Abimaterjal kliimaseadmete mooduli õpetamiseks …...se tähenduse, kui kliima soojeneb kogu maailmas nii, nagu on ennustatud – nelja-viie kraadi võrra. Ainuüksi Kesk-Euroopas

Abimaterjal [kliimaseadmete mooduli õpetamiseks]

autoerialade riiklikus õppekavas

Tallinn 2010

EessõnaKäesolev dokument on mõeldud abi-materjalina koolidele, kus autoerialade kutseõppes käsitletakse mootorsõidu-kite kliimaseadmeid ja neis sisalduvate gaaside mõju keskkonnale.

Kliimamuutustest ja nende tagajärgedest maailmas on hakatud viimasel ajal üha enam rääkima. Ka mootor-sõidukite kliimaseadmetes paiknevad gaasid on suure globaalse soojenemise potentsiaaliga ja aitavad nende-ga hooletul ümberkäimisel kaasa kliimamuutuste tek-kimisele.

Seega on oluline, et neid gaase käitlevad inimesed omaksid head ettekujutust oma tegevuse tagajärgedest keskkonnale, orienteeruksid oma tööga seotud õigus-aktides ning omaksid teoreetilisi ja praktilisi oskusi nende gaaside kokkukogumiseks, et vähendada nende gaaside heidet keskkonda ja survet kliimale.

Materjali eesmärk on pakkuda õpetajale täiendavat in-formatsiooni, et õpetuse sisu vastaks võimalikult häs-ti Euroopa Komisjoni määrusele 307/2008, mille lisas kehtestatakse koolitusprogrammides sisalduvate tead-miste ja oskuste miinimumnõuded.

Abimaterjalis käsitletakse kliimamuutuste temaatikat, fluoritud kasvuhoonegaaside üldisi kasutusalasid, nen-de gaaside kasutamise trende ja ulatust nii maailmas kui Eestis. Lühidalt peatutakse ka mootorsõidukite klii-maseadmetes kasutavate fluoritud kasvuhoonegaaside ehk F-gaaside (nt HFC-134 a) omadustel.

Samuti antakse ülevaade ülejäänud F-gaaside alastest õigusaktidest ja nende nõuetest nii Euroopa Liidus kui Eestis, pöörates tähelepanu eeskätt nende seosele moo-torsõidukite kliimaseadmetega.

Lõpetuseks on üldiselt käsitletud ka mootorsõidukite kliimaseadmetest külmaaine kogumise meetodeid.

KeskkonnaministeeriumEesti Keskkonnauuringute Keskus

3

Sisukord EESSÕNA 02

1. KASvuhooNEgAASidE hEitE mÕju KESKKoNNAlE 041.1 Kliimamuutustest ja nende tagajärgedest 041.1.1 Mis on kasvuhooneefekt? 041.1.2 Millist mõju avaldab kliima soojenemine meie keskkonnale? 071.1.3 Millist mõju avaldab kliima soojenemine meie tervisele? 101.1.4 1.1.3 Millist mõju avaldab kliima soojenemine meie tervisele? 11

2. RAhvuSvAhEliSEd jÕupiNgutuSEd KASvuhooNEgAASidE hEitKoguStE ohjEldAmiSEKS 12

2.1. Kliimakonventsioon 132.2. Kyoto protokoll 14

3. mootoRSÕiduKitE KliimASEAdmEtES KülmAiNENA KASutAtAvAtE fluoRitud KASvuhooNEgAASidE KASutAmiSE jA omAduStE pÕhiAluSEd 16

3.1. Mis on fluoritud kasvuhoonegaasid? 16Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekiri 18Enimlevinud fluorosüsivesinike (HFC-de) segud 183.2 Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutus maailmas tava-arengu stsenaariumi järgi 193.3. Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutus Eestis 20

4. mootoRSÕiduKitE KliimASEAdmEtES lAiAlt lEviNud KülmA- AiNE hfC-134A (R-134A) omAduSEd 21

Üldised omadused 21Hoidmine 22Tööruumid 22Terviseriskid ja esmaabi 22

5. pÕhitEAdmiSEd EuRoopA pARlAmENdi jA NÕuKogu määRuSE (Eü) NR 842/2006 tEAtud fluoRitud KASvuhooNEgAASidE ASjAKohAS-tESt SätEtESt 23

6. pÕhitEAdmiSEd diREKtiivi 2006/40/Eü ASjAKohAStESt SätEtESt 27

7. EESti vAStAvAtE KESKKoNNAAlAStE ÕiguSAKtidE SiSu tuNdmiNE 29Välisõhu kaitse 29Jäätmekäitlus 29

8. fluoRitud KASvuhooNEgAASidE KogumiSE tAvA-mEEtodid mootoRSÕiduKitE KoNditSioNEERidESt 32

Kogumismeetodid 33Taastamise meetodid 33

9. täiENdAvAt lugEmiSt 34Lisa: Euroopa Parlamendi ja nõukogu F-gaaside alane raammäärus, direktiiv ja Euroopa Komisjoni -rakendusaktid 35

4

Kasvuhoonegaaside heite mõju KesKKonnale

1.1 Kliimamuutustest ja nende tagajärgedest

1.1.1 Mis on kasvuhooneefekt?

Mõistet „kasvuhooneefekt” kasutati alguses klaaskasvu-hoones valitsevate tingimuste kirjeldamiseks. Sellise kas-vuhoone klaasruutude all tõuseb temperatuur päikese-paistes keskmisest kõrgemale, ja selle tagajärjel hakkavad taimed varem kasvama, õitsema ja vilju kandma.

Maa atmosfääris täidavad klaasruutude rolli niinimetatud kasvuhoonegaasid. Sellel efektil on järelikult oma mõte ja see on isegi eluliselt tähtis. Tänu sellele on maapinna keskmine temperatuur + 14°C, mitte – 21°C.

LiSAKS KirJELdATud LooduSLiKuLE KASVu-HoonEEFEKTiLE ESinEb AgA KA iniMESTE PõHJuSTATud (iniMTEKKELinE) KASVuHoo-nEEFEKT, mis hakkas ilmnema alates tööstusliku aren-gu algusest 19. sajandil ja tõusis hüppeliselt 20. sajandi 50ndatel aastatel.

Selle põhjuseks on peamiselt süsinikdioksiidi (Co2), me-taani (CH4), dilämmastikoksiidi (n2o) ja sünteetiliste gaaside (osaliselt halogeenitud fluorosüsivesinike, fluo-roklorosüsivesinike, fluorosüsivesinike, SF6) heitkoguste kiire kasv. inimtekkelised gaasid on eriti ohtlikud, sest need püsivad atmosfääris väga kaua.

grAAFiK 1: Co2 EMiSSiooni KASV MAAiLMAS PErioodiL 1800-2000 (MiLJoniT Tonni Co2/AASTAS)

Kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale

Co2 emissioon maailmas

KokkunaftaKivisüsiMaagaasTsemenditööstus

1800 1850 1900 1950 2000

7000

6000

5000

4000

3000

2000

1000 Milj

onit

tonn

i süs

inik

ku a

asta

s

5


Eelmisel sajandil tõusis atmosfääri üleilmne keskmine temperatuur umbes poole kraadi võrra. Loomulikult on väga pikkade perioodide jooksul alati esinenud keskmise temperatuuri looduslikke kõikumisi. Mure-likuks ei tee aga mitte ainuüksi temperatuuri tõus, vaid eelkõige selle tõusu kiirus.

ALATES TööSTuSLiKu ArEngu ALguSEST on ATMoSFäär SooJEnEnud roHKEM Kui EEL-MiSE TuHAndE AASTA JooKSuL ja see suundu-mus jätkub tõusvas joones.

Kui midagi ette ei võeta, võib üleilmne keskmine tem-peratuur saja aasta pärast olla praegusest temperatuu-rist ligikaudu neli kraadi kõrgem.

Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsinikdioksiidi (Co2) suurele täht-susele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajär-jel planeedi pind soojeneb ning hakkab omakorda

Eelmisele graafikule võrdluseks Co2 emissioon ja selle trendid Eestist alates 1990.aastast.

grAAFiK 2. Co2 EMiSSioon JA SELLE TrEnd EESTiST (ArVuTATunA Co2 ÜHiKuTESSE)

0

5000

1000015000

20000

25000

3000035000

40000

45000

19

90

19

91

19

92

19

93

19

94

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

Aasta

JooniS 1. Co2 EMiSSioon riiKidE KAuPA. TuMESiniSEgA on MärgiTud KõigE EnAM Co2 EMiTEEriVAd riigid

Co

2 ekv

ival

ent

6


kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalai-neline soojuskiirgus neeldub suures osas teatud gaa-sides. Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad sooju-se tagasipeegeldumist Maalt.

Vt. joonist

Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on maa-kera elustiku jaoks hädavajalik. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maakera keskmi-ne temperatuur praeguse +14°C asemel –21°C. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloo-mulikku.

Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus pais-kub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põh-justabki õhutemperatuuri tõusu.

Autode kliimaseadmeid hooldavad inimesed puutuvad iga päev tööalaselt kokku külmainega hfC-134 a, mille globaalse soojenemise potentsiaal (gWP) on 1300.

SEE gAAS Jääb ASJATundMATu KäSiTSEMiSE TAgAJärJEL ATMoSFääri püSimA 15 AAStAKS JA AiTAb SEEgA AK-TiiVSELT KAASA KLiiMA SooJEnEMiSELE.

Mootorsõidukite kliimaseadmetes kasutati varem võimsat osoonikihti kahandavat gaasi CfC-12. Li-saks suurele osoonikihti kahandavale potentsiaalile on sellel gaasil ka väga suur globaalse soojenemise po-tentsiaal - 8500. CFC-12 jääb atmosfääri 102 aastaks. Selle gaasi kasutamine Eestis keelati 2000.a. Lubatud on ainult hävitamine.

7


1.1.2 Millist mõju avaldab kliima soojenemine meie keskkonnale?Kui temperatuur tõuseb sajandi lõpuks 3-4 °C võrra, hakkab sagedamini esinema äärmuslikke ilmastiku-nähtusi:

• Polaaralade jää sulab.

• Arktika elustik (nt jääkarud) satub oma elupaiga kadumise tõttu väga rasketesse tingimustesse ja võib välja surra.

• Liustikud sulavad (näiteks Himaalajas, Andides ja Hindu Kuši mäestikus Pakistani ja Afganistani vahel). Selle tagajärjel jäävad paljud inimesed oma elutege-vuses veeta ning toidu kasvatamine muutub liustike veest sõltuvates piirkondades keeruliseks või võima-tuks. Liustike sulamisest ohustatud piirkondades elab 1 miljard inimest.

• Veemasside soojuspaisumise ja polaarjää sulamise tagajärjel tõuseb merepinna tase ja ka veetemperatuur. Mõned riigid võivad jääda vee alla. näiteks india oo-keanis paiknevatel Maldiividel tehakse juba plaane, kuhu oma inimesed evakueerida, kui nende saar oo-keani alla jääb.

• Läänemere piirkond on viimaste uurimuste kohaselt keskmisest rohkem mõjutatud, sest selles piirkonnas toimus soojenemine eelmisel sajandil ülemaailmsest õhusoojenemisest 0,1 °C kiiremini.

• äärmuslikud temperatuurid muutuvad kõrgemaks ja temperatuuri kõikumine päeva jooksul väheneb. 2003. a suve kõrgete temperatuuride (mõnedes piir-kondades üle 40 kraadi varjus) tõttu suri ainuüksi Prantsusmaal 15 000 inimest ja terves Euroopa 33 000 inimest. Enamus neist olid vanad ja haiged. Suremus kasvab juba 22 °C juures. 30 °C juures tõuseb sure-mus juba 10%.

• Läänemere piirkonnas suureneb sademete hulk tal-vel oluliselt, kusjuures suurem osa sademeist tuleb maha vihmana. ilm on pikalt hall, sombune ja sajune.

• Suvel pikenevad kuivaperioodid, mis suurendavad metsades tuleohtu ja kahjustavad saaki. Kuigi taimed kasvavad kiiremini kui praegu, tekib ka rohkem kah-jureid ja taimehaigusi. Läänemeremaade soojem klii-ma sobib suurepäraselt puukidele.

• Kõrbed levivad - ka Euroopasse, näiteks Hispaa-nia lõunapiirkondadesse, kus toodetakse väga suur osa Euroopas söödavatest tomatitest, maasikatest ja muu-dest köögiviljadest.

• Teatud osa maailmas kasutatavast põllumajandus-maast langeb ebasobivate kliimatingimuste tõttu kasu-tusest välja, mis toob kaasa toidunappuse ja toiduhindade tõusu.

• 2020. aastaks võib mõnedes Aafrika riikidest vihma-ga niisutatavatel põllumajandusaladel saagikus vähe-neda kuni 50%.

• Kui globaalne keskmine temperatuuri tõus ületab 1,5-2,5 °C, satub ligikaudu 20-30% taime- või looma-liikidest suurenenud väljasuremise ohtu.

• Ebasobivaks muutuvate elutingituste tõttu tekib üha ulatuslikumaks muutuv kliimamigratsioon. Ainuüksi 2008.a pidi enam kui 20 miljonit inimest ootamatute kliimakatastroofide tõttu oma kodust lahkuma. Arva-takse, et 2050. a on see arv juba 200 miljonit.

• Suured rahvahulgad lähevad liikvele, et leida eluks sobivaid olusid. See toob omakorda kaasa rahutused, terrori ja sügavad konfliktid erinevate rahvusgruppide vahel. Pole välistatud, et ka Eesti peab hakkama klii-mapõgenike temaatikaga tegelema

8


10

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1104943/kliimakaart.pdf

9


10

KLiiMAKAArT: MAAiLMA KAArT TEMPErATuuri 4 KrAAdiSE TõuSu JuurES

10


1.1.3 Millist mõju avaldab kliima soojenemine meie tervisele?See, mis siin Põhja Euroopas tundub väiksemate küt-tekulude näol esialgu positiivne, omandab vastupidi-se tähenduse, kui kliima soojeneb kogu maailmas nii, nagu on ennustatud – nelja-viie kraadi võrra.

Ainuüksi Kesk-Euroopas – täpsemalt Saksamaal – esi-nes 2007. aastal kuumuse tõttu 4500 surmajuhtumit. Asjatundjad arvavad, et kui pidurdamatu soojenemine jätkub, on see arv 2085. aastaks juba 16 000. Kliimast põhjustatud tervisemured hakkavad tekkima eelkõige vanematel inimestel ja haiglaravi vajajate arv mitme-kordistub, tuues kaasa miljarditesse ulatuvad tervis-hoiukulud.

Vaatlusandmed lubavad järeldada, et ka allergia ja pu-tukate poolt edasikantavate nakkushaiguste arv kas-vab. Üha soojemate talvede tõttu on päris suur oht nakatuda puugihammustuse tagajärjel ohtlikku puuk-entsefaliiti (ajukelmepõletikku) ja puukborrelioosi.

Eesti, Läti ja Leedu on kõrge riskiga piirkonnad. Ees-tis registreeritakse aastas ligi 200-300 puukentsefaliidi juhtu ja üle 400 borrelioosijuhu. Puugihooaeg kestab

PuuKidE EurooPA LEViKuKAArT:http://www.puuk.ee/?content=30

tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 °C.

Puukentsefaliidiohu piirkonnad Eestis on põhjaran-nik, Pärnu ümbrus, Kirde-Eesti, Tartu ümbrus ja Kagu-Eesti. Entsefaliidijuhtude arv on tänu inimeste kasvavale vaktsineerimisele 2000-2009. a siiski vähe-nenud.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1-2 nädalat pärast puugihammustust gripisarnased hai-gusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel ena-mik inimesi tervistub. umbes igal kolmandal nakatu-nul aga tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tu-gev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Loomulikult peab sellisel juhul pöörduma viivitamatult arsti poole. Spetsiifilist ravi puukentsefaliidi vastu ei ole. Antibiootikumid ei aita. nakatunud võivad end lohutada sellega, et haigu-se läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse, st hai-gestutakse ainult kord elus.

PuuKEnTSEFALiiT

Teine puukide levitatav haigus on borrelioos. borre-liabakterit kannab kuni 30% puukidest. borrelioosi vastu pole veel vaktsiini suudetud välja töötada. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuun-sust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Kõige tava-lisem borrelianakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem lööve kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis väsi-mus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge pala-vik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas, liigestes või mõnel juhul ka südames. Mõnikord esineb, ka lastel, ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või pais-tetusena kas ühes või mitmes liigeses.

borrELLiooS

11


1.1.4 Kliimamuutuste plussid ja miinused gLobAALnE PErSPEKTiiV

+ kasu põllumajandusele tööstusmaades

— kahju põllumajandusele arengumaades— põud ja üleujutused— merepinna tase tõuseb loodus kannatab: globaal-selt on 20–30% taime- ja loomaliikidest enne sajandi lõppu väljasuremise ohus (arv sisaldab ainult kliima-muutuste osatähtsust!).— sotsiaalsed tagajärjed, keskkonnapagulased (sajan-di lõpul võib olla 200 miljonit keskkonnapagulast); te-kib võitlus maa ja ressursside pärast, terrorism, sõjad.

