Abikspaadimehele

�

SISUKORDVäikelaevajuhile....................................................3Sõidupiirkondadest ...............................................3Veesõidukitostes..................................................4Ülevaatustest........................................................5Ilm.........................................................................6Magnetkompassikasutamine ...............................8Suunamääramine.................................................8Merekaartidest......................................................9Meresõitjalevajalikudmõõtühikud........................9Poidjatoodrid.....................................................12Tuledmeremärkidel............................................13Tuledjamärgidlaevadeljapaatidel...................13Põhilisedteeandmisereeglid..............................16LiiklusestTallinnalahel.......................................17Väikelaevajuhivastutus......................................18Meresõitvälisriikidesse.......................................19Randuminejasildumine .....................................20Rannikuljaväikesaarel.......................................20Paadikinnitaminekaikülge ................................21Ankrudjaankruotsad..........................................21Paadikinnitaminepoile.......................................21Kuioledülepardakukkunud..............................22Uppujapäästmine...............................................23Varustusest.........................................................24Päästevestidest ..................................................27Tulekahju.............................................................28Alajahtumine(hüpotermia).................................29Esmaabialajahtumisekorral..............................30Esmaabivarustus................................................31Merehaigusest....................................................31Madalal...............................................................32Mereside.............................................................33Hädasignaalid.....................................................34Peatumismärguanded........................................36Veesõidukikorrashoid........................................36Sõlmed................................................................38Headmeretavad .................................................39Headsadamatavad.............................................39Kasulikkeviiteid ..................................................40

�

VÄIKELAEVAJUHILEAbiks Paadimehele teatmikku on koondatud need olulised põhitõed, mida iga väike‑laevajuhtonkohustatud teadma,et tagadaenda jakaasreisijate turvalisus.Vajalikkejuhiseidjameeldetuletusileiabniialgajakuikogenudhobisõitja.Etkasinumeresõitmööduksohutult,olekursisheademeretavadega,tunneseadus‑andlustningvarustaendõigeteohutus‑,pääste‑jaesmaabivahenditega.Kaseljuhul,kui sinu veesõidukiga liiklemisel pole juhiluba nõutud, tuleb väikelaevajuhi koolituseläbimine kasuks. Et hädaolukorras oskaksid õigesti käituda, läbi esmaabikoolitus jaraadiosideoperaatorikursus.

SÕIDUPIIRKONDADESTMereljalaevatatavatelsisevetelreguleeribväikelaevadeliiklemistmeresõiduohutuse seadus.

Eesti siseveedon:sisemeri jasadamarajatistekõigemerepoolsemaidpunkteühen‑davastmõttelisestjoonestkaldapoolejäävadEesti sadamate veedningjõed, järved ja muud veekogud,millekõikkaldadasuvadEestimaa‑alal.

Laevatatavad siseveed seisuga 1. jaanuar 2008 on: Suur Emajõgi, Väike EmajõgiVõrtsjärvest Pikasilla sillani, Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ningnimetatudjärvedessesuubuvatejõgedelaevatatavadsuudmedjaalamjooksud,NarvaveehoidlajaNarvajõgiPeipsijärvestkuniNarvakoseni.LaevatatavatesisevetekohtasaabinfotVeeteedeAmetist.MuudelsiseveteljaavalikelveekogudelliiklemistreguleeribVeeseadusningkohalikemaa‑jaomavalitsustemäärused.

Piiriveekogu on veekogu (jõgi, järv või tehisveekogu), mida mööda kulgeb riigipiir(Riigipiiri seadus). Tutvu piirirežiimi eeskirjaga enne Narva jõele, Peipsi järvele ja Lämmijärveleminekut.

Sisemerionmereala,misasubterritoriaalmerelähtejoonejarannikuvahel.

Territoriaalmerionsisemeregakülgnevmereala,millevälispiironmääratudMereala‑piirideseadusega.TerritoriaalmerevälispiironEestiriigipiir.

Territoriaalveedonsisemerikoosterritoriaalmerega,ulatudesrannapiiristriigipiirini.

Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,millevälispiironmääratudnaaberriikidegakooskõlastatult.

Rannikuvesi – rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga punkt onühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakseterritoriaalveelaiust(Veeseadus§2lg29).

Kohalik rannasõit–meresõitEestirannikulähedastesveteskuni20meremiilikauguselkaldast.

D‑kategooria väikelaevad sobivad konstruktsiooniliste ja ehituslike nõuete tõttuliiklemiseks vaid kaitstud vetel (väikesed lahed, järved ning jõed), kus ka ilmaoludehalvenedeseitekiohtlikkulainetustjatuult.

�VEESÕIDUKIT OSTES

• Uutveesõidukitostespöörapealesobivusejavälimusetähelepanukasellele,etpaat oleksvarustatudCE‑tähisegaehitajaplaadi jaHIN‑(CIN‑)koodiga,miskinnitavad,et alusonehitatudvastavalteuronõuetele.Lisakspeabkaasasolemakakasutusjuhend javastavustunnistus.Väikelaevu,misontoodetudpeale1.maid2004ningmillelei oleCE‑märgistust,eilastariigipiiriltollistläbi.

• Ehitajaplaadilonmärgitudpaadilubatudsõidupiirkond: A – piiramatu, B – avameri,tuulkuni8palli,lainekõrguskuni4m, C – rannaläheda- sed veed, tuulkuni6palli,lainekuni2m, D – kaitstud veed, tuulkuni4palli,lainekuni 0,3m.Plaadil on ka suurim lubatud mootori võimsus, lubatud inimestearv ja lasti ning inimestemaksimaalne lubatudkaal.Ehitajaplaatpaigaldataksetavaliseltpaadi ahtripeeglisiseküljele.HIN‑(CIN‑)koodonvormitudvõigraveeritudpaadiahtripeegli välisküljele,20cmallapooletekijoont.Sealtsaabteadakaveesõidukiehitamisaasta.

• Kasutatudveesõidukitostesveendu,etseeoleksheastehniliseskorrasjameresõi‑ dukõlbulik.Plastistkerepuhulkontrolli,etkereleioleksvarjatudvigastusivõiosmoosi. VeeteedeAmetiinspektoridvõivadsoovikorraltehatäiendavatehniliseülevaatuse.

• EnneveesõidukiümberehitustkonsulteerispetsialistidegajaVeeteedeAmetiinspek‑ toritega. Näiteks tekiehituse lisamine ja sisemootori vahetamine päramootori vastu muudaboluliseltaluseraskuskesetjapüstivust.

•RegistreeriveesõidukARK‑ivõikohtu registrisse,kuiseeonnõutud.

•Kuiveesõidukonregistris,kannapaadile ja ujuvvarustuseleregistristsaadudtähis.

•Võimalikekahjudekorvamiseksonsoovitatavveesõidukkindlustada.

Vajalikud dokumendid

•Väikelaeva registreerimistunnistus.

•Väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui on nõutud. Veesõiduki, mille purjepind on kuni 25 m2 või mootori võimsus kuni 25 kW, juhtimiseks ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust juhul, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korralmerelkuni5meremiilikauguselrannastjasisevetelkuni9kilomeetrikaugusel kaldast.

•Kuiväikelaevakasutabisik,keseioleselleomanik,peabtalkaasasolemakaväi‑ kelaevakasutusõigust tõendav dokument.

•Meresidevahendit(VHF,MF,HFraadiojaama)võibväikelaevalkasutadaisik,keson läbinudvastavaväljaõppe jaomabpiirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate) tunnistust.Isik,keseiomanimetatudtunnistusi,võibraadiojaamasidekskasutada vaidhädaolukorras.

• Võtakaasaisikut tõendav dokument.

• Välisriigisvõidakseküsidakaraadiojaamatunnistust - raadioluba.

�

ÜLEVAATUSTEST

Registreerimiseelne ülevaatus

Registreerimiseelset ülevaatust väikelaevale teostab Eesti Riiklik Autoregistrikeskus(ARK) enne väikelaeva kandmist liiklusregistrisse. Registreerimiseelset ülevaatusttehaksekõigisARK‑i kontoritesüleEesti (v.aMaardu).Riigilõivu tasutaksevastavaltARK‑iriigilõivudehinnakirjale.InfoARK‑ikodulehelhttp://www.ark.ee/atp/?id=231,kontakttelefon 620 1200.RiigilõivudekohtaleiabinfotRiigiTeatajast:https://www.riigiteataja.eeKuiARK‑is toimuvalülevaatusel selgub,etmõningadväikelaevaandmedpuuduvad,saadetakseväikelaevtäiendavaltVeeteedeAmetisse(VA)tehniliseleülevaatusele.

Riigisisesel veesõiduki omaniku vahetusel ei ole ülevaatuse tegemine nõutav, kuidregistrismuudatustetegemisekstulebARK‑iesitadauueomanikuandmed.

Tehniline ülevaatus

Veeteede Amet (VA) teostab alla 12‑meetristele laevadele tehnilist ülevaatust ennenenderegistreerimistARK‑iliiklusregistrisse.

SamutiteebVAalla12‑meetristelelaevadelekorralist(iga‑aastast)tehnilistülevaatust,midaviivadläbiVAväike‑jasiseveelaevadeosakonnainspektoridüleEesti.Veesõidukivõibülevaatuseletuuaise,kuidvõibkakutsudainspektorikohale.VAinspektorikohale‑kutsumineontasuta.

