Aed ja ruumTERRASSID, VÄLIKÖÖGID, MÄNGUPLATSID KODUAIAS

Beate Slipher jt

Norra keelest tõlkinud Enn Anderson

ESIMENE OSA: UNISTA, MÕTLE, JOONISTA, KAVANDA

1 Millist aeda vajad? 7

„Väikese vaeva aed” 9

Aed elu- ja mänguruumina 12

Väliruum suvise seltsielu kohana 17

Aktiivne väliruum 21

Aedniku unistus 24

2 Kavandamise rõõm 29 Mõtted omandavad piirjooni 30

Suur aed – loo ühte ruumi teine 35

Väike aed – napp, kuid vahva 38

Massiivne aed – kivi kivi otsas 43

Suletud aed – siseõu elutoana 47

TEINE OSA: EHITA, LOO, KUJUNDA, PARANDA

3 Väliruumi seinad 53 Varjatud ja eraldatud koht 54

Taimedest seinad 57

Eraldavad puitseinad 63

Materjalid ja konstruktsioonid 66

Kuuriga tara 70

Tõhus tuulevarje 72

Tellisest ja kivist müürid 75

Muust materjalist seinad 78

4 Väliruumi põrand 81 Rohelised vaibad 82

Rajad ja kõnniteed 85

Terrass – väliruumi pealava 91

Kõvast materjalist välispõrandad 93

Laudpõrand väljas 98

Astmed ja trepid 102

5 Väliruumi lagi 105

Mõnus poolvari 106

Tekstiillagi 109

Pergola ja portaal 113

Tihe või läbipaistev? 116

6 Vesi ja valgus väliruumis 121

Väike veepeegel 122

Tiik või bassein? 125

Vulisev ja sädelev vesi 129

Valgustus silmarõõmuks 132

KOLMAS OSA: SISUSTA, ISTUTA, GRILLI, NAUDI

7 Tervik, harmoonia ja stiil 139

Selgejooneline modernism 141

Romantika väliruumis 144

Laokil, kuid veetlev 149

Mööbel väliruumis 153

8 Sisusta taimedega 157

Moodusta „tube” ja siirdeid 158

„Mööbel” taimedele 160

Pottides ja palides 165

Alt niisutatav lillekast 168

9 Pidu ja pillerkaar 171

Väliköögi kavandamine 172

Valmis väliköögid 179

Õues on lõbus 180

Sisukord

9

3

Paljud arvavad, et vaba aeg ongi vaba aeg. Polekski nagu vaja umbrohtu kitkuda või muru niita, alatasa midagi peitsida või värvida, maad kaevata või langenud lehti riisuda. Maastikuarhitektid kinnitavad ühel meelel: rahvas ei viitsi vaeva näha!

Kui taimedega tegelemine sind ei paelu, siis ära lase end

sellest heidutada. Toreda ruumi võid väljas enese ümber ku-

jundada ikkagi. Vaevalt tuleb sellest lokkav oaas, kuid kas ei

võiks ka lihtsalt stiilitundega rajatu olla hubane ja mõnus?

Laisavõitu aiaomanikud võiksid läbi mõelda, millist

aiatööd nad pelgavad ja millist soovivad teha. Kas nad

oleksid nõus midagi võõpama, kui pääseksid niimoodi

muru niitmisest? Sel juhul pead ennast ümbritsema

puitpõranda ja roheliste põõsastega. Kas soostuksid

tegema pigem ehitustöid, kui umbrohtu kitkuma? Siis

silluta aed kiviga, mis ei lase umbrohul juuri ajada.

MEETOD „METSIK ON KAUNIS”

Eluolu aias saab korraldada kaheti. Esimesel puhul ra-

kendub põhimõte “metsik on kaunis”: lase vabalt kas-

vada sellel, mis end aias hästi tunneb. Siis märkab iga

heatahtlik pilk tolles anarhilises rägastikus peituvat ilu.

Kultuurtaimede kõrval areneb ka umbrohtu sisaldav tai-

mekooslus lopsakaks ja värvikaks. Umbrohi on enamasti

jõulisem ja hakkab järk-järgult vohama. Võib-olla tuleks

siis ennast naabrite halvustavate pilkude vastu karastada,

sest ilmselt levib umbrohi sinu aiast nendegi krundile.

