demokraatlik valitsemine õ · DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 333 Leia igale mõistele sünonüüm. Seleta mõistet oma sõnadega. Ühtne riiklik korraldus Tugev keskvõim Riik jaguneb

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:

DEMOKRAADEMOKRAADEMOKRAADEMOKRAADEMOKRAATLIK VTLIK VTLIK VTLIK VTLIK VALITSEMINEALITSEMINEALITSEMINEALITSEMINEALITSEMINE 11111 Mõisted põhiseadusest

Leia igale mõistele sünonüüm. Seleta mõistet oma sõnadega.

Leia Eesti Vabariigi põhiseadusest 3 lauset, kus on kasutatud mõnda ülesandesesitatud mõistet.1)

2)

3)

VÕIMUORGAN: VÕIMUORGAN: VÕIMUORGAN:

Võimude lahusus ja tasakaalustatus. Täienda skeemi.

Lõpeta lause. Arutlega paarilisega põhjendusi.Võimude lahusus on demokraatliku riigi oluline tunnusjoon, sest ...

a)

b)

SEADUSANDLIK VÕIM TÄIDESAATEV VÕIM KOHTUVÕIM

POLIITILINE VÕIM

Põhiseadus

President

Seadus

Kohustus

Rahvahääletus

Kodakondsus

Riigikeel

Kohus

Riigikogu

Riigieelarve

Rahvas

MÕISTE SÜNONÜÜM SELETUS

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:

DEMOKRAADEMOKRAADEMOKRAADEMOKRAADEMOKRAATLIK VTLIK VTLIK VTLIK VTLIK VALITSEMINEALITSEMINEALITSEMINEALITSEMINEALITSEMINE 22222

Kuidas toimib parlamentaarne demokraatia?Lisa skeemi igale elemendile mõisted:rahvas, riigikogu, valib, hääletab,

annab aru.Kontrolli oma lahendustõpiku joonise abil (lk 42).

Parlamentaarse ja presidentaalse demokraatia sarnasused ja erinevused.Täienda joonist, lisades mõlema valitsemisvormi kohta 3 erinevat tunnust.Pane kirja ka 3 sarnasust.

PARLAMENTAARNE

DEMOKRAATIA

PRESIDENTAALNE

DEMOKRAATIA

tunnused tunnused

ühis-jooned

Heas demokraatias osalevadinimesed otsustamisesrohkem kuiparlamentaarne kordseda tingimata eeldab ningpakuvad üksteiselerohkem tugekui põhiseadus neilt nõuab.

Iivi Masso, “Eesti Päevaleht” 12.12.2007

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:


Leia igale mõistele sünonüüm. Seleta mõistet oma sõnadega.

Ühtne riiklik korraldus

Tugev keskvõim

Riik jaguneb koostisosadeks,millel omad valitsused

Keskvalitsuse poliitika määrabpõhijoontes kohaliku elu

Piirkondadel on oma elu korraldamiselsuurem vabadus

Näited

Föderaal- ja unitaarriigid. Täida tabel.

Lõpeta laused, lisades sobiva riigiasutuse või -ametniku nimetuse:

Põhiseaduste ja seaduste järgimist kontrollib .

Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib .

Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikkust korrast kinnipidamist jälgib

.

Föderaalriik Unitaarriik

PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA

PRESIDENTAALNE DEMOKRAATIA

Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel. 1.

Presidendi valib rahvas otse. 2.

Valitsusel peab olema parlamendi toetus. 3.

President komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. 4.

Riigipeal on eelkõige esindusfunktsioonid. 5.

Olulisim võimuasutus on president ja tema meeskond. 6.

Uus valitsus astub ametisse pärast parlamendivalimisi. 7.

Presidendi ja parlamendi tegevust kontrollivad ja

piiravad kohtuvõim ja keskpank.

8.

Uus valitsus astub ametisse pärast presidendivalimisi. 9.

Rahval on võimalus poliitikas kaasa rääkida.10.

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:


Riigiametnikud. Märgi tabelisse “+” või “–“ lähtuvalt sellest,kas vastav tunnus kaasneb ametiga.

Riigikogu liige

EV minister

EV peaminister

EV president

Riigikohtu esimees

Õiguskantsler

Riigikontrolör

Europarlamendi liige

AMET

ON

VAL

ITAV

AMET

ISSE

MÄÄ

RAT

AVO

N T

ÄHTA

JALI

SELT

PIIR

ATU

D A

MET

VÕTA

B VA

STU

SEA

DU

SI

IGA

EV K

OD

ANIK

VÕ

IB

SELL

EKS

SAAD

A

SEAD

USE

EES

VÕ

RD

NE

KÕIG

I TEI

STEG

A

INIMESEDRIIGIAMETITES

Kas tunned Eesti Vabariigi poliitikuid? Kirjuta vastuseks ees- ja perekonnanimi.Kas president on poliitik? Õiguskantsler?

Eesti Vabariigi esimene president 1.

Eesti Vabariigi president praegu 2.

Eesti Vabariigi peaminister 3.

Riigikogu esimees e spiiker 4.

