamistaotluse esitamise Ha-sartmängumaksu Nõukogule, samuti projekti linnapoolse kaasfinantsee-ringu summas 29 000 krooni;

• lubas Mõisaküla Linnahooldusel maha võtta kaks lehtpuud Kivi tn 21 krundiga piirnevalt haljasalalt;

• kehtestas Mõisaküla Koolis koo-lilõuna arvestuslikuks maksumuseks 15 krooni;

• moodustas Mõisaküla Kooli per-sonali koosseisu eripedagoog-nõusta-ja 0,5 ametikohta alates 1. septembrist 2007;

• (22. VIII) otsustas jagada Mõisa-küla linnas elavatele lastega peredele ja pensionäridele makarone 1 kg ühe inimese kohta;

• otsustas maksta ühekordset ra-nitsatoetust 800 krooni peredele, kus laps asub õppima 1. septembrist I klassi ja ta on kantud Mõisaküla linna elanike registrisse;

• määras ja maksis välja augusti-kuu toimetulekutoetused summas 4788 krooni;

• kinnitas Pärnu tn 43 ja 45 hoone-te esise kõnnitee plaatimistööde te-gijaks Pluton Finants OÜ hinnapak-kumisega 109 999,60 krooni;

• otsustas tellida täiendavad linnatänavate teehoiutööd Sakala Teed OÜ-lt J. Sihveri tn (1090 m²) tee alu-se ehituseks ja pindamiseks graniit-killustikuga ning Soo tänava tolmu-tõrjeks hinnapakkumisega 121 151 krooni;

• (30. VIII) andis nõusoleku Rah-va Raamatu AS-i rändkauplusele kaup lemiseks Mõisaküla linna kesk-väljakul vastavalt graafikule alates 1. septembrist 2007 kuni 31. septemb-rini 2008;

• (6. IX) lähetas linnapea Ervin Tambergi 8.–13. augustini tööreisile Saksamaa Liitvabariiki Bippeni val-da, tutvumaks dresiiniturismi aren-damise projektiga edasise koostöö eesmärgil;

• eraldas eelarvevahenditest kokku 4978,20 krooni kaheksa lapse sõidu-kuludeks nende osalemisel Remniku laste- ja noortelaagris;

• lubas Mõisaküla Linnahooldusel maha võtta kolm kuivanud lehtpuud Pärnu tn 34 asuvalt haljasalalt;

• määras ja maksis välja enam-makstud maamaksu kokku 7076,50 krooni.

OMAVALITSUSKROONIKAT

Mille eest pälvis õisulane Edgar Puidet erilise austusavaldusena Halliste valla aukodaniku nimetu-se, tema aukodaniku kandidaadiks esitanud Kaarli Naisseltsi liige Kai Kannistu?

“Kaarli Naisseltsi üldkoosoleku ettepanekul omistas Halliste Val-lavolikogu Edgar Puidetile tänavu 14. juunil valla aukodaniku austava nimetuse mitmekülgse panuse eest kodukandi elu edendamisel.

Edgar Puidet on sündinud, kas-vanud ja peab oma pensionipõlve oma kodupaigas, endise “Säde” kolhoosi mail. Tema pere küüditati metsavenna varjamise eest Sibe-risse, Edgarile määrati karistuseks 25+5 aastat. Ta oli väga leidlik, os-kas ennast seal elus hoida ja naasta kodumaale.

Edgar on olnud Õisu piirkonna kultuuri- ja majanduselu juhte. Ta töötas vanas Kaarli rahvamajas, kus lavastas näidendeid, mängis neis, laulis ansamblites ja mängis pilli. Alates 1993. aastast on ta olnud ak-

tiivne Õisu Pensionäride Ühenduse juht. Kui Edgar seltskonnas sõna võtab, ei ütle ta palju, kuid on täpne ja tabav.

Ta tantsib segatantsurühmas “Jor-jen”, on abivalmis, südamlik kaas-inimeste vastu.

Edgar on kohalik puutöömeister – tal on oskus meisterdada esemeid puulusikast viisikandleni. Edgar on rahvameditsiini tundja, kandja ja edasiandja – korjab ravimtaimi ja kee-dab nendest hädalistele ravimeid.

Suhe looduse ja mesilastega on tal sama tugev kui lastega. Õisu piirkon-na lapsed saavad Edgari laudas osa tema tööoskustest ja maailmanäge-misest. Lapsed käivad Edgari lugusid kuulamas ja temalt töötegemist õp-pimas.”

Küsitlenud Meelis Sõerd

Edgar Puidet (esiplaanil) osali-sena 2005. aastal Õisu mõisapäeva-del mängitud August Kitzbergi ühe näidendi vabaõhulavastuses.

MEELIS SÕERDI foto

Aukodanik Edgar Puidet on Õisus maa sool

Võidukad Mulgimaa noored võistlustules fotojahil Tallinnas. TÕNIS LIIBERI foto

Mulgimaa noored võitsid Tallinnas fotojahi

Viljandimaad esindanud Abja ja Mõisaküla koolinoored võitsid 12. augustil Tallinnas rahvusvahelise noortepäeva tähistamiseks korraldatud maakondadevahelise fotojahi.

Võidukasse Viljandimaa võistkonda kuulusid fotojahil Kädy ja Kätlin Kam-pus ning Tõnis Liiber Abja Gümnaasiumist ja Anjuta Pervušina, Kristi Pais, Vladislav Oništšenko ja Karl Õun Mõisaküla Keskkoolist. Neid olid innus-tamas noorsootöötajad Maie Bratka Abjast ja Marina Raid Mõisakülast.

Iga võistkond sai kaasa legendi, ülesanded ning digifotoaparaadi. Ette antud aja jooksul tuli üles leida võimalikult palju paberfotodel kujutatud kohti Tallinna vanalinnas ning juhiste järgi neid pildistada. Pildile pidid jääma ka võistkonna liikmed. Hinnati just loomingulisust ja julgeid ideid.

Abja valla noorsootöötaja Maie Bratka sõnul võisteldes algul käidi, hiljem juba joosti mööda Tallinna vanalinna. Abi oli lubatud küsida ja ka saadi heatahtlikelt linlastelt. Kasu oli ka eelneva kodutööna teabematerjalide abil Tallinna vanalinnaga tutvumisest.

Tallinnas Tammsaare pargis avatud telgis peetud suurel vabaõhuüritusel võis igaüks leida endale midagi meelepärast. Võiduauhinnaks said kõik Mulgimaa noored bowlingu-pääsme endale ja lisaks viiele sõbrale kuni 31. novembrini. Meelis Sõerd

Külateatrid kohtusid taas Kuhjaveres

Kolmandatel külateatrite päevadel Kuhjaveres osales Halliste vallast tänavu kolm näitetruppi.

Tänu vallavalitsuse toele sõitsid Halliste vallast Kuhjaverre Halliste Kü-lateater ja Mulgi küla näitering “Vuntsid” Tea Kartau juhendamisel ning Rimmu – Uue-Kariste Naisseltsi näitering Aino Nugise juhendamisel. Kokku osales Viljandimaalt viis truppi.

Kuhjaveres võtsid meid vastu Urve ja Romeo Mukk. Tore on see, et sealsetel teatripäevadel saab iga osavõtja näidata end julgelt vastavalt võimetele, sest mingit paremusjärjestust ei selgitata. Inimestele, kes löövad kaasa näiteringis, on see ju tähtis väljund ka suhtlemiseks ja vahelduseks argielule. Kutseliste teatrite tasemele me ei küüni ning see pole ka meie eesmärk. Seevastu jääb meile see kõige suurem rõõm – isetegemise rõõm.

Sügisel alustavad näiteringid jälle tööd ning ootavad oma endisi ja ka uusi liikmeid. Tea Kartau

Abja valla suurim kivi asub Külmanõmmel

MTÜ Kodukuru väljakuulutatud kivikonkursi tulemusena selgus, et Abja valla suurim kivi asub Veskimäe külas endise Külmanõmme talu maadel. Andrus Sarapuu kättejuhatatud kivi ümbermõõt on 15 ja kõrgus 2,7 meetrit.

Suuruselt teine kivi asub Veelikse teeristis. Kivi kätte juhatanud Marek Rahu mõõtmistulemuste põhjal on selle ümbermõõt 14 ja kõrgus 2 meetrit. Tauri Õiguse leitud kivi ümbermõõduks on 13,8 ja kõrgus 2,5 meetrit. Kivi saab näha, kui sõita Mõisakülast Jäärja poole.

Suur tänu kõigile osalenutele, eriti aktiivsetele Laatre küla elanikele. Kaasalöönutele preemiaks lubatud ühine piknik ja kanuusõit said teoks 28. juulil.

