1

Infoleht

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni õigsuse ja täielikkuse eest, ega ka tagajärgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa võib tuua.

AFGANISTAN

2

Infoleht

SISUKORD

SISUKORD 2I. ÜLDTEAVET 3 1. Sissejuhatus 3 2. Valitsus 4 3. Administratiivne jaotus 4 4. Infrastruktuur ja ühistransport 5 5. Telekommunikatsioonid, postiteenused ja meedia 6 6. Energeetika, elekter 6 7. Veevarud, liigkuivus 7II. MAJANDUS JA TÖÖHÕIVE 7 1. Üldist teavet 7 2. Tööjõud 8 3. Majandustegevus 9 4. Töötasu ja tulumaks 9 5. Töötus ja töötute abistamine 10 6. Pangandussüsteem ja juurdepääs väikelaenudele 10 7. Äriettevõtte asutamine 12 8. Toll 12III. ELUASEMED 12 1. Eluasemete hinnad 13IV. TERVISHOID 14 1. Üldteavet 14 2. Inimressursid meditsiinis 15 3. Tervishoid ja haridus 15 4. Teavet tagasipöördujaile 15V. HARIDUS 15 1. Üldteavet 15 2. Rakenduslik haridus 16 3. Tagasipöördujad 17VI. MEELESPEA TAGASIPÖÖRDUJALE 17VII. RAHVUSAVAHELISED ORGANISATSIOONID JA MTÜ-d 17VIII. KASULIKKE VIITEID 23

3

Infoleht

Afganistan kujutas endast puhverriiki Suurbritannia ja Vene impeeriumide vahel senikaua, kuni vabanes 1919. aastal Briti kontrolli alt. Demokraatia lühike katseaeg lõppes 1973. a riigipöördega ja 1978. a kommunistliku vastupöördega. 1979. a tungisid sisse Nõukogude väed, et toetada Afganistani vankuvat kommunistlikku režiimi. See sissetung käivitas pika ja purustava sõja. NSV Liidu väed tõmbusid 1989. a rahvusvaheliselt toetatud kommunismivastaste mudžahiidide lakkamatu surve all NSV Liitu tagasi.

Taleban tõusis võimule üheksakümnendate aastate keskel vastukaaluna anarhiale ja sõjapealikute võimutsemisele, mis oli pärast Nõukogude vägede tagasitõmbumist maad võtnud. Paljud taliibid olid saanud hariduse Pakistani medresedes (islami usukoolides) ja olid pärit peamiselt lõunapoolsetest puštukeelsetest küladest. Aastal 1994 oli Talebanil juba küllalt jõudu, et vallutada kohaliku sõjapealiku võimu alt Kandahari linn ja liikuda sealt edasi, laiendades oma mõjuvõimu kõikjal Afganistanis. Kabul vallutati 1996. a septembris. 1998. a lõpuks oli Taleban hõivanud umbes 90% kogu maast. Vastasrinde kätte jäi peamiselt vaid tadžikikeelne nurgake maa kirdeosas ja Panishiri org. Taleban kavatses igal pool Afganistanis kehtestada äärmuslikult meelestatud islami, mis põhineb puštu hõimude külakogukondlikul elukorraldusel. Selle saavutamise nimel rikuti massiliselt inimõigusi, iseäranis naiste ja neidude õigusi. Ka kohtles Taleban metsiku julmusega rahvusvähemusi, eriti šiiitlikku hesaari (hazara) rahvast ning tappis relvastamata inimesi, kusjuures need hirmuteod on ametkondade poolt hästi dokumenteeritud. Aastal 2001 alustati ründeid Afganistani islamieelse mineviku reliikviate vastu. Nende rünnete käigus hävitas Taleban kaks hiiglaslikku Buddha kuju, mille näojooned olid uuristatud kaljuseinale Bamiyani linna lähistel.

Pärast 11. septembril 2001.a toimunud terrorirünnakuid New Yorgis ja Washingtonis kukutas USA ühisaktsiooni käigus koos liitlasvägede ja Talebani-vastase Põhjaliiduga võimult Osama bin Ladenit varjava Talebani. ÜRO eestvõttel korraldatud Bonni konverents pani 2001 aastal aluse poliitilise taastamise protsessile, mille käigus võeti vastu ka uus põhiseadus, 2004. a valiti president ja 2005. a Rahvuskogu. 2004. a detsembris sai Hamid Karzaist Afganistani esimene demokraatlikult valitud president ja Rahvuskogu pühitseti ametisse järgmise aasta detsembris. Karzai valiti novembris 2009 teistkordselt ametisse.

I. ÜLDTEAVET1. Sissejuhatus

• Rahvaarv:29 121 286 – märkus: tegemist on olulise ümberarvestusega, eelmise hinnangu kohaselt oli rahvaarv 33 609 937. See arv põhineb Afganistani viimase, 1979. aasta rahvaloenduse andmetel; uus Afganistani rahvaloendus peaks plaani kohaselt aset leidma aastal 2010 (eeldatavalt juulikuus)

• Pindala:652 090 km²• Pealinn:Kabul• Riigipea: Afganistani Islamivabariigi President Hamid Karzai (7. detsembrist

2004);• SKT/elanikukohta:(2010 aastal eeldatavalt) 572 USA dollarit • Usundid:sunniidid 80%, šiiidid 19%, teised 1%• Riigikeeled:dari (riigikeel) 50% ja puštu (riigikeel) 35% • Teised keeled: turgi keeled (peamiselt usbeki ja türkmeeni) 11%, 30 väikekeelt

(peamiselt belutši ja pašai) 4%, rohkesti kakskeelsust• Rahvad: puštud 42%, tadžikid 27%, hazarad 9%, usbekid 9%, aimakid 4%,

türkmeenid 3%, belutšid 2%, teised 4%• Eeldataveluiga:meestel 44,45 aastat, naistel 44,87 aastat (2010.a hinnang) • Rahaühik:afghanid (AFA); 1.00 USA dollar = 44.62 AFA (2010)• Riikliku iseseisvusekehtestamisepäev jariigipüha:19. august 1919 (lõppes

Ühendatud Kuningriigi kontroll Afganistani välispoliitika üle)

4

Infoleht

Hoolimata saavutustest stabiilse keskvalitsuse ülesehitamisel on taaselustunud Taleban ja jätkuvad ebastabiilsused provintsides – iseäranis riigi lõuna- ja idaosas – Afganistani valitsusele tõsiseks väljakutseteks.

2.Valitsus

Valitsuse autoriteet kasvab praegu, kuigi tema võime luua vajalikke sotsiaalseid teenuseid sõltub ikka veel suurel määral rahvusvahelistest annetustest. Oma panuse on andnud üle neljakümne riigi, kes kõik võtavad osa Vabaduse Säilitamise Operatsioonist (Operation Enduring Freedom) ja NATO poolt juhitud Rahvusvahelistest Turva-abi Jõududest (International Security Assisting Force, ISAF). Kasvuteel on ka Afganistani valitsuse enda võimekus kindlustada riigipiire ja hoida riigis sisemist korda. Jaanuaris 2010 kuulus Afganistani Rahvuslike Turvajõudude (Afghan National Security Forces – ANSF) koosseisu 107 000 Rahvusarmee (Afghan National Army, ANA) sõdurit, lisaks on veel väljaõppe saanud üle 99 000 politseiniku, kelle hulka kuuluvad ka piiripolitsei ja tsiviilkorra valvurid. Sõjaväe ja politsei ümberkujundamine ja nende väljaõppe korraldamine on ulatuslik ja kauakestev protsess. USA teeb koostööd NATO ja oma rahvusvaheliste partneritega, et Afganistani Rahvuslikke Turvajõude edasi arendada. ANSFi väljaõpe ja varustamine püsib kindlal kasvukursil, et 2010. a oktoobriks jõuda 134 000 ANA sõdurini ja 109 000 Afganistani Rahvusliku Politsei (Afghan National Police - ANP) politseinikuni.

Afganistani Islamivabariigi president Hamid Karzai (võimul 7. detsembrist 2004) on ühtlasi nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene asepresident on Mohammad Fahim Khan (19. novembrist 2009); teine asepresident on Abdul Karim Khalili (7. detsembrist 2004). President ja kaks asepresidenti valitakse otsehääletuse teel viieks aastaks (neid võidakse valida ka teiseks valitsemisperioodiks). Kui ükski kandidaat ei saa esimesel hääletusvoorul üle 50% häältest, pääsevad kaks enim hääli kogunud kandidaati edasi teise vooru. Presidenti saab valida vaid kaheks valitsemisperioodiks. Viimased valimised toimusid 20. augustil 2009 (järgmised toimuvad aastal 2014). Valitsuskabinetti kuulub 25 ministrit. Ministrid määrab president ja kinnitab Rahvuskogu.

Kahekojaline Rahvuskogu koosneb Meshrano Jirgast ehk Vanematekojast (see koda on 102-liikmeline, kolmandik liikmetest valitakse provintside volikogude poolt neljaks aastaks, teine kolmandik valitakse kohalike piirkondlike volikogude poolt kolmeks aastaks ja kolmas kolmandik määratakse presidendi poolt viieks aastaks) ja Wolesi Jirgast ehk Rahvakojast (milles ei tohi olla üle 249 liikme; kõik selle koja liikmed valitakse otsevalimise teel viieks aastaks).

Põhiseaduse (ratifitseeritud jaanuaris 2004) kohaselt on loodud üheksaliikmeline Stera Mahkama ehk Ülemkohus (selle üheksa kohtunikku määratakse kümneks aastaks tööle presidendi poolt ja kinnitatakse Wolesi Jirga poolt). Ülemkohtule alluvad Kõrged Kohtud (High Courts) ja Appellatsioonikohtud (Appeals Courts). Eraldiseisev Afganistani Sõltumatu Inimõiguste Komisjon (Afghan Independent Human Rights Commission), mis asutati Bonni lepingu kohaselt, tegeleb inimõiguste jämedate rikkumiste ja sõjakuritegude tuvastamisega.

Õigussüsteem põhineb tsiviilseaduste ja šariaadiseaduste segul, Afganistan ei ole ühinenud Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) seadusandluse kohustustuslike normatiividega.