Seda meetodit kasutades oleks arukas rajada muru

asemel lilleaas ning pügatud hekk asendada vabalt kas-

vavate põõsastega. Katmata mullapinnale võiks istutada

midagi sobivat. Ühtlasi tuleks hinnata, kui kõrgeks ja

laiaks võivad puud juba mõne aastaga kasvada. Muidugi

oleks parem valida aeglasema kasvuga põõsad ja puud,

mida ei tarvitse eriti sageli lõigata ega harvendada.

KATMISMEETOD

Teine lahendus on katmine. Lahtine mullapind on lausa väljakutse umbrohule ning selle seemnete levikut ja juurte pealetungi tuleks igati tõkestada. Selle asemel et pidada aeda pelgaks koosviibimis-

kohaks looduses, võiks mõelda ka teisiti: miks mitte

varustada see tervikuna stabiilse põrandaga? Põõsate

ja puude jaoks võib sellesse jätta augud. Niimoodi saab

neile pakkuda häid kasvutingimusi ka üsna napil alal.

Pealegi on sel moel rajatud peenraid lihtne hooldada.

Katmismeetod säästab tööd ja vaeva. Igasuguse peenra

võib katta umbrohu kasvu pärssiva geotekstiiliga. Sel-

lesse tehakse ristjad lõiked, millesse istutatakse põõsad

ja püsikud. Seejärel kaetakse geotekstiil kas puukoorte

või puiduhakke ehk siis kruusa ja dekoratiivkiviga.

• „Väikese vaeva aia” rajamisel saab oluliseks just hea

eeltöö. Aseta põranda või kivide alla geotekstiil, siis ei saa

umbrohi juurtest võrsuda.

• Pinda katvad taimed, nagu harilik metspipar ja väike

igihall, tõrjuvad umbrohtu; nii pääsed selle kitkumisest ja

kõplamisest.

• Vali aeglaselt kasvavad okaspuud; need nõuavad vähem

hoolt ja on aasta ringi nägusad.

„Väikese vaeva aed”

AEDNIKU NÕUANNE

Varjuline ja napivaevaline. Majaseina vastas, kus on niigi liiga kuiv, pole lillepeenart. Puitpõrand ootab vaid kord aastas veidi peitsi. Põranda alla on pandud umbrohu vohamist pärssiv geotekstiil. Punutud korvmööblit puhastatakse tavalise aiavoolikuga. Kärpimata põõsad kasvavad aias metsikult.

18

3

• Mõnus on, kui ümbruskonnas leidub hästilõhnavaid taimi.

• Istuta söögikoha või väliköögi lähedusse peenardele või pot-

tidesse maitsetaimi.

• Vali niisugune klappmööbel, mida oleks kerge välja tuua

ja hõlbus ladustada.

• Tekstiilistmega klapptoolid ei ole küll kuigi mugavad, kuid

võtavad kokkupanduna vähe ruumi.

• Mitmed uuemad kokkupandavate toolide mudelid on üsna

mõnusad.

• Pikkadel pinkidel saavad inimesed vajaduse korral tihe-

damalt istuda.

• Välimööbel võiks stiililt sobida sisemööbliga: paljude küla-

liste äramahutamiseks saab siis ühest teisele täiendust.

AEDNIKU NÕUANNE

SISUSTAJA NÕUANNE

Istu mõnusalt. Selliseid istmeid saab kasutada mitmeti: söögilaua ääres ja päikest võttes. Lihtne, paari metsviinapuu-oksaga kaunistatud valgusti on lisadetailina igati pidulik.

Uhkelt maskeeritud. Kas õuelaud tundub kuidagi kahvatu? Osta paar värvilist lina ning saadki nägusa ja odava laua-dekoratsiooni. Riputa lina nurkadesse pisikesed vihid, et tuuleiil kõike laualt minema ei pühiks.

61

A B C

Kui panna tugivõre hingedele või konksudele, siis on seda

lihtne värvimise ajaks seinast eemale pöörata.

A Lihtsaim ja tavalisim ronitaimede tugi on omavahel kokkukruvitud ristuvatest liistudest sõrestik. Seda saab kinnitada igale jäigale konstruktsioonile. Liistu paksus võiks olla näiteks 11 või 23 mm.