KoHALiK PErSPEKTiiV

+ põllumajanduse kasvuperiood pikeneb+ kütteenergia kasutamine väheneb ja küttearved vä-henevad+ merejää kahaneb+ turismisektoril hakkab suvel hästi minema, sest paljud turistid valivad liiga kuumaks muutunud siht-kohtade asemel Eesti

— pimedad, lumeta talved— uued taimehaigused, kahjulikud putukad jne.— suvel varasemast sagedamini põuda, kuid vahepeal ka üleliigselt vihma— mere veetaseme tõus — talispordile ja suusavõistluste korraldamisele mõju-vad soojad talved muidugi halvasti.

VõrrELdES gLobAALSETE KATASTrooFidE-gA on MEiE PiirKonnA PoSiTiiVSEd JA nE-gATiiVSEd TAgAJärJEd EbAoLuLiSEd.

Kliimamuutused on kujunemas majandusliku ja sot-siaalse arengu ja vaesuse vastase võitluse peamiseks takistuseks maailmas.

Kliimamuutuste mõjud on selgelt täheldatavad ning ilmselt nad ka süvenevad.

Kahjuks langeb kliimamuutuste mõjude kandmise põhiraskus ebaproportsionaalselt eeskätt vaestele piir-kondadele - neile, kes pole kliimamuutusi põhjusta-nud ja kellel pole vahendeid nende vastu võitlemiseks.

Heitkoguste vähendamise kõrvalt tuleb kindlasti ha-kata tegelema ka kliimamuutuste mõjudega kohandu-misega.

Kindlaks tehtud borrelianakkust ravitakse antibiooti-kumidega. Kui pärast puugihammustust tekib tüüpi-line nahalööve või ilmneb muid sümptomeid, tuleks alati arsti poole pöörduda.

borrelioosijuhte on Eestis viimastel aastatel on eriti palju registreeritud Saaremaal ja Muhumaal.

Ka hantaviiruse (palavik, kõhuvalu) esinemine hakkab ilmselt sagenema. Selle haiguse põhiline edasikandja on harilik leethiir, kes sigib soojadel talvedel samuti rohkem. Koduloomade kaudu leiab see viirus tee ini-meseni.

Ka muud seni enamasti lõuna pool esinenud haigused levivad põhja suunas.

HAnTAViiruS

12

Rahvusvahelised jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste ohjeldamiseks

rahvusvahelised jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste ohjeldamiseks

Praegu reguleerivad rahvusvahelisel tasandil kliimamuutuste valdkonda 1992. a juunis sõlmitud Ühinenud rahvaste organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon ning 1997. aastal Jaapanis vastu võetud Kyoto protokoll.

13


2.1 Kliimakonventsioon1992. aasta juunis sõlmiti rio de Janeiros Ühinenud rahvaste organisatsiooni (Üro) kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Con-vention on Climate Change – unFCCC) (edaspidi konventsioon), millega ühines rohkem kui 150 riiki. Konventsioon jõustus 21. detsembril 1993. aastal, kui 50 riiki oli selle ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris kon-ventsiooni 27. juulil 1994. aastal.

Konventsiooni põhieesmärk oli stabiliseerida kasvu-hoonegaaside heitkoguste tase 2000. aastaks samale tasemele, mis oli 1990. aastal. Konventsioon seab selle saavutamiseks konventsiooniosalistele vastavad ko-hustused ja põhimõtted.

KonVEnTSiooniST TuLEnEVALT on riigid JAgATud 3 rÜHMA:

• Lisa i riigid, kuhu kuuluvad arenenud (Majandusli-ku Koostöö ja Arengu organisatsiooni (oECd) liik-mesriigid) ja üleminekumajandusega riigid; Sellesse rühma kuulub ka Eesti

• Lisa ii riigid, kuhu kuuluvad ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu organisatsiooni liikmesriigid;

• Ülejäänud ehk arengumaad.

Konventsiooniosalised peavad kaitsma kliimasüstee-mi praeguste ja tulevaste inimpõlvede huvides. Seda on võimalik saavutada ainult kooskõlas konventsioo-niosaliste ühise, kuid diferentseeritud vastutusega ja vastavate võimalustega.

Järelikult peavad Lisa i konventsiooniosalised (arene-nud riigid) võtma endale juhtiva osa kliimamuutuste ning nende ebasoodsate tagajärgedega võitlemises. Konventsiooniosalised on näiteks kohustatud perioo-diliselt välja andma riiklikke inventuuriaruandeid kõigi osoonikihti kahandavate ainete Montreali pro-tokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside antropo-geensete heitkoguste ja neeldumiste kohta.

Konventsiooniosalised peavad rakendama abinõusid kliimamuutuste ennustamiseks, ära hoidmiseks või minimeerimiseks ning nende ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks.

14


2.2. Kyoto protokoll11. detsembril 1997. aastal võeti Jaapanis Kyotos klii-mamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kolmanda konverentsi raames vastu Kyoto protokoll. Eesti rati-fitseeris Kyoto protokolli 14. oktoobril 2002. aastal

See protokoll mõjutab kõiki suuremaid majandussek-toreid ja seda peetakse kõige kaugemale ulatuva mõju-ga keskkonna ja säästva arengu kokkuleppeks, mis on kunagi vastu võetud.

Kyoto protokolli eesmärgiks on seatud siht vähenda-da kasvuhoonegaaside heitkoguseid Lisa i riikide seas (kuhu kuulub ka Eesti) aastatel 2008-2012 võrreldes 1990. aastaga (nn baasaasta) 5% võrra. Eesmärgi saa-vutamiseks on esitatud kolm paindlikku mehhanismi: ühisrakendus, puhta arengu mehhanism ja heitkogus-tega kauplemine.

Arengumaadel konkreetseid kvantitatiivseid kohustu-si ei ole.

Kyoto protokolli raames võttis Euroopa Liit endale kohustuse vähendada inimtekkeliste kasvuhoone-gaaside heitkoguste koguhulka ajavahemikus 2008 kuni 2012 8% võrra, võttes seejuures aluseks baas-aastaks määratud 1990. a väärtused.

Lisaks heitgaaside vähendamisega seotud kohustus-te kehtestamisele sätestab Kyoto protokoll ka kind-lad nõuded heitkoguste seire ja aruandluse kohta. Kõige muu hulgas tuleb igal riigil luua register kas-vuhoonegaaside heitkogustega kauplemise kohta ja tagada protsessi läbipaistvus.

Võrreldes 1990. aasta tasemega on Eesti vähenda-nud kasvuhoonegaaside (KHg) heitkoguseid ligi poole võrra. 1990. a oli heitkoguseid kokku 41 935 tuhat tonni Co2 ekvivalenti ja 2007. aastal 22 018 tuhat tonni, seega on vähenemine olnud summa-arselt 47,5%.

KyoTo ProToKoLLigA rEguLEEriTAKSE KuuT PEAMiST KASVuHoonEgAASi, MiLLEKS on:

süsinikdioksiid (Co2)

metaan (CH4)

dilämmastikoksiid (n2o)

perfluorosüsivesinikud (PFC-d)

fluorosüsivesinikud (HFC-d)

väävelheksafluoriid (SF6)

15


Eesti on teinud ühisrakenduse projekte ja rakendab heitkogustega kauplemise mehhanismi. Ühisrakendu-sest saavad osa võtta vaid kliimamuutuste raamkon-ventsiooni i lisa osalised. Tegemist on projektipõhise kliimamuutuste leevendamismehhanismiga, millel on reeglina kaks osapoolt: investeerijariik ja vastuvõtja-riik. investeerijariik korraldab projekti finantseerimist ja seiret, abistab oskusteabe ja omapoolse administra-tiivse panusega. omandades vastutasuks õiguse teatud osale projekti teostamise tulemusena välditud kasvu-hoonegaaside heitkogusele. rahvusvahelised kokku-lepped on ühisrakendusprojektide teostamise aluseks.

Kuna Kyoto protokolli kohustusperiood lõppeb 2012 aastal, on tekkinud vajadus uue globaalse kliimalepin-gu järele.

Kopenhaagenis võeti vastu küll lühike ja väga üldine kokkulepe (Copenhagen Accord), kuid see ei sisalda-nud siduvaid eesmärke ja meetmeid.

uus leping peaks olema võimalikult kõikehõlmav, kaa-sama kõik tööstusriigid ja ka arenguriigid, kellest osa on samuti suured saastajad. Edu saab saavutada üks-nes tegevustele orienteeritud otsuste vastuvõtmisega. Järgmine Kyoto protokolli osaliste konverents toimub 2010. a lõpus Mehhikos Cancunis. Eeldatavasti jõutak-se töötava õigusliku raamistikuni 2011. a.

ViiMASE PAAri AASTA JooKSuL on Euroo-PAS TEHTud PALJu SELLEKS, ET VäHEndAdA KLiiMAMuuTuSTE MõJuSid ning PArEMini KoHAnEdA ToiMuVATE MuuTuSTEgA.