3.Administratiivnejaotus

Afganistanis on 34 provintsi. Iga provints jaguneb väikesteks piirkondadeks. On olemas umbes 364 piirkonda, kuid see arv kõigub. Riigis on umbkaudu 153 kohalikku omavalitsust. Ametiasutused provintsi tasandil vastutavad põhiteenuste kättesaadavuse

5

Infoleht

eest võtmesektorites (tervishoid, haridus). Provintside esitab kubernerid enamasti Kohaliku Valitsuse Direktoraat (Directorate of Local Governance) ja määrab ametisse president. 22. märtsil 2010 kiitis Afganistani valitsus heaks programmilise dokumendi “Poliitika Provintside ja Piirkondade Haldamise Alal” (Sub National Governance Policy). Kui see poliitiline strateegia jõustub, saavad selgemaks kohaliku halduse juhtkujude rollid, vastutusalad ja omavahelised suhted, suureneb kuberneride ja provintsi volikogude osatähtsus, täiustatakse provintside eelarvepoliitikat. Võimalik, et pärast selle uue strateegia jõustumist kohustatakse ametnikke oma tegevusest avalikult aru andma. Kõik need sammud tõhustaksid märkimisväärselt kohalikku halduspoliitikat.

4.Infrastruktuurjaühistransport

Toimiv transpordivõrk on majanduskasvu tähtis tegur. Teed ühendavad talunikke turuga, võimaldavad ligipääsu tervishoiuasutustele ja hõlbustavad piirkonniti kaubandust. Eeliskorras on arendatud teedeehitust. On renoveeritud enam kui 1500 km maanteid. Ligi poole sellest moodustab Ringtee, riigi peamine ühendussoon, mis ühendab Kabuli ja Kandahari Herati ning Mazar-e-Sharifi ja Kunduziga riigi põhjaosas. Maanteede kogupikkus on 42 150 km, sellest on sillutatud teid 12 350 km. Afganistanis puudub raudteeliiklus. Amudarja jõel, mis moodustab osaliselt Afganistani piiri Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga, käib laevaliiklus. Shirkan Bandari jõesild on avanud eluliselt tähtsa kaubatee Afganistani ja Tadžikistani vahel.

• Liiklusteedel

Afganistanile on India, Jaapan ja Iraan kinkinud linnaliini busse (u 600 bussi), mis kõik on Kabulis ka käigus. Linnaliini bussi pilet maksab keskmiselt umbes 5 AFAt. Liiklusvahendeid on ka erakompaniidel, kuid nende piletihinnad on bussiliinidega võrreldes kõrgemad. Kabulis on rohkesti taksosid, kus sõit sõltuvalt vahemaast maksab 1–2 USA dollarit (linnast väljasõit maksab rohkem). Reisimine erataksoga võib maksta 20 AFAt peatuse kohta

Provintside vaheliste reisipiletite hindsõltub sihtpunktist ja vahemaast, näiteks:Kabul–Herat – 1200 AFAtKabul–Mazar-e-Sharif – 900 AFAtKabul–Kandahar – 700 AFAtKabul–Bamyan – 800 AFAtKabul–Jalalabad – 450 AFAtKabul–Kunduz – 800 AFAtKabul–Maimana – 1200 AFAt

Mazar-e-Sharifi riiklikud linnabussiliinid ulatuvad äärelinnadesse ja maksavad umbes 2–5 AFAt. Kõrgema hinna eest võimaldatakse ka erabussi ja eratakso teenust.Heratis on liiklus korraldatud samas laadis.Lõunapiirkond: Kandahar on ainus paik lõunas, kus pakutakse taksoteenust. Bussisõit Kandaharist Kabulisse maksab 700 AFAt. Lõunaprovintside vahel sellinne teenus puudub, kuna eraliiklusvahendid on ainsaks võimaluseks (piletihind sõltub liiklusvahendi liigist või suurusest ja sellest, missuguse sihtpunktiga on tegemist).

• Õhuliiklus

Lennukompaniid Ariana Afghan Airlines, Pamir Airways, Kam Air ja Safi Airways pakuvad rahvusvahelist lennuteenust Dehlisse, Dubaisse, Ankarasse, Istanbuli, Frankfurti, Moskvasse jm. Pamir Airways pakub riigisiseseid lende Chaghcharani, Farahisse, Faizabadi, Heratisse, Kandahari ja Zaranjisse. Ühe otsa pilet Kabulist Heratisse maksab 4000 AFAt (85 USA dollarit) ja Kabulist Kandahari samuti 4000 AFAt (85 USA dollarit).

6

Infoleht

5.Telekommunikatsioonid,postiteenusedjameedia

• Telekommunikatsioonid

Telefonivõrgu maaliinidel on Afganistanis piiratud ulatus; Afgaanid kasutavad üha enam mobiiltelefone. Afganistani suunakood on +93; mitmesugused ViaSati programmid pakuvad alates 2009. aastast rahvusvahelisi ja siseriiklikke pakette. Valitsus on riigi uuendamise eesmärgiks võtnud telekommunikatsioonide arengu, mis loob sobiva turukeskkonna erainvesteeringute hoogustumiseks.

Sidevõrkude ja Teabetehnoloogia Ministeerium (Ministry of Communication and Information Technology) on teinud terve rea algatusi, et võimaldada sideteenust provintsidele, piirkondadele, suurematele ja väiksematele linnadele, asulatele ja küladele. Afganistani Rahvusliku Arengu Strateegia (Afghanistan National Development Strategy, ANDS) sihtmärkide saavutamiseks on enam kui 256 linna, piirkonda ja muud asustatud ala kaetud sideteenuste võrguga. Üle 80 protsendile afgaanidest on mobiiltelefon kättesaadav. Riiklikud sideteenused pakuvad tööd 60 000 afgaanile. Kümme tuhat inimest töötab viies suures sideteenuste erafirmas, kaheksateist tuhat inimest töötab Interneti serverisüsteemides ja sajad keskmise suurusega või väikestes kommunikatsioonikompaniides. Veel 50 000 inimest on kaude tööle rakendatud lepingupartnerite, tarnijate või teiste asjaosalistena. Afganistani sidetehnoloogia on viimastel aastatel kiiresti edasi arenenud. Seal on mitmekesine valik Interneti ja sideteenuste kompaniisid nagu Afghan Telecom, Afghan Wireless, MTN ja Etisalat. Üha enam on Internetiühendus kättesaadav linnades populaarseks saanud Internetikohvikutes. 2010. a juunikuus oli riigis 1 000 000 interneti kasutajat.

• Postiteenused

Postiteenistus tegutseb kõigis Afganistani suurtes linnades. FedEx, DHL, TNT ja Bakhtar – need on riigi peamised saadetiste kättetoimetamise kompaniid.

• Meedia

Afganistan on muutunud riigist, kus vaid vähestel oli juurdepääs televisioonile ja raadiole, riigiks, kus mõlemad on üle kogu riigi kättesaadavad. Varem võis meediakanali omanik olla vaid riik. Tänapäeva Afganistanis on lai valik sõltumatuid meediavõrgustikke. Üle kogu riigi on ridamisi raadiojaamu, teiste hulgas on olemas ka sõltumatud naiste raadiojaamad. Nii raadio- ja telejaamad kui ka väljaanded paberkandjal kuuluvad laiale omanike ringile – riigivalitsuse, provintside poliitiliste ja sõjaväeliste võimukandjate ning kohalike eraomanike kõrval on ka välismaiseid ja valitsusväliseid sponsoreid. Ajalehed peegeldavad ringhäälingust paremini kohalikke arenguid, kuigi ajakirjandusvabaduse eest võitlev rühmitus “Piirideta Reporterid” süüdistab meediat “valitsuse käpa all” olemises.

6.Energeetika,elekter

Afganistani jõujaamad vajavad mahukaid investeeringuid tulenevalt sõja otsestest tagajärgedest, vähesest hooldusest kui ka varuosade ja aparatuuri vargusest. Ainult 7% riigi elanikkonnast on elektriga varustatud. Lisaks probleemidele generaatoritega on Afganistanil väga piiratud võimalused energia ülekandmise ja jaotamisega. Afganistanis puudub riiklik energiavõrk, millest tulenevalt toimivad energia generaatorid sageli omaette toimivates keskustes. Afganistan toob üha suuremal määral elektrienergiat sisse Usbekistanist, Tadžikistanist ja eriti Türkmenistanist (viimane neist varustab laialdasi maa-alasid Afganistani lääneosas). Maailmapank ja teised organisatsioonid on taganud

7

Infoleht

märkismisväärse rahalise toetuse Afganistanile, et aidata riigil välja arendada ühine elektrienergia süsteem. Aasia Arenduspanga ja India valitsuse abil hakkas jaanuaris 2009 elektrienergia äsja rajatud ülekandeliini pidi naaberriigist Kabuli liikuma. Esimest korda enam kui ühe sugupõlve pikkuse aja jooksul hakkas suurem osa pealinna neljast miljonist inimesest elektrienergia hüvesid nautima. Aga enamik linnadest on endiselt veel ilma elektrita. Külades katab enamasti üks generaator terve kogukonna vajadused. Iga pere teeb rahalise panuse vastavalt oma eeldatavale tarbimisele. Kesksed piirkonnad on lülitatud linna energiavõrku, elektrit hakatakse tavaliselt andma pärast pimenemist ja voolu jätkub vaid mõneks tunniks. Talvel võib ette tulla olukordi, näiteks võidakse vool kolmeks ööpäevaks ära võtta, sest Kabuli varustamine elektriga sõltub tammide hüdroenergiast, aga veetase on talviti väga madal. Elektri peale kulub Kabuli tarbijal sõltuvalt kulutatud kilovattide määrast umbes 500–2000 AFAt kuus. Väikegeneraatorite ja gaasiküttega töötavate elektrisüsteemide kasutamine on laialt levinud, aga see toob tarbijale kaasa lisakulusid.Suuremal osal Mazari linna elanikest on juurdepääs elektrienergiale olemas, seda linna varustatakse Usbekistanist. On paigaldatud elektrimõõtjad, üle kuu tuleb maksta elektriarveid. Suurem osa Herati majapidamistest on elektriga varustaatud. Heratit varustatakse elektriga Türkmenistanist ja Iraanist. Alljärgnev tabel näitab, kui suurt kilovatihinda peab perekond maksma:

Tarbija Ühe KW hind AFAdesPere, kes kulutab 0-300 KW 1.5Pere, kes kulutab 301-700 KW 4Pere, kes kulutab 701 ja enam KW 6

6.Veevarud,liigkuivus

Põua-aastad, relvakonflikt ja oskamatu majandamine on tõsiselt kahjustanud Afganistani veeressursse. Enamikul afgaanidest puudub juurdepääs puhtale veele, mida oleks piisavalt põhivajaduste rahuldamiseks. Veeressursside olukord seab Afganistani hirmuäratava väljakutse ette, sest peaaegu olematu veevarustuse süsteem ei suuda rahuldada vajadusi ei majapidamisvee, niisutussüsteemide ega hüdroenergia järele. Kõlbliku joogivee keskmine vajadus on Afganistanis kaetud ainult 24% ulatuses, kusjuures ainult 12% peredest on varustatud sanitaarsõlme ja kanalisatsiooniga. Kuna elanikkonnal pole enamasti juurdepääsu puhtale veele, kuulub Afganistan veega levivate haiguste all enim kannatavate maade hulka maailmas. Need haigused on tihtilugu ka üheks peamiseks laste surma põhjuseks. Kuna vesi on Afganistani jaoks äärmiselt väärtuslik riiklik loodusvara, siis peetakse siin veevarude valvamist ja turvamist eluliselt tähtsaks ülesandeks, millega tegeleb nii rahvas kui ka riigi valitsus. Liigkuivuse tõttu on Afganistani põhjavee tase alati liiga madal ja seetõttu ähvardavad seda säärased reostusallikad nagu tanklate bensiin ja diiselkütus, aga ka pestitsiidide ja keemiliste väetiste liigne või väär tarvitamine. Mitmed agentuurid, sealhulgas IOM, on pakkunud igal pool Afganistanis oma abi kaevude kaevamisel, et leevendada pakilist veepuudust. Kuid riigis puudub veemajandust reguleeriv ja kooskõlastav ametkond. Ja sügavamate kaevude kaevamisel juhtub tihtilugu, et tänu pinnalähedaste allikate esinemisele saavutatakse kaevamistööde käigus soovitule hoopis vastupidine efekt: kogu vesi voolab ära hoopis mõne teise piirkonna kaevu.