Enne väike‑ ja siseveelaevade ning alla 12‑meetriste laevade tehnilist ülevaatustVA‑stasuriigilõivvastavaltveesõidukipikkuselejavanusele(riigilõivuseadusseisuga01.01.2007, §165). Kui maksad riigilõivu (Interneti)pangas, siis kirjuta seletuse realelaevakirjeldav tunnus(registreerimisnumber,sellepuudumiselHIN‑võiCIN‑koodvõipaaditüüp).Mitmeveesõidukikohtariigilõivutasumiselmärgiseletusereale,kuimitmeveesõiduki eest tasutakse. Tehnilisel ülevaatusel esita inspektorile riigilõivu tasumisttõendavkviitungvõi(Interneti)pangaväljatrükk.

Ka veesõiduki konstruktsioonilise ümberehituse ja enda tarbeks ehitatud väikelaevavalmimisejärelonvajaliktehnilineülevaatusVA‑s.Probleemidevältimisekskonsulteerienneveesõiduki(ümber)ehitamistVAspetsialistidega.

Ülevaatuseaeglepiinspektorigaeelnevaltkokkutelefonil620 5750või620 5751

�ILM

Mereilmateadetega kursisolemine peaks olema harjumus ka siis, kui sinu veesõidukonsadamas,lautrikohasvõikaldavees.Mitmepäevaprognooseteadesonmeresõiduettevõtminelihtsam.Merelollestuleblähiajailmaprognoosekuulatapidevalt,eritijuhulkuionoodatatormijaäiksepilvi.Halvailmakorralootaennemereleminekutsenikuniilmaoludmuutuvadparemaks,ärahindaomavõimeidüle.Kuisatudmereltormikättevõiudusse,otsikiirestiohutukoht,laevateedesteemalningootailmaparanemist.

EestiRaadioannabmereilmateateidkakskordaööpäevas:kell07.05ja17.05,tavalisiilmateateidpeaigaltäistunnilpealeuudiseid.Katelevisiooniuudistejäreljaveebilehtedelt(www.ilm.eevõiwww.emhi.ee) leiab reisiplaneeridespiisavalt teavet. InfotsaabkahelistadesEMHItasuliseletelefonile900 1032.Mereilmateadetesantaksenähtavuse tingimused, tuulekiirus ja lainekõrgus,samutitugevatuule‑(14–20m/s)jatormihoiatus(üle21m/s).TallinnRaadioVHFkanali 69(1650kHz)kauduedastatakseilmaennustusikell 06.33ja15.33kohalikuajajärgi(LT),infoniieestikuiinglisekeeles.16.kanaliledastatakseeelteadesellekohta,milliseltkanaliltilmainfotkuuleb.

Navigatsiooni‑jakatormihoiatusedantakse69.kanalil(kasagedusel3310kHz)maail‑maaegadel(UTC)02.33,06.33,10.33,14.33,18.33,22.33.Üldjuhuledastataksetormi‑hoiatusedviivitamatultjaeelteadetsellekohtaonkuuldaka16kanalil.

Udus• arvesta,etkakergeuduvõibmaismaajmorientiiridvarjatamõneminutiga• kasutaradaripeegeldit;kompassijaGPS‑ijälgihoolikamalt• kuikahtledendaoskustes,hoialaevateesteemalevõijääohutuskohasankrusse• kuijõuadootamatultudussejasulpolevõimalikankrussejääda,märgiasukohtkohe kaardile,äraunustasõiduteedpidevaltkaardilemärkimast• korraldatäiendavvaatlus,kuulaudusignaalejaannaneidise

Tormi eel• kinnitalahtisedasjad,annatäiendavadjuhisedmeeskonnalejareisijatele• sulgekõikavausedjaluugid• kontrollipilsipumpa• kasutaradaripeegeldit,kontrollikajaloodijaomaasukohta• kontrollivarustust,paneankurkasutamiseksvalmis,tõmbaaerudvõimõlavälja• valmistaetteohutustrossidendapardakülgekinnitamiseks,neidvõibtormiarenedes vajaminna• panetormiankurvalmis• kuioledrannalähedal,otsilähimsadamvõilahesopp,kuhuvarjuda• kuiohutultrandaeipääse,püsiavamerel,vajadtriivimiseksruumi• jahilvähendapurjeid,vajaduselkäivitamootor• päramootorilelisatäiendavadkinnitustrossid

�

Beaufort´i skaala

Tuule Tuule Tuule kiirus Lainetus Tuule toime Tuule toime merepinnale tugevus nimetus pallides pallides m/s sõlme 0 Tuuletus 0...0,2 Alla1 0 Tuulteioletunda,lippripub Peegelsilemerepind liikumatult,suitstõusebotse, lehedpuudeleiliigu

1 Vaiknetuul 0,3...1,5 1...3 1 Ontundakergettuult,suits Säbarlainetus kaldubpüstjoonestkõrvale, puulehedliiguvad

2 Kergetuul 1,6...3,3 4...6 2 Ontundapidevattuult,lipp Virvendusveepinnal, lehvibkergelt väikesedlained

3 Nõrktuul 3,4...5,4 7...10 2 Lipplehvib,suitskaldub Laineharjadelkohativaht tuulesuunas,liiguvad (“jänesed”) puudenõrgemadoksad

4 Mõõdukas 5,5...7,9 11...16 3 Lipptõmbubtuulessirgu, Väikestellainetelvahuharjad tuul tuulvilistabnõrgalttaglases, puuoksadliiguvad

5 Värsketuul 8,0...10,7 17...21 4 Suuredlipudlehvivad,puude Kõiklaineharjadvahus tugevamadoksadliiguvad, tuulvilistabkõrvus

6 Tugevtuul 10,8...13,8 22...27 5 Traadidundavadtuules Tuulrebiblaineharjadeltvahtu

7 Valituul 13,9...17,1 28...33 6 Onkuuldatuulevilistamist Vallideslaineharjadtuiskavad, kogutaglases,vastutuult veepinnalvahuribad minnaonraske,nõrgemad puudpainduvad

8 Vingetuul 17,2...20,7 34...40 7 Vastutuultliikumineonraske, Suurtellainetelpikadvahu‑ tugevadpuudpainduvad, ribad nõrgemadoksadmurduvad

9 Torm 20,8...24,4 41...47 7 Tuulliigutabkohalterinevaid Merepindvaldavaltvahu‑ esemeid,võivadesineda valge kergedpurustused

10 Tugevtorm 24,5...28,4 48...55 8 Taglasvõibpuruneda,nõr‑ Kõrgedmurdlainedvahus, gemadpuudkistaksejuur‑ õhktäisveepiisku,nähtavus tegavälja piiratud

11 Maru 28,5...32,6 56...63 9 Suuredpurustusedrannikul, Veepinnalpaksvahukord, võimalikuderinevadpurus‑ nähtavushalb tusedlaeval

12 Raju >32,7 >64 9 Võimalikudlaastavadpurus‑ Merikeebjatuiskab tused

�

MAGNETKOMPASSI KASUTAMINE

Kompass on suuna määramise vahendiks visuaalsete orientiiride ja meremärkidepuudumiselningtõhusaksabiksuduvõipimedusekorral.Tuleb meeles pidada, et kompassinõel ei näita tõelise meridiaani suunda. Magnet‑kompassi näidule avaldab mõju Maa magnetismist põhjustatud magnetkallee magnetdeklinatsioon (variatsioon) ja laeva raudosadest põhjustatud magnethälvee deviatsioon. Magnetkalde väärtuse ja selle aastase muutuse saame kaardilt,magnethälbe määramiseks tuleb koostada hälbetabel. Juhiseid tabeli koostamiseksleiabnavigatsioonialastestõpikutest.

Navigatsioonikaartidel on tähistatud ka magneetiliste anomaaliate alad, mis võivadmõjutada kompassi. Paadis olevad metallesemed kallutavad samuti kompassinõelamagnetmeridiaanistkõrvalenii,ettanäitabkompassimeridiaanisuunda.

SUUNAMÄÄRAMINE

Suundi loetaksekraadides (°).Põhjakraadi tähistab0°, lõunasuunasonkurss180°.KraadeloetakseN‑stpäripäeva0°,1°,...359°ja360°/0°.Suundiloetaksekarumbides.1rumb=1/32ringkaareste11,25°.RumbeloetakseN‑stjaS‑stEjaWsuunas,kusjuuresE‑st,W‑stjaneljandikrumbidestkaNjaSsuunas.

Mõnedrumbidjanendevastedkraadides:

N 0°/360° NNE 22,5° NE 45° ENE 67,5° E 90° ESE 112,5° SE 135° SSE 157,5° S 180° SSW 202,5° SW 225° WSW 247,5° W 270° WNW 292,5° NW 315° NNW 337,5°

Vaatakajoonisttagakaanel.

Kaardilmäärataksesuundühestpunktist teisenii,etkaardileasetatakse joonlaud jaühendatakseneedkakspunkti. Joonlauapealeasetataksemall jamõõdetaksenurkkaardimeridiaanijasõidusuunavahel.

�

MEREKAARTIDEST

Ajakohastatud merekaart on igale laevasõitjale vältimatu abimees. Kanna hoolt,et kaart oleksalati varustatudvärskeima infoganingäraunustamärkidakaviimasekorrigeerimisekuupäeva.

Muudatustest navigatsiooniteabes teatatakse Veeteede Ameti kord kuus ilmuvasväljaandes “Teadaanded meremeestele”. Vaata kodulehelt www.vta.ee, paran‑dused leiad aadressilt: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html. Kodulehelton kättesaadav ka käibelolevate merekaartide ja kaardiatlaste nimekiri aadressil:http://adam.vta.ee/teenused/hnt/dokumendid/Chartstabel.xls.

Ka elektronkaardid peavad olema korrigeeritud, ei piisa vaid ostu hetkel kehtinudnavigatsiooniteabest. Elektronkaardi uuenduste saamiseks tuleb pöörduda kaardimüüjapoole.