B Liistud on siin üksteise sisse tapitud. Konstruktsioon on õhuke ja piisavalt jäik ning sobib vabalt seisvana sinna, kus seda ei saa seinale või muule konstruktsioonielemendile kinnitada.

C Vabalt seisev võre on otsekui kahekihiline. Ronitaimed saavad lattide vahelt läbi kasvada ja ennast tõhusamalt kinnitada. Niisugune võre on kohane valju tuulega kohtades.

Konks

Ronitaimede võre kinnitamine seinale. Toestik ripub konksudel, mis võimaldab seda näiteks värvimise ajaks seinast eemale pöörata. Spaljee ei pruugi ilmtingimata olla keset seina igavlev ristkülik, see võib jätkuda ka nurga taha ja ümbritseda aknaid. Ehiseks sobivad erisuurused ruudud, diagonaalliistud jms.

23 x 48 mm

Detail

Pöörde- konks

Seinale kinnitatud 48 x 48 mm

Hing

74 Vahelduvad kivimoodustised. Maha asetatud ümmargustest tänavakividest vöönd moodustab visuaalse siirde mullapinna juurest kuni korrapäratult murtud urbmaterjalist (Leca-plokid) laotud müürini. Halltoonidega kontrasteerub iluheina tuustide ja sõnajala rohelus.

Telliskivipunane. Soe punane tonaalsus tagapõhja roheluse ees on väga nägus. Kujundusse kuuluvad nii pisikesed riiulid, istepink kui ka sillerdav vesi. Müür salvestab päevase päikese soojust, mida kasutavad ära soojalembesed taimed.

Krohvitud müür. Krohvitud tellismaja detailid on üle võetud ka aiamüüri – lainjas telliskatus otsekui lõpetab müüritise, mille sambad ja talad jagavad pinna väiksemateks osadeks.

75

Tellisest ja kivist müürid

See on püsiv ja soliidne, see on elegantne ja – see on massiivne! Müüritises on tellist ja looduslikku kivi puiduga võrreldes hoopis tülikam kasutada ja töödelda ning need nõuavad hoopis teist alus konstruktsiooni. Vastutasuks ei vaja kivist müüritis edasist hooldust.

Reisidel lõunapoolsematesse maadesse oleme näinud kõrgete

müüride vahele peituvaid intiimseid ja kauneid aedu. Enam-

jaolt harmoneeruvad müürid kohaliku arhitektuuriga ja on

kaetud samasuguste põletatud katusekividega kui maja ise.

Selles kodus kohtame müüriarhitektuuri vähem. Leca’st

või tellisest laotud ja krohvitud maja jätab märksa tervikli-

kuma ning parema mulje, kui kasutada väliruumi raamivas

müüris või ka ainult koosviibimiskoha varjamiseks samu

materjale.

Müüri napimal esindatusel pole sugugi ainult materja-

list ja arhitektuurist tulenevad põhjused. Probleeme võib

tekitada kelts. Müüritud või valatud sein nõuab püsikindlat

alusehitist, et see hiljem ei praguneks. Sel juhul oleks liht-

sam laduda müür looduskivist või betoonplokkidest, mis

taluvad alus pinna väiksemaid nihkeid kahjustumata.

LOODUSKIVI

Ilulembeste silmade jaoks on vaevalt midagi veetlevamat

kui suured looduse enese kujundatud kivid või kaljurahnust

raiutud plokid. Need võluvad oma mustri ja struktuuriga,

mis tekkis juba siis, kui maailm loodi. Kohtame kõige ilu-

samaid värvitoone peaaegu valgest ja halli varjunditest

roosa, roostepruuni ja sügavmustani. Looduskivist müür

sobib ühtviisi hästi nii meie ajastusse kuuluva uhkeldava

arhitektuuri kui ka tõrvatud pappkatust demonstreeriva

lihtsa onniga.

Loodusliku kujuga kive kasutatakse ka väikesi kõrgus-

vahesid kompenseerivates madalates vallides ja tugimüü-

rides. Nende ladumisel peab raskuskese jääma muldvalli

poole või selle sisse. Kivide vahele võib suruda vähem

nõudlike püsitaimedega mättaid.

Vastava ehitusmasina abil paika asetavad suuremad

kivid toestavad mullamassi tõhusalt. Kõrgemates müürides

saab kasutada suuri kandilisi plokke, mille mass ja kuju

annavad konstruktsioonile vastupidavuse.