MTÜ Kodukuru järgmiseks eesmärgiks on valla suuremate kivide tähis-tamine. Marek Rahu

Mõisaküla koolipoisid said tuletõrje aastapäeval linna päästemees-konna juhi Roman Elblausi (paremal) loal istuda Leegi Liisu nimelise päästeauto rooli. MEELIS SÕERDI foto

Abja Muusikakooli uus direktor Heiki Vungi ulatas õppeaasta avaaktusel õpetajatele lilleõie. MEELIS SÕERDI foto

Abja Muusikakool alustas oma 47. õppehooaega uue direktori Heiki Vungi juhtimisel kontsertaktusega 3. septembril.

Muusikakoolis õpib käesoleval õppeaastal 87 õpilast, keda õpetab 11 õpetajat. Esimesse klassi astus tänavu 11 last: klaveri erialale Kirke Kask (õpetaja Olev Raal), Eliisa Raal (Ruth Mõttus) ning Raili Narusson ja Liis-Kristiin Närska (Tiiu Jõgi), saksofoni erialale Ly Metsaroos (Ants Lääts), plokkflöödi erialale Kadi Pihlak ja Kärt Purge (Helmi Värk), kitarri erialale Elisabeth Rõigas, Janek-Jürgen Tammai ja Kätlin Tiidu (Ants Lääts) ja akordioni erialale Martin Raidlepp (Valdo Värk).

Uue direktorina võttis avaaktusel vastu õnnitlusi koo-lipere, valla ja Abja Gümnaasiumi poolt Heiki Vungi. Ta on lõpetanud Abja Muusikakooli 10. lennus 1974. aastal trompeti erialal Kalju Terrase õpilasena ning töötanud viimased kaks aastat samas kitarriõpetajana. Kitarri ja trompetit õpetab ta direktoriameti kõrvalt ka edaspi-di.

Rõõmustavana väärib siinkohal märkimist, et prae-gustest Abja Muusikakooli õpetajatest on sama kooli

vilistlased enam kui pooled: lisaks esimesele vilistlasest direktorile Heiki Vungile veel Olev Raal (2. lend, 1966), Ants Lääts (11. lend, 1975), Kadi Kask (14. lend, 1978), Vil-ja Vister (21. lend, 1985) ja Endel Purju (22. lend, 1986).

Direktor Heiki Vungi ütles rahuldustundega, et muu-sikakooli kolm klassiruumi said suvise remondi käigus uued uksed ja elektrisüsteemi. Möödunud aastal tehti kapitaalremont klaverile, osteti juurde kolm uut akor-dioni ja heas korras pruugitud puhkpille.

Samas pani direktor lapsevanemaile südamele, et nad kontrolliksid, kas neil pole eelmisest õppeaastast jäänud võlgnevusi. Rahule ei jäänud direktor ka tõsiasjaga, et hetkel moodustavad peaaegu kogu õpilaskontingendi Abja ja Halliste valla lapsed. Rohkem praegusest paarist muusikaõppurist soovinuks direktor kooliperre õpilasi ka Mõisakülast.

Muusikakooli ja lapsevanemate kontaktide tihen-damiseks ja edasise koostöö ladusamaks muutmiseks on koolil alanud õppeaastal kavas avada oma interneti kodulehekülg.

Meelis Sõerd

MUUSIKAKOOL ALUSTAS UUE DIREKTORIGA

Päästekomandodes oli lahtiste uste päev

Organiseeritud tuletõrje 88. aastapäeva puhul said huvilised lahtiste uste päeval, 14. septembril näha Lõuna-Eesti Päästekeskuse päästekomandosid. Abjas ja Mõisakülas olid uudistamas lapsed.

Abja tugikomandol käis komando pealiku Enno Liiberi sõnul hommikul külas Abja lasteaiapere. Mudilastele jagati päästetelefoni numbriga 112 komp-vekke ja emadele-isadele viimiseks tuleohutuseteemalisi trükiseid. Põnevust pakkus tutvumine päästeautode ning nende juurde kuuluva päästetehnika ja -varustusega.

Mõisaküla eraldipaikneval meeskonnal käisid külas Mõisaküla Kooli alg-klasside õpilased. Ringkäigu hoones tegi ja laste ning õpetajate küsimustele vastas Mõisaküla meeskonna juht Roman Elblaus. Poisid said panna pähe nii tänapäevase kui ka kapi otsast võetud vanu vaskkiivreid ning proovida ette hapnikumaski. Katsuti järgi ka vanaaegse käsipumbaga töötamine. Põnev oli istuda päästeauto roolis.

Pärast tutvumiskäiku Mõisakülas lastele esitatud küsimusele, kas suureks saades hakkaksite tuletõrjujaks, vastasid poisid kooris jaatavalt, tüdrukute leerist kostis aga vaikne, ent üksmeelne “ei”. Meelis Sõerd

MTÜ Kodukuru ettevõtmisel sai Abja suvepäevade ajal teoks huvi-reis lähimatesse mulgi häärberitesse, milles osales ligi 80 huvilist.

Esmalt tegi Heiki Pärdi, kes on Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdi-rektor, Abja Gümnaasiumis asjako-hase ülevaate 1850. aastail tekkima hakanud häärberitest. Järgnenud ringreisil külastasime Koordi, Kera-se, Penikerdi, Tõlla, Kaljapulga, Albi ja Kõrgemäe häärbereid. Marsruut oli valitud nii, et huvilised saaksid võimalikult väiksema ajaga maksi-maalselt palju näha.

Koordi häärber Penujas on liht-ne vanapärase laadiga telliskividest häärber, seinad on tugevad ja maja ise katuse all. Häärberis elas tervelt 50 aasta jooksul ainult üks perekond ja see aitas kindlasti tema eluiga piken-dada. Nüüd on häärber leidnud uue omaniku ja ärkab taas elule.

Kerase häärber Penuja külas on kuulus selle poolest, et Eesti Vaba-õhumuuseum ostis selle hoone ära 1979. aastal mulgi suurtalu ülesehita-miseks, kuid rahapuudusel on hoone siiani ära viimata ja uues kohas paika panemata. Häärber ilutseb oma vanas asupaigas edasi, kuid selles ei elata.

Penikerdi häärber pakkus huvi eel-kõige põhjusel, et tema esiküljel asus avar, lahtine veranda, mida algselt toestasid kaunid, valged sambad. Heiki Pärdi videopildil olid need näha oma aus ja hiilguses. Häärber andis tunnistust sellest, et pererah-va hing igatses ilu järele. Nüüd on hoone täiesti lagunenud ja maha jäetud.

Meltsa-Tõlla talu oli kunagi väl-japaistev majand ja põllumajandus-üliõpilaste õppetalu. Okupatsiooni ajal asus häärberis Tõlla sovhoosi keskus, hiljem Tihemetsa sovhoosi osakonna keskus. Häärber on väga hästi säilinud ja meie rõõmuks on uus peremees hoonele pannud ka uue katuse. Häärber ärkab taas elu-le. Tõllal hämmastas meid ka tohu-tu suur talu ait. Küll pidi siin olema rikas talu – see ait suutis vastu võtta mitme aasta viljasaagi ja siia oli või-

malik paigutada kõike, mis vajas katusealust.

Albi ja Kõrgemäe häärberitesse saime ka sisse piiluda. Albi häärberi teevad ainulaadseks päris hästi säi-linud juugendlike lae- ja seinamaalin-gutega saal ning samas stiilis kaunis-tatud ahi. See olevat ainulaadne fakt – häärberite esialgsest ruumikujun-dustest polevat midagi säilinud – aeg on teinud oma töö. Albi ja Kõrgemäe häärberis nägime ka majasiseseid kuivkäimlaid, mis olid pealtnäha otsekui ilusad riidekapid.

Kõrgemäe pererahvas viidi Sibe-risse, häärberis leidis endale ruumid omaaegne Kõrgemäe sovhoosi kon-tor. Nüüd on see omanikule tagas-tatud, kuid põlvkondade järjepidevus vara hooldamisel katkes. Heiki Pärdi tõdes kahetsusega, et Mulgimaal oli see üsna tavaline.

On imekspandav, et tol ajal ehi-tati niivõrd suursuguseid ja ruu-mikaid häärbereid. Isegi nüüd, kui ajahammas on häärberite kallal juba oma laastava töö teinud, kui nende ümbrus on korrastamata ja hein põlvekõrgune, on vanad ja suur-

sugused häärberid säilitanud enda ümber mingi sõnulseletamatu ajaloo hõngu.

Südantsoojendav oli näha, et ka-hes kohas – Meltsa-Tõllal ja Kalja-pulgal – on hakatud häärbereid taas tama. Mõlematel on peal uued katused. Kaljapulga peremees, Abja Gümnaasiumi direktor Jüri Ojamaa näitas meile oma esivanemate talu vanu tsaariaegseid dokumente ja pilte esivanematest, kes selle kauni hoone ehitasid. Nende istutatud pü-ramiidjad elupuud ja lõhisleheline

kask on talu tummad tunnistajad. Nemad nägid ära, et uus ja teotah-teline pererahvas toimetab jällegi ta-luõuel ringi. Vana häärberi ümbrus on korrastatud.

