LISAÕPPEMATERJAL 7. KLASSILE: EESTI KESKAJAL

LISAÕPPEMATERJAL 7. KLASSILE: EESTI KESKAJAL

Anne-Ly Raid

Tallinn 2016

2

SISUKORD

1. Film „Verekivi“.....................................................................................................................3

2. Keskaja linn...........................................................................................................................8

3. Hügieen ja meditsiin...........................................................................................................14

4. Tallinna tornid väravad ja müürid...................................................................................20

5. Kohtumõistmine..................................................................................................................27

6. Toidu tähtsus ja lauakombed.............................................................................................32

7. Mündindus keskaja Eestis.................................................................................................39

8. Teater...................................................................................................................................45

9. Jõukate linnaelanike riietus keskajal................................................................................50

10. Talurahva ja linnas elanud eestlaste riietus keskajal....................................................57

11. Käsikirjalised raamatud keskaegses Eestis....................................................................62

12. Talurahva igapäeva elu....................................................................................................69

13. Rahvalikud tähtpäevad.....................................................................................................75

14. Kunst keskaegses Eestis....................................................................................................80

15. Film „Kolme katku vahel“ ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika.........................87

16. Orienteerumismäng..........................................................................................................90

Kasutatud allikad....................................................................................................................95

3

1. Film „Verekivi“

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: foogt, parun, pärisorjus, linnakodanik, raekoda, vasall, raad, ordu, maapäev,

turbeõigus, parun von Üxküll.

Eesmärgid: Käsitletava teema kaudu õpitakse analüüsima ja hindama minevikus aset leidnud

sündmusi. Õpitakse tundma, mis sündmused leidsid aset Tallinnas ja selle ümbruses 1535.

aastal seoses Riisipere mõisniku parun von Üxkülli tegevusega.

Õpitulemused:

Teema läbimise tulemusel õpilane:

teab, millega on ajalukku läinud Riisipere mõisnik parun von Üxküll;

omab ülevaadet 1535. aastal aset leidnud sündmustest Tallinnas ja selle ümbruses;

analüüsib ja hindab minevikus aset leidnud sündmusi.

Soovitused: Õppematerjal sobib käsitlemiseks teema „Linn“ õppimisel. Lisamaterjalina on

soovituslik (õpetajal) kuulata Eesti Rahvusringhäälingu arhiivimaterjalide veebileheküljelt

Jüri Kuuskemaa saadet „Vana Tallinn. Kuritegelik vana Tallinn“ (00:51:38) aadressil:

https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-kuritegelik-vana-tallinn/same-series Kui ei ole soovi

kogu filmi õpilastele näidata, piisab töölehe täitmiseks järgmistest videolõikudest: 00:07:00–

00.11.15; 00:14:50–00.15:30; 00:18:45–00:19:40; 00:22:40–00:26:35; 00:43:20–00:50:00;

00:52:45–00:54:40; 00:57:45–00:59:50; 01:10:20–01:12:20. Filmi on võimalik vaadata

aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=nh6vMR8efA8.

4

Tööleht

Madis Ojamaa lavastatud seiklusfilmi aluseks on ajalooline fakt Balthasar Russowi "Liivimaa

kroonikast", mis annab teada Riisipere mõisniku parun Johann von Üxkülli hukkamisest 7.

mail 1535. aastal Tallinnas Harju väravate vahel. Toimunu tekitas aadlike hulgas suurt

pahameelt, sest tegemist ei olnud tavapärase juhtumiga, et rikas ja suursugune aadlimees

mõisteti surma talupoja pärast.

Öisel merel on karile jooksnud laev ja vandiraiujad saagijahil. Valemärgutuledega laeva teelt

eksitanud parun von Üxkülli käsul tuleb laevamehed tappa, et ei jääks ühtki tunnistajat.

Hommikul avastab sõjasulane Kaspar rannast meelemärkuseta Andrease. Kui mõisamehed

kohale jõuavad, on madrus kadunud. Talutüdruk Jaana ja tema väikevend peidavad Andrease

ära. Mõne aasta eest linna põgenenud Matise abiga toimetatakse madrus Tallinna. Matis

räägib Tallinna raele Üxkülli laevaröövist, kuid foogt viivitab, sest paruni selja taga on

rüütelkond, ordu ja piiskop. Kadunud meremeest linna otsima tulnud Üxkülli mehed viivad

eksikombel kaasa Matise. Paruni jaoks on noormees tema ärakaranud ori, kes tapetakse.

Sellega astub Parun Tallinna seaduste vastu, sest Matis on elanud linnas rohkem kui ühe aasta

ja ühe päeva ning temast on saanud vaba linnakodanik. Raad võtab Üxküllilt turbe- ja

kauplemisõiguse, mispeale parun otsustab minna Tallinna, et näidata, kelle käes on võim.

1. Pildiline ajatelg (kirjuta iga foto juurde eelnenud, toimuv ja järgnenud sündmus).

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_________

5

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

____________________________________________

____________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

____________________________________________

____________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

_______________________________________________

2. Vasta küsimustele.

2.1. Mis linnaõigus valitses Tallinnas alates 1248. aastast?

___________________________________________________________________________

6

2.2. Kes kinnitas Tallinna linna privileegid?

___________________________________________________________________________

2.3. Kui kaua pidi linnas elama, et saada linnaõiguse järgi vabaks linnakodanikuks?

___________________________________________________________________________

2.4. Mis põhjusel võis parun von Üxküll olla julm ja auahne?

___________________________________________________________________________

2.5. Millises Tallinna vanalinna osas toimus parun von Üxkülli üle kohtumõistmine? Märgi

fotol. Vajadusel kasuta veebiaadressi https://www.google.ee/maps/.

2.6. Miks hukati parun von Üxküll linnaväravate vahel?

___________________________________________________________________________

2.7. Kas sinu arvates käitusid Tallinna linnaelanikud, raad ja foogt parun von Üxkülli suhtes

õiglaselt, kui lasid ta hukata? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

7

2.8 Kui oleksid elanud 1535. aastal, kas oleksid olnud rae ja linnaelanike või rüütelkonna,

ordu ja piiskopi poolel? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

2.9. Kes sellel ajal elanud tegelastest oleksid soovinud olla? Põhjenda.

__________________________________________________________________________

3. Milliste filmi sisumõistetega on tegemist? Pane tähed sõnas õigesse järjekorda ning vali

selgitamiseks viis mõistet.

GTOFO - __________________________________________________________

NARUP - __________________________________________________________

SÄPUOJRIRS - _____________________________________________________

KKIOALINNDAN - _________________________________________________

DAEKORA - _______________________________________________________

VALLAS - _________________________________________________________

DARA - ___________________________________________________________

RODU - ___________________________________________________________

ÄPAVAME - _______________________________________________________

ÕBURGUSTEI - ____________________________________________________

8

2. Keskaja linn

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min

Põhimõisted: kesklinn, eeslinn, linnatänavad.

Eesmärgid ja tulemused: Käsitletava teema kaudu õpitakse seoseid looma ning mõistma ja

väärtustama ajaloolist keskkonda. Uuritakse keskaja linna kujunemist.

Õpitulemused:


kirjeldab keskaja linna üldpilti;

teab, kuidas keskaja linna tänavad on nime saanud;

mõistab kultuurimälestiste säilitamise vajalikkust.

Soovitused: Õppematerjal sobib käsitlemiseks teemade „Eluolu linnas“ või „Linn“ õppimisel.

Tallinna vanalinnast parema visuaalse pildi saamiseks on võimalik vaadata 3D

virtuaalekskursiooni aadressil: http://3d.tallinn.ee/. Lisaks on võimalik teemat integreerida

kunstiõpetuse tunniga perspektiiviõpetuse ülesande lahendamisel, kus õpilaste ülesandeks on

joonistada või maalida pilt ühest vanalinna tänavast või konkreetsest hoonest foto alusel.

9

Tekst

Keskaja linn jagunes kolme ossa: kesklinn, mis oli turvatud kõrge müüriga, eeslinnad, mis

jäid müürist väljapoole, ning eemal asuvad linnale kuuluvad mõisad ja metsad. Hooned ehitati

juhuslikesse kohtadesse ja tihedalt üksteise kõrvale, sest kaitseehitiste püstitamine oli kulukas

ettevõtmine. Hiljem oli tänavate sirgeksajamine keeruline, mille tulemusel kujunes linna

südamikus tänavate labürint. Ruuminappuse tõttu ehitati maju isegi tänavale või etteulatuvate

korrustena tänava kohale. See omakorda takistas liiklust ning hõlbustas põlengu korral tule

levikut. Sõiduteede lahtihoidmiseks liikus aeg-ajalt mööda kitsaid tänavaid ratsanik, pikk oda

mõõdulatina põiki käes. Kust oda läbi ei mahtunud, tuli rae käsul osa majast lammutada või

majaomanikul maksta kõrget trahvi. Tänavate laius oli 5–7 meetrit, põiktänavatel 2–3 meetrit.

13. sajandist hakati laialdasemalt püstitama mitmekorruselisi kivimaju ning asendama

õlgkatuseid kivikatustega.

Linna kõige tähtsamad ja esinduslikumad hooned asusid peatänavate ja turuplatside ääres, kus

kindlatel nädalapäevadel toimus kaubitsemine. Keskaegse linna tänavad kandsid nime

seisuste (Rüütli tänav, Munga tänav), rahvuste (Vene tänav, Saksa tänav, Tatari tänav),

käsitööliste tegevusalade (Sepa tänav, Kullassepa tänav, Pagari tänav), tänava ülesande (Karja

tänav, Aida tänav) või iseloomulike tunnuste (Pikk tänav, Lai tänav) järgi. Maju oli võimalik

eristada omanike nimede, etikukivile raiutud nimetähtede või kaunistuse alusel.

Linnavalitsus hoolitses vaid turuplatsi, peatänavate, väravate ümbruse ja sildade korrashoiu

eest. Kõrvaltänavad, kus sai liikuda puukingades või puukarkude toel, olid unarusse jäetud.

Suursuguste külaliste saabudes puistati tänavatele õlgi, mis pidi tee ilme kaunimaks muutma,

kuid mõne aja möödudes olid õled porri tallatud ning tänavapilt endine. Hiljem sillutati

Raekoja plats paeplaatidega ning tänavad paekivide ja mererannast korjatud munakividega,

linna suunduvaid maanteid kaeti kruusa ja hagudega. Iga majaomanik pidi hoidma oma maja

ees oleva tänavalõigu puhtana ja vedama igal laupäeval minema sinna nädala jooksul

kogunenud prahi.

Avalike väljakute ja tänavate puhastamine oli linnatimuka ülesanne, kes eemaldas

loomakorjused ja suurema mustuse. Mõnel pool nõudis raad, et linlaste elu ja linna heakorda

segavad lihunikud, nahaparkalid ja katelsepad elaksid ja töötaksid eeslinnades, kus nende

tegevusest tekkinud lõhn ja müra ei segaks linnaelu.

10

Linnades puudus tänavavalgustus. Et ohutult pimedatel tänavatel liikuda ja eemale peletada

öö varjus tegutsevaid kurjategijaid, tuli kaasa võtta latern või tõrvik. Põlenud osade

eemaldamise kohta kehtisid ranged eeskirjad, et tulekahju ei vallanduks. Jõukamate kodanike

ees sammus sulane, näidates tõrvikuga teed. Vaid erandjuhtudel (nt kui linna külastas kõrge

külaline) kohustati linlasi maja ette laternaid riputama. Väljakute valgustamiseks lasi

linnavalitsus põletada raudsõrestikust kastides vaiguseid kuuseoksi või kinnitada postide

külge tõrvikuid. Öörahu saabus kell üheksa õhtul. Pulmade ja suuremate pidude ajal algas

öörahu kell 11 õhtul. Pimeduse saabudes helistati valvekella ja linnaväravad suleti.

Linnatänavatel kõndisid valvurid, kelle ülesandeks oli tänavanurkadel kellaaja hüüdmine ja

tähelepanu pööramine sellele, et linnakodanikud tulega ettevaatlikult ümber käiksid. Tabatud

lihtinimesed hoiti kuni hommikuni kinni raekoja taga asuvas arestikambris.

Linnaväravate ees oli kividest ehitamine keelatud, sest sõja korral ei suutnud linnavalve

hooneid kaitsta ning vaenlane võis neid oma rünnakutes sillapeana ära kasutada. Lisaks

takistasid hooned laskevälja ning sõja korral oli vaja need kiiresti maha põletada.

11

Tööleht

1. Mis on tänavapildis muutunud, kui lugeda keskaja linna tänavakirjeldust ja vaadata

allolevaid fotosid? Too neli näidet.

1.__________________________________________________________________________

2.__________________________________________________________________________

3.__________________________________________________________________________

4.__________________________________________________________________________

2. Mis Tallinna vanalinna tänavanimedega on tegemist? Kirjuta puuduvatesse lünkadesse

sobivad tähed. Vajadusel kasuta veebiaadressi: https://www.google.ee/maps/.

K _ _ _ _ G _ TÄNAV

_ _ _ _ _ V _ _ _ TÄNAV

_ _ _ _ V _ _ M _ TÄNAV

_ _ _ _ _ _ P _ A TÄNAV

_ _ I _ _ TÄNAV

_ O_ _ _ _ _ _ _ TÄNAV

_ _ _ RT _ _ _ TÄNAV

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/54/Tallinn_Toom-R%C3%BC%C3%BCtli_t%C3%A4n

12

2.1. Vali eelmisest ülesandest välja kaks tänava nime ning uuri, mille või kelle järgi on

tänavad nime saanud.

_________________________ - ________________________________________________

_________________________ - ________________________________________________

3. Pane kirja kaks keskaja linnaelu reeglit, mis põhjustaksid tänapäeva ühiskonnas

vastuolusid. Põhjenda, miks see nii oleks.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

4. Paaristöö. Leppige pinginaabriga kokku, millise alltoodud väitega kumbki nõustub. Pange

valitud väite alla kirja kolm põhjendust. Seejärel otsustage, milline väide on teie poolt

pakutud argumentide alusel õige.

Kas keskajal oli

linnakodanikel

linnas turvalisem

elada kui praegusel

ajal?

Keskajal oli linnas ohutum

elada.

Järeldus:

Tänapäeval on linnas

ohutum elada.

13

5. Loe läbi allolev tekst Balthasar Russowi Liivimaa kroonikast ning vasta teksti lõpus

olevatele küsimustele.

Aastal 1553 pühapäeval enne nelipühi, pärastlõunal, pääses Tallinna Toompeal ühest

lihunikumajast suur ja kohutav tuli valla. See lihunik pruulis just samal pühapäeval õlut ning

pruulimispann oli tulel, ka peeti lõuna aegu Tallinna Suure Gildi majas ühe kodaniku

pulmasöömaaega. Ning kui saajalised seal rõõmsad ja heas tujus olid, siis lõi see suur

tuleõnnetus sisse, nii et rõõmust pea suur kurvastus sai. Siis põles enamus maju Toompeal ja

ka mõningad majad linnas maani maha. See kohutav laamatuli lendas üle kogu linna Staveni

(Pütissepa) tänavasse üsna kaugele Toompeast ja süütas sealgi mõningaid maju ja põletas

need.

5.1. Kas tekkinud põlengut oleks olnud võimalik ära hoida? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

5.2. Mis nõuded oleksid võinud keskaja linnas olla, et tulekahjusid oleks olnud võimalikult

vähe ning tuli nii kiiresti ei oleks levinud?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

6. Mõtle välja tänava nimi ja kirjuta nime saamislugu.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

14

3. Hügieen ja meditsiin

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: hügieen, haigused, meditsiin.

Eesmärgid: Käsitletava teema kaudu arendatakse oskust leida tekstist olulisemat

informatsiooni ja oskust seoseid luua. Õpitakse tundma keskaja meditsiini.

Õpitulemused:


teab levinumaid haigusi keskajal ja kuidas neid raviti;

teab, kuidas suhtuti keskajal puhtuse hoidmisesse;

teab, kuidas tekstis toodud näiteid ja fakte ülesannete lahendamisel eesmärgipäraselt kasutada.

Soovitused: Lisamaterjal sobib käsitlemiseks teema „Tehnoloogia, meditsiin“ õppimisel.

