Alkoholi tarbimine ja alkoholipüoliitika 2015 · Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijate paneeli liikmete küsitlus (2015.a. novembris 2015). Tegemist oli postiküsitlusega aga vastaja

Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research

Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2015 (elanike hinnangute alusel)

Tallinn

Mai 2016

2

Tellija: Sotsiaalministeerium

Aruande koostaja: Lia Lepane

Projektgrupi koosseis: Lia Lepane, Marje Josing, Mati Reiman, Bruno Pulver, Ingrid Niklus, Viivika Savina,

Eva Priedenthal, Elmar Orro

Eesti Konjunktuuriinstituut

Rävala 6 19080 Tallinn Tel 668 1242 Fax 668 1240 E‐post: [email protected] http://www.ki.ee

Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel tuleb viidata allikale.

3

Sisukord Sissejuhatus ja töö eesmärk ..........................................................................................................................5

1. Alkoholitarbimise harjumused..................................................................................................................6

1.1 Elanike hinnangud isiklikule alkoholitarbimisele................................................................................6

Alkoholitarbimise sagedus..................................................................................................................6

Väheste, mõõdukate ja rohkete alkoholitarbijate tarbimissagedused ............................................10

1.2 Elanike alkohoolsete jookide eelistused ..........................................................................................11

Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide tarbimissagedused..........................................................12

Alkohoolsete jookide valmistamine kodumajapidamistes isiklikuks tarbimiseks ............................17

Välismaal ja välismaale viimiseks tehtud alkoholiostud...................................................................18

1.3 Hinnangud eestimaalaste alkoholitarbimisele ja seonduvad probleemid .......................................20

2. Hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale..................................................................................................26

2.1 Alkoholi kättesaadavus – müügilubade arv......................................................................................26

2.2 Alkoholi kättesaadavus – müügikoha kaugus elukohast..................................................................29

2.3 Alkoholi kättesaadavus – noorte alkoholiostud isikuttõendava dokumendi alusel.........................30

2.4 Hinnangud alkoholipoliitika meetmetele – Eesti riigi alkoholipoliitika ............................................32

2.5 Hinnangud alkoholipoliitika meetmetele – alkoholireklaami piirangud ..........................................34

2.6 Ootused alkoholitarbimise vähendamise meetmete suhtes ...........................................................35

2.7 Toetus võimalikele alkoholi kättesaadavust piiravatele ettepanekutele.........................................39

2.8 Hinnangud alkohoolsete jookide müügile tanklates, spordi‐ ja kultuuriüritustel ning elumajades

asuvates kauplustes..........................................................................................................................42

2.9 Alkoholimüügi korraldus – müügi lõpetamise kellaaeg toitlustusasutustes ....................................46

Lühikokkuvõte ja peamised järeldused.......................................................................................................48

Lisa 1. Küsitlustulemuste protsentjaotused ................................................................................................52

Lisa 2. Küsitlustulemuste protsentjaotused tausttunnuste lõikes ..............................................................56

Lisa 3. Küsitletud kogumi iseloomustus ....................................................................................................116

4

5

Sissejuhatus ja töö eesmärk

Eestis on alkoholitarbimine ja sellest tingitud kahjud elanike tervisele ja ühiskonnale suured.

Alkoholitarbimise kahjude vähendamise vajalikkus on ilmne, selle nimel teevad koostööd mitmed

ministeeriumid, organisatsioonid, huvigrupid ja kodanike ühendused näiteks maksustamispoliitika,

reklaamiseaduse, korrakaitse, järelvalve, ravivõimaluste, tervisekasvatuse ja väärtushinnangute

kujundamise kaudu. Kuid muutus sõltub elanike endi tahtest. Teatavasti alahindavad Eesti elanikud oma

alkoholitarbimist, kuid kaasmaalaste ennasthävitav käitumine on pinnuks silmas. Viimase nelja aasta

jooksul on alkoholitarbimine vähenenud ning trendi jätkudes on lootust, et vähenevad ka igapäevase

Eesti eluolu juurde kuuluvad liigtarbimisest tingitud tervise‐ ja sotsiaalsed probleemid, enneaegsed

surmad, vigastused, õnnetused jms. Kuid alkohol on endiselt Eestis väga kergesti kättesaadav ja alkoholi

müügilubade arv kasvab. Alkohol kuulub Eestis seltskondlike koosviibimiste juurde, on paljudele elustiili

osaks ning abivahendiks lõõgastumisel ja suhtlemisraskuste korral. Elanike alkoholitarbimise

vähendamise eesmärgi korral mõjutavad tulemust lisaks alkoholi hinnale ja kättesaadavusele ka üldised

väärtushinnangud ja hoiakud, harjumused, sotsiaalne keskkond (sõpruskondades, peredes) ning

sotsiaalsed‐ ja toimetulekuoskused stressiga. Lootust annavad noortele oluliste avaliku elu tegelaste

valikud järgida alkoholivaba sportlikku elustiili.

Eesti Konjunktuuriinstituudi alkoholituru, elanike alkoholitarbimise ja alkoholipoliitika uuringud on enam

kui veerandsajandi pikkuse traditsiooniga. 2015. aasta küsitlusuuringu eesmärgiks oli elanike

tarbimisharjumuste ja hinnangute väljaselgitamine alkoholitarbimise, tarbimispiirangute ja rahva

tervise kaitsele suunatud alkoholipoliitika meetmete kohta. Töö aruanne koosneb kahest peatükist,

millest esimeses antakse ülevaade elanike alkoholitarbimise harjumustest ja eelistustest ning teises

vaadeldakse elanike hinnanguid erinevatele riikliku alkoholipoliitika meetmetele. Uuringu aluseks on

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijate paneeli liikmete küsitlus (2015.a. novembris 2015). Tegemist oli

postiküsitlusega aga vastaja võis paberankeedi asemel soovi korral täita veebiankeedi). Küsitluses osales

925 vastanut. Eesti elanikkonna mudeliga vastavusse viimiseks on andmestik kaalutud soo, vanuse,

rahvuse, regiooni ja hariduse lõikes ning küsitletud kogumi iseloomustus on toodud lisas 3. Kaalutud

andmestik on esinduslik Eesti 18‐74‐aastaste elanike suhtes regiooni, rahvuse, vanuse, soo ja hariduse

lõikes. Lisas 1 on toodud vastuste üldjaotused, lisas 2 aga olulisemad tarbimisandmed ja hinnangud

tausttunnuste lõikes.

6

1. Alkoholitarbimise harjumused

Peatükis antakse ülevaade elanike hinnangutest isiklikule alkoholitarbimisele, erinevate alkohoolsete

jookide eelistustest ja tarbimissagedustest ning elanike üldisest alkoholitarbimisest. Lisaks vaadeldakse

alkohoolsete jookide kättesaadavuse probleemi (müügikoha kaugust elukohast) ja alkoholitarbimisega

seonduvaid probleeme ning analüüsitakse alkohoolsete jookide valmistamise ulatust

kodumajapidamistes, välismaalt alkoholi ostmise ja viimise ulatust. Elanike eksperthinnangud

kaasmaalaste alkoholitarbimise kohta on toodud alapeatükis 1.3.

1.1. Elanike hinnangud isiklikule alkoholitarbimisele

Alkoholitarbimise sagedus

Isiklikku alkohoolsete jookide tarbimist hinnates võtsid elanikud arvesse kangeid ja lahjasid alkohoolseid

jooke ning valisid vastusvariantide (ei joo üldse, joon vähe, joon mõõdukalt, joon palju) hulgast välja oma

tarbimist kõige paremini kirjeldava vastuse.

2015. aasta uuring näitas, et alkoholitarbijaid ei ole aastaga lisandunud, endiselt arvatakse, et isiklikult

juuakse vähe, kuid tarbitakse varasemast harvemini (joonis1.1).

Joonis 1.1. Elanike hinnang alkoholi isiklikule tarbimisele (% vastanutest)

16

15

15

14

13

17

18

21

20

54

58

55

55

56

53

52

48

54

27

25

26

28

29

28

27

29

22

3

2

4

3

2

2

3

2

4

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

E i joo ülds e J oon vähe J oon mõõdukalt J oon palju

2015. aasta novembriküsitluse tulemuste järgi tarbis 80% elanikest alkohoolseid jooke, neist 4% palju,

22% mõõdukalt ja 54% vähe ning 20% oli karsklasi. Enamasti hinnati oma alkoholitarbimist väheseks.

Alkoholitarbijate osakaal ei ole aasta jooksul oluliselt muutunud, kuid tarbimiskogus väheneb. Kui 2014.

aastal tõdes mõõdukat tarbimist 29% ja vähest tarbimist 48% vastanutest, siis 2015. aastal oli

mõõdukaid tarbijaid alles jäänud 22% ja vähest tarbimist märkis 54% vastanutest. Viimase aastaga on

7

mõõdukate tarbijate osakaal vähenenud –7%‐punkti ja väheste tarbijate osakaal suurenenud +6%‐

punkti. 76% vastanutest hindas oma alkoholitarbimist 2015. aastal väheseks või mõõdukaks.

Alkohoolsete jookide tarbimisharjumused on elanike rühmades erinevad, soolised erinevused avaldusid

2015. aastal peamiselt alkoholitarbimise sageduses ja jookide eelistustes. Kui varasemalt on meeste

hulgas olnud alkoholitarbijaid rohkem kui naiste hulgas, siis 2015. aastal oli erinevus väike, alkoholi

tarbis 79% naistest ja 80% meestest (2014. aastal 83% meestest ja 74% naistest). Meeste hulgas

suurenes karsklaste osakaal +3%‐punkti ja naiste hulgas alkoholitarbijate osakaal +5%‐punkti (joonis

1.2). Naised hindasid valdavalt oma alkoholitarbimist väheseks (2015. aastal jõi 63% naistest vähe, 15%

mõõdukalt, 1% palju; 2014. aastal vastavalt 56% vähe, 17% mõõdukalt, 1% palju). Naistele iseloomulik

vähene tarbimine on vaid süvenenud, selliseid tarbijaid oli üha enam. Meeste tüüpiliselt mõõdukas

tarbimine asendus vähesega (2015. aastal jõi 45% meestest vähe, 29% mõõdukalt ja 6% palju (lisa 2.1).

Joonis 1.2. Alkoholitarbijate osakaal meeste ja naiste hulgas (% vastanutest)

80

888386

9091919090878689

7980 8382 78 74

777781 81 81 81

807982838786858584838284

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Mehed Nais ed K Õ IK

%

Alkoholitarbimine on vanuserühmade lõikes erinev, näiteks noortest ja eakatest oli iga viies karsklane.

2015. aastal tarbis alkoholi 18‐29‐aastatest 74%, 30‐49‐aastastest 85%, 50‐64‐aastastest 80% ja üle 64‐

aastastest 76%. Noorte alkoholitarbimine oli nende endi hinnangutele tuginedes vähene – 26% ei

tarbinud üldse, 47% tarbis vähe, 26% tarbis mõõdukalt ja 1% palju (2104. aastal 27% ei tarbinud üldse,

40% vähe, 33% tarbis mõõdukalt (joonis 1.3). Kui karskete suurem osakaal eakamate elanike hulgas ei

üllata aastaid, siis noorte hulgas on mittetarbijate suurem osakaal olnud nähtav trend paar viimast

aastat. See kinnitab eelmisel aastal ilmnenud muutust noorte tarbimiskäitumises ‐ üha enam

suundutakse vähesema alkoholitarbimise poole. Kui 2014. aastal tarbis kolmandik noortest (33%)

alkoholi mõõdukalt, siis 2015. aastal neljandik (26%). Vanuses 30‐49 aastat on alkoholitarbimine endiselt

kõige enam levinud – 85% vastajarühmast tarbis alkoholi, neist 53% vähe, 25% mõõdukalt ja 7% palju.

8

Joonis 1.3. Alkoholitarbijate osakaal eri vanuses elanike hulgas (% vastanutest)

79

74

868887 87878788

8173

8987 858988 8788 85 8484

87 8886 8780

83 80 8288

84 83868781

87

767672

6266

7269

80 80

6974

68

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

18‐29‐aas tas ed 30‐49‐aas tas ed 50‐64‐aas tas ed 65‐74‐aas tas ed K Õ IK

%

Rahalised võimalused avaldavad mõju alkoholitarbimisele. Mida suurem sissetulek, seda suurem oli

alkoholitarbijate osakaal ja seda sagedasemini alkoholi pruugitakse. Kõrgema sissetulekuga ei kaasne

suurem teadlikkus. Näiteks suurima sissetulekuga elanike rühmast (vastaja kuu netosissetulek

pereliikme kohta oli suurem kui 800 €) tarbis alkoholi 90%, sh 51% vähe, 31% mõõdukalt ja 8% palju.

Mõõdukaid ja rohkeid tarbijaid oli selles vastajarühmas oluliselt rohkem (31% ja 8%, üldiselt 22% ja 4%).