II. MAJANDUS JA TÖÖHÕIVE1.Üldistteavet

Afganistani majandus toibub aastakümneid kestnud sõjast. Alates Talebani režiimi kokkuvarisemisest aastal 2001 on maa majandus märkimisväärselt arenenud. Suurt osa selles on etendanud rahvusvaheline abi, põllumajanduse taastumine ja teenuste areng.

8

Infoleht

Põllumajanduse taastumiseks on andnud tugeva tõuke ulatuslikud vihmasajud, mis on võrreldes eelmiste aastatega nisusaaki kahekordistanud. Ka maavarade kaevandamine on teinud edukäiku, aga tööstuse kasv on ikka jälle takerdunud madala tootlikkuse ja ehitussektori alaarengu taha. Vaatamata mõnel viimasel aastal tehtud edusammudele on Afganistan jäänud ülimalt vaeseks, ligipääsmatuks ja välisabist, põllumajandusest ning naabermaadega kaubavahetusest äärmiselt sõltuvaks riigiks. Suurem osa elanikkonnast kannatab eluaseme, puhta vee, elektri, arstiabi ja töö puudumise all. Afganistani majandust iseloomustab töötuse ja puuduliku tööhõive kõrge tase (35% 2008.a). Kuritegevus, turvatunde puudumine, provintside kehv haldamine ja Afganistani valitsuse võimetus kehtestada seaduslikkust maa kõigis piirkondades teevad küsitavaks majanduskasvu tulevikuski. Afganistani elutase kuulub maailma kõige madalamate hulka. Aastatel 2007/2008 elas 36% elanikkonnast allpool vaesuspiiri, mis moodustab 1255 AFAt elaniku kohta kuus.

Juunis 2006 leppisid Afganistan ja Rahvusvaheline Valuutafond kokku Vaesuse Vähendamise ja Majanduskasvu Hoogustamise Programmi (Poverty Reduction and Growth Facility Program) väljatöötamises aastateks 2006–2009. Kuigi riigi julgeoleku seisukord aastal 2009 halvenes, võis Afganistan raskuste kiuste rõõmu tunda kõige soodsamate makromajanduslike olude, SKT suure kasvu (22,5%) ning hindade languse üle aastatel 2009/2010.

Kuigi rahvusvaheliselt pidevalt toetatakse Afganistani arengut, eraldades kolme doonorikonverentsi tulemusena alates 2002. aastast sellele riigile üle 57 miljardi USA dollari abiraha, on Afganistani valitsusel vaja leida vastused tervele reale väljakutsetele, nagu näiteks vähene aastatulu, vilets olukord töökohtade loomise osas, korruptsiooni kõrge tase, valitsuse puudulik võimekus ja ühiskonna kehv infrastruktuur.Inflatsioon ulatus 2009. a 30,5 protsendini.

2. Tööjõud

Tööga oli 2004. a hõivatud 15 miljonit afgaani. Nendest 78% tegutseb põllumajanduses, 5,7% tööstuses ja 15,7% teeninduse alal. • Põllumajandus

Oopiumimooni kasvatamine ja oopiumikaubandus on Afganistani põllumajanduses rahaliselt tähtsal kohal. Siiski on nii rahavood kui ka oopiumi kasvatavate põlluharijate arv jätkuvalt kahanemas, sest üha enam põllupidajaid eelistab kasvatada ja turustada teistsuguseid põllusaadusi. Turukaubanduslikul põllumajandusel on järjest olulisem osa põldu pidava elanikkonna sissetulekute kasvatamisel. Toidusaadustest kasvatatakse peamiselt maisi, riisi, otra, nisu, juurvilja, puuvilja ja pähkleid. Peamised kasvatatavad tööstustoorained on puuvill, tubakas, krapp (Rubia tinctorum), kastooroad ja suhkrupeet. Põllumajandustoodangut piirab asjaolu, et veevarustuse osas ollakse peaaegu täiesti sõltuvad talve tujukatest lumesadudest ja kevadvihmast, põldude niisutus on algelisel tasemel. Suhteliselt vähe kasutatakse põllumajanduses masinaid, keemilisi väetisi ja pestitsiide. • Kaubandusjatööstus

Afganistan on rikas loodusvarade poolest, sealhulgas loodusliku gaasi, nafta, kivisöe, vase, kroomi, talgi, barüüdi, väävli, seatina, tsingi, rauamaagi, soola ning kalliskivide ja poolkalliskivide ulatuslike lademete poolest. Kahjuks raskendavad riigi teatavate piirkondade kestev ebastabiilsus, nende kaugus keskustest ja järsud mägiteed koos väljaarendamata infrastruktuuriga ja liiklusvõrgustikuga nende ressursside kaevandamist

9

Infoleht

ja nii ongi olnud vaid vähe tõsiseid katseid neid põhjalikumalt uurida ja kasutusele võtta. Maavarade ministeerium kavatseb 2010. a edendada nafta, gaasi ja võib-olla ka rauamaagi kasutuselevõttu.

Kõige tähtsam maavara on looduslik gaas, mida hakati esimest korda torudesse pumpama 1967. a. Gaasitoodangu tipp jääb kaheksakümnendatesse aastatesse, mil looduslikku gaasi müüdi 300 miljoni USA dollari eest aastas, kusjuures 56% toodangust läks ekspordiks. Üheksakümmend protsenti sellest ekspordist läks omakorda Nõukogude Liitu, et maksta sisseveetavate kaupade eest ja tasuda võlgu. Siiski jäid pärast Nõukogude vägede väljaviimist 1989. a Afganistani naftaväljad suletuks, et kaitsta neid mudžaheedide sabotaaži eest. Gaasitootmise taastamist takistas sisepoliitiline võimuvõitlus ja traditsiooniliste kaubandussuhete katkemine, mis järgnes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele. Nüüd pingutatakse jõudu, et lisameetmena luua Ülesehitust Võimaldavad Vööndid (Reconstruction Opportunity Zones, ROZs). Need vööndid stimuleerivad inimeste rakendamist hädatarvilikele töödele alaarenenud piirkondades, kus äärmuslased peibutavad võitlusvõimelisi noormehi seadusevastastele ja ebastabiilsust tekitavatele tegudele.

3.Majandustegevus

Majanduslik aktiivsus väljendub enamasti turgudel ja laatadel, olgu siis tegemist maa- või linnapiirkonnaga, välja arvatud ehk läänepiirkond, kus majanduslikul ettevõtlusel on mobiilsem iseloom. Linnalaadad ületavad külade laatasid nii suuruse kui ka ostjate hulga poolest – mõnel juhul teenindab linnalaat lisaks veel kuutkümmend küla. Külalaadad teenindavad tavaliselt mitte enamat kui kümmet asulat. Suurem osa laada või turu ettevõtteid on pikemat aega tegutsevad ja väikesed pereärid, kus töötab keskeltläbi üks või kaks palgatöölist. Kesk- ja Põhja-Afganistani linnapiirkondades on siiski ka suuremaid ettevõtteid, nagu näiteks rõivavabrikud Kabuli linnas või gaasitööstus Jawzjani provintsis. Mõned edukad ja rohket tööjõudu nõudvad ettevõtted - näiteks puusepatöökojad ja ehitusfirmad – tõstavad tööhõivet oma piirkonnas, andes tööd peaaegu sajale palgatöölisele. Käsitöö, kaubandus ja teenindus on majandusliku ettevõtluse põhilised valdkonnad. Aga on ka üldpoode, vaibaärisid, lihunikulette, pagariärisid, toidu- ja rõivapoode. Põllumajandusega seotud ettevõtlus pakub turgudel peamiselt puu- ja köögivilja ning teraviljasaadusi. Tööstust esindavad peamiselt sõiduriistade parandustöökojad, puusepatöökojad ja rätsepaärid. Viimased on põhilised tööhõive pakkujad naistele.Linnapiirkondades on ettevõtlus mitmekesisem, eriti teenuste ja kaubanduse osas (on apteeke, mehaanikatöökodasid, rõivaärisid jms). Sääraseid ettevõtteid ei kohta kuigi tihti maapiirkondades, kus majandus põhineb ootuspäraselt põllumajandusel.Avalikud ja valitsusvälised sektorid pakuvad laialdasi tööhõive võimalusi nii provintside kui ka keskvõimu tasandil. Paljud afgaanid saavad aru, et rahvusvahelise kogukonna tuntav kohalolu peamistes kobarlinnades, iseäranis Kabulis, on neile kasulik. Rahvusvahelised organisatsioonid ja välismaised esindused pakuvad Kabulis palka, mis on keskmisest sissetulekust palju kõrgem.

4.Töötasujatulumaks

• Töötasu

Sõltuvalt töö iseloomust varieeruvad töövõtjate tulud vägagi. Kui ärijuht või oskustööline teenib 12 000 AFAt kuus, siis linnade lähistel tegutseva põllumajandustöötaja teenistus on ainult 2200 AFAt. Kui viimati nimetatud kategooria välja jätta, on linnapiirkonnas tegutsejatel tulud suuremad, eriti oskustöölistel. Äsjased uuringud näivad osutavat, et üldiselt on riigi kesk- ja põhjapiirkondades suurem sisetuleku potentsiaal.