Tunni alguses võib läbi viia ajurünnaku meditsiini teemal. Täiendava materjalina on võimalik

näidata Rakvere linnuse virtuaalekskursiooni aadressil:

http://www.svm.ee/virtuaaltuurid/rakvere/ (vali vasakult rippmenüüst linnuse virtuaaltuur ja

kliki numbrile 4, mis on veebilehekülje ülaservas), kus on illustratiivne materjal

ravimisvahendite, inimkeha ja haiguste kohta ning videot (eestikeelsete subtiitritega)

meditsiini ajaloost (alates keskajast) aadressil: http://kanal2.ee/pluss/video/?id=25506

(00:31:00–00:43:00). Ülesannete asemel võivad õpilased teha rühmatööd, näiteks plakateid

erinevate haiguste teemal, mis on integreeritud seeläbi inimeseõpetuse ja kunsti tunniga.

15

Tekst

Nagu tänapäeval, puutusid ka keskaja inimesed kokku kõikvõimalike haigustega, mis olid

tingitud erinevatest asjaoludest. Peamiseks põhjuseks oli ebahügieeniline eluviis (praht ja

roiskuv vesi visati otse tänavale). Olukorra tõsidust kirjeldab näitlikult Heino Gustavson

Tallinna linnapildi alusel: „Jäätmete heitmiseks ei valitud linnas paika. Et tänavad olid

sillutamata, moodustus porist ja tolmust, reovetest ja prügist vastikult lehkav kiht. Musttuhat

kärbest ja lugematud närilised otsisid sealt endale toidupoolist. Üldist ebatervislikku olukorda

halvendasid Toompealt ja all-linna tornidelt linnamüüri kõrvale avanevad käimlad.“ Kuna

räpasus ümbritses inimesi kõikjal, võeti ka veeprotseduurid ihupesuks ette vaid kord nädalas.

Saunad olid tavaliselt ehitatud linnamüüri äärde, et reovesi voolaks otse vallikraavi.

Saunaliste eest hoolitses saunamees, kellel olid erinevad töökohustused: vee ja söögipoolise

toomine, selja pesemine, habeme ja juuste pügamine, kuppude panemine, konnasilmade

lõikamine, aadri laskmine ja haavade ravimine. Kui jõuti arusaamiseni, et saunast võib saada

külge erinevaid nakkushaigusi, hakati majadesse ehitama pesemissüsteeme. Kuid endiselt oli

inimesi, kes elasid mustuses. Näiteks kiriku poolt kristlastele eeskujuks seatud pühad mehed,

askeedid, kinnitasid, et pesemiseks vajalik ihu paljastamine on patt issanda silmis. Lisaks ei

ole mõtet jumalat paluda pestud kätega samal ajal, kui hing on puhastamata. Mainimata ei saa

jätta, et vaimulikele oli saunade külastamine üldse keelatud.

Pesematuse ja mustusega kaasnes nakkushaiguste (katk, soolenakkused, tuberkuloos, mädane

kurgutõbi, tungalteramürgistus, süüfilis ja rõuged) levik ning kahjuks pidid paljud inimesed

manalateed minema, sest teaduslikke ravimismeetodeid keskajal veel ei tuntud. Tavaliselt

palvetati imettegevate pühapiltide ja pühade säilmete ees või pöörduti astroloogide poole,

keda huvitas ravi määramisel patsiendi sündimise ja haigestumise päev. Paberile kirjutati

erinevaid nõiasõnu ning võluvormeleid, mida haige pidi alla neelama. Peamiste ravivõtetena

kasutati aadrilaskmist ja klistiiri tegemist. Mürgistuse käes vaevlev inimene soovitati riputada

jalgupidi üles, et mürk nõrguks suust, ninast, kõrvadest ja silmadest välja. Inimeste

füsioloogiat kujutati ette väga ebamääraselt.

Mittenakkavate haigete eest hoolitsesid tavaliselt pereliikmed ja teenijad. Põetamisega

tegelesid begiinid ja mõned heategevuslikud vennaskonnad, ravimisega ülikooliharidusega

arstid, habemeajajad ja saunamehed. Lisaks pakkusid erinevaid teenuseid turuplatsidel

16

tegutsevad rändtohtrid, kes olid kitsa eriala spetsialistid: hambakaksajad, kaetorkajad,

põiekivide ja songalõikajad või mõne teise haiguse ravitsejad. Häid teadmisi ravimtaimede ja

inimkeha kohta omasid ka apteekrid, kes olid pikalt õppinud ning oskasid valmistada

erinevaid keeduseid, salve ja rohtusid.

Linnaapteegist oli võimalik osta keskaegsele meditsiinile omaseid vahendeid: rästikuliha,

põletatud mesilasi, muumia-medikamenti (valmistati naftaga läbiimmutatud riidetükkidest,

mille sisse olid mässitud Ptolemaioste dünastia aegsed egiptuse muumiad), vürtse, veine,

värvaineid, maiustusi, kirjutusmaterjale ja teisi kaupu.

Arstiteaduse märgatav areng on toimunud alles viimastel sajanditel. Tänapäeval osatakse

ravida või ära hoida vaktsineerimise abil paljusid haigusi, mis keskaja inimestele olid

tundmatuteks vaenlasteks.

17

Tööleht

1. Enne teksti lugemist täida tulbad „Tean“ ja „Tahan teada“. Kui oled teemaga tutvunud,

täida viimane tulp „Sain teada“ loetud teksti, õpetaja või lisamaterjalide abil.

Tean Tahan teada Sain teada

2. Millest oli keskajal tingitud nakkushaiguste massiline levik?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

3. Arutle, kas ja kuidas oleks saanud piirata nakkushaiguste levikut keskajal.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

4. Mis sa arvad, mis põhjustel on toimunud suured muutused meditsiinis alles viimastel

sajanditel?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

18

5. Mis nakkushaiguse korral kasutati haigestumise vältimiseks pildil olevat kaitsemaski

_________________________________________________________________________

6. Kas maski kasutamine aitas vähendada haigestumisriski? Põhjenda.

_________________________________________________________________________

7. Vasta alljärgnevatele küsimustele. Vastamiseks kasuta interneti või teatmeteoste abi.

19

7.1. Mis ravimisvõtet on pildil kujutatud, kas kuppude panemist, haavade ravimist või

aadrilaskmist?

_________________________________________________________________________

7.2. Mis põhjusel ravimismeetodit kasutati?

_________________________________________________________________________

7.3. Kellel oli keskajal õigus protseduuri läbi viia?

_________________________________________________________________________

7.4. Kas tänapäeval veel ravivõtet kasutatakse? Põhjenda.

_________________________________________________________________________

8. Jooni alla, milliseid ravimismeetodeid kasutati keskajal.

Jalgupidi üles riputamine, palvetamine, luude väänamine, nõiasõnade lausumine, kuppude

asetamine nahale, opereerimine, hüpnotiseerimine, klistiiri tegemine, ravimteede tegemine.

9. Miks ei pööranud inimesed keskajal suurt tähelepanu hügieenile?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

10. Mis haigustega on tegemist? Ühenda joonega sobivad paarid. Vajadusel kasuta interneti

abi.

Gonorröa kõhuvalu ja palavikuga kulgev nakkushaigus

Düsenteeria lööbe ja palavikuga kulgev nakkushaigus

Leetrid kudede kärbumine

Podagra kurgupõletiku ja palavikuga kulgev nakkushaigus

Sarlakid liigesepõletik

Gangreen suguhaigus

20

4. Tallinna tornid, väravad ja müürid

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min

Põhimõisted: suurtükitornid, väravad, kaitsemüür.

Eesmärgid: Käsitletava teema kaudu õpitakse seoseid looma ning mõistma ja väärtustama

ajaloolist keskkonda. Uuritakse Tallinna vanalinna kaitserajatiste ajalugu.

Õpitulemused:


teab, milline oli Tallinna vanalinna kaitserajatiste ülesanne keskajal ning on tänapäeval;

teab, kuidas suurtükitornid on nime saanud;

mõistab kultuurimälestiste säilitamise vajalikkust.

Soovitused: lisamaterjal sobib käsitlemiseks teema „Linnade rajamine“ õppimisel. Kuigi

ülesanded on Tallinna vanalinna kesksed, on soovi korral küsimusi võimalik kasutada ka

teiste Eesti vanalinnade õppimisel ning ülesandeid täiendada sobiliku pildimaterjaliga.

Tallinna vanalinnast parema visuaalse pildi saamiseks on võimalik vaadata 3D

virtuaalekskursiooni aadressil: http://3d.tallinn.ee/. Esimest ja neljandat ülesannet on võimalik

teha paaristööna või põhjalikumate ettekannetena koos pildimaterjaliga.

21

Tekst

Enamus tänaseni säilinud Tallinna linnamüürist ja tornidest pärineb 14.–16. sajandist. All-

linna ümbritses 2,35 km pikkune 46 torniga ringmüür, mis oli keskmiselt kolm meetrit paks ja

13–16 meetrit kõrge. Torne toestati ja ehitati kõrgemaks vastavalt relvade täiustumisele. Kui

kiviheitemasinate asemel võeti kasutusele pronksist ja malmist suurtükid, ehitati tornidele

teravatipulised katused. Igas müüritornis oli tavaliselt 8–11 suurtükki. Praeguseks ajaks on

säilinud müürist 1850 meetrit ja 27 torni.

Tornid võisid saada nime pealike (nt. Plate ja Loewenschede), raehärrade (nt. Epping),

läheduses asunud hoonete omanike või otstarbe järgi. Näiteks asus Saunatorni jalamil

nunnakloostri saun, Kitsetorni juures kitselaut, Nunnadetagune torn seisis nunnakloostri taga.

Kõik tornid olid olulised kaitserajatised, mille alumisi korruseid kasutati vanglatena,

sõjamoonalaona või panipaigana. Üks tähtsamaid ja kõrgemaid (ilma katuseta 38 meetrit)

suurtükitorne oli Kiek in de Kök (alamsaksa keeles „kiika kööki“), mille nimi tuleneb sellest,

et torni ülemisel avatud katusel vahti pidanud sõdurid olla piilunud lähedal asunud majade

laiade mantelkorstnate kaudu perenaiste supipadadesse.

Keskajal sai Tallinnast väljuda Viru, Karja, Harju, Nunna- ning Suure ja Väikese

Rannavärava kaudu. Iga värav koosnes langevõrega ja tõstesillaga varustatud väravatornist,

kus peeti ööpäevaringset valvet ning vallikraavi väliskaldal paiknevast eelväravast. Kui

vaenlane proovis tungida linna, raiuti võret hoidev köis läbi. Tugev võre takistas pääsu linna

ka siis, kui peaväravaid ei jõutud sulgeda. Pimeduse saabudes tõsteti rippsild üles ning

väravad pandi kinni. Tänaseni on säilinud Suur Rannavärav ja Viru värava eeltornid.

Suur Rannavärav ehitati linna merepoolse külje kaitsmiseks ja uhke mulje avaldamiseks

merelt linna saabuvatele külalistele. Kõige silmatorkavam ehitis Suures Rannaväravas on

võimas suurtükitorn (ehitatud 16. sajandi alguses), mis koos väravakompleksiga kandis nime

Roosikrants, rahvas aga hakkas torni kutsuma Paksuks Margareetaks. Viru väravast on

säilinud vaid eesvärava kaks külgtorni. Tornide vahel asuvas väravahoones olid omaette

läbipääsud jalakäijatele ja hobuliiklejatele. Värava kohal asus piginukk, kust valati väravat

lõhkuvatele vaenlastele kaela kuuma vett ja tõrva.

22

Pika jala värav ja Lühikese jala värav said oma praeguse kuju 15. sajandi keskpaigas. Pika

jala värava juurest algab Pikk tänav, mis viib Suure Rannaväravani ning on üks vanimaid

Tallinna tänavaid, mida mööda kulges liiklus Toompea ja sadama vahel. Väravate olemasolu

annab tunnistust sellest, et Toompea ja all-linna elanike suhted ei olnud kuigi head.

Mõlemad väravad suleti all-linna poolelt pärast päikeseloojangut langevõre ja palkidega

riivistatud uksega ning avati alles koidikul. Esialgu ei olnud all-linn nii suur kui praegu, sest

mitmed kloostrid ja kaubahoovid asusid väljaspool linnamüüre. Alles linna elanikkonna

kasvades ja ehitamise hoogustamisel suurenes ka ala, mis jäi linnamüüride kaitsvasse varju.

Tallinna vanalinna peetakse üheks paremini säilinud keskaja mälestiseks Euroopas, mis 1997.

aastast kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Suurem osa kindlustusest ei ole

hävinenud mitte sõjategevuse tagajärjel, vaid linnaelanike lammutustöö tulemusel 19.

sajandil, kui Tallinn maakindlusena kaotas oma tähtsuse. Allesjäänud müüride äärde hakkasid

kerkima kividest elamud ja abihooned, mida võib praegugi näha Müürivahe tänaval.

23

Tööleht

1. Kirjuta lugu ühest Tallinna vanalinnas asuvast kaitsetornist (kasuta kirjandusteoseid või

internetiallikaid). Toetu järgmistele küsimustele:

Millal ja mis eesmärgil torn ehitati?

Mille või kelle järgi on torn nime saanud?

Kus ehitis asub?

Kui kõrge ja laia torniga on tegemist?

Mis põnevad lood/legendid on torniga seotud?

Mis asub selles tornis praegusel ajal?

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

2. Kas oled mõnda kaitsetorni külastanud (kui ei ole, uuri ühe kaitserajatise kohta)? Mis

huvitav fakt jäi sulle seoses torniga meelde?

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

3. Miks olid kaitsetornid keskajal kivikatusteta?

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

24

4. Mis tornidega on tegemist? Kirjuta iga foto alla Tallinna vanalinna kaardil olev number.

Abivahendina kasuta internetiallikaid.

J

25

Tallinna vanalinna kaart

26

5. Vasta foto alusel järgmistele küsimustele. Vastuse leidmiseks kasuta interneti või

teatmeteoste abi.

Mis väravaga on tegemist? __________________________________________________

Mis vapp on kinnitatud sissepääsu kohale? _____________________________________

Mida on vapil kujutatud? ___________________________________________________

6. Mille/kelle eest pakkusid tornid, väravad ja müürid keskajal kaitset?

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

7. Mis otstarbel kasutatakse tänapäeval Tallinna vanalinna kaitsetorne? Too näiteid.

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

8. Kas keskaegse linnapildi säilitamine tänapäeval on vajalik? Põhjenda.

________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

27

5. Kohtumõistmine

Aeg: 45 minutit

Põhimõisted: surmanuhtlus, võllamägi, timukas.

Eesmärgid: Käsitletava teema kaudu arendatakse tekstist olulisema informatsiooni

selekteerimise ja seoste loomise oskust, kujundatakse isiklikku arvamust. Õpitakse tundma,

mis eesmärgil erinevaid karistusmeetodeid keskajal rakendati.

Õpitulemused:


nimetab levinumad karistamismeetodid keskaegses Eestis;

omab ülevaadet, milliste kuritegude eest inimesi keskajal karistati;

põhjendab oma arvamust näidete ja faktide abil.

Soovitused: Lisamaterjal sobib käsitlemiseks teemade „Linnade elukorraldus ja omavalitsus“,

„Eluolu linnas“ või „Heidikud ja vähemused“ õppimisel. Tunnis võib küsimustele vastamise

asemel toimuda väitlus, kus üks rühm on surmanuhtluse poolt ning teine vastu. Kolmas grupp

peab väitluse alusel otsustama, millise rühma argumendid on veenvamad ning valikut

põhjendama. Lisainformatsiooni saamiseks on soovitav (õpetajal) kuulata Eesti

Rahvusringhäälingu arhiivimaterjalide veebileheküljelt Jüri Kuuskemaa raadiosaadet „Vana

Tallinn. Kuritöö ja karistus vanas Tallinnas“ (00:50:16 min) aadressil:

https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-kuritoo-ja-karistus-vanas-tallinnas/same-series.

28

Tekst

1994. aasta suvel avastati Tallinnas Liivalaia 8a juures ehitustööde ajal läbiviidud

arheoloogiliste väljakaevamiste käigus vähemalt 110 inimese korratult paiknevad luud.

Enamik säilmetest olid koljudeta ning kinni seotud kätega. Teadlaste hinnangul oli leitute

hulgas ka väga noori inimesi: 20–25-aastaseid üheksateist, 16–20-aastaseid kaksteist ja 13–

16-aastaseid neli. Tegemist ei olnud tavapärase matmispaigaga, vaid Võllamäega, kus palju

sajandeid tagasi hukati kurjategijaid.

Väljakaevamiste ja erinevate kirjalike allikate alusel on teada, et keskajal kasutati

kohtumõistmiseks erinevaid meetodeid, sõltuvalt kuriteo raskusastmest. Leebemate karistuste

korral saadeti seaduse vastu eksija linnast välja või määrati rahatrahv. Levinud oli ka kehaline

karistamine või mõne kehaosa (näiteks kõrva või käe) maharaiumine. Kõige karmim meetod

oli surmanuhtlus, mida rakendati mõrvarite, varaste ja reeturite karistamisel.

