Huvitav

Lääne-Virumaal on tegijad naised

Valitsuses

Sotsiaalminister: suurim probleem on tööpuudus

pealinnakesksed. „Aga elu toimub ka mujal,“ kinnitas Liimets.

Jõhvi vallavolikogu esinaine Nii-na Neglason tunneb samuti uhkust presidendi otsuse üle korraldada vas-tuvõtt Jõhvis. „Võin vist vastata pal-jude nimel, et ühe väikese valla jaoks oli see väga suur au,“ sõnas Negla-son. „Veel mõned aastad tagasi ei osa-nud me arvatagi, et Eesti Vabariigi president võiks oma vastuvõtu kor-raldada Jõhvis.“

Neglasoni sõnul on Jõhvis kena ja küllaltki ruumikas kontserdimaja. „Ai-

Tänavu esmakordselt väl-jaspool Tallinna, Ida-Viru-maal peetud Eesti Vabarii-gi aastapäeva paraad ja presidendi vastuvõtt võeti hästi vastu.

„Pean otsust korraldada aastapäeva paraad Nar-vas heaks otsuseks,“

märgib Narva linnasekretär Ants Lii-mets. Tema sõnul on paraadid nar-valastele alati meeldinud ja ka see-kord oli palju rahvast vaatamas. „Pa-raadi lõpus olev sõjaväetehnika näi-tus aga oli väga populaarne. Peab arvestama, et meie noormehed on enamuses juba teeninud Eesti kait-seväes,“ lisas Liimets.

„Et Eesti presidendi vastuvõtt toi-mus Jõhvis, siis oli enam kui kunagi va-rem kutsutuid Ida-Virumaalt,“ sõnas Liimets, kes oli ka ise kutsutute seas.

Elu pole ainult TallinnasLiimetsa sõnul on seni vabariigi aas-tapäevapeo üritused olnud liigagi

Aastapäevapeod tegid idavirulased uhkeks

Majandus

Riik toetab Ida-Viru ettevõtjaid

Aktuaalne

SMS-laenudele pandi pidur peale

nuke tõsine probleem on ehk ööma-jade vähesus, aga tundub, et see ei saanud siiski takistuseks,“ lisas arsti ametit pidav volikogu esinaine.

Ka Tallinna tullakse mujaltNatuke häiris Neglasoni vastuvõtule eelnenud ajalehtedes kajastatu, et daamidel kortsuvad kleidid ja on prob-leemid soenguga. „Selline mulje jäi, et kõik elaksid ainult pealinnas,“ lau-sus Neglason. „Miks näiteks Tallinnas korraldatavatel üritustel ei mõelda selle peale, et daamid saabuvad ka

Noored narvalased ei pidanud paljuks paraadi jälgimiseks puu otsa ronida.

PRESSIFOTO

Virumaa NR 3. MÄRTS 2009

Eesti oma tuumajaamast tuleb rääkida

Üheks teguriks, millest inimkonna heaolu sel sajandil kõige rohkem sõltub, on ilmselt tuumaenergeeti-ka. Mõistagi energiaprobleem laie-malt, kuid just tuumajaamad on need, millega fossiilkütuste vähene-mine uute allikate leidmiseni üle elatakse. Samas tekitab tuumaener-geetika tugevaid emotsionaalseid tõrkeid, mis paratamatult puuduta-vad ka poliitikuid. Neid tõrkeid tu-leb murda, olen veendunud, tuu-maenergeetikast tuleb rääkida, et ühiskond selle mõttega harjuks.

Söandasin 2007. aastal sõna võt-ta Eesti oma tuumajaama teemal. Ehkki seda refereeriti Delfis, ei järg-nenud tavapärast netisõimu, vastu-pidi, kommentaarid olid heatahtli-kud. Idee on kosunud ja täna võin Eesti Energia nõukogu liikmena kin-nitada, et härjal hoitakse sarvist. On konkreetne koostööprojekt USA arendajaga, mis tõotab anda tule-muse juba järgmise kümnendi lõ-pus. Aga taas näib mulle, et poliiti-list survet on juurde vaja, sest ma-jandusministri retoorika on muutu-nud pigem ettevaatlikuks, et mitte öelda tõrjuvaks.

Tuumajaam tähendab kõige oda-vamat elektrienergiat. Ennetamaks kriitikat, täpsustan, et jaama rajamis-kulud on suured, ja uue jaama kapi-talikulud on paratamatult kõrgemad kui vanadel, oma eluea lõpul jaama-del. Aga kütuse hind moodustab elektri omast tema puhul väga väike-se osa ning ta kallinemine ei ole nii koormav kui teiste kütuste puhul.

Tuumaenergeetika tähendab ka suuremat energiajulgeolekut, kel jaam olemas, on ka stabiilne baas-vajadus kaetud. Praeguse projekti puhul tähendaks kaks väikest, 330 MW reaktorit rohkem kui suvine miinimum. Enamuse vajadusest peame ülejäänud aastaaegadel aga katma muudetavate võimsustega jaamade arvel, nii et põlevkivi või taastuvenergia jäävad.

Julgeolekut tähendab ka tõsiasi, et kütust pakuvad lääneliku demo-kraatiaga liitlased, eeskätt Kanada ja Austraalia, mitte fundamentalistlike kalduvustega mittedemokraatiad. Kütust jätkub sajanditeks, mistõttu maailmas on alanud uus tuumajaa-made ehitamise buum.

Siiski on tuumaenergeetika suuri-mad hirmud seotud just julgeoleku-ga. Kuid kaasaegsed jaamad on ohutud. Ka on nad keskkonnasõb-ralikud. Eraldi lahendamist nõuab jäätmete probleem, kuid meie pro-jekti puhul on see reaktori arendaja kohustus. Võtmeteema on ka koht, milleks Eesti puhul sobib ilmselt

Põhja-Eesti. Praegu on Loode-Eesti

esimene eelis-tus, kuigi veel üle-eelmisel aastal näis so-bivaim Silla-

mäe.Jürgen

Ligi

24. veebruari hommikul asetasid Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip pärjad Narva Garnisoni kalmis-tul asuva Vabadussõja mälestusmärgi jalamile.

Kell 11 algas kaitseväe paraad, mida juhatas kaitseväe juhataja kindralleit-nant Ants Laaneots ja võttis vastu pre-sident. Paraadväljakule Peetri platsil ri-

vistati üles 755 kaitseväelast, kaitseliit-last ja piirivalvurit.

Kell 13 algas Narvas Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus.

Kell 18 algas Jõhvi kontserdimajas Ise-seisvuspäeva pidulik kontsert. Sellele järgnes presidendi ja proua Evelin Il-vese vastuvõtt, kuhu oli kutsutud 800 külalist.

Eesti Vabariigi aastapäev Ida-VirumaalTartust,Võrust, Valgast ja Narvast,“ tõstatas Neglason küsimuse. Talle tundub siiski, et Jõhvi võttis külalised väärikalt vastu ja ollakse ka edaspidi kõigile ja kõigele avatud.

Ida-Virumaa kiirabi peaarsti Ar-nold Persidski sõnul meeldis loomu-likult ka talle, et president langetas otsuse tähistada vabariigi aastapäe-va Ida-Virumaal. „Ma olin selle üle uhke, vaatasin kogu ürituse otsast lõ-puni,“ sõnas Persidski. Tema hinnan-gul oli etenduse teema samuti hoo-likalt valitud ja kõik nägi väga atrak-tiivne välja.

Persidski kinnitusel näitab antud ürituse korraldamine Ida-Virumaal, et riik hoolib ka seal elavatest inimes-test, ning see on väga vajalik. IETI

Veel mõned aastad tagasi ei osanud me arvatagi, et Eesti Vabariigi president võiks oma vastuvõtu korraldada Jõhvis.

2

Lühidalt

Nr 3. Märts 2009

Juhtkiri

Globaalne jahenemine mõjutab Eesti energeetikat

Põlevkivi on meie riigi energeetiline baas.

REIN AIDMA

AKTUAALNE

Kuigi väga paljud räägivad küll Kyoto protokollidest, küll klii-ma soojenemisest, on asja-

olud hoopiski keerulisemad. Paljud teadlased ei ole Maa kliima pöördu-matus soojenemises sugugi veen-dunud. Näiteks akadeemikud Endel Lippmaa ja Anto Raukas on veendu-nud hoopis vastupidises.

Päike jahutabTeadlane Habidullo Abdusamatov tões-tab otseselt: Maad ja inimkonda ootab eeloleval paarisajal aastal ees globaalne jahtumine. Peamine põh-jus selleks on päikese kiirguse vähene-mine. Jahtumine ei sõltu ka sellest, kas me piirame rahvusvaheliste kokkule-petega CO2 emiteerimist või mitte. Pea-legi lisandub CO2 õhku jää sulamise

Viimased aastakümned on meie energeetiline alus toetu-nud põlevkivile ning see jääb ka lähiaastakümnetel meie energeetilise sõltumatuse üheks olulisemaks elemendiks.

aeg. Selline külm periood oli näiteks aastate 1600 ümbruses Maunderi mii-nimumi ajal, kui jäätusid Britannia jõed ja Madalmaade kanalid.