BETOONPLOKID

Kaldpinnaga kruntidel ei pääse vajadusest kõrgusevahed

tasandada seal, kuhu on kavas rajada näiteks koosviibimis-

koht. Samal ajal võib pikem müüritud aste moodustada ka

efektse raamistuse.

Kaldus pinna stabiliseerimise hõlplahendust pakuvad

betoonist tugimüüriplokid, mida saab laduda ülestikku.

Mulla surve tasakaalustamiseks tuleb toestus ehitada

pisut kaldu. Plokid laotakse korralikult dreenitud aluspin-

nale, vältimaks keltsa liiga intensiivset kerkimist. Selleks

sobivaid betoonplokke toodetakse mitmes variandis, kas

monotoonse hallina või väikeste kividega moodustatud

välisküljemustriga.

Hall ja roheline. Lihtsad hallist betoonist kivid on müüriservalt alla rippuvale rohelusele sageli kena taust. Dekoratiivkivide vöönd müüri jalamil moodustab visuaalse siirde sillutuskivide poole.

130

3

• Kui pump töötab võrgupingel, tuleb seda toita läbi lekke-voolukaitsme või eraldustrafo, mis säästab sind elektri-löögist ja võimaliku lühise järelmitest.

• Pump asetatakse tiigis sügavaimasse kohta, kuid selle filter olgu puhastamiseks hõlpsasti kättesaadav.

• Vesiroosile ei meeldi, kui lehtede ülapinnale satub vett ja kui tiik lainetab liiga intensiivselt.

• Oja nõlvad tuleks kaunilt kujundada kivide, rohu ja niiskust armastavate taimede kombinatsiooniga.

ISETEGIJA NÕUANNE

AEDNIKU NÕUANNE

Modernistlik. Vett kui arhitektuurielementi saab kasutada geomeetrilistele joontele viitava aiakujunduse osana. Siin voolab vesi ahtast klaasrennist otsekui tillukese kosena, mis kontrasteerub seda ümbritsevate kividega.

Klassikaline. Selle morniilmelise roostetanud rauast lõvi suust niriseb vett väikesesse loiku. Toru on peidetud sammaldunud kivide vahele ülal. Lopsakas sõnajalapadrik moodustab dekoratiivse tausta.

153

Sama mõnus kui toas – ometi robustsem ja ilmastiku-kindlam, hõlpsasti teisaldatav, lihtne hooldada ja sügise saabumisel ulualla panna. Ihaldame just niisugust aiamööblit!

Küllap tahaksime leida oma väliruumis kõigele koha: mõnusatele istmetele söögilaua taga, lamamistoolidele laisklemishetkedeks, päikesevõtudiivanitele, millel saaks lõõgastunult lebada, aiakiigele ja võib-olla koguni asemele, kus soojal suveööl uinuda? Aga vaevalt kõik see meil õnnestub. Seepärast tuleks selgitada oma suurim soov. Parem keskenduda vähesele ja tähtsale, kui kuhjata napile pinnale liiga palju esemeid.

MÕTLE PRAKTILISELT!

Mööbli valikul tuleks lähtuda sellest, kas aeda kavan-da tud koosviibimispaik jääb katuse alla või mitte. Kui mööbel seisab aasta ringi õues, peaks see olema ilmastikukindel. Mõni ese talub kenasti talve ja vajab kevadel ainult põgusat puhastamist. Teised kannatavad mõõdukat niiskust, kuid siiski mitte pidevat väljas-hoidmist. Ära unusta, et vihm ei lange ainult püstloodis! Igal juhul tuleb mööblit hooldada, kas pealis-kaudsemalt või põhjalikumalt. Kelle meelest on pintsli, õlivärvi ja peitsiga tore toimetada, sellel on mööbli valikul täiesti vabad käed. Kui niisugune tegevus ei meeldi, tuleb oma aeda soetada midagi, mida on lihtsam korras hoida – kuid see ei tarvitseks siiski olla steriilne valge valuplast! Mõned materjalid, näiteks alumiinium, tehistekstiil ja kõvapuit, on välistes oludes vastupidavamad. Midagi halba ei saa öelda kaunivärviliste ja -vormiliste plastesemete kohta, kui neid kasutada arukalt.