Haridus- ja teadusminister 5.

Eesti õiguskantsleriks 6.

Vastus

Riigikogu uue koosseisu kokkuastumine

riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi

peaminister esitab valitsuse koosseisu presidendile

president nimetab valitsuse ametisse

Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks

valitsusjuhi kandidatuuri hääletamine parlamendis

RKvalimised

Valitsuse moodustamine parlamentaarses riigis Eesti Vabariigi näitel

1

Kuidas moodustatakse valitsus. Järjesta alljärgnevad sammud valitsusemoodustamisel, alustades parlamendi valimistega ja lõpetades valitsuse ametisseastumisega. Vt Eesti Vabariigi põhiseadus § 86–101.

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:


Esitlege oma arutlust klassikaaslastele. Küsige nende seisukohti ja põhjendusi.Pane kirja näited, millega soovid oma skeemi täiendada. Vajadusel sõnasta uuskokkuvõte.

VVVVVASTUASTUASTUASTUASTU

Kasvalimistelosalemine

peaksolema

kohustuslik?

POOLPOOLPOOLPOOLPOOLTTTTT

Kirjuta oma täiendusettepanekud (näited, kokkuvõtte sõnastus) töölehe pöördele.

Aruta paarilisega teemal „Kas valimistest osavõtt peaks olema kohustuslik?”Kirjuta peamised argumendid diskussioonivõrgu skeemile.

Valimisõigus või kodaniku kohustus?Eesti Vabariigi põhiseaduse 57: “Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks.” Euroopaparlamendi valimistel 2004. aastal osales Eestis 26,8%, Riigikogu valimistel 2003. aastal 58,2% ja kohalikuomavalitsuse valimistel 2005. aastal 47,4% valijatest, Riigikogu valimistel 2007. aastal 61,9% valimisõiguslikestkodanikest.

Selgita mõisted:

Võõrandumine:

Osalusdemokraatia:

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:


Osalus- ja esindusdemokraatia. Täienda skeemi.

OSALUS-

DEMOKRAATIA

ESINDUS-

DEMOKRAATIA

tunnused tunnused

ühis-jooned

Osalusdemokraatia võimalused. Täienda skeemi.

Võimalused Näited

OS

AL

US

DE

MO

KR

AA

TIA

NIMI:

KUUPÄEV:


Kuidas käitub hea kodanik? Milliseid reegleid ta järgib?

.

Mis on nende reeglite eesmärgid?

Kas need reeglid on teie arvates õiglased? Põhjendage!

Millised on kodukorra kehtestamise positiivsed

ja negatiivsed tulemused?

Kas reegleid järgitakse alati?

Kas kodukorras on rohkem kohustusi ja piiranguid

või õigusi ja vabadusi?

6.

Kuidas määrata seaduste tugevad ja nõrgad küljed? Tutvuge oma koolikodukorraga (sisekorra eeskirjadega). Andke nende üksikutele punktidelehinnang järgmiste küsimuste alusel.

Hammurabi, Babüloonia kuningas,on kuulus saanud tänu oma

seadustekogule, mis oli esimeseks

maailmas. Seadused on kirja pandudumbes 1780. aastatel e.Kr.

Täiendage skeemi ja selgitage selle abil mõistet seadus.

Millised on teie ettepanekud kooli kodukorra

muutmise või täiendamise kohta?

KÜSIMUSED HINNANG

Perekondades ja väiksemates inimrühmades on käitumise suunamisel ja

korra loomisel olulisel kohal tavad, traditsioonid ja reeglid. Riigis

kehtestatakse aga seadused. Seadused kirjeldavad seda, kuidas inimesed

peaksid käituma, seadused kaitsevad õigusi, pakuvad hüvesid ja näevad

ette kohustusi.

SEADUS

Kuidas seadusitehakse/luuakse? Mis on seadus?

Kuidas seadusiliigitatakse?

Miks on seadusi vaja?

1.

2.

3.

4.

5.

KEELEKÜMBLUS

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:


Märgi kas esitatud väide on õige (Õ) või vale (V)! Sobivad väited kirjuta tabeli lõppu.

Täienda.

Kes on Sinu elukohajärgse omavalitsuse juht?

Vallavanem,linnapea

Otsi Internetist oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse kodulehekülg:

Eesti presidendi residents asub Toompeal. 1.

Eesti president valitakse viieks aastaks. 2.

Eesti valitsused on enamasti üheparteilised. 3.

Ministeeriumi igapäevast asjaajamist korraldab kantsler. 4.

Riigikantseleid juhib riigikontrolör. 5.

Eesti valitsuse koosseis ei sõltu Riigikogu valimistulemustest. 6.

Maakond on riikliku halduse üksus. 7.

Kohaliku omavalitsuse üksusteks Eestis on linn, vald ja alev. 8.

õ vVäide

Ühetasandiline süsteemKahetasandiline süsteem (kuni 1933)

Om

ava

lits

us-

ük

suse

d

Veebiaadress (URL) on:

Esilehekülje tähtsamadstruktuuriosad on:

Mina kui kodanik hindanseda veebilehte:

Selle veebilehe tehnilineteostus on minu arvates:

NIMI:

KUUPÄEV:


Märgi kas esitatud väide on õige (Õ) või vale (V)! Sobivad väited kirjuta tabeli lõppu.

