Aine- ja Aine- ja energiaringe energiaringe

looduseslooduses

Helina ReinoHelina ReinoGAGGAG20082008

Energia ja aine liikumine looduses

Taimed valmistavadTaimed valmistavad toitaineidtoitaineid looduses leiduvatest looduses leiduvatest elututest ainetestelututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja : süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest.mineraalainetest.

Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat.valgusenergiat.Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, rasvad Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, rasvad ja süsivesikud.ja süsivesikud. Taimede poolt valmistatud toitained sisaldavad Taimede poolt valmistatud toitained sisaldavad keemilist energiat.keemilist energiat.

Energia ja aine liikumine looduses

LoomadLoomad ei suuda ise toitaineid valmistada. Seepärast ei suuda ise toitaineid valmistada. Seepärast kasutavadkasutavad nad taimede poolt nad taimede poolt valmistatud toitaineidvalmistatud toitaineid..Osad loomad toituvad taimedest. Nende kehas Osad loomad toituvad taimedest. Nende kehas

muudetakse taimsed toitained loomseteks toitaineteks. muudetakse taimsed toitained loomseteks toitaineteks. Taimedest toituvad loomad suudavad töödelda ümber Taimedest toituvad loomad suudavad töödelda ümber

taimerakkudes leiduvat tselluloosi.taimerakkudes leiduvat tselluloosi.Teine osa loomadest ei suuda omastada taimset toitu, Teine osa loomadest ei suuda omastada taimset toitu,

seepärast söövad nad teisi loomi. seepärast söövad nad teisi loomi. Paljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on aga Paljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on aga

võimelised ümber töötlema nii taimseid kui ka võimelised ümber töötlema nii taimseid kui ka loomseid toitaineid.loomseid toitaineid. Need on segatoidulised loomad. Need on segatoidulised loomad.

Energia ja aine liikumine looduses

Nii loomad kui taimed tarvitavad toitaineid Nii loomad kui taimed tarvitavad toitaineid sellekse, et saada energiatsellekse, et saada energiat kasvamiseks, uute kasvamiseks, uute

kudede ehitamiseks, liikumiseks, soojuse kudede ehitamiseks, liikumiseks, soojuse hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks.hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks.

Loomad ei tarvita ära kogu taimede poolt Loomad ei tarvita ära kogu taimede poolt toodetud toidukogust. Suurem osa sellest toodetud toidukogust. Suurem osa sellest

sureb ja hakkab kõdunema. sureb ja hakkab kõdunema.

Energia ja aine liikumine looduses

Kõdunemisel osalevadKõdunemisel osalevad mullas elavad mullas elavad seenedseened ja ja bakteridbakterid. Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja . Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja loomades leiduvaid toitaineid.loomades leiduvaid toitaineid.Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad bakterid energiat ka käärimise teel.bakterid energiat ka käärimise teel.Surnud elusorganismide jäänustest moodustub Surnud elusorganismide jäänustest moodustub mulla toitaineterikas kiht huumus.mulla toitaineterikas kiht huumus.

Energia ja aine liikumine looduses

Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks.

Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergia ainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks.keemiliseks energiaks.

Energia ja aine liikumine looduses

HINGAMINEHINGAMINESelleks on vajalik

hapnik.

KÄÄRIMINEKÄÄRIMINEToimub ilma hapnikuta.

PÕLEMINEPÕLEMINESelleks on vajalik

hapnik.

 

Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse puuduselsaavad energiat valmis toitainetest ja muundavad energiat soojuseks, kasutavad liikumiseks ja mitmesugusteks elutegevusprotsessideks ning kasvamiseks. 

Osad bakterid ja pärmseened saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad energiat soojuseks, kasutavad liikumiseks ja mitmesugusteks elutegevusprotsessideks ning kasvamiseks.

Taimedest moodustunud kütusedannavad energiat, mida saab muuta teisteks energialiikideks.

