-
Infoleht veebruar 2008
eero KiipliSA Õpilasmaleva juhataja.
SA Õpilasmalev saab tänavu 5 aastaseks. Selle aja jooksul on
tehtud üsna palju. Näiteks võiksime kokku lugeda rohitud peenrate
umbrohukilomeetrid, ära kaaluda korjatud maasikatonnid või hoopis
kuhjata kokku põllukividest mäe.Kuid need oleksid ainult arvud.
Mismoodi aga mõõta seda head, mida noored on tundnud, kuidas ära
kaaluda need naeratused, naljad ja vimpkad, mida rõõmsad malevlased
on oma südametesse korjanud? Eestit ei ehitata ju tegelikult
tonnidest, meetritest, kivist ega klaasist. Eestile annavad näo
need samad noored oma rõõmu, sõpruse ja oskustega, mida oma suvises
malevaelus endasse kogutakse.
Suvine päike avab lilleõied ja küpsetab punaseks maasikad ning
toob noorte näole suvise päevituse. Malev on lahutamatu osa
suverõõmudest, kehastades pääsemist tavapärasest linnaelurutiinist,
tuues noore elusse esimesed kogemused iseseisvaks eluks. Malev on
koht, kus peab ise hakkama saama. Ja üllatus, üllatus ega see
raha
ei tulegi nii lihtsalt, kui harjutud on – selgub, et tööd teha
on oluliselt raskem kui vanematelt taskuraha manguda.
Töö ja koosolemise rõõm on vaid üks osa malevast. Maleva
moodustavad loomulikult noored ja rühmajuhid, kuid pildiraamiks
sellele värviküllasele mallile on malevakorraldajad, tööandjad,
bussjuhid ja „kokatädi Marta”. Kusjuures kõigil asjaosalistel on
tähtis roll kaasa mängida malevasuve õnnestumisel. Ja kas ei ole
mitte nii, et need samad täiskasvanud, kes praegu lipsu kannavad,
vaatavad tagasi oma malevaskäimistele ja võivad öelda, et malev on
ka nende elus olnud ühendav. Seetõttu on tänapäeva „tähtsatel
onudel/tädidel” lihtsam mõista noori. Ühine kogemus seob inimesi
kokku ka üle põlvkondade.
Nii ongi malev ühendavaks jõuks: noortel on teotahe,
rühmajuhtidel on oskus ja kogemus, tööandjatel on materiaalsed
võimalused ning malevakorraldajatel on kontaktid. SA Õpilasmaleva
ülesandeks on sõlmida kokku need otsad, nõnda sünnibki igal aastal
uus malevasuvi.
Malevlased ühendavad ka sellel suvel oma töökad käed!
Marion JuhtundKõnnu 2007
Malev on mulle alati kuidagi kummaliselt mõjunud. Olen ma siis
seal Raekojaplatsil ühel juulihommikul EÕMi märki kandmas või siis
kuskil metsade vahel õhtul õues külma veega hambaid pesemas. Minu
malev laulab, kõvasti ja valesti. Sest minagi ei oska laulda. Kuid
Valgejõel polnud sellel tähtsust. Seal olid ristikheinast pärjad ja
mustikametsad, häälest ära klaver ja köetud saun. Kiigeta
kiigeplats ning aastakümned ajalugu. Iga päev oli seiklus. Iga päev
oli justkui kellegi sünnipäev, öiste Nussa-saiade, puruks kukkunud
akende, kappi peidetud metsmaasikate ning ettearvamatute
ulakustega. Nii olid seinad tihti täis sõnu, köögist viimanegi sai
söödud, ainukesed puhtad riided läbimärjad. Sest, tõsi ta ju on -
malev teab teisi reegleid.
Kuid meie omad polnud mitte ainult Valgejõe kaldad. Nendel
palavatel päevadel olime kõrgete seintega kunagises meiereihoones,
kus töö ja vile käisidki koos. Päeva lõpul sõitis koduteele
trobikond tolmuhunnikuid, eneste üle vägagi uhkeina. Märkimisväärne
on ka seik, mil pühapäeval tööle minnes kuuldus meie “platsis
olemisest” kulutulena levis ning lõunaks poe ümbrus mitme auto
kõlaritest mürtsuva muusika ja kohalike silmarõõmudega täitus.