Reis, mis sai teoks tänu Kohaliku Omaalgatuse Programmi rahastatud projektile, jättis südamesse sooja tunde – Mulgimaa talud kosuvad, taluhäärbereid hakatakse pisitasa taastama. Ka Heiki Pärdi nentis, et olukord pole lootusetu.

Salme Vainlo,MTÜ Kodukuru liige

Tutvuti mulgi häärberitega

Kohtusid Eesti ja Soome rahvakoolitajad

Eesti Vabaharidusliidu esindus tutvus suve hakul Soomes Põhja-Kar-jalaga ja küllasõidu algatanud sealse Kitee Evangeelse Rahvaõpistuga. Augusti lõpul olid kahepoolsest koostööst huvitatud kiteelased omakorda vastuvisiidil Eestis.

Eesti Vabaharidusliidu 16-liikmelisse reisigruppi, kes veetis maikuu lõpus kolm väga sisutihedat päeva Põhja-Karjalas Kitees, kuulus inimesi üle Eesti, teiste seas ka Sirje Rist ja Jaan Pulk Abja Koolituskeskusest.

Kristliku taustaga Kitee Rahvaõpistus (http://www.kiteenkansanopisto.fi/index.html) õpetatakse koostöös Soome riigiga immigrante, koolidest väljalangenuid jne. Oldi väga üllatunud, kuuldes, et Eestis on ristitud alla 20 protsendi elanikest, mida on põhjustanud aastakümneid kestnud kiriku ja riigi lahusus.

Kitee Rahvaõpistu initsiatiiv on arendada koostööd Eesti Vabaharidus-liiduga. Tutvumaks Eestis maapiirkonna väiksemate kohtadega, käis Kitee Rahvaõpistu juhtkond 27.–29. augustini vastukülaskäigul Raplamaal. Eestis ühes paremal järjel olevas Mahtra Rahvakoolis (http://www.zone.ee/maht-rarahvakool) võtsid soomlasi vastu maikuus Kitees käinud inimesed. Ilmnes mõlemapoolne huvi koostöö jätkamise vastu. Kavandatava koostööprojekti ühe ettevõtmisena tekkis näiteks mõte korraldada kristlik koolitus Eesti koo-liõpetajatele, samuti on Eesti poolt suur huvi vabahariduskoolide õpetajate saatmiseks heal järjel olevasse Kitee Rahvaõpistusse õppima ja praktikale.

Sirje Rist

Noorgiidid esinesid tublilt võistlusel

Abja Koolituskeskuse noorgiidid esinesid tublilt üleriigilisel võistlusel Orissaares ja tutvusid Saare- ning Muhumaaga.

Abja Gümnaasiumi 9. klassi õpilastest noorgiidid Nele Kondas, Grete Raag-mets ja Evelin Juganson osalesid 21.–23. augustini üle-eestilisel noorgiidide konkursil Orissaares. Nende aastase töö tulemusena Abja Koolituskeskuse projektijuhi Sirje Risti juhendamisel valminud referaadid, samuti referaatide suuline kaitsmine pälvisid tunnustust.

Nele tutvustas oma referaadis Abja-Paluojal Abja tee 6 asuvat endist valla-maja. Grete teemaks oli omaaegne koolijuht Peeter Nõmm ja temale tänavu kevadel Apja mälestustahvli paigaldamine. Evelin käsitles Abja-Paluoja kahte raudteejaama, nende ajalugu ja raudtee tähtsust Abja-Paluoja asula tekkele.

Sirje Risti sõnul said Abja noorgiidid oma referaatide eest žüriilt kiitva hinnangu. Žürii soovitas neidudel nende kirjeldatud marsruute igal või-malusel ka oma noorematele koolikaaslastele tutvustada.

Kolme päeva sisse mahtus veel palju huvitavat: sõideti laevaga merel, kuulati räpparite esinemist, tutvuti kohalike noorgiidide juhatusel Saare-maaga, käidi Kaali külastuskeskuses, Orissaare noorgiidide infopunktis, taastatud Maasilinnas, Muhumaal Koguva muuseumis jne. Kohtuti ka Saare maavanema Toomas Kasemaaga. Meelis Sõerd

Kaljapulga häärber Halliste vallas tunneb taas hoolsat peremehe-kätt. TUULI JÕESAARE foto

Talgulised Mart Raia ja 7-aastane Doris Lepmets Lopa oja kaldal koopasuu esisel. MEELIS SÕERDI foto

Esimestena olid Abjas peatunud raamatubussis uudistamas koolist koju teel olevad Abja Gümnaasiumi III klassi poisid.

MEELIS SÕERDI foto

Abja vallast tänavu I klassi astunud olid koos vanematega palutud enne kooli vallavanema vastuvõtule, kus neile kingiti ka raamat “Mede ilves”. MEELIS SÕERDI foto

Eesti Looduskaitse Seltsi Kitzbergi nimelise osakonna liikmed puhastasid võssakasvanud läbipääsu Lopa oja kaldal asuvate kaitsealuste Lopa paljandite juurde, kus asub Eesti pikim koobastik.

Abja lähedal Atika külas puhastasid talgulised ELKS-i Kitzbergi nimelisest osakonnast 31. augustil mõnetunnise töö tulemusena ligipääsu Lopa paljanditeni. Lopa talu heinamaalt võsarüpes orus asuvate paljanditeni kulgevat rada polnud aktsiooni algataja, osakonna esimehe Rein Mägi sõnul puhastatud juba kümmekond aastat.

Saemeheks oli talgutel Rein Mägi, oksi eemaldada ja tüvejuppe metsaservale tassida aitasid osakonna liikmed Asta Laansoo, Juhan Igga ja Mart Raia. Talgutel pani käed tööle külge ka kaitsealuste paljandite seisukorraga tutvu-mas käinud Abja valla arendusnõunik, MTÜ Kodukuru liige Eve Lepmets koos tütar Dorisega.

Eve Lepmetsa sõnul on edaspidi kavas projektipõhiselt

taotleda raha, et rajada Lopa paljandite kõrgetele kallas-tele piirdetarad, trepid, purre üle kobraste töötandriks oleva oja ning istepinkidega puhkekoht oja kaldaseinas mustendava koopasuu lähistel. Paljandeid hakkab tut-vustama sinna paigaldatav infotahvel ja kohale juhatama teeviit.

Lopa oja kaldal orus paljanduva punakaspruuni liiva-kivi aluse pikkus on 17 meetrit ja kõrgus 4,5–5 meetrit. Paljandis olevast kahe võlviga koopast paistab maa peale vaid mustav suu. Ligi 15 meetri sügavusel asuva koopa pikim käik on 43-meetrine ning kokku on seal kindlaks tehtud 68 meetrit käike. Eesti pikima loodusliku uht-tekkelise koopa lõpuosas asub grott, mis on poolteist meetrit kõrge, 8 meetrit pikk ja kuni 4 meetrit lai. Varingu tõttu sinna enam ei pääse. Oja kallastel on ka väiksemaid paljandeid.

Meelis Sõerd

PUHASTATI JUURDEPÄÄS LOPA PALJANDITENI

Niimoodi algas pöördumine kõi-gile Mulgimaal esimesse klassi läi-nud lastele kingitud luuleraamatus “Mede ilves”.

Selle väikese kollase raamatuga soovis Mulgi Kultuuri Instituut tut-vustada pisikestele õppijatele veidi mulgi murret. Jaak Kõdari kirja pan-dud õpetlikud ja kooliteemalised read on raamatus esmalt kirjakeeli ja allpool mulgi murdes trükitähtedega lugeda. Niimoodi saab ka kooliteed alustav väike mulk iseseisvalt luule-ridadest aru, kõrvutades eesti keelt ja mulgi murret.

Lõbusad ja suured pildid on joo-nistanud Silvi Väljal, kelle juured Mulgimaal. Väikses formaadis raa-matut on lapsel hea käes hoida ning kollased kaaned kutsuvad lugema.

Neile Mulgimaal elavatele lastele ja nende vanematele, kes seni mulgi murdega kokku pole puutunud, tõi see luuleraamat kindlasti kergendust, sest pole see kohalik murre sugugi nii raske ja arusaamatu, kui ehk tunduda võis. Mulgi Kultuuri Instituudi soov ja eesmärk on igale mulgile, olene-mata east, mulgi keelt tutvustada ja kultuuri levitada ning kooliteed alus-tavale inimesele on uute teadmiste jagamine ilus komme, mida me ta-hame muuta traditsiooniks.