10

Infoleht

Tuleb märkida, et parimal juhul on tegemist umbmääraste arvudega ja ärialased sissetulekud ei pruugi vastata perekonna tulutasandile. Kui kõiki piirkondi ja vanuserühmi hõlmav keskmine äritulu küünib pisut üle 5000 AFA kuus, siis ühe pere keskmine sissetulek jääb palju madalamale ega ületa 2300 AFAt kuus. Põllumajanduse ülekaal ettevõtluse kõige levinumates valdkondades toob paljudes piirkondades keskmised sissetulekunumbrid alla. Paljudel peredel on ka teisaseid sissetulekuallikaid, mis on enamasti perekondlikku laadi, näiteks toetus kodumaal või välismaal elavatelt sugulastelt, aga ka sissetulekud omaenda välismaal tehtud tööst. Laialt on levinud ka hooajaline ja suhteliselt lühiajaline ränne Pakistani ja Iraani. Sellise rändega tihti kaasnevad rahaülekanded Afganistanis olevatele pereliikmetele. Paraku on need rahaülekanded tänaseni dokumenteerimata, kuid nende mõju Afganistani majandusele peetakse arvestatavaks. Avaliku sektori ettevõtlusest saadav tulu on vaatamata töötajate suhteliselt kõrgele kvalifikatsioonile üldiselt üsna madal, ulatudes 50 USA dollarist kuni 200 USA dollarini kuus. Loodetakse, et tsiviilteenistuse reform toob kaasa muutusi tulude tasemes nii keskmises kui ka pikaajalises perspektiivis. • Tulumaks

Palga, omandi ja tulude osas kehtivad järgmised seadused:• Tulumaks juriidilistele isikutele, korporatsioonidele, piiratud vastutusega kompaniidele

ja üldistele usaldusühingutele moodustab 20% maksustatavast tulust makseaastal.• Palga tulumaksustamise kord: - Kuupalk 1 AFA kuni 12 500 AFAt maksuvaba - Kuupalk 12 501 AFAt kuni 100 000 AFAt 10% - Kuupalk üle 100 000 AFA 20%• Kui maaomanik üürib välja kinnisvara üksikisikutele, riigiasutustele, valitsusvälistele

organisatsioonidele jt, peab ta laekuvatelt summadelt 10% rendimaksu maksma. • Ärilises ettevõtluses maksustatatakse üle 100 000 AFA küündivat aastasissetulekut

kahe-, viie- ja kümneprotsendilise maksuga. 5.Töötusjatöötuteabistamine

Töötuse kohta pidevat statistikat ei tehta. Arvatakse, et mõnes piirkonnas ulatub see 45%ni, kusjuures üleriigiline keskmine on 30–35%. Töötus on suur kõigi vanuserühmade lõikes, aga 16–25-aastaste noorte hulgas on töötust mõnevõrra vähem (vaid u 25%). Hooajalisus avaldab maapiirkondades olulist mõju nii töötuse kui ka alahõivatuse tasemele, mis küünib 40 protsendini.Vaatamata töötuse nii kõrgele tasemele valitseb paljudel ettevõtluse aladel suur nõudlus oskustööliste järele. Uuringud näitavad, et ligi kaks kolmandikku kõigist äriettevõtetest vajavad lisatööjõudu. Pidevalt pingutatakse selle nimel, et rajada Tööhõive Turgutamise Keskusi (Employment Assistance Centers) kõigis 34s Afganistani provintsis. Need keskused aitaksid instiutsioonilist mõistmist tootmismajanduses ja looksid linke erasektori ja tööhõive vajaduste ühildamiseks. Samuti viiksid keskused läbi sotsiaalset ja majanduslikku nõustamist ja juhendamist, pakuksid tööhõive vallas teenuseid, mis viitavad töökoha tekkimisvõimalustele või lausa suunavad töötut tööle ja aitaksid töötul ka oskusi omandada ja õpetaksid rahaga umber käima.

6.Pangandussüsteemjajuurdepääsväikelaenudele

Enne 2003. aastat sai Afganistani pangandussektor vaevu hakkama lihtoperatsioonidega ja vorminõuetele vastav majandustegevus oli riigis minimaalne. 2003. aasta lõpul algatas Afganistani Keskpank (Da Afghanistan Bank, DAB) litsenseerimisprotsessi, et kujundada ja asutada uus kohalikul ja väliskapitalil põhinev kommertspank, millel oleks harukontoreid üle kogu riigi.

11

Infoleht

Pangaarve avamine on Afganistanis kerge. Pank võib pangaarve avamiseks küsida järgnevat: Tazkirali st. ID-kaarti või passi; kaht passipildi suurust fotot ja 1000–5000 AFAt pangaarve avamiseks. Vorminõuetele vastav rahandussektor, mis on pikka aega osutanud vaid piiratud pangateenuseid, on nüüdseks saanud lisajõudu kommertspankade ja uute teenuste näol. Keskpank (Da Afghanistan Bank - DAB) pakub hetkel veel mõningaid selliseid teenuseid, mis hakkavad tulevikus kuuluma ainult kommertspankade pädevusse. Antud teenustest loobutakse vastavalt kommertssektori pädevuse suurenemisele. Tänapäevane DAB on väljastanud pangalitsentsid üheteistkümnele pangale. Neis harupankades on kättesaadavad järgmised teenused: • rahvusvaheliste fondide ülekandmine SWIFTi (Ülemaailmsete Interbanki Fondide

Ülekandmise Ühing, Society For World Wide Interbank Funds Transfer) kaudu • siseriiklike fondide ülekanded Afganistani territooriumil • järelmaks • pangalaenulepingud ja muud kaubanduslikud teenused • säästukontod ja jooksvad arved

Rahvusvahelised ülekanded SWIFTi kaudu on olnud läbi Keskpanga kättesaadavad alates juulist 2003. Kommertspangad pakuvad rahvusvaheliste pangaülekannete võimalust pidevalt, kusjuures mõned kasutavad selleks oma vahendeid, aga teised kasutavad Keskpanga võimekust. Keskpank on võimeline pangasektori sularahanõudeid täitma kohalikus ametlikus vääringus (AFA) ja USA dollarites. Raha edastamiseks on nii üksikisikuil kui ka äriühendustel vaja omada arvet ühes Afganistani pangas. Keskpangal on tendents loobuda kommertspankadele omastest operatsioonidest, kuna kommertspangad laiendavad oma tegevust üle kogu maa. Siiski võib Keskpank praegu veel teha ülekandeid ja muid pangateenuseid provintsides üle kogu Afganistani. Raha ülekandemehhanismid, näiteks Western Union, on Afganistanis samuti laialt levinud. Afganistanis kasvab mikrolaene pakkuvate asutuste arv. Siinkohal ei olda mitmete kriteeriumiste osas veel kindlal seisukohal – peamiseks murekohaks on just rahataotlejate haavatavus ja nende projektide jätkusuutlikkus. Tagasipöördujatel ja iseäranis naisterahvastel aidatakse regulaarselt mikrolaenu skeemidest aru saada. Oluline on märkida, et mikrolaenude intressid on siiski üpris suured.

Juhtivad väikelaene pakkuvad asutused on järgmised:AKMFBehkAgaKhaniVäiketehingutePank(AgaKhanMicrofinanceBank)See on esimene väiketehingute pank Afganistani pealinnas Kabulis. Tel.: 00 93 79 321 001, E-mail: olivier.massart@akdn-afg.org. Laenud kuni 3000 USD. Teiste hulgas on sellest väiketehingute projektist kasu tagasipöördujatel, siseriiklikult ümberasustatud isikutel ja haavatavatel gruppidel. AREA ehk Rehabiliteerimise ja EnergiasäästuAfganistaniAgentuur (Agency forRehabilitationandEnergyConservationinAfghanistan)Aadress: Baghi-e Bala Road, Karte-Parvan House 35, Street B, Kabul. Tel.: 00 93 (20) 220 11 40, E-mail: areakbl@brain.net.pk. Laenud kuni 300 USA dollarit. Agentuur pakub teiste hulgas väiketehingute projekte haavavatele gruppidele, tagasipöördujatele, siseriiklikult ümberasustatud isikutele, ja iseäranis naisterahvastele.AKDN ehk Afganistani Maapiirkondade Väikelaenude Programm, BamyaniHarukontor(AfghanistanRuralMicrocreditProgramme,BamyanBranch)Aadress: Sarasyab, UNHCRi kontori kõrval, Bamyani linnas, Bamyani Harukontori juhataja: Lutfulrahman Lutfi Thuraya: tel.:0088 216 211 348 13, mobiil: 0093 (0)79 39 0800. E-mail: armp_bamyan@hotmail.com, lutfrahman_lutfi@hotmail.com. Laenud kuni 2000 USA dollarit. Panga hooldetegevus on keskendunud Kabulile ja teistele suurematele linnadele.Aga Khani pank on laiendanud oma tegevust alates aastast 2005 ka riigi kaugematesse provintsidesse.

12

Infoleht

7.Äriettevõtteasutamine

Ettevõtte tulumaks on Afganistanis 36.6 %. Protseduur väikese või keskmise suurusega eraettevõtte käivitamiseks võib Afganistanis osutuda bürokraatlikkuks. Ärilitsentsi omandamine maksab ligikaudu 200 USA dollarit. Omanik ja tema asetäitja peavad isiklikult kohale ilmuma ja allkirjad andma. Teised nõuded on järgmised: • Värviline passipilt • ID-kaardi või passi koopia • Äriettevõtte eeldatav aadress • Tõend investeerimiskapitali olemasolu kohta • Tõend ettevõtluseks vajalike seadmete ja äritegevuse kohta.

Protseduurireeglid näevad ette, et äri peab olema registreeritud Afganistani Keskäriregistris (Afghanistan Central Business Registry, ACBR), ka on vaja saada endale maksumaksja tuvastusnumber (Tax Identification Number, TIN). Registreerimismaks (umbes 500 AFAt) ja publitseerimismaks (umbes 1000 AFAt) tulevad maksta Keskpanga (DAB) harukontoris. Pärast seda tuleb Afganistani Investeerimistoe Agentuurilt (Afghanistan Investment Support Agency, AISA) omandada litsents, mis maksab u 100 USD.