InternetikauduleiadkaVAreaalajasuuendatavanavigatsiooniteabekaardirakenduse,mis hetkel toimib testrežiimis: http://195.50.203.12/dws/.VeebirakendustöötabInternetExplorerisjavajabJavaprogrammituge.Infoeiolekasutatavmereelektroonikasead‑metes.Kaardirakendusvõimaldabvõrreldapaberkaardiinfotnetisolevaga.

Veeteede Ameti paberkaartide edasimüüjad Eestis►GottaOÜ:tel.6460650Toompuiestee9–1,Tallinn

►UnimarsNavigationOÜ:tel.6602999Nõlva4,Tallinn

►IlusEllaOÜ:tel.5255966www.balticseacharts.com

►GreenwichOÜ:tel.55618693www.greenwich.ee

►AlterElectricOÜ:tel.6519666www.marine.ee

MERESÕITJALE VAJALIKUD MÕÕTÜHIKUD

Pikkusühikuteks merel on meremiil = 1852 m (meridiaani kaareminuti pikkus) jakaabeltau=1/10meremiili=185,2m.

Kiirusühikuksmerelonsõlm=1meremiil/tunnis=0,514m/s.

(mere)miil‑(nautical)mile 1M=1,852km 1km=0,54M kaabeltau‑cable 1kbt=0,1M=185,2m 1km=5,4kbt (mere)süld‑fathom 1süld=6jalga=1,8288m 1m=0,5468sülda jalg‑foot(mitmuses:feet) 1jalg=0,3048m 1m=3,28jalga toll‑inch 1toll=2,54cm 1cm=0,3937tolli hobujõud‑horsepower 1hj=0,736kW 1kW=1,36hj

10Olulisemad leppemärgid

Laevateed kaardil

11Laevateed looduses päeval

Laevateed looduses öösel

1�

POID JA TOODRID

Laevateelolevadmadalad,laevavrakidjttakistusedmärgistataksekardinaalsüsteemis(ilmakaartejärgi)poidejatoodritega.Poidelvõivadollakatuled.Laevateemärgistamisekskasutatakse ka lateraalsüsteemi (külje)poisid ja ‑toodreid (nt paremkülje tulepoi,vasakküljetooder).Kardinaalsüsteemipoidjatoodridnäitavadtakistusestmöödumiseksohututpoolt.Küljepoidja‑toodridnäitavadkülgimerepooltrannikupoole.

Lateraalsüsteemi märgistuse erinevus laevatatavatel jõgedelJõgedelpaigaldataksetähisedvastavaltkaldanimetusele:paremakaldapoolejäävohttähistataksepunase javasakukaldapoolne rohelisepoi või toodriga.Kaldanimetusmääratakseseistesnäogapärivoolu:paremalejääbparemjavasakulevasakkallas.

1�

TULED MEREMÄRKIDEL

TULED JA MÄRGID LAEVADEL JA PAATIDEL

F

Oc

Iso

Fl

LFl

Fl(3)

Q

Q(3)

Püsituli

Varjutuvtuli

Võrdfaasnetuli

Plinktuli

Pikkplinktuli

Koguplinktuli

Sageplinktuli

Sagekoguplinktuli

1�

1�

1�PÕHILISED TEEANDMISE REEGLID

Et liikudasujuvalt ja teisteleebameeldivusipõhjustamata,onvaja tunda teeandmisereegleid (merel–Rahvusvahelist laevakokkupõrgetevältimiseeeskirjaningsisevetel–Laevatatavatelsisevetelliiklemisekorda).LKVE‑72reegli10(j)järgialla20mpikkunelaevvõipurjelaeveitohitähistatudlaevateelsegada sõidurajal liikuvate suurte laevade liiklust. Lahknemised toimuvad samutiLKVE‑72 järgi, aga hea meretava kohaselt annab teed see, kel seda lihtsam teha.Väikelaevalonkitsusteslihtsamteedandakuisuurtellaevadel.

Möödasõitevpaatannabteedmööda‑ Mootorpaat annab teed purjelaevale,sõidetavale kui purjelaeval ei ole näha tulesid või koonustnäitamaksmootorikasutamist

Vasakulhalsilpurjelaevannabteed Samalhalsilpealttuulepurjetavjahtparemalhalsilpurjelaevale annabteedalttuulepurjetavalejahile

Kesnäebteisttulemasparemalt,annab Otse teineteiselevastu liikuvadveesõi‑teed dukidannavadteedpöördegaparemale

1�

Liiklusest Tallinna lahelLiikluseraldusskeemi (LES) on kehtestanud Veeteede Amet rahvusvahelisi nõudeidjärgides. Tallinna lahel on ära jagatud laevade liiklemisalad: liikluseraldusskeem jarannasõiduala. Skeemil on vastassuunalised sõidurajad, et sadamasse sisenevadja sealt väljuvad laevad saaksid üksteisest ohutult mööduda. Sõiduradasid eraldabteljepoidegamärgistatudliikluseraldusalavõi–joon.

Liikluseraldusskeemikasutajapeabhoidumaomasõidurajale.LiikluseraldusskeemijaViimsi poolsaare vahel on väike‑ ja kalalaevadele ning selle piirkonna sadamatessesõitvatele laevadele mõeldud rannasõiduala. Muud laevad peavad sellest kõrvalehoiduma,kui tegupolehädajuhtumiga.Väikelaevadelsoovitataksehoidudasõidurajaparemasseservavõikulgedaväljaspoolliikluseraldusskeemi(kuisüvislubab),sealonkamanööverdaminevabam.

LES‑i ületav laev ja väikelaev ei tohi segada sellel üldsuunas liiklevaid laevu. Kuiületatakse liikluseraldusskeemi, tuleb seda teha kiiresti ning viibida sellel võimalikultlühikest aega. Laevakokkupõrgete vältimise eeskirja (LKVE) 10. reegli järgi tulebsõiduraduületadavõimalikultristi.Veesõidukipikitelg(laevakere)peabLES‑iületuseajalolemasõidurajagaristi,etsealliikuvatellaevadeloleksvisuaalselvaatluselületajakavatsusedüheseltmõistetavad.Tsooniületaminediagonaalisonlubamatukasiis,kuiteisilaevulähedaleiole(kiirlaevadvõivadilmudavaidmõneminutijooksul).OmavahelisedlahknemisedliikluseraldusskeemistoimuvadLKVEüldistereeglitealuselnaguavamerel.Parimlahknemismanööveronselgeltmõistetavkursimuutus.

Kunarannasõidualajaliikluseraldusskeemeiolepoidegaeraldatud,kontrollinavigat‑sioonikaardijaGPS‑iabil,kasoledparajastisõidurajal,rannasõidualas,nendevaheliselliikluseraldusalalvõi–joonel.

Laevaliiklust Soome lahel – sealhulgas ka Tallinna lahel – jälgitakse ja juhitakseVeeteede Ameti VTS-keskusest. Jälgimine toimub radaripildi, elektroonilise identifitsee-rimisesüsteemi(AIS),kohustuslikulaevaettekannetesüsteemi(GOFREP)javisuaalsevaatlusekaudu.Lisaksonlahelviibivadlaevadkohustatudohuolukordadestkeskuseleteatama.KogulaevaliiklusVTS‑alalsalvestatakseelektrooniliselt.VäikelaevadeleioleettekandekohustustVTS‑keskusele,samutieipeaneilolemaAIS‑aparatuuri.

Et Tallinna lahel toimuvaga kursis olla ning võimalikule VTS‑keskuse või piirivalveväljakutselevastata,peakspardalolemaraadiojaam.

KuiväikelaevagaliiklemineTallinnalähiümbrusesonraskendatud(nteioldakindelomaasukohasvõiväikelaevonajutiseltkaotanudjuhitavuse),võtaVTS‑keskusegaühendust,et identifitseerida oma väikelaev operaatorite jaoks. VTS-keskusega vahetatakse teavet, mis seotud laevaliiklusteenindusega. Hädaolukorra teate edastamiseks onPiirivalveametioperatiivinformatsiooni‑jamereseirekeskus.

VTS‑operaatoritega suhtlemiseks on kanal 13, kutsung Tallinn VTS. Hea GSM‑leviolemasolulvõibühendustvõttakatelefoniteel‑620 5669.

VAkoduleheltwww.vta.eeleiadinfoleheTallinnalahelliiklemisekohta.

1�

VÄIKELAEVAJUHI VASTUTUS

•Väikelaevagamerelliigeldespeabväikelaevajuhttäitmaohutumeresõidureegleidja laevatatavatelsisevetelliigeldeslaevatatavatelsisevetelliiklemisekorranõudeid.

•Väikelaevamere‑jasõidukõlblikkuseningtehnilisekorrasolekueestvastutabväike‑ laevaomanik.Väikelaevanõuetekohasevarustatuseeestvastutavadväikelaevajuht jaomanik.

•Hinda,kasoledeelseisvareisijaokspiisavaltkogenud,algajalaevajuhinavõtakaasa kogenudmeremehed.

•Valmistu reisiks põhjalikult. Ole eelseisvast reisipiirkonnast hästi informeeritud ja hangi vajalikud navigatsioonikaardid ja raamatud. Ära tee liiga pingelist ajakava, merelvõibalatiettetullaootamatuidolukordijaviivitusi.Teekondaplaneeridesselgita väljalähimadkohad,kuhuhädakorralsilduda,randudavõiankrussejäädaningkohad, kusvõimalikkütustjuurdevõtta.Alatiolgukaasaskanisterlisakütusega,etkütusetanki tühjenedesjõuaksidvähemaltlähimarannikuni.