Kõige vähem alkoholitarbijaid oli madalaima sissetulekuga vastajate hulgas, kus kuu netosissetulek

pereliikme kohta jäi alla 300 €. Seega noorte kõrval peaks alkoholipoliitika sihtrühmaks rohkem olema ka

keskealised ja jõukamad elanikud.

9

Joonis 1.4. Alkoholitarbijate sooline profiil (% vastajarühmast)

19

35

60

53

52

52

81

65

40

47

48

48

0% 20% 40% 60% 80% 100%

rohked tarbijad

mõõdukad tarbijad

vähes ed tarbijad

mittetarbijad

kõik alkoholitarbijad

S UHE A L K OHO L I

2015 K Õ IK

nais ed mehed

Joonis 1.5. Alkoholitarbijate vanuseline profiil (% vastajarühmast)

6

26

18

27

20

21

72

44

36

29

40

37

16

23

31

28

28

28

6

7

15

16

12

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

rohked tarbijad

mõõdukad tarbijad

vähesed tarbijad

mittetarbijad


SUHE ALKOHOLI

2015 KÕIK

18‐29‐aas tas ed 30‐49‐aas tas ed 50‐64‐aas tas ed 65‐74‐aas tas ed

Joonis 1.6. Alkoholitarbijate sissetuleku profiil (% vastajarühmast)

6

26

18

27

20

21

72

44

36

29

40

37

16

23

31

28

28

28

6

7

15

16

12

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

rohked tarbijad

mõõdukad tarbijad

vähesed tarbijad

mittetarbijad


SUHE ALKOHOLI

2015 KÕIK

kuni 300 € 301 ‐ 500 € 501 ‐ 800 € üle 800 €

10

Väheste, mõõdukate ja rohkete alkoholitarbijate alkoholi tarbimissagedused

Alkoholitarbijatest, keda oli kõigist vastanutest 80%, joovad pooled (54%) enda hinnangul vähe, iga viies

pidas isiklikku alkoholitarbimist mõõdukaks (22%) ja iga kahekümne viies (4%) tarbis palju. Eelistatud

alkohoolsed joogid ja tarbimismustrid on erinevate tarbijatüüpide puhul erinevad. Tabelis 1.1 on toodud

välja isiklikult vähe, mõõdukalt ja palju alkoholi tarbivate elanike veinide ja vahuveinide, õlle, viina, muu

kange alkoholi, siidri ja long drinkide tarbimissagedused 2015. aasta novembri seisuga. Alkohoolsed

joogid on järjestatud vastavalt tarbijate osakaalule alates suurema tarbijaskonnaga joogist, milleks oli

väheste alkoholitarbijate puhul vein ja vahuvein ning mõõdukate ja rohkete alkoholitarbijate puhul vein

ja õlu.

Vähesed alkoholitarbijad eelistavad tarbida veine ja vahuveine (84% tarbijarühmast), kuid iga teine joob

muid ka kangeid alkohoolseid jooke (59%), õlut (54%), viina (50%), siidreid (48%), long drinke ja kokteile

(46%). Võrreldes mõõdukate ja rohkete tarbijatega on väheste tarbijate alkoholipruukimine harv,

puuduvad igapäevased tarvitajad ja 1‐2 korda nädalas alkoholi tarbimine on juhuslikku laadi.

Eelistatuimat jooki ‐ veine ‐ joodi sagedamini 1‐3 korda kuus (48% vähestest tarbijatest), 3%

tarbijarühmast jõi veini iganädalaselt ja ülejäänud harvemini kui kord kuus.

Mõõdukad tarbijad eelistavad enim veine ja vahuveine ning õlut (89% ja 84% tarbijarühmast), viina

(72%), muud kanget alkoholi (69%), long drinke ja kokteile (58%) ning siidreid (57%). Tarbimine on

sagedasem võrreldes väheste alkoholitarbijatega, igapäevaseid õlle ja muu kange alkoholi tarbijaid on

väga vähe, seevastu iganädalane õllejoomine on populaarne. Sagedamini juuakse õlut (36% 1‐2 korda

nädalas, 35% 1‐3 korda kuus, 4% peaaegu iga päev, ülejäänud harvem kui kord kuus). Pooled

mõõdukatest tarbijatest (51%) joovad veine 1‐3 korda kuus, iga seitsmes (15%) igal nädalal ja ülejäänud

üle kuu või harvemini.

Elanike subjektiivsed hinnangud oma tarbimise kohta tuginevad erinevatel tarbimissagedustel ja ‐

eelistustel. Eriti ilmneb see rohkete alkoholitarbijate puhul. Enda hinnangul palju alkoholi joovate

elanike tarbimismuster erineb oluliselt mõõduka ja vähese tarbimisega elanike tarbimismustrist.

Tarbitakse pea kõiki alkohoolseid jooke, eriti sagedane on õlle joomine. Õlut tarbib 96% (neist 82%

iganädalaselt), veini ja vahuveini 91%, muud kanget alkoholi 89%, long drinke ja kokteile 82% ning viina

ja siidrit mõlemat samuti 82% tarbijarühmast.

11

Tabel 1.1. Alkohoolsete jookide tarbimissagedused (alkoholitarbijate hinnangud oma tarbimise kohta, %)

Ei joo seda üldse

Ei joonud novembris

Jõi 1‐3 korda kuus

Jõi 1‐2 korda nädalas

Jõi peaaegu iga päev

% tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi VÄHE (54% kõigist vastanutest)

Vein, vahuvein 16 33 48 2 1

Muu kange alkohol 41 38 20 1 0

Õlu 46 24 23 5 2

Viin 50 36 13 1 0

Siider 52 36 11 1 0

Long drink, kokteil 54 37 8 1 0

% tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi MÕÕDUKALT (22% kõigist vastanutest)


Õlu 16 9 35 36 4

Viin 28 32 32 7 1



Siider 43 25 27 5 0

% tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi PALJU (4% kõigist vastanutest)

Õlu 4 0 14 48 34




Viin 19 11 51 10 9

Siider 19 57 0 22 2

1.2. Elanike alkohoolsete jookide eelistused

Alapeatükis antakse ülevaade elanike alkohoolsete jookide eelistustest ja tarbimissagedustest,

välismaalt isiklikuks tarbeks alkohoolsete jookide kaasaostmise ja välismaale viimise ulatusest ning

alkohoolsete jookide valmistamise ulatusest kodudes mittekaubanduslikul eesmärgil1.

Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide tarbimissagedused

Vein ja vahuvein on jätkuvalt populaarseim alkohoolne jook ja tarbijaid on aasta jooksul lisandunud,

2015. aasta novembris tarbis seda 67% küsitlusele vastanutest (2014.a 60%). Õlut tarbis 51%, muud

1 Alkoholi‐, tubaka‐ ja kütuseaktsiisi seaduse järgi (§21, l 6) ei käsitata aktsiisikaubana isiklikus majapidamises valmistatud õlut, veini ja kääritatud jooki, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.

12

kanget alkoholi (v.a viin) 49% ja viina 46% vastanutest. Long drinkide ja siidrite tarbijaid on mõlemal 40%

(joonis 1.7).

Joonis 1.7. Alkohoolsete jookide eelistused hulgas (tarbijate ja mittetarbijate osakaal, %)

51

40

51

40

58

46

63

49

65

51

85

67

49

60

49

60

42

54

37

51

35

49

15

33

0% 20% 40% 60% 80% 100%

alkoholitarbijad

kõik elanikud

S IIDE R

alkoholitarbijad

kõik elanikud

LONG DR INK , K OK TE IL

alkoholitarbijad

kõik elanikud

V IIN

alkoholitarbijad

kõik elanikud

MUU K ANG E A L K OHO L

alkoholitarbijad

kõik elanikud

Õ LU

alkoholitarbijad

kõik elanikud

V E IN, V AHUV E IN

tarbib ei tarbi

Alkoholitarbijate eelistused olid 2015. aasta novembris sarnased 2014. aasta novembrile. Enim tarbijaid

oli veinil ja vahuveinil (55% alkoholitarbijatest) ning õllel (46% alkoholitarbijatest), vähim aga siidril (18%

alkoholitarbijatest) ja long drinkidel või kokteilidel (15% alkoholitarbijatest) (tabel 1.2). Kangetel

alkohoolsetel jookidel oli novembris aastataguse perioodiga võrreldes vähem tarbijaid ‐ viina tarbis

novembris 24% (2014.a 29%) ja teisi kangeid alkohoolseid jooke 25% (2014.a 33% alkoholitarbijatest).

Tarbijate arvu järgi olid novembris populaarsemad alkohoolsed joogid: vein ja vahuvein, õlu, muu kange

alkohol ja viin ‐ need eelistused on püsinud kolm viimast aastat.

13

Tabel 1.2. Lahjade alkohoolsete jookide tarbimissagedused vanuse ja soo lõikes (% alkoholitarbijatest)

Ei joo seda üldse

Ei joonud novembris

Jõi 1 ‐ 3 korda kuus

Jõi 1 ‐ 2 korda nädalas


V E I N , V A H U V E I N

Keskmiselt 15 30 47 7 1

Vanus 18 ‐ 29‐aastased 13 29 49 7 2

30 ‐ 49‐aastased 12 32 48 7 1

50 ‐ 64‐aastased 21 26 45 6 2

65 ‐ 74‐aastased 14 34 48 4 0

Sugu naised 13 28 53 5 1

mehed 17 33 41 8 1

Õ L U


Vanus 18 ‐ 29‐aastased 40 16 26 18 0

30 ‐ 49‐aastased 32 15 32 17 4

50 ‐ 64‐aastased 36 26 19 14 5

65 ‐ 74‐aastased 37 24 21 11 7


mehed 14 16 36 27 7

L O N G D R I N G I D , K O K T E I L I D


Vanus 18 ‐ 29‐aastased 35 44 17 4 0

30 ‐ 49‐aastased 44 39 15 2 0

50 ‐ 64‐aastased 57 33 7 2 1

65 ‐ 74‐aastased 77 15 8 0 0


mehed 48 35 15 2 0

S I I D E R


Vanus 18 ‐ 29‐aastased 23 36 34 7 0

30 ‐ 49‐aastased 48 36 13 3 0

50 ‐ 64‐aastased 60 33 7 0 0

65 – 74‐aastased 78 19 3 0 0


mehed 50 33 13 4 0

14

Eesti alkoholitarbijad eelistavad lahjasid alkohoolseid jooke kangetele, mis avaldub peale tarbijate

suuremas arvus ka suuremas tarbimise sageduses. Kõige sagedamini juuakse õlut ‐ iga päev joob õlut

4%, paar korda nädalas 16%, 1‐3 korda kuus 26% alkoholitarbijatest. Meeste tarbimismuster erineb

oluliselt naiste omast, õlut juuakse märgatavalt sagedamini: 7% joob õlut iga päev, 27% paar korda

nädalas ja 36% 1‐3 korda kuus (naistel vastavalt 1%, 5% ja 17%).

Vein on teine alkohoolne jook, mida sagedamini juuakse. Tüüpiline tarbimissagedus on 1‐3 korda kuus ja

sellise sagedusega joob veine 47% alkoholitarbijatest, 1‐2 korda nädalas joob veine 7% ja igapäevaselt

1% alkoholitarbijatest. Viina ja muude kangete alkohoolsete jookide tarbimine ei ole muutunud

sagedasemaks, neid jooke juuakse endiselt harvemini kui veini ja õlut, kuid sagedamini kui siidrit ja teisi

lahjasid alkohoolseid jooke. Viina ja muud kanget alkoholi juuakse tüüpiliselt 1‐3 korda kuus – viina 20%

ja teisi kangeid alkohoolseid jooke 23% alkoholitarbijatest, kusjuures aastaga üha harvemini (2014.a 1‐3

korda kuus 26% ja 30%). Igapäevast kange alkoholi tarvitamist tunnistas uuringus vaid 1%, mida võib

pidada alahinnatuks. Tegelik liigtarvitajate osakaal on suurem, kuna suur osa igapäevastest tarbijatest

pole võimelised ankeedile vastama ja osa peab oma tarbimist mõõdukaks või väheseks.

Siidreid, long drinke ja kokteile juuakse võrreldes ülalnimetatutega harva, sagedamini 1-3 korda kuus (13-15% alkoholitarbijatest).

ÕLU on jäänud meeste joogiks ja see eripära püsib läbi aastate. Õlut ei joonud 2015. aastal üldse 55% nais‐

ja 14% meessoost alkoholitarbijatest. Vähemalt kord kuus või sagedamini õlut joovatest tarbijatest olid

75% mehed ja 25% naised. Meeste sagedasemas õllejoomises pole toimunud muutust. Õlut joovad

eelkõige keskealised, igakuistest tarbijatest moodustasid 30‐49‐aastased 48% ja 50‐64‐aastased 23%,

seega 71% tarbijatest on vanuses 30‐64 aastat. (joonis 1.8).