Näete ju - see ühendab, olgugi mis tahes põhjusel. :) Minu malev
oli pruut ja oli peigmees, pesi sokke jõevees ja leidis igaühes
midagi ilusat. Röövis magamiskotis tüdrukuid ja rääkis saunas
tobedaid nalju. Keegi polnud võõras, keegi polnud kauge. Kõik olid
omad, kõik olid lähedal.
Kas kuuled, Tallinn, kas kuuled?See mu suvi, see mu malev, see
minu arm!
nussa-nussa, moosisai...
Malev ühendab!Malevanädal 11.-15. veebruar 200812. veebruar,
teisipäev16.00 maleva Aktiivi-noorte eestvedamisel avatud arutelu
teemal „Maleva roll noore tulevikus”Pärnu mnt TANInfo ruumides
14. veebruar, neljapäevKell 13.00 SA Õpilasmalev – 5
aastatTallinna Raekodaüritus on kutsetegaKell 16.00 Õpilasmaleva
lauluvõistlusClub 360° (Müürivahe 22)
15.veebruar, reede10.05 Õpilasmalev Vikerraadio saates
“Huvitaja”
ÜleSKutSe MalevaSSe
Kui Sa oled 15-18 aastane noor, on Sul võimalus minna maleva
linnavälisesse rühma. Linnavälised rühmad mahutavad kuni 900 noort.
Kui Sul on vanust aga 13-16 eluaastat, saad osaleda maleva
linnasiseses rühmas. Linnasisesed rühmad mahutavad kuni 600
noort.
Külasta lehekülge www.malev.ee ja vaata kas Sinu kodukohas
tegutseb mõni malevarühm ning PANE ENNAST KIRJA. Siis aga jää
ootama oma elu ägedaimat suve!
-
2008. aasta ei ole SA Õpilasmaleva jaoks tavaline aasta –
veebruari keskel saab täis 5 aastat sihtasutuse loomisest.
Malevaperel on põhjust meenutada ja tähistada möödunud pooldekaadi
mitmete toredate ürituste ja ettevõtmistega.
Sünnipäeva-aasta algas meeleolukalt 7. jaanuaril, kui SA
Õpilasmaleva noorte Aktiivi kolmas koosseis käis kolmepäevases
laagris Nelijärvel. Arutati nii uue aasta suveplaane kui ka
mõtteid, kuidas aasta eelnevatest veel edukamaks kujuneks.
Iga-aastane malevanädal saab toimuma ajavahemikus 11.-17.
veebruar. Kõige olulisem sündmus ehk üleriigiline EÕM
lauluvõistlus toimub 14. veebruaril Tallinnas klubis 360º.
Üritusega alustatakse kell 16.00. Kuna sel aastal on malevanädal ka
n-ö sünnipäevanädal ning kõik on pidulikum kui tavaliselt, siis
selle puhul ilmub raamat sihtasutuse 5 aasta tegemistest ja
toimetamistest, mille on kokku pannud sihtasutuse komandörid.
Aasta jätkub tavapäraselt rühmajuhtide otsimise ja koolitustega
kevadperioodil. Aprilli jooksul toimub ka ÕMi teeäärtekoristuse
kampaania, millest võtavad üheskoos osa nii noored kui ka
rühmajuhid. Kevadine aeg lõpeb aprilli lõpus noorte suvisesse
malevasse
registreerimise alustamisega internetis.
Maleva avalöök toimub 30. juunil Tallinnas Raekoja platsil.
Malevasuvi avatakse traditsiooniliselt rongkäigu ja kõnedega, peale
mida sõidavad linnaväliste malevarühmade esimesed vahetused oma
uude kolmenädalasesse elukohta. Linnasisesed rühmad alustavad tööga
juba juunikuu keskel. Malevasuvi lõpetatakse suure EÕM
kokkutulekuga 12.-14. augustil. Kokku tulevad malevlased ja
rühmajuhid kõigist Eestimaa malevapiirkondadest.
Sügisene aeg möödub malevastaabi jaoks kokkuvõtteid, aruandeid
ja seminare tehes.