Tasakaal peab olemaJutud, et meie põlevkivi kasutamine on globaalse soojenemise üheks olu-liseks teguriks, on valed. Maa kesk-mine temperatuur hakkab alanema eeloleval paarisaja-aastasel perioo-dil, ja seda sõltumata mitte ainult meie, Eesti, vaid kogu planeedi CO2 emissioonist või selle suurenemi-sest!

Päikese – Maa kiirguse-soojusliku tasakaalu muutused on tunduvalt suuremate energeetiliste tasemete-ga suurusjärgud kui seda suudab muuta Maal olev inimkonna siiani arenenud tsivilisatsioon. Tuleb olla küll ettevaatlik tasakaalu paigast aja-mises, kuid me ei ole senini kaugelt-ki kasvanud globaalse Maa-Päike energeetilise vastasmõjutuse tase-mele. Sellest tasemest jääb „puudu“ vähemalt kordades, kui mitte küm-me astmetes.

Põlevkivi jääb ja tuumaenergia tulebKõige eelöeldu taustal on ja jääb meie riigi eelolevaks vähemalt kaheküm-neks aastaks kindlaks energeetiliseks

Reforminoored panid Rakveres lipud lehvima24. veebruaril kogunes Rakvere lin-na rahvas ausambamäele, et austa-da Vabadussõjas langenuid. Püha-likku meeleolu ilmestasid puhk pillihelid ja külaliste sõnavõtud.

Reforminoorte initsiatiivil lei-dis aset Eesti lipu aktsioon, mille tulemusena inimread

said kaunistatud sini-must-valgetes värvides.

Reforminoorte Rakvere klubi ju-hi Mihkel Mehiste sõnul oli rõõm nä-ha sära eakate inimeste silmis. „Noo-ri oleks võinud üritusel rohkem olla,” oli ta samas veidi nõutu. Inimestele

Reformi-noored Rakvere vallimäel, Tarva taustal.

ERAKOGU

Rein Aidma,Riigikogu liige

tuli lippude jagamine rõõmsa ülla-tusena. Tänusõnu ja positiivset emot-siooni jagus nii jagajatele kui lipu saajatele.

Rakvere klubi Reforminoored on veendunud, et sedasorti üritustel osa-lemine annab tuge ja julgust rahvus-tundele. „Me peame väärtustama se-da, mis tehtud enne meid ja hoidma kokku,” olid noored kindlad.

Lisaks sellele on Rakvere reformi-katel vastlapäeval iga-aastane tradit-sioon hoolitseda, et Rakvere vallimäel asuval Tarval külm ei oleks. Sellel aas-tal seoti härjale Reformierakonna süm-bolina kaela soe kollane sall. IETI

tagajärjel, mitte vastupidi. Ka on süsi-happegaasi mõju atmosfääri soojus-tasakaalule vaid mõni protsent.

Päikese kiirguse tsüklite ja Maa vastavad senised pikaajalised termo-tasakaalu käitumise uuringud näita-vad, et viimase soojenemise periood on käesolevaga lõppenud.

Juba on täheldatav mõneti justkui üpris kummaline Päikese käitumine: uue tsükli Päikese laikude arvu kasv on pea olematu. Aga Päike kiirgab energiat seda enam, mida rohkem on ta pinnal plekke – ja vastupidi. Isegi viimane talv Eestimaal on olnud tal-

ve moodi; küll väheste sademetega, ometigi viimaste kuude vältel püsiva lumikattega. Võiksime oletada, et te-gemist on ajutise hälbega globaalse soojenemise taustal. Ometigi, vaa-deldes viimaste aastasadade Päikese kiirguse muutumise ja Maa vastava-te keskmise temperatuuri muutumis-te seostele, tuleb väita järgmist: jär-jekordne soojenemise periood lõpeb ja algamas on globaalne nn. minijää-

baasiks põlevkivi. Samal ajal peame valmistuma seadusandlikult, vaja-dustele vastava inimressursi arengu-ga, muuhulgas suhetes naabritega, et paarikümne aasta järel oleksime võimelised kasutama tuumaenergee-tikat. Seda siis kas lõuna- või põhja-poolt sisseostes, aga parimal juhul omaenese – Eesti – tuumajaama ehi-tamise mõttes. Tuumaenergia toot-mine tagab pikaajalise perspektiivi – vähemalt 50 aastat tänase tehnoloo-giateadmise mõttes. See on piisavalt pikk aeg oma energeetilise sõltuma-tuse tagamiseks – koos samasse aja-perioodi kuuluva senise põlevkiviener-geetika jätkusuutliku arendamisega. Samal ajal tuleb ka meie riigil panus-tada uute tehnoloogiliste võimalus-te arengusse kuni lõpuks termotuu-majaamadeni välja!

Tõenäolise globaalse jahenemise perioodil muutub energeetika inim-konna põhiprobleemiks. Eesti põlev-kivienergeetika tänane kogemus an-nab meie riigile varustuskindluse ühe kindla toe; teiseks saab tuumaener-geetika.

Kasutatud kirjandus: Erinevad E. Lippmaa ja A. Raukase poolt antud intervjuud, artiklid.H. Abdusamatov: Kliimat määrab Päike. Nauka i Žizn nr. 1. 2009.

Jutud, et meie põlevkivi kasutamine on globaalse soojenemise oluliseks tegu-riks, on valed.

Uute lootus-te kevad

Üks ettevõtja ütles aasta alguses ilusasti, et just keerulistel aegadel ha-

katakse rohkem mõtlema sel-le peale, mis on tegelikult tähtis. Inimsuhted tõusevad esiplaa-nile, lähedased saavad tähtsa-mateks kui äripartnerid. Hooli-vust ja armastust peaks rohkem olema. President manitses oma aastapäevakõnes, et ebakindlus ja teadmatus homse ees on kas-vanud tasemele, mida me pole aastaid näinud. Kogu maailmas.

Üheks lahenduseks on mit-mel mandril välja pakutud mas-siivne riigiabi. Raha juurdetrük-kimine, isegi selle otse inimeste arvele kandmine nagu on juhtu-nud Jaapanis ja USAs, ei ole esi-algu leevendust toonud. Trükip-ressid ei asenda tegelikku ma-jandust. See kiratseb. Eestis tea-takse seda hästi, aga kas mujal ka teatakse?

Kas töö leidmine on eeskätt töötuks jäänud inimese, riigi, oma-valitsuse või veel kellegi kolman-da mure? Tegelikult kõikide nime-tatute. Kuidagi ei saa nõustuda tuntud ajakirjaniku ilkuva arva-musega, ühes muidu igati ontli-kus telesaates, et nii nagu ajakir-jandus hakkas kirjutama töötute arvu suurenemisest, nii hakkasid ka poliitikud kohe asja vastu hu-vi tundma ja tööturuametit külas-tama.

Aeg on üle saada vastandumi-sest, mis heidab erinevatesse lee-ridesse ettevõtjad ja riigiametni-kud, ajakirjanikud ja poliitikud, noored ja vanad, pealinlased ja ülejäänud Eesti elanikud. Kõik need, kes peavad homset täht-samaks, kui minevikkujäänut, peavad koos pingutama, mitte üksteist süüdistama.

Suurim oht ongi loobuda ise pingutamast. Valmis lahendusi ei ole olemas. Nende pakkujad on populistid, ei enamat. Eestis seni tehtud otsused pakuvad mei-le suure eelise: me ei ole õpitud abitusega hooletuks muutunud. Suurim võimalus on aga enese tarkuse ja teotahte liitmine teis-te inimeste omaga. Eesti jätkuva edu võti on isetegemise tahtmi-ne ja vähem aega, mis veedetud kirudes või norutades.

Keeruliste aegade tähtsaim õppetund on, et need panevad mõtlema, lahendusi otsima. Ker-geid valikuid enam ei ole. Kaa-satriivimise võimalus puudub. Algaval kevadel ja ees ootaval suvel tuleb meil kokku hoida nii raha säästmise mõttes, kui üksteisele küünarnukitunnet pakkudes. Siis on lootust, et uuel sügisel oleme üheskoos uuele edule lähemal kui praegu.

3Nr 3. Märts 2009

Lääne-Virumaal on tegijad naisedHUVITAV

On juhtunud, et Reformierakonna olulisi ameteid täidavad Lääne-Virumaal tublid naised Kristiina Ojuland, Maie Urbas ja Taimi Samblik. Küsime intervjuus, kuidas nii on juhtunud.