Joonis 1.8. Õlle tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes 2008‐2015 (%)

7565

71 706362

7373

8687 888188 90 85 84

454243

555562

5060

5149 47 4955

6354

63

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015alkoholitarbijates t alkoholi tarbivates t mees tes talkoholi tarbivates t nais tes t kõig is t elanikes tkõig is t mees tes t kõig is t nais tes t

%

Tarbijaskonna osakaal kõigist elanikest püsib stabiilne alates 2012. aastast, kuid alkoholitarbijate hulgas

on aasta jooksul toimunud langus – alkoholi tarbivate naiste hulgas oli õllejoojaid vähem

15

LONG DRINKID ja KOKTEILID ei ole Eesti alkoholitarbijate hulgas kuigi populaarsed. 2015. aastal jõi seda jooki 51% alkoholitarbijatest ja igakuiseid tarbijaid oli vaid 15%. Jooki eelistavad nooremad, alla 50-aastaste igakuiste tarbijate osakaal oli 76%, neist 18-29-aastasi 30% ja 30-49-aastasi 46%. Long drink ja kokteilijoogid on poolehoidu võitnud rohkem eestlaste kui mitte-eestlaste hulgas. Nii mees- kui naissoost tarbijate osakaal on aasta jooksul vähenenud, meeste ja naiste tarbimismuster on väga sarnane. Alates 2008. aastast on long drinkide ja kokteilide tarbimine alkoholi tarbivate naiste hulgas vähenenud. Meeste hulgas on tarbimise suund languses alates 2013. aastast (joonis 1.9).

Joonis 1.9. Long drinkide, kokteilide tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes

2008‐2015 (%)

6066

53 57 565751

6352

5857595948

5763

50

69

54

6760 57 58 56

40

5342

56

42 383939

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015alkoholitarbijates t a lkoholi tarbivates t mees tes talkoholi tarbivates t nais tes t kõig is t elanikes tkõig is t mees tes t kõig is t nais tes t

%

SIIDER on olnud ja jäänud Eestis noorte joogiks. 2015. aastal jõi siidrit 52% alkoholitarbijatest, igakuiseid

tarbijaid oli 18%. Tarbijaskonnast 87% olid alla 50‐aastased, sh 18‐29‐aastasi 50% ja 30‐49‐aastasi 37%.

Siidrit eelistavad veidi enam naised ja eestlased. Kõige vähem tarbijaid oli eakaimate vanuserühmas (65

ja vanemad). Tarbijaskond on vähenenud 2008. aastast, kuid viimase aasta jooksul olnud suhteliselt

püsiv. Uuringutevahelisel perioodil on tarbijaskond noorenenud, suurenenud on alla 30‐aastaste

alkoholitarbijate osakaal (joonis 1.10).

16

Joonis 1.10. Siidri tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes 2008‐2015 (%)

55 5153 52565360

53 5057

514849 50 51 54 535759555459

5364

4039 39 3539

52

3645

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015alkoholitarbijates t a lkoholi tarbivates t mees tes talkoholi tarbivates t nais tes t kõig is t elanikes tkõig is t mees tes t kõig is t nais tes t

%

Tabel 1.3. Kangete alkohoolsete jookide tarbimissagedused vanuse ja soo lõikes (% alkoholitarbijatest)

Ei joo seda üldse

Ei joonud novembris

Jõi 1 ‐ 3 korda kuus

Jõi 1 ‐ 2 korda nädalas


V I I N


Vanus 18 ‐ 29‐aastased 44 49 7 0 0

30 ‐ 49‐aastased 42 29 24 4 1

50 ‐ 64‐aastased 42 33 20 4 1

65 ‐ 74‐aastased 42 27 28 3 0


mehed 28 35 31 5 1

MUUD KANGE ALKOHOL (VISKI, BRÄNDI, LIKÖÖR jne)


Vanus 18 ‐ 29‐aastased 39 41 20 0 0

30 ‐ 49‐aastased 36 35 26 2 1

50 ‐ 64‐aastased 34 41 23 2 0

65 ‐ 74‐aastased 46 33 21 0 0


mehed 25 40 32 2 1

VIIN on meeste jook, mida tarbib 58% alkoholitarbijatest ‐ 72% meestest ja 44% naistest, igakuiseid

viinajoojaid oli alkoholitarbijatest 24% (37% meestest ja 11% naistest), ülejäänud joovad viina harvem.

79% igakuistest viinatarbijatest olid vanuses 30‐64 aastat, sh 49% vanuses 30‐49 aastat ja 30% vanuses

17

50‐64 aastat. Vaid 6% igakuistest viinajoojatest olid alla 30‐aastased noored ja noorte osakaal väheneb.

Samas on tarbijaskond aastaga noorenenud, 30‐49‐aastaste osakaal on suurenenud peamiselt 50‐64‐

aastaste arvelt. 2010. aastast alanud üldine langustrend on peatunud (joonis 1.11).

Joonis 1.11. Viinatarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes 2008‐2015 (%)

7267 67

60 62 5862 5870

81778382

73 7378

4441

575752

46 4541

46

5952 57

49414647

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015alkoholitarbijates t alkoholi tarbivates t mees tes talkoholi tarbivates t nais tes t kõig is t elanikes tkõig is t mees tes t kõig is t nais tes t

%

Alkohoolsete jookide valmistamine kodumajapidamistes isiklikuks tarbimiseks

Eestis on kodumajapidamistes kõige enam levinud koduveini valmistamine, kuid see on jäänud rohkem

huviliste hobitegevuseks. Enamasti valmistatakse koduveini õuntest ja sõstardest, kuid ka muudest

marjadest (pihlakas, aroonia, karusmari jm). 2015. aastal valmistas koduveini 8% elanikest ja aasta

jooksul pole koduveinivalmistajate osakaal oluliselt langenud. Pikemas perspektiivis on aga näha aeglast

langustrendi alates 2011. aastast. Stabiilne on olnud ka koduõlle valmistajate osakaal, mis püsib alates

2012. aastast 4% ja 5% vahel. 2015. aastal pruulis kodus õlut 4% elanikest. Koduõlle valmistamine on

levinud rohkem maal ja maaelanike hulgas, 2015. aastal valmistas kodus õlut 6% maaelanikest ja 5%

eestlastest. Puskarit valmistas 1% elanikest ja valmistamine ei ole viimase nelja aasta jooksul

hoogustunud. Piirituse või viina baasil jooke valmistas 2% elanikest (tabel 1.4). Muudest kodus

valmistatud alkohoolsetest jookidest nimetati sagedamini marjalikööre ja õunasiidrit.

18

Tabel 1.4. Alkohoolsete jookide valmistamine kodus 2009 ‐ 2015 (% vastanutest)

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Koduvein 12 8 12 11 10 9 8

Koduõlu 6 6 7 4 4 5 4

Puskar 2 2 2 1 1 1 1

Välismaal ja välismaale viimiseks tehtud alkoholi ostud

Eesti Maksu‐ ja Tolliameti andmetel võib eraisik EL liikmesriigist tuua Eestisse maksuvabalt isiklikuks

kasutamiseks kuni 90 liitrit veini või kuni 60 liitrit vahuveini, kuni 110 liitrit õlut, kuni 10 liitrit kangeid

alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega üle 22% ja 20 liitrit muid alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega

alla 22%. EL välistest riikidest võib kalendrikuu jooksul tuua kuni 4 liitrit veini, kuni 16 liitrit õlut, 2 liitrit

alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega kuni 22% (sh vahu‐ ja liköörvein) või 1 liitri kanget alkoholi, mille

alkoholisisaldus ületab 22%2.

Alkohoolsete jookide eraviisiline import on varasematel aastatel toimunud eelkõige Venemaalt ja Lätist.

Kas ja kuidas on elanike harjumused aastaga muutunud, selgitati küsimusega: “Kas olete 2015. aastal ise

või teiste kaudu ostnud välismaalt alkohoolseid jooke, et neid tarbida Eestis?” Vaatluse all olid kaks

kanget alkohoolset jooki ‐ viin ja muu kange alkohol (viski, brändi, liköör jm) ‐ ning neli lahjemat

alkohoolset jooki ‐ vein või vahuvein, õlu, siider, long drink või kokteil3.

Välismaalt toovad oma tarbeks alkoholi kaasa vähesed elanikud ja kaasaostmine ei ole viimase aastaga

elanike hulgas hoogustunud. 2015. aastal ostis alkoholi kaasa olenevalt joogist vaid üks tarbija kümnest.

Sagedamini tuuakse välismaalt kaasa veine ja vahuveine, kanget alkoholi (viski, brändi, liköör jm) ning

õlut. Kahe viimase aasta jooksul on elanikud eelistanud osta välismaalt kaasa rohkem veine ja vahuveine

kui kanget alkoholi ja viina. Õlut ostetakse välismaalt kaasa vähem kui veine, kaasaostjaid on sama palju

kui kangel alkoholil. Siidreid ja long drinke välismaalt kaasa praktiliselt ei tooda. Viina kaasaostmise

trend on languses alates 2011. aastast, siidrite ja long drinkide ostud on stabiilselt harvad. Viina osas

võib muutuse taga olla tarbijarühma, kes joovad viina, vananemine. Teiste poolt kaasatoodud

alkohoolseid jooke ostavad vaid üksikud alkoholitarbijad, enamasti ostetakse jook ise reisides. 2015.

aastal ostis teiste kaudu välismaalt muud kanget alkoholi 2% alkoholitarbijatest, viina ja veine 1%

tarbijatest (tabel 1.5).

2 http://www.emta.ee/et/eraklient/reisimine‐saadetised‐umberasumine/kaupade‐kaasatoomine‐liiduvalisest‐riigist 3 Eesti Vabariigi Alkoholiseaduse kohaselt on lahja alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 mahuprotsenti (kaasaarvatud) ja kange alkohoolne jook üle 22 mahuprotsendi.

19

Tabel 1.5. Elanike välismaal tehtud alkoholiostud (% alkoholitarbijatest)

2011 2012 2013 2014 2015

Ostis ise

Ostis teiste toodut

Ostis ise

Ostis teiste toodut

Ostis ise

Ostis teiste toodut

Ostis ise

Ostis teiste toodut

Ostis ise

Ostis teiste toodut

Viin 12 5 9 2 8 2 7 1 6 1

Muu kange jook (viski, liköör jm) 14 3 9 1 9 2 10 2 7 2

Vein, vahuvein 13 3 8 1 8 2 13 1 8 1

Õlu 9 2 7 1 7 0 8 1 7 0

Siider 1 0 1 0 1 0 2 0 1 0

Long drink, kokteilid 1 1 1 1 1 1 2 0 1 0

Säilinud on Kirde‐Eesti elanike suurem harjumus osta viina jm alkoholi piiri tagant. Näiteks 2015. aastal

ostis viina välismaalt 19% Kirde‐Eesti alkoholitarbijatest (2014. aastal 20%), Lõuna‐Eestis 6%, Lääne‐

Eestis 1%, Kesk‐Eestis 5% ja Põhja‐Eestis 7% alkoholitarbijatest. Lõuna‐Eesti elanike viinaostud välismaalt

(st Lätist) on suurenenud, kuid 2015.a. novembris veel mitte märkimisväärselt (4% 2014. a; 6% 2015. a)

Viina ostsid elanikud 2015. aastal kaasa eelkõige Venemaalt – 48% kõigist välismaalt viina ostnutest ja

Lätist (15%). Viina osteti Eestisse kaasa 13‐st riigist, sh Poolast, Soomest, Rootsist ja Valgevenest. Muud

kanget alkoholi ostsid elanikud 2015. aastal kaasa 29‐st riigist, kõige sagedamini Venemaalt (22% kõigist

välismaalt muud kanget alkoholi ostnutest), kuid ka Lätist (11%), Itaaliast (11%) ja Saksamaalt (10%).

Kanget alkoholi tuuakse kaugetest riikidest kaasa meenena, nt Indoneesiast, Jaapanist, Mehhikost,

Myanmarist ja Taist. Veini või vahuveini toodi kaasa 28‐st riigist, peamiselt Venemaalt (15% välismaalt

veini või vahuveini ostnutest), Hispaaniast (14%), Lätist (10%), Prantsusmaalt (9%) ja Saksamaalt (9%).

Õlut osteti kaasa 19‐st riigist, peamiselt Lätist (40% välismaalt õlut kaasa ostnutest), Tšehhist (9%),

Saksamaalt (9%) ja Leedust (9%). Seega 2015. aastal tõid elanikud kanget alkoholi kaasa eelkõige

Venemaalt ja Lätist ning õlut valdavalt Lätist.

Eestisse isiklikuks tarbimiseks toodud alkoholi kogused olid 2015. aastal väikesed: keskmiselt 2,4 liitrit

kanget alkoholi (viski, brändi, liköör jm); 5,0 liitrit veini või vahuveini aastas; 12,6 liitrit õlut ostja kohta

aastas (lisa 1). Viina ostsid välismaalt kaasa pigem mitte‐eestlased ja väikese sissetulekuga elanikud,

muud kanget alkoholi, veine ja õlut aga jõukamad elanikud, kellel reisimisvõimalusi rohkem. Õlle ostjad

olid suuresti Lõuna‐Eestist.