Meessoost pikanäpumehed poodi ning naised maeti elusalt. Valerahategijad ja dokumentide

võltsijad saadeti tulesurma (süüalused põletati tuleriidal, praeti pannil või keedeti pajas).

Näiteks kirjutab kroonik Balthasar Russow 1494. aastal Tallinnas hukatud kahest venelasest,

kellest üks mõisteti valekillingite müntimise eest ärakeetmisele. Neljandaks hukkamise

meetodiks oli surm rattal, mida kasutati röövmõrtsukate, abikaasa tapjate ja kirikuvaraste

karistamisel. Kõige auväärsemaks hukkamisviisiks peeti pea maharaiumist ehk

giljotineerimist, eriti kui see toimus vaatemänguna linna peaväljakul. Mõnikord asendati

tulesurm või elusalt matmine „halastuse“ märgina pea maharaiumisega.

Enne hukkamist talutati süüdimõistetut seotud silmadega kolm korda ümber raekojaplatsi.

Kuna linnas ei tohtinud kedagi hukata, viidi süüalune seejärel linnaväravate ees olevale

hukkamiskohale (Võllamäele). Surnukehi ei maetud kohe, vaid hoiti hoiatava märgina

hukkamiskohas.

Hukkamisega tegelesid elukutselised timukad, kelle töökohustuste hulka kuulusid veel

piinamine, ketserikohtu otsuse kuulutamine ja ketseri põletamine, ihunuhtluse andmine või

tulise rauaga häbimärgistamine. Kuna tegemist oli autu ja põlastusväärse ametiga, kehtisid

timukale eraldi reeglid. Näiteks oli tal kõrtsis omaette laud ja pink. Jooki valati kõrvata kruusi

ülekäe ning enne, kui timukalt saadud raha kukrusse pisteti, puhuti mündile. Timuka naise

29

lapse võisid ilmale aidata ainult mehed. Seega ei olnud timuka ameti pidajatel keskaegses

ühiskonnas kerge hakkama saada.

Kurjategijate hukkamised jätkusid ka pärast keskaega. 18. sajandist algasid

surmanuhtlusevastased liikumised, mille tulemusena paljudes riikides tegevus keelustati.

30

Tööleht

1. Uuri Rakvere linnuse piinakambrit veebiaadressil: http://www.svm.ee/virtuaaltuurid/

rakvere/ Vali rippmenüüst (vasakult) linnuse virtuaaltuur (kliki numbrile 16, mis on

veebilehekülje ülaservas) ja vasta alljärgnevatele küsimustele.

1.1. Millest võib järeldada, et tegemist on piinakambriga? Too kaks näidet.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

1.2. Kambri seina ääres on skulptuuride rida. Mis on sinu arvates teose sõnum?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

1.3. Kes võiksid olla neli isikut luukerede kõrval (abiks on ametitega seotud esemed)?

__________________________________________________________________________

2.Mis eesmärgil kasutati keskajal kaagisammast? Vastuse leidmiseks kasuta interneti või

teatmeteoste abi.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

3. Mida arvad keskajal rakendatud karistusmeetoditest? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

4. Mis sa arvad, miks kehtisid timukale keskaegses ühiskonnas eraldi reeglid?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

5. Nõidumises süüdistatavad pidid läbima mõnikord tuleriidale saatmise asemel vee- või

rauaproovi. Veeproovi korral visati kahtlustatav kinniseotuna vette. Arvati, et nõid jääb

veepinnale püsima, süütu vajub põhja. Rauaproovi läbimiseks pidi kaebealune tulise raua

kätte võtma ja selle tüki maad edasi viima. Kui paljas käsi jäi rauast põletamata, oli

31

kaebealune süütu. Mida võib järeldada keskajal elanud inimeste mõttemaailmast ja

arusaamadest, kui kasutati taolisi hukkamismeetodeid?

__________________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

6. Arutle, miks inimesed uskusid keskajal üleloomulikke jõude.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

7. Tabelis on kirja pandud kuriteod, mille eest inimesi keskajal karistati. Tänapäeval on

kohtumõistmine leebem ja võib-olla kõikide ülesandes toodud teguviiside eest inimesi ei

karistatagi. Kirjuta, millised olid karistused keskajal toime pandud kuritegude eest ning

millised on eeldatavasti tänapäeval (rahatrahv, lühiajaline vabaduse kaotus või eluaegne

vangistus). Vajadusel kasuta internetti.

Karistus tänapäeval Kuritegu Karistus keskajal

Kirikust hõbepeekri

varastamine

Dokumentide võltsimine

Ehtevargus

Valeraha tegemine

Nõidumine

Valetamine

8. Miks viidi surmanuhtlusi läbi Võllamäel, mitte linnas?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

32

6. Toidu tähtsus ja lauakombed

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: lauakombed, toiduained, traditsioonid.

Eesmärgid: Käsitletava teema kaudu õpitakse leidma, üldistama, tõlgendama ja kasutama

ajalooteavet. Tutvutakse keskaegse toidukultuuriga.

Õpitulemused:


teab, millised olid keskaja inimeste lauakombed;

teab, mis toite erinevatesse seisustesse kuuluvad inimesed kõige rohkem keskajal tarbisid;

kasutab olemasolevat informatsiooni eesmärgipäraselt.

Soovitused: Õppematerjale on soovituslik käsitleda, kui on läbitud üldteemad elust linnas ja

maal. Õppeainete integreerimiseks võiksid õpilased kodunduse tunnis kasutada toidu

valmistamisel keskajal kasutusel olnud retsepte, mida on võimalik saada Inna Põltsam-Jürjo

raamatust „Pidusöögist näljahädani: söömine-joomine keskaja Tallinnas“.

33

Tekst

Ajast aega on inimeste igapäevaelu keskmes olnud söök ja jook ning sellega seonduvad

traditsioonid. Keskajal oli toit sotsiaalsete sidemete kinnitamise ja seisuste eristamise vahend.

Hansakaubanduse kaudu jõudsid Liivimaale uued toiduained ning Saksa eeskujude järgi

toodeti ka kohapeal erinevaid kaupu. Idamaised vürtsid olid keskajal peamiselt jõukates

majapidamistes tarvitatavad luksuskaubad, mida kasutati ka raha asemel.

Talupoegade toidukultuur oli tagasihoidlik. Päevane toiduhulk ja jaotus sõltus toiduainete

varudest, tööpäeva pikkusest, aastaajast ning paljudest teistest asjaoludest. Olenevalt valge aja

pikkusest peeti kaks või kolm söögikorda päevas. Üldjuhul keedeti süüa suurtes tule kohale

keti otsa riputatud kateldes. Igapäevaseks toiduks oli nisu- või rukkileib (mõnikord aganatega

segatud jahust näljaleib või leivajahule lisatud sambla, puukoore, urbade või

pihlakamarjadega hädaleib), mida söödi päevas kilogramm inimese kohta, hirsi- ja

kaerapuder, hiljem tatrapuder, juust, kala (tähtsaim paastuaja toit: kuivatatud või soolatud)

ning joogiks kali või õlu, kevaditi kasemahl. Pühapäevadel ja pühadel söödi liha ja mune.

Harvematel juhtudel saadi talvel ka metsloomaliha, kuigi mõisnikud pidasid jahilkäimist

ainult oma eesõiguseks. Vürtside asemel kasutati küüslauku ja sibulat. Ainsaks magusaineks

oli metsmesilaste mesi. Laua keskele pandi vaagen või savikauss, millest igaüks võttis

näppude või puust orgiga sobiva pala, pistis suhu või asetas leivaviilule, mis täitis taldriku

ülesannet. Pereisa istus laua otsas, vanemad inimesed külgedel ning lapsed seisid püsti.

Jõukate inimeste söögitraditsioonid olid võrreldes talurahvaga peenemad ja rangemate

reeglitega määratletud. Istuti ainult laua ühes küljes, et teenritel oleks mugavam liikuda.

Söömaaja algusest anti märku sarve puhumisega. Seejärel loputati näppe leige veega

kausikeses, milles ujusid rooside õielehed ja hästi lõhnavad taimed. Lauda istuti tähtsuse

järjekorras: peremehe kõrval olid mõjukamad, kaugemal vähemtähtsamad isikud. Enne

söögilauda istumist luges vaimulik söögipalve. Road kanti lauale kinnistes nõudes, sest toit

pidi olema soe ning säilitama oma lõhna. Lisaks ei tohtinud sattuda toidu sisse parasiite. Igaks

juhuks kontrollis peremees haihambaga, et toit ei oleks mürgitatud. Mürgituse korral pidi

hakkama hammas veritsema. Laud pidi olema kaetud valge linaga, mis oli salvräti eest.

Ebaviisakaks peeti täis suuga rääkimist, matsutamist ja luristamist, lauale sülitamist,

laudlinasse nuuskamist, noa kasutamist hambaorgina ja kontide viskamist laua alla või üle

34

õla. Lihatükki, mida oli juba maitstud, ei olnud sobilik suurde kaussi tagasi panna.

Ebaviisakas oli näppudega kausis sobrada või keerata vaagnat nii, et paremad palad enda ette

jäid. Leiba ei tohtinud enne esimest sööki ära süüa. Ebaviisakas oli süüa mõlema käega ning

liiga kiiresti, joomisel tuli peekrisse vaadata ning rüübata tühja suuga. Leiba ei tohtinud

lõikamise ajal vastu rinda suruda ja kastet kausi servast mekkida. Toidunõusid oli laual vähe:

vasakul leib ning paremal peeker, nuga ja toosid soola, sinepi, õli vms. jaoks. Noa pidi iga

külaline ise kaasa võtma. Kuigi taldriku aset täitis leivakäär, kasutati ka puu- või

tinataldrikuid. Joogiks rüübati magusaid või vürtsitatud veine.

Suvel kippus toit kiiresti riknema, ebameeldivat maitset püüti varjata vürtside rohke

lisamisega. Peenele köögile oli iseloomulik ka toitude värvimine ja kallerdamine. Pirukad,

magustoidud ja muud road vormiti taime- ja loomariigist võetud eeskujude järgi seene-, kala-,

vähi-, muna- või linnusarnaseks. Traditsioonilised üllatusroad olid värvitud sulestikuga

paabulinnud ning luiged.

Pidusid peeti sageli ja helde käega. Raad korraldas pidusööke olulistele külalistele ja tähtsast

soost isikutele, pidas lahkunud ordumeistrite ja kõrgmeistrite peiesid ja tervitas pidudega uusi

ordumeistreid. Gildid korraldasid veidi enne jõule, toomapäeval (21.12), ja lihavõttepaastu

ajal (4. paastupühapäev, vastlapäev) nn. peajootusid (gildisöömingud) tantsuetteastetega.

Söömingutele naisi ei lubatud, kuid erandi moodustasid teatud tähtpäevad. Maikuus järgnes

maikrahvipidu, mis kestis mitu kuud. Kirikud tähistasid keskajal rohkem pühi, seadsid sisse

hingedepäeva ja Kristuse ülestõusmispüha. Lisaks tähistati sünde, peeti leeri-, sünnipäeva- ja

pulmapidusid.

35

Tööleht

1. Kirjuta lugu. Abiks on maalil olevad detailid ja järgmised küsimused: mis oli iseloomulik

keskaja söögikultuurile; mis põhjusel toimub einestamine maalil loodud keskkonnas; keda on

pildil kujutatud; millega sööjaid kostitatakse?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

36

2. Mõtle, millised piltidel olevatest toitudest/toiduainetest kuulusid keskaja inimeste

toidulauale. Õigete piltide alla kirjuta kas toiduained/toidud kuulusid rikaste ja/või vaeste

menüüsse.

________________________________ _______________________________

________________________________ _______________________________

________________________________ _______________________________

37

________________________________ _______________________________

3. Pidustuste pidamine oli keskajal kulukas ettevõtmine. Miks olid ülikud nõus oma varandust

kulutama suurte söömingute pidamisele?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

4. Millest võis sõltuda keskaja inimeste toidulaua rikkus?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

5. Mis toidud olid keskajal rohkem hinnatud?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

5.1. Mis võis olla selle põhjuseks?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

6. Raehärra on kutsunud õhtusöögile 19 külalist. Magustoiduks pakutakse mandlitorti. Arvuta,

kui palju läheb vaja komponente, kui ühe koogi küpsetamiseks viiele inimesele kulub: Täidis:

250 g purustatud mandleid; roosivett; 3 munavalget; 125 ml koort; 125 g suhkrut. Taigen: 250

g jahu; 30 g võid; 1muna; 1 munavalge; 1munakollane; 3 spl vett.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

38

Mandlitordi valmistamine:

Valmistada muretaigen, lasta sel pool tundi külmas seista. Mandlid purustada ja üle valada

roosiveega. Munavalged vahustada kõvaks vahuks, lisada ülejäänud ained. Taigen rullida ja

panna vormi, täita mandlimassiga ning küpsetada 200°C kuumuses umbes 50 minutit. Siis

pintseldada munakollase ja roosivee seguga ning küpsetada veel 5–10 minutit.

7. Mis sa arvad, miks öeldi talurahvale „Jätku leiba!“, kuid mõisasakstele „Head isu!“?

___________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

8. Mis toiduaineid veeti Eesti aladele? Leia 11 vastust (sõnad võivad olla peidetud vasakult

paremale, paremalt vasakule, ülalt alla, alt üles ja diagonaalis).

K T U S I N G V E R A A

E A T U K T P M P P U U

O I N O N N S A F R A N

R A P E L S I N I U D P

S O O L E P P D O K A Ä

U T V V H L A L O H T H

L L A E R A P I P U L K

T P T S U U J D P S I L

V I I N A M A R J A D I

S I H E E R I N G A S D

39

7. Mündindus keskaja Eestis

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: raha vermimine, remeedium, brakteaat, Taani kuningas Valdemar II Võitja,

Riia piiskop Albert.


selekteerimise oskust, oskust kujundada isiklikku arvamust ja seoste loomist. Õpitakse

tundma müntide vermimisega seonduvat.

Õpitulemused:


kirjeldab esimesi Eesti alal vermitud münte;

teab, kuidas toimus müntide vermimine.


Soovitused: lisamaterjal sobib käsitlemiseks teema „Majandus ja kaubandus“ õppimisel.

Ülesande kuus alusel on võimalik teha (individuaalselt või paaristööna) ettekandeid koos

illustreeriva materjaliga. Lisaks on soovi korral võimalik külastada Eesti Ajaloomuuseumi

numismaatikakogu, mille kohta on võimalik informatsiooni saada veebiaadressil

http://www.ajaloomuuseum.ee/et/eesti-ajaloomuuseumi-kogud/numismaatikakogu.

40

Tekst

Eesti aladelt on leitud hulgaliselt keskajast pärit rahapadasid. Ohu tekkimise korral maeti

aarded maapõue, kuhu need võisid jääda sajanditeks, sest sageli hukkusid aarde asukoha

teadjad sõdades või ei öelnudki teatud põhjustel kellelegi asukohta.

Müntimisõigus kuulus keskajal kroonitud peadele ja nende vasallidele (Liivimaal

maaisandatele). Ühelgi Liivimaa linnal ei olnud mündiõigust, kuid linnad kasutasid

müntimisõigust, s.t vabadust isanda kehtestatud nõuete alusel raha lüüa ja sellest tulu saada.

12. sajandi lõpul ei löödud veel Liivimaal oma raha. Maksevahendina kasutati Saksamaal,

Inglismaal ja Visbys vermitud münte, mida tõid kaasa misjonärid ja kaupmehed. Kuna

kohalik turg hakkas laienema ning võõrsilt tulnud kaupmehed jäid paikseks, tekkis vajadus ka

oma raha järele. Esimesed mündid Liivimaal vermiti Riia piiskop Alberti käsul.

Eestis hakati raha vermima 13. sajandil, kui Taani kuningas Valdemar II Võitja oli vallutanud

1219. aastal Tallinna. Müntidel oli kujutatud müüritorni risti ja lipu vahel. Tartu müntide

kujunduses võeti arvatavasti 1250. aastatel kasutusele ristatud mõõga ja võtme motiiv

(piiskopkonna kaitsepühakute püha Peetruse ja Pauluse atribuudid). Kõik rahad kandsid penni

nimetust. Kuna Liivimaal oma väärismetalli polnud, tuli hõbe osta välismaalt, eelkõige

Saksamaalt.