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kas-vuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga vähemalt 20% võrra ning juhul kui ka teised arenenud riigid võtavad võrreldavaid kohustusi, on Euroopa Liit valmis vähendama heitkoguseid 30% võrra. Samuti soovib Euroopa Liit liikuda energiasäästlikuma ning jätkusuutlikuma majanduse suunas. 2020. aastaks ta-hetakse suurendada energiasäästu võrreldes baasstse-naariumiga 20% võrra.

EurooPA Liidu LiiKMESriigid VõTSid 2008. AASTA LõPuS VASTu EnErgiA- JA KLiiMAPA-KETi,

millest saab tulevikus Euroopa Liidu alustala kliima-võitluses. Pakett näeb ette meetmeid lisaks kasvuhoo-negaaside vähendamisele ka taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Euroopa Liidu ühine eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu 20%-ni ener-giatarbimisest, sh viia taastuvenergiaallikate osakaal transpordisektoris 10%-ni. Eesti taastuvenergia osa-kaal peab 2020. aastaks olema 25%.

Üro VALiTSuSTEVAHELiSE KLiiMAMuuTuS-TE EKSPErTrÜHMA AVALdATud nELJAS Hin-nAnguAruAnnE

toob välja, et 2 °C eesmärgi saavutamiseks peavad kõik arenenud riigid 2020. aastaks ühiselt vähendama oma KHg heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 25–40% võrra ning korraldama oma majanduse järgmis-te aastakümnete jooksul ümber, et vähendada 2050. aastaks oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–90% võrra.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks hoida oma juht-rolli maailmas kliimamuutustega võitlemises ning mitte lasta maakera temperatuuril tõusta võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega rohkem kui 2 °C võrra.

16

Mootorsõidukite kliiMaseadMetes külMa-ainena kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kasutaMise ja oMaduste põhialused

3.1. Mis on fluoritud kasvuhoonegaasid?

Fluoritud kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid (HFC-d, PFC-d ja SF6) on inimese loodud kemikaalid, mida kasutatakse erinevates tööstusharudes ja rakendustes.

osoonikihti kahandavate ainete (oKA-d) Montreali protokolli raames tehtud ülemaailmsed jõupingutused osoonikihti kahandavate ainete järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks on viinud CFC-de asendamisele HCFC-dega, HFC-dega, PFC-de ning teiste alternatiivide ja/või protsessidega.

Mootorsõidukite kliimaseadmetes oli varem kasutusel võimas osoonikihti kahandav gaas CfC-12. CFC-12 jääb atmosfääri 102 aastaks.

CFC-12 ei kuulu küll F-gaaside hulka, kuid ta on väga ohtlik osoonikihile ning omab märkimisväärselt suurt globaalse soojenemise potentsiaali. CFC-12 osoonikihti kahandav potentsiaal (odP – ozone depleting potential) on 1 ja globaalse soojenemise potentsiaal on 8 500.

Eestis keelati selle gaasi kasutamine 2000. a

Mootorsõidukite kliimaseadmetes külmainena kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise ja omaduste põhialused

17


Ainete ohtlikkusastme määramiseks kasutatakse mõis-tet „globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal“ (gWP– global warming potential), mis iseloomustab fluoritud kasvuhoonegaasi mõju kliimasoojenemise-le võrrelduna süsinikdioksiidi põhjustatud mõjuga. gWP väärtus saadakse, kui arvutatakse ühe kilogram-mi gaasi soojenemist põhjustava potentsiaali ja ühe kilogrammi süsinikdioksiidi soojenemist põhjustava potentsiaali suhe 100 aasta kohta.

Täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud (CFC-d), haloonid ja osaliselt halogeenitud klorofluoro-süsinikud (HCFC-d), mida kasutatakse laialdaselt statsionaarsetes külma- ja kliimaseadmetes ning soo-juspumpades, põhjustavad osoonikihi kahanemist ja kliimamuutusi, samas kui fluoritud kasvuhoonegaa-sid: fluorosüsivesinikud (HFC-d), perfluorosüsinikud (PFC-d) ja väävelheksafluoriid (SF6) põhjustavad ai-nult kliima soojenemist.

need inimese loodud ja osoonikihti mitte kahandavad fluoritud gaasid (F-gaasid) – HFC-d, PFC-d ja SF6 – kuuluvad Co2, CH4 ja n2o kõrval kasvuhoonegaasi-de hulka ning on hõlmatud Kyoto protokolliga. Kuigi nende gaaside heitkogus on Co2-ga võrreldes väike, on nende globaalse soojenemise potentsiaal väga suur, SF6 gWP on isegi 22 200 (Co2 gWP on ainult 1).

FLuoriTud KASVuHoonEgAASE KASuTA-TAKSE PALJudES VALdKondAdES:

• külma- ja kliimaseadmetes; • tuletõrjes; • vahu tootmisel; • lahustitena;• kõrgepingejaotlates;• aerosoolides (nt astmaravimites).

need gaasid on saanud populaarseks alates 1990-nda-test aastatest asendusena osoonikihti kahandavatele ainetele, mida sel ajal kasutati enamuses sellistes ra-kendustes, nagu näiteks klorofluorosüsinikud (CFC-d), klorofluorosüsivesinikud (HCFC-d), ning mille järkjärgulist käibelt kõrvaldamist reguleeritakse osoo-nikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga.

Kuigi teaduslike uuringute teel on tehtud kindlaks, et nende gaaside mahuline emissioon on võrreldes energiasektorist eralduva Co2 emissiooniga väike, on F-gaaside globaalse soojenemise potentsiaal väga suur:

LEVinud KÜLMAAinETE JA nEndE SEgudE gWP on JärgMinE:

• HFC 134a 1 300• HFC 404a 3 300• HFC 410a 1 725

Eelnimetatud külmaained on ka Eestis väga levinud.

Erinevate PFC-de ja SF6 gWP on veelgi suurem, vas-tavalt kuni 10 000 ja 22 200. See tähendab, et ühe ton-ni F-gaasi SF6 emissioon on võrdne 22 200 tonni Co2 emissiooniga fossiilsete kütuste põletamisel. Just oma suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaali tõttu on F-gaaside emissiooni vähendamine ülioluli-ne.

F-gaaside asendamine alternatiivsete ainete nagu am-moniaak, Co2, propaan, HC-d (pentaan, isobutaan) või uute tehnoloogiatega pole veel kõikidel kasutus-aladel võimalik.

18


Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekiri

FLuoriTud gAAS KEEMiLinE VALEM gWP

Väävelheksafluoriid SF6 22 200

FLuoroSÜSiVESiniKud (HFC-d):

HFC-23 CHF3 12 000

HFC-32 CH2F2 550

HFC-41 CH3F 97

HFC-43-10mee C5H2F10 1 500

HFC-125 C2HF5 3 400

HFC-134 C2H2F4 1 100

hfC-134a Ch2fCf3 1 300

HFC-152a C2H4F2 120

HFC-143 C2H3F3 330

HFC-143a C2H3F3 4 300

HFC-227ea C3HF7 3 500

HFC-236cb CH2FCF2CF3 1 300

HFC-236ea CHF2CHFCF3 1 200

HFC-236fa C3H2F6 9 400

HFC-245ca C3H3F5 640

HFC-245fa CHF2CH2CF3 950

HFC-365mfc CF3CH2CF2CH3 890

PErFLuoroSÜSiniKud (PFC-d)

Perfluorometaan CF4 5 700

Perfluoroetaan C2F6 11 900

Perfluoropropaan C3F8 8 600

Perfluorobutaan C4F10 8 600

Perfluoropentaan C5F12 8 900

Perfluoroheksaan C6F14 9 000

Perfluorotsüklobutaan c-C4F8 10 000

19


Enimlevinud fluorosüsivesinike (HFC-de) segud:

r-404A r-407CHFC-143A 52%HFC-125 44%HFC-134A 4%

HFC-32 23%HFC-125 25%HFC-134A 52%

r-410A r- 413

HFC-125 50%HFC-32 50%

r-600a 3 % r-218 9 % r-134a 88 %

r-417A r-507HFC-134A 46%HFC-125 50%C4 H10 (butaan) 3,5%

HFC-143A 50%HFC-125 50%

HFCKõige levinum F-gaaside rühm on HFC-d. neid ka-sutatakse erinevates tööstusharudes ja rakendustes, näiteks külmainena jahutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades, vahttoodete valmistamisel (nt. aken-de ja uste paigaldamisel kasutatavad montaaživahud), tuletõrjegaasina, aerosoolide propellandina ning la-hustitena.

PFCPFC-sid kasutatakse harilikult elektroonikasektoris (nt silikoon-toorikkristallide plasmapuhastamisel) ning kosmeetika- ja ravimitööstuses (toidu lisaainete ja maitseainete ekstraheerimisel), kuid vähesel mää-ral ka külmutusseadmetes CFC-de asendusena – tihti koos teiste gaasidega. Minevikus kasutati PFC-sid tu-lekustutusainena ning neid võib siiani leida vanema-test tuletõrjesüsteemidest.