Mitte isikliku tarbimise eesmärgil viisid elanikud välismaale kaasa enamasti kanget alkoholi (viskit,

likööre jm) ‐ 10% elanikest. Viina ostis välismaale viimiseks 4% ja õlut samuti 4% elanikest.

Kaasaostetava alkoholina eelistatakse endiselt kangeid jooke, kuid kogused ei ole suured, kanget

20

alkoholi kaasaostja kohta keskmiselt 1,7 liitrit, viina keskmiselt 2,5 liitrit, kuid tüüpiliselt võetakse kaasa

1 liiter kanget ja 1 või 2 liitrit viina. Alkohoolsete jookide välismaale kaasaostmine mitte oma tarbeks on

vähenenud. 2015. aastal ostis välismaale viimiseks viina 4%, teisi kangeid alkohoolseid jooke 10% ja õlut

4% elanikest. Veine, siidreid, long drinke ostis mitte oma tarbeks välismaale kaasa vaid 1‐2% elanikest.

Mitte oma tarbeks viisid elanikud alkoholi kaasa peamiselt reisides Soome ja Venemaale: viina peamiselt

Soome; muud kanget alkoholi enamasti Venemaale ja Soome; veine ja vahuveine Soome ja Venemaale;

õlut, siidrit ja long drinke samuti Soome. Viina ja õlut ostsid välismaale viimiseks sagedamini kaasa

Põhja‐Eesti elanikud ja tallinlased, eestlased ja mehed.

1.3. Hinnangud eestimaalaste alkoholitarbimisele ja seonduvad probleemid

Hinnanguid eestimaalaste alkoholitarbimisele on uuritud alates 2001. aastast. Ekspertküsimusele:

“Milliseks Te hindate eestimaalaste praegust alkoholitarbimist?”, võis vastuseks valida: juuakse vähe,

juuakse mõõdukalt, juuakse palju4 või ei oska öelda.

Elanikud on olnud aastaid seisukohal, et kaasmaalased joovad palju ja see üldhinnang pole muutunud.

2015. aastal oli 72% vastanutest arvamusel, et juuakse palju, 17% hindas alkoholitarbimist mõõdukaks ja

1% väheseks, 10% vastanutest ei osanud hinnangut anda. Joonisel 1.12 on toodud vaid kolme

vastusvariandi jaotused, sest juuakse vähe‐hinnanguid (1%) oli väga vähe ja neid ei anta igal aastal, 1%

on liidetud juuakse mõõdukalt‐hinnangutega (1%+17%).

Joonis 1.12. Elanike hinnangud kaasmaalaste alkoholitarbimisele 2004 ‐ 2015 (% vastanutest)

9

10

8

9

14

16

15

16

13

13

13

18

86

85

86

84

76

74

77

75

78

79

77

72

5

5

6

7

10

10

8

9

9

8

10

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

J uuaks e mõõdukalt J uuaks e palju E i os ka öelda

4 Küsimuse ühtlustamisel isikliku alkoholitarbimise küsimusega võeti välja juuakse liiga palju‐vastusvariant, mis kajastub edaspidi juuakse palju‐hinnangutes.

21

Eesti üldist alkoholitarbimist hinnatakse märksa kriitilisemalt võrreldes isikliku tarbimisega. Kui 54%

elanikest hindas isiklikku tarbimist väheseks, siis kogu Eestile andis sarnase hinnangu vaid 1%

vastanutest; mõõdukat isiklikku tarbimist tõdes 22% elanikest, kaasmaalaste puhul 17%; suurt

alkoholitarvitamist märkis enda puhul 4% elanikest, Eesti puhul 72%. Ühelt poolt võib tõdeda nagu eesti

vanasõnas, et enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll. Vastuolu isikliku tarbimise ja elanike

üldise alkoholitarbimise vahel püsib. Samas tuleneb see vastuolu ka sellest, et suure osa alkoholist

joovad ära liigtarbimise kimpus olevad inimesed. Samas on ka eksperthinnang eestimaalaste tarbimisel

muutnud aastatega vähem negatiiveks. Kui 2015.a hindas eestimaalaste alkoholitarbimist liialt kõrgeks

72% vastanutest, siis 2014. aastal oli selliseid vastanuid 77%, 2013. aastal 79%, 2004. aastal 86%.

Hinnangud kaasmaalaste alkoholitarbimisele olid elanike rühmades samasuunalised, enim mõjutas

hinnanguid vastaja isiklik suhe alkoholi (joonis 1.13, lisa 2.3). Mida rohkem isiklikult alkoholi tarbiti, seda

tolerantsemalt suhtuti kaaskodanike alkoholitarvitamisse ja mida vähem ise alkoholi tarbiti, seda

kriitilisemad oldi üldise tarbimise suhtes. Ka mehed nägid üldist alkoholitarbimist vähem süngetes

värvides ja pidasid tarbimist mõõdukamaks: 65% meestest andis hinnangu juuakse liiga palju, 24%

juuakse mõõdukalt ja 3% juuakse vähe, naistest vastavalt 78%, 11% ja 0%. Noored on jätkuvalt kõigist

vanuserühmadest kõige kriitilisemad elanike alkoholitarbimise suhtes, 81% 18‐29‐aastastest noortest oli

arvamusel, et juuakse palju (kõigist elanikest 72%).

Joonis 1.13. Elanike rühmade hinnangud kaasmaalaste alkoholitarbimisele (% vastanutest)

29

2

3

3

1

10

15

30

14

21

21

14

23

15

11

24

17

81

72

65

57

69

61

72

70

81

78

65

72

913

5

10

1814

74

118

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mittetarbijad

vähes ed tarbijad

mõõdukad tarbijad

rohked tarbijad


S UHE A L K OHO L I

65 ja vanemad

50‐64 aas tat

30‐49 aas tat

18‐29 aas tat

V ANUS

nais ed

mehed

S UG U

2015

J uuaks e vähe J uuaks e mõõdukalt J uuaks e palju E i os ka öelda

Elanikud puutuvad igapäevaselt kokku alkoholi tarbimisest tingitud tervise‐ ja sotsiaalsete

probleemidega, vigastuste, õnnetuste, surmade ja joobes mootorsõiduki‐juhtidega. Samas käsitletakse

22

osade poliitikute ja äriringkondade puhul alkoholi siiani tavapärase tarbekaubana mõistmata

sõltuvusprobleemide tõsidust. Riigi kahjudega seotud kulude vähendamiseks oleks mõistlik tegeleda

ennetuse ja probleemide algpõhjusega. Elanikud on alates 2009. aastast hinnanud mitmesuguste

alkoholitarbimisest tulenevate probleemide tõsidust Eestis ja avaldanud oma arvamust, kas tegemist on

väga tõsise, tõsise probleemiga, probleem ei ole tõsine või ei osata hinnangut anda.

2015. aastal olid alkoholitarbimisega kaasnevatest probleemidest elanike hinnangul kõige tõsisemad

alkoholijoobes sõidukis juhtimine, laste ja noorte alkoholitarbimine, terviseprobleemid ja alkoholist

põhjustatud pereprobleemid. Viimase kahe aasta jooksul ei ole elanikud tunnetanud olukorra

paranemist (joonis 1.14).

Joonis 1.14. Elanike hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis 2015. aastal (% vastanutest)

13

12

28

29

30

35

42

41

35

50

68

24

36

40

41

51

46

41

44

51

36

26

0 20 40 60 80 100

S a la a lkoholi os t‐m üük

Alkoholis t põhjus ta tud probleem id töökoha l

Ü ldine s oos iv hoia k a lkoholi ta rbim is s e

Alkoholis m is t põhjus ta tud töötus ja a s ots ia a ls us

Ava liku korra rikkum is ed

Is ikuva s ta s ed kuriteod

K odune vä g iva ld

Alkoholis t põhjus ta tud pereprobleem id

Te rvis eprobleem id

L a s te ja noorte a lkoholita rbim ine

Alkoholijoobes s õidukijuhtim ine

väga tõs ine tõs ine

%

94%

86%

86%

85%

83%

81%

81%

70%

37%

48%

68%

Alkoholijoobes sõiduki juhtimine on olnud kõige tõsisemaks probleemiks alates 2009. aastast ja on seda

tänaseni. 2015. aastal pidas alkoholijoobes sõidukijuhtimist tõsiseks probleemiks 94% vastanutest, neist

68% väga tõsiseks ja 26% tõsiseks probleemiks, 3% vastanutest ei pidanud probleemi tõsiseks ja 3% ei

osanud hinnangut anda. Laste ja noorte alkoholitarbimine on teine pakiline probleem, mille osas pole samuti näha muutust

paremusele. Tõsiseks probleemiks pidas seda endiselt 86% vastanutest, neist 50% väga tõsiseks ja 36%

tõsiseks, 5% ei pidanud probleemi tõsiseks ja 9% oli raskustes hinnangu andmisega. Laste ja noorte

alkoholitarbimine teeb naisi rohkem murelikuks kui mehi, 90% naistest pidas seda tõsiseks probleemiks,

23

meestest vastavalt 80%. Alkoholi isiklikult tarbimine või mittetarbimine ei pisendanud probleemi

tajumist laiemalt ühiskonnas (tabel 1.6).

Alkoholitarbimisega kaasnevaid terviseprobleeme pidas tõsiseks valupunktiks 86% elanikest, neist 35%

väga tõsiseks, 51% tõsiseks, 5% ei pidanud probleemi tõsiseks ja 9% ei andnud hinnangut. Naiste ja

karsklaste hinnang kaasnevatele terviseprobleemidele oli märksa teravam võrreldes meeste ja rohkete

või mõõdukate alkoholitarbijatega. Näiteks, 90% naistest pidas terviseprobleeme tõsiseks, neist 43%

väga tõsiseks, meestest vastavalt 82% ja 25%.

Probleemid ei puuduta mitte ainult tarbijat ennast, vaid väga sageli pereliikmeid ja teisi lähedasi. Nii tõi

kaheksa elanikku kümnest tõsise probleemina esile alkoholist põhjustatud pereprobleeme (85%), kodust

vägivalda (83%), isikuvastaseid kuritegusid (81%) ja avaliku korra rikkumisi (81%). Jällegi näevad naised

probleeme enam kui mehed ja hinnangud on kriitilisemad. Alkoholist põhjustatud pereprobleemid on

tõsine valupunkt 90% naiste ja 80% meeste hinnangul, kodune vägivald 88% naiste ja 77% meeste

hinnangul, isikuvastased kuriteod 86% naiste ja 75% meeste hinnangul ning avaliku korra rikkumised

85% naiste ja 77% meeste hinnangul.

Seitse elanikku kümnest märkis tõsise probleemina alkoholismist põhjustatud töötust ja asotsiaalsust

(70%, 77% naistest ja 62% meestest) ning ühiskonna üldist soosivat hoiakut alkoholitarbimisse (68%,

75% naistest ja 60% meestest). Iga teine elanik pidas tõsiseks probleemiks Eestis alkoholitarbimisest

tingitud probleeme töökohal (48%). Salaalkoholi ostmise ja/või müümisega seonduvad probleemid on

aastaga vähenenud, 2015. a märkis tõsise valupunktina 37% vastanutest.

Alkoholitarbimisega kaasnevad probleemid on Eestis jätkuvalt teravad, näiteks alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimine, laste ja noorte alkoholitarbimine, liigtarbimisest tingitud tervise‐ ja

pereprobleemid ning lähisuhtevägivald. 2015. aastal korraldasid mitmed institutsioonid (politsei, Tervise

Arengu Instituut, MTÜ Terve Eesti jt) ennetavaid operatsioone ja kampaaniaid, viisid läbi kontrolle ja

reide joobes juhtide tabamiseks ja riskikäitumiste ärahoidmiseks. Kõik need ettevõtmised on olnud

vajalikud, et tekitada inimestes seesmine motivatsioon oma käitumise muutmiseks. Alkoholitarbimise

vähendamist pidas 2015. aastal vajalikuks 77% vastanutest, 7% leidis, et tarbimist ei pea vähendama ja

16% ei omanud antud küsimuses seisukohta (joonis 1.15).

Kõikides elanike rühmades oldi seisukohal, et elanike alkoholitarbimist tuleks vähendada. Kuid mida

sagedasem alkoholitarbija, seda vähem häirib kaaskodanike alkoholitarbimine ja seda vähem

tunnetatakse vajadust Eestis tarbimist vähendada. Alkoholitarbimine ja selle sagedus muudab elanike

hoiakuid alkoholitarbimise suhtes tolerantsemaks. Näiteks karsklastest pidas vajalikuks elanike

alkoholitarbimist vähendada 92%, vähestest tarbijatest 78%, mõõdukatest 67% ja rohketest tarbijatest

49% (joonis 1.16). Naistest, kes on võrreldes meestega väiksemad alkoholitarbijad (ei tarbi – 21%

naistest ja 20% meestest, tarbib vähe ‐ 63% naistest ja 45% meestest, tarbib mõõdukalt ‐ 15% naistest ja

24

29% meestest, tarbib palju ‐ 1% naistest ja 6% meestest), pidas 86% vajalikuks alkoholitarbimist

vähendada, meestest vastavalt 68% (lisa 2.8).