8.Toll

Impordi piirangud: • Kaasavõetud pagas väärtusega alla 500 USD on tollimaksuvaba • Kaasavõetud kaubad, millest saadav võimalik tulu on ühe aasta jooksul mitmel

korral tuvastatud väiksemaks kui 5000 AFAt, on tollimaksuvabad • Sissesõitvate reisijate rõivad ja isiklikud tarbeesemed on maksuvabad • Kaupade eest väärtusega 5000–15 000 AFAt tuleb 50% tolli maksta • Kaupade eest väärtusega 15 000–25 000 AFAt tuleb 75% tolli maksta • Kauba kogus väärtusega üle 25 000 AFA loetakse kommertstarneks ja selle eest

tuleb tolli maksta vastavalt kommertstehingute tariifile

Järgmiste artiklite sissetoomine Afganistani on keelatud: • Tulirelvad, lõhkeained, pistodad • Amoraalne kirjandus • Alkohol • Salvestustega VCR kassetid ja muud mängufilmid • Videomängud ja nende osad • Kaubad kommertslikes kogustes

III. ELUASEMED

Tagasipöördujate jaoks on eluaseme leidmine kõige suurem probleem, sest kinnisvara-hinnad alluvad kõrgele inflatsioonile ja demograafiline surve Afganistani linnastunud keskustele on suur. Kõikjal valitseb puudus heas seisukorras eluasemete järele.Praegu on Kabul koduks ligi neljale miljonile inimesele. Suured inimhulgad, kes vahepeal riigist põgenesid, pöörduvad praegu koju tagasi. Üle kahe miljoni maja on sõjas hävinud või saanud sääraseid purustusi, et vajavad kapitaalremonti. Põhilised tervishoiu- ja haridusasutused lakkasid funktsioneerimast. Vastavalt uuringutele, mille viis läbi Afganistani Eluasemete ja Linnaarengu Ministeerium (Ministry for Housing and Urban Development), elab keskmiselt 2,8 perekonda ehk 18–20 inimest majas, mis on ette nähtud eluasemeks kuuele inimesele. Afganistanis on erinevad institutsioonid astunud ettevaatlikke samme, et püüda leevendada eluasemekitsikust – need püüded rajanevad eraettevõtete ehitustegevuse hoogustamisel. Linnades nagu näiteks Kabulis, Jalalabadis ja Heratis – on lähiminevikus läbi viidud laialdasi ja rohkearvulisi kinnisvara arendamise

13

Infoleht

projekte. Ometi on kontroll ehitusmahtude, hoonete kõrguse, ehituse hindade jms üle olnud vähene. Prioriteediks on olnud büroohoonete ehitamine. Afganistani pealinna Kabuli lähistel teostatav ehitusprojekt majutab juba praegu 200 inimest ja pakub edaspidi peavarju veel 1000 afgaanile. Siiski pole 8 miljonit USA dollarit nõudnud projekt veel ühendatud veevarustusega ja lisaks teeb muret see, et antud piirkond on Kabulist liiga kaugel, raskendades elanike töö leidmist.

Põgenike ja Tagasipöördujate Ministeerium (Ministry of Refugees and Repatriation) on kehtestanud maade jaotamise programmi eesmärgiga jaotada inimesest puutumata ja ülesharimata riigimaid seaduslikult tagasipöördunud isikute ja siseriiklikult ümberasustatud isikutest kaasmaalaste eluasemevajaduste rahuldamiseks.Riigimaid on siiani jagatud 29s provintsis. Ühtekokku on tegemist 300 000 maatükiga, millest 17 800 on isikutele jaotatud. Programmist osalemiseks peab tagasipöördujal olema • Tazkera (riiklik ID-kaart), mis on välja antud oma koduprovintsis • täidetud Põgenike ja Tagasipöördujate Ministeeriumi ankeet tagasipöördumisest

(Voluntary Repatriation Form, VRF) või mõni teine dokument, mis tõendaks, et ta on kodumaale naasnud või jõudnud siseriiklikust ümberasustatud isikute asumist tagasi oma algsesse ja pidevasse elukohta

• tõend selle kohta, et ta pole oma nime all ega oma abikaasa või alaealise lapse nime all registreeritud maa- või majaomanikuks Afganistanis.

Tagasipöördujad peaksid arvestama, et antud programm on veel enda algusjärgus ja antud maatükid on suhteliselt hüljatud, kuna puudub infrastruktuur.

1.Eluasemetehinnad

Maja või korteri ostmine jääb enamikule Kabuli elanikest ainult unistuseks. Lihtne kolmetoaline korter maksab nüüd umbes 30 000 USA dollarit, kuna majade hinnad algavad 50 000 USA dollarist ja ulatuvad sõltuvalt linnaosast kolme miljoni dollarini. Pealekauba on üürileandjad agarad avansina välja nõudma 12 kuu üüri. Ajutist peavarju Kabuli linnas pakuvad hotellid, mille valik on lai. Üks öö hotellis maksab vähemalt 20 USA dollarit. Ühe toa üürimine korteriomanikult kuuks ajaks maksab üle 100 USA dollari. Maja üürimiseks ei ole vajalik dokumentide näitamine; üürileping sõlmitakse kinnisvaraagentuuri vahendusel. Hotelli sisseregistreerimisel võib siiski juhtuda, et tahetakse näha riiklikku ID-kaarti või passi.

Keskmine ühe kuu üür turvalises piirkonnas:KabulTervele perekonnale eluasemeks sobiva kolmetoalise korteri üürihind on 200–500 USD kuus. Niisama suure pinna ostuhind on keskmiselt 70 000 USD. HeratTervele perekonnale eluasemeks sobiva kolmetoalise korteri keskmine üürihind on 200–250 USD kuus. Niisama suure korteri ostuhind on keskelt läbi 40 000 USD.MazarTervele perekonnale eluasemeks sobiva kolmetoalise korteri keskmine üürihind on 150–200 USD kuus. Niisama suure korteri ostuhind on keskmiselt 40 000–50 000 USD. KandaharTervele perekonnale eluasemeks sobiva kolmetoalise korteri keskmine üürihind on 130 USD. Niisama suure korteri ostuhind on umbes 23 000 USD.

Esimene Väiketehingute Pank (The First Micro Finance Bank, FMFB) vormistab eluasemelaene. Pilootprojektiga tehti algust Heratis ja Kabulis juulikuus 2008 ja see kestis 2008. a septembrikuu lõpuni. 336 kliendile maksti eluasemelaenu lepingute

14

Infoleht

alusel 21,7 miljonit AFAt. Klient tunnistatakse laenukõlbulikuks, kui tema omandiõigus on dokumentaalselt tõestatav, kui tal on olemas laenu käendajad ja kui tal on piisavat võimekust teha sissemakseid äriettevõtte või mõne muu igakuise tuluallika kaudu.

IV. TERVISHOID1.Üldteavet

Suurem osa tervishoiumeetmeid, sealhulgas esmaabiteenused, on lepingute alusel mittetulundusühingute kanda. Seda võrgustikku juhib ja inspekteerib Avaliku Tervishoiu Ministeerium (Ministry of Public Health, MOPH). MoPH tagab kõik ülejäänud tervishoiumeetmed, keskendudes eelkõige terviseseirele, olukorrale üldhinnangu andmisele ja tervishoiu põhiteenuste kättetoimetamisele mittetulundusühingute ja doonorite sisendite kaasabil.

Afganistan on üks kõige kõrgema suremusega riike maailmas: igast viiest lapsest sureb üks enne viieaastaseks saamist ja aastas sureb iga kaheksas naine rasedusega seotud tüsistuste või sünnitustraumade läbi. Nii meeste kui ka naiste eeldatav eluiga on ainult 44 aastat. Lapseootel naiste surma peapõhjuseks on sisemised verejooksud, eklampsia, postpartum infektsioon ja riskantsed abordid – kõik see oleks parema sünnitusabi ja tõhusama kiirabiteenuse korral välditav. Laste kõrge suremuse põhjuseks on peamiselt kolm haigust: äge hingamisteede nakkus, kõhulahtisus ja leetrid. Juba noores eas alguse saanud krooniline alatoitumus on viinud selleni, et palju on alakaalulisi (40%) ja kängujäänud (54%) lapsi. See on traagiline statistika, aga ometi on tehtud ka suuri edusamme. Äsjased aruanded näitavad, et 85 protsendile elanikkonnast on vähem kui tunnipikkuse teekonna järel esmatähtsad meditsiiniteenused tervishoiuasutustes kättesaadavad (68% abivajajatest läbib selle teekonna jalgsi). Aastal 2002 olid need teenused kättesaadavad vaid üheksale protsendile abivajajatest. Ajakohased tervishoiuasutused on koondunud peamiselt Kabuli ja teistesse suurematesse linnadesse.

Avaliku tervishoiu ministeerium on tööle rakendanud üle 1650 elukutselise ämmaemanda, kes hoolitsevad emakssaajate tervise eest ja pakuvad sünnitusabiteenust üle kogu Afganistani. See on aidanud vähendada imikute suremust 23%ni, igal aastal päästetakse 80000 vastsündinu elu. Laste suremus on alates 2002. aastast 26% langenud.Afganistani valitsus on koos välismaiste doonorite ja rahvusvaheliste abiosutajatega võtnud kasutusele tervishoiuprogramme, mis peaksid rahuldama elanikkonna vajadusi kiirabi järele ja tegema meditsiiniteenused kättesaadavamaks, tõstes tervishoiuasutuste juhtkonna ja kiirabis töötavate õdede-velskrite võimekust nii keskuse kui ka provintside, piirkondade ja omavalitsuste tasandil, rahuldades nõudlust kvaliteetse arstiabi järele ja suurendades selle kättesaadavust ka erasektori kaudu.Sõda, sagedane põud, kehvad hügieeniolud ja kaitsesüstimisprogrammide puudumine on viinud alatoitumuse laia levikuni ja selliste haiguste puhanguteni nagu koolera (millesse nakkutakse ebasanitaarse joogivee tõttu), malaaria, leetrid, tiisikus, tüüfus ja sooleparasiitidest põhjustatud tõved. Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon ja teised terviseasutused töötavad käsikäes MoPHiga, et neid haigusi teadvustataks ja arstiabi jõuaks kohale õigel ajal.Haiglateenust osutatakse tavaliselt naabermaades, eriti Peshawari linnas Pakistanis ja see on kättesaadav nendele afgaanidele, kes saavad endale vastavaid reisikulusid lubada. Tervishoiusüsteemi puudumise tõttu on Afganistanis ebavõrdsed võimalused meditsiiniteenuste tarbimiseks. Arstirohud on muutunud kättesaadavamaks, kuna neid on hakatud sisse vedama peamiselt Pakistanist, Indiast ja Iraanist. Arsti vastuvõtt Afganistanis maksab 150–200 AFAt, laboriuuringud ja muud proovid välja arvatud. Voodikoht erahaiglas maksab keskeltläbi 500–1500 AFAt päevas. Raskete haigusjuhtumite puhul eelistatakse minna ravile Indiasse või Pakistani.Valitsus teeb tööd selle kallal, et haiglad uuesti avataks ja püüab sel viisil tõsta üldsusele

15

Infoleht

kättesaadava tervishoiu taste. On eraldatud suuri summasid kliinikute ehitamiseks kogu riigis. Siiski tuleb teha jõupingutusi selleks, et need oleksid ka inimressursiga kaetud. Riigis valitseb otsene vajadus oskustega elukutseliste meditsiinitöötajate järele, kes oleksid võimelised osutama Afganistani elanikkonnale tõhusat arstiabi.

