ÄRKAMISAEG 1860-1880

EELDUSED

1. Eestlaste eneseteadvuse tõus: pärisorjusest

vabanemine (1816, 1819), talude päriseksostmine,

haridusliku taseme tõus, majandusliku jõukuse kasv.

2. Eesti päritolu intelligentide ilmumine;

3. Rahvusluse ideede levik.

* Arst. Rahvavalgustuslik kirjanik: karskusteemaline jutt „Wina-katk“ (1840) ja „Kodutohter“ (1879).

* 1862. a. rahvuseepos „Kalevipoeg“: mehisus, orjusvastasus, rahvale ja maale ustavus.

* 1866. a. „Eestirahva Ennemuistsed Jutud“: muinasjutud ja muistendid.

FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (1803-1882)

Paljude rahvusliku ärkamisaja ettevõtmiste algataja.

1857. a. „Perno Postimees“. Pöördumine: „Tere, armas eesti rahvas...“

1864. a. „Eesti Postimees“.

1865. a. laulu- ja mänguselts „Vanemuine“.

1869. a. I üldlaulupidu Tartus.

Eesti hümni sõnade autor.

JOHANN VOLDEMAR JANNSEN – POSTIPAPA (1819-1890)

Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige.

Kooliraamatute autor.

1868. ja 1870. aastal pidas kolm isamaa kõnet:

I „Eestirahva valguse-, pimeduse- ja

koiduaeg“

II „Võitlemised eesti vaimupõllul“

III „Nõia-usk ja nõia-protsessid“

CARL ROBERT JAKOBSON (1841–1882)

EESTI KIRJAMEESTE SELTS

EKmS 1872–1893. aastail:

•a

rendas eesti kirjakeelt,

•k

orraldas rahvaluule materjali kogumist ja

eestikeelse kirjanduse väljaandmist,

•k

oostas ja kirjastas õpikuid.

1

872.–81.a. Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS)

president.

Rahvaluuleteadlane, kes nimetab rahvaluulet

„rahvamälestisteks“.

K

utsus eestlasi üles koguma rahvaluulet: vana

aega tuleb uurida rahva mälestuste kaudu.

H

urda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja

algus.

JAKOB HURT (1839-1907)

K

irjanikunimi Koidula= koidu aeg (C. R.

Jakobson).

E

esti 1. naispoeet, näitekirjanik, ajakirjanik.

S

ündis Vändras, elas Pärnus ja Tartus.

1

873. aastal abiellus lätlasest sõjaväearsti Eduard

Michelsoniga ja koos koliti Kroonlinna

(Peterburi lähedal).

LYDIA EMILIE FLORENTINE JANNSEN (1843–1886)

KOIDULA LOOMING

1

866. a. esimene luulekogu „Vainulilled“ (nt „Meil aia äärne

tänavas“).

1

867. a. teine luulekogu „Emajõe Ööbik“ („Mu isamaa on minu

arm“, „Emasüda“).

1

870. a. näidend „Saaremaa Onupoeg“ - alus rahvuslikule

teatritegevusele.

1872. a. eesti esimene algupärane näidend „Säärane mulk ehk Sada

vakka tangusoola“.

KOIDULA LOOMINGU KESE

Loomingu olulisim osa on luule. Keskse osa moodustab romantiline isamaalüürika, mida iseloomustab:

•hümnilisus,

• kurvameelsus,

•armastuse ja isamaa võrdlemine naise armastusega mehe

vastu,

•armastuse ja surma põimimine (süda, käed, veri).

KOIDULA KIRI KREUTZWALDILE

„Minu rindus aga on üks paigake, kust Viru lauliku nimi ei kustuma saa, enne kui südame tuksumine lõppeb ja kaks kätt mulle rinna peale risti pandud. [-]Ma ei mõista veel tänapäevgi üht asja: kuidas ma nii kaua ilma Teie auväärt käte juhtimisteta oma elu olen jaksanud elada.“ (Aino Kallas „Tähelend“)