Niipea kui kevadpäike taevasse ilmub, ärkab kihk tõtata oma terrassi jaoks uut sisustust ostma. Ära unusta, et soetatule tuleb järgmiseks talveks panipaik leida. Kõigepealt küsi eneselt, kas uus mööbel peaks olema kerge või massiivse konstruktsiooniga. Valiku tegemisel tuleb silmas pidada sedagi, kas toolid-lauad on kokkupandavad ja kas neid saab kompaktselt teineteise peale asetada. Kas neid võib talveks õue jätta? Kas nende tekstiilkatted on ilmastikukindlad?

PUITMÖÖBEL ÕUES

Mida tihedam on puit, seda paremini talub mööbel ilmastikuolusid. Tamm on hoopis vastupidavam kui hõredama struktuuriga mänd (mida tuleb pealegi alatasa värvida). Eriti hoolikas peab olema saetud lauaotstega, need imavad niiskust. Aiamööbli turu on hõivanud eksootiline hardwood, kõva lehtpuit. Müüjalt saab konsultatsiooni, millist hooldust üks või teine materjal vajab. Kõige tuntum on teak ehk tiikpuu, mis talub nii päikest kui ka vihma. Soovi korral võib sellele mööbliõliga kuldse tooni anda. Tiikpuu hallineb iseenesest.

ARMASTATUD JA VIHATUD PLAST

Plastmaterjalid on õues kasutamiseks muidugi head – kaaluvad vähe ja on iga ilmaga vastupidavad. Lisaks odavale plastist aiamööblile, mis on praeguseks turu lausa üle ujutanud, leidub ka elegantselt lihtsa kujundusega heakvaliteedilisi valatud esemeid. Plasttool võib mõnusalt vedrutada ja punutud põhjaga niinimetatud spagetitoolid on istumiseks eriti mugavad. Väljakutsuvalt värvikas plast sobib moodsasse aiamiljöösse ideaalselt. Just selle materjali hooldamisel on suured plussid ja miinused. Enamasti piisab niiskest lapist ja mingist tavalisest pesuvahendist. Kui aga pind on kriimustunud, siis ei saa seda enam nägusaks poleerida.

Mööbel väliruumis

(Eelmisel leheküljel.) Toa- ja õuetool. Ümarate vormidega, tehiskangast seljatoe ja istmega tool on üsna mugav. Tänu kokkupandavale konstruktsioonile saab istmeid ruumi säästvalt ladustada kõrvuti või ülestikku.

174

Kas uusehituse rajamisest tuleb ameti asutusele teatada?

• Väliköök on väikerajatis, mille võid oma krundile ehi tada ametliku kooskõlastuseta. Samal ajal oleks hea konsul teerida tuletõrjeametiga ja küsida naabrite nõusolekut.

• Kui plaanid suuremat katusealust ehitist, võta ühen-dust asjaomase haldusasutusega. Avaldus peab sisal-dama eskiisi, mis näitab väliköögi asupaiga krundil, ja vajaduse korral ka perspektiivjoonist.

• Planeerimise käigus konsulteeri spetsialistiga, kes oskab ehitamise osas asjatundlikku nõu anda.

ALUSTA JOONISEST

Väliköögi rajamist tuleb alustada joonise paberile-panekust. Parem kui neid teha koguni kaks – ülalt- ja külgvaates. Enamasti kasutatakse väliruumi või terrassi plaanidel mõõtkava 1:100, kus 1 cm-le plaanil vastab tegelikkuses 100 cm (1 m). Detailplaanid, mida nõuab ka väliköök, on mõõtkavas 1:20. Abiks võid võtta millimeetripaberi, kus 5 × 5-mm ruut vastab plaanil kas 50 cm-le (mõõtkava 1:100) või 10 cm-le (mõõtkava 1:20). Piirista plaanil ümbritsev ala: maja, aed, peenrad jne. Veelgi parema ettekujutuse saad oma tulevasest väliköögist, kui joonistad selle külgvaate detailid fotole.

ISETEGIJA NÕUANNE

Hästi sisseseatud kööginurk. Siin saab juurvilja loputada, toitu keeta ja grillida. Kahliga kaetud töölaud toetub Leca-plokkidele.