Kõigi kümne Mulgimaa oma-valitsuse koolidesse jõudsid need raamatud hiljemalt 1. septembriks ja enamuses koolides oli kingituse üleandjaks vallavanem, kes on Mulgi Kultuuri Instituudi käepikendus, sest igale poole ühel ajal on meil raske

HÄÄ VÄIKE MULK ... jõuda. Siiski said näiteks Abja valla esimese klassi koolijütsid oma kingi-tuse kätte juba ammu enne esimest koolipäeva, nimelt vallavalitsuse vastuvõtul, mis oli neile ja nende vanematele korraldatud. Ka Tarvas-tu vallas jagas vallavanem raamatuid pliiatsipeol.

Aga ega see omagi tähtsust, mil moel kingitus lapseni jõuab, tähtsaim on see, et raamat rõõmustas ligi 260 last üle ajaloolise Mulgimaa. Looda-me siis, et see tekitas huvi ja hulga-nisti küsimusi ning et see väikseke ei kao oma suuremate vendade vahele riiulisügavusse ära!

Soovime kõigile koolilastele tore-dat kooliteed ja peatset kohtumist meie koostegemistes!

Kristel Habakukk,Mulgi Kultuuri Instituudi

juhatuse esimees

Abja-Paluoja linnas Raudtee tänav 3 koduaias kasvas tänavu suvel nel-jateistkümne õiega päevalill.

Aia perenaine Valve Riis tõdes, et kolm-neli õit on igal aastal samas kohas kasvav päevalill kandnud mõnikord ka varasemail aastail, ent selle suve lõpuks end neljateistküm-ne kuldse krooniga ehtinud umbes kolmemeetrine taim püstitas abso-luutse rekordi.

Päevalilleseemned on perenaine kogunud juba esimeste öökülmadega jaole saabuvate tihaste söögilauale. Kuivatatuna on need ka talvel head võtta. Sel talvel on sulelistel majasõp-radel Raudtee tänava aias pidu.

Meelis Sõerd

Abja aias kasvas õiteküllane päevalill

Raamatubuss pakkus lugemistKaupluse Rahva Raamat kauplusbuss pakkus 4. septembril teekonnal

Kilingi-Nõmmelt Karksi-Nuia raamatuostu- ja uudistamise võimalusi ka Mõisakülas ja Abjas.

Pärastlõunal Abja bussijaama parklas huvilistele ukse avanud kauplusbussi juht Tiit Lehtsalu kostis, et eelmises peatuspaigas Mõisakülas oli inimeste huvi raamatubussi vastu olnud märkimisväärne ja äri läinud hästi. Ta võttis näiteks ühest bussi seinu täitnud riiulitest värvitrükis mahuka, enam kui nelisada krooni maksva teabeteose “Eesti kaitsealad”, mille kolmest eksemp-larist osteti Mõisakülas ära kaks.

Bussis pakutava raamatuvaliku suure osa moodustavadki kvaliteettrükis teatmikud, käsiraamatud ja kogumikud väga erinevatest eluvaldkondadest. Ei puudu ka Eesti autorite ilukirjandus.

Lastele on müügil joonistusraamatuid, heliefektidega pildiraamatuid ja muud põnevat. Abjas tulidki raamatubussi esimestena pärast kooli koduteel olevad Abja Gümnaasiumi kolmanda klassi poisid.

Tiit Lehtsalu sõnul võib eelmisel korral suve algul Abjat väisanud Rahva Raamatu kauplusbussi Mulgimaale taas oodata talve hakul.

Meelis Sõerd

Töölaagrid andsid teenistustAbja valla korraldatud töölaagrid pakkusid lõppenud suvel piirkonna

kooliõpilastele teenistusvõimalust.Arendamaks noortes tööharjumusi ning pakkumaks neile taskuraha teeni-

mise võimalust, korraldas Abja vald Abja ja Kamara noortele juulis-augustis kahes vahetuses töölaagrid.

Laagrilapsed töötasid heakorratöödel. Abja rühmad korrastasid keskparki, lasteaia tagust ning Nuia tee parki, samuti tenniseväljakut ja turuplatsi ümb-rust. Kamara lapsed puhastasid umbrohust küla võrkpalliplatsi. Kenamaks said lasteaia ja Tiru järve ümbrus. Heakorratöid tehti OÜ Abja Farmides. Tehti ka värvimistöid.

Laagris osalesid 13–17-aastased koolinoored, kelle tööpäev kestis hom-mikust lõunani kokku neli tundi. Pärast tööd pakkusid neile sooja lõunat Abja Gümnaasiumi ja Kamara lasteaiarühma söökla. Esimene vahetus töötas 2.–13. juulini, teine vahetus 31. juulist 10. augustini.

Kokku viisteist Abja valla õpilast lõi aktiivselt kaasa pärast laagri lõppu 14.–16. augustini Võrtsjärve ääres Ulgel korraldatud Viljandimaa töölaagrite kokkutulekul. Maie Bratka,

Abja valla noorsootöötaja

Algab uus hooaegAbja kultuurimaja uue hooaja keskmes on Eesti Vabariigi 90. aastapäev,

mille raames jõuab Mulgimaa inimesteni nii mõndagi huvitavat. Kultuurimaja alustab uut hooaega regulaarse ringide tegevusega oktoob-

rikuus. Jätkuvad ka kinoseansid, huvilised on saanud kinos käia juba alates septembrist. Püüame vaatajateni tuua enamiku Eesti uutest filmidest ja samuti maailmas kassahittideks kujunenud linateostest.

Teatripublik näeb kultuurimaja laval hooaja jooksul eeldatavalt 3–4 pro-fessionaalse teatri lavastust. Palju sõltub siin riigipoolsetest toetusprogram-midest. Oktoobris saab vaadata Vana Baskini Teatri etendust “Pepsie” ja Abja näiteringi etendust “Mägede iluduskuninganna”.

Oktoobris tähistame ka leiva- ja hõimunädalat. Mõlemad toovad kaasa huvitavaid esinejaid ja osalemist igale eale. Detsembris on oodata juba tra-ditsioonilisi advendiaja tähistamisi.

Huvitegevuse poolelt käivituvad traditsioonilised tegevused, kuid oleme avatud ka uutele tuultele. Kõik huviringid ootavad täiendust oma ridadesse. Täpsemat teavet ringide tegevuse kohta saab kultuurimaja telefonidel ning kodulehelt www.abjakultuurimaja.ee

Soovime huvitavat hooaega ka kõigile naabritele ja ootame rohket osavõttu meie poolt pakutavast. Triinu Menning

Kevadiste kulupõlengutega kaas-neva varalise ja keskkonnakahju ärahoidmiseks tuleb maavalduste korrastamisega alustada sügisel, kui on võimalik viimast korda niita suu-remad heinamaad ja õuealad.

Käesoleva aasta 1. aprillist jõus-tunud keskkonnaministri määru-se “Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kin-nitamine” muudatusega keelustati kulu põletamine pärast lume sula-mist.

Keskkonnaministri määruse ko-haselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

Vältimaks kulupõlengutest tekki-vat keskkonnakahju ja ohtu inimeste varale, kutsub Päästeamet maaoma-nikke üles korrastama oma maa-

valdused juba sügisel. “September on suurepärane aeg, et suve jooksul kasvanud rohi oma maavaldustel ja majaümbrustes ära niita,” ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu.

Selle aasta esimene kulupõleng pandi kirja 14. märtsil ning tänaseks on registreeritud üle 2100 metsa- ja maastikupõlengu.

Toomas Viks,Päästeameti pressiesindaja

Vältigem kulupõlenguid!

Reisiseltskond Seto tsäimaja ees. SANDER PUTNIKU foto

Laagri teisel päeval esinesid lapsed Penuja külmaja ees oma kaaslas-tele, vanematele ja külalistele. MEELIS SÕERDI foto

1. oktoobrist on kavas lisada soo-dustuse protsendiga 50 soodusra-vimite loetellu kuus, soodustuse protsendiga 75 viis ning soodustuse protsendiga 100 kolm uut ravimit. Piirhinnad muutuvad kolmes ravi-migrupis.

Ravimite piirhinnad vaadatakse üle igas kvartalis, kuna turule tuleb uusi ravimeid. Nende inimeste jaoks, kes eelistavad kindla tootenimega ra-vimit, võib omaosalus seetõttu mõ-ningal määral suureneda.

Ravimite loetelust arvatakse välja kümme ravimipakendit (KALETRA kapslid, UFT kapslid, NAKOM table-tid, DILTIAZEM tabletid, GLUFOR-MIN tabletid, TARIVID tabletid ja MIACALCIC NASAL 200 ninasprei). Seda tehakse ravimtootjate teadaan-del või nõusolekul ravimi turustamise lõpetamise või müügiloa lõppemise tõttu. Nende ravimite väljaarvami-ne loetelust ei halvenda ega kitsenda ravimivalikut – neid pole ka seni jär-jepidevalt turustatud ning sama toi-meaine või toimega ravimid jäävad endiselt soodushinnaga turule.