Aasta lõpetatakse noorte Aktiivi korraldatud jõulupeoga, kus
saab meenutada mööduvat sünnipäeva-aastat ning teha plaane juba
uueks tulevaks 2009. aasta malevasuveks.
nelli nasonov
Malevasuvi 1975 – suvi kui sain 16. Sellest on möödunud 31
aastat – ega kõike ei mäletagi, kuid teistest suvedest erines see
kindlasti. See oli EÕM-i kõrghooaeg, sest enamik keskkooliõpilasi
veetis suved malevas, kus oli lõbus ja sai tööd teha.
Mina olin Viljandi piirkonnas Raudna rühmas. Meil oli väike rühm
– 9 poissi ja 9 tüdrukut. Rühmakomandörideks olid Jüri ja Anu.
Elasime väga ilusas looduslikus kohas Raudnas, mis asus
Heimtalis, omaette majakeses, mida kutsuti
„tondilossiks“. See oli tõesti vanaaegne lossike koos torni ja
keldriga, mis oli igasugu pahna täis. Keldri koristasime ära ja
tegime mõnusaks puhkeruumiks, kus sai õhtuti aega veeta. Meil oli
rühmas kolm poissi, kes mängisid kitarri. Kaks neist olid
Saaremaalt. Praegu on üks neist Pärnu teatris näitleja – Margus
Oopkaup.
Töö seisnes põhiliselt kapsa, peedi, kartulipõllu rohimises e.
kõplamises. Poisid said ikka heina ka teha. Heinapallide tõstmine
oli päris raske töö, aga sobis poistele paremini kui kõplamine.
Vahel sai kartulivagude vahel magatud ka lõunauinakut, sest
varajane ärkamine ning hiline magamaminek väsitasid päris
ära.
Eriliselt mäletan ekstreemset malevlaseks ristimist. Pidime
sööma tuhka ja süsi – õnneks sai sellele kuivale kraamile peale
juua veini – vist oli vein? (meenub, et sai tehtud ka esimene
suits, kuid õnneks ei muutunud see harjumuseks). Lisaks pidime
läbima kitsa tee, mille ühel pool oli tiik, kuhu võisid vabalt
sisse kukkuda – seda nimetasime konnatiigiks. Kuna lossike, kus
elasime, oli nõgeste sisse kasvanud, siis tuli läbida ka see
tee.
Meil sai kõvasti nalja. Muidugi oli igal rühmal ka oma
rühmalaul,
millele tehti ise viis ja sõnad. Õhtuti mängiti pallimänge ja
käidi ojas ujumas – ei tea kas seda oja enam alles ongi. Lisaks
asus üks järv kilomeetreid eemal, mille äärde sõideti veoauto
lahtises kastis – see oli väga lõbus.
Maleva lõpus toimus Viljandi piirkonna rühmade kokkutulek, kus
selgitati parim rühm. Sel aastal oli Lembitu rühma komandör Edgar
Savisaar, kes oli juba tollal suur organiseerija – võitjaks saigi
tema rühm, kuid selles polnud algusest peale mingit kahtlust.
2 Infoleht veebruar 2008
hannele Känd (tuntud ka kui Üks H. Kõik)Marjamaa I rühmajuht
Kui muidu viskavad just malevlased oma rühmajuhtidele väikeseid
ja suuremaid vempe või lasevad oma emotsioonid valla, siis...
Tegelikult pole meiegi papist poisid ja täiesti tundelised. Lugu
ühest teraapilisest väljendusvõimalusest.
Üliraskest päevatööst, mille hulka kuuluvad seljapainutamine,
kükitamine, lesimine, marjade söömine, virisemine, lõunapaus,
marjade pildumine ja rühmajuhtide eest peitumine, väsinud
malevanoored istuvad kõik televiisori ees – alanud on õhtune
tõmbenumber, sarja „House M.D.”. Osad poisid on kamina ees ning
arutavad, miks tuli süttida ei taha. On viies
malevapäev ning plaanitud grilli- ja lõkkeõhtule pani vasaksirge
äsjasadanud vihm. Ka söögitoa kamin ei võtnud vedu – järelikult
kupatati rühmajuhid kööki, et Marjamaa palavalt armastatud koka
Lehte poolt varutud viinerid ikka kuldpruuni jume saaksid.
Järsku avaneb köögiuks, üks rühmajuhtidest teatab, et valvake
viinereid, 10 minuti pärast peab välja võtma. Uks pannakse uuesti
kinni ja köögist ei kostu kippu ega kõppu.
Seda seepärast, et rühmajuhid, tuntud ka koondnime all Üks H.
