Äratundmiseks esitamine

Raivo Öpik

Kirjandus

• E.Kergandberg, M.Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn, 2006, lk.277-288.

• H.Lindmäe. Menetlustaktika I. Tallinn, 1995, lk.88-102.

• Talis Bachmann. Psühhonoomia juriidilises kontekstis. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2003, lk.55-94

• Äratundmiseks võib esitada isiku või muu objekti.

• Seadus ei piiritle äratundmiseks esitatavate objektide ringi (KrMS § 81 lg.1)

Äratundmiseks esitamise sisu on identifitseerimine, kus

• identifitseerivaks jäljeks on– äratundja teadvuses säilinud mälukujutlus

(mälupilt) varem tajutud objektist,

• otsitavaks identifitseeritavaks objektiks – on äratundja poolt varem tajutud objekt

• kontrollitavaks identifitseeritavaks objektiks on– äratundjale äratundmiseks esitatud objekt.

Äratundmiseks esitamise objektiks võib olla:

• isik,

• ese,

• loom,• hoone, ruum, paikkond,

• laip isiku äratundmiseks,

• muu objekt.

Äratundmiseks esitamise viisid

• Valikäratundmiseks esitamine (KrMS § 81 lg.2)– avalik valikäratundmiseks esitamine– varjatud valikäratundmiseks esitamine

• Äratundmiseks esitamine objektikogumit moodustamata (KrMS § 81 lg.3)

Varjatud äratundmiseks esitamine on soovitatav:

• kui äratundja ei tohi olla kahtlustatavale teada

• kui otsese konfrontatsiooni situatsioon ei ole äratundja isikule soovitatav.

Objektikogumit ei moodustata, kui äratundmiseks esitatavaks objektiks

on:• laip isiku äratundmiseks,

• paikkond, ruum, hoone või muu objekt, mida ei ole võimalik esitada ühel ajal,

• oma tunnustelt teistest oluliselt erinev, unikaalne objekt, millega sarnaseid ei ole võimalik leida.

Äratundmiseks esitamise viisid

• Objekti vahetu äratundmiseks esitamine

• Äratundmiseks esitamine foto järgi

• Äratundmiseks esitamine videosalvestise järgi

• Äratundmiseks esitamine helisalvestise järgi

Äratundmiseks esitamise ettevalmistamine:

• äratundja eelnev ülekuulamine

• äratundmiseks esitamise aja, koha ja tingimuste kindlaksmääramine,

• objektikogumi moodustamine ja ettevalmistamine,

• osalejate määratlemine,

• tehnikavahendite määratlemine,

• äratundmiseks esitamise käigu plaanimine

Äratundja eelneval ülekuulamisel on vaja välja selgitada:

• tajutud objekti tunnused,mille alusel ta võib objekti identifitseerida,

• objektiivsed tajumistingimused,• subjektiivsed tajumistingimused,

• mõjud, millised võisid mõjutada tajutu mällu talletamist

Äratundmiseks esitamise koht

• Üldjuhul uurimisasutuse tööruum;• Laip esitatakse isiku äratundmiseks

lahangukambris või muus selleks sobivas kohas;

• Arvestada objektide eripära;• Vaja luua tajumiseks soodsad tingimused;• Eemaldada asjasse mittepuutuvad kuid

tähelepanu köitvad objektid;• Äratundja turvalisus.

Äratundmiseks esitamise taktika

• Iga objekt esitatakse äratundmiseks korraga ainult ühele isikule

• Iga samale isikule äratundmiseks esitatava objekti jaoks moodustatakse omaette grupikogum

• Äratundjale antakse objektide vaatlemiseks piisavalt aega ja talle ei avaldata survet.

Äratundmise tulemust võivad mõjutada:

• äratundja vestlused tajutud sündmusest;

• fotoroboti abil koostatud või tagaotsitavate fotode või isikukirjelduse avaldamine;

• ajavahemik sündmuse toimumise ja äratundmiseks esitamise vahel ;

• unustamine

• soov käituda ootustele vastavalt (edusurve);

Isiku äratundmiseks esitamine

• Äratundmiseks esitatavad isikud peavad olema väliselt võimalikult sarnased;

• Äratundmiseks esitatavate isikute hulgas ei või olla äratundjale tuttavaid;

• Grupikogumis ei ole soovitatav kasutada uurimisasutuse töötajaid.