•Vajadusel informeeri reisist kohalikku piirivalvekordonit või ‑punkti,Tallinna lähedal VTS‑keskust.Pika reisieelonsoovitatav tehanimekiripardalviibijatest ja jättasee sadamassevõipiirivalvuritele.

•Varupiisavaltkütust,vettjatoitu.

•Lisakskohustuslikulepäästevarustuselevõtakaasaaerudvõimõla,pootshaak,nuga, kinnitusotsadjavendrid.Kaasasvõiksidollakasoojadriidedjakuumjooktermosega, vajaduselpäikesekreem.

•Paigutavarustusettenähtudkohtadessejavõimaluselkinnita.Jaotalastikaalühtlaselt. Äravõtakaasaülearuseidasju.

•Vastutad ka reisijate eest, ära võta pardale rohkem inimesi kui lubatud. Tutvusta varustuseasukohtajakasutamist.

•Paneselgapäästevestjajälgi,etkateisedsedateeksid.

•Määraendalekogenudasendaja,kesvõtab juhtimiseüle,kuisinugapeaksmidagi juhtuma.Vajaduseljagakohustusedkateistele.

•Kuipardalonlapsed,ärajätaneidvalveta.

•Olekursisilmaprognoosidejanavigatsioonihoiatustega.

•Raadiosidetvõidkasutadahädakorralabiväljakutsumiseks,muuksotstarbeksvaid siis,kuioledläbinudraadiooperaatorikursuse.

•Kuisaad teada,etmingilpõhjuselonmerepäästesaadetudsindotsima, teataesi‑ meselvõimaluselomaasukohastjaolukorrastoperatiivinformatsiooni‑jamereseire‑ keskusele.

•Olekainejaäravõtajoobesisikuidpardale.

1�Varguste vältimiseks:• hoiaveesõidukitvalvegasadamas,võtateisaldatavvarustuskaasa• valmista paadi kinnitamiseks kaile või randa korralik kinnitus või välista mootori käivitamisevõimalus• talvehoidupaigutamiselvõtamahakõikeemaldatavadesemedjaseadmed,lukusta panipaigad• päramootorilelisatäiendavkinnitus,võimaluselvõtaseekaasa• igaksjuhuksmärgiülesmootorijavarustusetunnus‑võitehasenumber,fotografeeri veesõidukitjamootorit• kindlustaveesõidukvargusekorvamiseks• veesõidukeidonvõimalikärandamisvastastevahenditegavarustada

Tutvu järgmiste seadustega: • Meresõiduohutuseseadus• Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) määrus “Nõuded väikelaeva varustusele, väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord ja kontrollakti vormid väikelaeva registreerimiseksningväikelaevavõijetipistelisekskontrollimiseks”• Laevalipuõigusejalaevaregistriteseadus• VabariigiValitsusemäärus“Väikelaevajuhiteadmistejaoskusteningväikelaevajuh‑ tideväljaõppenõudedjaväikelaevajuhitunnistusevorm”• MKMmäärus“Väikelaevadekasutamisenõuded”• MKM määrus “Väikelaeva ja alla 12 meetrise kogupikkusega laeva registreerimise eeskiri”• MKMmäärus“Jetiohutukasutamisejajetijuhiettevalmistamisenõudedningjetijuhi tunnistusevorm”• MKMmäärus“Jetiregistreerimiseeeskiri”• MKMmäärus“Laevatatavatelsisevetelliiklemisekord”

MERESÕIT VÄLISRIIKIDESSE

• Eestiühines2007.aastadetsembrisSchengeniviisaruumiga.Eeltoodustlähtuvaltei peaväikelaevajuhtSchengenisiseselliikumiselpiirivalvetteavitama,kuidpiirivalvelon õigusvajaduseldokumentekontrollida.Võtakaasaisikuttõendavdokument,veesõi‑ dukiregistreerimisetunnistusjaselleomandiõigusttõendavdokument.

• Veesõiduki sisenemiselSchengeni viisaruuminingkaviisaruumist väljumisel tuleb piiripunktisläbidadokumendikontroll.

• Ennevälisriikireisimistpöördusihtriigivälisesindussejatäpsustaväikelaevadepiiri‑ protseduure.

• TäpseminfoPiirivalveametikodulehel www.pv.ee

�0RANDUMINE JA SILDUMINE

• Randumiseks ja sildumiseks valmistu juba sõidu ajal, jaga veesõidukil viibijatele ülesanded ja informeeri, kuidas randumine või sildumine toimub. Valmista ette kinnitusotsad(väldisegiminemist),ankurkoosankruotsagajavajaduselviskeliin.

• Randumiskohalelähenedeslaseankurahtristvettejahoiaankruotspingul.

• Rannalelähenedeskasutaaeglastkäiku,kuihoogsuur,pidurdakäiguga.

• Kõikotsadasetaläbiknaabi.Kuivööriotsonkaldalkinnitatud,pingutakaankruotsa. Pikemapeatusekorralvõikui ilmpeaksmuutuma,veaveesõidukvööriotsa järele andesjaankruotsasttõmmateskaldasteemale.Vajaduseljääreidileankrusse.

• Leiamaamärkvõimuudvisuaalsedorientiirid,millevaatlusejärgisaadankrupidamist kontrollida.KaperioodilineGPS‑infokaardilekandminejasügavusekontrollimineon abiks.

• Heaankrupaikontuulejalainetuseeestkaitstudningpiisavasügavusega.Arvesta, etilmaoludvõivadmuutuda.

• Randumiselarvesta,etpõhivõibollaebatasanejakividlibedad.Vetteastudesole ettevaatlik.

RANNIKUL JA VÄIKESAAREL

• Tutvusihtkohapiirangutejalooduskaitseeeskirjadega.

• Looduslikudjaasustamatapaigadsäilivadparemini,kuikäitudloodushoidlikult.

• Kaasavõetudlemmikloomadtulebkinnihoida,etnadeipääsekslindeegapesakohti häirima.

• Asustuselähedusespüüakohalikkevõimalikultvähehäirida.

• Laagrissevõibjäädavaidmaavaldajaloal.

• Ärajätaomaveesõidukitvalveta.Vajaduselmäärareisiosalistelevahiajad.

• Lõkettohibtehavaidselleksettenähtudkohtades.

• Kuikaldalpoleprügimahutit,võtaprahtkaasa.

• Ära jäta lapsiomapead.Kamadalasvees liikumiseleiolepäästevest lapseseljas üleliigne.

�1

ANKRUD JA ANKRUOTSAD

Ankru kaal (kg)=paadipikkus (m)+paadi laius (m)+paadi kaal (t).Vajalikankrupidavussaavutatakse,kuiankruotsaonviiratudvähemalt4—5veesügavust.

Ankruotsamaterjalpolüamiidvõipolüester.D‑kategooriaväikelaevaankruotsaläbimõõtpeabolemavähemalt10,C‑kategooriaaluseoma12ningA‑jaB‑kategooriaaluseots16millimeetrit.Lisavõimaluselankrupoi.

paadikaal(t) ankruotsaläbimõõt(mm) tõmbetugevus(kg)

0,2 10 1500 0,5 12 2200 1,0 12 2200 2,0 14 2900 3,0 16 3700 4,0 18 4500

Ankruotsapikkuspeabvastavaltkategoorialeolemavähemalt15,30,50ja60m.

PAADI KINNITAMINE KAI KÜLGE

Arvestadatulebtuulesuundajatugevustning veetaseme võimalikku kõikumist(vaatajooniseid).Paadi kinnitusotsteks sobivad polüpro‑püleen‑ ja polüesterotsad, ankruotsteks–punutudpolüester‑võipolüamiidotsad.Parem on ankruotsa ja ankru vahelekinnitada1‑1,5mankruketti.

paadikaal(t) poiankrukaal(kg)

0,5 200 2,0 300 4,0 600

PAADI KINNITAMINE POILE

��

KUI OLED ÜLE PARDA KUKKUNUD

Kõigeolulisemonsäilitada rahujapidadasilmsidetveesõidukivõimõneujuvaobjektiga.Kuipäästjadonlähedal,siispüsipaigal,katsumõnestujuvastasjastkinnihoidajaootapäästjatelähenemist.Püsi“looteasendis”–suruendvastupäästevestijatõmbukössi.

Kuiümberläinudvõiuppunudveesõidukilelootaeisaa,siisärahakkakohekaldapooleujuma,mõtlehästiläbi,midateha.Kuisulonkaasasmobiiltelefonjaseeeioleveestkahjustadasaanud,siiskutsukiirestiabi.

Uppuja päästmine Uppuja päästmine päästeliiniga

“looteasend”Rabelevõimalikultvähe,sestveeskaotabkeha 20 korda kiiremini kehasoojust kuiõhus. Energia säilitamiseks väldi liigseidliigutusi, vähenda kaitseta keha pinda.Päästevesti krae kaitseb nägu liigsetepritsmeteeest.

Veesolijadhoidkuüksteise lähedale.Seeannabkõigilekindlust,võimaldabvastas‑tikkuabiosutadajalihtsustababivajajateleidmistningpäästmist.Pinnalpüsimisekskasutakõikiujuvaidesemeidnaguaerud,põhjalauadjne.

��

UPPUJA PÄÄSTMINE

Päästmiselontähtiskiire tegutsemine:

• Esimesena õnnetuse märkaja hõikab kõva häälega “inimene üle parda”, ning tegutsemahakkavadkõikpaadisolijadvastavaltkäskudelevõikokkulepitule.

•Roolimeespöörakuveesõidukiahterkoheseltkukkujasteemale.

• Paadistheidetakse(otsaga)päästerõngasvõimõnimuuujuvese,olenematasellest, kasülepardakukkunulonseljaspäästevestvõimitte.