Kõik, on vaikselt esimesel korruse köögiakna avanud, vaadanud
väljakutsuvat, kauguses terendavat maapinda ja välja hüpanud.
Maandunud pehmelt jalgadele (ja roosipeenrasse) kiirustavad
punasärklased edasi. Vaarikavagude pikad read viivad kaalumajani.
Vihmamärg rohi
on pidevalt jalul olevate juhtide taldadele mõnus vaheldus.
Jalutuskäigu põhjuseks aga – võimalus pääseda majast! Sest – olgem
ausad (rühmajuhi ülestunnistus): vahel võite te, kallid malevlased,
olla järjepidevalt kiuslikud. Ma tean, et meelega. Hea meelega, eks
ole. Nii ka meie.
Tagasitee maja juurde läbime aeglasemalt. Märkame rõdul
passivaid poisse. Loojuv päike moodustab maja ümber kuldse pärja
nagu headust kuulutav halo (jajah, muidugi). Hetkeimpulsi ajel
otsustame üheskoos esimesed viis päeva välja elada. Majast kümne
meetri kaugusel seisatama, loeme kolmeni, vaatame vilksamisi rõdule
ja karjume täiest kõrist. Nii hea! Poiste jahmunud ja segaduses
nägude üle naeru pugistades ruttame tagasi lahtise aknani, ronime
sisse, mullased jalad põrandalaudadele väikeseid
porijälgi tekitades. Nojah, oligi arvata – viinerid
on veel ahjus. Kergelt kõrbenud. Noh, ega meie neid sööma hakka.
Hõikame noortele „Söök valmis!”, anname ülesandeks köögipõrand ära
pesta (keegi on seal jalanõudega ringi mütanud :P) ja tormame
trepist üles. Maandume naeru lagistades staabivooditele,
ignoreerides kuuldavaid jutukatkeid rõdu-seltskonnalt, kes väidavad
kaljukindlalt, et H’d on hulluks läinud. Ja see väide jääb kestma
maleva lõpuni. Hei, kes ütles, et rühmajuhid üldse normaalsed
on?
P.S – kirjeldatud karjatust kutsume me vaarikajooksuks. Mõjub
hästi igal ajahetkel (ka kesklinnas), teraapiline. Soovitan
soojalt.
Marjamaa I rühma juhtumiste ainetel
2008. aasta tegemised 5 asja, mida Sul malevas vaja on1.
Pesupulber. Jah, Sa pead tõesti ise oma pesu pesema. Pane vaim
valmis!
2. Fotoaparaat. Et sügisel oleks ilusate piltide taga
malevakaaslasi ja nendega veedetud hetki taga igatseda.
3. Maisitõlvikud. Noh, laulus ju sellised sõnad on…
4. Märkmik ja pastakas. Malevapäevikut pidades on aastaid hiljem
seda hea lugeda ning meenutada ja nutta ja naerda.
5. Riided, millest Sul kahju poleks, kui Sa need näiteks naela
külge kinni jäädes katki teeksid.
5 põhjust, miks malevasse tulla1. Sa saad 3 korda päevas väga
korralikult süüa. Ma pean silmas, et ikka VÄGA korralikult. Mõni ei
saa kodus ka nii korralikult süüa.
2. Su garderoob täieneb laheda malevasärgi võrra, millele saad
midagi lahedat joonistada või kirjutada.
3. Sa õpid iseseisvust ning teenid raha vastavalt oma
innukusele. Mõni usinam on teeninud lausa 4000 krooni.
4. Sa saad endale elulahedad ja igavesti truud malevasõbrad! Kui
Sa kardad, et ei suuda kohaneda olustikuga, siis see kartus on
täiesti põhjendamatu! Malevaperre kuuluvad ainult kõige
sõbralikumad ja seltsivamad noored.
5. Sa saad kolmeks nädalaks vanemate pilgu alt ära.
5 asja, mida Sa malevasse tulles teadma pead1. Arvesta sellega,
et võid endale kolmeks nädalaks voodikaaslase saada (kahjuks mitte
vastassoost, aga..)
2. Sa pead olema võimalikult julge selleks, et läbida rebaste
ristimine, kus pead taluma kõiksugu jubedusi.
3. Iganädalased lõõgastavad vannid jäävad ära sellel lihtsal
põhjusel, et arvatavasti pead Sa end pesema kas saunas paari
kopsikuga või duširuumis, kus ukse taga on teised kisavad
malevlased.