2.Inimressursidmedistsiinis

Väikesearvuline ent rahvusvaheline meditsiinipersonal annab arstiabi tänapäevaste standardite kohaselt. Enamus sellistest teenustest on koondunud Kabuli. Mõned sõjaväe välihospitalid rajati USA poolt juhitud koalitsioonisõja käigus. Mitmed Punase Risti poolt toetatavad meditsiiniasutused tegutsevad riigi eri osades. Maapiirkonnad ei ole varustatud väljaõppinud tervishoiupersonaliga. 24s provintsis 34st on ehitamisel uued tervishoiuasutused, aga seal puudub meditsiinitöötajaid, kes nendes uutes hoonetes tööle hakkaksid. Riigi iga 10 000 elaniku kohta tuleb keskmiselt 1,8 raviarsti. Kuna kolm neljandikku arstidest tegutsevad Kabulis või selle lähistel, siis jääb paljudesse provintsidesse vähem kui üks arst 10 000 elaniku kohta. Kõige suurem vajadus elementaarse arstiabi järele valitseb sisehaiguste, lastehaiguste, naiste üldhaiguste ja sünnitus- ning günekoloogilise abi alal.

3.Tervishoidjaharidus Haridust on vaja ka selleks, et ema teaks, kuidas oma last toita. On vaja, et ema teeks last toites kindlaks, kas tegemist on ikka puhta ja keedetud veega. Reostunud vee tõttu sureb igal aastal 80 000 afgaani last kõhulahtisusse. Afganistani arstid vajavad väljaõpet, ümberõpet, kõrgharidustee jätkamist ja oma oskuste ning teadmiste baasi uuendamist. Kuigi näib, et õppemeetodid ülikoolides on päris vastuvõetaval tasemel, tekib praktikas ometi probleeme.

4.Teavettagasipöördujaile.Kui füüsiliste- või vaimupuuetega isikud, aga ka ahistamisohvrid kaaluvad kodumaale tagasipöördumist, peavad nad olema veendunud, et perekond ja kogukond neid toetevad. Erinevate tõvede ja hädade ravimiseks ei ole meditsiiniline abi alati kättesaadav. Kirurgilisi operatsioone tehakse vaid mõnes valitud kohas ja sealgi on puudus vajalikust aparatuurist ja personalist. Diagnostilised aparaadid nagu arvutitomograafiline skanner (Kabulis on üks selline siiski olemas) või magneetilisel resonantsil põhinev pilditehnoloogia ei ole kõikjal kättesaadavad.

V. HARIDUS1.Üldteavet

Afganistan on teinud muljet avaldavaid edusamme baashariduse edendamisel. Enam kui 10 000 kooli pakuvad haridusteenust 6,3 miljonile lapsele, kooliastujate arv on alates aastast 2001 suurenenud kuus korda. Ligipääs haridusteenustele pole eri provintsides sugugi ühesugune. Praegu on riigis umbes 4700 nõuetekohast kooli ja 200 mitteformaalset õppeasutust, kusjuures arvesse on võetud nii alg- kui ka keskkoole. Ülikoolid tegutsevad suuremates linnades nagu Kabul, Jalalabad, Kandahar, Herat ja Mazar-e-Sharif. Mitmed lääneriigid (Ühendatud Kuningriik, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa) on algatanud üliõpilaste vahetuse. Afganistani üliõpilased on hakanud osa saama ka stipendiumiprogrammidest, mis võimaldab neil veeta teatud osa oma õpingute ajast välismaal. Riigikoolides pakutakse tasuta õpikuid ja kooliharidust. Erakoolides ulatub igakuine õppemaks 1500–5000 AFAni, sõltuvalt millise kallaku ja tasemega kooliga on tegemist. Mõned erakoolid nõuavad õpikute ja koolivormide eest lisatasusid 2500–4000 AFA suurust lisamaksu aastas.

16

Infoleht

Talebani režiimi ajal ei võetud tüdrukuid koolidesse vastu. Selle repressiivse režiimi ajal puudus tüdrukutel juurdepääs haridusele. Tänapäeval on 36,3% üliõpilastest neiud. Vaatamata edusammudele laste koolisaatmise osas on sooline ebavõrdsus hariduses murettekitav. Noorte naiste kirjaoskuse määr vanuses 15–24 eluaastat küünib ainult 18 protsendini, poistel on see 51%. Täiskasvanute kirjaoskus kasvas 2009.a kiiresti. Haridust pakkuvate keskuste arv suurenes 1100lt 6865ni. Täiskasvanutele kirjaoskuse õpetamisest hakkas endise 9 provintsi asemel osa saama 20 provintsi, kus kirjaoskuse omandasid riigi rahaabi toel 169 000 inimest (neist 62% naised), kes õppisid lugema, kirjutama, lihtsamaid lauseid moodustama ja elementaarseid arvutusi tegema. Vähendamaks 30-aastast hariduse mahajäämust toetatakse jätkuvalt kirjaoskuse ja baashariduse omandamist ja õpetajate kvaliteedi tõstmist,. Haridus on prioriteediks nii riigile kui ka rahvusvahelistele doonoritele. Sellest tulenevalt on kiiresti suurenenud nende afgaanide arv, keda harisussüsteem hõlmab ja käivitunud on laiaulatuslik koolide ehitus. Nii nagu tervishoiu vallas meditsiinitöötajaid, nii on hariduse vallas hädasti vaja kvalifitseeritud kooliõpetajaid. Vajaliku inimressursi puudumisest tekkinud raskused on eriti teravad maapiirkondades.Praegu on probleeme ka õpetajatele tagatava sissetulekuga. Ometi lubab Afganistani oodatav tsiviilhalduse reform, nagu ka praegu välismaal resideeruvate kvalifitseeritud õpetajate tagasipöördumise julgustamine, paljutõotavaid väljavaateid. Riigis on praegu umbes 135 000 õpetajat, aga ainult 22% neist on lõpetanud pedagoogilise kolledži. Vaid umbkaudu 30 000 on neid, kellel on haridust 12 klassi. Selle olukorra lahendamiseks on ministeerium loonud lisaks senisele 14le veel 24 pedagoogilist kolledžit. Afganistani valitsusvõimu ja rahvusvahelise kogukonna ühine üldeesmärk on anda haridust kooliealistele lastele ja võita ühiskonnale tagasi õpilaste “kadunud põlvkond”, kes on haridusest ilma jäänud.

2.Rakenduslikharidus

Nõuetekohaste haridusasutuste hulka kuuluvad ka kutse- ja rakendushariduskoolid, aga ka kõrgkoolid, nagu näiteks Kabuli Polütehniline Instituut. Rohkearvulised asutused pakuvad Tööala- ja Sotsiaalasjade Ministeeriumi juhitmisel mitmesuguseid väljaõppekursusi. Haridusministeeriumis on kutsehariduse osakond, mis osutab abi 41 koolile. Väljaõpet teostatakse eelkõige mehaanika, puusepatöö, loodimisoskuste, vaibakudumise, metallitööde, juuksurikunsti, rätsepakutse ja halduse alal.

Humanitaarabi Koordineerimiskeskus (Coordination of HumanitarianAssistance,CHA)http://www.cha-net.orgAadress: House 76, Cinema Zanaib Road, Sharh e Nau, Kabul Province, Afghanistan Director Eng Abdul Wassay Arian. E-mail: arian@cha-net.org

EhitusalaseVäljaõppeAgentuur(AgencyforConstructionTraining,ACT)Aadress: House No. 3, St.No 2, Kartai Parwan, Behind Park Cenama Baharistan, Kabul, Afghanistan, E-mail: alamqul@brain.net.pk, actkbl@yahoo.comTel.: 0700281495

Afganistani-SaksaFond(AfghanGermanFoundation,AGTTP)Shir Mohammad. E-mail.: alamqul@brain.net.pk

Kutsealase, Põllumajandusliku, Ehitusalase ja Meditsiinialase TegevuseTaaselustamise Korralduskeskus (Services Organization for Rehabilitation ofVocational,Agriculture,ConstructionandHealth,SORVACH)Aadress.: First Street Ansari Square, Shahr-e-Naw, KabulJamshid Ayubi. E-mail.: Sorvach kbl@yahoo.com

17

Infoleht

3.Tagasipöördujad

Afganistani keskharidussüsteemi väljakutseks on tegelemine ka kodumaale tagasi pöördunud laste ja noorukitega, kel pole piisavat keeleoskust ja kes Afganistani naastes ei oska kultuurierinevusi piisavalt tähele panna. Tagasipöördujatale tagatakse tugi keeleõppe ja kohaliku rahva psüühika küsimustes, et kindlustada sujuvat üleminekut uude koolikeskkonda. IOM koostöös Amani ja Durani koolidega Kabulis on jõudnud kokkuleppele, et haavatavatele tagasipöördujatele osutataks haridusalast abi. Haridusministeerium nõuab, et kõik tagasipöördujad oleksid enne kooliaasta algust oma koduprovintsi afgaanikeelsetes koolides registreeritud. Et Afganistani ülikoolid saaksid registreerida välismaal omandatud tunnistusi ja diplomeid, tuleb need enne tagasipöördumist lasta lähimas Afganistani ametlikus esinduses kehtivaks tunnistada. Seejärel annab ministeerium eeldatavale üliõpilasele vastuvõtukirja, mis lubab tal vabalt valitud ülikoolis eksamitele pääseda. Vormikohaselt täidetud avaldus (koos pildiga) tuleb esitada ministeeriumi üliõpilasregistri osakonda, kus selle avalduse alusel vormistatakse üliõpilaspilet. Kui välismaal resideeruv afgaan soovib, et tema diplomit tunnustataks välismaal, võib ta pöörduda vastava palvega Kõrgema Hariduse Ministeeriumi poole. Kui registreerimine vastab ametlikele nõuetele ja ülikooli aruandlusest selgub, et õpingud on edukalt lõpule viidud, võib Kõrgema Hariduse Ministeerium avalduse esitajale diplomi välja anda ja selle talle kätte toimetada. Diplomi väljastamise eest tuleb tasuda lõiv.