Lisaks saab 1. oktoobrist pulmonaal-se arteriaalse hüpertensiooni (tõsine kopsuveresoonte haigus) raviks 100%-lise soodusmääraga välja kirjutada furosemiidi, hüdroklorotiasiidi, spi-ronolaktooni, nifedipiini, diltiaseemi või varfariini sisaldavaid ravimeid. Neid saab välja kirjutada kopsuarst,

südamearst, reumatoloog ja lastearst vastavalt tunnustatud ravijuhisele.

Alates 1. oktoobrist võib silmaarst glaukoomi raviks 100%-lise soodus-tusega välja kirjutada brinsolamiidi, dorsolamiidi, latanoprosti või tra-voprosti sisaldavaid ravimeid ilma täiendavate piiranguteta. Samuti kor-rastatakse väljakirjutamise piiranguid glaukoomi kombinatsioonravimitel ning rinnavähi ravis kasutatavatel anastrosooli või letrosooli sisaldava-tel ravimitel.

JÕUSTUVAD MUUDATUSED• Soodustuse protsendiga 50 täien-

datakse ravimite loetelu alljärgnevaid toimeaineid sisaldavate ravimitega:

1) doksasosiin (eesnäärme healoo-mulise suurenemise ja kõrgvererõ-hutõve ravim);

2) fosinopriil+hüdroklorotiasiid (kõrgvererõhutõve ja südamepuu-dulikkuse ravim);

3) lopinaviir+ritonaviir (HIV-in-fektsiooni profülaktikaks);

4) mirtasapiin (depressioonira-vim);

5) tamsulosiin (eesnäärme healoo-mulise suurenemise ravim);

6) valsartaan (kõrgvererõhutõve ja südamepuudulikkuse ravim).

• Soodustuse protsendiga 75 täien-datakse ravimite loetelu alljärgnevaid toimeaineid sisaldavate ravimitega:

1) alendroonhape (osteoporoosi-ravim);

MUUDATUSI SOODUS-RAVIMITE SAAMISEL

2) amlodipiin (kõrgvererõhutõve ja stenokardia ravim);

3) atorvastatiin (vere kolesterooli-sisaldust vähendav ravim);

4) formoterool (astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravim);

5) isosorbiidmononitraat (steno-kardia ravim).

• Soodustuse protsendiga 100 täiendatakse ravimite loetelu all-järgnevaid toimeaineid sisaldavate ravimitega:

1) eksemestaan (rinnavähi ravim);2) levodopa+karbidopa+entaka-

poon (Parkinsoni tõve ravim);3) travoprost+timolool (glaukoo-

miravim).• Alates 1. oktoobrist 2007 arvuta-

takse esmakordselt piirhinnad järg-miste toimeainete gruppides:

1) alendroonhape (osteoporoosi-ravim);

2) diltiaseem (kõrgvererõhutõve ja stenokardia ravim).

• Alates 1. oktoobrist 2007 arvuta-takse uued piirhinnad järgmistes toimeainegruppides, tingituna uute ravimite lisandumisest või ravimihin-dade langemisest:

1) amlodipiin (kõrgvererõhutõve ja stenokardia ravim);

2) imikute toitesegud (rinnapiima talumatuse või piimaallergia korral);

3) isosorbiidmononitraat (südame-puudulikkuse ravim).

Enne määruste jõustumist võib soodusravimite loetelu ja ravimite piirhindade muutmise määruste eelnõudes ette tulla parandusi või täiendusi.

Sotsiaalministeerium

Halliste kihelkonna segarahva-tantsurühm „ Turel“ käis hiljuti elamuslikul kontsertreisil Krimmis Krasnodarkas Eesti Kultuuriseltsi 10. aastapäeval.

Osalemiskutse saime Krimmi Eest-laste Tugiseltsilt suvel. Pidustused peeti 500 elanikuga Krasnodarka külas, mis paikneb Ukrainas Krimmi poolsaare põhjaosas.

Sõitsime 7. septembril Riiast len-nukiga Simferoopolisse, sealt trolli, elektrirongi ja liinibussiga külasse, kus meid majutasid kohalikud pe-red. Meie reisiseltskonda kuulusid lisaks kaheksale tantsupaarile Hallis-te vallavanem Andres Rõigas, rühma juhendajana allakirjutanu, Viljandi raamatukogu spetsialist Reet Lubi ning grupi saatja Helle Aunap. Vii-mane oli 2004.–2006. aastani Krimmis Aleksandrovka Keskkoolis eesti keele õpetaja.

Laupäeval, kui plaanisime peoks kaunistatud Eesti Tare juures proovi tegema hakata, algas stepis sadu. Ko-halike sõnul ei olnud neil neli kuud vihma olnud ning kogu loodus nägi üsna õnnetu ja kidur välja. Korral-dajad otsustasid piduliku kontserdi

korraldada kohalikus kultuurimajas, aga nagu kõigest veel vähe olnuks –enne majja sisenemist lõi äike elekt-ritraatidesse ning terve küla jäi pi-medaks. Nii toimuski kauaoodatud sündmus küünalde valgel umbses, vett läbijooksva katusega ning aukli-ku põrandaga majas.

Kohaliku televisiooni reporteritest ja kaameratest ümbritsetuna saabusid kohale Eesti rahvastikuminister Urve Palo koos nõunikega, Eesti suursaa-dik Ukrainas Jaan Hein, Eesti konsul Kiievis Eero Viil ning MTÜ Krimmi Eestlaste Tugiseltsi juhatuse liikmed Aare Hindremäe ja Piret Laidroo. Peeti hulgaliselt kõnesid, esinesid Aleksandrovka kooli lapsed, kohalik lauluansambel ning Euroopa Liidu vabatahtliku noorsootöötaja Kristi Kruuse õpetatud laulude ja tantsu-dega kohalikud eesti lapsed.

Meie oma rühmaga ei mahtunud lavale ning pärast meiepoolse ter-vitustantsu “Kodukotus” lõppemist palusime luba esineda kõige lõpuks kultuurimaja ees. Et selleks ajaks päi-ke juba paistis, võeti ettepanek ap-lausiga vastu ning hiljem õues andis rühm endast parima. Meie esinemise

katkestas vaikus – magnetofoni pa-tareid said tühjaks. Jätkasime hiljem Eesti Tare õuel, kui leidsime, et ühel autol on CD-mängija.

Eesti Tares oli üleval Hindremäe fotonäitus «Prohvet Maltsveti jäl-gedes» ning peeti ettekanne «Eesti eile ja täna». Välja oli antud ajalehe “Krimmi Eestlased” erinumber.

Peo jätkudes tantsisime koos ko-halikega eesti seltskonnatantse ja mängisime ringmänge, laulsime ning nautisime põnevaid ukraina rahvus-roogasid.

Järgmiseks hommikuks tellisime endale bussid ning tegime ekskur-siooni Jevpatoriasse, kus kohalik giid tutvustas meile linna vaatamisväär-susi, julgemad käisid Mustas meres ujumas. Käisime restoranis.

Esmaspäeval külast lahkudes kirju-tasime sissekande külalisteraamatus-se ning iga tantsija kudus kangastel-gedel triibu sisse oma head mõtted ja soojad soovid sealsetele eestlastele.

Elamusterohke kultuurireis sai teoks tänu rahvastikuministeeriumi, Halliste valla ning Viljandi Omavalit-suste Liidu rahalisele toetusele.

Kai Kannistu

“TUREL” TANTSIS KRIMMIS

Mulgi küla inimesed tutvusid 14.–15. augustini õppe-ekskursioonil Lõuna-Eestiga. Reisiseltskonnas oli 28 inimest, neist 18 noort, kõige noo-rem vaid kolmekuune.

Esimene peatus oli Helmes, kus vaatasime sinna alles hiljuti paigal-datud mulgi naise kuju. Järgmisteks huviväärsusteks olid Sangaste loss ja omapärane Mõniste vabaõhumuuse-um, mida peetakse vanimaks Eestis. Seal sai näha tsaari- ja eestiaegset talu koos kõrvalhoonete ning kõikvõi-malike majapidamistarvete ja töö-riistadega. Muuseumitöötaja andis põhjaliku ülevaate meie esivanemate elu-olust.

Rõuges saime nautida Võrumaa maastiku ilu, kel tahtmist ja kanna-tust, ka 25 meetri kõrguselt vaateplat-

vormilt. Need, kes suundusid Tindi -oru matkarajale, said näha “vesi-oinast” – ülimalt keskkonnasõbralik-ku pumpa, mis võib tõsta vett mit-mekümne meetri kõrgusele.