Parlamendi ülesandeks on esindada poliitikas erinevaidühiskonnagruppe ja mitmesuguseid vaateid.

1.

Parlamendi tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. 2.

Valitsus võtab vastu riigieelarve. 3.

Riigikogu juhatuse moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. 4.

5.

Opositsiooni kuuluvad erakonnad, kes pole valitsusega seotud. 6.

Riigikogu saadik võib kuuluda mitmesse parlamendifraktsiooni. 7.

Parlamendi tööd juhatab spiiker. 8.

õ vVäide

Valitsus- ehk koalitsiooniparteid on need, kes on esindatud kavalitsuses.

Kuidas saab Eesti Vabariigi kodanik osaleda riigivalitsemises? Millised onkodaniku võimalused riigi elu mõjutada ja korraldada?

Koosta lühijutt, milles on konkreetseid näiteid, kuidas saab riigiasju mõjutada järgmiste sündmuste või tegevuste abil:

valimised, rahvahääletus, kodanikualgatus, valituna riigiorganitesse,

poliitilise partei või ühiskondliku organisatsiooni liikmena, ettepanekute kaudu

riigiorganitele või vastavaid Internetiväravaid kasutades, ajakirjanduse kaudu.

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:


Selgita mõisted:

Mida on vaja, et osaleda elektroonilisel hääletamisel?Vt http://www.vvk.ee/elektr/index.html

e-riik

e-valitsemine

e-hääletamine

Milline on Sinu arvamus Eesti Vabariigi e-valitsusest? Millised on sellisee-valitsemise eelised, millised nõrkused?

E-valitsuseeelised nõrkused

E-hääletuseeelised nõrkused

Veebikeskkonna Täna Otsustan Mina

(www.eesti.ee/tom)tugevused nõrkused

e

KEELEKÜMBLUS

NIMI:

KUUPÄEV:


Aruta paarilisega teemal „Tänapäeva demokraatia tugevused ja nõrkused”.Leia vastuargumente esitatud seisukohtadele või määra vastuargumendi järgialgne seisukoht.

Esitlege oma arutlust klassikaaslastele.Küsige nende seisukohti ja põhjendusi.Pane kirja näited, millega soovid oma skeemitäiendada. Vajadusel sõnasta uus kokkuvõte.

SEISUKOHT

1.

2.

3.

4.

5.

Tegelikult on tänapäeval tegemist

esindusdemokraatiaga, mitte

demokraatiaga.

Enamus ei arvesta vähemusega.

Massid on mõjutatavad üksikute

poliitikute ja huvigruppide poolt.

Kokkuvõte:

Enne erinevaid valimisi raisatakse

tuhandete tonnide jagu paberit,

et parteid saaksid kuulutada oma

keskkonnasõbralikke ideid.

vajame?

KEELEKÜMBLUS

VASTUARGUMENT

1.

2.

3.

4.

5.

Enamus kodanikke pole poliitikaga

kursis.

Demokraatias saavad kõikkodanikud ja kõik vähemusgrupidesineda oma huvidega ja neid kakaitsta.

TÄNA-PÄEVA

DEMO-KRAATIA

NIMI:

KUUPÄEV:


Aruta paarilisega teemal „Tänapäeva demokraatia tugevused ja nõrkused”.Leia vastuargumente esitatud seisukohtadele või määra vastuargumendi järgialgne seisukoht.

Esitlege oma arutlust klassikaaslastele.Küsige nende seisukohti ja põhjendusi.Pane kirja näited, millega soovid oma skeemi täiendada.Vajadusel sõnasta uus kokkuvõte.

VASTUARGUMENTSEISUKOHT

1.

2.

3.

4.

5.

Demokraatiat iseloomustab

pluralism, s.o paljuparteilisus.

Sageli ei lähe rahva tahe valitud

esindajatele üldse korda.

Demokraatiat iseloomustabkodanike võrdsus seaduste eessõltumata religioonist, varalisusest,rahvusest, soost.

1.

2.

3.

4.

5.

Demokraatia kaitseb kõige laiema

kodanikkonna huve.

Tänapäeva demokraatias ajavadpoliitikud taga oma isiklikku hüve jakaitsevad seaduste tegemise kauduoma kitsamaid huve. Ootame aga, etnad rakendaksid oma teadmisi jaoskusi ühise hüve teenistusse.

Kokkuvõte:

1999. aastal toimus anarhistide esimene globaliseerumisvastane

kümnete tuhandete protestijatega massidemonstratsioon

(USA-s Seattle'is WTO nõupidamise ajal).

TÄNA-PÄEVA

DEMO-KRAATIA

KEELEKÜMBLUS

Documents

demokraatlik valitsemine õ · DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 333 Leia igale mõistele sünonüüm. Seleta mõistet oma sõnadega. Ühtne riiklik korraldus Tugev keskvõim Riik jaguneb