LÄMMASTIKURINGE  

Lämmastikuringe kujutab endast Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N õhulämmastik N 22(vaba lämmastik) muudetakse (vaba lämmastik) muudetakse lämmastikulämmastiku--ühenditeks (seotud lämmastik) ja ühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba Nnendest moodustub taas vaba N22..

N2 (ÕHUS)N2 (ÕHUS) N-ühendidN-ühendid VALKAINEVALKAINE N2 (ÕHKU)N2 (ÕHKU)

LÄMMASTIKURINGE  

1.1. ÕÕhulämmastik seotakse hulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks.ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks.

bakterbakter

N2 N2 NH3, NH4+NH3, NH4+

vvetikasetikas

LÄMMASTIKURINGE   2.2. MMullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool ullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetNitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademeteega.ga.

NHNH33 NONO33־־ või NHvõi NH44־־ NONO33־־, HNO, HNO33־־

või:või:

välkvälk õhusõhus vihmavesivihmavesi

NN22 + O + O2 2 NONO NONO22 HNOHNO33, NO, NO33

NO ja NONO ja NO22 satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne. satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.

LÄMMASTIKURINGE

  3. 3. Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad.Taimseid valke söövad ja omastavad loomad.

taimedtaimed loomadloomad

N-ühendN-ühend TAIMNE VALKTAIMNE VALK LOOMNE VALKLOOMNE VALK

N2 (õhku) N2 (õhku) see on see on DENITRIFIKATSIOONDENITRIFIKATSIOON

LÄMMASTIKURINGE  

4. 4. Surnud taim- ja loomorganismide, samuti ka Surnud taim- ja loomorganismide, samuti ka ekskrementide lagunemisel toimub:ekskrementide lagunemisel toimub: ammonifikatsioon. ammonifikatsioon. Selle käigus surnud organismi valkudest eraldub Selle käigus surnud organismi valkudest eraldub ammoniaak.ammoniaak.

llagunemineagunemine

VALGUDVALGUD NH3NH3

See on See on AMMONIFIKATSIOON:AMMONIFIKATSIOON:

SÜSINIKURINGECOCO22 (õhus) (õhus)

  

  

Vesi: taimedVesi: taimed Maa: taimedMaa: taimed tööstustööstustransporttransport

lloomadoomad loomadloomad vulkaanidvulkaanid

COCO22 + H + H22O = HO = H22COCO33 bakterid, seenedbakterid, seened(mullas)(mullas)  

CaCOCaCO33 setted setted mineraalainetemineraalainete naftanafta tekkimine e tekkimine e kivisüsikivisüsi

mineralisatsioonmineralisatsioon põlevkivipõlevkivi

  

SÜSINIKURINGE

Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud COmoodustunud CO22 läheb õhku. Sealt seovad seda läheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed, mis rohelised taimed, mis fotosünteesilfotosünteesil muundub COmuundub CO22 orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos, orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos, tärklis) ning eraldavad seejuures õhku Otärklis) ning eraldavad seejuures õhku O22..

SÜSINIKURINGE

Taimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii Taimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida kasutatakse organismi ülesehituseks ja kasutatakse organismi ülesehituseks ja energiaallikana. energiaallikana.

SÜSINIKURINGE

Taimede ja loomade hukkumise järel jäänused Taimede ja loomade hukkumise järel jäänused kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib taas CO2, mis läheb õhu koostisesse. taas CO2, mis läheb õhu koostisesse.

Vees tekivad aja jooksul looduslikud Vees tekivad aja jooksul looduslikud karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt) karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt) ning maismaal kriit, dolomiit jtning maismaal kriit, dolomiit jt

Mikroobid ja seened

VEERINGE

Väike veeringe esineb maailmamere ja Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.selle kohal asuva õhkkonna vahel.

sademed

veeaur

maailmameri

VEERINGE

Suur veeringe esineb nii mere kui Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahelmaapinna kohal asuva õhkkonna vahel

pinnavesi põhjavesi

maailmameri

sademed

veeaur