4. Tüdrukud võivad rahuga kõiksugused meigiasjad koju jätta.
Esiteks, hommikuti pole Sul aega end meikida. Ja teiseks, kõik
näevad Sind niikuinii sellisena, nagu Sa tegelikult oled.
5. Rühmajuhid ei ole karmid ja tigedad! Nad on tulnud malevasse
selleks, et veeta noortega koos hästi aega. Anna neile võimalus,
ära kanna neid kohe alguses maha. Ja rühmajuhtide korraldatud
üritustest võta kindlasti aktiivselt osa, nii kasvabki Sinust üks
õige malevlane!
rühmajuhtide väikesed huumorihetked – valitud stseen
1975. aasta suvi
-
allan vainola(Sõpruse Puiestee)
Malevas olen ühtekokku käinud kolm korda. Esimene kord olin
1980. aastal Turja rühmas Saklas Saaremaal. Teine kord käisin 1987.
aastal Venemaal Sahhalini saarel ning kolmas kord 1988. aastal
samuti Venemaal Kamtšatka poolsaarel. Saaremaal ja Sahhalinil
elasime vanades talu-stiilis palkmajades, mille ise enda tarbeks
korda seadsime. Kamtšatkal paigutati rühm elama tühja viiekordse
paneelmaja korteritesse.
Saaremaal tegime erinevaid lisatöid ehitustel, panime
asfalti,
valasime betooni, haljastasime tänavaid ning tegime heina- ja
muid talutöid. Iga päev võis kaasa tuua erinevaid tööpakkumisi.
Malev oli küll mõeldud põhiliselt töötegemiseks, kuid väga kõvasti
seal siiski tööd ei rassitud, seega olid enamikel ka palgad
väikesed – tänapäeva mõistes umbes 1500-2500 krooni kuus.
Kuna kokku sai tavaliselt palju omavahel võõraid inimesi, siis
kulus palju meeldivat aega üksteise tundmaõppimise ja suhtlemise
peale. Palju pidutseti, tantsiti ja mõeldi välja erinevaid
huvitavaid ajaveetmisviise. Toimusid kohtumised teiste rühmadega
ning omavahelised spordivõistlused. Üks rituaalidest
oli rebaste ristimine, kus varem malevas olnud noored lõid
„päris” malevlasteks uustulnukaid. Lühidalt öelduna sai malevas
väga palju nalja.
Malevarühmadel olid alati oma hüüdlaused ja sümboolika, mis oli
tavaliselt koha nimega seotud. Sümboolikat oli alati väga huvitav
välja mõelda. Näiteks Sahhalinil Bõkovis oli meie rühma sümboliks
pull (vene k бык – pull, härg). Igal maleval oli ka oma tehtud hümn
või laul.
Malevate suurematel kok kutulekutel toimusid kõikvõimalikud er
inevad võistlused spordis, muusikas, kunstis, lavastati omatehtud
etendusi, valiti „kõige parem
malevarühm“, miss ja mister ning iga õhtu lõppes lõkete ning
võimsa tantsupeoga.
Malev annab noorele inimesele mingi uue vabaduse – iseseisvus-
või sõltumatustunde. Ühelt poolt tuleb end sobitada juhuslikult
kokkusattunud seltskonnaga ning nendega pikka aega koos elada – see
on väga huvitav ja täiesti erinev igapäevaelust. Teiselt poolt
võivad malevas tekkida eluaegsed sõbrad ning miks mitte ka
armastus.
Näiteks praegugi suhtlen päris paljudega, kellega koos malevas
olin, kuigi mitte igapäevaselt.
Irina rähesooKuusekäära 1981
Nii kõlas Kuusekäära 1981 rühma hüüdlause, mis on praegugi veel
hingelähedane ja mille meenutamine toob näole siira naeratuse
kaunitest malevamälestustest. Meie väike rühm pesitses Viljandi
maakonnas paksude metsade keskel. Meie tööks oli metsa
harvendamine, võtsime maha lepapuid, et anda elu ja valgust
kuusele. Mina, linnatüdrukuna, polnud veel näinud nii suurt ja
tihedat metsa. Tundus kummaline, et nii palju kui silm seletas, oli
ainult mets, mets, mets... See oli mõõtmatu ja samas tekitas ka
uhkust Eestimaa üle.