SF6SF6 on kasutuses peamiselt isoleeriva gaasina ning kõr-gepingejaotlates lülitamise kaarlahenduse kustutami-seks ning kattegaasina magneesiumi ja alumiiniumi tootmises.

Mobiilsetes kliimasüsteemides saab F-gaaside heidet vähendada seadmeid paremini käitades ning nende kasutamise lõppedes gaase kokku kogudes ja taasväär-tustades.

See võimaldaks vähendada KHg-de otsest heidet 50 % ja kliimaseadmesektori otsest ja kaudset KHg-heidet 30–40 % ning annaks sõidukiomanikele otsest rahalist võitu.

grAAFiK 4: FLuoriTud KASVu-HoonEgAASidE KoguEMiSSioon EESTiS PErioodiL 1993-2008

3.2 Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutus maailmas tava-arengu stsenaariumi järgi

0

400

800

1200

1600

1970

1974

1978 1982198

6199

0199

4199

8200

2200

6201

02014

20182022 202

620

30

CFC-d HCFC-d HFC-d

Külmaained

MuudTuletõrje

Propellandid

Lahustid

Vaht

Külma-ained

Tuha

t ton

ni

Kasv +1% /yr

20


3.3. Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutus EestisKuna F-gaaside emissioon kasvab jõudsalt nii ülemaailmselt kui ka Eestis, muutub nende osa Co2 koguemissioo-nist ja seega ka meile eraldatud Co2 kvoodist üha olulisemaks.

grAAFiK 4: FLuoriTud KASVu-HoonEgAASidE KoguEMiSSioon EESTiS PErioodiL 1993-2008.

grAAFiK 5: FLuoriTud KASVu-HoonEgAASidE SEKToriPõHinE EMiSSioon EESTiS PErioodiL 1993-2008. Väike langus on põhjendatav vahutootmi-ses väiksema gWP-ga propellandile üle-minekuga (HFC-134a asemel HFC-152a).

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1993 1994 19951 9961 9971 9981 999 20002 0012 0022 0032 004 20052 0062 0072 008

Gg

CO

2 ekv

ival

ent

HFC-dPFC-dSF6

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1993 1994 1995 1996 19971 998 1999 2000 2001 20022 003 2004 2005 2006 20072 008

Gg

CO

2ek

viva

lent

Külmutus- ja kliimaseadmed Vahu tekitamineTulekustutid AerosoolidElektriseadmed Muu

21

Mootorsõidukite kliiMaseadMetes laialt levinud külMa-aine HFC-134a (r1-134a oMadused

Mootorsõidukite kliimaseadmetes on kõige levinum kül-maaine HFC-134a. Väga vanades autodes võib leida ka ainet CFC-12, mis on kõrge osoonikihti kahandava po-tentsiaaliga väga keskkonnaohtlik aine.

Üldised omadusedHFC-134a (ehk ka üldtuntud nimega r-134a ehk 1,1,1,2-tetrafluoroetaan) on värvitu, kergelt magusa lõh-naga lenduv gaas. HFC-134a (kaubastatakse erinevate kaubanimede all nt genetron 134a, Suva 134a ) on osoo-nikihti mitte ja keskkonnaohutum külmaaine. See on väl-ja arendatud osoonikihti kahandavate ainete CFC-de ja HCFC-de asendamiseks külma- ja kliimasektoris.

HFC-134a-l on sarnased energiaefektiivsuse näitajad kui CFC-12-l, kuid HFC-134a ei kahanda osoonikihti ja on madala toksilisusega.

Paljud sõidu- ja veoautode tootjad on valinud just HFC-134a oma autode kliimaseadmete esimeseks täitegaasiks. olemas on ka autode kliimaseadmete CFC-12-lt HFC 134-a-le ümberehitamise komplektid.

TäPSEMAd oMAduSEd VT:

• http://www51.honeywell.com/sm/genesolv/common/documents/2.4_genetron_134a.pdf

• http://www2.dupont.com/refrigerants/en_uS/assets/downloads/h45945_hfc134a_push.pdf

r1– tuleb sõnast refrigerant – külmaaine

Mootorsõidukite kliimaseadmetes laialt levinud külmaine HFC-134a (r1-134a) omadused

22

Mootorsõidukite kliiMaseadMetes laialt levinud külMa-aine HFC-134a (r1-134a) oMadused

HoidmineHFC-134a mahutid peavad olema selgelt märgistatud ja neid tuleb hoida külmas, kuivas ning õigesti venti-leeritud ruumis, eemal kuumusest, tulest, korrodeeri-vatest kemikaalidest, aurudest ja plahvatusohtlikest ai-netest. Mahutid tuleb hoiuruumis paigutada kindlalt, nii et nad ei kukuks pikali ja ventiilid ei saaks kahjus-tada.

Eriti oluline on meeles pidada, et hfC-134a mahuteid tuleb hoida, eriti palava ilmaga, päikesevalgusest ee-mal. HFC-134a paisub sooja ilmaga oluliselt ning see-ga väheneb mahutis olev aurule mõeldud ruum. Kui kogu mahutit täidab vedelik, võib igasugune tempe-ratuuri tõus põhjustada mahuti kaitseklapi avanemist, mille tulemusel võib inimene tõsiselt viga saada.

Mahuti ei tohi mingil juhul üle kuumeneda (52 °C).

Tühjad mahutid tuleb tagastada nende müüjale. Eestis on see küsimus reguleeritud pakendiseadusega.

Tööruumidruumides, kus kasutatakse HFC-134a-d, on HFC aurude akumuleerumise oht. HFC aurud on õhust raskemad ja paiknevad põranda lähedal.

Kui hapnikusisaldus ruumides on langenud 12-14%-ni, tekib lämbumistunne, inimesed muutuvad uima-seks, kaotavad koordinatsiooni, nende pulss tõuseb ja hingamine muutub sügavaks. Veelgi väiksema hapni-kusisalduse korral tekivad südame rütmihäired.

HFC- 134a aurude liiga kõrget kontsentratsiooni on ise väga raske märgata.

Eeltoodust tulenevalt oleks tööruumides vajalik HFC automaatsete detektorite olemasolu, et tagada häire, kui hapnikusisaldus tööruumides langeb liiga mada-lale.

Liiga suure kontsentratsiooni korral evakueerige ini-mesed ja tuulutage tööruumid korralikult.

õhu tsirkuleerimiseks põrandapinnal kasutage venti-laatoreid.

Terviseriskid ja esmaabi• HFC-de vedeliku kujul nahale sattumine võib teki-tada tugevat ärritust ja ainega kokkupuutuvate kudede külmumist. Loputage nahka leige (mitte kuuma) vee-ga. Vee puudumisel katke nahk pehme lapi või millegi sarnasega.

Kasutage kindaid

• Silma sattumine tekitab tugevat ärritust ja silma kül-mumist. Peske silma vähemalt 15 minutit leige veega, tõstes aeg-ajalt silmalaugusid. Vajadusel pöörduge arsti poole.

Kasutage kaitseprille

• Kui hapniku tase ruumis on langenud HFC-de kont-sentratsiooni tõusmise tõttu 12-14% -ni, tekib lämbu-mine, lisanduvad koordinatsiooniraskused ja pulss muutub kiireks. Veelgi madalama hapnikutaseme korral tekivad südame rütmihäired. Minge või viige kannatanu viivitamatult värskesse õhku. Kui hingami-ne on lakanud, tehke kunstlikku hingamist. Pöörduge arsti poole.

ÜKSiKASJALiK ÜLEVAAdE HFC-134A oMAduSTEST:

• http://www51.honeywell.com/sm/genesolv/com-mon/documents/2.4_genetron_134a.pdf

• http://www2.dupont.com/refrigerants/en_uS/as-sets/downloads/h45945_hfc134a_push.pdf

• http://www.refrigerants.com/msds/r134a.pdf

23

Põhiteadmised eurooPa Parlamendi ja nõukogu määruse (eÜ) nr 842/2006 teatud fluoritud kasvuhoonegaaside asjakohastest sätetest

Põhiteadmised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 842/2006/EÜ teatud fluoritud kasvuhoonegaaside kohta asjakohastest sätetest

ÜlevaadeF-gaaside heitkoguste vähendamiseks, Euroopa Liidu kliimamuutuse eesmärkide ning Kyoto protokolli kohus-tuste täitmiseks võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 17. mail 2006.a vastu määruse nr 842/2006/EÜ teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta.

Veebilink:http://eur-lex.europa.eu/LexuriServ/LexuriServ.do?uri=oJ:L:2006:161:0001:0011:ET:PdF

See määrus, mis kehtib alates 4. juulist 2007, kehtestab spetsiifilised nõuded F-gaaside olelustsükli erinevate etappide jaoks alates tootmisest kuni eluea lõpuni ja tema eesmärk on ohjeldada, vältida ja seeläbi vähendada Kyoto protokolliga hõlmatud fluoritud kasvuhoonegaaside heit-koguseid.