Kristiina OjulandLääne-Virumaa maakonna-organisatsiooni juhtKuidas poliitikasse sattusite?Juba lapsepõlves oli minu unistus saada diplomaadiks. Peale Tartu Üli-kooli lõpetamist juristina olin tee-lahkmel, kas hakata tööle õigusruu-mis, tegeleda äriga või hakata diplo-maadiks.Valisin diplomaadi eriala. Poliitikasse sattusin siis, kui töötasin peale taasiseseisvumist välisminis-teeriumis ametnikuna. Minu juurde tuli tol ajal noor ja naljakaid prille kandev Indrek Kannik, kes tegi ette-paneku kandideerida Riigikogu vali-mistel nende valimisliidu nimekirjas, kuhu kuulusid ka Paul-Eerik Rummo poolt juhitud liberaalid.

Millised on naiste eelised meeste ees poliitikas?Olen seda korduvalt öelnud: ei ole va-het, kas oled naine või mees, oluline on see, millesse usud ja kuidas oma ideed ja eesmärgid ellu viid.

Kuidas nii on juhtunud, et Virumaal on just Reformierakonna naised niivõrd olulised ametikohad saanud?Loodan, et erakonnakaaslased on tei-nud õige valiku ilma, et nad seda ka-hetsema peaksid. Kõik need naised on tublid ka tavaelus ja saavad ka muu-del aladel suurepäraselt hakkama.

Kuidas teil omavaheline koostöö sujub?

Meie koostöö on olnud hea, meil on suured plaanid seoses Virumaaga. Eesmärk on teha kohalikel valimistel Reformierakonnaga Virumaa läbi aegade parim tulemus. Usun, et sel-le meeskonnaga on need eesmärgid ka saavutatavad.

Millised on teie eesmärgid poliitikas? Lähim eesmärk on saavutada hea tu-

lemus Euroopa Parlamendi valimis-tel Reformierakonna nimekirjas. Euroopa Parlament on oluline koht, kus tehakse järjest rohkem olulisi ot-suseid, mis puudutavad igat inimest. Juhul kui osutun valituks, siis loomu-likult ei kao ma kuhugi Brüsselisse ära, vaid jätkan tööd ka Virumaal, na-gu olen seda oma valijatele ja erakon-nakaaslastele lubanud.

Kuidas poliitikasse sattusite? Poliitikaga puutusin kaudselt kokku töötades Vihula vallavalitsuses. Läinud kevadel avanes mul võimalus anda oma panus „oravate” populatsiooni hea käekäigu kujundamisse Lääne-Vi-rumaal. Töö tegemine koos ühte-moodi mõtlevate inimestega on vä-ga värskendav kogemus. Terve oma valimisealiseks oleku aja olen ot-sustanud alati Reformierakonna poolt. Vabadust ihkava hingena on minu jaoks ainuõige Refor-mierakonna üks juhtmõtteid: „Inimene peab olema vaba ja valmis vastutama oma tegu-de eest.” Nii saab olla vas-tus küsimusele lühidalt: „Minu tee Reformierakon-da on olnud ühtepidi ju-huslik ja teistpidi loomu-lik.” Millised on naiste eelised meeste ees poliitikas? Tegelikult eeliseid ei olegi. Suurimat rolli mängib tahe oma kodukandi heaks midagi ära teha

ja uskuda sellesse. Meie ühiskonnas eelmisel sajandil kujundatud mudel „naised on kodu ja mehed tähtsate asjade jaoks” hakkab tasapisi taan-

duma. Liberaalne ühiskonnakorral-

dus annab või-maluse kõigile,

kellel on mi-dagi öelda,

tahta ja teha.

Kuidas nii on juhtunud, et Virumaal on just naised niivõrd olulised ametiko-had saanud? Kindlasti on see mingil määral juhus-te kokkulangevus. Samas – ühisrinne on seda tugevam, mida rohkem on si-duvaid jooni. Meid seob sel juhul juba kaks olulist asjaolu: poliitiliselt ühtivad vaated ja naiseks olemine. Meil on liht-sam üksteist mõista ja paljuski on meie tegevusedki selgemalt piiritletud.

Kuidas teil omavaheline koostöö sujub? Suurepäraselt! Enne Reformierakon-na Rakvere kontoris tööle asumist oli mul au tunda nii Maiet kui Kristiinat ja kindlasti on see andnud hea eeli-se meie koostöö sujumiseks.

Millised on teie eesmärgid poliitikas? Üks suurimaid eesmärke on kind-

lasti seotud minu koduvalla Vihu-laga, kus usun, et mul on nii mõn-dagi ära teha, ennekõike just ko-

haliku kogukonna arengut puu-dutavas osas. Külaelu ja ini-meste ühendamine ühiste ees-märkide poole liikumisel on minu jaoks olnud alati olu-line. Tahan anda oma panu-se inimeste murede ja prob-

leemide jõudmisel kõrgema-tesse instantsidesse, et ka mi-

dagi reaalselt muutuks.

Maie UrbasRakvere piirkonnaorgani-satsiooni juht

Kuidas poliitikasse sattusite?Minus on alati olnud usk, et maa-ilma saab tõesti ise paremaks muu-ta. Selline soov ja vajadus tõi kok-ku neli aastat tagasi ärksad naised Lääne-Virumaal. Moodustati Re-formierakonna naisteühenduse NaiRe piirkondlik klubi, minust sai selle klubi juht. Sealt edasi va-liti mind Reformierakonna Rak-vere piirkonnaorganisatsiooni ju-hatusse ja 2007. aastal piirkonna-juhiks. Poliitika on minu jaoks va-hend koos mõttekaaslastega oma kodukoha arengus ja paremaks muutmisel kaasa rääkida.

Millised on naiste eelised meeste ees poliitikas?Tänasel, paljuski meestekesksel poliitikamaastikul, on naistel eri-line roll tasakaalustada meeste agressiivset ja kohati jõhkrat po-liitikat naiseliku kainuse, hooli-vuse ja ratsionaalsusega. Vaata-mata välisele füüsilisele nõrkuse-le, on naistele looduse poolt kaa-sa antud sisemine tugevus ja alal-hoidlikkus. Emotsionaalselt ras-ketest ja kriitilistest situatsiooni-dest või sündmustest väljuvad naised tavaliselt tervematena. Sa-mas on minu jaoks taunitav nais-tele mingite kunstlike eeliste loo-mine nt kvootide läbi. Selline kor-raldus oleks naistele alavääristav ja näitaks naisi nõrgana ning vä-hendaks oluliselt nende sõna jõu-du. Naised ei vaja hinnaalandust poliitilises võitluses, nad on pii-savalt tugevad! Kuidas nii on juhtunud, et Viru-maal on just naised niivõrd oluli-sed ametikohad saanud?Eks see fakt näitab paljuski Viru-maa meeste tugevust, usaldades erakonna juhtpositsioonid piir-konnas naistele. Targad ja enese-kindlad mehed ei pelga naiste tu-gevust ja arukust. Ma ei ole tähel-danud, et meie piirkonnas oleks üldse kunagi mingi sooline vahe teemaks olnud. Ole mees või nai-ne, kõik me ajame ühist asja.

Kuidas teil omavaheline koostöö sujub?Alates 2007. aasta Riigikogu vali-miskampaaniast, mil meie koos-töö Kristiinaga alguse sai, olen imetlenud tema tööd poliitikuna. Tahet, energiat ja pühendumust tegeledes iga pisiajaga. Kristiina on täna Lääne-Virumaal rohkem olemas ja seismas kohalike asja-de eest, kui nii mõnigi teise era-konna kohapeal resideeriv tipp-poliitik.

Meie ühises tegutsemises ilm-

nenud teravad nurgad on tänaseks lihvitud ning koostöö sujub sõbrali-kult ja asjalikult. Kristiina on poliiti-kuna minu suureks eeskujuks.

Taimiga olime tööalaselt kokku puutunud juba enne tema erakon-naga liitumist. Juhtides Vihula valla territooriumil asuva Palmse mõisa töid ja tegemisi, on mul ikka ja jälle vajalik koostöö kohaliku valla kultuu-rinõunikuga, kellena Taimi varem töötas. Olles seeläbi Taimit tundma õppinud, märganud tema häid orga-nisaatorivõimeid ja ise varem aren-dusjuhina töötanuna, olin julgelt üheks tema soovitajaks meie maa-konna arendusjuhi kohale. Taimi on rõõmsa ja särasilmsena alati meie kõigi jaoks olemas ning täidab oma ülesandeid suurima kohusetundlik-kusega.

Millised on teie eesmärgid poliitikas?Kõrvaltvaatajana võib kritiseerida ja tähelepanu juhtida, teha ettepane-kuid ning siis lootma jäädagi, et mi-dagi muutub. Et aktiivsemalt ja tule-muslikumalt kodukoha arengus kaa-sa lüüa ning oma elukeskkonda pa-remaks muuta, on lähimaks eesmär-giks Reformierakonna valimisvõit Rakveres.