Raha valmistamine oli keeruline protsess. Metallikangist taoti plekk, mida lõigati kääridega ja

taoti eri tehnikaid kasutades haamritega. Iga tööprotsessi vahel münti kuumutati. Mustad ja

tahmunud mündid keedeti viinakivi, soola ja uriini lahuses säravaks. Käsitsi löömisel tekkivat

lubatud kõrvalekallet nimetati remeediumiks.

Kuna rahana väärtustati igasugust hõbedat ja hõbeesemeid ning igal pool tekkis uusi

sõltumatuid vasalle, kes vermisid oma raha, hakati alates 10. sajandi keskpaigast kasutama

kaale ja vihte (pronksist südamiku ja rauast pealispinnaga kerakesi, mille tasandatud otstele

märgiti (nagu täringutele) silmadega nende raskus). Maksevahendina kasutati lisaks müntidele

ka hõbedakange ja üheraskuseid hõbedast rahavõrusid, mis olid rombja läbilõikega

hõbetraadist keeratud spiraalid, mille otsad olid keeratud aasadeks.

41

Keskajal oli raha lisaks maksevahendile ka väärtuse kandja müntides sisalduva hõbeda tõttu.

Seepärast kasutati münte isegi ehetena (riputati kaela, tehti peaehteid või kanti rõhkudena vöö

küljes – see on ka põhjus, miks paljud mündid on augustatud).

Tööleht

1.Vasta alljärgnevatele küsimustele foto alusel:

Mis sajandist pärineb pildil olev münt?_________________________________________

Mida on mündil kujutatud? __________________________________________________

Kelle tellimusel on münt vermitud?____________________________________________

Miks on see münt Eesti ajaloos oluline? ________________________________________

2. Miks kuulus keskajal müntimisõigus sinu arvates ainult kroonitud peadele ja nende

vasallidele?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

42

3. Poolbrakteaadid olid ühelt poolt vermitud, väikesed ja õhukesed plekist mündid, mis võeti

kasutusele 12. sajandil, seoses hõbeda kallinemisega. Kui leitakse peitaare, on üldjuhul

müntide kokku lugemine raskendatud, sest iga kord saadakse erinev summa. Mis võiks olla

selle põhjuseks?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

4. Mida oskad esmapilgul kirjutada pildil olevate müntide kohta?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

4.1. Kasutades interneti või teatmeteoste abi, kirjuta, mida said veel teada fotol oleva mündi

kohta.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

http://www.coins.ee/failid/Image/tooted/march151296.JPG

43

5. Mis on pildil ja milleks seda vahendit keskajal kasutati?

___________________________________________________________________________

6. Aeg-ajalt leitakse maapõuest keskajast pärit peitaardeid. Kirjuta lugu mündileiust (kasuta

kirjandusteoseid või internetiallikaid), abiks on järgnevad küsimused:

Kus kohast ja millal on aare leitud?

Mitmendasse sajandisse leid kuulub?

Mida on müntidel kujutatud?

Kui suure leiuga on tegemist (kaal või müntide arv)?

Kus on leid hoiul?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

7. Keskaja müntidel puuduvad aastaarvud. See tähendab, et müntide valmistamise aeg ei ole

teada. Mis sa arvad, kuidas on võimalik kindlaks teha, millisesse ajaperioodi leid kuulub?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

44

8. Kui leiaksid peitaarde, kuidas käituksid (jätaksid leiu endale, uuriksid müntide väärtuse

kohta vms.). Kirjuta lühijutt teemal „Kui ma leiaksin aarde, siis...“

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

9. Kuidas tuleks käituda, kui leiad peitaarde?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

10. Võrdle keskaja ja 21. sajandi raha (välimus, materjal, levik, valmistamine jne.), mis on

sarnast ja mis on erinevat.

21. sajand

Keskaeg Sarnasused

45

8. Teater

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: müsteerium, rändnäitlejad, miraaklid.


selekteerimise oskust, loomingulisust, seoste loomist ning isikliku arvamuse kujundamist.

Õpitakse tundma keskaja teatrietenduste põhimõtteid.

Õpitulemused:


teab, mis oli keskaegsete teatrietenduste sisuks;

kirjeldab, kus ja kuidas etendusi läbi viidi;


Soovitused: Lisamaterjal sobib käsitlemiseks teema „Kiriku õpetus“ õppimisel. Teema

näitlikustamiseks on soovitav Eesti Rahvusringhäälingu arhiivimaterjalide veebileheküljelt

vaadata videolõike Jaanus Nõgisto filmist „Näite mäng: Keskaja teater, liturgiline draama“

(00:31:43) veebiaadressil: https://arhiiv.err.ee/vaata/naite-mang-keskaja-teater-liturgiline-

draama.

46

Tekst

Nagu tänapäeval, oli ka keskajal üheks olulisemaks meelelahutusvõimaluseks teater, mis oli

välja kujunenud kiriklikust jumalateenistusest. Põhjus oli lihtne: selleks, et jumalateenistus

oleks rahvale paremini mõistetav, kanti ette sõnalisi või muusikalisi vahepalasid, millest järk-

järgult kasvas välja kiriklik näitemäng ehk müsteerium. Ajapikku muutusid etendused järjest

enam rahvalikumaks.

Olulise tegelasena kasutati etendustes kurjade jõudude esindajat põrguvürsti, kelle jube lõust

ja ülemeelikud tembud tekitasid vaatajate hulgas elevust. Seevastu vaimulikud ei pidanud

kuradit sobivaks kirikumüüride vahel näidata ning nõudsid, et poolusulised-poolilmalikud

etendused toimuks vaid kiriku ees oleval laial trepil.

Näidendeid lubas kirik lavastada laadapäevadel. Etendustes kajastati tolleaegseid elulisi

probleeme. Näidendite tegelased ei rääkinud enam ladina keeles, vaid kõigile arusaadavas

rahvakeeles. Selleks, et viia tegevust kiiresti ühest kohast teise, püstitati laadaplatsile või selle

lähedusse mitu lava. „Pühad“ osad anti vaimulikele, teisi tegelasi mängisid käsitöölised.

Andes taoliste etenduste korraldamiseks oma õnnistuse ning määrates kindlaks etenduse sisu,

püüdis kirik hoida enda käes kontrolli järjest populaarsemaks muutuva teatritegemise üle.

Linna tänavatel esinesid ka žonglöörid ja mängumehed, kes olid universaalsed rändnäitlejad

(oskasid laulda, deklameerida (etelda), tantsida, heita nalja, mängida pilli jne.). Žonglööre

kutsuti feodaalide lossidesse pidudeks, turniirideks ja rüütliks löömise tähistamiseks. Eriti

hinnatud olid kehaliste defektidega rändnäitlejad. Lossiperemehed korraldasid isegi

rändnäitlejate võistlusi, kus nad püüdsid üksteist oma kunstis üle trumbata. 13. sajandil

ilmusid näidendid imetegudest – miraaklid. Sajand hiljem hakati keskaegsetes linnades

näitama suuri vabaõhulavastusi.

Lähenevast laadast ja seal toimuvatest vaatemängudest anti teada juba varakult. Linnas tehti

hoolikaid ettevalmistusi: korrastati tänavaid, maju kaunistati lippude ning rõdudelt alla

riputatud värviküllaste vaipadega. Laat avati palvusega kiriku väljakul. Seejärel hakkas

liikuma suur rongkäik, mis meenutas maskeraadi. Avaratel plaanvankritel kujutasid näitlejad-

käsitöölised tummstseene lavastatud müsteeriumist. Tugevate meeste õlgadel kanti

põrguvürsti kuju, mille sõõrmetest pahvatasid välja aurujoad ja kõrvadest leegid. Žonglöörid

47

kõndisid kõrgetel karkudel, seljas pühakuid kujutavad riided. Nende järel tulid karutantsitajad,

ahvide ja koerte dresseerijad. Sellisele sissejuhatusele järgneski etendus. Etenduste

vaatamiseks kulus terve päev või isegi mitu.

Kirik nõudis eriti efektset imede näitamist, et tugevdada usku pühakutesse ja reliikviatesse.

Vaatemänge kujutati väga tõetruult. Inglid tõusid köite abil taevasse ning pahad langesid

põrgusse ootamatult avaneva luugi kaudu. Piinamist ja hukkamist näidati nii, et härjapõide

peidetud värvitud äädikas või loomaveri purskusid üle lava. Kostüümid olid tehtud kallist

materjalist ja viimase moe järgi. Kasutati kindlaks kujunenud värvide ja detailide sümboolikat

ning uhkeid dekoratsioone.

Oma laadilt olid müsteeriumid vastuolulised etendused, kus religioosne ülevus ja koomilisus

esinesid kõrvuti. Lavastaja kõndis etenduse ajal pikas mantlis ja kõrges kübaras laval ringi.

Vajaduse korral ütles ta näitlejatele teksti ette või andis juhiseid, mida teha ja kuhu liikuda.

Lavastaja esitas ka etenduse proloogi, milles tutvustati etenduse aluseks olevat lugu, lisaks

ülistati kirikuvõime ning tänati raadi.

48

Tööleht

1. Kas tänapäeval on teatrietendused sama populaarsed kui keskajal? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

2. Mida on alltoodud pildil kujutatud?

___________________________________________________________________________

3. Pane skeemile kirja (2–3 tunnust) iga märksõna ja perioodi juurde, mis on iseloomulik

keskaja ning tänapäeva teatrile. Viimasesse kasti kirjuta märksõna omal valikul.

Etenduste

sisu/temaatika

Etendustes

osalejad

21. sajand

Keskaeg

Teater Toimumiskoht

49

4. Kujunda paaristööna plakat keskaegsele teatrietendusele vastavas stiilis. Kirjutage plakatile

etenduse pealkiri, tegelased, 7-lauseline sisututvustus ning joonistage illustratiivne pilt.

Tutvusta plakatit klassikaaslastele.

50

9. Jõukate linnaelanike riietus keskajal

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: Materjal, tegumood, värvisümboolika, reglement.

Eesmärgid: Käsitletava teema kaudu õpitakse leidma, üldistama ja tõlgendama ajalooteavet.

Tutvutakse jõukate linnaelanike riietumisreeglitega.

Õpitulemused:


teab, milliseid rõivaid keskaja jõukas linnaelanikkond kandis;

teab, millised olid riietumisreeglid;

kasutab olemasolevat informatsiooni eesmärgipäraselt.

Soovitused: Õppematerjal sobib käsitlemiseks teema „Eluolu linnas“ õppimisel.

Kunstitunniga integreerimise eesmärgil võivad õpilased ülesandena joonistada pilte keskaja

rõivastuse teemal.

51

Tekst

Rõivaste materjali ja tegumoe järgi on väga lihtne määratleda, millisesse sotsiaalsesse rühma

inimene kuulub ning millega ta tegeleb. Nii oli see juba keskajal ja ka palju sajandeid varem.

Keskaja ühiskonnas valitsesid riietumise osas kindlad reeglid. Riietust peeti niivõrd oluliseks,

et isegi raskete karistuste korral võeti inimestelt ära õigus kanda seisusele vastavat rõivastust.

Kuna kehakatted olid sageli väärt tervet varandust, oli tavapärane, et neid müüdi edasi, panditi

või pärandati.

Jõukamad inimesed ostsid rikkalikult värvitud importkangaid (kalev, samet, siid jne.)

Flandriast ja Brabandist. Talvel kanti kasukaid ja ilma varrukateta pikki või lühikesi mantleid.

14.–15. sajandil olid kõrgelt hinnatud Venemaalt toodud karusnahad. Keebid ja peakatted

vooderdati ilvese-, leopardi-, nirgi-, rebase-, kärbi-, orava- ja hundinahaga. Rõivaid kaunistati

kallite pannalde ja prossidega. Kübaratele, vammustele, mantlitele ja pükstele kinnitati

pärleid. Vööd ja relvad olid kaunistatud hõbedaga, sõrmed vääriskividest sõrmustega. Naiste

kleite palistati hõbeda, kulla ja pärlitega, soengutes kanti kuldseid peaehteid.

Aadlikud ja linlased armastasid kanda värvikirevat rõivastust, eriti mehed. Näiteks tehti kuuel

üks käis sinine, teine roheline. Kangaid värviti taimevärvidega, hinnatumad olid punased ja

sinised toonid. Värvid vastasid kindlale sümboolikale. Must tähendas kurbust ja vagadust

(näiteks vaimulikud rõhutasid oma loobumist maistest rõõmudest maaniulatuva pika

ametirüüga), valge – süütust, roheline – lootust ja armastuse tärkamist, kollane – õnnelikku

armastust, punane – armulõõmu, kuid ka võitlusvalmidust, sinine – truudust.

Kitsaid pükse, mis asendasid kuni 14. sajandini sukki, eelistati õmmelda erkpunasest riidest.

Varakeskajal koosnesid püksid kolmest osast: puusade ümber mähitud riidetükist, mille külge

kinnitati eraldi mõlemad sääred. Kostüümi eemaldatavad osad olid nii naiste- kui ka

meesterõivastuses varrukad ja kraed, mida sobitati mitme kuue või kleidiga. Nööpide aset

täitsid pöörad, sidumispaelad või kinnitusrihmad, mõnikord ka sõled. Riietel puudusid taskud.

Kaasavõetud väikeesemed seoti nahast kukrusse. Daamid riputasid vöö külge

lõhnaõlipudeleid, kimbukese aromaatseid rohtusid, käsipeegli, kammi, pussi, nõelahoidja ja

käärid. Lisaks kinnitati sageli vööle või käte-jalgade ümber meloodiliselt helisevaid kellukesi.

Kindad olid aadlikele uhkusesemeks, millel oli ka sümboolne tähendus. Kinda heitmine

vaenlase jalgade ette tähendas väljakutset.

52

Jalatsid olid pehme tallaga ja kitsenevate pikkade teravate ninadega. Feodaalidele lubati kuni

70 cm pikkuseid kinganinasid, linnakodanikele vaid 30 cm-lisi. Kuna kinganinad olid pikad,

kinnitati need väikese ketiga allapoole põlve sääre külge. Edevamad kinnitasid kinganinadele

veel kellukesed või väikese peegli. Alles 15. sajandi keskpaiku vahetati pika ninaga jalatsid

välja tömbimate nn. pardinokk-kingade vastu. Linnatänavatel liikumiseks kanti nahkkingade

kaitseks puukingi.

Jõukate linnakodanike rõivastus varjutas feodaalide riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel

pool linnades välja eeskirju riietumise ja käitumisnormide kohta. Reguleeriti isegi naiste ehete

väärtust, mis seati sõltuvusse abikaasa varanduse suurusest. Piirati kübarate ja

kaelusekroogete kõrgust, kaunistuste laadi, hulka ja väärtust, daamidel keelati kanda pikki

samet-, siid- ja damastseelikuid, pärlitega kraesid, kuldbrokaadist pearätte ja kalliskividega

kaetud vöösid. Sohilastel, talunaistel ja prostituutidel oli üldse keelatud ehete kandmine.

Muutused moes toimusid aeglaselt. 12. sajandil võtsid feodaalid kasutusele pika, maani

ulatuva riietuse ning nööbid hakkasid asendama pöörasid. 12.–13. sajandil hakati valmistama

siidi- ja puuvillast riiet. 13. sajandil võeti naiste rõivaste kaunistuse osana kasutusele pitsid

ning meeste lühemaid ülikondi hakati valmistama kalevist. 14. sajandil hakati rõivastega

järjest enam kehavorme esile tooma. Mehed kandsid lühikesi, tugevalt polsterdatud õlgadega

kuubi ning kitsaid pükse ja naised korsette. Saksa soost linnaelanikud võtsid üle detaile eesti

ning vene rõiva- ja ehtekultuurist.

53

Tööleht

1. Michel Sittow (1469–1525) oli Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik, kes on

allolevate portreede autor. Millist informatsiooni saab vaataja maalidel kujutatud isikute kohta

riietuse alusel?

Michel Sittow, Diego de Guevara portree,

1517

Michel Sittow, Noore naise portree, 1500-

1505.

54

Michel Sittow, Mehe portree, 1510.