Pärast peatust Võrus jõudsime öö-bimispaika Tsolgos. Seal võttis meid vastu kohaliku külaseltsi eestvedaja Anneli. Ööbimiseks anti meie kasuta-da kaks maja, üks oli rahvamaja ja teine kaunis kohas järve kaldal asuv koolimaja, mis suleti 2002. aastal ja on nüüd külaseltsi kasutada. Päev lõp-pes grillimise ja kohalike elanike küp-setatud maitsva koogi söömisega.

Hommikul oli reisisihiks setude muuseum ja samas asuv tsäimaja. Olime juba varakult kohal nagu vir-kadele mulkidele omane. Tsäimajas pakuti maitsvaid setu toite, millest nii

mõnegi nime tähenduse kohta tuli selgitust küsida.

Põlvamaal imetlesime Ahja jõe kaldal olevaid Suur- ja Väike-Tae-vaskoda. Suur-Taevaskoda on ligi 200 meetri pikkune ja 13 meetri kõrgune liivakivipaljand.

Kunagises Varbuse hobupostijaa-mas 2001. aastal asutatud maantee-muuseumis näha olnud tee-ehitus-masinad tekitasid elevust eriti pois-tes.

Enne koduteele asumist pakkus värskendust õhtune suplus kaunis Pühajärves.

Tore reis sai teoks tänu Uue-Kariste Külade Seltsile, kelle kirjutatud pro-jekti rahastas kohaliku omaalgatuse programm.

Anne Järvis

MULGID KÄISID LÕUNA-EESTIS

Kosksillal oli noortelaagerHalliste valla noored said suvises töö- ja puhkelaagris Kosksillal hea-

korratöödel taskuraha teenida ning huvitavalt vaba aega veeta. Kokku viisteist 13–16-aastast noort puhastasid 2.–8. juulini kestnud laag-

riajal võsast Halliste surnuaeda ning tuvide mustusest Halliste kiriku torni sisemust. Halliste vallamaja kuuris laoti riita talvepuud. Halliste bussijaama tagusel haljasalal korrastati teed. Õisu väikse järve ääres likvideeriti prü-gimägi. Heakorratöid tehti veel Kosksilla koolimajas ja Kaarli rahvamajas. Töö eest said noored palka.

Sisukalt veedeti vaba aega: esimesel õhtul arutati vallavanem Andres Rõigasega noorte vabaaja veetmise võimalusi, teisel õhtul matkati eesotsas matkajuhi Kalle Rästasega kanuudel katsumusi trotsides Õisu järvest Rim-muni. Sporditi koos kohalike noortega, toimusid karaoke ja öökino.

Viimasel õhtul oli laagris taas külas vallavanem, kes kinkis noortele tänuks tehtud töö eest valla logoga tassid. Maitsti küpsisetorti.

Laager lõppes ekskursiooniga Hiiumaale. Käidi paadisadamas, Risti tule-tornis, meres ujumas ja matkal. Ööbiti vastvalminud Ristna Looduskeskuses, kus ootas köetud saun ja lõkkeõhtu. Sõru sadamas korraldas giidiks olnud Halliste Vallavolikogu esimees Ene Maaten oma suure kaluripaadiga lõbusõidu merele. Kõik soovijad said olla paadiroolis. Hiiumaalt läks sõit praamiga Triigi sadamasse ja sealt mööda Saaremaad Kuivastusse ning tagasi mandrile.

Hea ülevaate laagripäevadest sai vallarahvas juulikuus vallapäevade ajaks Halliste koolimaja ette üles pandud laagrit tutvustavalt fotostendilt.

MTÜ Kaarli Naisseltsi kirjutatud laagriprojekti rahastas 21 000 krooni ulatu-ses kohaliku omaalgatuse programm ja toetas tõhusalt Halliste Vallavalitsus. Õla pani alla ka MTÜ Võrk-Orav. Tänu väärivad laagri tublid kasvatajad Tea Kartau ja Heli Tukk, majandusmees Arvo Kartau ning bussijuhid Kaljo ja Marko Järvis. Kai Kannistu,

noortelaagri projektijuht

Kõhutantsijatel oli Abjas õppepäevViimastel aastatel on kõhutants saanud Eestis populaarseks tantsustiiliks

ja ega meie siin Abjas kehvemad saa olla. Juba kaks aastat oleme Abja kultuurimajas pusinud omaette igal reedel ja

vahel ka tihedamini kõhutantsuga tegelda. Algusest peale on meie õpetaja olnud Urve Künsar, kes veel ka Valga, Viljandi ja Nuia tantsuhuvilisi. Sel kevadel tärkas meil aga mõte koondada kõik Urve õpilased ja nii toimus 8. septembril Abjas kõhutantsu õppepäev.

Tavaliselt on kõhutantsulaagrid mitmepäevased ja siis õpitakse selgeks mõni tants ning viimistletakse tehnikaid. Meie saime hakkama ühe pika päevaga, kuhu kogunes 30 kõhutantsijat Otepäält, Tartust, Valgast, Nuiast, Viljandist ning Abjast. Põhirõhk oli ka meil uue tantsu õppimisel. Pärast kosu-tavat lõunat Mulgi Kõrtsis said algajadki esimesed tõsisemad näpunäited.

Õppepäeva võtsime kokku kõhutantsu gala-esinemisega Mulgi Kõrtsis, kus oli ka publikut. Täname kõrtsi lahket pererahvast, kellega koostöös kulges seal veedetud aeg väga meeldivalt.

Järgmise õppepäeva korraldavad Otepää kõhutantsijad, kes loodetavasti võõrustavad meid ka talvisel suusarajal. Triinu Menning

Alliste kihelkonna latse ja noore saive kokku joba kuuentet laagrekõr-da. Siikõrd olli laager Penuje külä-majan.

Kikke tetti iki vanamuudu: latse sai-ve tantsi, laulda, pilli mängi, mulgi kiilt õppi ja käsitüüd tetä. Osavepe latse teive kõlapuuki ja tiksive põllemotiive. Noorepe arjutive kätt mustrit joonisten ja värvin. Lauluge ja mängege saive kik äste akkame ja ka tantsujala ollive egäütel all. Kandle-mäng olli mõnel ennepest aast tuttav, aga tõine tei alle edimesi pilliääli. Tõise päevä õhtuss olli aga neli ilust pillilugu selge ja päältvaateje, kelless ollive latsevanepe ja asjast uvitet külälise, saive sedä nauti.

Riidi ommuku viis Penuje külä tüd-ruk Tuuli meid külä müüdä kõndme ja kohalik talumiis Riiko lask meil vaadete, kudass temä vill´ä kuivatep. Lastel olli uvi kah putukit ja taimi uuri, kus Tuuli nendel ääss õpetajass olli.

Üttekokku olli laagren üits tonn ja sada nelikümmend kilu latsi ja nuuri (vill´ä- kaaluge kaalsime) ja numbre

järgi 36 nuurt enge ja ütese suurt enge. Siikõrd ollive meil külän ütese Väikemõi-sa lastekodu last, kellest mõni olli mulk ja mõni es ole.

Kige tähtsep, mikeperäst me sedä laa-gert kõrraltime, om iki murdekiil. Sedä saive latse kasute nii laulu- ku keeletun-nin. Mulgi murrak om täempe siante, et egä latse esi sedä kõneleme ei akka, ku me esi nendege ei kõnele. Laagren saave na arjude keelekõlage ja ruuvi esi lugede. Pääst tääve na lugede numrit, nädäle-päevi ja mõne tähtsepe sõnagi.

Mia arva, et lastel om tähtis täädmi-ne, et om olemen mulgi murre ja et sedä kõnelive mede esivanepe – MULGI. Sii ka viil, et nemä om täämpe nende mulke latselatselatse ja nemä om täämpetse ja ommentse Mulgimaa arenteje. Ku nemä tahave, et üitskõrd jälle saap kullete ja kõnelte Mulgimaa küläden mede oma kiilt, sõs nemä esi omgi selle asja tegeje.

Ääde tervitustege kigel mulgimeel-setel,

Menningu Triinu

Latse ja noore ollive Penujen laagren

ERKF ootab rahataotlusiSihtasutus Eesti Rahvuskultuuri

Fond alustab taotluste vastuvõttu 2008. aasta stipendiumideks ja kul-tuuriprojektide finantseerimiseks. Stipendiume ja toetusi jagatakse üldfondist ja 108-st Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond allfondist.

Taotluste vastuvõtt lõpeb esmas-päeval, 15. oktoobril 2007 kell 16.

Täpsemat informatsiooni jagamise tingimuste kohta ning taotluse esi-tamiseks vajaliku ankeedi saate Siht-asutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond kodulehekülje www.erkf.ee avalehelt või Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond kontorist aadressil: A. Weizen-bergi 20A–13 (III korrus), 10150 Tal-linn. Telefon 601 3428.