Poisse oli meil rühmas 8 ja tüdrukuid 5. Elasime metsavahi
majas, mida talvel kasutasid jahimehed. Elamine ja toit oli selle
aja kohta lausa hea, võiks öelda. Meil oli saun ja järv, kus
saime
palava ilmaga ujumas käia. Igal hommikul enne sööki oli
meil ette nähtud komandöri käsul väike jooksuring. Aga
malevlased on ju kavalad ning ei tee alati seda, mida peaks.
Alguses olime usinad sörkijad, kuid pärast enam ei viitsinud
hommikuti ülemäära liigutada. Jooksime kuni esimese põõsani ja
jäime selle juurde vedelema. Kes tegi suitsu, kes pikutas niisama…
Kuni ükskord rühma komandör tuli meid kontrollima. Oh, see oli
selle suve kiireim start meil kõigil! Ei pea vist ütlema, et
järgmistel hommikutel olime kõik väga altid jooksma. Teine naljakas
lugu juhtus kord, kui me ühe tüdrukuga metsas ära eksisime. Ma
ronisin puu otsa, et vaadata lõkke suitsu järgi, kus teised on.
Lõket tegime alati, sest töötasime paarides ja ära eksides leidsime
üksteist alati üles. Ronisin siis puu otsa ja nägin lõkkesuitsu
ning seejärel võtsin ladvast kinni, et sellega alla sõita. Me
tegime
kasepuuga alati nii, sest kask on hea puu ja paindub hästi. Minu
viga oli aga see, et ma ei vaadanud, mis puu otsa ma ronisin.
Kostis kõva raks ja ma sain head vabalendu koos ladvaga. Kukkusin
suure raginaga põõsasse, õnneks siiski suuremat viga ei saanud, h a
m m u s t a d e s kukkudes vaid keelde. Teine tüdruk jooksis
paanikaga mitu ringi ümber põõsa, enne kui sain esimesed sõnad
suust.
Suvi 1981 oli üks mõnusamaid ja meeldejäävamaid suvesid, kus ma
hakkasin a r m a s t a m a metsa ja austama puid. Minu laps puuoksi
ei murra ja sirelipõõsaid
ei rüüsta, mida kahjuks kevadel on palju näha. Hoidkem oma
Eestimaad ja õpetame ka oma lapsi seda tegema! Praegugi korraldab
RMK metsamalevaid, mis õpetab kindlasti malevlastele sama, mida
mullegi.
Katharina toomemets ja Marii Mletsin
Aktiiv on 2005. aastal SA Õpilasmaleva loodud nõuandev organ.
Igal sügisel võetakse Aktiivi vastu uusi liikmeid. Aktiiv koosneb
17 aktiivsest noorest, kes kõik on vähemalt ühel suvel malevas
käinud. Meie ülesandeks on erinevate malevaga seonduvate ürituste
korraldamine ja läbiviimine.
2006. ja 2007. aasta jõuludel korraldas Aktiiv Club Venuses
Õpilasmaleva jõulupeo, mille teemadeks olid vastavalt „Kuulsused
läbi aegade” ning „Muinasjutt”. Samuti aitasime 2007. aastal läbi
viia maleva lauluvõistlust. Ka tänavuse lauluvõistluse ning
malevanädala korraldamiseks pakkusime oma abistava käe.
Igal aastal on SA Õpilasmalev Aktiivile korraldanud ka laagri,
kus arutatakse päevakajalisi teemasid ning pannakse paika käesoleva
maleva-aasta pidepunkte. Siiani oleme parandanud SA
Õpilasmaleva
põhikirja, pannud paberile ideid suvisteks üldkokkutulekuteks
ning planeerinud presentatsioone koolides, tutvustamaks noortele,
mis malev tegelikult on.
Aktiivi koosolekud toimuvad igal nädalal, olgugi, et mõnikord ei
olegi meil midagi kindlat arutada. Kui selline asi juhtub, naudime
lihtsalt Õpilasmaleva staabis üksteise seltskonda. Aga ega me siis
niisama lulli ei löö. Kui aga päevakorda tulevad arutamist vajavad
teemad, siis seda me ka teeme ning Eero ja Maarja sõnutsi väga
hästi. Maarja, kes on
alati särav nagu väike päike igas päevas, ongi see, kes meie
töid ja tegemisi juhib; meid kiidab, kui oleme tublid olnud ning
laidab, kui oleme oma tööd halvasti teinud. Seda juhtub muidugi
harva, et me midagi halvasti oleks teinud.