Tabel 1.6. Alkoholiga seonduvate probleemide tõsidus Eestis 2009 ‐ 2015 (% vastanutest)

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

väga

tõsin

e

tõsin

e

väga

tõsin

e

tõsin

e

väga

tõsin

e

tõsin

e

väga

tõsin

e

tõsin

e

väga

tõsin

e

tõsin

e

väga

tõsin

e

tõsin

e

väga

tõsin

e

tõsin

e

Alkoholi‐joobes sõiduki juhtimine

62 33 51 42 58 38 58 35 65 30 58 34 68 26

Laste ja noorte alkoholi tarbimine

60 34 57 34 55 37 54 36 56 33 48 38 50 36

Tervise‐probleemid

38 47 34 52 39 50 37 52 38 51 35 52 35 51

Alkoholist põhjustatud pere‐probleemid

‐ ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ 38 47 41 44

Kodune vägivald 44 45 38 46 37 48 43 45 41 43 38 46 42 41

Isikuvastased kuriteod 45 45 37 48 40 48 41 45 38 46 30 51 35 46

Avaliku korra rikkumised 38 51 28 57 31 56 32 56 31 56 25 57 30 51

Alkoholismist põhjustatud töötus ja asotsiaalsus

33 43 33 44 35 46 35 44 35 45 32 45 29 41

Üldine soosiv hoiak alkoholi tarbimisse

24 41 26 40 25 42 24 43 28 42 23 43 28 40

Alkoholist põhjustatud probleemid töökohal

13 34 11 31 13 33 14 33 12 36 10 34 12 36

Salaalkoholi ost‐müük 19 31 14 34 14 37 16 36 13 37 13 31 13 24

25

Joonis 1.15. Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise vajalikkusele Eestis aastatel 2007 ‐ 2015 (% vastanutest)

79

77

81

78

81

81

83

80

77

7

9

6

8

4

6

4

5

7

14

14

13

14

15

13

13

15

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

Jah Ei Ei oska öelda

Joonis 1.16. Karsklaste ja alkoholitarbijate hinnangud alkoholitarbimise vähendamise vajalikkusele Eestis (% vastanutest)

92

78

67

49

73

77

2

5

10

34

8

7

6

17

23

17

19

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

alkoholi mittetarbijad

vähesed alkoholitarbijad

mõõdukad alkoholitarbijad

rohked alkoholitarbijad


KÕIK 2015


26

2. Hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale

Eesti riigi alkoholipoliitika eesmärgiks on vähendada elanike alkoholi tarbimist, millega kaasnevalt

väheneksid ka liigtarbimisega seonduvad vigastused, õnnetused, kuritegevus ja tervisekahjud. Teema püsib

avalikkuse huvi keskpunktis, millest johtuvalt on tootjad hakanud elanike tervise huvides otsima

kompromisslahendusi (väiksemad pakendid, lahjemad joogid jne). 2016. aastal on riigi prioriteediks

kujunemas alkoholi kättesaadavuse vähendamine, reklaamipiirangud, alkoholi müügikeelust kinnipidamine

joobes elanikele ja tugiteenused alkoholisõltlastele5. Lisaks riigile kujundavad Eestis alkoholipoliitikat

kohalikud omavalitsused. Näiteks on Kuressaare linn koos ettevõtjatega käivitanud pilootprojekti alkoholi

kättesaadavuse ja alaealiste alkoholitarbimise vähendamiseks6. 2016. aasta märtsi lõpust on 30 ettevõttes

(toitlustusasutused, tanklad, ööklubid, kauplused jt) üleval kleebised, millega kutsutakse üles alkoholi ostes

dokumenti näitama ja viidatakse müüjate õigusele seda küsida. Järgnevalt alkoholi kättesaadavuse

hetkeseisust, elanike hinnangutest alkoholi kättesaadavusele, alkoholireklaami ja noorte alkoholitarbimise

vähendamiseks mõeldud piirangutele ja alkoholi müügile tanklates, spordivõistlustel ja kultuuriüritustel.

Lisaks antakse ülevaade meetmetest ja institutsioonidest, millele elanikud loodavad alkoholitarbimise

vähendamisel ning elanike ootustest riigi alkoholipoliitikale.

2.1. Alkoholi kättesaadavus – müügilubade arv

Eestis on kultuurilised hoiakud alkoholi liigtarbimise suhtes leebed, alkohol kergesti kättesaadav ja

sissetulekute tõus ületab alkoholi hinnatõusu, mistõttu on tarbimine liialt suur ja rahva tervist

kahjustav. 2015. aastal tarbiti Eestis iga 15+ elaniku kohta 10,3 liitrit absoluutalkoholi (iga elaniku kohta

8,7 l), kusjuures Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) peab soovituslikuks 6 liitrit. Eestis on alkoholi

tarbimine viimasel 4 aastal vähenenud, kuid hinnates kahjude ja kulude endiselt suurt taset, on

tarbimise vähendamise võimalusi veel palju. Alkoholi kättesaadavuse üle hinnangu andmiseks saab

tugineda Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registri alkoholi müügilubade

statistikale7. Andmeid tõlgendades on oluline märkida, et kui enne 1. juulit 2014 pidi müügiloa taotlema

igale tegevuskohale, siis peale 1. juulit 2014 võib ühe müügiloaga olla haaratud mitu tegevuskohta.

Registri andmebaas sisaldab nii ühe kui teise tingimusega väljaantud kehtivaid müügilube. Seega

müügilubade arv ei pruugi vastata tegevuskohtade arvule.

Majandustegevuse registri andmete analüüs näitab, et alkoholi kättesaadavus on linnades oluliselt

parem kui maal, eriti suuremates linnades. Alkoholi jaemüügiluba omas Tallinnas 55 kauplust, Pärnus 41

kauplust, Tartus 39 kauplust ja Viljandis 26 kauplust 10 km² kohta. Maakondades oli müügikohtade

kontsentratsioon väiksem, kehtivaid müügilube oli oluliselt vähem – alates 0,2 Hiiumaal kuni 0,8

Tartumaal 10 km² kohta. Maakondadest eristus Harjumaa, kus kehtivaid alkoholi müügilube oli 10 km²

kohta 3 kauplusel (tabel 2.1).

5 Alkoholipoliitika roheline raamat: https://www.sm.ee/sites/default/files/content‐editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervislik_eluviis/alkoholi_roheline_raamat‐19.02.14.docx 6 http://tarbija24.postimees.ee/3637711/saaremaal‐tuleb‐napsu‐ostes‐koigil‐dokumenti‐naidata 7 Algandmed pärinevad Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatavast majandustegevuse registrist seisuga 27.04.2016

27

Tabel 2.1. Kehtivate alkoholi müügilubade arv 10 km2 kohta 2016

Maakond/linn Jaemüük Toitlustus Kokku sh hulgimüük

Harju 2,9 4,2 8,7

Tallinn 54,9 97,5 187,2

Hiiu 0,2 0,4 0,7

Ida‐Viru 0,7 0,7 1,5

Narva 10,8 8,7 22,1

Kohtla‐Järve 8,8 11,7 21,9

Jõgeva 0,3 0,2 0,5

Järva 0,3 0,2 0,5

Lääne 0,3 0,4 0,6

Lääne‐Viru 0,6 0,3 1,0

Põlva 0,3 0,2 0,6

Pärnu 0,4 0,6 1,1

Pärnu 30,6 59,4 96,6

Rapla 0,2 0,2 0,5

Saare 0,4 0,4 0,8

Tartu 0,8 1,1 2,1

Tartu 39,0 62,8 111,5

Valga 0,3 0,4 0,8

Viljandi 0,3 0,2 0,5

Viljandi 26,0 28,7 58,7

Võru 0,4 0,3 0,8

Kokku 0,7 0,8 1,7

Koos toitlustusasutusega omasid alkoholi müügilube enim Tallinna, Tartu ja Pärnu kauplused, vastavalt 152,

102 ja 90 luba 10 km² kohta. Elanike arvu suhtes oli alkoholi jaemüügilube kõige enam Saaremaa, Võru‐ ja

Põlvamaa kauplustel (vastavalt 3,4; 2,8 ja 2,7 luba 1000 elaniku kohta), kõige vähem aga Tartu‐ ja Viljandimaa

kauplustel (1,7 ja 1,9 luba 1000 elaniku kohta, joonis 2.1).

28

Joonis 2.1. Alkoholi müügilubade arv jaemüüjatel 1000 elaniku kohta

3 .4

2 .82 .7

2 .52 .4 2 .3 2 .2 2 .2 2 .2 2 .1 2 .1 2 .1

1 .91 .7

0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

Saa

re

Võru

Põlva

Lään

e

Pärnu

Valga

Hiiu

Ees

tike

skmine

Harju

Jõge

va

Rap

la

Järva

Viljan

di

Tartu

Joonis 2.2. Alkoholi müügilubade arv toitlustusasutustes 1000 elaniku kohta

4 .03 .6 3 .5

3 .22 .7 2 .7

2 .4 2 .2 2 .1 1 .9 1 .8 1 .7 1 .7 1 .7 1 .7

5 .2

0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

Hiiu

Saa

re

Lään

e

Pärnu

Harju

Valga

Ees

ti ke

skmine

Võru

Tartu

Lään

e‐Viru

Rap

la

Jõge

va

Põlva

Ida‐Viru

Järva

Viljan

di

Alkoholi müügiloaga toitlustusasutusi oli 1000 elaniku kohta enim Hiiu‐ (5,2), Saare‐ (4,0) ja Läänemaal (3,6) ning kõige vähem Põlva‐, Ida‐Viru‐, Järva‐, ja Viljandimaal (kõik 1,7) (joonis 2.2). Alkoholi müügilubade arv on registri andmetel järjepidevalt suurenenud, kahel viimasel aastal on kasv olnud +9%. 2016. aasta aprilli lõpu seisuga oli Eestis alkoholi 7296 müügiluba, 2014. aastal 6664, kasv +9,5%. Võrreldes 2015. aastaga on enim müügilube lisandunud hulgimüüjatel, kasv +44,5%; vähem aga toitlustusasutustes +6,5% ja jaemüügiettevõtetes +5,3% (tabel 2.2).

29

Tabel 2.2. Alkoholi müügilubade arv jae‐, hulgimüüjatel ja toitlustusasutustes 2016 (27.04.2016 seisuga)

Maakond/ linn Müügilube kokku Müügilube jaemüüjatel

Müügilube hulgimüüjatel

Müügilube toitlustus‐asutustes

2015 2016 2015 2016 2015 2016 2015 2016

Harju 2954 3753 948 1254 424 665 1582 1834

Tallinn 2286 2963 643 869 293 551 1350 1543

Hiiu 78 71 21 19 8 7 49 45

Ida‐Viru 616 514 310 225 32 38 274 251

Narva 213 188 114 92 17 22 82 74

Kohtla‐Järve 99 92 59 37 5 6 35 49

Jõgeva 144 123 85 66 3 2 56 55

Järva 145 120 77 62 9 7 59 51

Lääne 172 153 66 60 3 6 103 87

Lääne‐Viru 287 380 138 229 20 27 129 124

Põlva 129 129 75 73 6 8 48 48

Pärnu 575 511 251 195 18 25 306 291

Pärnu 376 309 133 98 17 21 226 190

Rapla 153 147 96 73 7 10 50 64

Saare 255 247 116 109 11 10 128 128

Tartu 577 639 235 254 46 54 296 331

Tartu 405 435 142 152 36 38 227 245

Valga 179 154 92 68 5 5 82 81

Viljandi 208 175 112 87 10 10 86 78

Viljandi 98 88 41 39 4 6 53 43

Võru 192 180 102 94 7 6 83 80

Kokku 6664 7296 2724 2868 609 880 3331 3548

2.2. Alkoholi kättesaadavus – müügikoha kaugus elukohast

Alkoholi kättesaadavusel ja tarbimisel on seos. Kuna Eestis oli aprilli 2016 seisuga kehtivaid alkoholi

müügilube üle 7 tuhande ja müügilubade arv suureneb, samas soovitakse elanike alkoholitarbimist

vähendada, siis ei ole tulevikus pääsu alkoholi kättesaadavuse ja müügikohtade piiramisest. Uuringus

valiti kättesaadavuse näitajaks aeg, kui kiiresti on võimalik soovi korral alkoholi osta. Elanikud hindasid

lähima müügikoha kaugust oma elukohast, kas müügikohta jõudmiseks kulub kuni 10, kuni 30 või

rohkem kui 30 minutit.

30

Alkohol on Eesti elanikele jätkuvalt väga kergesti kättesaadav. 85% vastanutest märkis, et ostukohta

jõudmiseks kulub 10 minutit või vähem, 12% vastanutest kulutaks müügikohani jõudmiseks kuni pool

tundi ja 3% rohkem kui pool tundi (tabel 2.3). Aastatel 2013 ‐ 2015. aastal kulus 86%‐il elanikest alkoholi

müügikohta jõudmiseks 10 minutit või vähem, st muutust pole.