Vastuvõtt tööpäeviti kella 10.00–16.00.

MÄLESTAMELEONID TARASSOV19. II 1929 – 3. IX 2007

ÕIE NÕMMIK9. X 1917 – 9. IX 2007

Abja Vallavalitsus

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: meelis@abja.ee).

ÕNNITLEME LAPSE SÜNNI PUHUL!AVE LAANMETS ja RAIMO MÄNNE – 1. septembril sündis poeg REMI.

Abja VallavalitsusJULIA ja PEETER RADZIKOVSKI – 21. augustil sündis poeg ARTUR.

Mõisaküla Linnavalitsus

HAIN JÜRIS 27. VIII 70HELMI KOLKA 3. X 90JAAN LIHTEIN 6. X 70TATJANA NETSE 9. X 87LINDA KALJURAND 10. X 81MARTA JANTER 16. X 81AKSEL SÕKAL 18. X 85MARTA KOTKAS 19. X 81META VALGU 25. X 89EVE HAMMER 29. X 70HILDA KUUSK 30. X 83PEETER LAPP 30. X 83HILDA JÕESTE 31. X 80

Abja Vallavalitsus

ÕILME PALITSER 1. IX 80ARTEMI PEDOK 2. IX 81HELMI NÕMM 3. IX 82ASTA REISSAR 4. IX 75

AUGUST SOE 4. IX 80EMMELINE JÄNES 8. IX 95JAAN ELBLAUS 10. IX 70FLOREIDA MERILO 18. IX 81MAIMU KOOVIT 23. IX 75ANTON VILBING 23. IX 86JELENA MILJUKOVA 27. IX 80

Halliste Vallavalitsus

MARIA FOMINA 1. X 80MARIE TORN 4. X 96SALOMIA MADISSON 8. X 89IRLANDA KARTAU 8. X 80LEIDA ANDRE 11. X 85MAIMU KAMALE 14. X 75MARGOT ÕIGUS 16. X 80LIIDIA HEINASAAR 20. X 86MAIMU LAIN 21. X 75ULVI LUIGE 26. X 81MILVI-ASTRA LEPPIK 27. X 75

Mõisaküla Linnavalitsus

ÕNNITLEME EAKAID!

Puitfassaadi ülesanne on kaits-ta maja ja võtta enda kanda kõik keskkkonna mõjud nagu vihm, lumi, päikesekiirgus ja suured temperatuurikõikumised. Selleks, et puitmaja oleks kaua ilus, peab hoolikalt valima vahendid, millega puitu töödelda ja kaitsta. Õigeaegne kaitse on oluliselt efektiivsem kui katsed päästa juba kahjustunud materjali.

Kõige olulisem on puidukaitse-vahend, mis hävitab puidus elavad mikroorganismid, nagu hallitus, si-

netus, vetikad, bakterid. Selleks, et kaitsevahend püsiks puidus, tuleb see katta viimistlusvahendiga, milleks on kas värv või spetsiaalne viimistlev puidukaitsevahend. Viimati nimetatu võib olla nii värvitu kui ka toonitud. Toonitud puidukaitsevahend annab küll puidule värvitooni, kuid laseb siiski puidu fakstuuril esile tulla ja seda isegi rõhutada.

Valides värvimise, on võimalik valida traditsiooniline õlivärv, näi-teks KANTRI, mis on heaks kiidetud ka Muinsuskaitseameti poolt. Teine

Puitmajade värvimine ja kaitsmine

KergejõustikutulemusiAbja noorsportlased saavutasid

augustikuus kergejõustikus märki-misväärseid tulemusi.

Rukkilillemängudel Kärdlas sai II koha Erki Leppik juunioride oda-viskes tulemusega 67.45 ja Ida Rahu neidude A-klassi vasaraheites tule-musega 34.30. Rauno Künnapuu oli III noormeeste A-klassi tõkkejooksus ajaga 40,63.

Karksi-Nuia mängudel saavutas Taavi Toomla kümnevõistluses 5190 punktiga I ja Rauno Künnapuu 5060 punktiga II koha. Mikola Misjuk

Vallajuhid kohtuvad rahvaga

5. oktoobril kell 16 algab Abja kul-tuurimajas Abja vallarahva kohtu-mine vallavolikogu liikmete, valla-valitsuse ametnike ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega.

Ootame aktiivset osavõttu!

• 29. septembril algusega kell 10 toimub Kosksilla kooli õuel Mulgi küla mihklilaat. Ootame aiasaadus-te ja käsitöödega kauplejaid. Valime parima koogiküpsetaja. Õnneloos. Üllatused.

• Lõuna-Mulgimaa Puuetega Ini-meste Ühingu järgmine koosolek on teisipäeval, 9. oktoobril kell 11.30 Abja vallamaja saalis.

• Abja ja Halliste Vallavalitsus pa-luvad kõiki oma valla registris ole-vaid päevase õppe üliõpilasi ja kut- set omandavaid õpilasi tuua oktoob-rikuu jooksul vallamajja kehtiv koo-litõend ning avaldus toetuse taotle-miseks. Info Abjas tel 435 4786, Hal-listes tel 436 3280.

• EL ESF-i toetatud Eesti Vabaha-ridusliidu projekti “Elukestev Õpe Parandab Elukvaliteeti” raames kor-raldab Abja Koolituskeskus 2007. ja 2008. õppeaastal inglise keele kur-sused algajaile ja kesktasemele. Õp-pused tasuta, omaosalus: õppemater-jalid. Huvilistel palutakse teatada tel 5811 8872 (Sirje Rist).

Sama projekti raames jätkub 27. septembril kell 15 Abja-Paluoja lin-nas Pärnu mnt 19 (pangamajas, sis-sepääs hoovi poolt) ka mulgi keele ja kultuuri kursus, õpetajad Ilse Israel ja Asta Jaaksoo. Info – eelmärgitud telefonil.

• Abja-Paluojal Pärnu mnt 41 töö-tab igal reedel kella 10–16 Jõgeva Vil-lavabriku vahetuspunkt. Pestud villa vastu saab vahetada ühe-, kahe- ja kolmekordset valget, halli ja värvi-list lõnga. Eelinfo tel 5648 2443 (Helgi Sild).

Kokkuleppel osutatakse ka muid vahendusteenuseid maarahvale.

• Kui soovid saada nõuandeid, mida sul on võimalik teha oma kodu tuleohutuks muutmisel, helista pääs-teala infotelefoni numbrile 1524 ja kutsu tuleohutuse spetsialist koju.

• Talispordisõpradel on võimalik osta kvaliteetseid Madshus’i firma suuski koos suusavarustusega. Info Abja vallamajast, tel 435 4780 või 435 4781.

• Teen vee-, kanalisatsiooni- ja küt-tesüsteemide ehitust ning hooldust. Tel 5192 2951.ABJA KULTUURIMAJAS

• 20. IX kell 19 kino “Visa hing 4”, pääse 25 krooni • 27. IX kell 17.00 eakate klubi Meelespea peoõhtu • 1. X – 7. X – leivanädal • 4. X kell 19 kino “Simpsonite film”, pääse 25 krooni • 6. X Mulkide Seltsi kok-kutulek • 16. X hõimunädala esi-nemine Abjas • 17. X kell 19 Vana Baskini Teatri etendus “Pepsie” • 18. X kell 19.00 kino “Oceani 13”, pääse 25 krooni • 20. X Abja näi-teringi juubeliüritused • 25. X kell 17 eakate klubi Meelespea peoõhtu • 27. X maarahva pidu.

Täpsem info kultuurimaja kodu-lehelt www.abjakultuurimaja.ee ja tel 436 0055 või 5635 2803.

HALLISTE RAHVAMAJAS• 10. X kell 20 Halliste valla selt-

side ja seltsingute kokkutulek. Info tel 525 6049.

MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS• 23. IX kell 12 tervisespordipäev

• 29. IX kell 19 disko – DJ-d Ardo ja Indrek • 4. X kell 17 pensionäride pidu “Tähistame leivanädalat” • 13. X kell 21 hooaja avapidu. Tantsuks mängib Onupoeg, meeli köidavad kaunid tantsijannad.

MÕISAKÜLA VIILHALLIS• 13. X kell 11 XVI Arnold Luha-

ääre mälestusvõistlused tõstmises. Osalevad tõstjad Eestist, Lätist ja Leedust.

Abja noortetuba juhatab EVELI ALLIK

Alates 3. septembrist töötab Abja noortetoa juhatajana Eveli Allik.