Isiku äratundmiseks esitamise taktika• Enne uurimistoimingu algust vältida kontakti

äratundja ja äratundmiseks esitatavate isikute vahel

• Äratuntavale antakse võimalus valida koht äratundmiseks esitatavate isikute hulgas

• Äratundja kutsutakse ruumi ja talle tehakse ettepanek vaadelda äratundmiseks esitatud isikuid

• Äratundmiseks esitatud isikutel võidakse lasta ruumis liikuda või muuta oma asendit

• Peale äratundmist küsitakse äratundjalt, milliste tunnuste järgi ta oma otsustuse tegi

• Äratundmiseks esitamise situatsiooni pildistatakse või tehakse videosalvestis

Kallutavad süsteemitegurid:

• esitatud rea kallutus

• silmatorkava erinevuse kallutus

• riietusepõhine kallutus• esitamismeetodi kallutus

• äratundmiseks esitajast (protseduuri läbiviijast) lähtuv kallutus

Vigade vältimiseks

• peab isikutel olema sama näotüüp;

• peab isikutel olema sama kasv ja riietustüüp;

• ei tohi olla kedagi teiste hulgast ainulaadsena eristavaid tunnuseid;

• parem on esitada isikuid ühekaupa kui korraga;

• tuleb rõhutada, et peab olema väga kindel enne kui kellelegi osutada;

• peab rõhutama, et otsitavat isikut ei pruugi reas olla;

• topeltpime protseduur – läbiviija ei tea, kes on kahtlusalune;

• reas peab olema piisaval arvul isikuid või fotosid ( 5 – 9);

• võib osutuda otstarbekaks topeltprotseduur, kus ühes reas ei ole kahtlusalust, et veenduda, kas äratundjal pole kalduvust igal juhul keegi välja valida

[ T.Bachmann. Psühhonoomia juriidilises kontekstis. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2003. lk.87-88]

Äratundmiseks esitamine fotode järgi võib toimuda, kui

• kahtlustatavat ei ole võimalik vahetult äratundmiseks esitada või on eeldatav, et ta oluliselt takistab äratundmist;

• äratuntava välimus on oluliselt muutunud:• muud viisid on vastuvõetamatult kulukad;• kui äratuntav ei pea teadma tema suhtes

alustatud uurimisest;• kahtlustatav ei ole veel nimeliselt teada;• taktikalised kaalutlused;• tundmatu laip on juba maetud.

Fotodele esitatavad soovitused ja nõuded

• Kahtlustatava foto ei või olla selgelt eristatav;• Kui kõik fotod ei ole tehtud ühes ja samas

kohas, tuleb foto tegemise kohale viitavad detailid kinni katta;

• Fotod peavad olema ühetüübilised ja samas mõõdus

• Isiku äratundmiseks on sobivaim foto mastaap 1:7

• Eseme fotod peavad olema mõõtkavalised.

Äratundmiseks esitamine helisalvestise järgi (KrMS § 81 lg.4).

• Valitseb arusaam, et helisalvestise järgi äratundmiseks esitamine saab toimuda üksnes kahtlustatava nõusolekul.

• Eelneval ülekuulamisel on vaja välja selgitada kommunikatiivne situatsioon, milles äratundja häält kuulis.

• On vaja välja selgitada äratundja kuulmisvõime.

Identifitseerimiseks soodsad tingimused on kui:

• äratundja tajus sündmuse ajal ainult kahtlustatava häält;

• ta oli teadlik sellest, et võib tekkida vajadus häält ära tunda;

• kõnelemist tajuti vähemalt üks minut;

• teo toimepanija ütles erinevaid lauseid.

Looma äratundmiseks esitamine

• Loomad paigutatakse nii, et äratundja saab vajadusel läheneda

• Loomad nummerdatakse• Vajadusel näidatakse looma liikumises

• Vastastikune äratundmine ei ole võimalik

Laiba esitamine isiku äratundmiseks

• Laip esitatakse isiku äratundmiseks üksinda – ka fotode järgi

• Soovitatavalt esitatakse laip isiku äratundmiseks linaga kaetuna, s.t. näo tunnuste järgi

• Kui otsustatakse esitada laip kogu ulatuses, siis nendes riietes, milles ta leiti

• Äratundja poolt eelneval ülekuulamisel esitatud andmeid on vaja võrrelda äratundmisele järgnevalt antud ütlustega.

Äratundmiseks esitamise kordamine (KrMS § 81 lg.5)

• kui esimene äratundmine toimus foto, filmi või videosalvestise järgi ja isikut ei tuntud ära

• kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ära selle muutunud välimuse tõttu ja nüüd on võimalik välimus taastada

Äratundmiseks esitamise välistavad;• äratundmist takistavad psüühilised või füüsilised

puuded,• äratuntaval objektil puuduvad tunnused, millised

võimaldavad teda eristada teiste hulgast

• äratundja on objekti eelnevalt näinud uurimis- või muude menetlustoimingute käigus;

• äratuntav isik on äratundjale hästi tuttav;• objektil on ilmsed samastamist võimaldavad

tunnused• objekt on ainulaadne