Seega mõjutab määrus F-gaaside olelustsükli jooksul eri-nevaid tegureid, kaasa arvatud F-gaaside tootjad, impor-tijad ja eksportijad, teatud F-gaase sisaldavate toodete ja seadmete tootjad ja seadmete käitajad.

24


MääruS 842/2006/EÜ JA SELLE KÜMME rAKEnduSMääruST (VT. LiSA) rEgu-LEEriVAd:

• minimaalseid pädevusnõudeid ning töötajate ja ette-võtete sertifitseerimist;• lekkeennetust; • regulaarse lekkekontrolli rakendamist (detailsete reeglite järgi);• hoolderaamatu kohustuslikku pidamist; • toodete ja seadmete märgistamist;• teabe esitamist Euroopa Komisjonile F-gaaside im-pordi, ekspordi ja kasutamise kohta;• F-gaaside kokkukogumist.

Üldjuhul puudutavad määruse kõik nõuded aineid Euroopa Liitu importivaid ja sealt eksportivaid firma-sid, samuti statsionaarseid seadmeid, mis sisaldavad üle 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase.

Mootorsõidukite kliimaseadmetega töötavate inimes-te jaoks on siiski mõned määruse artiklid samuti olu-lised.

Eriti puudutab see F-gaaside kogumist, mis on regu-leeritud artiklis 4.

ArTiKKEL 4

Kokkukogumine

2. Kui kasvuhoonegaasi sisaldava korduvtäidetava või ühekordselt täidetava mahuti kasutusiga on lõppenud, vastutab mahutit veo või säilitamise eesmärgil hoidev isik selle eest, et kehtestataks kord mahutis sisalduvate mis tahes jääkgaaside nõuetekohaseks kokkukogumi-seks, et tagada selliste gaaside ringlussevõtt, taastami-ne või hävitamine.

3. Kasvuhoonegaasid, mis sisalduvad muudes toode-tes ja seadmetes, sealhulgas liikuvates seadmetes (välja arvatud sõjalistes operatsioonides kasutatavad sead-med), kogutakse asjakohase kvalifikatsiooniga tööta-jate poolt kokku, et tagada kõnealuste gaaside ringlus-sevõtt, taastamine või hävitamine.

4. Fluoritud kasvuhoonegaaside lõigete 1-3 kohane kokkukogumine nende ringlussevõtu, taastamise või hävitamise eesmärgil viiakse läbi enne kõnealuse va-rustuse lõplikku kõrvaldamist ning vajaduse korral teenindus- ja hooldustööde käigus.

ArTiKKEL 5

Koolitus ja sertifitseerimine

4. Liikmesriigid tagavad 4. juuliks 2009, et artiklites 3 ja 42 osutatud tegevustega seotud äriühingud võtavad fluoritud kasvuhoonegaaside tarned vastu üksnes ju-hul, kui nende asjakohastel töötajatel on käesoleva ar-tikli lõikes 2 osutatud sertifikaadid.

ArTiKKEL 9

Turuleviimine

1. Selliste toodete ja seadmete turuleviimine, mis sisal-davad ii lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase või mille toimimiseks on vaja selliseid gaase, keelatakse vastavalt kõnealusele lisale.

Kuna mootorsõidukite kliimaseadmeid hooldavad inimesed puutuvad kokku külmaainete mahutitega, siis on neid puudutav punkt:

fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate ühekordselt täidetavate mahutite turuleviimine on keelatud ala-tes 4. juuli 2007.

2 Art 4 punkt 3 hõlmab ka liikuvaid seadmeid

25


Kõik mõisted on esitatud määruse artiklis 2. VALiK MõiSTEid:

kokkukogumine – masinatest, seadmetest ja mahu-titest pärit fluoritud kasvuhoonegaaside kogumine ja ladustamine;

ringlussevõtt – kokkukogutud fluoritud kasvuhoone-gaasi korduskasutamine pärast põhipuhastusi;

ühekordselt täidetav mahuti – mahuti, mis ei ole ette nähtud korduvtäitmiseks ja mida kasutatakse külmutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tu-letõrjesüsteemide või kõrgepingejaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süs-teemide täitmisel, või fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite ladustamisel või veol;

turuleviimine – toodete või seadmete, mis sisalda-vad fluoritud kasvuhoonegaase või mille toimimiseks on kõnealuseid gaase vaja, esmakordne kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaada-vaks tegemine.

Määrust täiendab 10 Komisjoni määrust (rakendus-määrust), mis määravad selle teatud sätete tehnilisi aspekte.

MooTorSõiduKEid PuuduTAb nEn-dEST oTSESELT:

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 307/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamen-di ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavate mootorsõidukite teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmetega tegelevate töötajate koo-litusprogrammide miinimumnõuded ja koolitustun-nistuste vastastikuse tunnustamise tingimused

• http://eur-lex.europa.eu/LexuriServ/LexuriServ.do?uri=oJ:L:2008:092:0025:0027:ET:PdF

nagu juba pealkirjast selgub, kehtestab see määrus mootorsõidukite kliimaseadmetega tegelevate tööta-jate koolitusprogrammide miinimumnõuded ja kooli-tustunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimused.

ArTiKKEL 2

Töötajate koolitamine

1. Ainult töötajaid, kellel on artiklis 3 osutatud koolitustunnistus, käsitatakse artiklis 1 osutatud toi-mingu tegemiseks asjakohase kvalifikatsiooniga tööta-jatena.

mootorsõidukite kliimaseadmeid hooldavad isikud peavad olema sertifitseeritud 4. juuliks 2010. a (ar-tikkel 2 punkt 3).

26


ArTiKKEL 3

Koolitustunnistuse väljaandmine töötajale

1. Atesteerimisasutus nähakse ette siseriiklike õigus-normidega või selle määrab liikmesriigi pädev asutus või muu selleks volitatud isik.

2. Lõikes 1 osutatud atesteerimisasutus annab kooli-tustunnistuse välja töötajale, kes on läbinud lisas keh-testatud miinimumteadmisi ja -oskusi hõlmava koo-lituse.

3. Koolitustunnistus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

• atesteerimisasutuse nimi, tunnistuse omaniku täie-lik nimi ja registreerimisnumber;• koolitustunnistuse omanikul teha lubatud toiming;• väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

ArTiKKEL 5

Vastastikuse tunnustamise tingimused

1. Liikmesriigid tunnustavad teistes liikmesriiki-des artikli 3 kohaselt välja antud koolitustunnistusi.

2. Liikmesriik võib nõuda teises liikmesriigis väl-jaantud koolitustunnistuse omanikult tunnistuse tõlke esitamist mõnes teises ühenduse ametlikus keeles.

Külmaainete mahutite märgistamist reguleerib:

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1494/2007, 17. detsem-ber 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 etikettide vorm ja täiendavad etiketistamise nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele too-detele ja seadmetele


olemasolevale või uuele etiketile tuleb lisada järgmine teave:

• tekst „Sisaldab Kyoto protokolliga hõlmatud fluori-tud kasvuhoonegaase”;

• fluoritud kasvuhoonegaaside keemiline tähis, kus-juures asjaomase seadme või aine puhul kasutatakse tööstuskaupade tunnustatud nomenklatuuri standar-dit;

• fluoritud kasvuhoonegaaside kogus kilogrammides;

Sildi olemasolu mahutil peab garanteerima aine müü-ja. Eesti keelse sildi nõuet esialgu veel ei ole. See keh-testatakse järgmise välisõhu kaitse seadusega.

Kogumismahutite märgistamise eest vastutab nende mahutite omanik/valdaja.

27

Põhiteadmised direktiivi 2006/40/eÜ asjakohastest sätetest

Põhiteadmised direktiivi 2006/40/EÜ asjakohastest sätetest

EurooPA PArLAMEndi JA nõuKogu 17. MAi 2006. AASTA dirEKTiiV 2006/40/EÜ, MiS KäSiTLEb MooTorSõiduKiTE KLii-MASEAdMETEST PäriT HEiTKoguSEid JA MiLLEgA MuudETAKSE nõuKogu di-rEKTiiVi 70/156/EMÜ


Mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit fluorosüsive-sinike nagu HFC-134a (HFC-134a) heitkogused, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on 1 300, tekitavad nende põhjustatavate kliimamuutuste tõttu üha rohkem muret.

Eeldatavalt on kulutasuvad ja ohutud fluorosüsivesinike 134a (HFC-134a) asendusained kättesaadavad juba lähi-tulevikus.

Selleks et tagada F-gaaside kasutamise ohjeldamise tõhu-sus, on vaja piirata võimalust lisada mootorsõidukitele kliimaseadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoone-gaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, ja keelustada kliimaseadmete täitmine selliste gaasidega.