Laiemaks eesmärgiks on naiste tähtsuse ja kaalukuse tõstmine Ees-ti poliitikas, toetades ja ärgitades ak-tiivseid naisi julgemalt oma huvide eest seisma ja ühiskonna arengutes kaasa rääkima. Tulemusena näen pa-remat, turvalisemat ja hoolivamat ühiskonda kõigile. IETI

Taimi SamblikLääne-Virumaa arendusjuht

ERAKOGU

ERAKOGU

4

Lühidalt

Nr 3. Märts 2009RIIGIKOGUS

Mati Raidma hinnangul soovib iga arenguabi toetaja teada, kuidas tema annetatud raha kasutatakse.

Aasta tagasi asutatud mittetu-lundusühing Mondo koon-dab endas inimesi, kellel iga-

päevatöö kõrval olnud tegemist ka rahvusvaheliste humanitaararen-guabi projektidega ÜRO, UNICE-Fi ja vabatahtlike organisatsioonide raames. „Soovisime selle kogemuse Eestis ühte kohta kokku võtta,“ rää-gib üks Mondo asutajatest ja selle juhatuse esimees Mati Raidma.

Organisatsiooni tegevus jaguneb Raidma sõnul kolme suunda: kriisi-abi üleujutuste, loodusõnnetuste, aga ka humanitaarkatastroofide ohvrite-

le; arenguabi, millest praegu olulisim Afganistani Helmandi provintsi ter-vishoiu olukorra parandamine, ning maailmaharidus, mille raames soovi-takse teadvustada Eesti ühiskonnas arenguabi andmise vajadust ja või-malust. „Muuhulgas on meil praegu

Gümnaasiumi sisseastumis-katsed seadustati Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muuda-tuse, mis likvideerib gümnaasiu-mi sisseastumiskatsete läbiviimi-se senised seaduseriived.Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul tingis seaduse-muudatuse Riigikohtu otsus, mille kohaselt ei luba kehtiv seadus õpi-laste gümnaasiumisse vastuvõtmi-seks täiendavaid katseid korraldada. „Ometigi on gümnaasiumi sisseas-tumiskatsete korraldamine koolide pikaldane praktika,“ kommenteeris seadusemuudatust Luik.

Luige sõnul ongi eesmärgiks keh-testada koolide senisele praktikale seaduslik alus. „Seni kehtinud sea-duse kohaselt oleks pidanud güm-naasiumisse vastu võtmiseks arves-tama vaid põhikooli lõpetamise tu-lemusi. Kehtinud süsteemi üks ühe-le järgimine oleks tekitanud aga õpi-laste gümnaasiumitesse vastu võt-misel palju segadust,” lausus Luik.

Vastu võetud seadusemuudatus tagab gümnaasiumiastme ühtlase-ma kvaliteedi, mida ei ole võimalik saavutada üksnes põhikooli lõpeta-mise tulemuste võrdluse abil.

Koolid saavad jätkata seadusega kooskõlastatud senist praktikat juba käesoleval kevadel.

Toomas Viks

Raidma: NATO sõnum olgu selge Riigikogu riigikaitsekomisjoni kohtumisel Suurbritannia parla-mendi kaitsekomisjoniga olid kõ-ne all kahe riigi kaitsekoostöö ja julgeolekuolukord pärast Vene-maa-Gruusia konflikti. Briti parlamendisaadikute sõnul on nende eesmärk mõista, missugused on Vene-Gruusia konflikti tagamaad ja mis Venemaal toimub. Kohtumi-sel toimus elav arutelu NATO kol-lektiivkaitse nähtavusest ning mõ-just Euroopa ja Venemaa suhetele.

„Kuna Suurbritannia kaitsekomis-joni delegatsioon tuli just Moskvast ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni delegatsioon Washingtonist, oli hea võimalus jagada kohtumistel koge-tut. Meie sõnumi ühese mõistmise nimel on taolised parlamentaarsed kahepoolsed kohtumised väga oluli-sed,” märkis riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Kohtumisel rõhutati Eesti ja Briti kaitsejõudude head koostööd Afga-nistanis ja sidemeid läbi Eesti Vaba-riigi 90 aasta pikkuse ajaloo. Mõle-mad pooled kinnitasid, et Afganista-ni puhul on tegemist Eesti ja Briti reaalse ja eduka sõjalise koostööga.

Raidma hinnangul on oluline jät-kata dialoogi NATOga liitumise kü-simuses nii Gruusia kui ka Ukraina-ga, vaatamata teatud tagasilöökidele Gruusias ja Ukraina ebakindlusele. Lisaks peab Euroopa Gruusia sünd-musi silmas pidades palju aktiivsem olema oma naabruspoliitikas, seda ka Aserbaidžaanis, Armeenias, Mol-dovas ja Valgevenes.

ET/Riigikogu pressiteenistus

Tasub teada

KATRINA SOKK

Vastuvõetud seadusemuuda-tus pöörab ümber tõenda-miskohustuse ja seab sel-

le laenuandjale, luues olukorra, kus kehtestatud piirmäärast suu-rema krediidi kulukusega tehingut peetakse heade kommetega vastu-olus olevaks juhul, kui laenuandja ei tõenda vastupidist.

Tarbijakrediidilepingute juures eel-datakse, et kui tasutav krediidikulu-kuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud kesk-mist tarbimislaenude kulukuse mää-ra enam kui kolm korda, peetakse vas-tastikuste kohustuste väärtust heade kommetega vastuolus olevaks.

Reformierakondlane Taavi Rõivas ütles Teatajale muutusi selgitades, et justiitsminister Rein Langi algatatud seadusemuudatus on esimene tõsi-ne samm röövellike intressimäära-dega SMS-laenude piiramiseks. „Kui seni tegutseti õiguslikus vaakumis, kus kõik oli näiliselt lubatud, siis nüüd

Riigikogu paniSMS-laenuintressile piiri

Soov teisi abistada on eestlastel olemas

Riigikogu võttis ühehäälselt vastu eelnõu, mis kehtestab SMS-laenu intressidele paindliku piirmäära.

Kui veel kümmekond aastat tagasi vajas Eesti ise arengu-abi, siis nüüd oleme aasta aastalt järjest enam muu maailma riike abistama hakanud.

Ülikõrgete laenuintressidega SMS-laenudele on konkureerivaks laenu-teenuse pakkujaks hiljuti turule sise-nenud uus nähtus – sõbralaen. Te-gu on internetikeskkonnaga, kus üks eraisik saab anda teisele eraisi-kule oksjoni tulemusel kokku lepi-tud intressimääraga laenu. Selle teenuse puhul ei ole vahendajaks ühtegi ettevõtet, panka ega muud finantsasutust. Loodetavasti muu-dab see ka kiirlaenude turul intres-se väiksemaks ning vabal turul kon-kurents on tervendav nähtus iga teenuse puhul.

Alternatiiv kiirlaenu pakkujale

kehtib SMS-laenudele sarnane reeg-listik pankade poolt väljastatavate laenutoodetega,“ selgitas Rõivas.

Silver Pukk

töös projekt, mille raames saab raha annetada konkreetsetele mikropro-jektidele. Annetuse eest saab näiteks mõni laps kolmandas maailmas koo-lis käia või parandatakse kohalikku infrastruktuuri ja soovi korral võib an-netaja seda kas või vaatama sõita.

Selline tagasisidestatud abi on oluliselt konkreetsem, kui vaid umb-määrane rahaülekanne mingi orga-nisatsiooni kontole,“ selgitab Mati Raidma.

Riigikogus riigikaitsekomisjoni esi-mehena töötav Raidma märgib, et

eestlased soovivad jär-jest enam abistada. Ta lisab sedagi, et Mondos palgalisi töötajaid ei ole ja organisatsioo-nis osalejatele kellele-gi tasu ei maksta. „Te-gu on puhtalt vabataht-liku tegevusega,“ selgi-tab ta.

Peep Lillemägi

Mondo kohta lähemalt www.mondo.org.ee

Taavi Rõivas on rahul, et Riigikogu asus liigkasuvõtjaid ohjeldama.

Riigikogu liige Lauri Luik

SCA

NPIX: ELM

O RIIG

, SAKA

LA,

„Soovisime selle kogemu-se Eestis ühte kohta kokku võtta.”