Originaali tiitel:Beate SlipherUteromsbokaHerlig hage – flott terrasse!H. Aschehoug & Co

© 2009 H. Aschehoug & Co. (W. Nygaard ), Oslo Norway Graafiline kujundus: Liselotte Dick Design ASEsikaane fotod: Beate Slipher (ülal), Jiri Havran (all vasakul), Floradania (all keskel), IKEA (all paremal). Tagakaane foto: Beate SlipherRepro: Capella Media ASTrükkimine ja köitmine: G. Canale & C., Torino, Itaalia 2008

ISBN 978-9985-3-1741-9 (eesti k)

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

© Tõlge eesti keelde. Enn Anderson, 2009Erialatoimetaja Heino PedusaarKeeletoimetaja Kai Nurmik

Kirjastus VarrakTallinn, 2009www.varrak.ee

Lühendid:

ü=ülal, v=vasakul, p=paremal, k=kõik, m=mõlemad, a=all

FOTOD

Beate Slipher: esikaane sisekülg, 1, 2, 6, 7, 8, 11 (ü + av), 12, 13, 14, 18 (ü), 20, 22

(ü), 26 (ü), 28, 39, 40, 41 (k), 32, 44, 45 (m), 46, 48, 49 (m), 52, 54, 57, 59, 62, 63,

83 (ü), 84, 95 (ma), 88 (üv), 99 (ü), 102, 103 (mü), 104, 107 (ü), 108, 109, 110 (a), 115,

117, 122, 123 (üp + a), 126, 130 (m), 132, 134, 147 (ü), 148, 150 (m), 152, 155 (üp), 158

(ü), 159 (üv), 160, 161, 166 (k), 167 (av), 174, 175 (a), 182 (üv); Trifolia landskapsar-

hitekter: 15 (ü), 34, 36, 37 (k), 55, 74 (üv), 70 (ap), 85, 86, 93, 103 (a), 112, 113, 116,

127 (m), 143 (ü), 162 (av); Inger Mette Meling Kostveit: 4-5, 25, 26 (ma), 50-51, 56,

92, 138, 140 (k), 141, 159 (üp + av), 162 (ü), 177 (m), tagaleht + tagakülg; Floradania:

111, 123 (üv), 143 (ma), 149, 151, 164, 167 (ap), 173, 182 (üp); Helene Øksenholt: 58,

74 (a), 76, 87, 107 (av), 142, 145, 146, 159 (ap), (167 ü); Jiri Havran: 90, 144, 146, 156,

162 (ap), 163, 168, 169 (k); Espen Grønli: 60, 78, 176; Bjørg Raybo: 15 (a), 117 (ap);

Frits Solvang: 97 (m); Margaret M. de Lange: 181; Dag Tjernshaugen: 124; Ole H.

Krokstrand 175 (ü + m); Nils Skaarer: 22 (a), 80, 128; Svein Eriksson: 19 (ü); Laila

Eriksen: 27, 30, 66, 73 (m); Svein Arne Strømsodd: 70, 71 (m), 133; Dag Thorsten-

sen: 67, 98, 99 (a), 100 (m), 101; Sia: 83 (a), 147 (a), 182 (a); RKC AS: 64 (m); Robinia

Norge AS / Gress og stein: 110 (ü); Minera Norge AS: 88, 95 (ü); Plus AS, Danmark:

65, 79 (üv); Gardena: 120, 131, 135 (ü); Aristo: 183 (ap); House Doctor: 183 (üv);

Sundance: 179 (v); Hagekos: 135 (ma); Jotun AS / Dreyer-Hensley 170; Cane-line

AS 79 (üv); Trip Trap 178; Classic Garden 154; Solfang.no AS 79 (av), 158 (a); Sika-

Horsnaes AS, Danmark 74 (üp); ACO Nordic AS: 118; Viteo: 10, 179 (üp); Bergaform:

155 (ap); Prana Home: 179 (ap); Aaltvedt Betong AS: 75, 94; Fermob: 16, 155 (av);

Opplysningskontoret for kjøtt: 18 (a); Asbjørn Lenes Reklamefoto AS: 119; IKEA: 19

(a), 136-137, 155 (üv), 183 (av); Palma: 180, 183 (üp); Sunwind: 23.

JOONISED

Laila Eriksen: 31, 32, 35, 38,43, 47, 55, 61, 65, 68, 69, 72, 77 (a), 89 (v), 114, 125,

163, 168, 169, 172, 175; Kent Enström: 77 (mü), 89 (p), 96, 97, 101.