• Üksveesõidukilviibijatestolguainultselleks,etuppujatsilmaspidadajakäegatema poolenäidata,sestmuiduvõibuppujamuutegevusekäigussilmistkaduda.

• Teekindlakspaadiasukohtolemasolevatevahenditega,vajutaGPS‑ilnuppuMOB (man overboard). Täpne vettekukkumiskoht aitab pimedas või udus kiiresti ning täpseltuppujajuurdenaasta,arvestadatulebkatriivi.

•Uppujalelähenedesviskaotsvõiliin,ettaveesõidukilähedalejääks.

•Kuiselgub,etpäästetavonteadvusekaotanudvõieisaaisepardale,siispeabkeegi lisaksvettehüppama(unustamatapäästevestijakinnitusotsa),ettedaaidata.

Kui liigud jahiga, juhi seehädasolija juurdenii,etpäästetav jääb jahistpealttuule jatriivi päästetava kõrvale. Mootorjahiga purjetades käivita võimalusel kiiresti mootorningpurjesidallalastesjuhijahtpäästetavajuurde.Hädasolijaaidataksepardalejahikeskkohast, eemal töötavast sõukruvist. Kui võimalik, seisata mootor päästetavalelähenemisel.Hea,kuionolemasnöör‑võijäikredel.

Paadist vettekukkunu tuleb pardale tagasi aidata paadi ahtrist, kuna küljelt paatiaitamiselvõibseeümberminna.Vajaduselolgukeegivastukaaluks,üksiteistpardaleaidatesolepaadiskõhuli.

Otsa abil,misonmõlemastotsastveesõidukivõireelingukülgekinnitatudjakeskeltvees,onkergemülepardakukkunupaatiaidata.

Tormise ilmaga on hättasattunut väga raske pardale saada, praktika on õpetanud,et seda tuleks teha pigem päästetavast pealttuule asudes. Tuleb hoiduda sellisestlähenemisest,kusveesõidukvõibpäästetavalekõrgelainegapealevajuda.

Inimesepäästmisttulebharjutadaheailmaga,ettormis,pimedasjaudussujukskogupäästetegevusladusalt.Jagameeskonnaliikmeteleülesanded.

Harjuta “inimene üle parda” olukorda suvel ja rahulikes tingimustes!

��VARUSTUSEST

Varustatuse aluseks on võetud väikelaeva ehituslikud parameetrid. Väikelaev, miskannatab 4 pallist tuult ja 0,3‑meetrist lainet, tuleb varustada vastavalt D‑kategoorianõuetele.Määrusekohaselteiolevarustussõltuvveekogusuurusestegakaldalteemal‑dumisekaugusest(v.apäästeparvedeosas).

A-, B-, C- ja D-kategooria väikelaevadele:

4. juunist2007kehtibmajandus‑ jakommunikatsiooniministrimäärusnr37,miskeh‑testabmiinimumnõudedväikelaevajasellekasutajavarustusele.MäärusonkoostatudvastavaltMeresõiduohutuseseadusele,seepuudutabkõikiregistreeritudveesõidukeid2,5‑stkuni24meetrini.

KompassKompassonoluline,kuivisuaalsedorientiiridpuuduvad.Määruseseioletäpsustatudkompassitüüpi,seetõttupiisabväikestespaatidestavalisestkäsikompassist.Käsikom‑passvõikslaevasollakakaardiplotteriolemasolul.

PäästevahendidPäästevestonnõutudjuba2006.aastastkehtivamääruse„Väikelaevadekasutamisenõuded”järgi,2007.amäärusesonlisatud,etvarustusespeabolemavestkandejõugaalates100‑st(C‑jaD‑kategooria)ja150‑stnjuutonist(A‑jaB‑kategooria).Sellestpiisabenamastiniilapsekuikanäiteks120‑kilosetäiskasvanupinnalhoidmiseks.50‑njuutonilisekandejõugaujuvvesteiolepäästevest.

Päästerõngasvarustaotsaga,misviskajalekättejääb,ethädalinepardaäärdetõm‑mata.Päästelingonhobuserauakujulinepäästevahend,misasendabpäästerõngast,kasutatakseeelkõigejahtlaevadel.Päästerõngajapäästelingukaaljamõõtmedpeavadvastamarahvusvahelistelenõuetele.TulekustustusvahendidTulekustutusvaip (tulekustutustekk) on nõutud kõigil väikelaevadel välja arvatudD‑kategooria veesõidukil, mille mootori võimsus on alla 10 kW. Tulekustutusvaipahoitaksetootjapakendis,millelonkirjaskakasutusjuhend.

Kuiväikelaevalontulekustustussüsteem,peabsedakontrollimavastavaltvalmistajajapaigaldajapooltmääratudaegadele.

OtsadOtsiolguniipalju,etjagukskapukseerimiseks.Väikelaevapukseerimisotsapikkuspeabolema vähemalt kolm väikelaeva pikkust. Kuni kahetonnisel väikelaeval peab olemapukseerimisotsa läbimõõtvähemalt12millimeetrit,2–6‑tonniselväikelaevalvähemalt16jasuurematelvähemalt20millimeetrit.

��AnkurKõikidelväikelaevadelpeabolemaankurkoosotsaga.A‑jaB‑kategooriaväikelaevadelnõutakse lisaks ka varuankrut.Ankruotsa pikkus peab vastavalt kategooriale olemavähemalt15,30,50ja60meetrit.

HeliseadeKõikidelveesõidukitelpeabolemaudupasunvõimuuheliseade,millegahalvanähta‑vusekorralendastmärkuandajavajaduselabikutsuda.

Muu varustusVeekindeltaskulamppeabkaasasolemakasiis,kuiveeleeiplaanitajäädahilisõhtuksvõiööseks–kunagieiolevõimalikettenähakõikisündmusijaolusid,milletõttureisvõibsoovitustpikemaksvenida.Äraunustakaveekindlaspakendisvarupatareisid.Vajaonkaprügimahutitvõikotti,kuhujäätmedkoguda.Kriitilises olukorras liigvee üle parda heitmiseks peab C‑ ja D‑kategooria veesõidukilolemahauskarvõipilsipump.Onvarustust,midamäärusegaeinõuta,kuidmilleolemasoluonvajalik.Vendrid,sildu‑misotsad,aerud,jahtideltaglastusejapurjedevaru,tagavaraseeklid,–talrepidjms.

A-, B- ja C-kategooria väikelaevadele:

A‑, B‑ ja C‑kategooria väikelaevad peavad olema varustatud navigatsioonikaardi,kaarditöövahenditejaGPS‑ga.Elektronkaardiolemasoluleiolepaberkaartnõutud,kuidonvajalikinfovõrdlemiseksjavaruvariandiks.

Nõutud on viskeliin pikkusega vähemalt 15 meetrit, pootshaak, binokkel ja loodvõi elektrooniline kajalood sügavuse mõõtmiseks. Esmaabipaki sisu peab vastamatöötervishoiujatööohutuseseadusenõuetele.Purjejahtidelpeabigameeskonnaliikmejaoksolemakaohutusvöö,milleotsasaabkinnitadaveesõidukikülge.Tormiseilmagaonohutusvöödsoovitatavkasutadakateistelveesõidukitel.

Pürotehnikakomplektpeabsisaldamakolme punast säratuld,neidkasutatakseomaasukohanäitamiseksjahoitaksepõlemiseajalkäes.

A,BjaCkategooriaväikelaevadelontulekustutikohustuslik.Väikelaeval,kuskasuta‑takselahtiseleegigaküttekeha,üle25kWvõimsusegamootorit,põlevaidvedelikkevõigaasiseadmeid,peabolemavähemalt2kgmahutavusegapulbertulekustuti.

Lisaks A- ja B-kategooria väikelaevadele:

A‑jaB‑kategooriaväikelaevadelpeabolematriivankur,misvettevisateshoiabjuhita‑matutalustlainetegaristi;avariivarustus(plaaster,koonuskorgid,spetsiaalnevahtkor‑pusevigastuseajutiseksparandamiseksvms)jahädarooliseade(varuroolvõi‑pinn,kavarutrossidvõihüdraulikaosad).

A‑ jaB‑kategooriaalustelpeabpürotehnikakomplekt lisakssisaldamakolmelange‑varjuraketti,millegarannalähedalsaababikutsudavõiavamerelteisteleveesõidukiteleendastmärkuanda.Pürotehnikathoiaveekindlaspakendis.Ärakasutapärastvalmis‑tajapooltnäidatudtähtaega,sestseeoneluohtlik.

��Avamereväikelaevadelonnõutudkakstulekustutit.Üle2kgpulbertulekustutidpeavadolemasiis,kuikasutatakselahtiseleegigaküttekeha,üle25kWvõimsusegamootorit,põlevaidvedelikkevõigaasiseadmeid.

Nõutudonradaripeegeldi,milleabilradarivaatlejatelonveesõidukitlihtsamavastada.Väiksemate aluste jaoks on olemas spetsiaalsed (kokkupandavad) peegeldid, millekasutaminehalvanähtavusekorral,pimedasvõiudusonhädavajalik.

Päästeparv on kohustuslik A‑ ja B‑kategooria väikelaevadel, mis väljuvad kohalikurannasõidu piirkonnast. Meresõiduohutuse seaduses loetakse kohalikuks ranna‑sõiduksmeresõituEesti rannikulähedastesveteskuni20meremiili kauguselkaldast.Päästeparve(de)kohtadearvpeabvastamaveesõidukilviibijatearvule.

A‑jaB‑kategooriaveesõidukitelonpilsipumpkohustuslik.

LaevavarustusenõudedtabelkujulleiabRiigiTeatajastwww.riigiteataja.ee

Väikelaeva varustus peab olema heas korras ja hõlpsasti kättesaadav. Lisavarus‑tusevalikulonabiksheademeretavadejärgiminejavõimalikeohtudegaarvestamine.