2. Rõivaste massitootmise puudumine tegi riiete varastamisest ohtliku harrastuse, sest

karistused olid julmad. Näiteks varastas Rätsep Niklas Viiburist 1438. aastal Tallinnas ühest

saunast vammuse, karistuseks poodi ta üles; 1464. aastal maeti elusalt naine, kes oli

varastanud ühe kodanikutütre mantli ja teise ehispaelad. Kuigi karistused olid karmid, miks

pandi toime vargusi?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

3. Nimeta ametimehi, kes valmistasid keskajal kehakatteid ja aksessuaare. Kirjuta iga

ametinimetuse juurde, mida valmistati. Vajadusel kasuta õpikut.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

4. Mis mõjutas lisaks seisusele inimeste riietumisharjumusi?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

55

5. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju riietumise kohta. Kas pead

sellist nõuet õigustatuks? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

6. Kas riietuse abil võis olla lihtsam keskaja ühiskonnas sotsiaalseid piire ületada? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

7. Keskaja rõivastus ei olnud alati mugav ja praktiline: kõvasti kinni nööritud korsetid, pikad

kinganinad, suured ja rasked slepid, kõrged kõvad kraed, kitsad püksid. Miks inimesed

kandsid selliseid riideid, eriti kõrgklass?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

8. Milliste tunnuste alusel võib eeldada, et pildil olev riietus kuulub 14. sajandisse?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

56

9. Koosta teemantluuletus teemal „Jõukate linnaelanike riietus keskajal“.

_______________

(nimisõna/mõiste/nimi)

_______________ _______________

(omadsussõnad)

_______________ _______________ _______________

(3 mine-liitelist sõna)

_______________ _______________ _______________ ________________

(neljasõnaline lause, mis kirjeldab tegevust, isikut, mõistet)

_______________

(kokkuvõttev sõna, mis kordab teema olemust ehk teema ümbersõnastamine)

57

10. Talurahva ja linnas elanud eestlaste riietus

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: pidurõivad, käimariided, igapäevased tööriided.

Eesmärgid: Käsitletava teema kaudu õpitakse järelduste tegemise ja seoste loomise oskust,

oma seisukoha kujundamist ja põhjendamist. Uuritakse talurahva ja linnas elanud eestlaste

riietumistavasid.

Õpitulemused:


iseloomustab talurahva ja linnas elanud eestlaste riietust;

teeb järeldusi isikute kohta nende välimusele toetudes;


Soovitused: lisamaterjal sobib käsitlemiseks üldteema „Elu maal“ õppimisel.

58

Tekst

Talurahva riietus on alati olnud lihtne ja tagasihoidlik ning õmmeldud omavalmistatud

kangast. Maapiirkondades elanud keskaja inimesed kandsid linasest, kanepist, nõgesest

(kõrvenõgesekiud) ja villasest kangast tehtud halle, pruune ning musta tooni riideid.

Talvel kanti maani ulatuvaid lambanahkseid kasukaid ning suvel eelkõige linasest kangast

riideid. Naised kandsid pikki varrukatega särke, mille peale oli tõmmatud käisteta umbkuub.

Puusade ümber mähiti umbseelik (pikem kangatükk), mis kinnitati vööga. Usuti, et vöö teeb

kandja tugevaks ja aitab hoida haiguste eest. Kanti ka sõba (villasest riidest, avara nelinurkse

metallkaunistustega riidelaid), põlle (pidulik riietusese, mida kanti külgedel, puusade peal või

selja taga) ja jalamähiseid (sukkade asemel). Vöö küljes rippus pronksist kaunistatud noatupp

koos noaga.

Meeste rõivad koosnesid särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetud riidetükist-üleviskest.

Särk kinnitati lõua alt paelte, pööra või hoburaudsõlega. Särk ja kuub ulatusid põlvini või

isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale. Peas kanti ümarat mütsi. Jalas ei

kantud kingi ega saapaid, vaid veisenahast tehtud pastlaid või niinest (pärnapuu koore alt

saadavatest pikkadest ja sitketest kiududest) põimitud viiske.

Neidudel ja noormeestel ulatusid juuksed kaelani. Kuni külmade tulekuni käidi katmata

peaga. Vallalised tüdrukud panid kevadel ja suvel pärgi juustesse. Abielumehe tunnuseks olid

habe ja pikad juuksed. Abielunaise võis ära tunda lühikeste juuste ning liniku või tanuga

kaetud pea järgi (katmata peaga ei sobinud tarest väljuda). Pulmas seoti pruudile ette põll ja

pandi pähe tanu, millest on tulnud ka väljend „tanu alla saama“. Jõukamate perede naistel oli

palju ehteid, mis pärandati põlvest põlve emalt tütrele.

Linnas elanud eestlaste riietus säilitas sarnasuse talupoegade omaga. Naised kandsid villaseid

varrukateta umbkuubi, mis täitsid ka seeliku aset, kuue all kanti linast pikkade varrukatega

särki. Veel kanti värvilisi villaseid seelikuid. Mehed kandsid villaseid umbkuubi ning

villaseid või linaseid pükse. Talvel kanti kasukaid või pikki villaseid kuubi. Riietuse juurde

kuulusid veel sukad, villased sokid, naistel säärised ja põlled, kindad, suurrätitaolised

tumedavärvilised sõbad, villased õlarätid, käterätitaolised pearätid, talupojamütsid ning

59

imporditud kübarad, mida kaunistasid paelad-suled. Töömehed sidusid ümber pea nöörist või

naharibast põimitud peapaela, mis hoidis juukseid koos.

Kuigi talurahvas ei elanud kuigi jõukalt, olid neil igaks puhuks eraldi riided: rohkete

kaunistustega pidurõivad, käimariided kirikusse või külla minekuks ning takusest riidest

igapäeva tööriided.

60

Tööleht

1. Mis infoallikate alusel me teame tänapäeval, milliseid riideid keskajal kanti?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

2. Mis informatsiooni oli võimalik erinevate isikute kohta nende välimuse alusel teada saada?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

3. 21. sajandil on üle Euroopa populaarseks kujunenud hansapäevade korraldamine. Vaata

fotot ja pane kirja, mis detailid (vähemalt viis) on vastavuses keskaja talurahva ja linnas

elanud eestlaste moetraditsioonidega.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

61

4. Vasta foto alusel alljärgnevatele küsimustele.

4.1. Mis seisusest inimesi on fotol kujutatud?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

Tartu Hansapäevad 2010

4.2. Mis võiksid olla pildil olevate inimeste elukutseteks ja ülesanneteks, kui nad elaksid

keskaegses ühiskonnas?

1._______________________________________________________________________

2._______________________________________________________________________

3._______________________________________________________________________

4._______________________________________________________________________

5._______________________________________________________________________

1

2 3 4

5

62

11. Käsikirjalised raamatud keskaegses Eestis

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min

Põhimõisted: teksti üleskirjutamise ja paljundusviisid, vahendid ja materjalid.


selekteerimise oskust, oskust kujundada isiklikku arvamust ja seoste loomist. Õpitakse

tundma käsikirjaliste raamatute kujundust ja teemakäsitlust.

Õpitulemused:


teab, kuidas nägid välja Eesti aladel kasutusel olnud keskaegsed käsikirjalised raamatud;

omab ülevaadet, mis teemadel keskaegseid käsikirjalisi raamatuid kirjutati; põhjendab

oma arvamust näidete ja faktide abil.

Soovitused: Õppematerjal sobib käsitlemiseks haridusteemade õppimisel. Teema õppimisel

võivad õpilased näiteks uurida ka oma kodukoha ajalugu ning kirjutada näiteks ühest

minevikus aset leidnud sündmusest, isikust, kohast, huvitavast arheoloogilisest leiust ning

selle ise tehtud paberilehele kirja panna (leht võiks olla kujundatud ning tekst kirjutatud

sellises laadis, nagu seda tehti keskajal). Nii oleks integreeritud omavahel mitu tundi (eesti

keel, kunst, ajalugu ja käsitöö). Kogutud lugudest võib teha näituse.

63

Tekst

Paljudes keeltes on „raamatut“ tähistavad sõnad tulnud minevikus kirjutamiseks kasutatud

materjali järgi (näiteks puu või papüüruse nimetusest). Teksti üleskirjutamise ja paljundamise

viisid ning selleks kasutatavad vahendid ja materjalid on lisaks tekstide väljanägemisele

mõjutanud ka nende kasutamist ja mõistmist. 1. sajandil vahetati habras ja halvasti säiliv

papüürus õhukese naha töötlemisel saadud pärgamendi vastu. Vahatahvlite ja seejärel

pärgamentlehtede köitmine hõlpsasti lehitsetavateks koodeksiteks tõrjus välja papüürusrullid.

Pilliroosuled asendati varakeskajal linnu- ja hiljem metallsulgedega. Õpiti araablaste eeskujul

valmistama paberit ning 15. sajandi keskel võeti kasutusele Johannes Gutenbergi

väljatöötatud trükiseadeldis.

Esimesed raamatud liturgiliste, jutluse- ja piiblitekstidega tõid Liivimaale 12. sajandi lõpul ja

13. sajandi algul saabunud vaimulikud. Keskaja Eestis kasutatud käsikirjalistest raamatutest

on säilinud 24 köidet, mis hõlmavad vaimulikke teoseid, õiguskoodekseid,

meditsiinikäsiraamatuid ning grammatika- ja loogikatekste. Raamatutel puuduvad tiitellehed,

pealkirjad ning autorite nimed. Kirjastiile kasutati vastavalt sellele, millise otstarbega oli tekst

ja milliseid võimalusi pakkusid kirjutusmaterjalid ning vahendid. Õigekirjale ei pööratud

tähelepanu, sest enamik tekste oli mõeldud suuliseks ettekandmiseks. Õigekiri oli oluline vaid

siis, kui sellest sõltus sõna mõte. Suur täht märkis sageli uue mõtte algust, nimed kirjutati

väiketähtedega. Kaunima kirjalaadi ja illustratsioonidega pärgamentlehti kasutati kaante

katteks. Vähem pilkupüüdva vormistusega pärgament või ka paber sobis köitetäiteks.

Raamatute ümberkirjutamisel hakati paberit kasutama 14. sajandil. Dokumente ja kaunilt

vormistatud tekste kirjutati endiselt pärgamendile. Paberit valmistati laotatud kaltsudest, mis

oli pärgamendiga võrreldes odavam, kuid vähem vastupidavam materjal. Trükikunsti levik

avaldas esialgu kirjakultuurile vastuolulist mõju, sest uuendusi ei tahetud heaks kiita, kuigi

teksti paljundamine toimus kiirelt, odavalt ja välimuselt korrektselt. Trükistes järgiti kaua

käsikirjaliste raamatute kujundust ning kasutati käsikirjades olnud lühendeid.

Eesti ala suuremates keskaegsetes raamatukogudes oli hiliskeskajal mõnisada köidet. Ühes

köites võis olla mitu teost. Üksikisikutele kuulunud raamatute hulk piirdus mõne köitega.

Luterliku reformatsiooni tulemusena jäid raamatukogud peremeheta ning arvatavasti tassiti

64

raamatud laiali. Aja möödudes kadus vanade raamatute vastu sisuline huvi, hääbus

kasutamisvajadus ja lugemisoskus.

Varaseimad kirjapandud eesti- ja liivikeelsed sõnad ning eesti, liivi ja läti nimed pärinevad

Henriku kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227 ning käsitleb lätlaste, latgalite ja

eestlaste ristiusustamist ja võõrvõimudele alistamist umbes 1184–1227. Seotud eestikeelse

teksti ülestähendusi keskajast säilinud ei ole. Märke eesti keelest võib leida isiku- ja

kohanimedena, eestikeelsete liigendnimedena või eestipäraseks muudetud kristlike nimedena.

Eesti keele ülesmärkimisel lähtuti ladina või alamsaksa kirjaviisist, 13. sajandil ka taani

kirjaviisist. Varasemate allikate puudumine näitab, et eesti keele kasutamine kirjas ei saanud

olla ulatuslik ning vastavate tekstide säilitamiseks puudus vajadus. Vanimad sidusad

eestikeelsed tekstid on säilinud alles 16. sajandi esimesest poolest.

65

Tööleht

1. Tuginedes pildile, varasematele teadmistele ja internetiallikatele, kirjuta, kuidas toimus

keskajal raamatute ümberkirjutamine.

Jean Mieliot kirjutamas raamatut „Meie daami imed“, 1456.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

2. Miks on osa teksti paberilehel vasakul servas teistpidi ja puukaane siseküljel näha?

Köide 13. sajandist.

_________________________________________________________________________

66

3. Nimetage paarilisega kordamööda sõnu (kokku 8) ja pange kirja seoses teemaga

„Raamatud keskaegses Eestis“. Täht, millega sõna lõpeb, peab olema järgmise sõna algustäht.

Seejärel koostage sõnadest seostatud jutt ja mõelge pealkiri.

Sõnad: __________________________________________________________________

___________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________

4. Erinevaid vesimärke on Euroopa kesk- ja varauusaegsete paberiveskite toodangu põhjal

teada tuhandeid. Igal paberiveskil olid oma vesimärgitüübid (painutatud traadist kujundid),

mis vajutati niiskesse paberimassi. Levinuim motiiv oli sadades variantides kasutatud härja

pea.

Härja pead kujutav vesimärk ladina-alamsaksa sõnastiku ümberkirjutamiseks kasutatud

paberil, dateerimata.

4.1. Millist informatsiooni on võimalik teada saada raamatu kohta vesimärkide alusel?

_________________________________________________________________________

4.2. Kus kasutatakse tänapäeval vesimärke?

_________________________________________________________________________

67

5. Vaata fotosid keskaja käsikirjalistest raamatutest ja võrdle, mille poolest erinevad keskaja

köited tänapäeva trükistest.

Omadus/tunnus 21. sajandi raamatud Keskaja raamatud

Kaas

Lehekülje kujundus

Illustratsioonid

Kirjastiil

Raamatu materjal

Paljundusviis

6. Mõtle ja kirjuta raamatutega seotud mõttetera. Kujunda lause keskaegses kirjastiilis.

68

7. Mida on raamatu joonisel kujutatud? Kirjuta illustratsiooni juurde 4–6-lauseline selgitus.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

8. Gooti kirjas tekstile on 19. sajandi lõpul arhivaar lisanud märkmeid. Kas selline teguviis on

õige? Põhjenda.

Saksa Ordu Tallinna provintsiaali Burchard von Dreilebeni väljastatud transumt. 1. veebruar

1347.

_________________________________________________________________________

69

12. Talurahva igapäevaelu

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Märksõnad: aastaringsed talutööd, talulaste igapäevaelu.


selekteerimise oskust, seoste loomist ning isikliku arvamuse kujundamist. Saadakse ülevaade

talurahva igapäevastest tegevustest ja töökohustustest.

Õpitulemused:


kirjeldab talurahva igapäevaelu keskajal;


Soovitused: Lisamaterjal sobib käsitlemiseks teemade „Talupoeg ja maaisand“, „Mõis ja

küla“ või „Küla ja talu“ õppimisel. Tunnis on võimalik näidata ka Pieter Bruegel vanema

maali „Laste mängud“ ning uurida, milliseid tänapäeval tuntud mänge mängiti juba keskajal.

Maali on võimalik vaadata veebiaadressil: https://commons.wikimedia.

org/wiki/File:Pieter_Bruegel_the_Elder_-_Children%E2%80%99s_Games_-_Google_Art

_Project.jpg.

70

Tekst

Talupoegadel oli keskajal palju kohustusi: tegeleti maaharimise, karjakasvatuse ja

kalastusega, maksti makse isandatele ning oldi abiks mõisa hoonete ehitustöödel. Mõisatesse

võeti mõisasundijateks-kubjasteks, talli- ja aidameesteks ning aednikeks tööle ka eestlasi.

Mõisapõlde tuli üha enam juurde ning selle arvelt kasvas ka teopäevade arv. Tuli ette ka

olukordi, kui talupojad jäid maaisandatele võlgu. Sellistel juhtudel oli kodukohast lahkumine

rangelt keelatud. Kuid keelust hoolimata jäeti nii mõnigi kord majapidamised maha ning

mindi linna või mõne teise mõisniku valdustesse elama. Kuna töötegijaid nappis, sõlmiti nii

teiste mõisnikega kui ka linnadevahelisi lepinguid, mille alusel tuli pagenud talupoegadest

esialgsele mõisnikule teada anda. Linnadesse võeti talupoegi meelsasti vastu, sest abikäsi oli

sinnagi vaja. Kui talupoeg oli linnas elanud aasta ja ühe päeva, oli ta vaba linnakodanik ning

feodaal ei tohtinud teda enam maale tagasi viia.

Kevade saabudes olid talurahva käed-jalad tööd täis. Peamisteks põllutöödeks olid kündmine,

äestamine (mulla kobestamine okslikust kuusetüvest tehtud karuäkkega) ja külvamine. Maad

künti puust harkadraga. Veoloomadena kasutati härgi. Pärast jaanipäeva (24. juuni) algas

heinategu, mis kestis nädala. Vikatiga niidetud hein pandi kuhjadesse ning veeti hiljem küüni

või suurde kuhja. Seejärel tuli kiire lõikusaeg. Rukist lõigati sirbiga, et saada pikki ja terveid

õlgi (millest tehti katuseid või kasutati magamisasemena). Järgmiseks tööks oli suvivilja

koristamine. Samal ajal algas ka rehepeks, mis kestis mitu kuud.