ARHIIV

ARHIIV

KATRINA SOKK

5

Lühidalt

Nr 3. Märts 2009 VALITSUSES

Hinnalangus Eestis jätkubVeebruaris odavnes tarbija ostu-korv Eesti Statistikaameti andme-tel 0,3 protsendi võrra. Võrreldes möödunud aasta veebruariga on hinnatase 3,4 protsenti kõrgem. Viimase nelja kuu jooksul on Eesti hinnatase alanenud 1,5 protsendi võrra. Majandusaktiivsuse kokkutõmbumi-sel jätkub surve hindade alanemise-le. Nõudlus on nõrk maailma ma-janduse madalseisu tõttu ja see on alla toonud paljude toormete ning kaubagruppide hinnad. Maailmama-janduses on palju vabu tootmisres-sursse viidates hüviste edasisele odavnemisele.

Eesti majanduslangus vähendab nõudlust ja selle tulemusel on korri-geeritud järjest enamate hüviste hindasid. Nii on reageerinud juba paljude teenuste hinnad, nt takso- ja majutusteenused, üür, söömine väljaspool kodu. Samas võtab ma-janduslanguse jõudmine osade kommunaalteenuste hindadesse rohkem aega. Kui ülejäänud hinnad langevad, siis on ka nende teenuste hindade langus hädavajalik.

Soojusenergia odavnes veebrua-ris viis protsenti ja lähiajal alanemise trend jätkub.

Positiivsena tasub kindlasti maini-da piimatoodete letihindade odav-nemist, mis tuleneb suuresti üle-pakkumisest ja kokkuostuhindade alanemisest. Piimatoodete hinnad alanesid aasta teisel kuul peaaegu kaks protsenti. Samas on teravilja- ja lihatooted veel vähe odavnenud, mistõttu on siin oodata suuremat hinnalangust.

Järgmistel kuudel jätkub Eesti hin-nataseme alanemise trend.

Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Lennujaam saab Lennart Meri nimeSügisel, kui toimus uuenenud Tallin-na lennujaama pidulik avamine, mil-lega tähistati ligi kaks aastat kestnud reisiterminali laiendamise ja lennu-liiklusala rekonstrueerimistööde lõppu, kuulutas peaminister Andrus Ansip välja valitsuse otsuse anda president Lennart Meri mälestuse jäädvustamiseks kevadel, presiden-di 80. sünniaastapäeval, lennujaa-male uus nimi – Lennart Meri Tallin-na Lennujaam. Tallinna linnavalitsus on nüüdseks valitsuse ettepaneku-ga nõustunud.

„Lennart Meri oli Tallinna vapi-märgi kavaler. Tallinna linn peab oluliseks tema tegevust Tallinna muutmisel Euroopa Liidu ühe liik-mesriigi pealinnaks ning tema suurt panust kirjaniku ja vabariigi presi-dendina Tallinna rahvusvahelise maine loomisel ja Tallinna identitee-di kujundamisel,” vahendas Rae-press linnavalitsuse arvamust.

Kohanimeseadus sätestab, et kui kohanime määrab Vabariigi Valitsus, küsitakse enne määramist asjaomase kohaliku omavalitsuse, Tallinna len-nujaama puhul seega Tallinna linna-valitsuse ja Rae vallavalitsuse ja koha-nimenõukogu kirjalikku arvamust.

Tasub teada

Sotsiaalminister Hanno Pevkur soovib, et töötud võimalikult kiirestu uue ameti leiaksid.

Esimene kuu sotsiaalministrina on sel-jataga. Kuidas see aeg on möödunud? Esimene kuu on olnud väga tihe. Ame-tit vastu võttes teadsin, et sotsiaalmi-nistri amet on raske ka headel aega-del, seda enam nüüd, mil majandus-langus on asetanud meid sootuks teistsugusesse olukorda.

Esimesse töökuusse on mahtunud kohtumised uute kolleegide ja sot-siaalpartneritega, materjalide läbi-töötamised, probleemide arutelud ja lahenduste otsimised. Sotsiaalminis-teeriumi valitsemisala on tõeliselt lai ja mitmekesine ning hõlmab kogu inimese elu. Igas sektoris on meie ees palju väljakutseid. Ühtegi ala ei tohi jätta tähelepanuta, sest iga otsus, mis sotsiaalministeeriumis tehakse, puu-dutab kõiki meid väga konkreetselt.

Tegevusi on kindlasti palju, aga kui nimetada suurimaid eesmärke, siis mis need oleksid?Astusin ametisse hetkel, kus sotsiaal-temaatika on väga suure tähelepanu all. Esimene mure ongi iga päevaga kasvav töötus ning sellest kooruvad probleemid, mis puudutavad nii ter-vise- kui sotsiaalvaldkonda. Oluline on, et töö kaotanud inimene ei jääks üksi, vaid ta saaks tuge ning head nõu, kuidas toime tulla. Töötuse leeven-damist ning inimese võimalikult kii-ret tööle tagasi saamise võimalusi arutasime hiljuti ja arutame ka edas-

pidi töötajate, tööandjate ning teiste ministeeriumite esindajatega.

Kindlasti on praegusel ajal erineva riigipoolse abi ootus suurenenud, raha jällegi vähem, kui varem. Kuidas selle olukorraga toime tulla?Soovid ja tahtmised lisaraha järele on sotsiaal- ja tervisevaldkonnas alati suured. Samas peame mõistma, et rii-

Teatajale andis intervjuu uus sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes märkis, et peab üheks suuremaks välja-kutseks töötusega seotud probleemide lahendamist.

Hanno Pevkur: riigi rahatuleb kasutada targalt

gi rahakotis on täpselt niipalju raha, kui seda parasjagu on, ning praegu on ressursid eriti piiratud. Peame väga

täpselt kaaluma, kuhu riigi raha suu-nata, et see oleks kasutatud targalt ja tooksid parimat tulemust – inimesed oleksid tervemad, pered oleksid tuge-vad, abivajajad saaksid abi ja nõu. Jah, praegu on majanduses keerulised ajad, aga ühte hoides ning tarku otsuseid tehes saame neist läbi ning kasvame ühiskonnana tugevamaks.

Küsitles Kairi Lutt

Oluline on, et töö kaotanud inimene ei jääks üksi, vaid ta saaks tuge ning head nõu, kuidas toime tulla.

KATRINA SOKK

de ettevalmistustega finantsilises plaanis paremini hakkama kui väik-semad linnad.

Riik esitas konkursil väljavalituks osutunud Tallinna Euroopa 2011. aas-ta kultuuripealinna kandidaadiks. Esi-tasime Tallinna, aga linnajuhtide väl-jaütlemistest jääb vägisi mulje, et kor-raldusõigus on hoopis riigi kanda. Ilm-selt püütakse süüdistuste taha peita neil endil tekkinud probleeme prot-sessi ettevalmistamisel. Arvestades igaks juhuks kõiki võimalikke aren-guid, ja soovides kindlustada kultuu-ripealinna programmi olemasolu 2011. aastal, on riik koostanud alternatiiv-kava kultuuriaasta sündmuste korral-damiseks. Loodetavasti seda kava siis-ki kasutama ei pea, sest koostöö kul-tuuriaastat ettevalmistava sihtasutu-se juhi ja meeskonnaga on hea ja muu-tub järjest paremaks.

Eelarvekärbe ei puudutaLoomulikult on kultuuripealinna tiit-li tulek Eestisse suureks auks kogu rii-gile, kes toetab nii täna kui edaspidi paljusid selliseid suurüritusi, mis so-

bivad suurepäraselt kultuuripealinna kavasse – olgu nendeks siis PÖFF, Bir-gitta festival, Jazzkaar või ka 100% rii-gi poolt rahastatud laulu- ja tantsupi-du, mis saigi toodud spetsiaalselt ta-vapärasest rütmist aasta varasemaks, et esitleda seda kogu maailmale. Li-saks veel sihtasutusele Tallinn 2011 eraldatavad toetused erinevateks sünd-musteks, milleks eelmisel aastal eral-dasime 4,5 miljonit ning tänavuses

eelarves on 10 miljonit krooni. Vaata-mata mahukatele eelarvekärbetele jäi see raha puutumata.

Vaidlemine kui valimispropagandaSamuti investeerib riik nii Eesti kui ka euroraha Tallinna avamiseks merele – 166 miljonit krooni läheb Meremuu-seumi Lennusadama ja vabaõhueks-positsiooni väljaehitamisse. Kindlas-ti on oluline ka ligi 60 miljoni krooni suurune investeering Eesti Ajaloo-muuseumi suurgildi hoonesse, kus oleks veelgi atraktiivsemalt võimalik turistidele meie ajalugu tutvustada.

Kultuuriministeerium töötab jär-jekindlalt kultuuripealinna projekti heaks vastavalt võimalustele ja oma loomingulist panust andes. On ilm-ne, et Tallinna linnajuhtide pidev vas-tandumine riigiga on rakendatud ok-toobrikuu valimiste, aga mitte kul-tuuripealinna vankri ette. Sellest on kahju, aga nende stiil ka ei üllata. Loo-dame, et pärast 2009. aasta valimisi suudab linn taas sisuliselt Tallinn 2011 programmi juurde tulla.