Endiselt on alkohol kättesaadavam Põhja‐Eestis ja linnades, rohkem aega kulub alkoholi müügikohani

jõudmiseks maainimestel. Alkoholi kättesaadavus erineb linnas ja maal. Kui linnades jõuab 10 minutiga

lähima alkoholi müügikohani 95% tallinlastest, 95% suuremate linnade ja 90% väikelinnade elanikest, siis

maaelanikest 69% ja 25%‐il kulub aega kauem kui pool tundi (lisa 2.4).

Tabel 2.3. Alkoholi lähima müügikoha kaugus elukohast (% vastanutest)

Aega kulub kuni 10 min

Aega kulub kuni 30 min

Aega kulub üle 30 min

Keskmiselt 85 12 3

Regioon Põhja‐Eesti 89 10 1

Kesk‐Eesti 81 14 5

Kirde‐Eesti 93 4 3

Lääne‐Eesti 87 12 1

Lõuna‐Eesti 75 20 5

Elukoht Tallinn 95 5 0

suured linnad 95 5 0

väikelinnad 90 8 2

maa‐asulad 69 25 6

2.3. Alkoholi kättesaadavus – noorte alkoholiostud isikuttõendava dokumendi alusel

Alkoholi kättesaadavuse takistamiseks alaealistele kehtib alates 2013. aasta juunist Eesti Kaupmeeste

Liidu ja Tervise Arengu Instituudi koostöö tulemusena Eestis soovitus igale alla 30‐aastasele noorele

näidata alkoholi ostmisel isikuttõendavat dokumenti. Varasemate aastate uuringud on näidanud, et

kolm elanikku neljast peab dokumendi esitamise nõuet vajalikuks. Võimaliku muutuse väljaselgitamiseks

hinnangutes küsiti elanikelt küsimus samas sõnastuses, st kas oleks vaja, et müüjad küsiksid isikut

tõendavat dokumenti igalt alla 30‐aastaselt alkoholi ostjalt. Etteantud vastusvariandid olid: jah, kuid see

ei peaks olema kohustuslik; jah, dokumendi näitamine peaks olema seadusega kehtestatud kohustu; ei

ole vaja või ei oska öelda.

Aastaga ei ole elanike seisukohad oluliselt muutunud – isikuttõendava dokumendi küsimist alla 30‐

aastastelt alkoholiostjatelt pidas vajalikuks 79% vastanutest (2014.a 78%), kusjuures seadusega

31

sätestaks nõude 47% vastanutest ja 32% pidas paremaks dokumendi küsimist mitte kohustuslikus

korras. Isikuttõendava dokumendi küsimist ei pidanud alkoholi ostmisel vajalikuks 13% ja 8% elanikest

puudus seisukoht (joonis 2.3).

Joonis 2.3. Elanike hinnangud isikuttõendava dokumendi küsimisele igalt alla 30‐aastaselt alkoholiostjalt (% vastanutest)

22

36

23

33

36

43

34

29

30

32

63

40

53

49

40

21

45

44

48

47

10

15

12

12

17

20

14

14

13

5

9

12

6

7

16

7

11

8

8

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mitte‐ees tlas ed

ees tlas ed

mittetarbijad

vähes ed alkoholitarbijad




K Õ IK 2013

K Õ IK 2014

K Õ IK 2015

J ah, kuid ei peaks olema kohus tus likJ ah, peaks olema s eadus ega kehtes tatud kohus tusE i ole vajaE i os ka öelda

Endiselt kehtib seaduspärasus, et mida suurem alkoholitarbija, seda vähem meeldib nõude

kohustuslikkus. Näiteks rohketest alkoholitarbijatest pooldas dokumendi esitamise nõuet 64%, neist

43% vabatahtlikkuse alusel ja 21% seadustatuna, kuid 20% leidis, et sellist nõuet pole vaja. Vähestest

alkoholitarbijatest pooldas nõuet 82%, sh 53% seadustatuna, 33% vabatahtlikult ja 12% ei näinud

vajadust. Keelekeskkondades olid hinnangud erinevad, mitte‐eestlased pooldasid eestlastest

märgatavalt enam nõude seadustamist (63% mitte‐eestlastest ja 40% eestlastest).

Noored ise seadustaksid dokumendi näitamise alkoholi ostmisel ja siin pole kahe aasta jooksul toimunud

hinnangute muutust. 2015. aastal oli 49% alla 30‐aastastest noortest seisukohal, et dokumendi

näitamine peaks olema seadusega kehtestatud kohustus, 29% on nõudega päri, kuid ei seadustaks seda,

15% ei pidanud nõuet vajalikuks ja 7% puudus seisukoht (lisa 2.4).

32

2.4. Hinnangud alkoholipoliitika meetmetele – Eesti riigi alkoholipoliitika

Riikliku alkoholipoliitika8 eesmärgiks on vähendada elanike alkoholi kogutarbimist ja noorte

alkoholitarvitamist, kusjuures põhjustatud kahjude järgi on prioriteet noorte alkoholitarbimise

vähendamisel ning alkoholiga seotud õnnetuste ja vägivalla vähendamisel. Alates 2004. aastast on

elanikud igal aastal avaldanud oma arvamust, milline peaks olema Eesti riigi alkoholipoliitika: kas

võimalikult liberaalne (piiranguteta), väheste või rangete piirangutega. Kui hinnangut ei osatud anda,

võis valida vastuseks ei oska öelda.

2015. aastal pooldas 85% elanikest piirangutega alkoholipoliitikat, neist 46% rangete ja 39% väheste

piirangutega. Liberaalset alkoholipoliitikat pidas vajalikuks 6% elanikest ja 9% puudus seisukoht.

Ootused riigi alkoholipoliitikale olid 2015. aastal sarnased 2012. aastale, mil rangeid piiranguid toetas

samuti 46% elanikest, väheseid piiranguid 38% ja liberaalset lähenemist 5% elanikest. Kuigi sagedamini

pooldavad elanikud rangeid piiranguid, on viimase kolme aasta jooksul hakanud tõusma väheste

piirangute pooldajate osakaal (2013.a 33%, 2014.a 35%, 2015. a 39%). Liberaalse, piirangutevaba

alkoholipoliitika pooldajate osakaal ei ole tõusnud, see on püsinud alates 2008. aastast 4% ‐ 6% vahel

(joonis 2.4).

Joonis 2.4. Elanike hinnangud, milline peaks olema Eesti riigi alkoholipoliitika (% vastanutest)

4

4

3

3

6

6

6

4

5

4

5

6

42

44

34

39

45

45

38

42

38

33

35

39

42

40

52

48

40

41

44

43

46

51

50

46

12

12

11

10

9

8

12

11

11

12

10

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

V õimalikult liberaalne (piiranguteta) V ähes te piirangutega R angete piirangutega E i os ka öelda

8 Riikliku alkoholipoliitika põhimõtted, http://www.terviseinfo.ee/images/Riiklik_alkoholipoliitika.pdf

33

Piirangutega alkoholipoliitikat toetasid kõik elanike rühmad, kuid piirangute ranguse suhtes oldi eri meelt.

Hinnanguid mõjutas suhe alkoholi, kas oli tegemist rohke, mõõduka, vähese või alkoholi mittetarbiva

elanikuga, samuti vastaja sugu ja vanus. Rohkem väheste kui rangete piirangutega alkoholipoliitika

pooldajad olid elanikud, kes tarbisid mõõdukalt või rohkelt alkoholi, samuti mehed ja 18‐29‐aastased

noored. Näiteks mõõdukatest alkoholitarbijatest toetas väheste piirangutega alkoholipoliitikat 54%,

rangeid piiranguid 28% ja 11% piiranguteta poliitikat. Seevastu rangemat joont toetasid vähesed

alkoholitarbijad ja karsklased, naised ja vanemad kui 30‐aastased elanikud. Karsklastest toetas rangeid

piiranguid 58% ja väheseid piiranguid 24%, vähe alkoholi tarbivatest elanikest toetas 50% rangeid ja 37%

väheseid piiranguid. Mittetarbijate hulgas oli tavapärasest rohkem neid, kellel puudus antud küsimuses

seisukoht (15%).

Leebemat alkoholipoliitikat ootavad seega suuremad alkoholitarbijad, kellest valdava osa moodustavad

mehed (mõõdukatest 65%, rohketest 81%), rangemat aga karsklased ja vähesed alkoholitarbijad, kelle

hulgas rohkem naisi (karsklastest 53%, vähestest tarbijatest 60%). Naiste toetus rangete piirangutega

alkoholipoliitikale püsib jätkuvalt suurem kui meestel, rangeid piiranguid ootaks 53% naistest ja 37%

meestest (joonis 2.5, lisa 2.5).

Joonis 2.5. Elanike hinnangud, milline peaks olema Eesti riigi alkoholipoliitika soo, vanuse ja alkoholitarbimise lõikes (% vastanutest)

3

6

7

6

3

10

3

5

11

13

7

6

38

38

34

49

34

44

24

37

54

49

42

39

50

42

50

42

53

37

58

50

28

31

43

46

9

14

9

3

10

9

15

8

7

7

8

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

65 ja vanemad

50‐64 aas tat

30‐49 aas tat

18‐29 aas tat

V ANUS

nais ed

mehed

S UG U

mittetarbijad



rohked a lkoholitarbijad

kõik a lkoholitarbijad

S UHE A L K OHO L I

K Õ IK 2015

V õimalikult liberaalne V ähes te piirangutega R angete piirangutega E i os ka öelda

34

2.5. Hinnangud alkoholipoliitika meetmetele – alkoholireklaami piirangud

Alkoholi reklaamimist reguleerib Eestis reklaamiseadus. Alates 1. jaanuarist 2017 on plaanis seadust

Sotsiaalministeeriumi ettepanekul muuta. Muuhulgas on tehtud ettepanek keelata kuni 6%

alkoholisisaldusega jookide välireklaam ja lubada alkoholireklaame televisioonis ja raadios alates kella

22.00‐st. Järgnevalt sellest, kuivõrd on need ettepanekud kooskõlas elanike seisukohtadega kange ja

lahja alkoholi reklaamimisest televisioonis, raadios, ajalehtedes ja ajakirjades, tänaval (välireklaam),

internetis ja sotsiaalmeedias ja müügikohtades ning degusteerimistest. Etteantud vastusvariante oli neli:

võiks lubada, võiks lubada teatud piirangutega, tuleks keelustada või ei oska öelda.

Valdav osa elanikest toetas 2015. aastal alkoholi välireklaami (nii kange kui lahja) keelustamist, samuti

reklaamide keelustamist raadio‐ ja telekanalites, internetis, sotsiaal‐ ja trükimeedias. Seisukohad on

vaid natuke leebemad lahja alkoholi puhul (joonis 2.6).

Joonis 2.6. Elanike hinnangud alkoholireklaami lubatavusele erinevates meediakanalites (% vastanutest)

2422

2221

64

74

63

64

42

4444

4846

3938

2829

3326

3226

2217

2829

2729

5155

6062

5868

5866

7078

45

34

43

55

33

44

43

0% 20% 40% 60% 80% 100%

lahjakange

DE G US TE E R IMIS E Dlahja

kangeMÜÜG IK OHAD

lahjakange

A J A L E HE D , A J A K IR J ADlahja

kangeINTE R NE T, S O TS IAA LME E D IA

lahjakange

TE L E V IS IOONlahja

kangeR AADIO

lahjakange

TÄNAV

L ubada L ubada teatud piirangutega K eelus tada E i os ka öelda

35

Alates 2013. aastast on elanikud soovinud kõige enam keelata alkoholireklaamid tänavatel

(välireklaamid), televisiooni‐ ja raadiokanalites.

Erandi moodustavad reklaamid müügikohtades ja degusteerimised. Elanike hinnangul võiks nii reklaame

müügikohtades kui degusteerimisi lubada piirangutega. Müügikohtades lubaks piirangutega reklaamida

kanget alkoholi 46% vastanutest, 29% keelaks reklaamid ja 21% lubaks vabalt reklaamida; lahja alkoholi

puhul vastavalt 48% lubaks piirangutega, 27% keelaks ja 22% lubaks reklaamida. Nii kange kui lahja

alkoholi degusteerimisi lubaks piirangutega 44% vastanutest, 28%‐29% keelaks need ära ja 22%‐24% ei

seaks mingeid piiranguid. Seega iga viies elanik lubaks vabalt reklaamida alkoholi müügikohtades ja läbi

viia degusteerimisi, ülejäänud pooldavad piiratud tegevusi või keelaksid reklaamid ja degusteerimised.

2.6. Ootused alkoholitarbimise vähendamise meetmete suhtes

2015. aastal oli 77% kõigist vastanutest ja 73% alkoholitarbijatest seisukohal, et elanike alkoholitarbimist

tuleks vähendada. Samas ei ole olemas üht institutsiooni või võlumeedet, mis aitaks, vaid tegemist on

terve meetmete komplektiga. Järgnevalt sellest, kes peaks elanike hinnangul alkoholitarbimise

vähendamiseks samme astuma ja kuivõrd ollakse ise valmis vastutust võtma. Etteantud 14‐ne

institutsiooni hulgast valisid need vastajad, kelle arvates tuleks alkoholitarbimist vähendada, välja kaks

olulisemat.