Talvel käisid mehed metsas puid lõikamas, ehituspalke vedamas ja küünist loomadele heina

toomas. Pikkadel talveõhtutel istuti koos tahmunud seintega rehetoas, mida vaevaliselt

valgustas pird (pikk ja lühike männipuust pilbas). Tule lähedal tegid mehed mitmesuguseid

puutöid ja parandasid tarberiistu. Naised ketrasid lõnga või kudusid kangastelgedel riiet.

Tööde juures lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid lugusid või arvati mõistatusi. Lisaks

erinevatele kohustustele (lastelaste eest hoolitsemine, loomade talitamine, pere toitmine,

majapidamise eest vastutamine jne) pidid naised aitama mehi ka põllutöödel ja heinateol.

Teisipäeva, neljapäeva ja laupäeva peeti õnnetoovateks päevadeks, mil tehti algust suuremate

töödega. Neljapäeval tegeleti nõidumisega, õhtul istuti suitsutares, peeti videvikku ja aeti juttu

või käidi naabritel külas. Kaduneljapäeval tehti kahjuritõrjet. Pühapäev oli mõeldud

puhkamiseks, järgmise nädala ilma ennustamiseks, usuasjadega tegelemiseks, jahil käimiseks

71

või kalapüügiks. Reedet peeti Kristuse ristisurmapäevaks, mil ei tohtinud ette võtta tõsisemaid

töid.

Talulapsed olid aasta ringi kodus, sest kooliskäimise võimalus puudus. Vajalikke teadmisi ja

oskusi õpetasid vanemad. Mängiti jooksumänge ja talupidamist. Tööriistad ja koduloomad

tehti puupulkadest, puukoorest, käbidest ja tammetõrudest. Poisid ratsutasid kepphobustel või

võitlesid mõõkadega. Suvel käidi kalu ja vähke püüdmas ning õpiti ujuma. Suuremaid poisse

võeti kaasa ka jahile või kalastusretkele. Talvel tehti lumekindlusi, mängiti lumesõda ning

käidi künkanõlvadel liugu laskmas. Suvel tegeleti loomade ja lindude karjatamisega.

Meheohtu poisid saadeti ööseks tööhobuseid valvama. Karjalised süütasid lõkke, mis andis

sooja ning peletas hunte. Kevadel tehti pajupilli ja suvel kasetohust karjasepasunat.

Maiustusteks olid mesi, sarapuupähklid, hilissügisel külmunud pihlakamarjakobarad ning

kuusevaik, mis oli nätsu eest. Talulapsed tundsid vaid oma küla ja selle lähemat ümbrust.

72

Tööleht

1. Mis sa arvad, miks olid inimesed keskajal paiksemad?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

2. Too välja kolm suurimat puudust, millega pidi talurahvas keskajal silmitsi seisma.

1. _______________________________________________________________________

2. _______________________________________________________________________

3. _______________________________________________________________________

3. Mida oleksid teinud maaisandale võlgu jäämise korral? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

4. Kelle panusest sõltus majapidamise hea järg rohkem, kas meeste või naiste

tööülesannetest? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

5. Mille poolest erines keskaja laste igapäevaelu tänapäeva laste eluolust? Too kolm näidet.

73

6. Täida lünktekst pildil olevate esemete kohta.

Pildil on ____________________________.

Töövahendit kasutati __________________

____________________________________.

Töövahendi tegemiseks on kasutatud:

____________________________________

___________________________________ .

Pildil on ____________________________.


____________________________________.


____________________________________

___________________________________ .

Pildil on ____________________________.


____________________________________.


____________________________________

___________________________________ .

7. Mis oli sinu arvates keskaja talurahva jaoks kõige raskem ja aeganõudvam töö? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

74

8. Mis nädalapäev oli talurahva jaoks kõige olulisem? Põhjenda.

_________________________________________________________________________

9. Lisaülesanne – keskaegne „Veskimäng“.

Mängijaid on kaks. Kumbki mängija võtab endale üheksa „meest“ (nuppu, märgistatud

paberitükki vms) ja mõlemad hakkavad kordamööda oma „mehi“ ükshaaval paberile

joonistatud ringidele asetama. Kumbki mängija püüab oma „mehi“ ühel joonel olevale

kolmele ringile asetada, teine aga peab oma „mehe“ ettepanemisega seda takistama. Õnnestub

ühel mängijal siiski kolm „meest“ ühele joonele asetada, on tal õigus üks teise mängija

„mees“ mängust ära võtta. On „mehed“ kõik peale asetatud, hakatakse vaheldumisi oma

„mehi“ tühjadele ringidele lükkama, püüdes neid samal ajal kolmekaupa ritta saada.

Igakordsel kolme „mehe“ rittasaamisel on õigus üks vastase „mees“ mängust ära võtta.

Mängitakse, kuni ühel mängijal „mehed“ lõpevad.

75

13. Rahvalikud tähtpäevad

Õpetaja teabeleht

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: rahvalikud tähtpäevad, traditsioonid, jüripäev, jaanipäev, jaagupipäev,

mihklipäev, mardipäev, kadripäev, talvine pööripäev, toomapäev, jõululaupäev,

kolmekuningapäev, vastlapäev, suur reede.


selekteerimise oskust, seoste loomist ning isikliku arvamuse kujundamist. Õpitakse tundma,

millised olid traditsioonid ja uskumused seoses tähtpäevade pidamisega keskajal.

Õpitulemused:


teab, mis rahvakalendri tähtpäevi peeti keskajal;

kirjeldab rahvalikke traditsioone ja uskumusi;

Põhjendab oma arvamust näidete ja faktide abil.

Soovitused: Õppematerjal sobib käsitlemiseks teema „Rahvausk“ õppimisel. Rahvakalendri

tähtpäevade teemal on võimalik teha ettekandeid ning koostada saadud informatsiooni alusel

ühiselt märksõnadest ideekaart.

76

Tekst

Meie rahvakalendris on väga palju tähtpäevi, mis on seotud erinevate kommete ning

uskumustega. Minevikust pärit traditsioone jätkatakse ka tänapäeval. Mida tehti erinevatel

rahvalikel tähtpäevadel keskajal, annab aimu alljärgnev lühiülevaade. Tööaasta algas

jüripäevast, 23. aprillist, mil palgati tööle sulased, tüdrukud ja karjapoisid. Sel päeval tehti ka

jürituld, mille suitsust aeti läbi kariloomi, et peletada suveks eemale hunte. Alustati ka

künnitöödega ning ennustati ilma kogu kevadeks.

Jaanilaupäeval, 23. juunil tehti jaanituld, mille ümber tantsiti, lauldi ja mängiti. Julgemad

hüppasid üle tule. Mida kõrgemalt hüpati, seda pikemaks kasvas vili ning hüppaja ise pidi

olema aasta otsa terve. Paganausu ohvripaikadesse viidi ande. Teenijatel, sulastel ja karjastel

ei olnud sellel päeval töökohustusi.

25. juulil oli jaagupipäev, mil vikat pandi varna ning kätte võeti sirp, et teha algust

rukkilõikusega. 24. augustist ehk pärtlipäevast algas rehepeks. 29. septembril, mihklipäeval

lõpetati välitööd ja karjatamine. Tavaliselt tapeti pidusöögiks oinas, millest on tulnud ka ütlus

„Igal oinal on oma mihklipäev“. Mihklipäevast algas vaikne „hingedeaeg“, mil surnud

sugulaste hinged käisid kodus (2. novembril köeti esivanematele saun ja kaeti rikkalik laud).

Mihklipäevast algasid ka tubased tööd.

Mardipäeval, 9. novembril käisid külanoored talust tallu viljaõnne soovimas ja andamit

korjamas. Üks martidest oli riietatud naiseks, et hiljem pidada „mardipulmi“, kus söödi

taludest saadud kraami (leiba, liha, kaalikaid, õunu, pähkleid, ube ja herneid). Kadripäeva, 25.

novembrit peeti naiste pühaks. Naisteks maskeeritud külanoored käisid ringi koos

kadriemaga. Ühiselt lauldi, tantsiti, mängiti pilli, helistati kellukesi ja paluti ande. Vastutasuks

sooviti head karjaõnne (väheste andide korral sajatati). Nii kadri- kui ka mardipäeva järgi

ennustati eelseisva talve ilma. Kui mardipäev oli külm, tulid jõulud sulaga. Kui mardipäeval

olid puud lehes, oli oodata külma talve.

Talvine pööripäev saabus 21. detsembril. Kuna neli järgmist päeva olid ühepikkused, öeldi, et

sellel ajal on päike pesas. 25. detsembrit tähistati kui Kristuse sünnipäeva ja päikese taassünni

päeva, sest päevad hakkasid minema pikemaks. Jõuludele eelnes mitmenädalane ooteaeg. Siis

lõpetati suuremad tööd, veeti metsast varuks küttepuid ja hagu ning loomadele heina.

77

Ettevalmistused algasid 21. detsembril, toomapäeval, kui võeti ette suurpuhastus. Seinalt pesti

maha nõgi ja tahm. Verivorsti tegemine usaldati talu kõige vanemale naisele. Tööd tuli teha

vaikides, sest muidu läksid vorstid lõhki. Jõululaupäeval tood tarre pikad õled. Õhtul ja öösel

pidi toit olema kogu aeg laual, et suupoolist jätkuks ka esivanemate hingedele. Kombeks oli

süüa seitse korda, et järgnevaks aastaks ikka toitu jätkuks. Jõulupuud ja jõuluvana keskajal ei

tuntud. Esimese püha hommikul sõideti kirikusse jõulumissale. Teisel ja kolmandal pühal

käidi külas ning kohtuti jõulusantidega, kes soovisid pererahvale õnne ja head viljasaaki.

Jõuluaeg lõppes kolmekuningapäevaga 6. jaanuaril.

Vastlapäeval tegeleti liulaskmisega (mida pikem liug, seda pikemaks kasvab ka liulaskja lina).

Kodus pakuti oa- või hernesuppi seajalgadega. Seajala kontidest tehti lastele vurrisid.

Vastlapäevane tuisk ennustas sügiseks head viljasaaki ning pikad jääpurikad andsid märku

linakasvu õnnestumisest. Vastlapäevale järgnes seitse paastunädalat, mil liha asemel söödi

kala. Viimast nädalat enne ülestõusmispühi tunti vaikse ehk suure nädalana. Suurele reedele

järgnesid vaikne laupäev ning pühapäev, mil võis jälle liha võtta.

78

Tööleht

1. Kirjuta, kas väide on tõene või väär. Kui oled teksti läbi lugenud, kontrolli vastuseid.

Enne lugemist Väide Pärast

lugemist

Jaanilaupäeval viidi paganausuliste pühapaikadesse ande.

Ütlus „Igal oinal on oma mihklipäev“ pärineb sellest, et

mihklipäeval tapeti oinas.

Pärast mardijooksu peeti „mardipulmi“.

Jõululaupäeval toodi tarre jõulupuu.

Vastlapäeval tehti seajala kontidest lastele vurrisid.

Seitsmel paastunädalal söödi ainult juurvilju.

2. novembril köeti surnud sugulastele saun ja kaeti rikkalik

laud.

Lihavõttepühade ajal võis hakata uuesti liha sööma.

25. aprillil, jüripäeval alustati kevadtöödega.

2. Lugedes talurahva kommetest keskajal, võime leida väga palju sarnast tänapäeva

rahvakalendri tähtpäevade tähistamisega, kuid on ka tegevusi, mis on unustuste hõlma

vajunud. Mida tänapäeval enam ei tehta? Too kolm näidet.

1. _______________________________________________________________________

2._______________________________________________________________________

3._______________________________________________________________________

3. Milliseid traditsioone või uskumusi tead veel seoses rahvakalendri tähtpäevadega?

Vajadusel kasuta interneti või teatmeteoste abi.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

79

4. Mis tähtpäev oli sinu arvates keskaja inimeste jaoks kõige olulisem? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

5. Kirjuta sõnu/sõnapaare, mis seostuvad rahvalike tähtpäevade kombestikuga. Iga sõna peab

algama kirjas oleva tähega.

R

A

H

V

A

K

A

L

E

N

D

E

R

6. Mille või kelle järgi on rahvakalendri tähtpäevad nime saanud?

___________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________

80

14. Kunst keskaegses Eestis

Õpetaja teabeleht

Aeg: 2x45 min.

Põhimõisted: Bernt Notke, Hermen Rode, Michel Sittow, skulptuur, maalikunst, tarbekunst,

altar.


selekteerimise oskust, oskust kasutada, hinnata ja tõlgendada ajaloofakte, kujundada isiklikku

arvamust ja seoste loomist. Õpitakse tundma keskaja kunstis levinud põhimõtteid.

Õpitulemused:


Iseloomustab keskaja kunsti tunnuste alusel;

nimetab tuntumaid keskaja kunstnikke ja nende teoseid;

põhjendab oma arvamust õpitud näidete ja faktidega.

Soovitused: Lisamaterjal on sobilik käsitlemiseks teemade „Rahvausk“ või „Kirik“

õppimisel. Lisainformatsiooni saamiseks on soovitav (õpetajal) kuulata Eesti

Rahvusringhäälingu arhiivimaterjalide veebileheküljelt Jüri Kuuskemaa saadet „Vana Tallinn.

Bernt Notke maalist "Surmatants" aadressil: https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-bernt-

notke-maalist-surmatants. Ühistööna on võimalik kunstitunnis teha jutustav pikk maaling

keskaja teemal, mis hõlmab lühikronoloogiat ning olulisemaid alateemasid.

81

Tekst

Keskaja kunst on enamjaolt seotud religiooniga. Skulptuure ja maale kasutati peamiselt

kirikute kaunistamiseks ning piiblitõdedest ülevaate andmiseks kirjaoskamatutele. Ega

põhjuseta öelda, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Maale loodi sellel perioodil peamiselt

Jeesus Kristusest, neitsi Maarjast, piiblitegelastest ja pühakutest.

Kunstis kujutati kõike kindlate reeglite järgi, kus juhuslikkusel polnud kohta. Tõetruule

kujutamislaadile ei pööratud erilist tähelepanu. Oluline ei olnud, kuidas üks või teine asi

kunstnikule tundus olevat, vaid kuidas kõik jumala seisukohalt vaadates pidi olema. Jeesus

Kristus pidi maalidel olema alati kujutatud kõige suuremana, et edasi anda tema ülevust ja

kõikvõimsust. Ülejäänud tegelasi ja objekte kujutati justkui ühel tasapinnal. Kaugemal ja

lähemal seisvaid objekte teineteisest ei eristatud. Maalil püüti vaatajani tuua näoilmete abil

erinevate tegelaste emotsioone ja hingeseisundeid. Keha oli üldjuhul ebaproportsionaalne

(välja venitatud või vildakas).

Suurimateks eeskujudeks olid Saksamaa ja hilisemal perioodil Madalmaade

kunstitraditsioonid. Kunstialadega tegelesid peamiselt tsunftimeistrid. Teoste tellijateks olid

raad, gildid, tsunftid või jõukad eraisikud. Siinsetesse kirikutesse telliti kuulsate saksa

meistrite teoseid. Tuntuimad maailma kunsti hulka kuuluvad teosed on Lüübecki meistri

Hermen Rode töökojas valminud Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peaaltar ja teise Lüübecki

meistri Bernt Notke töökojast pärinev puuskulptuuridega 15. sajandist pärit kappaltar Püha

Vaimu kirikus. Notke suurejoonelisim maal on 15. sajandi lõpul valminud „Surmatants“

(tööst on säilinud 7,5 meetri pikkune osa), mis on Niguliste kirikus.

Keskaja kunsti hulka kuuluvad ka tarbeesemed, mida suuremates linnades valmistasid

kullassepad, vasesepad ja tinavalajad. 15. sajandil ja 16. sajandi algul töötasid Tallinna

valukojas osavad meistrid, kes olid kirikukellade ja suurtükkide valajad. Kirikutes ja

kloostrites oli palju kullast ja hõbedast esemeid, mis rasketel aegadel (näiteks sõjad)

konfiskeeriti. Kirikute, gildide ja tsunftide hõbeesemed sulatati ümber ja vermiti rahaks.

1520.–30. aastail algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris. Sel ajal töötas Tallinnas

Eesti kuulsaim maalikunstnik Michel Sittow, kellest sai Euroopas tunnustatud maalikunstnik

(ta töötas ka Hispaania ja Taani kuninga õukonnas).

