ILUS MAJA, KAUNIS RUUM

HELIISA AAREIII DEK2009

WILLIAM MORRIS JA ARTS AND CRAFTS LIIKUMINE

William Morrise lähtepunktiks oli Inglise sotsiaalse ja keskkondliku tegevuse kriitika.Morrise seisukohad olid järgmised:1)kunsti olemus on sotsiaalne;2)kunst peab olema kättesaadav kõigile, mitteüksnes varakale eliidile;3)kunstnik peab mõtlema kõigile ühiskonna liikmetele ja tema objekstiks peab olema kogu keskkonna mõjutamine;4)kunst peab olema “tõene” ja ainult käsitsi tehtav kunst saab seda olla.Arts and Craft Movement fundamentaalseks tõeks oli veendumus, et “ kogu kunstide juured ja baas peituvad käsitöös”.

Arts and Crafts`i paradoksiks kujunes Morrise ideede praktikasse rakendamatus: propageerides käsitööd ja kvaliteeti ning ka teostades nende nõuete järgi kavandatud asju, peeti kinni küll oma kunstnikukreedost, kuid odavusest ja igaüheni jõudmisest polnud juttugi.

Mööbel oli raskepärane ja toekas,nikerdornamentiga, mis oli samuti gootipäraselt lamereljeefne ja arabeskne

Kõik oli vaba ja liialdusteta, ning just seda ausust ja moraalsust Morris oma töödes taotleski.

Red House Kentis. Philip Webb

Red House`i interjöör. William Morris

Red House, Bexleyheath1860, by Philip Webb and William Morris

William Morris Cray 1884

William Morris Wandle 1884

William Morris Kennet 1883

Tool. William Morris. 1865

HISTORITSISM EESTIS

Manufaktuuride asemel tulid vabrikud, 1870 avatud raudtee tagas kaupade kiire ringluse.

19. sajandi jooksul ületati Eestis nagu ka mujal Euroopas maitsetõrge mitteklassikalise arhitektuuri vastu. Protsess oli alanud juba 18. sajandi lõpul klassitsismi sees ja 1830.aastatel hakkas historitsistlik arhitektuur levima nii mõisaarhitektuuris kui ka kiiresti kasvavates linnades.

Omaette rolli mängis historitsism, eriti neogootika.

Esimeseks historitstlikuks uus- stiiliks sai Eestis neogootika, mida rakendati Tartu toomkiriku varemete kohandamisel ülikooli raamatukoguks ja Tallinna Oleviste kiriku taastamisel pärast 1820. aasta tulekahju.

Teise historistlik stiilina tuli 1840. aastal neorenessanss. Neorenessanss tuli, et jääda, ning sai enamiku uute üürimajade stiiliks kõigis Eesti linnades.

Niisama mitmekesine kui arhitektuuripildi osas, oli 19. sajand ka interjööri ja mööblistiilide osas.

Sisustuse paljusus ja paigutuse kaootilisus paneb ruumid mõjuma hubaste ja ebaparaadsetena.

Lisaks mööblile leidus interjööris palju muudki: küllusliku draperiiga ja mõnikord vitraažiga aknaid ja vaheuksi, toataimi, raamitud fotosi ja pilte, pisiskulptuure ja linnu- ja loomatopiseid.

Levis komme kujundada ruume erinevas stiilis.

Ka mööblis ilmneb stiililine mitmekesisus väga hästi ning demonstreerib kõike seda, mis oli omane tollasele Euroopale: neostiilid pisut liialdavad, võrreldes algupärandiga- eriti torkab see silma neorokokoomööbli puhul, millies stiili kurvatuursus on viidud maksimumini, ja neobarokis, kus dekoorikuhjatus- ja lopsakus ületab kõik piirid.

Alexander Martin Lutheri vineertoolid

Neomaneristlik hoone Tallinnas, Pikk 23. Jacques Rosenbaum. 1909

Neogootika- Tartu Ülikooli raamatukogu Toomkiriku varemetes. Johann Wilhelm Krause.

KONSTRUKTIIVNE RATSIONALISM AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES 19. SAJANDI LÕPUL JA 20. SAJANDI ALGUSES. ŠEIKERITE STIIL

Juba enne 1850. aastaid kasutati Ameerika arhitektuuris mehaniseeritud meetodeid: maja monteeriti kokku tööstuslikult toodetud valmisdetailidest.

Konstruktsioon võimaldas majadel kasvada kõrgusesse ja luua nii suure avaga ruume kui vajalikuks peeti.

Stiililt olid majad veel historitsistlikud: nad kasutasid sama arhitektuurikeelt mis madalamad majad, korruseid oli lihtsalt rohkem.

Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95

Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95

Louis Sullivan: K.A.M. Temple,  Chicago, . From an old postcard

FRANK LLOYD WRIGHTI ARHITEKTUUR JA MÖÖBEL

Oma arhitektuuri nimetas Wright õpetaja Sullivani ideid kasutades “orgaaniliseks arhitektuuriks”, rõhutades selle väljakasvamist loodusest, mitte ajaloost.

Et ruumi maksimaalselt ära kasutada ei kavandanud ta traditsioonilist katvat lage, vaid jättis katusekonstruktsiooni avatuks, tekitates nõnda nn. katuslae.

Wright julges siseruumides samu materjale mida väljaski, nii tõi ta tellise ja loodusliku kivi ja kombineeris neid krohvseinte ja puupaneelidega.

Tema seisukoht oli, et mööbel peab arhitektuuriga kokku sulama ja orgaaniliselt sellega liituma, et tekitada lihtsus ja selgust, tuleks kasutada sirgeid jooni ja ristkujulist vormi.

Wrighti enda kujundatud mööbel oli väga lihtne geomeetriliselt kuubiliste vormidega.

Frank Lloyd Wrighti disainitud lihtne mööbel.

The Imperial Hotel in Tokyo

ŠEIKRID

Tegemist oli Inglismalt Ameerikasse emigreerunud, ema Ann- Lee juhitud protestantliku kveekerite sektiga.

Šeikerid uskusid, et usin töö toob õnnistuse ja seeläbi maapealse paradiisi.

Kuigi mööblit valmistati esialgu vaid enda tarbeks, sai sellest 19, sajandi teisel poolel kommuunide põhiline sissetulekuallikas.

Põhiliseks müügiartikliks olid toolid, mis meenutasid 18. sajandi talupojatooli.

Tooli põhitunnuseks on sirge, “redeliks” kujundatud leen.

Põhimõtteliselt samasugused tehti ka kiiktooli, lastetooli ning käetugedega tooli.

Tooli lihtsus peegeldab kogu šeikerite majapidamise lihtsust: nende majad ja siseruumid olid kasinad, ilma mingisuguste kaunistusteta.

Mööblit oli valgeks lubjatud tubades vähe, selle vorm eitas igasugust muagavust, näiteks puudus polstermööbel.

Šeikerite tooli vorm jõudis 19. sajandil ka Euroopasse.

JUUGENDSTIIL

19. sajandi arhitektuuris peegeldub ühiskonna üleüldine uuenemine.

Seda tähistab historitsismi domineerimise lõpp ja uue kunstilaadi- juugendstiili- tekkimine.

Ka juugendi puhul ei saa kõnelda kui mingist ühtsest Euroopa stiilist, vaid paljudest erinevatest stiilivariantidest, millele peaaegu igas Euroopa keeles oli oma vaste.

Juugendil oli eri maades palju ühisjooni, kuigi puudus üks ja ainus kõigi poolt aksepteeritud teooria.

Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid.

Juugendlik plaaniehitus eelistas koonduda kontsentriliselt ühe suurema ruumi ümber.

Juugendi arhitektuuri üheks isepärasuseks oli loodusekultus. Keerulise vormi tõttu, mis meenutas elusorganismi, kutsuti juugendit tema algus aegadel “vihmaussistiiliks”.

Loodusest inspireerumine väljendus paljudes arhitektuursetes võtetes, eelkõige materjalikasutuses: juugend armastas looduslikke kive( graniiti, põllukive, tellist) ning eksponeeris seda igal võimalikul juhul, nii sees kui väljas.

Dekoorimotiivid laenati nii floorast kui faunast. Floora ja fauna n.- ö venitatud vormiga

motiivide eelistamine aitas rõhutada veel ühte juugendi taotlust- rõhutada vertikaali.

Oma totaalsusetaotluses oli juugend sarnane gootikale, ornamendi pinnaline käsitlus ja väänlevus aga rokokood ja andsid tunnistust kaasaegse prerafaeliitide koolkonna mõjust.

Inspireerivaks olid kindlasti Jaapani kunst ja arhitektuur.

Nagu mainitud oli Juugendarhitektuuris eksterjööris ja interjööris ühtsus programmiline, sest mõlemad osa tervikust ja lähtusid seetõttu samadest “moodustumise” põhimõtetest.

Tervikliku, arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntud võtteid: seinamaalingut, sisseehitatud mööblit, mosaiiki, vitraaži, kõiki ruume läbivaid värve ja materjale.

Mööbli paigutus ruumides oli vaba, asümeetriline ja kogumulje maalilisust arvestav.