Tuled ja märgid väikelaevadel

TuledonmerelnõutudvastavaltCOLREG‑le,laevatatavatelsisevetelvastavaltsise‑vetelliiklemiseeeskirjale.Üldjuhulonjubapaadivõipurjelaevaehitajavarustanudsellevastavate tuledega (pardatuled,ahtrituli, topi‑võivalge ringtuli).Väikelaevajuhil tulebjälgida,etvajalikudtuledoleksidsisselülitatud.

Purjeabil liikuvüle7‑meetrine veesõiduk võibenda jõuajamiga laevast eristamiseksmastis kanda punast ja rohelist ringtuld (paigutatud teineteise suhtes vertikaalselt,punaneülal).Seljuhuleikasutatatopi‑võiringtuld.

Üle7mpurjekalisamärgidsõltuvadsellest,kasedasiliikumisekskasutataksemootoritvõimitte.Kuimanööverdamisel kasutataksemootorit, olenematasellest, kaspuri onülevalvõimitte,siisööselonmastisvaidtopi‑võiringtulijapäevaltipugaallasuunatudkoonus.Seljuhuleioleveesõidukilpurjelaevaõigusi.

Kuialla7‑meetriselsõudepaadilvõipurjejõulliikuvalveesõidukileiolevõimalikeelpooltoodud tulesid kanda, piisab ka ühest ringtulest masti tipus. Kaasas peab olema kataskulampvõilatern,millegaendlähedalolevatelelaevadelenähtavaksteha.

Vastavaltsisevete eeskirjaleonlühematelkui12‑meetristelväikelaevadelnõutudvaidringtulimastitipus.Purjeabilliikujatelpeabolemamastispunane(ülal)jarohelineringtuli.Alla 7‑meetristel paatidel ja purjelaevadel piisabenda teistelenähtavaks tegemisekskäepärasestvalgetulegalaternast.

��

PÄÄSTEVESTIDESTLõbusõidule või kalale minnes kanna alati päästevesti. Tänapäevased päästevestidhobisõidu harrastajatele on mugavad ega sega veesõidukil liikumist. Vestide klassifit-seerimisel kasutatakse mõistet kandejõud. Kandejõud 100 njuutonit (N) tähendab,et objekti või isiku pinnal hoidmiseks rakendatakse tõstejõudu 10 N ühe kilogrammikohta.

Päästevestide kolm põhikategooriat vastavalt kandejõu suurenemisele on ‑ 100 N,150Nja275N.Õigesuurusejakandejõugapäästevesttõstabinimesekiireltjaõigesasendis veepinnale ning on varustatud ka helkurribade ja vilega. Hoiab vee peal kainimest,keseioskaujudajatagababivajajapinnalpüsimisevähemalt24tundi.

Päästevesttulebvalidaõigesuurusega,vastavaltomakaalule.Näitekslastejaoksonneedkaaluvahemikes10‑20kg,20‑30kgja30‑40kg.Täiskasvanutekõigesuuremveston90+kg.

Ujuvvest kandejõuga 50 N on mõeldud vaid lühiajaliseks veesviibimiseks, eeldusel,etpärastvettekukkumistsaabvõiaidatakse inimenekiirestiveesõidukilevõikaldale.Kasutavad peamiselt veespordi harrastajad. Ujuvvestil puudub krae, mis toetaksvettekukkunu pead, selle kandja peab pääsemiseni olema võimeline end ise pinnalhoidma.Ujuvvestikasutamineoneritiohtliksiis,kuilähedveeleüksinda.

100Npäästevestonmõeldudkasutamisekspeamiseltrannalähedasteljakaitstudvetel,headejakeskmisteilmastikutingimustekorral.

150Npäästevest(paukvest)sobibkasutamisekserinevateilmastikutingimustekorral.Enamikneistavanevadvettesattudesautomaatselt.Odavamadpaukvestidonkäsitsiaktiveeritavad.Gaasiballoonigavestidpeavadläbimatootjapooltmääratudperioodilisekontrolli.Paukvestoninimeselekaaluga40kgjaenam.

275Npäästevestonmõeldudkasutamiseksavamerekarmidesoludes.

Neisriikides,kusontehtudstatistikatväikealustegajuhtunudveeõnnetustekohta,onjõutudjäreldusele,etsuuremosaveeshukkunudinimestestolekspäästevestikandespääsenud eluga. Kanadas jaAmeerika Ühendriikides kogutud andmetele tuginedes,võib väita, et päästevest puudus ligi 90 protsendil vees hukkunutest, suur osa elukaotanudalajahtunutestkandisujuvvesti(buoyancy aid).

Sagelionpäästevestidveesõidukivarustusesolemas,kuidneideikasutata.Sellesteipiisa,kuivestonainultkäeulatuses,onenamkuikindel,etkukkudeseijõuakeegisedaselgapanna.

Kuihoolidendast jaomalähedastest,siiskasutaveelviibidespäästevesti.Õpetakalastelepäästevestiselgapanemist.

��TULEKAHJU

Tulekahjupaadisonükssuuremaidohte, kunaainuspääseteeonvettehüppamine.Tavaliseltontulekahjupõhjuseksaurustunudkütteainesüttimineleegistvõisädemest.Bensiinonaurustununavägaohtlik.Tassitäieaurustunudbensiiniplahvatusonvõrreldav1,5kgdünamiidiplahvatusega.Ohtlikudkohadonnäitekskütusetankidetuulutustorud,konstruktsioonidevahed,pilss,akudehoiukohadjagaasiballoonidekapid.Vedelgaasiltöötavaidseadmeidontihtipaigaldatudohutusnõudeideirates,etsedaeijuhtuks,kutsualatigaasiseadmepaigaldamisekskohalespetsialist.

Sisepära‑võisisemootorigapaadisonvajalikmootoriruumisagetuulutamine.Tuulutamootoriruumiennemootorikäivitamist.

Tutvutulekustutikasutamisjuhendiga.Kustutipeabolemanähtavalkohalningkergestikättesaadav.

• ennemootorihooldustöidkatkestaelektritoide(eemaldaakultmaandusjuhe)• seiskatankimiseajaksmootor,samutiteisedkütusegatöötavadseadmed•ärasuitsetatanklas• kontrolliperioodiliseltelektrijuhtmeidjanendeühendusi•tuulutamootoriruumiennemootorikäivitamistjapealeseiskamist,kütuselõhnonohu märk• akuteitohipaigaldadakütusepaagigasamassehoiukohta•hoiaväljalasketorukergestisüttivatestmaterjalidestpuhas•kasutakambüüsisreeglitelevastavaidtoiduvalmistamisvahendeidja‑seadmeid

Kui oled kummuli oleva veesõiduki ümber keeranud, siis oota enne seadmetekasutamist.Arvesta,etennesiseruumidekorralikku tuulutamistei tohisüüdata leeki,käivitadamootoritvõimuidsädemeidandvaidaparaate.Sädevõibtekkidakavigasestelektriaparaadist,seeongaasistunudvedelkütusesüttimisejärellevinumaidtulekahjutekkepõhjusi.

Kui paat süttib•seiskakohemootor

•juhiveesõidikitnii,ettulijääkssinusuhtesallatuult•kuimootoriteisaakasutada,heidatriivankurvälja

•kasutatulekustutitvõitulekustutusvaipa•sulgekütuse‑jagaasikraanid,lülitaelektritoidevälja

•kustutaväikesedtulekoldedneidsummutades•ärajätakustutatudtulekoldeidvalveta,needvõivaduuestisüttida

��

ALAJAHTUMINE (HÜPOTERMIA)

Alajahtumineonseisund,milleskülmõhkvõi vesi jahutabkeha temperatuuri.Tugevalajahtumine võib lõppeda surmaga. Päästja peab teadma, et valed abistamisvõttedvõivadsaadasaatuslikuks.

Alajahtumineonisikutierinevningvälisedtundemärgideitarvitseollavastavuseskehasisesoojusega.Tugevastialajahtunudinimeneonteadvusetajakahvatu.Silmateradonlaienenud,lihasedpingul,pulssipoletunda,hingamineonaeglanejaraskestimärgatav.Kakergelkujulalajahtuminevähendabkülmakäesolijatetöövõimetningtähelepanujasuurendabõnnetusjuhtumiriski.

Alajahtumise tunnused erinevatel kehasoojustel

Kerge juhtum (�� ° ... �� °C)

• käedjajaladonkülmad,külmavärinad• liigestetuimus,kohmakus• külmastpõhjustaudvalu•veelvõimelineisehakkamasaama

Raske juhtum (�� ° ... �� °C)

• tugevadkülmavärinad• ükskõiksus• ajatajukaotus• ebaadekvaatnekäitumine

Kriitiline juhtum (�� ° ... �� °C)

• värinadvähenevadvõilõpevad• süvenevarutusjaükskõiksus• seosetukõne• lihasedsuurenevad• võimetuendagahakkamasaama• kannatanuolukordpoolteadvusetustteadvusetuni

Eluohtlik juhtum (�� °C või vähem)

• teadvusetus,võibjärgnedasurm• nõrkvõimittemärgatavhingamine• pulssonaeglanejanõrkvõisedaonrasketunda• nahkvõibollasinakashallivärvi

�0

ESMAABI ALAJAHTUMISE KORRAL

Kunakehasisetemperatuurjääbsoojendamiselmahakehapinnatemperatuurist,nõuabnormaalse temperatuurisaavutaminemitu tundi.Jälgikannatanu tervislikkuseisunditka peale esmaabi andmist ja ka pärast näilist paranemist. Väldi järsku kuumutamist(ntduššiall või vannis).Soojendakannatanuülesaeglaselt javõimaldakehalendalsoojeneda.Vajaduselvahetamärjadvõiniiskedriided.