82

Tööleht

1. Miks on keskajast säilinud vähe kunstiteoseid ja tarbeesemeid?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

2. Vasta küsimustele videolõigu alusel (lõik: 4:50–8:50)

https://www.youtube.com/watch?v=mp6ho_nkVPc

2.1. Kelle töökojas on teos valminud?

_________________________________________________________________________

2.2. Mis sa arvad, miks oli keskajal tegutsenud meistritel töökojas palju abilisi?

_________________________________________________________________________

2.3. Tallinna Niguliste kiriku kappaltar avatakse vaid kolmel korral aastas: nigulapäeval, 9.

mail, 6. detsembril ning kõigi pühakute päeval, 1. novembril. Mis on selle põhjuseks?

___________________________________________________________________________

http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwiXss6g7szJAhUBiSwKHcbWAo4QjRwIBw&url=http://nigulistemuuseum.ekm.ee/kunstikogu/&psig=AFQjCNH7yPX5SZ0EmSM2soCBuLXWMBzc6w&ust=1449684627427166

83

3. Mille alusel on võimalik kindlaks teha, keda on keskaegsetel teostel kujutatud?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

4. Uuri Hermen Rode Niguliste kiriku tiibaltari skulptuure 15. sajandist ning täida allolev

tabel fotode ja teksti abil, mis on aadressil: http://www.rodeniguliste.ee/static/rode/index.html

Nimi

_______________________________________________________

Amet

_______________________________________________________

Atribuudid

_______________________________________________________

Kes olid pühaku kaitse all?

_______________________________________________________

_______________________________________________________

Mis ehitis on Tallinnas pühakule pühendatud?

_______________________________________________________

Nimi

_______________________________________________________

Atribuudid

_______________________________________________________

Miks on pühakut kujutatud vastava atribuudiga?

_______________________________________________________

Mis kabelid Tallinnas on pühakule pühendatud?

_______________________________________________________

Kuidas hukati?

_______________________________________________________

_______________________________________________________

84

Nimi

_______________________________________________________

Atribuudid

_______________________________________________________

Millal peetakse meie kalendri järgi pühakule pühendatud päeva?

_______________________________________________________

Kirjuta lühidalt pühakuga seotud legendist.

_______________________________________________________

_______________________________________________________

_______________________________________________________

_______________________________________________________

_______________________________________________________

5. Kujutle, et oled meister, kellele on antud teha tellimustöö raele. Mõtle, mida võiksid teosel

kujutada, ning tee visand.

http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwijso6h9czJAhXMEywKHXFzDN0QjRwIBw&url=http://www.myfreetextures.com/45-free-old-paper-textures-and-parchment-paper-backgrounds/&psig=AFQjCNE6vo7EEGJ1rol_2oFDFI-XElMqnw&ust=1449686220729695

85

6. Mis sa arvad, mis eesmärgil võisid olla tehtud fotol olevad maalingud keskaegsesse

kirikusse?

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

Karja Katariina kirik, seinamaalide fragmendid. 13. sajandi lõpp või 14. sajandi algus.

7. Mille alusel on võimalik aru saada, et tegemist on keskajal maalitud teosega? Too vähemalt

kolm näidet.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

86

Hermen Rode töökoda, Püha Nikolause kujutis Tallinna Niguliste kiriku altaril 15. sajand.

8. Kas kunstniku töö oli keskajal vastutusrikkam kui tänapäeval? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

87

15. Film „Kolme katku vahel“ ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

Aeg: 45 min.

Põhimõisted: Liivimaa kroonika, Balthasar Russow.

Eesmärgid: Õpitakse analüüsima ja hindama minevikus aset leidnud sündmusi ning nende

mõju Eesti kultuuriloole. Õpitakse tundma Balthasar Russowi panust ajalukku.

Õpitulemused:


teab, millega on ajalukku läinud Balthasar Russow;

omab ülevaadet, miks on Balthasar Russowi kirjutatud Liivimaa kroonika oluline

ajalooallikas;

väärtustab ajaloos aset leidnud sündmuste mõju Eesti kultuuriloole.

Soovitused: Õppematerjal sobib käsitlemiseks pärast põhiteemade elu maal ja linnas

õppimist. Lisamaterjalina on soovituslik (õpetajal) kuulata Eesti Rahvusringhäälingu

arhiivimaterjalide veebileheküljelt Jüri Kivimäe lugu „Eesti lugu 373. Balthasar Russow“

(00:46:49) aadressil: https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-373-balthasar-russow

Töölehe täitmiseks on õpilastele soovitav näidata järgmisi videolõike: 00:25:00–00:33:00;

00:45:00–00:46:00; 00:58:00–01:15:00; 01:21:00–01:23:00; 01:24:30–01:27:50. Filmi

„Kolme katku vahel“ on võimalik vaadata aadressil: http://etv2.err.ee/v/videod/mangufilm/

14b463e5-f9aa-4e11-8dce-cc7aa146baeb

88

Tööleht

Balthasar Russow oli eesti päritolu Tallinna Pühavaimu koguduse pastor ja üks 16. sajandi

Liivimaa kuulsamaid kroonikuid. Russowi raamat on ilmunud saksa keeles kolmes

väljaandes. Esmatrükis ilmus teos 1578. aastal Rostockis Ferberi trükikojas.

Russowi kroonikat iseloomustab tõepärane sündmuste kirjeldamine, millest ilmneb, et

kõrgemad ametnikud püüdlesid ainult omakasu poole, mille tulemuseks olid viletsus, sõjad,

õnnetused ja tülid naabritega. Kroonika põhisisuks on Liivi sõda.

Filmi peaprobleemiks on Russowi asend kahe erineva maailma – saksa ülikute ja eestlastest

alamrahva – vahel. Ta on võidelnud end olusid trotsides ülemklassi, kuid jäänud hingeliselt

seotuks maarahvaga. Oma kirjatöös tuleb tal pidevalt teha kompromisse, et põhimõtetest ja

moraalist mitte loobuda.

1. Kuidas sai Balthasar Russow informatsiooni kroonika kirjutamiseks?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

2. Miks tekitas kroonika ilmumine paljudes aadlikes vastumeelsust?

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

3. Kas Balthasar Russow jätkas pärast esmatrüki ilmumist kroonika kirjutamisega? Põhjenda.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

4. Kas kroonika on objektiivne? Selgita, miks sa nii arvad.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

89

5. Pane kirja kuus olulist fakti Balthasar Russowi kohta. Informatsiooni leidmiseks kasuta

veebikeskkonda Histrodamus. http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main _

layers&layer_id=76=

6. Väljavõte Balthasar Russowi kroonikast. Pane laused õigesse järjekorda.

Köietantsijad Tallinnas, 1547.

Ning kui nad Tallinna linnale oma kunsti pakkusid, siis laskis raad suure ilmatu pika köie

teha, mis ulatus Püha Olevi kõrgest tipust kuni köietegijate-õueni. ___

Kui nüüd kõik see rahvas seal väljas oli, siis näitas üks neist veiderdajatest samal köiel

väljaspool torni õhus ülikõrgel säärast haruldast vaatemängu, et seda vaadata väga imeline ja

suure kõrguse pärast ka ülijube ja hirmuäratav oli. ___

Aastal 1547 tulid Liivimaale Itaaliast mõned hulkujad, lendajad ja imelikud veiderdajad. ___

Ja kui seesama köis pingule oli tõmmatud ja kõvasti kinni oli seotud, siis pandi kõik

linnaväravad lukku, välja arvatud üks suur Rannavärav, kust terve kogukond, noored ja

vanad, välja läks seda lendajate tempu vaatama. ___

Ja kui seesinane küllalt kaua oma imet oli teinud, siis lendas teine piki sedasama köit kõigist

kraavidest, tiikidest ja linnavallidest väga kiiresti ja ruttu üle kuni köietegijate-õueni. Seda

näitasid nad samuti teistes Liivimaa linnades. ___

Balthasar Russow

90

7. Uuri kodukoha ajalugu ja pane kirja jutustus kunagi aset leidnud sündmusest (minimaalselt

10 lauset). Teksti kirjutamisel võid kasutada suuliseid ja kirjalikke allikaid. Joonista tekstile

juurde sündmust illustreeriv pilt.

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

91

16. Orienteerumismäng

Märksõnad: Tallinna vanalinn.

Eesmärgid ja oskused: Käsitletava teema kaudu arendatakse tähelepanuvõimet ja oskust

seoseid luua. Õpitakse tundma Tallinna vanalinna.

Õpitulemused:


leiab olulisi detaile ja seostab neid minevikuga;

omab ülevaadet Tallinna vanalinnas paiknevatest ehitistest.

Soovitused: orienteerumismängu on võimalik läbida aja peale nii veebikeskkonnas

(individuaalselt) kui ka reaalselt Tallinna vanalinnas (rühmatööna).

92

Tööleht

Mine aadressile https://www.google.ee/maps/ Kirjuta otsingusse Suur Rannavärav ning kliki

pildile, kus on kirjas „tänavavaade“.

1. Oled Suure Rannavärava ees. Mine läbi värava ja heida pilk tagasi. Kelle kuju näed värava

vasakpoolsel küljel?

_________________________________________________________________________

2. Liigu mööda Pikka tänavat edasi, kuni tuleb esimene tänav paremale, Tolli tänav. Tolli

tänava lõpust keera vasakule. Oled jõudnud Laiale tänavale. Liigu mööda tänavat edasi, kuni

jõuad Linnateatri hooneni (Lai tänav 23). Mis sa arvad, milleks kasutati maja ülaosas olevat

süsteemi keskajal?

_________________________________________________________________________

3. Hoone vastas vasakul pool on Vaimu tänav, mida mööda saad edasi liikuda. Kui oled

jõudnud tänava lõppu, keera paremale (Pikale tänavale). Liigu mööda Pikka tänavat edasi,

kuni jõuad Mustpeade vennaskonna hoone juurde (Pikk tänav 26). Mida on kujutatud kolme

akna vahel olevatel raidreljeefidel?

_________________________________________________________________________

4. Liigu mööda Pikka tänavat edasi, kuni jõuad Eesti Ajaloomuuseumini (paremal). Hoone

vastas on kirik. Mis kirikuga on tegemist (vihje: uuri kiriku seina)?

_________________________________________________________________________

5. Otsi internetist, mis aastast on pärit kiriku seinal olev kell?

_________________________________________________________________________

6. Liigu mööda Pikka tänavat edasi, kuni jõuad Kinga tänavale (vasakul). Liigu mööda Kinga

tänavat edasi. Mis platsile oled jõudnud?

_________________________________________________________________________

7. Mine Raekoja hoone ette. Heida pilk üles. Mis looma peakujuga on raekoja hoone küljes

olevad veesülitid?

_________________________________________________________________________

93

8. Raekoja hoone juurde pandi keskajal häbiposti seisma süüdimõistetud. Mitmenda piilari

küljes (vasakult) asub kaelaraud?

_________________________________________________________________________

9. Vaata veel ringi, kus asub Tallinna Linna vapp?

_________________________________________________________________________

10. Platsi keskel on sillutises suur ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti ning on

kauguste arvestamise nullpunktiks. Mine kivi juurde ja pööra ennast 360°, mitut tänavat sa

näed?

_________________________________________________________________________

11. Raekoja plasti ääres asub veel üks hoone, mis on üks vanimaid tänaseni oma algsel

asupaigal tegutsev asutus. Üle 500 aasta tagasi müüdi seal näiteks salve ja siirupeid,

konnakoibi ja uhmerdatud rästikukeeli, kohvi, teed jne. Millega on tegemist?

_________________________________________________________________________

12. Raekoja hoone kõrvalt (vasakult) läheb Vanaturu kaela tänav. Liigu mööda tänavat edasi.

Paremal pool on üks toitlustuskoht, kus pakutakse keskaja retseptide järgi tehtud toite. Kuidas

on selle koha nimi?

_________________________________________________________________________

13. Mine Raekoja platsile tagasi ning otsi üles Dunkri tänav. Hakka mööda seda edasi

liikuma. Peagi ristub see Rataskaevu tänavaga. Mis asub tänavate ristumiskohas?

_________________________________________________________________________

13.1. Uuri internetist „leiu“ kohta ja pane kirja kaks huvitavat fakti, mida sa teada said.

___________________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

14. Mööda Rataskaevu tänavat edasi liikudes jõuad rüütli tänavale, mille vasakpoolses küljes

on kirik. Mis kirikuga on tegemist ning kelle töökojas valminud maali on kirikus võimalik

vaadata?

94

___________________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

15. Mööda Rüütli tänavat edasi liikudes jõuad timuka majani. Mis number on maja seinal

(vihje: maja läheduses võid näha lehvimas Gruusia lippu)?

___________________________________________________________________________

16. Liigu Rüütli tänavat mööda edasi kuni jõuad Müürivahe tänavale. Mitu kaitsetorni on

Müürivahe tänaval?

___________________________________________________________________________

95

KASUTATUD ALLIKAD

Kirjandus:

Brüggemann, K & Tuchtenhagen, R. (2013). Tallinna ajalugu. Tallinn: Varrak.

Buehl, D. (2002). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Omanäolise Kooli

Arenduskeskus.

Kala, T. (2008). Käsikirjaline raamat Eestis. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv.

Kala, T. Kaljundi, L. Kreem, J, Leimus, I. Markus, K. Mänd, A. Põltsam-Jürjo, I. Russow,

I. Selart, A. Tamm, M. Valk, H. (2012). Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Tartu: Tartu

Ülikool.

Kõiv, M & Raudkivi, P. (1996). Keskaeg. Tallinn: Avita.

Laantee Reintamm, E. (2006). Tallinna avastamas. Tallinn: Valgus.

Leimus, I. Erelt, P. Laar, M. Sakk, I. (2006). Eestlase raha läbi aegade. Tallinn: Eesti

Ekspressi Kirjastus.

Mäesalu, A. Lukas, T. Laur, M. Tannberg, T. (1997). Eesti ajalugu I. Tallinn: Avita.

Odres, E. (2013, juuni 1). Ümber vanalinna tornist torni. Õhtuleht. [Foto]. [2014,

detsember 19].

Palamets, H. (1982). Keskaja kultuurist ja olustikust. Tallinn: Valgus.

Palamets, H. (2005). Lugusid Eesti keskajast. Tallinn: Ilo.

Põltsam-Jürjo, I. (2013). Pidusöögist näljahädani: Söömine-Joominekeskaja Tallinnas.

Tallinn: Hea Lugu.

96

Russow, B. (1993). Liivimaa kroonika. Kirjastus Vaba Eesti.

Steele, J.L. Meredith, K.S. Temple, C. (1999a). Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja

kujunemiseks. Käsiraamat II. RWCT projekt. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.

Steele, J.L. Meredith, K.S. Temple, C. (1999b). Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja

kujunemiseks. Käsiraamat III. RWCT projekt. Omanäolise Kooli Arenduskeskus.

Elektroonilised allikad:

Albin, K. (2000). Surmanuhtlus läbi aegade. [2015, detsember 12].

http://www.eau.ee/~luks/surmanuhtlus.pdf

Argentum Estonicum. (s.a.). Müntimine. [2015, detsember 12].

http://argentumestonicumest.weebly.com/muumlntimine.html

Blogspot. (2010). Tartu Hansapäevad 2010. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://keskaega.blogspot.com.ee/2010/07/tartu-hansapaevad-2010.html

Blogspot. (2013). Tatar-tervislik ja kasulik. [Foto]. [2015, veebruar 20].

http://koduhaldjas.blogspot.com.ee/2013/12/tatar-tervislik-ja-kasulik.html?view=

timeslide#!