Käesolevas direktiivis sätestatakse sõidukite Euroopa Ühenduse tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse nõuded seoses sõidukitele paigaldatud kliimaseadme-test pärit heitkogustega ja nende kliimaseadmete ohutu funktsioneerimisega. Samuti nähakse direktiivis ette sel-liste süsteemide moderniseerimine ja korduvtäitmine.

28

Põhiteadmised direktiivi 2006/40/eÜ asjakohastest sätetest

ArTiKKEL 5

Tüübikinnitus

4) Alates 1. jaanuarist 2011 ei anna liikmesriigid EÜ tüübikinnitust või siseriiklikku tüübikinnitust enam sõidukitüübile, mis on varustatud kliimaseadmega, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase, mille glo-baalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 1503. (Seega ka 134a-le)

5) Alates 1. jaanuarist 2017 peavad liikmesriigid uute sõidukite puhul, mis on varustatud kliimaseadmega, mis sisaldab kasvuhoonegaase, mille globaalset sooje-nemist põhjustav potentsiaal on üle 150:

a) käsitama vastavussertifikaate direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 lõike 1 kohaldamisel kehtetutena ning b) keelduma sõidukite registreerimisest ning keelama nende müügi ja kasutuselevõtmise,

kui sõiduk, mis on varustatud kliimaseadmega, mis sisaldab fluoritud kasvuhoonegaasi, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

ArTiKKEL 6

Moderniseerimine ja korduvtäitmine

1. Alates 1. jaanuarist 2011 tüübikinnituse saanud sõidukitele ei lisata sellest kuupäevast enam kliima-seadmeid, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150. Alates 1. jaanuarist 2017 ei lisata modernisee-rimise korras selliseid kliimaseadmeid enam ühelegi sõidukile.

2. Kliimaseadmeid, mis on paigaldatud 1. jaanuaril 2011 või hiljem tüübikinnituse saanud sõidukitele, ei täideta fluoritud kasvuhoonegaasidega, mille glo-baalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150. Alates 1. jaanuarist 2017 ei täideta ühegi sõiduki klii-maseadmeid fluoritud kasvuhoonegaasidega, mille globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal on üle 150, välja arvatud kõnealuseid gaase sisaldavate selliste kliimaseadmete täitmine, mis on paigaldatud sõiduki-tele enne kõnealust kuupäeva.

3. Kliimaseadmete teenindus- ja parandustööde osu-tajad ei täida seadet fluoritud kasvuhoonegaasiga, kui seadmest on lekkinud anormaalne kogus külmutu-sagensit, enne kui vajalikud parandustööd pole lõpe-tatud.

olulised artiklid

3 Seega ka mootorsõidukitele, mille kliimaseadmed sisaldavad HFC 134 a-d

29

EEsti vastavatE kEskkonnaalastE õigusaktidE sisu tundminE

Eesti vastavate keskkonnaalaste õigusaktide sisu tundmine

Mootorsõidukite kliimaseadmeid käitavatel inimestel on vaja teada Eesti välisõhu kaitse ja jäätmealaseid õigusak-te.

need kõik leiate riigi Teatajast

• https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=search-form.

Välisõhu kaitseVälisõhu kaitse seadus

F-gaase on käsitletud välisõhu kaitse seaduse peatükkides 6 ja 7.

Trahvid F-gaase puudutavate reeglite rikkumise eest on sätestatud seaduse vastutuse peatükis 9.

Välisõhu kaitse seadust hakatakse peagi muutma ning F-gaaside nõudeid täpsustatakse.

• Keskkonnaministri 11. märtsi 2005. a määrus nr 16 “osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoo-negaase sisaldavate seadmete installeerimisega, käitami-sega ja lammutamisega ning lekkekontrolliga tegeleva isiku pädevusnõuded”

See keskkonnaministri määrus nõuab muu hulgas Eesti vastavasisuliste õigusaktide tundmist.

JäätmekäitlusSeadused:

• Jäätmeseadus

• Pakendiseadus

30


MäärusedVabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”

Selle määruse kohaselt kuuluvad F-gaasid järgmiste koodide alla:

• 14 06 01* Klorofluorosüsivesinikud (ehk CFC-d), HCFC-, HFC-ained • 16 05 04* ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sh ha-loonid) survemahutis

ohtlikud jäätmed ja nende pakendid peavad olema märgistatud. Märgistamise kord, samuti ohtlike jäät-mete saatekirja vorm ja registreerimise kord on keh-testatud järgmiste keskkonnaministri määrustega.

• Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 „ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”

• Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 40 „ohtlike jäätmete saatekirja vorm ja registreerimise kord”

nimekirja ettevõtetest, kellel on ohtlike jäätmete käit-luslitsentsil ja jäätmeloal nimetatud kood(id), saab Keskkonnaametist:

Keskkonnaametnarva mnt 7a15172 Tallinn, EestiTel: 6272 193; Faks: 6272 182e-post: [email protected]

Kontaktisikud:

• jäätmete peaspetsialist - Moonika Aunpuu, tel 5344 4082e-post: [email protected]

• ohtlike jäätmete ja välisvedude spetsialist - Katrin Kaare, tel 6272175, 53000843e-post: [email protected]

Keskkonnaametil on ka regioonides esindused, kust saab küsida informatsiooni:

• Harju-Järva-rapla regioon• Hiiu-Lääne-Saare regioon• Jõgeva-Tartu regioon• Põlva-Valga-Võru regioon• Pärnu-Viljandi regioon• Viru regioon

Ülaltoodud regioonide nimetused on klikitavad ning klikkides avaneb vastav veebilehekülg koos kontak-tandmetega.

31


F-gaase sisaldavate mahu-tite käitlemineosoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvu-hoonegaase sisaldavaid mahuteid (balloone) tuleb kä-sitleda pakendina ning sellest tulenevalt rakenduvad Eestis pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seadusega kehtestatud nõuded – turule lastud pakendi kogumise ja taaskasutuse peavad korraldama kauba pakendajad või pakendatud kauba sissevedajad, kes peavad kand-ma ka vastavad kulud.

Müüja peab tarbijalt pakendid tasuta tagasi võtma, kuid sõlmides lepingu taaskasutus-organisatsiooniga, võib selle kohustuse üle anda. Sellisel juhul korraldab taaskasutus-organisatsioon nende pakendite kogumi-se, käitlemise ja taaskasutuse.

Kõiki f-gaase sisaldavad seadmeid (nt külma- kui kliimaseadmeid) klassifitseeritakse ohtlike jäätme-tena. Erandeid ei tehta.

Selleks, et vedada seadmeid, mis on jäätmeteks muu-tunud, tuleb täita kõiki ohtlike jäätmete veo nõudeid.

ohtlike jäätmete käitlemiseks (kogumiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks) peab ettevõtjal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba mille annab Keskkonnaamet.

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmist reguleerib lisaks jäätmeseadusele Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 121 “ohtlike jäätmete käitluslitsent-si andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise me-netluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute täht-ajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm” ning

jäätmeloa andmist keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja keh-tetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemi-seks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm“

romusõidukid

romusõidukite käitlusnõuded on kehtestatud kesk-konnaministri 8. juuli 2004. a määrusega nr 89.

romusõiduki demonteerimisel (lammutamisel) on kohustuslik eraldada muu hulgas kliimaseadmetes si-salduvad täiteained (gaasid).

romusõiduki kogumiskoht või lammutuskoda peab andma romusõiduki üleandnud isikule lammutus-tõendi. Sõiduk kustutatakse liiklusregistrist ainult lammutustõendi alusel. Korduma kippuvad küsimused (KKK): romusõidukid ja vanarehvid

nimekiri ettevõtetest, millel on jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents romusõidukite lammutami-seks on kättesaadav keskkonnaministeeriumi veebile-hel:

• http://www.envir.ee/108233

Täiendavad keskkonnaministeeriumi lingid jäätmete käitlemise kohta asuvad leheküljel 34.

32

Fluoritud kasvuhoonegaaside kogumise tavameetodid mootorsõidukite konditsioneeridest

Külmaainete vastutustundliku käitlemise aluseks on ka-sutatud külmaainete kogumine, taasväärtustamine ja sügavpuhastamine, nii et neid saaks uuesti kasutada või hävitada.

Külmaaineid, saab koguda paljudest seadmetest, kaasa arvatud mootorsõidukite kliimaseadmetest.

Külmaainete kogumisel on palju eeliseid: • Vähenenud emissioonid ja seega väiksem mõju kesk-konnale; • Suurenenud kasutatud külmaainete turg• Vähenevad kulud• Väiksem vajadus osta tehasepuhtusega külmaainet

Külmaainete kogumine tähendab külmaaine eemalda-mist süsteemi ja selle paigutamist külmaine mahutisse.