Laine Jänes,Eesti Vabariigi kultuuriminister

Kultuuripealinnaks saamise okkaline teeSCANPIX: PEETER LANGOVITS, POSTIMEES

Tallinn kandideeris uljalt kultuuri-pealinnaks.

Tallinna ettevalmistused kultuuri-pealinnaks valmistumisel on silma torganud mõttetute kempluste ja küsitavate rahvaküsitlustega – nagu näiteks Tallinna Linnateater versus Kultuurikatel.

Teotahet ja sisulist huvi kul-tuuripealinna programmi et-tevalmistamiseks pole kah-

juks märgata olnud.

Tallinn soovis ise kultuuripealinnaks saadaÜks võistluse põhimõtteid on, et see on linnade vaheline konkurss ja see-tõttu tuleb teha kultuuriaasta ette-valmistused, leida põhilised vahen-did projekti läbiviimiseks võitnud lin-nal endal. Toona oli ka üks Eesti žü-rii valikut mõjutanud tegureid kaa-lukas väide, et Tallinna linn saab nen-

6 Nr 3. Märts 2009

Lühidalt

KOHALIK ELU

Kristiina Ojuland kohtus Haljala rahvaga

Riik toetab Ida-Virumaa ettevõtjaid

Veebruaris kohtusid Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland ja Haljala vallavolikogu esimees Leo Aadel Haljala rahvaga.

Kohtumine leidis aset Halja-la rahvamajaga ühes hoones asuvas raamatukogus. Päe-

vakohaste poliitiliste teemade kõr-val tegi Ojuland ka ülevaate maail-ma majanduses toimuvast. Kristii-na Ojulandi sõnul on rasked ajad ol-nud alati rahvust ühendavad. „Nii ka nüüd, kärped ei puuduta ainult üksikuid sektoreid, vaid meid kõiki. Igaühel meist tuleb anda panus ras-

ketest aegadest välja tulekuks,” oli Ojulandi sõnumiks.

Kiriku katus saab kordaHaljala pensionäride sõnul polegi nende mured niivõrd seotud pensio-nitõusu jätkumisega, kuivõrd Eesti rahvuse jätkusuutlikkusega. Eriliste mureallikatena toodi välja noorte vas-tutustundetu laenuvõtmine, mis pär-sib majandust ka tulevikus. Samas tõdesid pensionärid, et iga paar töö-käsi on Eestile tähtis ja tuleks luua rohkem töökohti kohapeale, et takis-tada noorte inimeste väljarännet.

Samuti avaldati muret hariduspo-liitikas toimuva kohta. Õhku jäi kõ-

tuse alla.” Ta on enda sõnul kindel, et kirik kogukonna kooskäimise kohana on oluline ja suisa küla südameks.

Vanemad eeskujuksMuude teemade seas räägiti ka ko-hapealsest valdade koostöö kujune-misest, mis suuremas osas on täna-seks piirdunud koostööprojektidega prügimajanduse ja heakorra vallas, kuid mille ulatust valdkonniti loode-takse tulevikus suurendada.

Kohtumise lõpetuseks tõdesid ko-gunenud pensionärid, et vanemad põlvkonnad peavad olema noortele eeskujuks, et Eesti majandus saaks jätkuvalt edeneda. IETI

lama küsimus: „Kuidas saada noort haridust omandama.”

Haljala volikogu esimehe Leo Aadeli sõnul on ka nende vallas ar-vukalt näiteid kooliealistest, keda tu-leb õppima sundida. „Paraku noored

tihti ei väärtusta hariduse vajalikkust,” rääkis Leo Aadel murelikult.

Haljala jaoks olulise küsimuse, Hal-jala kiriku renoveerimise kohta, oli vo-likogu esimehel Aadelil edastada hea sõnum: „Kevadeks saab kirik uue ka-

Kui 2008. aasta keskmise bruto-palga arvestuses oli Ida-Virumaa läbi kolme esimese kvartali 9500 kuni 10 800 krooniga Eesti maa-kondadest stabiilselt 12. kohal, siis viimases, neljandas kvartalis tõusti üllatuslikult 10 700 krooni-ga üheksandaks.

Mis võis seda põhjustada? Ühelt poolt aitasid ede-tabelis tõusta ilmselt aas-

ta viimases kvartalis väljamaks-tud aastalõpupalgad ja arvatavas-ti osalt ka koondamishüvitised. Igal juhul on 2009. aasta veebruari lõ-puks Ida-Viru registreeritud töötute arvult maakondade edetabelis Võ-rumaa järel kahjuks juba teisel ko-hal. Eks vallandatakse ka keskmi-sest väiksemapalgalisi, seega tööle-jäänute keskmine palk võib olla just seepärast keskmisest kõrgem. Täna-vu veebruari lõpus oli Ida-Virumaal 78 500 tööealist, neist töötuid üle 11% ehk ligi 9000.

Ettevõtjad huvituvad toetusevõimalustestVõimaliku tööpuuduse kasvu mure tõttu toimus veebruari lõpus Kiviõlis ka kohalike ettevõtjate, omavalitsus-te, maavalitsuse ja teiste esindajate

kohtumine EASi ja KredExi juhtide-ga. Aruteluks oli võimaliku riigipool-se ettevõtluse tugipaketi tutvustami-ne. Enamus pakutust leidis ettevõt-jate toetuse; märgiti küll, et oleks hea, kui suudetakse kogu kavandatud prot-sess võimalikult kiiresti käivitada,

taotlusi menetleda ja otsustada. Hu-vituti võimaliku laenu tagamise tin-gimustest, abist suhete arendamisel Venemaaga, aga samuti ettevõtjale antavast toetusest messil osalemi-seks.

Otsitakse koostöödNagu märkis Kiviõli abilinnapea ma-janduse alal Anu Needo, olid ettevõt-jad väga huvitatud tootearenduse toe-tusest, kuid heideti ette kogu prot-sessiahela liiga pikka ajakulu. Lisaks sooviti läbi mõelda ülikoolidega toi-muva tootearenduse koostöö rahas-tamise skeem – kuni selleni, et ette-võttele positiivse otsuse korral rahas-taks projekti EAS otse teadlastega vas-tavast ülikoolist.

Ida-Viru ettevõtjad on praeguses majandussituatsioonis loomulikult mures, kuid ühtlasi aktiivselt huvita-tud tegutseda selleski olukorras ja soovivad kasutada võimalikke riigi-poolseid toetusprogramme jalule jää-miseks. IETI

Haljala vallavolikogu esimees Leo Aadel ja Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland kohtumisel Haljala rahvaga.

Ida-Virumaa ettevõtjad soovivad kasutada riigi toetusprogramme.

REIN AIDMA

TAIMI SAMBLIK

Kevadeks saab kirik uue katuse alla. Leo Aadel

Tapal korralda-takse ilulugemise võistluseid lastele Märtsis toimus Tapal üleriigiline esimese kuni kuuenda klassi laste etlusvõistlus “Ellen Niiduga Midri-maal”. Võistlus hakkab toimuma iga-aasta-selt kevadise koolivaheaja esimesel esmaspäeval Tapal, kus Ellen Niit on aastatel 1938-1943 koolis käinud. Hindamine toimub kahes vanuse-rühmas: 1.-3. klass ja 4.-6. klass.

Ettevõtmise eesmärgiks on alg-klasside õpilaste hulgas hea eesti lasteluule lugemise tava populari-seerimine, teatasid korraldajad.

Päevajuhiks oli etlusvõistluse idee autor Marika Rajur Tapa valla kirjan-dusklubist. Midrižürii koosseisu kuu-lusid Rakvere teatri esindaja, Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tom-band, Tapa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kat ri Lehtsalu, Tapa lasteaia “Pisipõnn” lasteaiaõpe-taja Kairi Kroon, Tapa linnaraamatu-kogu teenindusosakonna juhataja Ere Käärmaa, Tapa linnaraamatuko-gu laste- ja noorteosakonna raama-tukoguhoidja Margit Lättemägi ning Tapa vallavalitsuse kultuurispetsialist Indrek Jurtšenko.

Narva eakate kodud saavad suitsuanduri Päästekeskuse spetsialistid pai-galdavad koostöös Narva linnava-litsusega 1. juuliks üle 65-aastas-te narvalaste kodudesse tuhat suitsuandurit. Koostööpro-jekti eesmärk on vähendada eluruumides puhkevate tu-lekahjude ning neis hukkunud ja vigastatud inimes-te arvu, teatas Ida-Eesti päästekes-kus. Projektis osalemiseks tuleb helistada päästeala infotelefonil 1524 ja kutsuda endale koju tule-ohutuse spetsialist.