Domus kinnisvara. (2012). Vanalinn. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/tag/vanalinn/

Dugan, B. (2013). Anatomy of 14th Century Bubonic Plague Hazmat Suits. [Foto]. [2015,

veebruar 12].

http://mentalfloss.com/article/49217/anatomy-14th-century-bubonic-plague-hazmat-

suits

Eesti Ajaloomuuseum. (s.a.). Numismaatikakogu. [2015, detsember 12].

http://www.ajaloomuuseum.ee/et/eesti-ajaloomuuseumi-kogud/numismaatikakogu

http://www.eau.ee/~luks/surmanuhtlus.pdf

http://argentumestonicumest.weebly.com/muumlntimine.html

http://keskaega.blogspot.com.ee/2010/07/tartu-hansapaevad-2010.html

http://koduhaldjas.blogspot.com.ee/2013/12/tatar-tervislik-ja-kasulik.html?view=%20timeslide

http://koduhaldjas.blogspot.com.ee/2013/12/tatar-tervislik-ja-kasulik.html?view=%20timeslide

http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/tag/vanalinn/

http://mentalfloss.com/article/49217/anatomy-14th-century-bubonic-plague-hazmat-suits

http://mentalfloss.com/article/49217/anatomy-14th-century-bubonic-plague-hazmat-suits

http://www.ajaloomuuseum.ee/et/eesti-ajaloomuuseumi-kogud/numismaatikakogu

97

Eesti.ee. (s.a.). Kuritegu ja karistus. [2015, detsember 12].

https://www.eesti.ee/est/oigusabi/kuriteost_ja_karistusest/

Eesti filmi andmbebaas. (2014a). Verekivi sisukokkuvõte. [2015, detsember 12].

http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/814/sisukokkuvote

Eesti filmi andmbebaas. (2014). Fotod filmist Verekivi. [Fotod]. [2015, detsember 12].

http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/814/fotod

Eesti filmi andmbebaas. (2014b). Kolme katku vahel (1970). [2015, detsember 12].

https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/176

Eesti Rahvusringhääling. (2014). Kolme katku vahel (Eesti Telefilm 1970). [Film]. [2015,

märts 10].

http://etv2.err.ee/v/videod/mangufilm/14b463e5-f9aa-4e11-8dce-cc7aa146baeb

Estonica. (s.a.). Entsüklopeedia Eestist. [2015, detsember 12].

http://www.estonica.org/et/

Estonica. (s.a.). Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades: Püha Nikolause

kujutis Tallinna Niguliste kiriku altaril. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Linnade_edene

mine_14-15_sajandil_Kirikuelu_linnades/P%C3%BCha_Nikolause_kujutis_Tallin

na_Niguliste_kiriku_altaril/?max

Ewiguna Wikispaces. (2015). Children and games in Middle Ages. [2015, detsember 12].

https://ewiguna.wikispaces.com/Unit+6.5

Galileo. (2015). Osa 145. [Film]. Kanal 2.

http://kanal2.ee/pluss/video/?id=25506

Google. (2015). Google maps. [2015, detsember 12].

https://www.google.ee/maps/

https://www.eesti.ee/est/oigusabi/kuriteost_ja_karistusest/

http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/814/sisukokkuvote

http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/814/fotod

https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/176

http://etv2.err.ee/v/videod/mangufilm/14b463e5-f9aa-4e11-8dce-cc7aa146baeb

http://www.estonica.org/et/

http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Linnade_edene%20mine_14-15_sajandil_Kirikuelu_linnades/P%C3%BCha_Nikolause_kujutis_Tallin%20na_Niguliste_kiriku_altaril/?max



https://ewiguna.wikispaces.com/Unit+6.5

http://kanal2.ee/pluss/video/?id=25506

https://www.google.ee/maps/

98

Google Cultural Institute. Children`s Games 1560. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://www.google.com/culturalinstitute/asset-viewer/children%E2%80%99s-

games/CQEeZWQPOI2Yjg?hl=en

History on the net. (2014). The 5 Most Painful Medical Treatments of the Middle Ages.

[Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.historyonthenet.com/blog/most-painful-medical-treatments

Histrodamus. (s.a.). Sündmuste lood. [2015, detsember 12].

http://www.histrodamus.ee/

Histrodamus. (s.a.). Kroonikud: Balthasar Russowi lugu. [2015, detsember 12].

http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=76=

Hüvasto, M-L. (2005, juuli 4). Laadalised hankisid hansavarustust ka internetist ja kaltsukauplus-

test. Postimees. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.postimees.ee/1484857/laadalised-hankisid-hansavarustust-ka-interneti st-

ja-kaltsukauplustest

Iidadesign. (2015). Maateljed. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://blog.iidadesign.eu/kangastelgede-liigid-valik/maateljed/

Kivimäe, J & Kriivan, P. (2014). Eesti lugu 373 Balthasar Russow. [Helifail]. [2015,

jaanuar 19].

https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-373-balthasar-russow

Kirjandusarhiiv. (2009). Balthasar Russow. [2015, detsember 12].

http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=469

Felix. (2009). Põltsamaa Felix ostab kokku 400 tonni kodumaiseid sügisõunu. [Foto].

[2015, detsember 12].

http://www.felix.ee/?op=body&id=29&art=36

Kuuskemaa, J. (Autor). (2011). Vana Tallinn: Kuritöö ja karistus vanas Tallinnas.

https://www.google.com/culturalinstitute/asset-viewer/children%E2%80%99s-games/CQEeZWQPOI2Yjg?hl=en

https://www.google.com/culturalinstitute/asset-viewer/children%E2%80%99s-games/CQEeZWQPOI2Yjg?hl=en

http://www.historyonthenet.com/blog/most-painful-medical-treatments

http://www.histrodamus.ee/

http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=76

http://www.postimees.ee/1484857/laadalised-hankisid-hansavarustust-ka-interneti%20st-ja-kaltsukauplustest

http://www.postimees.ee/1484857/laadalised-hankisid-hansavarustust-ka-interneti%20st-ja-kaltsukauplustest

http://blog.iidadesign.eu/kangastelgede-liigid-valik/maateljed/

https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-373-balthasar-russow

http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=469

http://www.felix.ee/?op=body&id=29&art=36

99

[Helifail]. Tallinn: Klassikaraadio. [2015, detsember 12].

https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-kuritoo-ja-karistus-vanas-tallinnas/same-series

Kuuskemaa, J. (Autor). (2011). Vana Tallinn: Kuritegelik vana Tallinn. [Helifail]. Tallinn:

Klassikaraadio. [2015, detsember 12].

https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-kuritegelik-vana-tallinn/same-series

Kuuskemaa, J. (Autor). (2012). Vana Tallinn: Bernt Notke maalist "Surmatants".

[Helifail]. Tallinn: Klassikaraadio. [2015, detsember 12].

https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-bernt-notke-maalist-surmatants

Leimus, I & Kriivan, P. (Esinejad). (2005). Eesti lugu: 47. Mündilugu. [Helifail]. Tallinn:

Eesti Raadio. [2015, detsember 12].

https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-47-mundilugu

Leimus, I & Kriivan, P. (Esinejad). (2007). Eesti lugu: 120. Raha keskajal. [Helifail].

Tallinn: Eesti Raadio. [2015, detsember 12].

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=777661

Leimus, I. (2013). Kiek in de Kök. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://et.wikipedia.org/wiki/Kiek_in_de_K%C3%B6k#/media/File:Kiek_in_de_K%C

3%B6k1_2013.jpg

Leimus, I. Roio, M. Sarv, K. (2013). Vett pidavad allikad: haruldane leid Tallinna lahe

põhjast. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://detektorist.pro-forums.com/sutra84725.php

Loiri-Pagar. (s.a.). Mägironija leib. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.loiripagar.ee/tooted/leivad-ja-saiad/

Looduspere. (s.a.). Vürtsid annavad tervist ja sooja. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.looduspere.ee/blogi/vurtsid-annavad-tervist-ja-sooja/

Luminarium. (2010). Images related to Medieval English drama. [2015, detsember 12].

https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-kuritoo-ja-karistus-vanas-tallinnas/same-series

https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-kuritegelik-vana-tallinn/same-series

https://arhiiv.err.ee/vaata/vana-tallinn-bernt-notke-maalist-surmatants

https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-47-mundilugu

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=777661

https://et.wikipedia.org/wiki/Kiek_in_de_K%C3%B6k#/media/File:Kiek_in_de_K%C3%B6k1_2013.jpg

https://et.wikipedia.org/wiki/Kiek_in_de_K%C3%B6k#/media/File:Kiek_in_de_K%C3%B6k1_2013.jpg

http://detektorist.pro-forums.com/sutra84725.php

http://www.loiripagar.ee/tooted/leivad-ja-saiad/

http://www.looduspere.ee/blogi/vurtsid-annavad-tervist-ja-sooja/

100

http://www.luminarium.org/encyclopedia/medplaypics.htm

Mandel, M. (1995). Kuritöö ja karistus keskajal: Leid Tallinnast. [2015, detsember 12].

http://archive.is/OQH9#selection-469.158-469.165

Miksike. (s.a.). Nõiaprotsessid. [2015, detsember 12].

http://miksike.ee/docs/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-16-1.htm

Miksike. (s.a.). Veskimäng. [2015, detsember 12].

http://miksike.ee/docs/elehed/3klass/4rahva/3-4-8-2.htm

My Free Textures. (2014). Free Old Paper Textures and Parchment Paper Backgrounds.

[Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.myfreetextures.com/45-free-old-paper-textures-and-parchment-paper-

backgrounds/

Niguliste. (s.a.). Kunstikogu. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://nigulistemuuseum.ekm.ee/kunstikogu/

Niguliste. (s.a.). Niguliste kiriku peaaltar. [2015, detsember 12].

http://www.rodeniguliste.ee/static/rode/index.html

Numismaatika. (2015). Liivimaa mündid. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.coins.ee/liivimaa-mundid-3-tk

Nõgisto, J. (Režissöör). (1989). Näite mäng: Keskaja teater, liturgiline draama. [Film].


https://arhiiv.err.ee/vaata/naite-mang-keskaja-teater-liturgiline-draama

Puhkus Eestis. (s.a.).Vaatamisväärsused Eestis: Neitsitorn. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1035

Põltsam, I. (2002). Eesti ala linnaelanike rõivastus 14. sajandi teisest poolest 16. sajandi

keskpaigani. Tuna, 2. [2015, detsember 12].

http://www.luminarium.org/encyclopedia/medplaypics.htm

http://archive.is/OQH9#selection-469.158-469.165

http://miksike.ee/docs/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-16-1.htm

http://miksike.ee/docs/elehed/3klass/4rahva/3-4-8-2.htm

http://www.myfreetextures.com/45-free-old-paper-textures-and-parchment-paper-backgrounds/

http://www.myfreetextures.com/45-free-old-paper-textures-and-parchment-paper-backgrounds/

http://nigulistemuuseum.ekm.ee/kunstikogu/

http://www.rodeniguliste.ee/static/rode/index.html

http://www.coins.ee/liivimaa-mundid-3-tk

https://arhiiv.err.ee/vaata/naite-mang-keskaja-teater-liturgiline-draama

http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1035

101

http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PoltsamInna_Eesti_ala_TUNA200

2_2.pdf

Põllumaa, U. (1979). Karuäke, Mägjärv, Kesk-Vepsa. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.folklore.ee/tagused/nr4/pics/kr6.htm

Santa Maria. (2011). Porgand ja kartul. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.santamaria.ee/uudised/aid-2985/Porgand-ja-kartul

Selteret. (s.a.). Küüslauk. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://www.google.ee/search?noj=1&tbm=isch&sa=1&q=k%C3%BC%C3%BCslauk

&oq=k%C3%BC%C3%BCslauk&gs_l=img.3..0j0i5i30j0i24l8.4223.6660.0.6928.13.1

0.1.0.0.0.133.585.8j1.9.0....0...1c.1.64.img..4.9.535.ocNx25GXkRU#imgrc=7P9a2jk_

keUf_M%3A

Simon, S. (2008). Karja Katariina kirik, seinamaalide fragmendid. 13. sajandi lõpp või

14. sajandi algus. Kultuurimälestiste riiklik register. [Foto]. [2015, jaanuar 18].

http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6235

Zecchinato, L, S. (2009). Pika jala väravatorn, 2009. aastal, vaade Pikalt tänavalt. [Foto].


https://et.wikipedia.org/wiki/Pika_jala_v%C3%A4ravatorn#/media/File:Pika_jala_v%

C3%A4ravatorn,_2009.jpg

Tallinna Ülikool. Ajaloo Instituut. Keskaja Keskus. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://www.tlu.ee/et/ajaloo-instituut/keskaja-keskus/Logo

Tapa Muuseum. (2015). Sirp 20. sajandi algusest. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.tapamuuseum.ee/lehed/arhiiv/talu/index.html

Tšubrik, A. (s.a.). Paks Margareeta torn ja Suur Rannavärav. [Foto]. [2015, detsember

12].

http://www.roerich.ee/photos/show.php?id=43&l=est

http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PoltsamInna_Eesti_ala_TUNA2002_2.pdf

http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PoltsamInna_Eesti_ala_TUNA2002_2.pdf

http://www.folklore.ee/tagused/nr4/pics/kr6.htm

http://www.santamaria.ee/uudised/aid-2985/Porgand-ja-kartul

https://www.google.ee/search?noj=1&tbm=isch&sa=1&q=k%C3%BC%C3%BCslauk&oq=k%C3%BC%C3%BCslauk&gs_l=img.3..0j0i5i30j0i24l8.4223.6660.0.6928.13.10.1.0.0.0.133.585.8j1.9.0....0...1c.1.64.img..4.9.535.ocNx25GXkRU#imgrc=7P9a2jk_keUf_M%3A




http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6235

https://et.wikipedia.org/wiki/Pika_jala_v%C3%A4ravatorn#/media/File:Pika_jala_v%C3%A4ravatorn,_2009.jpg

https://et.wikipedia.org/wiki/Pika_jala_v%C3%A4ravatorn#/media/File:Pika_jala_v%C3%A4ravatorn,_2009.jpg

https://www.tlu.ee/et/ajaloo-instituut/keskaja-keskus/Logo

http://www.tapamuuseum.ee/lehed/arhiiv/talu/index.html


102

Tšubrik, A. (s.a.). Suur Rannavärav: Tallinna vapp. [Foto]. [2015, detsember 12].


Turundusweb. (s.a.). Turundusweb.ee. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.turundusweb.ee/?p=197

Virumaa Muuseumid. (s.a.). Rakvere Linnus. [Virtuaaltuur]. Virtuaal Stuudio. [2015,

detsember 12].

http://www.svm.ee/virtuaaltuurid/rakvere/

Vuks, T. (s.a.). 14. sajandi naiste rõivastus. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/14sajandi_naiste_rivastus.html

Wikimedia. (2012). Tallinna Toom-Rüütli tänav. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tallinn_Toom-R%C3%BC%C3%Bctli

_t%C3%A4nav.JPG

Wikimedia. (2012). Pieter Bruegel the Elder-Children`s Games. [Foto]. [2015, detsember

12].

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pieter_Bruegel_the_Elder_-_Children%E

2%80%99s_Games_-_Google_Art_Project.jpg

Wikimedia. (2015). Lühike jalg. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:L%C3%BChike_jalg#/media/File:L%

C3%BChike_jalg_009.jpg

Wikipeedia. (2015). Tallitorni lähivaade. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://et.wikipedia.org/wiki/Tallitorn

Wikipeedia. (2011). Saunatorn 2011. aasta suvel, vaade Gustav Adolfi Gümnaasiumi

poolt. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://et.wikipedia.org/wiki/Saunatorn

Wikipedia. (2015). Michael Sittow. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Sittow


http://www.turundusweb.ee/?p=197

http://www.svm.ee/virtuaaltuurid/rakvere/

http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/14sajandi_naiste_rivastus.html

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tallinn_Toom-R%C3%BC%C3%Bctli%20_t%C3%A4nav.JPG

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tallinn_Toom-R%C3%BC%C3%Bctli%20_t%C3%A4nav.JPG

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pieter_Bruegel_the_Elder_-_Children%25E%20%0d2%80%99s_Games_-_Google_Art_Project.jpg

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pieter_Bruegel_the_Elder_-_Children%25E%20%0d2%80%99s_Games_-_Google_Art_Project.jpg

https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:L%C3%BChike_jalg#/media/File:L%C3%BChike_jalg_009.jpg

https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:L%C3%BChike_jalg#/media/File:L%C3%BChike_jalg_009.jpg

https://et.wikipedia.org/wiki/Tallitorn

https://et.wikipedia.org/wiki/Saunatorn

https://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Sittow

103

Wikipedia. (2015). An author portrait of Jean Miélot writing his compilation of the Miracles

of Our Lady, one of his many popular works. [Foto]. [2015, detsember 12].

https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_books#/media/File:Escribano.jpg

Wiru vili. (s.a.). Hernes. [Foto]. [2015, detsember 12].

http://wiruvili.ee/hernes/

Youtube. (2012). Hermen Rode kappaltar. [Film]. Kultuurimeeter. [2015, aprill 10].


Youtube. (2013). Verekivi-Tallinn Film (1972). [Film]. [2015, aprill 10].

https://www.youtube.com/watch?v=nh6vMR8efA8

3D vanalinn. (s.a.). Virtuaalne Tallinna vanalinn. [2015, november 12].

http://3d.tallinn.ee/

https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_books#/media/File:Escribano.jpg

http://wiruvili.ee/hernes/


https://www.youtube.com/watch?v=nh6vMR8efA8

http://3d.tallinn.ee/

Documents

LISAÕPPEMATERJAL 7. KLASSILE: EESTI KESKAJAL