VI. MEELESPEA TAGASIPÖÖRDUJALE

Kusagil maailmas pole viimase 30 aasta jooksul enam põgenikke kodumaale tagasi pöördunud kui Afganistanis. Alates aastast 2002 on 5 miljonit afgaani põgenikku võõrsilt tagasi pöördunud. Põgenike ja Tagasipöördujate Ministeerium nõustab Afganistani Islamivabariigi valitsust riigi kodanike pagulusest tagasipöördumisega seoses. Ka rahvusvaheline kogukond ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UN High Commissioner for Refugees UNHCR) eestvedamisel ja koostöös Rahvusvahelise Migratsiooni-organisatsiooni (International Organization of Migration, IOM), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefondi (United Nation Children´s Fund, UNICEF), Ülemaailmse Toiduabi Programmi (The World Food Program, WFP), Ülemaaimse Tervishoiu Organisatsiooni, (World Health Organisation, WHO) ja terve rea teiste rahvuslike ja rahvusvaheliste valitsusväliste ja heategevusorganisatsioonidega on võtnud endale ülesandeks tegeleda tagasipöörduvate isikute vastuvõtmise ja abistamisega.Tuleb arvesse võtta mitmeid sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi, et paremini ette kujutada kodumaale naasmise tagajärgi haavatavate üksikisikute puhul, nagu näiteks naised, lapsed ja vanurid või üksikvanemad väikelastega. Nendel juhtudel esitaks tagasipöördujate reintegreerimine sotsiaalselt ja usuliselt konservatiivsesse keskkonda lisaväljakutseid.

VII. RAHVUSAVAHELISED ORGANISATSIOONID JA MTÜ-d

• United Nations High Commissioner for Refugees (UNHCR)Main Office: 41, Jadi Solh (Peace Avenue), PO Box 3232, KabulTel (digital): + 93 (20) 200 38 12 E-Mail: AFGKA@unhcr.ch Kabul: Hanzala Mosque Road, Ghiasuddin Watt Street No. 4, Kolola Pushta, KabulTel. (digital): + 93 (20) 200 38 12E-Mail: E03Tel@unhcr.ch Sub Office Mazar-I-Sharif Karte Shafakhana, Mazar-I-SharifE-Mail: AFGMA@unhcr.ch Heart: Chaharahi Aameryat (Aameryat Square), HeartTel. (digital): + 93 (20) 226 42 35Tel. (satellite): +873 763 097 236

18

Infoleht

E-Mail: AFGHE@unhcr.ch Jalalabad: Oppoosite Khewa Ada (Bus Terminal), Jalalabald City, Nangarhar Province,Tel. (satellite): + 873 762 876 940E-Mail: AFGJA@unhcr.chKandahar: Shar-e-Now, behind Jam-e-Surkh, Near Kandahar Stadium, Kandahar City,Kandahar Province,Tel. (local): 220 666 or Tel. (Thuraya): + 882 165 1100 690,E-Mail: AFGKD@unhcr.ch Bamyan: Sari Asyab, Bamyan District, Bamyan ProvinceSatphone Number: 00 88 21.689.800.579E-Mail: iom.bamyan@eikmail.com Gardez: UN CompoundSatphone Number: 00.873.763.090.430,E-Mail: iomgardez@eikmail.com Herat: Mahbas Street, House 1095, District 1, HeartTel.: +93 40 220 143 E-Mail: iomherat@heart.iomkabul.net Kandahar: Dand District, Shar-e-Naw, Next to Mirwais Hospital, KandaharTel.: +93 70 301 449E-Mail: hsokandahar@eikmail.com Kunduz: Pahlawan Ghafoor House, Court Street, KunduzSatphone Number: 00.873.763.057.985E-Mail: iomkunduz@eidmail.com Mazar-e-Sharif: Karte Mamorin, House 7, Street No. 2, Mazar-I-SharifSatphone Number: 00.873.762.904.660E-Mail: iommazar@mazar.iomkabul.net

• United Nations Children’s FundHouse 83, Street No. P, Part 2, District 4, Shar-e-Naw, KabulTel. (local): 33337 Tel. (digital): + 93 (20) 220 0439 orTel. (satellite): + 873 762 925 533, + 873 761 924998,E-Mail: aco@unicef.org; kabul@unicef.orgHerat: Welayat Road, Opposite Agriculture Departement, HeratTel. (local): 220 798 Tel: (Thuraya): + 882 168 980 0456E-Mail: herat@unicef.org Faizabad: Tel. (satellite): + 873 762 708 120E-Mail: faizabad@unicef.org Jalalabad: Manzili Said Abas, Raigh Shah, Mard Khan Road, Zone 4, JalalabadTel. (local): 3195 Tel. (satellite): + 873 762 731 990 Fax (satellite): + 873 762 731 991E-Mail: jalalabad@unicef.org Kandahar: Dand Road, District 6, Kandahar,Tel. (satellite): + 873 761 925 385E-Mail: sanwari@unicef.org Mazar-I-Sharif: House No. 99, Hospital Road, District 3, Mazar-I-Sharif,Tel. (local): 33 84; 35 49 or Tel. (satellite): + 873 762 925 535,E-Mail: mazar@unicef.org • AIMS Afghanistan Information Management Service (AIMS)Prime Minister’s Compound, next to AACA, KabulTel. (Thuraya): + 882 168 980 0599,E-Mail: info@hic.org.pk URL: http://www.aims.org.pk

• United Nations Food and Agriculture Organisation FAOC/O UNDP, Shah Mahmood Wat. KabulTel. (digital): + 93 20 210 1722 or Tel. (mobile): + 93 (0) 70 277 471,

19

Infoleht

E-Mail: fao.af@fao.org

• International Labour Organisation (ILO)C/O UNDP, Shah Mahmood Wat. KabulTel. (mobile): + 93 (0) 70 275 811 or Tel. (mobile): + 93 (0) 70 277 868,E-Mail: david-ilokabul@hotmail.com

• United Nations Assistance in Afghanistan (UNAMA)Shah Mahmood Ghazi Wat, PO Box 5, Shar-e-Naw, Kabul

• United Nations Development Programme (UNDP)PO Box 5 GPO, Shah Mahmood Wat, Kabul,Tel. (mobile): + 93 (20) 210 2085,E-Mail: registry.af@undpafg.org.pk

• World Health Organisation (WHO)Main Office House No. 249, Street 10, Wazir Akbar Khan,near Pakistan Embassy, KabulTel. (digital): + 93 (20) 230 0181 or Tel. (mobile): + 93 (0) 70 279 010, 011, 012 orTel. (Thuraya): + 882 1633 330 737,E-Mail: whoafghanistan@hotmail.com Support Office: House 218, Margalla Road, F-10/3, PO Box 1963, Islamabad, Pakistan,Tel. + 92 (0) 51 221 1224, 210 4110,E-Mail: supply@whoafg.org

• World Food Programme (WFP)Main Office , Street # 4, Koshani Watt (Behind Kabul Bank), Shar-e-Now, Kabul, AfghanistanTel::+93 797 662 000 - 4/+93 700 282 820 - 4Fax:1331-2513 (7807) / +873 763 089 561,Kabul Tel. (satellite): + 873 763 044 995Tel. (Thuraya): + 882 162 111 0189 or Tel. (mobile): + 93 (0) 70 278 593,Fax (satellite): + 873 763 044 996,E-Mail: WFP.kabul@wfp.org Area Office Bamyan: Tel. (Thuraya): + 882 1654 200 332Area Office Faizabad: Tel. (satellite): + 873 761 851 625 andTel. (Thuraya): + 882 1654 200 392Area Office Jalalabad: Tel. (satellite): + 873 761 352 23 andTel. (Thuraya): + 882 1654 200 332Area Office Kabul: 103 Peace Street, WFP Compound Block B, Wazir Akbar Kahn Mena, Kabul,E-Mail: kabul@fayaz.shah@wfp.org Tel. (digital): + 93 (20) 2100 216, 217, 218Area Office Kandahar: Tel. (satellite): + 873 763 044 985 andTel. (Thuraya): + 882 1654 200 337E-Mail: kandahar.sikandar.h.khan@wfp.org Area Office Mazar-I-Sharif: Tel. (satellite): + 873 763 089 720Tel. (Thuraya): + 882 1621 110 204E-Mail: mazar.guy.gauvreau@wfp.org

Meditsiiniabi:

• Afghan Health and Development ServiceSt. 38, St. 4, Zargonna Mydan Shahr-e Naw Kabul City, Kabul,

20

Infoleht

Phone : + 93 (0) 20 210 716E-Mail : info@ahds.org ahdskabul@hotmail.com • Aide Médicale Internationale (AMI)Hs. 14, St. A, D 4/10 Karte Pawan, Kabul City, KabulMobile: +93 (0) 79 338 239 +93 (0) 70 281 658E-mail: homafgha@amifrance.org URL: www.amifrance.org Erwan Le Gran (Country Director)

Humanitaarabi:

• Action Contre la Faim (ACF)Hs. 180,St. 15, Rd. 3, Wazir Akbar Khan Kabul City,Kabul Mobile : +93 (0) 70 224 694E-mail: acfafgha@kbl.pactec.net URL: www.actioncontrelafaim.net Frederic Bardou (Country Director)E-Mail: acf4m@inmarsat.francetelecom.fr ACF has missions in Kabul, Mazar-e-Charif, Sar-e Pol, Region of Hazaradjat (Banyan,Ourozgan, Ghor), Panjsheer and Kandahar)

• ACF-Kabul/LogisticsMicroyan 3 Kabul City, KabulMobile: +93 (0) 70 272 766

• Afghan-German Help Coordination Office (AGHCO)Hs. 7, St. 7, Taimani (Near Gharwall Mosque), P.O. Box 994 Kabul City, KabulMobile:+93 (0) 70 224 891, +93 (0) 70 277 766Satellite: +882 (168) 985 506 56E-mail: aghco_kbl@hotmail.comAbdul Malik (Regional Manager)

• Agency for Rehabilitation and Energy Conservation in Afghanistan (AREA)Hs. 12, St. 6, Khwaja Mullah Ln. Darulaman Rd, Karte She Kabul City, KabulPhone: +93 (0) 20 250 0268Mobile: +93 (0) 79 214 472,E-Mail: area@pes.comsats.net.pk URL: www.area-afg.org Eng. Khalil shah (Executive Director)