Mööbli kujundamisel tuli lähtuda ruumist, kuid ühtlasi oli iga ese omakorda kunstide sünteesi kandjaks.

Juugendile on omased voogavad, kurvilised ja ka virvendavad jooned. Kord on on need agressiivsed, kord aga delikaatsed. Näiteks heaks näiteks on Hispaania arhitekt Antoni Gaudi (1852 – 1926) looming.

JUUGENDI STIILID

Juugendis võib eristada enam- vähem kahte üheaegset suunda: dekoratiivset juugendit ja konservatiivset juugendit.

Kuna kogu stiili filosoofia rajaneb kordumatusel ja originaalsusel siis, on mõlema suuna ilmnemist võimalik vaadelda neid loonud rahvuslike koolkondade ja kunstnike kaudu.

BELGIA

Olulised on trepid ja nende käsipuude ažuursed võred. Ruumide klaasustele on kujundatudjuugendlik maasvärk.

Samad elegantse joonega- nn. Horta joonega- kurvatuurid korduvad kõikjal, nii toolidel, kaminatel, valgustitel kui ka põrandaparketil.

Belgia juugendmööbli kujundate hulka kuulub ka Gustave Serrurier- Bovy, kellel oli Liegeis pood ja kes tavatses seal müüa William Morrise disainitud kangaid ja tapeete.

Gustave Serrurier- Bovy kapp

PRANTSUSMAA

Tõelise õitsengu saavutas dekoratiivne juugend Prantsusmaal. Üheks keskuseks oli Pariis ja sealseks esimeseks meistriks oli Hector Guimard. Guimard disainis kõike, alates majadest kuni mööblini.

Guimardi mööbel oli vóogavajooneline ja vormilt vaba.

Pariisi teiseks juugendstiilikujundajaks oli Rene Lalique, kelle erialaks oli juveelid ja klaas- sealjuures valgustid.

Guimardi vóogavajooneline ja vormilt vaba diivan

Hector Guimard, Hôtel Paul Mezzara, 1911

Signed: ‘LALIQUE’French. Circa 1904

Antique R. Lalique Vase "Bacchantes"

Dekoratiivse juugendi teine pealinn Prantsusmaal oli Nancy ning seal tegutsenud rühma kujundajaid kutsutaksegi Nancy koolkonnaks. Koolkonna juhtisikud olid Emile Galle ja Louis Majorelle, liikmeteks vennad Daumid ja Emile Victor Prouve. Emile Galle alustas ühe Euroopa suurima klaasnõude vabriku omanikuna, ta kavandas ise selle toodangu.

Teisest nancy`lasest Louis Majorelle`ist sai sajandivahetuse Euroopa suurim juugendmööbli tootja. Müük edenes hästi hoolimata sellest, et tegemist oli luksusliku käsitsi tehtud mööbliga.

Hanging cabinet, ca. 1890Émile Gallé (French, 1846–1904)French (Nancy)Beechwood, various marquetry woods

Glass work by Emile Galle

Etagèrec. 1900Louis MajorelleWoodh. 139.7 cm

Louis MajorelleFrench (1859-1926)and Daum FrèresFrench (firm active 1878 onward)Orchid deskmahogany, gilded bronze, and glass

Louis Majorelle (French) 1859-1926 Art Nouveau Settee Carved fruitwood with a berry and leaf motif Width 48 inches, Height 32 inches, Depth 27 inches C.1900

Victor Prouvé, Coupe La nuit (1894)

Rust-colored abstract vase using the sandwiched foil technique Daum Brothers 1920s Glass

HISPAANIA

Teatud reservatsioonidega võib dekoratiivse juugendi esindajaks pidada ka hispaanlast Antonio Caudid, kelle looming on samas erakordselt omanäoline. Caudile olid omased nii mõnedki juugendi olulised jooned: orgaanilisus, lähtumine puhastest loodusvormidest, totaalsus, kunstide süntees, sise- ja välisruumi kujunduslik ühtsus, loodusliku materjali ning klaasi ja mosaiigi kasutamine.

La Sagrada Familia. Antonio Gaudi

INGLISMAA

Olulisim dekoratiivse juugendi esindaja oli Arthur Heygate Mackmurdo.

Asutas Century Guild`i. 1833 andis välja raamatu, mille

tiitellehte peetakse juugendgraafika esimeseks teoseks.

Mackmurdo mööbel kasutas küll juugendlikku dekoori, kui oli vormilt siiski traditsiooniline.

Esimene juugendgraafika teos

AMEERIKA

Louis Comfort Tiffany. Lamp “Magnolia”

KONSTRUKTIIVNE EHK GEOMEETRILINE JUUGEND

INGLISMAA

Näib loogilisena, et konstruktiivse juugendi alged võrsusid Inglismaal, kus reaktsioon historitsistliku ülekülluse vastu oli juba 1860. aastatel ja tööstuse arengutase pidi ise ühel hetkel tõestama vormi ökonoomsuse probleemi.