Aktiivis on meil nii vaiksemaid tüüpe kui ka neid, kelle hääl
kõigist teistest alati üle käib. On sõnaosavaid ja leidub ka neid,
kes hiilgavad rohkem oma tegude, kui sõnadega. Üldiselt on meie
seltskond vägagi värvikas ja lahe ning nalja saab meil rohkem, kui
rubla eest.
• Pärast rebasetablettide sissevõtmist on kasulik teha
maoloputus ja minna kohe teki alla.
• Kui on pissihäda, siis ei aita enam miski.
• Mao- ja noahaavad tekivad tavaliselt kuritarvitamisest.
• Surmahinda küsi surnupesijatelt.
• Ärge ajage segamini sõnu honorröa ja honorrar.
• Aidsi üle ei vaielda.
• Kes kevadel köhib, see suvel läheb malevasse.
• Hoiduge juhuslikest vahekordadest alkoholidega!
• Jäägem siiski sõpradeks!
• Igaüks peab ise oma punast risti kandma.
• Päikesepiste, vererõhk ja põlvevesi – need on sõbrad
kolmekesi.
• Rahu, leiba, maad – kolm korda päevas pealemäärimiseks.
• Ära põe, vana, ole normaalne!
• Kilpnäärme tabletid võetakse sisse üks päev enne magama
minekut!
Viktor Doodikas
InfoLeht veebruar 2008 3
Malevaarst annab
nõu:(Väljavõtteid vanematest
malevalehtedest)
Malevast võib alguse saada eluaegne sõprus ja armastus
Õpilasmaleva aktiiv
elu ja valgust kuusele!
Metsade müha päikese naeru silmadest loedVaigused kuused osaks
me kodust on saanudsõnajalg leia, puuduta tundmata õitmaasüda vajab
ju sind, tunneb su kohmetut kättTuul kannab meieni metsade kaja,
kaja, kaja...
-
Viljandimaal Kõo vallas Pilistveres toimunud EÕM-i kokkutulek
14.-16. august pani väärika punkti 2007. aasta malevasuvele. Kolm
päeva kaunis looduslähe-dases kohas järve ääres oli piisavalt
meelihullutav, et järgmisel suvel uuesti tulla ning tunda seda
maailma kõige südamelähedast tunnet – malevatunnet. Kokkutulekule
oli kogune-nud ligi 550 malevlast nii Tallinnast kui ka teistest
piirkondadest. Esimesel päeval käisid ma-levlasi tervitamas
ametli-kul kokkutuleku avamisel Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja
abilinnapea Kaia Jäppinen, EÕM-i ku-nagine staabikomandör Kalle
Kesküla, Kõo valla-vanem Tarmo Riisk ning Pirita linnaosa vanem
Tiit Terik. Kokkutulekul võistle-sid rühmad auväärse tiitli Aasta
Parim Rühm nimel. Hambad pandi vastakuti laulu-, etüüdi- ning
spordi-võistlustes. Etüüdivõistlus, mille teemaks oli „Malev
läbi ajaloo - malevlane läbi ajaloo“, kujunes vägagi
kaasahaaravaks ning na-ljakaks. Laval võis näha saviseid kiviaja,
uhketes kleitides keskaja ning nõu-kaaegsetes riietes 80ndate
malevlasi. Esimesel õhtul raputasid lava noormeeste bändid
Ketaspidur ning Traffic, teisel õhtul said ma-levlased nautida
Chalice´i esinemist, mis lõppes ilu-tulestikuga. Jõudu said noored
proovida ka mu-damaadluses, mis oli väga populaarne ning
kaasa-haarav. Aasta Parimaks Rühmaks sai Hiiumaa 2, rühma-juhtideks
Teele Tomps ning Margus Toomla. Hiiumaa 2 malevlased said
kingituseks tasuta reisi Sankt-Peterburgi koos ak-tiiviliikmetega,
mis toimus eelmise aasta oktoobri-kuus.Tänavune kokkutulek oli
eriline sellepool-est, et korraldamisesse oli haaratud ka noori.