Alkoholitarbimise vähendamiseks peaksid samme astuma eelkõige inimesed ise (58%), kuid ka Vabariigi

Valitsus (37%), meedia (36%), Sotsiaalministeerium (28%), Riigikogu (21%) ning linna‐ ja vallavalitsused

(20%). Möödunud aasta jooksul on teema olnud avalikkuse tähelepanu all seoses Sotsiaalministeeriumi

esitatud seadusemuudatuse eelnõuga ning mitmete debattidega meediakanalites. Seetõttu on inimeste

endi vastutus jälle rohkem esile tõusnud (58%, 2014.a 46%), nagu ka meediakanalite (36%, 2014.a 31%)

ja Sotsiaalministeeriumi vastutus (28%, 2014.a 12%). Sotsiaalministeeriumi peale loodetakse varasemast

rohkem, sest nendepoolsed ettepanekud väljendavad valdava osa elanike huve (joonis 2.7).

Vabatahtlike organisatsioonide ja karskusliikumise peale eriti ei loodeta, nendepoolset tegutsemist

ootab iga seitsmes elanik (15%, 2014.a 11%). Alkoholitootjate ja ‐müüjate ning politsei roll elanike

alkoholitarbimise vähendamisel ei ole aga elanikele usutav, vaid iga seitsmeteistkümnes ja

kolmeteistkümnes elanik ootab neilt konkreetseid samme.

Elanikele, kelle arvates tuleks Eestis alkoholitarbimist vähendada (77% kõigist vastanutest), esitati

lisaküsimus, mida peaks alkoholitarbimise vähendamiseks tegema. Loetletud tegevuste hulgast valisid

vastajad oma seisukohale lähedasemad kasutades hinnangu andmiseks vastusvariante: kindlasti, võib‐

olla, seda mitte ja kui hinnangut ei osatud anda, siis ei oska öelda.

36

Joonis 2.7. Elanike hinnangud institutsioonide mõjususele alkoholitarbimise vähendamisel (% vastanutest, kelle hinnangul tuleks Eestis elanike alkoholitarbimist vähendada)

3

5

5

6

6

15

20

21

28

36

37

58

8

12

0 20 40 60 80 100

R ahandus m inis tee rium

Ma ja ndus ‐ jaK ommunika ts ioonim inis tee rium

Alkoholi m üüjad

Alkoholi tootja d

P re s ident

P olits e i

H a ridus ‐ ja T eadus m inis tee rium

Vaba ta htlikud org ‐d,ka rs kus liikum ine

L inna ‐, va lla va lits us ed

R iig ikog u

S ots ia a lm inis tee rium

Meedia

Vaba riig i Va lits us

Inim es ed is e

%

Tõhusaimaks meetmeks alkoholitarbimise vähendamisel on elanikud läbi aastate pidanud oma

suhtumise muutmist alkoholitarbimisse ja teistele paremaks eeskujuks olemist. Nii arvas 91% alkoholi

tarbimise vähendamist pooldanud ja 86% kõigist vastanutest. Trend on püsinud alates 2009. aastast

(joonis 2.8 ja tabel 2.4).

Elanike hinnangul on väga oluline muuta noorte alkoholitarbimist läbi negatiivse kinnituse – noortele

tuleks näidata alkoholitarbimise negatiivseid tagajärgi (85% tarbimise vähendamise pooldajatest ja 80%

kõigist vastanutest). Kindlasti tuleks piirata alkoholireklaami (85%/76%), suurendada järelevalvet

alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle (84%/79%), luua noortele rohkem vaba aja veetmise

võimalusi (84%/81%), mitte propageerida avalikel üritustel ja nende kajastamisel alkoholitarbimist

(80%/72%) ning karmistada karistusi alkoholijoobes õigusrikkumiste korral (79%/76%). Alkoholi

pakkumine avalikel üritustel (v.a lasteüritused) on jäänud tavapäraseks, sageli puuduvad alkoholivabad

alternatiivid ning kui ka tegemist on alkoholivaba üritusega, siis teavitamisel pigem välditakse sõna

alkoholivaba. Ülaltoodud meetmeid peab tõhusaks vähemalt kaheksa elanikku kümnest sõltumata

sellest, millisel seisukohal ollakse isiklikult elanike alkoholitarbimise vähendamise suhtes.

37

Joonis 2.8. Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise meetmetele 2015 (kindlasti vastanute % elanikest, kelle hinnangul tuleks Eestis elanike alkoholitarbimist vähendada)

27

34

40

46

53

59

79

80

84

84

85

85

91

0 20 40 60 80 100

Alkoholia kts iis pea ks olem a kõrg em ja a lkoholka llim

Mina is e pea ks in vä hendam a om a a lkoholita rbim is t

Tuleks edendada ka rs kus liikum is t

Alkoholi m üüg ikohti pea ks vähendam a

Alkoholi rekla am tuleks ä ra kee la ta

Tuleks teha rohkem s a a te id ja a rtikle id a lkoholika hjulikkus es t

Alkoholijoobes inim es i pea ks õig us rikkum is te korra lra ng em a lt ka ris tam a

Ava like l üritus te l ja nende ka ja s tam is e l m ittepropa g ee rida a lkoholi ta rbim is t

Noorte le pea ks loom a rohkem vaba a ja vee tm is evõim a lus i

Tuleks s uurendada jä re leva lve t a lkoholi m üüg ig as eotud õig us rikkum is te ü le

Alkoholi rekla am i pea ks p iiram a

Noorte le pea ks nä itam a a lkoholita rbim is eneg a tiivs e id ta g a jä rg i

In im es ed is e pea ks m uutm a om a s uhtum is t a lkoholita rbim is s e ja olem a te is te le pa rem aks ee s kujuks

% va

Viimase aasta jooksul on elanike nägemus meetmete toimivusest jäänud üldjoontes samaks, rohkem

loodetakse vaid alkoholitarbimise kahjulikkust avava teavitustöö peale. Näiteks noortele negatiivsete

tagajärgede kaudu õpetuste jagamine (kindlasti 85%, 2014.a 79%) ning alkoholi kahjulikkusest rääkivate

saadete ja artiklite tegemine (kindlasti 59%, 2014.a 53%). Kuid artikleid ja saateid peetakse

vähemefektiivseks võrreldes suhtumiste muutmise, reklaamipiirangute ja vaba aja veetmise võimaluste

loomisega. Alkoholireklaami piiramist peeti tõhusamaks selle täielikust keelamisest, vastavalt 85% ja

53% tarbimise vähendamise pooldajatest ning 76% ja 48% kõigist vastanutest. Samas iga teine elanik

toetas radikaalsemat lähenemist alkoholitarbimise vähendamisel ehk alkoholireklaami keelustamist.

Alkoholi müügikohtade vähendamist pidas kindlasti tõhusaks meetmeks 46% tarbimise vähendamist

vajalikuks pidanud vastajatest ja 38% kõigist vastanutest, karskusliikumise edendamist vastavalt 40% ja

37%. Oma alkoholitarbimist vähendaks 34% alkoholitarbimise vähendamist pooldavatest ja 30% kõigist

vastanutest. Alkoholiaktsiisi tõstmist ja sellega kaasnevat alkoholi hinna tõusu peeti kõige vähem

tõhusaks vahendiks, mille abil vähendada elanike alkoholitarbimist (27% alkoholitarbimise vähendamist

vajalikuks pidanud vastajatest ja 21% kõigist vastanutest). Need hinnangud ei ole aasta jooksul oluliselt

muutunud.

38

Sarnaselt eelmise aasta uuringu tulemustele mõjutas hinnanguid enim inimeste endi alkoholitarbimine.

Mida vähesem alkoholitarbija (vähesed tarbijad ja karsklased), seda enam toetas meetmeid ja mida

sagedasem tarbija (mõõdukad ja rohked tarbijad), seda enam oldi vastupidisel positsioonil. Näiteks

alkoholiaktsiisi tõstmist ja alkoholi kallinemist pidas kindlalt tõhusaks 10% rohketest, 10% mõõdukatest,

20% vähestest alkoholitarbijatest ja 40% mittetarbijatest. Alkoholireklaami keelamist toetasid rohkem

vähesed tarbijad ja karsklased (48% ja 61% vastajarühmast), vastu olid aga rohked tarbijad (48%). Kui

karsklased toetasid alkoholi müügikohtade vähendamise ettepanekut (56% kindlasti, 6% mitte), siis

rohked tarbijad olid vastupidisel seisukohal (67% mitte, 17% kindlasti). Rohked ja mõõdukad

alkoholitarbijad olid tagasihoidlikumad toetusega ettepanekutele, kus soovitati mitte propageerida

avalikel üritustel alkoholi tarbimist, edendada karskusliikumist, piirata alkoholireklaami, õigusrikkumiste

korral rangemalt karistada alkoholijoobes inimesi ja kus soovitati näidata noortele alkoholitarbimise

negatiivseid tagajärgi (lisa 2.9).

Tabel 2.4. Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise meetmetele 2009‐2015 (kindlasti vastanute % elanikest, kelle hinnangul tuleks elanike alkoholitarbimist vähendada)

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Inimesed ise peaks muutma oma suhtumist alkoholi tarbimisse ja olema teistele (sh lastele) paremaks eeskujuks

88 86 90 94 90 90 91

Alkoholi reklaami peaks piirama 80 79 81 85 82 81 85

Noortele peaks näitama alkoholi tarbimise negatiivseid tagajärgi 82 79 85 84 81 79 85

Noortele peaks looma rohkem vaba aja veetmise võimalusi 84 79 86 84 88 83 84

Tuleks suurendada järelevalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle 84 82 89 85 85 83 84

Avalikel üritustel ja nende kajastamisel mitte propageerida alkoholi tarbimist 75 76 81 81 79 77 80

Alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikkumiste korral rangemalt karistama 79 75 79 83 83 80 79

Tuleks teha rohkem saateid ja artikleid alkoholi kahjulikkusest 60 54 61 64 58 53 59

Alkoholi reklaam tuleks ära keelata ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ 53

Alkoholi müügikohti peaks vähendama 45 55 52 56 56 50 46

Tuleks edendada karskusliikumist 39 33 41 43 41 40 40

Mina ise peaksin vähendama oma alkoholitarbimist ‐ ‐ ‐ ‐ ‐ 33 34

Alkoholiaktsiis peaks olema kõrgem ja alkohol kallim 17 18 21 23 24 22 27

39

2.7. Toetus võimalikele alkoholi kättesaadavust piiravatele ettepanekutele

Alkoholiseaduse muutmise eelnõus9 on muuhulgas tehtud ettepanek paigutada alates 1. jaanuarist 2017

alkohoolsed joogid teistest kaupadest eraldi ja alates 2018. aasta 1. jaanuarist peaks alkohoolsete

jookide väljapanek olema teistest kaupadest eraldatud läbipaistmatu vaheseinaga või toimuma müüjaga

teenindusletist. Uurisime elanikelt, mida nad arvavad kogu alkoholimüügi koondamisest ainult

alkoholipoodidesse, kogu alkoholimüügi koondamisest ainult poodide spetsiaalsetesse

alkoholiosakondadesse, alkohoolsete jookide müügikoha eraldamisest teistest kaupadest läbipaistmatu

vaheseinaga ning alkohoolsete jookide müügi keelamisest poodides, mis ei ole alkoholi ega toidupoed

(nt lille‐, aiandus, suveniiripoed jt). Arvamuse avaldamiseks võis vastaja valida variandi toetan, ei toeta

või ei oska öelda.

Elanikud toetavad alkohoolsete jookide müügikeeldu poodides, mis ei ole alkoholi ega toidupoed (76%

toetab, 15% ei toeta) ning kogu alkoholimüügi koondamist poodide spetsiaalsetesse

alkoholiosakondadesse (71% toetab, 20% ei toeta). Ühtset seisukohta pole ettepaneku suhtes koondada

kogu alkoholimüük ainult alkoholipoodidesse (50% toetab, 40% ei toeta) ning alkohoolsete jookide

müügikoha eraldamise suhtes teistest kaupadest läbipaistmatu vaheseinaga (47% toetab, 35% vastu)

(joonis 2.9).

Joonis 2.9. Elanike hinnangud alkoholi kättesaadavuse piiramise ettepanekutele (% vastanutest)

47

50

71

76

35

40

20

15

18

10

9

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Alkohoolsete jookide müügikoha eraldamine(teistest kaupadest) läbipaistmatu vaheseinaga

Kogu alkoholimüügi koondamine ainultalkoholipoodidesse

Kogu alkoholimüügi koondamine ainult poodidespetsiaalsetesse alkoholiosakondadesse

Alkohoolsete jookide müügi keelamine poodides,mis ei ole alkoholi ega toidupoed (nt lille-,

aiandus-, suveniiripoed jt)

Toetan Ei toeta Ei oska öelda

Sõltumata vastajate vanusest, haridusest, elukohast ja sissetulekute suurusest olid hinnangud

ettepanekutele samasuunalised. Enim kallutas hinnanguid sugu, naised avaldasid meestega võrreldes

sagedamini ettepanekutele toetust.