Esmaabi kerge juhtumi korral

• paneselgasoojemadriided• joomidagisooja• olemõndaaegasoojasruumis

Esmaabi raske juhtumi korral

• kuikannatanuonteadvuseljasuutelineraskustetaneelama,annasoojajooki,kuid mittealkoholiegakofeiinisisaldavaidjooke• lasekannatanulsoojaslamadamitutundi• tegelekannatanugaaeglaseltningettevaatlikult• äraannasüüaegajuua• jälgioksendamistjavajaduselpuhastahingamisteed• ärausaldakannatanuhinnangutomaseisundikohta,jälgitedajätkuvalt• hoiakannatanulamavasasendis,tõstatemapeapisutkõrgemale• väldiliigakiiretkehatemperatuuritõusu• kehasoojuseaeglasekstõstmiseksvõibkasutadakateiseinimesekehasoojust• lasearstilkannatanuülevaadata

Esmaabi eluohtliku juhtumi korral

• püüaküsidaraadiovõitelefoniteeljuhiseidkannatanuabistamiseks• kohtlekannatanutettevaatlikultjatähelepanelikult• sätipeaõigesseasendissenii,ethingamisteedoleksidavatud• hoolimata alajahtunu hingamise või pulsi nõrkusest, ära tee südame massaaži ega kunstlikkuhingamist,jälgivaidelumärkidemuutusi• jälgihingamistjakatsupulssiühestkunikaheminutini• elustamist alusta alles siis, kui hingamist või pulssi pole tunda 1–2 minutit. Jätka elustamistkunikannatanuavaldabelustumisemärkevõiveendudtemasurmas• toimetaelustatuhaiglasse

�1

ESMAABIVARUSTUS

• inimeseeluähvardavasolukorras(ntuppumisoht,alajahtumine,kõrgepalavik),sõltub ellujäämine paljuski päästja meelekindlusest, leidlikkusest ja oskusest esmaabiva‑ hendeidkasutada• esmaabipaunolgualatikasutamisvalmis• ennereisikontrolliüleesmaabipaunasisu• ravimideitohiollaaegunud• kindlastiolgukaasasvaluvaigistid,palavikkualandavadrohud,põletusvastanesalv• igakaasasõitjahoolitsegutäiendavaltendalevajalikeravimiteeest• kaasasvõiksidollakalahastamisvahendid

Alajahtumise vältimine•kannailmastikulevastavatriietust

•kaasasolgutäiendavadkuivadriided•vahivahetusedolgusagedased

•jälgikaaslasteseisundit

•väldialkoholiningtubakatarvitamist•väldiliigsetsöömist,samutikatühjakõhtu

•kasutamõndiiveldusvastastravimit,midasaabapteekidekäsimüügiletist•püüahingatarahulikultjasügavalt,võimaluselviibivärskesõhus

•kuioledkajutis,siisheidapikalijasulesilmad

Läbi kindlasti esmaabikursus!

MEREHAIGUSEST

Merehaigus esineb olukorras, mil inimene kõigub pidevalt kiirendatult erinevatessuundadesvõikuiliikumiselpuudubvisuaalnekontakthorisondiga.Merehaigusetuntudsümptomiteksoniiveldusningoksendamine.Tavaliselttekibkapearinglusningpeavalu,harvemkõhulahtisus.

Jälgilapsi,vajaduselselgitaneile,misonmerehaigusjajuhenda,kuidassellegatoimetulla.Täiskasvanutelemõeldudravimideipruugilastelesobida,oksendamisevältimiseksaitabkajäätükikestevõisidruniimemine.

Merehaigust on alati lihtsam ära hoida kui ravida, seepärast on olulised eelkõigeprofülaktilisedmeetmed.

��

Paadi madalalt vabastamine

MADALAL

Hindaolukordajamõtleomajärgnevtegevushoolikaltläbi.Kuiveesõidukeileki,üritaseevabastadasamateedpidi,kusttulid,tagasiliikudes.Võidkasutadavintsi,kuisaadankru piisavalt kaugele välja viia. Ka veesõidukile põiki‑ või pikikalde tekitamine onkasuks,etvähendadasüvistmadalalesattunudpõhjavõikiilukohalt(vtjooniseid).Kuiveesõiduklekib,leiavigastusjapüüapeatadaveejuurdevool.Võimalusekorraltopiaukseestpooltkinnijatoesta.Mõnikordkuimerionvaiknejalekksuur,onmõistlikjäädamadalale,üritamatamadalaltvabaneda.Kutsuabi.Madalaltvabanenudjaujuvuskorras,üritasõitalähemasserandavõisadamasse.Reisijätkavaidsiis,kuivigastusedonkõrvaldatud jaoledveendunud,et juhtumeiohustasõidujätkamist.

Kui veesõidukilt tuleb lahkuda

Jääpardaleniikauakskuivõimalik.Kutsuabi,edastahädasignaale.Kuiveesõidukonuppumas pane enne vette hüppamist selga täiendavad (võimalusel kuivad) riided jamüts.Kuionpäästeülikond(türp),siispaneseeselga.Veesõidukiltlahkudeslasepäästeparvvettejaronisisse.KuionolemasEPIRB‑avariipoi,lülita see tööle. SART‑transponder lülita sisse siis, kui päästelaev‑ või õhusõiduk onläheduses.Päästeparvespeaksidolematäiendavadhädasignaaliedastamisevahendidjaraadiosaatja.Võimaluselpüüajäädaveesõidukilähedale.

��

MERESIDE

Merel kasutataval raadiojaamal peab olema sagedusluba (veesõiduki raadioluba),misannabõigusekasutadameresidesagedusiseadusegamääratud tingimustel. IgalSideametisregistreeritudraadiojaamagaveesõidukilonomaüheksanumbrilinekood.

Kindlaksmääratudmeresagedustelsaabkuulataeelkõigeilma‑janavigatsioonihoiatusi.Raadioside operaatori tunnistuse omanik võib ka teiste aluste, kaldajaamade jasadamategaühendustvõtta.Hädaolukorrasvõibmeresidetkasutadakasiis,kuiraadiokasutajaleioleoperaatoritunnistust.

Meresideon rahvusvaheline.Peaminehädaabi, kutsungite jaeelteadeteedastamisekanalon16(156,800MHz).Seeonavatudkõikidekaldajaamadejaalustejaoks(pidevraadiovaht),infoiseloomustolenevaltsuunatakseedasiteiseletöökanalile.

Kanalid6,8ja77onüldjuhullaevadeinfovahetuseks.Kanalid9,10,12,14onsada‑matega side pidamiseks (täpsem info lootsiraamatus), kanal 13 on merepääste jaohutuse jaoks ning ka Tallinn VTS‑i suhtluskanal. Kanalil 69 edastab Tallinn Raadioilmaprognoose,tormi‑janavigatsioonihoiatusi.Ühtlasionseekapiirivalveningopera‑tiivinformatsiooni‑jamereseirekeskusegasuhtlemiseksningriigilaevastikutöökanal.

Väikelaevnikejaoksonniimeilkuinaaberriikideskanalid72ja77,agakaL1(155,500MHz)jaL2(155,525MHz).

DSC on digitaalne selektiivne väljakutse aparaat, mis uuematel raadiojaamadel onsisse ehitatud. Selle andmeedastus toimub kanalil 70, info jõuab kõigi sagedusalasolijateni.DSCraadiojaamasaabühendadaGPS‑ga.Hädanupuvajutamiselsaadetakseandmeedastusena hädateade, mille võtavad kõik levialas olevad DSC raadiojaamadautomaatselt vastu. Andmeedastusega on võimalik saata ka detailsem hädasõnum(koordinaadid, laeva kutsung, õnnetuse kirjeldus jm). Nii tegutsedes hoitakse infoedastamiselaegakokkujapäästjadsaavadhädasolijapooleviivitamatultteeleasuda.

Peameeles,ettavalisekäsiraadiojaama(walkie-talkie)võimsusjaseegakuuldeulatusonväikejasellegaeipruugitasindkuulda.

RaadiosidesonhädasignaaliksMAYDAY,millejärelantaksehädateade.Edastataksesuuliseltraadiotelefoniga.Edastamisejavastuvõtmisekordjaprotseduuridonrahvus‑vahelisteraadiosideeeskirjadegatäpseltmääratud.

Kiirteate signaal on PAN‑PAN, edastatakse samuti raadiotelefoniga. Peale signaaliedastataksesundolukorra teade.Antaksejuhulkuieioleotsestohtuomaveesõidukile,näiteks on inimene üle parda kukkunud, märgatakse punast raketti või kui otsitaksekadunudveesõidukit.

��RaadiosideskasutataksekaohutussignaaliSECURITÉ.Signaalile järgnebhoiatus-teade, mis sisaldab tähtsat navigatsioonilist või meteoroloogilist infot. Ohutussignaalja hoiatusteate eelinfo antakse avarii‑ ja väljakutsekanalil 16, edasine info viidatudtöökanalil.Järgnevteadeontavaliseltsuunatudkõigile(tormihoiatus,olulinenavigat‑siooniteade).Hoiatusteateleeivastata,hinnatakse,kuiolulineseeonomameeskonnajalaevajaoksningtegutsetaksevastavalt.Ohutussignaal‑jateadeedastataksekajuhulkuiveesõidukonkaotanudjuhitavuse.

EestiskoolitavadraadiooperaatoreidEestiMereakadeemiajaRevalMerekool,kursusedtoimuvadainultTallinnas.