Kodukülastusi registreeritakse in-fotelefonil kuni 31. märtsini ja kü-lastusi teostatakse ning suitsuandu-reid paigaldatakse kodudesse tasu-ta kuni juunikuu lõpuni. Pärast soo-viavalduse registreerimist võtab tu-leohutuse spetsialist inimestega ühendust ning lepib kokku külas-tusaja, mille käigus vaadatakse elu-paik üle ja selgitatakse tuleohutuse-ga seotud riskid.

Emakeelepäeval sai Rakveres tasuta raamatuidEmakeelepäeval toimus Rakvere spordihallis Tasuta Raamatu Laat, kus pakuti säästuajale kohaselt üksnes tasuta raamatuid.Tasuta Raamatu Laada korraldajad kutsusid raamatusõpru tuulama oma kappides ja riiulites, et sealt enesele mittevajalik üles leida.

Korraldajate sõnul polnud tähtis, kas laadale toodi üks raamat või kolm kastitäit. Oluliseks peeti seda, et seni kasutult seisnud kirjavara enesel uue lugeja leiaks.

Laada korraldajad Rakvere linna-valitsusest ja Rakvere spordikesku-sest ning Lääne-Viru keskraamatu-kogust usuvad, et emakeelepäeva traditsioon saab väärika järje.

7Nr 3. Märts 2009

Lühidalt

KOHALIK ELU

Ebavere tervisespordikeskus läks käima

Vihula vallas asuvas Annikvere külas on elujärg läinud järjest paremaks, kinnitab külavane-ma kohusetätja Mare Raja.

Tema kinnitusel oli 2004. aas-tal külas veel neli-viis tühja maja, mis tänaseks on uued

omanikud leidnud ja kenasti korda tehtud. „Elu on läinud ikka järjest paremaks, vähemalt meil siin An-nikveres,“ sõnab ta.

Toidutööstus heal järjelMare Raja sattus Annikverre elama 24 aastat tagasi pärast Õisu Tehniku-mi lõpetamist, kui ta läks tööle An-nikvere juustutööstusse. „Siis oli An-nikvere ikka väga trööstitu küla,“ sõ-nab Raja, kelle sõnul tekkisid aasta-te jooksul ideed ja eesmärgid, kuidas asja paremaks muuta ja nii ta Annik-verre pidama jäigi. „Tänaseks on An-nikvere minu jaoks kodu,“ lisab ta.

Annikvere juustutööstuses töötab Mare Raja tänaseni. Juustutööstus kuulub 2008. aasta suvest Maag Grup-pi ning Mare Raja peab seal tehno-loogi ametit. Tsehhis saab tööd 15 ini-mest ning aastas toodetakse ja paki-takse 300-500 tonni juustu.

Juustutsehhi kõrval on küla oluli-semad tööandjad veel talunik Kaupo Uukivi ja suurettevõtja Oleg Grossi ta-lu. Lisaks Annikvere inimestele käib nendes ettevõtetes tööl inime-si naaberküladest, ka kauge-malt – Rakverest, Haljalast ja koguni Väike-Maarjast.

Vald hoolib küladestAnnikvere on Vihula vallas suuruselt viies küla. Eespool on Võsu, Võsupere, Käs-mu ja Vihula. Esi-mest korda kan-

dideeris Mare Raja Vihula vallavoli-kokku 2001. aastal. Sellest ajast on ta ka sotsiaal- ja hariduskomisjoni töös osalenud. Tol ajal oli Annikvere küla

valla jaoks ääremaa ja vähe-tähtis koht. „Inimesed ei hoo-

linud vallast ja vald ei olnud kursis meie tegemis-

tega,“ sõnab Ra-ja. Tänaseks on

olukord täiesti muutunud. Nii valla-vanem kui ka volikogu esimees käi-vad kord kuus erinevas külas inimes-tega kohtumas, küsimustele vasta-mas ja valla asju selgitamas. Mare Ra-ja kinnitusel on see hea, kui omava-hel suheldakse ning Annikvere ini-mestel on tekkinud kindlustunne, et ka nendega arvestatakse. Raja on val-la juhtidega rahul. „Oleme saanud hea meeskonna, kes suudab valda mõistlikult juhtida,“ lausub ta.

Seltsielu on aktiivneMare Raja on rahul sellegagi, et ter-ves Vihula vallas on seltsielu elavne-nud. Seda kinnitab rahvatantsu- ja näiteringide arvu kasv. Raja korral-

dab Annikvere külas ise ka seltsielu. Toimub erinevaid sündmusi ja küla-rahvas käib regulaarselt koos. „Meie külal ei ole külamaja ega kooskäimi-se kohta, kõik üritused toimuvad värs-kes õhus. Kooskäimisteks ja seltsielu elamiseks ei pea alati olema külama-ja või hoonet, saab ka ilma hakkama,“ sõnab Mare Raja. Viimase suurema üritusena nimetab Raja vastlapäeva, kus osales ka naaberkülade inimesi ning osavõtjaid oli üle 130. Lisaks ko-halikele kutsutakse üritustele sõpru mujaltki. „Nad tulevad meelsasti, sest linnainimestele meeldib maal üritus-tel käia,“ kinnitab Mare Raja.

Üritusi korraldatakse Annikveres aastaringselt. Nende hulgas on kind-lasti ka traditsioonilised jüriöö jooks või maituli ja jaanituli, samuti tervi-sespordi üritused. „Kõige südantsoo-jendavam ettevõtmine oli „Teeme ära“ vabatahtlik koristuspäev, kus osalesid nii oma küla inimesed kui ka nende linnades elavad lapsed ja lapselapsed,“ räägib Raja. IETI

Annikvere on küla Lääne-Viru maa-konnas Vihula vallas. Küla aladele jääb Annikvere mõisa (saksa Annig-fer) keskus, mida on esmamainitud 1445. aastal. Enne 1919. aasta rii-gistamist von Nottbeckide aadlipe-rekonnale kuulunud mõisast on säi-linud nii peahoone kui ka mitu kõr-valhoonet. 2007.-2008. aasta jook-sul on mõisa praeguse omaniku poolt korrastatud nii mõisa peahoo-ne kui ka kõrvalhoonete välisfassaa-did, korrastatud on park ja kogu mõisa territoorium. Annikverel on mõne aasta pärast plaanis kandidee-rida kaunima küla konkursil. 2007. aasta seisuga oli külas 84 elanikku.

Annikvere küla

Senine kõige eksootilisem külas-tajate grupp sõitis kohale Aust-raaliast. Nii kaugelt tulnud kü-

lalised ei peljanud ka kohalikku lund enne suusatamist lihtsalt maitsta.

Lumerohkus on heaTänavune lumerohke talv on andnud ka kohalikule kasutajaskonnale pal-ju võimalusi oma vaba aega Ebave-res veeta. Korralik parkla, riietusruu-mid, saun, kelgumägi ning mitmeke-sised maastikurajad, mille hoolduse-ga keskust haldav MTÜ Ebavere Ter-visespordikeskus pidevalt tegeleb, toovad iga päev spordilembelisi ini-mesi koos perekondadega Ebaverre. Tervisespordiradadel on maha pee-tud isegi esimene Taliolümpia, kus olümpiavõitjateks krooniti seekord küll ainult Väike-Maarja Gümnaasiu-mi sportlikud noored.

MTÜ Ebavere Tervisespordikes-kuses radasid haldav ja suusahool-dust tegev Urmas Kullas ütles, et piir-

konna koolinoortele on Ebavere heaks võimaluseks talviste kehalise kasva-tuse tundide läbiviimiseks, sest rajad on hooldatud ning suusad kohapeal olemas. Urmas Kullase sõnul on Eba-verre uue olmehoone rajamine olnud heaks tõukeks piirkonna spordivõi-maluste paremaks ärakasutamiseks. Maha on peetud nii Väike-Maarja val-la meistrivõistlused kui ka Lääne-Vi-ru noorte meistrivõistlused suusata-

mises ning Eesti meistrivõistlused suusaorienteerumises.

Ööpäev suuskadelKergelt hullu ideena toimus märtsi keskel 24 tunni suusasõit võistkon-dadele, kus parimaks osutus võist-kond, kes on suutnud 24 tunni jook-sul kõige rohkem viiekilomeetriseid ringe läbida. Selline ööpäevaringne maraton oli Eestis esmakordne.

MTÜ Ebavere Tervisespordikes-kuse juhatuse esimees Avo Part on rahul esimese talvehooajaga ning peab oluliseks tervisekeskuse kasu-tusvõimaluste laiendamist. Plaanis on korraldada erinevaid üritusi, nii sportlikke, tervistedendavaid, kui ka kultuurilisi. Järgmise etapina on ka-vas rajada vabaõhulava, mille valmi-mine annaks võimaluse ka suvel ini-mesi Ebaveret külastama panna. Het-kel pakutavate teenustena on võima-lus kasutada riietehoidu koos sauna-ga, seminariruume, suuskadehool-dust, lauatennise laudu, suuskade ja kepikõnni tarvikute laenutust. Olu-liste asjadena tervisekeskuse veelgi paremaks toimimiseks plaanitakse spetsiaalse rajamasina soetamist ja lumetootmissüsteemi rajamist lume-vaesemate talvede korral suusatamis-võimaluste pakkumiseks.