Abja vallast pärit Eveli Allik on lõpetanud 2003. aastal Mõisaküla Keskkooli ja 2006. aastal Tallinna Pe-dagoogilise Seminari sotsiaaltöö eria-lal ja läbinud mitu sotsiaaltöökursust. Eelnevalt töötas ta vanemspetsialis-tina Tallinnas Lasnamäe sotsiaalkes-kuse lastepäevakeskuses.

Esmaspäevast reedeni avatud (täp-sed lahtiolekuajad teatame järgmises lehes) Abja noortetuppa on oodatud kõik noored, kaasa arvatud pärast kooli bussi ootavad õpilased. Noorte-toas saab mängida lauamänge, istuda arvuti taga ja edaspidi osaleda huvi huvialaringides.

Abja noortetuba, mis algselt tegut-ses kultuurimaja 3. korrusel, asub nüüd Abja bussijaama kõrval endises internaadi õuemajas (Kooli tänav 2, telefon 436 0015).

Kutseõpe Helmes jätkub!Valgamaa Kutseõppekeskuse Hel-

me osakond jätkab ka sel aastal uute õpilaste vastuvõttu.

Helmes on ajakohase tehnikaga varustatud õppetöökojad ja õppe-laborid. Riigi poolt on kindlustatud kõigile õppuritele kooli sööklas tasu-ta lõunasöök. Õpilaskodus elamine on taskukohane. Helmel on väga hea bussiühendus igasse suunda. Riik hü-vitab õpilaste kooli ja kodu vahelise bussisõidu 50 % ulatuses.

Erialad, mida pakume põhikooli lõpetanutele, on • autoplekksepp – õppeajaga 3 aastat, • kokk – õppe-ajaga 3,5 aastat, • tisler – õppeajaga 3 aastat.

Edukalt edasijõudnutel on võima-lik saada riiklikku stipendiumi 600 krooni kuus.

Pakume ka täiskasvanutele (va-nus ja sugu pole oluline) täiend- ja ümberõppe korras Euroopa Liidu projektiõppena võimalust õppida puhastusteenindust, mis on üha nõutavam eriala.

Kool pakub õppuritele soodus-tatud lisavõimalusi kooli juures asu-va täiendkoolituse osakonna kaudu autojuhilubade, keevitaja kutsetun-nistuse ja mootorsae motoristi kutse-tunnistuse omandamiseks.

Peeter Tikk

Postkaartide võistlusEesti Lastefond kuulutab välja

võistluse heategevusliku eesmärgiga postkaardi leidmiseks.

Igaüks võib saada aastavahetu-se ja/või jõulutervituse postkaardi autoriks, mille trükivariant hakkab toetama Eesti Lastefondi tegevust.

Alates 1. septembrist 2007 saavad lapsetoetust ja teisi peretoetusi ka 16–19-aastased noored, kes õpivad õhtuses õppevormis või kaugõp-pes. Samuti on isadel võimalik saa-da vanemahüvitist, kui laps on 70 päeva vanune (varasema kuue kuu asemel).

Lapsetoetust hakkavad saama ka need, kes õpivad õhtuses või kaugõp-pe vormis põhikoolis või gümnaasiu-mis, osakoormusega põhikooli baasil kutseõppeasutuses ning need, kes on põhihariduseta ning omandavad kut-seõpet. Seni maksti neile lapsetoetust ainult juhul, kui nad tervislikel põh-justel ei saanud õppida päevakoo-lis või täiskoormusega. Muudatuse eesmärk on toetada kõiki noori, kes omandavad keskharidust.

Lapsetoetuse maksmisega on seo-tud ka teiste riiklike peretoetuste nagu koolitoetus, eestkostel ja hool-damisel oleva lapse toetus ning üksik-

vanema lapse toetus maksmine.Eesti hariduse infosüsteemi and-

metel hakkavad peretoetusi saama umbes 7000 noort, kellel varem sel-leks õigust ei olnud. Lapsetoetust ei maksta neile, kellel on keskharidus ja kes jätkavad õppimist.

Lisaks tekkis 1. septembrist õi-gus toetusele puudega vanemal, kes kasvatab last üksi ning kelle kuni 19-aastane laps õpib põhikoo-lis või gümnaasiumis õhtuses või kaugõppe vormis või kutsekoolis osakoormusega. Varem maksti puu-dega vanema toetust üksnes siis, kui 16–19-aastane laps õppis päevases õppevormis või täiskoormusega. Puudega vanema toetuse suurus on 300 krooni kuus.

Kuidas toetusi taotleda?• Noortel, kes lõpetasid sel aas-

tal põhikooli ning jätkavad sügisel keskhariduse omandamist, ei ole

Lapse- ja peretoetused peretoetuste saamiseks taotlust vaja esitada. Toetuste maksmist jätkatakse, kui pensioniametid on saanud and-med õppurite kohta Eesti hariduse infosüsteemist, pärast õpilaspileti või kooli teatise esitamist. Lapsetoetus suvekuude eest ja koolitoetus maks-takse tagantjärele.

• Kui õigus toetusele on varem lõppenud ja 16–19-aastased noored edasi õpivad, peab lapsevanem toe-tuse saamiseks esitama taotluse ning õpilaspileti või kooli teatise elukoha-järgsele pensioniametile. Õhtuses õp-pevormis ja kaugõppes keskhariduse omandajatel ning põhihariduseta kutseõpet omandavatel lastel tekkis õigus lapsetoetusele ja teistele toe-tustele alates 1. septembrist.

• Puudega vanem peab toetuse saamiseks esitama taotluse pensioni-ametile.

Eli Lilles,Sotsiaalministeeriumi

pressiesindaja

Korralik värvkate teeb puitmaja ilusaks ja ilmastikukindlaks. Perekond Järvelahe elamu Abja-Paluojal Sarja tee 16. MEELIS SÕERDI foto

Kontrolligem küttesedmeid

Seoses saabunud kütteperioodi algusega soovitab päästeteenistus üle kontrollida ahjud-pliidid ning pühkida korstnad. Pikemate oote-järjekordade vältimiseks tuleks tel-lida korstnapühkimise teenus juba varakult.

Kütteseadmeid tuleb hooldada regulaarselt, kuna puhastamata korstendes/lõõrides koguneb tahm ja nõgi, mis süttides võivad põhjus-tada tulekahju.

Täiendavat infot korstnapühkimi-se kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

võimalus on valida vesialuseline värv, mis on keskkonnasõbralikum ja sobib samuti nii uue kui vana maja värvimiseks. Näiteks VERANDA on poolmatt vesialuseline puitfassaadi värv, mis sisaldab suurel hulgal ka erinevaid õlisid ja vahasid, mis lase-vad puidul hingata ja ”mängivad” puiduga kaasa. Nii ei hakka värv mu-renema ja kooruma ja lisaks kaitse-vad vahad ka määrdumise ja vihma, lume ja tuule eest.

Praegu on moes uusi maju värvi asemel töödelda viimistlevate pui-dukaitsevahenditega. Sisuliselt kõige uuenduslikum on puidukaitsesari AURA. Selles on sügavale imbuv pui-dukaitsekrunt BIOSTOP, mis kaitseb puitu ning parandab ka dekoratiiv-sete puiduviimistlusmaterjalide nak-kuvust aluspinnaga.

Kaitsevahendi katmiseks on või-malik valida BALANCE, mis on hea imbuvusega ja moodustab pinnale pikaajalise dekoratiivse poolläbipaist-va kihi ja rõhutab puidu faktuuri, või LASUR, mis jätab pinnale veidi paksema elastse katte, mis on vastu-pidav pragunemisele. Vahendid ei tilgu pintslilt, ei tekita vertikaalsetel pindadel niresid. Nii Balance kui Lasur on saadaval kaheksas värvitoonis ja soovi korral saab lasta neid kauplu-ses toonikaardi järgi toonida 65 eri värvi.

Küsige julgesti nõu, kui tekib kü-simusi seoses värvimisega. Info tel 513 8081 või 621 7959.

Abja TÜ ehitusmaterjalide kaup-luses on nüüd ka toonimismasin, mis võimaldab toonida värve enam kui 5000 meelepärases värvitoonis.

Siret Koopuu,Eskaro turundusjuht

Ootame jõulu- ja aastavahetuster-vituseks sobilikke, silma ja südant lii-gutavaid fotosid ning joonistusi.

Osalema on kutsutud kõik vanu-segrupid vanavanaemadest lasteaia-lasteni.

Fotosid võib saata digitaalsel kujul (.jpg formaadis) meie e-posti aadres-sile lastefond@elf.ee, paberil joonis-tused palume saata traditsioonilise postiga (maksimaalse suurusega 210x150 mm) aadressil: Eesti Laste-fond, Lai 31/Suurtüki 1, Tallinn 10133 30. septembrini 2007. Info telefonil 641 1188.

Võistlustöödele palume lisada oma nimi, kontakttelefon või elektron-posti aadress.