• Külmaaine kogumine toimub, kui tehnik avab külma- või kliimaseadme parandamiseks või lõppkäitlemiseks• Kogumine hõlmab külmaine aurude eemaldamist tea-tud piirini, et viia kogutava külmaine kogus maksimumi-ni ja vähendada lekkeid.

Spetsiifilised külmaaine kogumise, taasväärtustamise või sügavpuhastamise meetodid sõltuvad seadme suurusest. Mootorsõidukite kliimaseadmete puhul toimub külma-aine kogumine vastavates töökodades, kus külmaine ee-maldatakse ja kogutakse mahutisse ning kliimaseadmesse pannakse uus või kasutatud gaas.

Töötajad peavad olema vastava väljaõppega ning sertifit-seeritud (omama kutsetunnistust).

Statsionaarsete külma- ja kliimaseadmete puhul koguvad pädevad isikud külmaaine kokku ja see saadetakse puhas-tamisasutusse.

Suurte külmutusseadmete puhul kogub külmaaine serti-fitseeritud isik ning see puhastatakse koha peal või saade-takse vastavasse asutusse puhastamiseks.

Kõikide kasutusalade puhul kehtib reegel, et kogumisega tegelevad isikud peavad olema läbinud koolituse ja oma-ma vastavat kutsetunnistust.


33


Mootorsõidukite kliima-seadmedKogumisseadmete abil on võimalik eemaldada külma-aine mootorsõiduki kliimaseadmest ja juhtida mahu-tisse.Tehnikud peavad seejärel gaasi enne kliimaseadmesse tagasi panemist kas ise puhastama sõi saatma selle pu-hastustöökotta.

Sageli võib külmaaine kliimaseadmesse ka puhastama-ta tagasi panna.

Kogumis-puhastamisseadmete abil on võimalik moo-torsõidukist külmaine eemaldada ja samas läbib kül-maaine ka õliseparaatori, filtri ja kuivati.

Puhastamine sobib väikeste koguste puhul nagu moo-torsõidukite kliimaseadmed.

Külmaaine tuleb alati panna õigesti märgistatud ma-hutisse, kust on eelnevalt õhk ja niiskus eemaldatud.

Kogutud külmaaine kvaliteeti saab mõõta spetsiaalsete komplektide abil. Väga suure saaste puhul saab külmaainet puhastada suuremates puhastuskeskustes, kuid teatud saaste ta-seme puhul pole ka see võimalik

KogumismeetodidFluoritud kasvuhoonegaaside kogumiseks on kaks peamist meetodit:

• manuaalne• automaatne

Kogumisprotsessi kiirendamiseks tuleb esmalt koguda vedelik ja siis aur.

Enamus külmaaine kogumisseadmetest on terasest mahutitega ja nad on varustatud elektriliste vaakum-pumpade, kompressorite ja ventilaatoriga aurustitega.

Paljud kogumiskomplektid suudavad töödelda mit-meid erinevaid laialt-levinud külmaineid, ilma et sea-det oleks vaja erinevate gaaside jaoks ümber seadista-da.

Märkus! Erinevaid külmaineid ei tohi omavahel sega-da

Masin tuleb vajadusel erinevate partiide töötlemise va-hel puhastada, kuid selle osi pole eraldi vaja vahetada.

Taastamise meetodid Kui külmaaine kvaliteedi osas tekib kahtlusi, puhas-tage see niiskusest, hapetest, keemispunktis tekkinud jääkidest ja teistest saasteainetest.

Pärast külmaine puhastamist tuleb teha järgmist:• Paigaldage uued vedeliku filter-kuivatid ja nõutud imamise filter-kuivatid• Viige läbi süsteemi lekkekontroll, kasutades selleks kuiva lämmastikku, survestades süsteemi ja mõõtes rõhku.• Täitke süsteem vajaliku koguse külmainega.

KoMiSJoni MääruS (EÜ) nr 307/2008, nõuab mootorsõidukite kliimaseadmetega töötavalt inime-selt vastava sertifikaadi saamiseks lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi oskusi ja eksami sooritamist järgmistel teemadel:

• Külmutus-agensi mahuti käsitsemine • Kogumisseadme ühendamine mootorsõiduki fluori-tud kasvuhoonegaase sisaldava kliimaseadme teenin-dusavadega ja kogumisseadme teenindusavade küljest lahti ühendamine• Kogumisseadme käitamine

2009. a seisuga on sellised seadmed teadaolevalt kol-mes kutsekoolis: Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tartu Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Mehaanika-koolis.

34

TäiendavaT lugemisT

Täiendavat lugemistÜro kliimasekretariaadi kodulehekülg• http://www.unfccc.int/• http://unfccc.int/essential_background/items/2877.php• http://unfccc.int/2860.php Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm• http://www.ipcc.ch/

Üro keskkonnaprogramm• http://www.unep.org/themes/climatechange/

Eesti 5-s kliimaaruanne Üro-le• http://unfccc.int/resource/docs/natc/est_nc5.pdf

Euroopa Komisjoni kliimamuutuste kampaania• http://ec.europa.eu/environment/climat/campaign/index.htm

Euroopa Komisjoni F-gaaside kodulehekülg• http://ec.europa.eu/environment/climat/fluor/in-dex_en.htm

Euroopa Komisjoni kliimameetmete veebisait• http://ec.europa.eu/climateaction

Euroopa Keskkonnaagentuur• http://www.eea.europa.eu/themes/climate

Keskkonnaministeeriumi kliimaveeb• http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=321&tid=301&l1=320

Keskkonnaministeeriumi jäätmevaldkonna kodulehe-külg• http://www.envir.ee/625

ohtlikud jäätmed:• http://www.envir.ee/996

Probleemtoodetest tekkinud jäätmed• http://www.envir.ee/108277

romusõidukid ja vanarehvid• http://www.envir.ee/108233

Jäätmealaste õigusaktide nimestik koos linkidega• http://www.envir.ee/1002

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse F-gaaside kodule-hekülg• http://veebid.klab.ee/fgaasid

Maailma Looduse Fond (WWF)• http://www.panda.org/about_our_earth/aboutcc/ greenpeace • http://www.greenpeace.org/international/cam-paigns/climate-change

Muud leheküljed• http://www.fluorocarbons.org/• http://www.figaroo.org/en/ http://maailmakool.ee/public/taustateadmised_klii-mamuutused.pdf

35

TäiendavaT lugemisT

Lisa: Euroopa Parlamendi ja nõukogu F-gaaside alane raammäärus, direktiiv ja Euroopa Komisjoni rakendusaktidEuroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoo-negaaside kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/40/EÜ, 17.mai 2006, mis käsitleb mootorsõidukite klii-maseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muude-takse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1493/2007, 17. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parla-mendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teata-vate fluoritud kasvuhoonegaaside tootjate, importijate ja eksportijate poolt esitatava aruande vorm

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1494/2007, 17. detsem-ber 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 etikettide vorm ja täiendavad etiketistamise nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele too-detele ja seadmetele

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1516/2007, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parla-mendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 stan-darditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahu-tus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1497/2007, 18. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parla-mendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 stan-darditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele tule-tõrjesüsteemidele

Komisjoni määrus (EÜ) nr 303/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 miinimumnõu-ded ja tingimused teatavate fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavate statsionaarsete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega tegelevate äriühingute ja töö-tajate sertifitseerimise vastastikusele tunnustamisele

Komisjoni määrus (EÜ) nr 304/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavaid fluori-tud kasvuhoonegaase sisaldavate statsionaarsete tule-tõrjesüsteemide ja tulekustutitega tegelevate äriühin-gute ja töötajate sertifitseerimise miinimumnõuded ning vastastikuse tunnustamise tingimused

Komisjoni määrus (EÜ) nr 305/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 kõrgepingejaot-latest teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kokkuko-gumisega tegelevate töötajate sertifitseerimise miini-mumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused

Komisjoni määrus (EÜ) nr 306/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 seadmetest tea-tavate fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahus-tite kokkukogumisega tegelevate töötajate sertifitseeri-mise miinimumnõuded ja vastastikuse tunnustamise tingimused

Komisjoni määrus (EÜ) nr 307/2008, 2. aprill 2008, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamen-di ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 teatavate mootorsõidukite teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmetega tegelevate töötajate koo-litusprogrammide miinimumnõuded ja koolitustun-nistuste vastastikuse tunnustamise tingimused

Komisjoni määrus (EÜ) nr 308/2008, 2. aprill 2008, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 kehtestatakse liikmesrii-kide koolitus- ja sertifitseerimisprogrammidest teavi-tamise vorm

Documents

Abimaterjal kliimaseadmete mooduli õpetamiseks …...se tähenduse, kui kliima soojeneb kogu maailmas nii, nagu on ennustatud – nelja-viie kraadi võrra. Ainuüksi Kesk-Euroopas