Sajandilõpu juugendarhitektid- kujundajadki polnud enamasti Morrise moodi massitootmise vastased ega käitöö apologeedid.

Võibolla mängis oma rolli ka inglaste ratsionaalne meel ning geomeetria ihalus, mida väljendas nende pikk palladonismi traditsioon.

Charles Rennie Mackintosh.

Charles Rennie Mackintosh

AUSTRIA

Josef Hoffmann, A button, designed c. 1908/10

Josef Hoffman 'Sitzmachine' ArmchairAustriacirca 1905

Kubus sofa Designed by Josef Hoffmann

Joseph Maria OLBRICHSecession Buildingbegun 1898Vienna

Koloman Moser, Armoire, 1900

Famous painting named 'The Kiss' by Gustav Glimt

SAKSAMAA

Konstruktiivne juugend koosnes Saksamaal suuresti ringist, ruudust ja kuubist.

Designed by Richard Riemerschmid

Richard Riemerschmid, circa 1915

Bruno Paul, chair. Beech frame, satinwood veneer inlaid with oak, raw silk upholstery, German, 1905.

Bernhard Pankok Sessel190278 x 95 cm

JUUGENDSTIIL EESTIS

Juugendstiil levis Eestis 20. sajandi algul nii nagu kõik stiilid enne seda: koolitatud arhitektide, tellijate reisikogemuste ja raamatute- ajakirjade kaudu

Esimeseks uut arhitektuurikeelt rakendanud hooneks oli Neeruti mõis.

Pisut keskajalist juugendit võib näha riialase Otto Wildau kavandatud Taagepera mõisahoones (1907- 1912)

Georg Hellat, Building of the Estonian Students' Society

Karl Burman. Kalev clubhouse in Pirita.

Ammende Villa, 1905

Üks Lutheri vabriku omaaegseid müügihitte.

Kirjutuslaud “Luterma”

MODERNISM EUROOPAS 20.SAJANDI ALGUSES

Senisest erinevad esteetilised tõekspidamised sõnastati tootmise ja tehnoloogiaga paralleelselt – uus, tööstuslik tootmisprotsess eeldas toodetava lihtsat vormi, et tagada odavus ja suur maht.

Sajandialguse kõige uhkemad arhitektuuri konstruktiivsed lahendused prooviti ära põhiliselt tööstushoonete peal.

Fagus Shoe Factory 1910-1914 Walter Gropius

Walter Gropius

Max Berg (now Hala Ludowa), 1913. Early modern.

Avati esimene modernistlik disainikool- Bauhaus.

MODERNISM HOLLANDIS. DE STIJL`I NEOPLASTITSISM

1917. aastal lõi Hollandis Leidenis väike sõpruskond kunstnike ajakirja “De Stijl” juurde samanimelise rühmituse, mis seadis eesmärgiks kunsti radikaalse uuendamise.

De Stijle kunstiideaaliks oli neoplastitsism, mille lõi Piet Modriani

Uue kunsti ideaaliks oli kolmemõõtmeline vorm muuta kahe plaaniliseks

Põhivärvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge

Maalikunstis oli neoplastika mõjutajaks kubism ja arhitektuuris Hendrik Petrus Berlage.

Robustsed materjalidpidid kaduma ja kõik pidi olema sile ja läikiv.

MODERNISTLIKU HOLLANDI KUNSTIGA SEOTUD ISIKUD:

Theo van Doesburg-Compositie I (stilleven)1916Theo van Doesburg (1883 - 1931)olieverf op doek

Pieter Oud

Piet Mondrian

Hendrik Petrus Berlage

Dome of the Beethoven House, Interior, H.P. Berlage, 1908

THE BEURS VAN BERLAGE was built from 1898 through 1903 by the architect Hendrik Petrus Berlage (1856-1934) for the Municipality of Amsterdam. There are two slogans on the bell tower of the Beurs van Berlage: «Bide Your Time» and «Await Your Hour»"

Gerrit Thomas Rietveld“Red and Blue Armchair,” 1918 ; in the Stedelijk Museum, Amsterdam

Gerrit Thomas Rietveld - Dining Chair

Gerrit Thomas Rietveldi disainitud toolid

El Lissitsky

El Lissitsky: Red Wedge (1920)

BAUHAUS- ESIMENE MODERNSE DISAINI KOOL

Bauhaus on 1919–1933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal.

Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Kuni 1925. aastani tegutseses kool Weimaris, aastal 1925 kolis kool tööstuslinna Dessausse ning aastatel 1932–1933 oli ta Berliinis.

Kunstikoolil oli aegade jooksul kolm direktorit: Walter Gropius 1919–1928, Hannes Meyer(1928–1930) ja Ludwig Mies van der Rohe (1930–1933). Peale nende töötasid koolis õppejõududena ka sellised nimekad kunstnikud nagu Paul Klee, Vassili Kandinsky ja László Moholy-Nagy.

Bauhausis loodi ja õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid nende ühendavaks jõuks oli arhitektuur.

Järgiti põhimõtet, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonist), seega esindas Bauhaus funktsionalistlikku mõtlemisviisi kunstis ja keskkonnakujundamises.

Bauhausi tegevuse lõpetas natside võimuletulek.

Bauhausi õppehoone

Põhivärvideks olid punane, kollane sinine ja nende vastandid- must, hall ja valge.

Bauhausi uus hoone Dessaus. Walter Gropius. 1925- 1926

Mart Stam side chairs, pair, for Thonet, Germany, c.1932, tubular chromed steel frames with molded wood seat and back in rare original orange lacquer, stamped “Slezak”, 15.5”w x 20”d x 33”h, excellent original condition

Marcel Breuer - Wassily Chair - 1927-28 -

Farnsworth House, Plano, Illinois1950Mies van der Rohe, Architect

Mies van der Rohe - Design Friedrichstrasse 1919

Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969)

MODERNISM, FUNKTSIONALISM JA LE CORBUSIER

Funktsionalism määratles ennast ennekõike vastandina traditsionalismile ja seda kehastavatele klassikalistele arhitektuuristiilidele.

Uue vormi probleemiga käsitles ka enamik arhitekte ka uut sisu. Uus arhitektuur pidi olema kõigi sotsiaalsete kihtide käsutuses aga seejuures mõeldi eelkõige vähevarakatele.

Le Corbusier Chapel, Ronchamp, France

Palace of Justice, Chandigarh, Le Corbusier

Le Corbusier; Iannis Xenakis; Edgard Varèse, «Poème électronique» Philips Pavilion, 1958

Le Corbusier, Pierre Jeanneret and Charlotte Perriand. Chaise Lounge. 1928

Villa Stuttgardis. Le Corbuiser. 1927

Villa Savoye, Poissy, 1929-31

Heidi Weber Museum, ZurichArchitect: Le Corbusier, 1967. 

TRADITSIONALISM JA MODERNISM SKANDINAAVIAS 1920.- 1930. AASTAIL

Senist talupojakutuuri idealiseeriti kui ürgset ja oma.

Kõikjal alustati linnakeskonna moderniseerimisega.

TAANI

Taani moodsa mööbli isaks peetakse Kaare Klinti.

1914 lõpetas oma isa projekteeritud Grundtvigi kiriku.

1916. aastast peale tegutseb mööblikujundajana.

*Viimistlemata puit, parkimata nahk ja loodusliku värviga värvitud mööbel.

Kaare Klint: Faaborg Chair, 1914

A Kaare Klint leather safari chair.

Cabinet . Kaare Klint.

Modernismi pioneeride hulka kuulub ka Poul Henningsen.

Henningseni ja Klinti ühendas veendumus, et ka traditsioonilised mööblivormid on kasutatavad juhul, kui nad on funktsionaalsed.

Artichoke Lamp by Poul Henningsen

Lamps designed by Poul Henningsen

Poul Henningsen Sprawl Chair

THE PH GLASS PIANO

ROOTSI

Rootsis sai stiil oma kaunimad tulemused Gunnar Asplundi ja Sigurd Lewerentzi loomingus.

Mööblikujunduses peetakse Rootsi modernismi isaks Carl Malmsteni.

Stockholm: City Library - interior - architect Erik Gunnar Asplund

A villa in Falsterbo by Sigurd Lewerentz

St. Petri Church by Sigurd Lewerentz, Klippan, Sweden

SOOME

Soome parlamendihoone Helsingis, Johan Sigfrid Siren

Alvar Aalto projekteeritud kirik kellatorniga

Alvar Aalto's Paimio Armchair

Alvar Aalto Vase Notecard

Alvar Aalto Daybed 710A

Artek - Bench 153A/B in Birch by Alvar Aalto

FUNKTSIONALISM EESTIS 1920.- 1930. AASTAIL

Funktsionalismil oli eriline tähendus Eesti ajaloos. See lihtne raskepärane ja "ilusa" poole püüdlev

pärand väljendab ühe vana talupojarahva suurt ponnistust saada päriseurooplaseks.