• Afghan Development Association (ADA)Hs. 48, Haji Mir Ahmad Mosque, Karte Parwan (Across from Haji Mir Ahmad Sarai) Kabul City,Kabul Tel. (Thuraya): + 882 162 113 0087E-mail: ada@neda.af, http://www.afgdevas.org Abdul Razique Samadi (Managing Director)

• CARE International in AfghanistanChahar Rahi haji Yaqoob, park Road, Shar-e-Naw, Kabul City,Kabul Phone: +93 (0) 20 220 1101/1098Mobile: +93 (0) 70 243 325, Tel. (mobile) + 93 (0) 70 276 716Tel. (satellite) + 873 762 212 633URL : www.care.org/afghanistan

21

Infoleht

• Caritas GermanyHouse No. 649, Char-ye-Shaid, District 10, Shar-e-Naw, Kabul City,Kabul Mobile:+93 (0) 70 283 313, +93 (0) 70 283 955E-Mail: caritas_germany_Kabul@yahoo.de URL: www.caritas-international.de Dudger Niemann ( Head of Mission )

• Coordination of Humanitarian Affairs (CHA)Hs. 1&2, St. 3, West of Baharistan Park Karte Parwan Kabul City,Kabul Mobile: +93 (0) 70 291 722URL: www.ch-net.ort Dr. Mohammad Fareed Waqfi (Head of Office) Peshawar House No. 95, Street 6, N3, Phase 4Hayatabad, Peshawar, PakistanTel. + 92 (0) 91 387, 813 299

• Danish Committee for Aid to Afghan Refugees (DACAAR)Paikob-e0Nawar, Wazirabad Kabul City,Kabul Phone: +93 (0) 20 220 1520 Mobile:+93 (0) 70 288232E-mail: dacaar1@get2net.dk URL: www.dacaar.org Gorm Pedersen (Director) Peshawar 10 Gulmohar Lane, University Town, PO Box 855,Peshawar PakistanTel. + 92 (0) 91 850 732, 853 856Fax. + 92 (0) 91 840 515

• GOALHouse 339, St. 4, Taimani Watt Kabul City,Kabul Mobile: +93 (0) 70 286 727URL: www.goal.ie Ann Marrie (Country Director Assistant)Islamabad: House 12, Street 39, F 6/1, Islamabad, PakistanE-Mail: goal@comsats.net.pk

• HOPE WorldwideCorner of Ln. 12 and St. 13, Wazir Akbar Khan Kabul City,Kabul Phone: +93 (0) 20 290 138 Mobile:+93 (0) 70 275 168, +93 (0) 70 284 399Satellite: +882 (162 ) 112 50009Email: Mark_timlin@hopeww.org URL: www.af.hopeww.org Dr. Mark Timlin (Director) Tel/Fax (digital): 229 0138 Tel (mobile) + 93 (0) 70 275 168URL: http://www.hopeww.org

• Mercy Corps (MC)Hs. 55R, St. 5, Qalai Fatullah (Near Herat Bus Stop Transport) Kabul City,Kabul Mobile: +93 (0) 70 289 441 Tel (satellite): + 873 762 201 815E-Mail: admin.kabul@mercycorpsfield.orgURL : www.mercycorps.org Michael Bowers (Country Director)Kandahar Office. Tel. (satellite): + 8873 762 641 443;Taloqan Office. Faizabad Road, Taloqan Tel. (satellite): + 873 761 369 415

• Norwegian Afghanistan Committee (NAC)

22

Infoleht

206 St. 3, Ansari Square, Shahr-e Naw Kabul City,Kabul Mobile: +93 (0) 70 285 532 +93 (0) 70 284 525; Tel. (satellite): + 873 761 965 075E-Mail: nacadmin@neda.af Astrid Sletten (Country Director);Ghazni: Tel. (satellite): + 873 761 965 075 Ningarhar, Ningarhar City, Badakhshan, Shar-e-Naw,Faizabad City,Badakhshan Tel. (satellite): + 873 762 842 420E-Mail: nacbad@eikmail.com

Põllumajandus toetus:

• Helping Afghan Farmers (HAFO)Main Office 53-B-Park Avenue, University Town, Peshawar, PakistanTel. + 92 (0) 91 844 674 Tel. (mobile): + 92 (0) 300 590 3427 Fax: + 92 (0) 91 570 4677E-Mail: hafo99@yahoo.com ; hafo@paknet.com.pk, Kabul: Hs. 404, St. 3, Qalai Fatullah Kabul City, Kabul Tel. (mobile): + 93 (0) 70 279 752,Ghazni: Plan-e-3, close to Shams-ul-Afrin High School, Ghazni Satellite: +882 (168) 985 0235,Kandahar: Kaeta-e-Malemin, Manzil Bagh, Kandahar City,Kandahar Mobile: +93 (0) 70 303 797 Satellite: +882 (162) 113 8727,Wardak: Jagatoo district, Sadat Baba Khil Village

• Norwegian Project Office/Rural rehabilitation Association for AfghanistanSt. 1, Opp. Masjid Omarjan Kandari, Karte Parwan Kabul City,Kabul Phone: +93 (0) 20 250 1065, Peshawar Office: 15 B Old Jamrud Road, U.P.O.Box 823,University Town, Peshawar, PakistanTel: + 92 (0) 91 815 129; 851 107; 854 497 Fax: 92 (0) 91 840 107E-Mail: nporraa@pes.comsata.net.pk

Abi naistele ja lastele:

• Afghan Women Resource Centre (AWRC)Main Office House No. 122, Usmania Lane, Arbab Road, P.O. Box 1412 Peshawar, PakistanTel: + 92 (0) 91 840 311E-Mail: awrc@brain.net.pk; Awrc1989@hotmail.com Sub Office: House No. 221, Street 2 Qali-Fathullah, Sector 10,Kabul Mobile: +93 (0) 70 280 179 +93 (0) 79 203 056Aziza Ahmadyar (Regional Manager)

• Children in Crisis (CIC)Hs. 41, Jami Watt, Charahi Shahid Kabul City,Kabul Mobile:+93 (0) 70 281 401, +93 (0) 79 337 816E-Mail: cicafg@ceretechs.com URL: www.childrenincrisis.org.uk Simon Nicholson (Programme Director)

Statistika ja uurimiskeskus:

• Afghanistan Research and Evaluation Unit (AREU)Charahi Ansari (Opp. Insaf Hotel and Popolano’s Restaurant), Shahr-e Naw Kabul City, Kabul

23

Infoleht

Mobile: +93 (0) 276 637E-Mail: areu@areu.org.pk URL: http://www.areu.org.pk Andrew Wilder (Director)

Hariduse toetus:

CHA (Co-ordination of Humanitarian Assistance)Hs. 1&2, St. 3, West of Baharistan Park Karte Parwan Kabul City,Kabul Mobile: +93 (0) 70 291 722URL: www.ch-net.org Dr. Mohammad Fareed Waqfi (Head of Office)

Majutuse toetus:

• United Nations Centre for Human Settlements HABITATBostan Sarai, next to Kabul Municipality, Zarnigar park, KabulE-Mail: samantha@undpafg.org.pk

• Agency for Technical Cooperation and Development (ACTED)Hs. 30, Malik Yar Watt, Shahr-e Naw Kabul City,Kabul Phone: +93 (0) 20 220 1266 Mobile:+93 (0) 70 282 539E-mail: Kabul@acted.org URL: www.acted.org Kabul Regional Office: Jamal Mina, Sangee St. (close to Kabul Engineering Faculty) Kabul City,Kabul Mobile: +93 (0) 70 208 269E-mail: kabulbase.pr@acted.org Charikar Office: Section 6, Gul Ghondi Road, Haji Gul Md. Hs.(Opposite Charikar Bank)Taloqan Office: New Preject Area, Shahid Square, Besides HT Office, Talogan, Pul-e-Khomri,Besides Quolourdo No.4, Pul-e-KhomriMazar-I-Sharif: Kart-e-Mamorin, Opposite Balkh Station, Mazar-I-SharifMobile: +93 (0) 70 501 310E-mail: mazar@acted.oerg URL: www.acted.org Maimana: Right Side of Kohie Street, Sharab Bik House, Maimana

VIII KASULIKKE VIITEIDAfghanistan Statisticshttp://www.internetworldstats.com/asia/af.htmAfghanistan http://www.afghan-web.com/IRRICOhttp://irrico.belgium.iom.int/UNHCR Refworldhttp://www.unhcr.org/cgi-bin/texis/vtx/refworld/rwmainCIA https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/af.htmlAfghanistan Data and Statistics by World Bank: http://www.worldbank.org.af/ U.S. Department of State http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/5380.htmAKDN: Aga Khan Development Network

24

Infoleht

http://www.akdn.org/afghanistanBRAC: Bangladesh Rural Advancement Committee http://www.brac.net/index.phpAFSG: Ariana Financial Services Group operated by Mercy Corpshttp://www.kiva.org/partners/34Mercy Corpshttp://www.mercycorps.org.uk/countries/afghanistanACBAR Agency Coordinating Body for Afghan Relief http://acbar.org/List of NGO’s http://acbar.org/index.php?option=com_sobi2&catid=3&Itemidhttp://afghanistan-analyst.org/ngo.aspx Supreme Court Chief Justicehttp://www.supremecourt.gov.af/Office of the President http://www.president.gov.af/index_eng.aspxMinistry of Agriculture, Irrigation and Livestock http://www.mail.gov.af/m/Ministry of Transportation and Civil Aviationhttp://www.motca.gov.af/Ministry of Commercehttp://www.commerce.gov.af/Ministry of Communication and Information Technologyhttp://www.mcit.gov.af/Ministry of Educationhttp://pashto.moe.gov.af/Ministry of Financehttp://www.mof.gov.af/Ministry of Foreign Affairs www.afghanistan-mfa.netMinistry of Higher Educationhttp://www.mohe.gov.af/Ministry of Information and Culturehttp://www.moic.gov.af/?lang=enMinistry of Interiorhttp://www.moi.gov.af/index.php?lang=enMinistry of Justicehttp://www.moj.gov.af/Ministry of Labor, Social Affairs, Martyrs and Disabledhttp://www.molsamd.gov.af/Ministry of Mines http://www.mom.gov.af/Ministry of Public Healthhttp://www.moph.gov.af/en/Ministry of Rural Rehabilitation & Developmenthttp://www.mrrd.gov.af/Ministry of Public Workshttp://www.mopws.gov.af/page.php?id=1Ministry of Women’s Affairs http://www.mowa.gov.af/Ministry of Economyhttp://www.moec.gov.af/index_eng.aspxMinistry of Counter-Narcoticshttp://www.mcn.gov.af/