Hädaolukorrast teatamine

Õnnetusjuhtumist või hädaolukorrast teata Piirivalveameti Operatiivinformatsiooni‑ jamereseirekeskusesseraadioteel16. kanalil,telefonitsi692 2500.

Mobiiltelefonilthelistadesvõibvalidakahädaabinumbri112.Teatakohe,ethädaolukordonveekogul(kasmerel,jõelvõijärvel)ningsindühendataksepäästjatega.

HÄDASIGNAALID

Ka kogenud veesõitja võib sattuda olukorda, mil abi on hädavajalik. Hea, kuihädaolukorradonvaremläbimõeldudjaselleksendtreenitud.

Hädaolukorrast teatamiseks lase rakette, kuidsignaali võidandakaplinktulega,käsiülesallaliigutadesvõiotsimisesosalevaleõhusõidukilepäikesekiiripeegeldades.Pimedaslaseesmaltraketidjaallespäästjatelähenedeskasutasäratuld.Säratulihoiaalatiallatuult,etsädemedeilendaksveesõidukileegakõrvetakskätt.Kasutatudhõõguvtõrvikkustutavees.

Pürotehnikatpeabhoidmaväikelaevasveekindlaspakendis jasedaei tohi kasutadapärastvalmistajapooltnäidatudkasutusajalõpptähtaega.

Hädateatega edasta:

•endajaveesõidukiniminingsidepidamisevõimalused•võimalikulttäpseltendavõiõnnetuspaigaasukoht

•juhtumikirjeldus•kasonvigastatuidvõionohtinimelule

•missugustabivajatakse

��• valgus‑võihelisignaalSOS•••–––•••• punanerakett• oranž suits• MAYDAY16.kanalil• paugudumbesminutilistevahedega• punanesäratuli• käteüles‑allaliigutamine• appihüüevõivilekasutamine• NlippClipustülalpool• neljakandiline lipp ja selle all või kohal kera‑ taolineese• lahtinetulijasellesttekkivsuits• oranž kangas, millel on must kera ja ruut• värvilaikvees

Päästjate saabudes korda:•missuguneonolukord

•kuipaljuoninimesipardal•kasonvajaarstiabi

•paadivigastused(kahjustused)

Hädasidekanalit või -numbrit kasuta hädaolukorrast teatamiseks

ja ka valeteate tühistamiseks

Täpne kohamäärang on abi kiire saabumise eelduseks!

��PEATUMISMÄRGUANDED

Järelevalveorganid–politsei,piirivalve,toll,keskkonnainspektsioon,VeeteedeAmet–võivadvajaduselpaadipeatada.Peatamiskäskutulebtäita.

Käskvõidakseanda:

• peatumismärgigaSTOP• koodlipugaL• helisignaaliga(L)•— • •

võika:

• prožektori valgusega• valgeraketilaskmisega• paugutamisega• helisignaaliga• muulsarnaselviisil

Väikelaev tuleb peatada järelevalveametnike nõudmisel dokumentide ja väikelaevakontrolliks.Kuiseejuuresnõutakseväikelaevaltmanöövrit,misonväikelaevaleohtlik,võib väikelaeva juht jätta korralduse täitmata, teatades sellest korralduse andnudjärelevalveametnikuleningleppideskokkukontrollimistvõimaldavakohasuhtes.

VEESÕIDUKI KORRASHOID

Veesõidukit on kerge korras hoida, kui puhastad selle pindu korrapäraselt. Kasutakaltsu või harja ja pesupulbrit. Kõige paremini sobivad väikese fosfaadisisaldusegakeskkonnasõbralikudpesuained.

Hoiakaveesõidukiveealuneosapuhtana:

• siledakerepinnagaonveetakistusväiksemjamootorökonoomsem• kontrolliveesõidukipõhjasuvejooksulmitukorda• kuiveesõidukeiolepikemataegakasutusel,siistõstaseepigemkaldale,äralase sadamaveesseistesvesikasvudeltekkida

��Plastikkere tuleks vahatada paar korda suve jooksul ja uut enne kasutuselevõttu.Väiksemgikriimustusvõihõõrduminekerepinnalonvajaparandada,sestsellevigastusekauduimendubniiskustjakerenõrgenebtervikuna.Murrudjapraodkereltulebandaasjatundjatelehindamiseks.

Pealesõitukontrollialativeesõidukipilssi,etsinnaeiolekssattunudvett,kütustegaõli.Aurustunud kütus võib järgmisel käivitamisel olla ohtlik. Kui pilss on kuiv, on kaveesõidukieluigapikem.

Perioodiliselttulebkontrollida,et:

•akudesolekspiisavaltvedelikku• kütuse filtris poleks vett ega sadet•paadikäigutuledontöökorras

Ennesisemootorigaveesõidukiveeskamistavamootoriruumiluukjakontrolli,et:

•pilssolekspuhasjaeiolekstundakütuselõhna•õlidejajahutusvedelikunivooonnormipiiresningveorihmadpingul•kingstonidjakereveevõtuavadoleksidtöökorrasningpuhtad•kõikelektriühendusedonkorrasjakuivadegaoleoksüdeerunud

Mootori hooldus

Mootorikorrapäranejatäpnehoolduskindlustabsellehäiretetatööjapikakasutusea.

• kasutaõigetkütustjamäärdeõlisid• hooldamootoritvastavaltsellejuhendile• kordaastaskontrolligaasi‑jasüütesüsteemi• kuijääboskustestpuudu,lasemootorithooldadaasjatundjatel

Pidevliignekoormus(nt.ülearunelast)lühendabmootorieluigajasuurendabkütuse‑kulu.Kontrolli,etsõukruvioleksterve.Vigastatudsõukruvisuurendabkütusekulujakahjustabmootoritningülekannet.Pikkadelsõitudelhoiapaadisteistsõukruvitagavaraks.

Mootorihooldusraamathõlbustabmootorihooldusekavajälgimist,hooldusjuhendisaadmootoritostes.Kuisuljuhenditpole,siishangiseeedasimüüjaltvõivalmistajalt.Raamatussemärgimootoritöötunnid,õlivahetusedjamuudhooldusedningkontrollid.Märgiüleskaparandustöödjakütusetankimised.

��

SÕLMED

��

HEAD MERETAVAD

• omastele ja tuttavatele teatatakse sõidu siht ja ajakava, samuti ka muudatustest omaplaanides• kaptenileeivaieldavastu,eritikriitilistesolukordades• teisteliiklejatesuhtesollaksealatitähelepanelik• teise veesõidukiga kohtumisel (eriti kitsuses) muudab lahknemisolukorra tekkides kurssiseeveesõiduk,kelmanöövritlihtsamteha,jubaennereegliterakendumist• kurssimuudetaksenii,etseeoleksteiselelaevalenähtavjaüheseltmõistetav• võidu purjetamisel ei provotseerita kriitilist lähenemist, kuna teises jahis võib olla vähemkogenudroolimees• vetteeiheidetajäätmeid,õlijääkejakäimlasisu• kalastajaideihäirita• merelkorjataksevendridpardale,eijäetapoordirippuma• lähedalviibijadaitavadhädasolijaid• mereleeimindakorrastäraveesõidukiga• vastutulijatjamöödujattervitataksekäeviipega• sõbralikollaksekanendega,kessedasinuvastueiole

HEAD SADAMATAVAD

• saabujalaidataksesilduda• seisvalveesõidukilviibijaaitab,kuisildutaksetemakõrvale• eitekitatavöörilaineid,kajõesadamas• sadamasotsitakseomaveesõidukisuuruselesobivkoht• kaile‑pollarileotsikinnitadesarvestataksesellega,etkateisedsaaksidotsadsamast kinnituskohastprobleemidetalahtipäästa• poilesildudespaigaldataksevendridkasiis,kuinaaberkohadonvabad• pilsivetteitühjendatasadamavettevaidkogutaksekaldamahutitesse• sadamaseilärmata• loataeiastutavõõralaevatekile• tormi või muu ohu korral kontrollitakse lisaks oma veesõidukile ka teiste kinnitus‑ otsi• hoolitseselleeest,etveesõidukoleksklaaritudningvälimuseltesteetiline• ennemereleminekutkuulakogenudmeremeestenõuandeid• slippvõilooduslikveeskamiskohtjäetaksevabaks• haagistegasedavedavatsõidukiteijäetateisteleette

�0

KASULIKKE VIITEID

►VeeteedeAmet:www.vta.ee►Majandus‑jaKommunikatsiooniministeerium:www.mkm.ee

► EestiRiiklikAutoregistrikeskus:www.ark.ee► Piirivalveamet:www.pv.ee

► Päästeamet:www.rescue.ee► Keskkonnainspektsioon:www.kki.ee

► RiigiInfokommunikatsiooniSihtasutus:www.riks.ee► Sideamet:www.sa.ee

► RiigiTeataja:www.riigiteataja.ee► Merenkulkulaitos: www.fma.fi

►EestiVäikesadamateLiit:www.vaikesadamad.ee►EestiJahtklubideLiit:www.puri.ee

►Eestiväikesadamad:www.marinas.nautilus.ee►Väikelaevajuhifoorum:www.kipper.ee►EmajõeNupuklubi:www.nupuklubi.ee

►Mereuudised:www.mereblog.com►Meremeheinfoleht:www.hot.ee/eka

►Eestisadamateplaanid:www.deeppoint.eu/sadamad/►HoiaEestiMerd:www.hem.ee

►Navigaator:www.ajakirinavigaator.ee►Paat:www.ajakiripaat.ee

►Venelehti: www.venelehti.fi

OHUTUT MERESÕITU!

Esikaanefoto:AndresKriisKujundus:MarisVäling

TrükikodaB2