Internatsionaalne funktsionalism ei olnud kellegi vana arhitektuur, vaid sobis end sirgu ajavale rahvale hästi oma esimeseks laiaulatuslikuks eneseväljenduseks.

Muidugi tuli funktsionalismi natuke eestistada, et liiga kõle poleks, kuid tagantjärele tagab see teiste maade suhtes "teisiti" olemise.

Koolimaja Hariduse tn. 3 ( praegune Prantsuse Lütseum). Arh. H. Johanson, proj. 1936, valmis 1937.

ART DECO

Stiili “baas” on eklektiline Art deko kujunes välja Prantsusmaal,

kuid lõi lainid ka USA-s. Olulist rolli etendas endas materjal, mis

oli hinnaline ja luksuslik.

Pair of large yellow painted wooden armchairs ARTIST:  Robert Mallet-Stevens

1931-32, Robert Mallet-Stevens, Materials: painted steel tube, metal or padded seat.

SÜRREALISM

Sürrealism kandus maalidelt interjööri. Väsiti art deco ja funktsionalismi

totaalsusetaotlusest. Carlos de Beistegui

The Duff Cooper Library at the British Embassy, Paris, installed in 1945-1946 and designed by Carlos de Beistegui and Georges Geffroy.

The Mae West Lips Sofa designed by Dalí in 1937

Emilio Terry, 1948

MODERNISM JA ART DECO USA-S

Richard Neutra. Viini päritolu arhitekt projekteeris 1926 Ameerikasse kolides esimese modernistliku hoone- Lovell House`i.

Ameerikas oli modernismi levikut soodustavaks teguriks funktsionalismi põhise art deco suur populaarsus.

Lõplikult tuli modernism Ameerikasse 1930.aastatel koos Euroopast fašismi eest põgenenud arhitektide ja disaineritega.

Richard Neutra's Kaufmann House

Koblick House, 1937, Richard Neutra Architect

RICHARD NEUTRA ARCHITECT - TAYLOR HOUSE

Rudolph SchindlerRoth Residence1946Studio City, Ca.

Rudolph Schindler

Donald Deskey, Table Lamp, c.1927

Donald Deskey Nicotine 1930s

William Van Alen's Chrysler building, New York, 1930

Platner Armchair-Mohair by Warren Platner

1930. AASTATE HISTORITSISMI LAINE JA TOTALITAARSED REŽIIMID.

Tehnoloogia ja materjal on ülemal kui stiil, need õieti ongi tegurid, mis “teevad” stiili.

Oli levinud arusaam, et modernlistlik stiil tähistab hea maitse ja kunsti allakäiku.

Loomingus domineeris klassitsistlik alge.

Kasutati “igavesi” materjale- marmorit, pronksi, graniiti, väärispuud.

Tüüpiline oli ornamendi naasmine.

Tempelhof Airport's eagle's head, designed by architect Ernst Sagebiel, used to be part of a statue on top of the terminal building

Eagle at Tempelhof Airport (architect Ernst Sagebiel, 1936-9

Exterior view of the Amerika Haus (1933 - 1937, architect Paul Troost), Munich, Germany, late 1940s.

Albert Speer

NEOHISTORITSISM JA ART DECO EESTIS Kasutati sümmeetrilist fassaadi, mida

kaunistasid pilastrid või sambad, karniisid, potaalid, dekoor.

Ajaloolistest stiilidest eelistati 1920. aastal barokki ja klassitsismi.

2-3 korrulise maja asemel võidi ehitada 5- 6 korruseline maja.

Välis- ja sisekujundus ei pidanud tingimata ühtima.

Ruumikujundust iseloomustab historitsism: kasutati karniisiga lagesid ja tiibuksi, siia- sinna jätkus ka ornamenti.

Neoklassitsistlik Pärnu Supelasutuse hoone

Äsja renoveeritud Gloria Palace'i

Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel, projekteeris arhitekt Alar Kotli

1957-1960, designed by architects alar kotli and henno sepmann

Mõisaküla kirik, 1934. Arhitekt Alar Kotli.  Hävis 1983

EESTI STIIL

Läbivateks motiivideks oli hobusepea, päikeseratas ja tulbiõis.

Muhu tekilt laenatud sina- puna- oranžides toonides võlvi- ja sinamaalingud.

Eesti stiili pooldajaks ja propageerijaks olid maaeluga seotud seltsid ja ajakirjad.

Hakati üle saama rahvuslikust alaväärsuskompleksist ja uhkust tundma oma kultuuri tugevuse üle.

Edgar Johan Kuusiku poolt projekteeritud pangahoone

ART DECO EESTIS

Parlamendi sidrunkollane lagi, ultramariinsed seinad, avade roostepunased põsed ja mustad akna- ja ukseraamistused.