Nimelt oli aktiiviliikmetest koostatud meediatiim,
kes tegeles neil kolmel päeval kohaliku ringhää-lingu, video
ning ajalehe väljaandmisega – kõik ka-jastasid kokkutulekut,
põ-nevamaid sündmusi ning intervjuusid esinejatega. Vääna-Jõesuu 1
rühma malevlane Kaia Beilmann (18), kes oli tänavu kol-mandat
aastat malevas kiidab kokkutuleku korral-dust: „Tänavune
kokku-tulek oli parem eelmisest aastast juba sellepärast, et sai
käia järves ujumas. Kahjuks kell 9 pandi järv kinni, siis enam
ujuma ei saanud. Halb oli, et aja-kavas oli nii palju sega-dusi,
aga samas on see ka arusaadav. Mulle meeldis väga, et esines
Chalice, see oli väga hea valik. Kindlasti tahan kiita ka
aktiivseid ja töökaid meediatiimi noori.” Küsimuse peale, kas keegi
millegi üle ka virises, naerab Kaia muhedalt ja ütleb: „Kõik on
omavahel sõbralikud, sest malev on kõik üks pere, kes hoiab väga
kokku. See on armas pere, see malevapere.”
Malevapere kokkutulek Pilistveres
hea ettevõtja,Kui vajad suvistel ettevõtmistel abikäsi, pakub
Sa
Õpilasmalev appi noori malevlasi.
Juba kuuendat aastat korraldame ca 1500 koolinoorele vanuses
15-18 aastat õpilasmalevat, mille käigus teevad
noored heakorra-, haljastus- ja ladustustöid, aitavad
kergetööstuses ja teenindusvaldkonnas, osalevad
suurtalude abitöödel, korjavad marju ja teevad teisi vajalikke
töid.
Selleaastased vahetused kestavad 30.06-18.07 ning
21.07-09.08
Sa Õpilasmalev korraldab:• rühma komplekteerimise vastavalt
tööandja vajadusele (15-50 noort)• noorte majutamise• noorte
toitlustamise• töövälise kultuuriprogrammi• rühmajuhtide
töötööandjalt eeldame:• tööd kolme või kuue nädala jooksul•
noortega töölepingute sõlmimist• palga maksmist noortele•
ühekordset lepingutasu maksmist SA Õpilasmalevale
Kui arvad, et koolinoored võiksid suvel ka Sinu ettevõtmistes
käe külge lüüa, või soovid malevasuve kohta täpsemalt teada saada,
võta julgelt ühendust!
Kontakt:[email protected]
55 679 233www.malev.eeSA Õpilasmalev
ÕPIlaSMalevaSSe rÜhMaJuhIKSSa Õpilasmalev otsib 2008.aasta
suveks
rühmajuhte
Tule rühmajuhiks õpilasmaleva linnavälisesse rühma ja veeda kolm
nädalat suvest
Eestimaa eri paigus või kaks nädalat Tallinna linnarühmas.
Kui oled aktiivne, nooruslik, vähemalt keskharidusega, hea
organiseerimisoskusega ning oled huvitatud noortegruppide
juhtimisest ja tegusalt veedetud
suvest, ootame sind õpilasmalevasse rühmajuhiks.rühmajuhile
pakume:• Häid töötingimusi• Konkurentsivõimelist palka• Toetavat
kollektiivi• Võimalust saada grupijuhtimise kogemust•
Koolitusirühmajuhilt ootame:• Eesti keele oskust• Vähemalt
keskhariduse olemasolu• Organiseerimisvõimet ja planeerimisoskust•
Head suhtlemisoskust, kohusetunnet ja otsustusvõimetKasuks
tuleb:Eelnev kogemus noorsootöö valdkonnas
Lisainfot saab kodulehelt www.malev.ee või [email protected]
Cv ja avaldus saata hiljemalt 20.märtsiks [email protected]
Õpilasmaleva ametlik värbamispartner on CV online ning
kandideerid saab ka läbi CV online keskkonna.
Sihtasutus õpilasmalev on 2003. Aastal Tallinna linna poolt
loodud sihtasutus, mille eesmärgiks on linna arengu prioriteete
arvestades lastele ja noortele vaba aja veetmise võimaluste loomine
ning selleks vahendite kogumine,
vahendamine ja jaotamine.
4 Infoleht veebruar 2008