Eesti Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril registreeriti Ebaveres 621 inimest, kes kokku läbitud 5907 kilomeetriga andsid oma panuse pro-jekti „Kõik koos ümber maailma“ uue rekordi sünniks, kusjuures Ebavere oli oma panuselt üks suuremaid 65 Eestis paiknevast tervisrajast.

Indrek Kesküla

Vihula regilaulu ansambel Tink Tingadi.

Ebavere suusakeskus kogub populaarsust.

Lääne-Viru külaelu edeneb

Väike-Maarja vallas asuva Ebavere suusakeskuse olmehoone on ava-tud küll esimest hooaega, kuid juba võib külalisteraamatus leida sooje sõnu igast maailma nurgast.

ERAKOGU

ARHIIVIFOTO

Oleme saanud hea meeskonna, kes

suudab valda mõistlikult juhtida.

Kõige suurem palgakasv oli Ida-VirumaalSamal ajal kui Eestis tervikuna aeglustus palkade tõus eelmise aasta lõpus märgatavalt, on Ida-Virumaa kerkinud kõige kiirema palgakasvuga maakonnaks. Statistikaameti avaldatud andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis keskmine brutopalk Ida-Virumaal 10 699 krooni, mis on 14,7 prot-senti rohkem kui aasta tagasi, kirju-tab Põhjarannik. Eesti keskmine palk kerkis aastaga vaid 6,9 prot-senti ja ulatus 13 117 kroonini.

Ülejäänud Eestiga võrreldes mär-gatavalt kiirem palgatõusu tempo on toonud Ida-Viru palgataset hoogsalt lähemale ka Eesti keskmi-sele. Kui 2007. aasta lõpus moo-dustas Ida-Viru keskmine palk Eesti keskmisest 76 protsenti, siis aasta hiljem juba 81,6 protsenti.

Kui Ida-Viru oli palju aastaid kõige madalama palgaga maakond Eestis, siis nüüdseks on temast selles pin-gerivis saanud tugev keskmik. Ida-Virumaal on palk parem kui Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Jõgevamaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Valgamaal.

Viimase viie aasta jooksul on Ida-Virumaa keskmine palk tõusnud üle kahe korra. Seejuures eriti pika sammuga on liigutud kahel viimasel aastal – 2006. aasta lõpus oli kesk-mine palk maakonnas vaid 7299 krooni.

Rakverelane pidas 104. sünnipäeva 5. märtsil sai 104-aastaseks Rak-vere linna vanim elanik Elfriede-Helene Kukk. Rakvere vanimat elanikku käisid lä-hisugulaste kõrval õnnitlemas ka kunagised naabrid, kirikuõpetaja ja linnavalitsuse esindajad, kirjutas Vi-rumaa Teataja. „See oli õnnelik aas-ta, sest olen terve olnud,” rõõmus-tas eakas sünnipäevalaps. Rakvere sotsiaalmajas elav vanaproua elab kaasa nii poliitikale kui ka spordi-sündmustele, loeb tähelepanelikult läbi ajalehed ja saab kõrgele eale vaatamata ise nõelale niidi taha pandud.

Virumaa Teataja/Kalev.ee/ET

Tapa vaksalihoone ideekonkurss toppabTapa vaksalihoone ideekonkurss kukkus läbi – tähtajaks laekus vaid üks töö ja vallavalitsus ei vä-lista uue konkursi korraldamist. Ainus ideekonkursile laekunud töö vaadatakse vallavalitsuses läbi, kan-takse selle plussid-miinused tabelis-se ning saadetakse koostööpartner EVR Infrale edasi, kirjutab nädala-leht Kuulutaja. Varem on vallavalit-sus avaldanud arvamust, et vaksali-hoonesse võiks tulla okupatsiooni-muuseumi filiaal. Hoone kuulub aga eraomanikule.

Kuulutaja/ET

8 Nr 3. Märts 2009KOHALIK ELU

Eesti TeatajaEesti Reformierakond

Tõnismägi 9, 10119 TallinnToimetusega saab tööpäevadel 10-14

ühendust telefonil 5850 1122 ja meiliaadressil: teataja@reform.ee

Eelmise peaauhinna võitisVello Vendelin

Oma andmeid edastades nõustun tulevikus saama Eesti Reformierakonda ja selle poliitikuid puudutavat

infot või reklaami, mille edastajatel või töötlejatel luban kasutada oma andmeid nimetatud eesmärgil tingimusel, et andmeid ei kasutata muuks kui Eesti Reformierakonna ja selle poliitikutega seonduva in-

formatsiooni või reklaami edastamiseks.

Saada vastus märksõnaga “lahendus” 5. aprilliks

aadressile Tõnismägi 9, 10119 Tallinn või e-posti teel

teataja@reform.ee ning osale Eesti Teataja

meene loosimisel.

Ristsõna lahendus

Ees- ja perekonnanimi

Postiaadress või e-post

Telefon

Kaunis koht NeerutiLääne-Virumaal Kadrina alevi-

kust lõuna pool asub Neeru-ti maastikukaitseala, mis loo-

di 1957. aastal. See on väga ilusa loodusega 1272

hektarit hõlmav ala, kus metsaga kae-tud väikesed piklikud mäed – oosid – vahelduvad väikeste järvedega. Pik-likud kitsad ja teravaharjalised oosid on tekkinud umbes 10 000 aastat ta-gasi, kui siit taandus jääaeg. Jääaja tuntuim uurija Eestis, geoloog Endel Rähni, on nimetanud Neerutit jääaja muuseumiks.

Kaitsealal ei tohi liikuda väljaspool teid ja radu. Ööbimiseks ja lõkke tege-miseks on matkajate tarvis rajatud tä-histatud platsid. Kalapüük, seente ja mar-jade korjamine toimub üldises korras.

Neerutis on neli järve: Eesjärv, Ta-gajärv, Orajärv ja Sinijärv. Ees- ja Ta-gajärv on kõige suuremad. Nad on

omavahel ühendatud väikese kana-liga, millest matkajate jaoks on üle ehitatud sild. Kanali laskis väga am-mu kaevata Neeruti mõisnik, et pää-seda paadiga ühest järvest teise. Sup-lemiseks on sobiv ainult Tagajärv. Ora-järv on raskemini ligipääsetav ja Si-nijärv asub nii soo keskel, et tema ilu saab nautida vaid eemalt. Järvedes on elupaik paljudel kalaliikidel. Ka on Neeruti järvedes levinud harulda-ne taim – valge vesiroos. IETI

Neeruti järv

Matti Jõe on olnud ka Rakvere linnapea.

VIRUMAA TEATAJA/KAIRI PIHLAK

ARH

IIVIFOTO

Rakvere austas Matti Jõed teenetemärgigaPühapäeval, 22. veebruaril Rakveres Aqva veekeskuses toimunud vabariigi aastapäe-va eelsel volikogu esimehe ja linnapea vastuvõtul anti viie tubli linlase seas Rakvere Kroonimärk Matti Jõele.

Rakveret nii linnapea, abilin-napea kui ka volikogu liikme-na juhtinud Matti Jõe algatu-

sel said minevikus teoks julged et-tevõtmised, mis on lisanud linna-le isikupära. Täna ei teki kahtlustki, et Rakvere sümbol on Tarvas ja Rak-vere linnal on kõige enam arutelu-sid tekitanud arhitektuuriliselt väga kõrgel tasemel keskväljak. Omaaeg-sete suurte tegude taga oli hulk tööd ja vaidlusi, aga ka demokraatlik lä-henemine. Nii küsiti oma ideede kohta arvamust kohalikult kultuuri-eliidilt ja Rakvere linna rahvalt, keda kõik toimuv otseselt puudutas.

Matti Jõe on oma jälje jätnud lin-na ajalukku „Tarva-linnapeana”. Jõe oli üks teatriklubi hingi, samuti on ta õla alla pannud Rakvere Vanalinna Seltsile. Matti sõnul peaks linnavalit-sus praegu aitama Pika tänava maja-

omanikel fassaade korrastada. „Tegu on ikkagi Rakvere vanalinnaga ja siin kvaliteedi pealt kokku hoida ei tohiks,” on ta kindel. Matti Jõe on Reformiera-konna Rakvere piirkonna liige ja oma tegemistes alati kaaskodanikega ar-vestav. Palju on ta jõudnud teha lin-

navoliniku ja kinnisvaraarendaja rollis. Käesoleva aasta juulis tähis-tab Matti oma 60. juubelit.

Taimi Samblik,Reformierakonna Lääne-Virumaa

arendusjuht