Geometriseerimisprintsiip Suured vitraažaknad ja välisuks Kaks art deco suunda: üks moderne,

teine traditsioonilisi kujunduselemente kasutav.

Palju kasutati seinamaale, vitraaže ja skulptuure.

Pannood “vürtsina” valged modernsed

keralambid Art deco historistlik variant on Eestis

enam levinud.

Nõmme Lunastaja luteri kiriku eskiis. Arhitekt Robert Natus. 1932.

The Corner House (Robert Natus, 1935-36)

Robert Natus – Tallinna linnavalitsus, laternahoidjad Jaan Koort

Elmar Lohk - EEKS building Tallinn

Richard Wunderlich. Baarikapp, 1936.

STALINISTLIK HISTORITSISM EESTIS

Stalin, nagu Hitler ja Mussolinigi kasutas keskkonnakujundust ja arhitektuuri propagandana.

MODERNISM USA-S PEALE II MAAILMASÕDA

Uue arhitektuuristiili sümboleiks said metall ja klaas.

Less is more Radikaalsemaid maju- Mies van de

Rohe- Farnsworthi maja. Lennujaamad on betoon ja

klaashooned, mille püändiks on katus Sünteetilised materjalid

Farnsworth House, Plano, Illinois1950Mies van der Rohe, Architect

Ingalls Ice Arena, Yale University (1958) - New Haven, CT; Eero Saarinen, FAIA

Charles Eames LCW (Lounge Chair Wood) Moulded plywood 1948

The Diamond chair designed by Harry Bertoia, 1952

George Nelson Marshmallow Sofa

George Nelson Daybed

MODERNISM EUROOPAS PÄRAST II MAAILMASÕDA

Oluliselt mõjutas arhitektuuri arusaami Sigfried Giedioni raamat “Space, Time and Architecture” 1941

Noored arhitektid protesteerisid “universaalse” arhitektuuri pealesurumise vastu.

Berlin, Hansaviertel. Punkthochhäuser, Architekten: Baldessari (links) und Van den Broek/Bakema.

Otl Aicher icons/ pictograms from icographic Magazine

Henry Dreyfuss, Vacuum Cleaner, Model 150, 1935

Alison and Peter Smithson’s Hunstanton School which was completed in 1956

Designed by Alison and Peter Smithson, and completed in 1972,

Alison and Peter Smithson – Patio and Pavilion

Hans Gugelot designed this modular cube/plank/bench system for Grunzig in the early 60's.

Control Unit Studio 1, 1957Hans Gugelot and Herbert Lindinger

Ulm stool, 1955Max Bill, Hans Gugelot, Paul Hildinger

ITAALIA MODERNISM PÄRAST II MAAILMASÕDA

Itaalia sai Amerikaslt toetust ja hakkas riiki ülesse ehitama.

1950 jäi põhiprobleemiks elamuehitiste arhitektuur.

Enamik tipparhitekte osales aktiivselt industriaalsete meetodite rakendamisel.

Hakati looma paindliku disainitöötlust. Mööbel peab olema moodne, kergesti

teisaldatav, ruumi säästev ja maitsekas.

Endiselt inspireeris ka sürrealism.

Torri di viale Etiopia, Roma, Mario Ridolfi (1950-54)

Mario RidolfiProgetto di edifici residenziali per la mostra dell'abitazione all'E 42, per l'Impresa Rech e Festa

M. Ridolfi, W. Frankl, D. MalagricciProgetto di un motel Agip a Settebagni (Roma)1968 (maggio) - 1969 (aprile)ProspettivaMatita su lucido - 15 novembre 1968

Franco Albini Chair

Rocking chair by Franco Albini. Italy, 1940

Franco Albini - Pair of Franco Albini rattan chairs

Palazzo delle Poste, di Adalberto Libera, Roma 1933

POPSTIIL

1950.aastal alaud nn. teine masinaajastu- elektroonika ja sünteetiline materjal.

Kujunes ka nootekultuur, mida varem polnud olnud.

Interjöör oli avar, valge ja tühi. Oma koht oli plastmööblil ja elaval

loodusel.

Reyner Banham's

Blow Inflatable Armchair, Paolo Lomazzi

Joe Cesare Colombo

Joe Colombo, Portable storage system, 1969

Gaetano Pesce Feltri Armchair

Gaetano Pesce

Eero Aarnio Pastil Chair

Eero Aarnio Puppy

SKANDINAAVIA MODERNISM PÄRAST II MAAILMASÕDA

Eripäraseks tegid Skandinaavia modernismi looduslähedus, mis avaldus naturaalsete materjalide kasutamises.

Napp ratsionaalne vorm ja vaoshoitud värvigamma.

TAANI

Hans Wegner

Hans Wegner Sofa and GE-270 Chairs for Getama Gedsted

'The Panton Chair’ by Werner Panton, Produced in 1973

Verner Panton

Arne Jacobsen: The Swan Chair, 1958Made by Fritz Hansen. Leather and steel

ROOTSI

Designer: Bruno Mathsson. 1933. Country: Sweden.

SOOME

Alvar Aalto's Paimio Armchair

Alvar Aalto Stool X601

Antti Nurmesniemi, Sauna stools

POSTMODERNISMI TULEK

Klassikaline ajalooline vorm pürgis kunsti ja kujundusareenile tagasi.

Universaalsele tekkisid kõrvale individuaalne ja lokaalne.

Kavandaja individuaalne mõte jäi tähtsale kohale.

Kõige lihtsam näis olevat ajaloolise arhitektuuri tsiteerimine, millest kujunes 1970.- 1980. aastate postmodernismi põhilisi meetodeid.

Euroopasse jõudis Ameerika postmodernism eelkõige ajakirjade ja muude väljaannete kaudu.

Jõuline tulek oli esemekujundusse.

Robert Venturi Guild House

SIDE CHAIR by Denise Scott Brown and Robert Venturi

"Queen Anne" side chair, 1984Robert Venturi (American, born 1925)

MODERNISMI, POPSTIILI, POSTMODERNISMI TULEK EESTISSE 1970. AASTAL

Villa RatnikArhitekt: Toomas ReinProjekt: 1980

Design: Arhitektibüroo J.Okas & M.Lõoke

POSTMODERNISM EESTIS 1980. AASTAIL 1980. aastatel oli Eesti arhitektide

põhiprobleemiks vorm. Kokkuvõttes iseloomustab 1980.aastate

arhitektuuri laadide paljusus, milles olid olemas oma avangardid ja arjergardid

Historitsistliku postmodernismi lemmikmotiivid olid viilkatus, portikus, sammas, kaar, petiknišš, nn. ristiga aken ning võre- ja astmikmotiiv. Materjalidest tulid tagasi paas ja tellis, kuigi ka krohvitud pind ei kadunud kuhugi; värvid muutusid erksamaks kui kunagi varem: valge ja must, roosa ja sinine.

Ruumi tulid sealt modernismiga väljatõrjutud välisarhitektuuri motiivid: kaared, kolmnurksed frotoonid, dekoratiivsed sambad, -postid, oluliseks sai atratiivne värv ja valgus. Taas hakati kunstide sünteesist tuntuid võtteid- vitraaži ja seinamaalinguid.

Moodi tulid ka puust profileeritud raamistuses seinapaneelid ja lillepostamendid ning mööbli roll sisekujunduses aina kasvas.

NEOMODERNISM EESTIS 1990. AASTAIL Senine nõukogudeaegne proffesioonipilt hakkas

murenema: enam ei saanud olla eelkõige ehitus- või kujunduskunstnik, tuli olla teenindaja.

Vormiliooliselt kujunesid 1990. aastad Eesti keskkonda kujundavates kunstides mitmekülgseks. “postmodernlistlik olukord” jätkus.

Arhitektuuriliitu kõige suuremaks siduvaks “ visuaalseks katuseks” kujunes ka Eestis neomodernism.

Kõigepealt tuli 1980. aastatest kaasa neofunktsionalism, geomeetrilistest “ kastidest” kokku pandud “ valge arhitektuur”.

Teiseks suunaks oli eelkõige Vilen Künnapu ja Ain Perviku viljeldud neokonstruktinisvm, mis demonstreerib geomeetriliste konstruktsioonide dekoratiivset esteetikat.

Avaliku arhitektuuri modernismi lembuse kõrvaloli 1990. aastail eramuehituses domineeriv historitsistlik postmodernism oma sammaste, viilude, tornide ja ärklitega.

Historitsistlik postmodernism oli valdav 1990. aastate täiesti uues arhitektuurisfääris- kirikuarhitektuuris.

Ruumikujunduse eriala elas 1990. aastatel läbi ehk suuremagi muutuse kui arhitektuurieriala.

Vormilaadilt toetus 1990. aastate ruumikujundus uushoonetes enamasti majade enda stiilis.

Vähemasti bürooruumides domineeris modernism, levinud võttes oli kujunduse “valgeks” jätmine, tehnilistlike detailide rohkus ja palju klaaspinde.

Ühispanga hoone Tallinnas. Raivo Puusepp. 1997- 1998

Sampo panga hoone Tallinnas.

Neomodernlistlik hoone