Meeste ja naiste hinnangud erinesid kardinaalselt kahe ettepaneku osas – kogu alkoholimüügi

koondamine ainult alkoholipoodidesse ja müügikoha eraldamine teistest kaupadest läbipaistmatu

9 Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatused, http://www.rmp.ee/uudised/eelnoud/alkoholiseaduse‐ja‐reklaamiseaduse‐muudatused‐2015‐10‐21

40

vaheseinaga – mehed neid ettepanekuid ei toeta. Kui naistest toetas ettepanekut koondada

alkoholimüük ainult alkoholipoodidesse 61% (vastu 30%), siis meestest vaid 38% (vastu 51%).

Läbipaistmatu vaheseina rajamise ettepanekut toetas 55% naistest (25% vastu), meestest aga 38% (47%

vastu) (joonis 2.12 ja 2.13, lisa 2.11).

Vastaja alkoholitarbimise intensiivsus mõjutas hinnanguid ettepanekule koondada kogu alkoholimüük

alkoholipoodidesse. Mida suurem alkoholitarbija, seda väiksemat toetust avaldati ning mõõdukad ja

rohked tarbijad olid rohkem ettepaneku vastu kui poolt. Kui üldiselt toetas ettepanekut 50% (40% vastu),

siis rohketest alkoholitarbijatest vaid 17% (78% vastu) ning mõõdukest tarbijatest 41% (50% vastu).

Üldisest tasemest kõrgem oli toetus karsklaste (67%), 18‐29‐ ja üle 64‐aastaste (61%, 64%) ja naiste hulgas

(61%) (joonis 2.12).

Joonis 2.10. Elanike hinnangud ettepanekule keelata alkohoolsete jookide müük poodides, mis ei ole alkoholi ega toidupoed (% vastanutest)

9182

7268

8473

8270

8177

7456

75

76

610

1818

1215

822

1413

1539

15

15

38

1014

412

108

51011

510

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

65 ja vanemad50-64 aastat30-49 aastat18-29 aastat

VANUSmuu rahvus

eestlasedRAHVUS

naisedmehedSUGU

mittetarbijadvähesed alkoholitarbijad

mõõdukad alkoholitarbijadrohked alkoholitarbijad

kõik alkoholitarbijadSUHE ALKOHOLI

KÕIK 2015


Mida vanem elanik, seda tõenäolisemalt toetab ta ettepanekut keelata alkoholimüük muudes

kauplustes, mis pole ei alkoholi ega toidupoed nagu näiteks lille‐ ja suveniiripoodides. Ettepanekul oli

rohkem toetust ka naiste, muust rahvusest elanike ja karsklaste hulgas (joonis 2.10).

41

Joonis 2.11. Elanike hinnangud ettepanekule koondada kogu alkoholimüük ainult poodide spetsiaalsetesse alkoholiosakondadesse (% vastanutest)

6868

7665

7768

7862

6675

6764

72

71

2419

1724

1721

1426

2016

2731

20

20

813

711

611

812

14965

8

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%


VANUSmuu rahvus

eestlasedRAHVUS

naisedmehedSUGU




KÕIK 2015


Joonis 2.12. Elanike hinnangud ettepanekule koondada kogu alkoholimüük ainult alkoholipoodidesse (% vastanutest)

6452

3861

6145

6138

6749

4117

46

50

2933

5333

3045

3051

2540

5078

44

40

715

96

910

911

811

95

10

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%


VANUSmuu rahvus

eestlasedRAHVUS

naisedmehedSUGU




KÕIK 2015


42

Joonis 2.13. Elanike hinnangud ettepanekule eraldada alkohoolsete jookide müügikoht läbipaistmatu vaheseinaga (% vastanutest)

4548

4648

5842

5538

4947

4541

46

47

3631

4130

3038

2547

2734

454938

35

1921

1322

1220

2015

2419

1010

16

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%


VANUSmuu rahvus

eestlasedRAHVUS

naisedmehedSUGU




KÕIK 2015


Alkoholimüügi koondamise ettepanekut ainult poodide spetsiaalsetesse alkoholi‐osakondadesse toetati

elanike rühmades sarnaselt, v.a naised, kellest 78% oli ettepaneku poolt (14% vastu), meeste toetus oli

madalam 62% (26% vastu) (joonis 2.11). Läbipaistmatu vaheseina paigaldamise ettepanekut toetasid

üldisest tasemest (47%) enam naised (55%) ja mitte‐eestlased (58%), vähem aga mehed (38%) ja

eestlased (42%) (joonis 2.13).

2.8. Hinnangud alkohoolsete jookide müügile tanklates, spordi‐ ja kultuuriüritustel ning elumajades asuvates kauplustes

Sotsiaalministeerium on esitanud rahva tervise kaitse ning ülemäärasest alkoholitarbimisest tingitud

kahjude vähendamise eesmärgil muudatused alkoholiseadusesse, mille alusel keelataks 2017. aastast

alkoholimüük tanklates või tankla territooriumis asuvates kauplustes.10 Kuivõrd on elanike huvid

kooskõlas kavandatava seadusemuudatusega selgitasime küsimusega: “Kas alkohoolseid jooke peaks

Teie arvates müüma tanklates, spordivõistlustel, kontsertidel ja kultuuriüritustel ning elumajades

asuvates kauplustes?”. Etteantud vastusvariante oli kolm: jah, ei peaks müüma või ei oska öelda.

Elanike hinnangul ei peaks alkohoolseid jooke müüma ei spordivõistlustel, tanklates ega elumajades

asuvates kauplustes ega ka mitte kontsertidel või muudel kultuuriüritustel (joonised 2.14 ‐ 2.17).

10 Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatused, http://www.rmp.ee/uudised/eelnoud/alkoholiseaduse‐ja‐reklaamiseaduse‐muudatused‐2015‐10‐21

43

Spordivõistlustel ei peaks alkoholimüüki toimuma 88% vastanute hinnangul, 7% lubaks müüki ja 5%

vastanutest ei osanud hinnangut anda. Tanklates ei peaks alkoholi müüma 78% vastanute hinnangul,

13% lubaks müüki ja 9% ei osanud öelda. Alkoholimüüki elumajades asuvates kauplustes ei kiida heaks

72% vastanutest, 11% ei ole müügi vastu ja 17% puudus seisukoht.

Alkohoolsete jookide müük kultuurisündmustel toitlustamise raames on seadusega kooskõlas ja lubatud,

samuti on lubatud alkoholi müüa etendusasutuste, rahvamajade ja muuseumide ruumides või

territooriumil kohapeal tarbimiseks11. Kuid elanike arvamus on pigem vastupidine ‐ 60% vastanute

hinnangul ei peaks kontsertidel ja kultuuriüritustel müüma alkoholi, 26% lubaks müüki ja 14% ei osanud

öelda. Siin on koht aruteluks, kas ja kuidas reguleerida alkoholimüüki kultuuriüritustel kui valdav osa

elanikest on seisukohal, et seal ei peaks müüma alkoholi.

Joonis 2.14. Elanike hinnangud alkoholimüügile spordivõistlustel (% vastanutest)

1

2

9

12

4

10

2

5

13

29

8

6

7

98

93

88

78

94

82

97

92

76

62

86

91

88

1

5

3

10

2

8

1

3

11

9

6

3

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

65 ja vanemad

50‐64 aas tat

30‐49 aas tat

18‐29 aas tat

V ANUS

nais ed

mehed

S UG U

mittetarbijad





S UHE A L K OHO L I

K Õ IK 2014

K Õ IK 2015

J ah E i peaks müüma E i os ka öelda

11 Alkoholiseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/AS

44

Joonis 2.15. Elanike hinnangud alkoholimüügile tanklates (% vastanutest)

6

6

2013

620

711

22

41

14

18

13

86

83

7179

8768

8682

65

44

76

73

78

8

11

98

712

79

13

15

10

9

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

65 ja vanemad

50‐64 aas tat

30‐49 aas tat

18‐29 aas tat

V ANUS

nais ed

mehed

S UG U

mittetarbijad





S UHE A L K OHO L I

K Õ IK 2014

K Õ IK 2015


Joonis 2.16. Elanike hinnangud alkoholimüügile elumajades asuvates kauplustes (% vastanutest)

4

5

17

12

6

17

6

8

17

51

12

16

11

74

78

67

72

79

64

81

73

66

37

70

65

72

22

17

16

16

15

19

13

19

17

12

18

19

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

65 ja vanemad

50‐64 aas tat

30‐49 aas tat

18‐29 aas tat

V ANUS

nais ed

mehed

S UG U

mittetarbijad





S UHE A L K OHO L I

K Õ IK 2014

K Õ IK 2015


45

Joonis 2.17. Elanike hinnangud alkoholimüügile kontsertidel ja kultuuriüritustel (% vastanutest)

11

14

33

37

19

32

11

22

42

67

29

25

26

81

73

55

42

69

52

83

65

34

27

55

60

60

8

13

12

21

12

16

6

13

24

6

16

15

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

65 ja vanemad

50‐64 aas tat

30‐49 aas tat

18‐29 aas tat

V ANUS

nais ed

mehed

S UG U

mittetarbijad

vähes ed a lkoholitarbijad

mõõdukad a lkoholitarbijad

rohked a lkoholitarbijad

kõik a lkoholitarbijad

S UHE A L K OHO L I

K Õ IK 2014

K Õ IK 2015


Kõikides elanike rühmades olid hinnangud samasuunalised, st vaatamata vastaja vanusele, soole,

elukohale, sissetulekule, haridusele või suhtele alkoholiga leiti, et alkoholi ei peaks müüma kultuuri‐ ja

spordiüritustel, tanklates ega elumajades asuvates kauplustes (lisa 2.10). Enim mõjutas hinnanguid

vastaja suhe alkoholiga, sugu ja vanus. Mida sagedasem tarbija, seda sallivam ollakse alkoholimüügi

suhtes.

Näiteks alkohoolsete jookide müüki tanklates suhtusid palju sallivamalt rohkelt ja mõõdukalt alkoholi

tarbivad elanikud (41% ja 22% pooldas) kui karsklased (7%) ja elanikud üldiselt (13%). Spordivõistlustel

alkoholimüüki suhtuti taunivalt igas elanike rühmas, kõige tolerantsemad olid rohkelt alkoholi tarbivad

elanikud (29% pooldas, kõigist elanikest 7%). Elumajades asuvates kauplustes ei peaks müüma alkoholi,

v.a rohkete alkoholitarbijate hinnangul, kellest 51% pooldas müüki ja 37% oli vastu (karsklastest 6%

poolt, 81% vastu).

Kõige tolerantsemalt suhtuti alkoholimüüki kultuuriüritustel (26% pooldas, 60% vastu), kuid elanike

üldine seisukoht oli tauniv. Erandi moodustasid rohkelt ja mõõdukalt alkoholi tarbivad elanikud ning

kõrgeima sissetulekuga (netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus ületas 800€) elanikud, kelle

hinnangul peaks müüma kontsertidel ja kultuuriüritustel alkoholi (pooldas vastavalt 67%, 42% ja 49%;

vastu 27%, 34% ja 38%). Lisaks nimetatutele suhtusid alkoholmüüki sallivamalt ka 18‐29‐aastased

noored (pooldas 37%, vastu 42% vastajarühmast). Praegune alkoholimüügikorraldus on seega

meeltmööda rohkelt ja mõõdukalt alkoholi tarbivate elanikele, jõukamatele ja noortele, kuid just noorte

ja sagedamate tarbijate ligipääsu alkoholile tuleks piirata.

46

2.9. Alkoholimüügi korraldus – müügi lõpetamise kellaaeg toitlustusasutustes Alkohoolsete jookide jaemüüki reguleerib Eestis alkoholiseadus12, mis sätestab nõuded, mille alusel

võivad toitlustusasutused alkohoolseid jooke müüa. Praegu võivad toitlustusasutused alkohoolseid

jooke müüa üldjuhul kuni restorani, pubi või baari lahtioleku aja lõpuni. Kohalik omavalitsus võib aga

piirata alkoholiga kauplemise aega oma haldusterritooriumil või vajadusel kehtestada muid kitsendusi,

kui seda peetakse vajalikuks nt avaliku korra tagamisel. Alkoholitarbimise vähendamiseks on tehtud

ettepanekuid piirata alkoholi kättesaadavust lisaks kauplustele ka toitlustusasutustes kehtestades

ühtsed kellaajad, millal müük on lubatud.

Senini ühtset kellaajalist piirangut alkoholimüügi lõpetamise kohta toitlustusasutustes sisse seatud ei

ole, kuigi 2014. aasta küsitluse andmetel võinuks see poolte elanike arvates olemas olla, veerand

elanikest ei soovinud muutusi ning veerandil puudus seisukoht13. Aasta jooksul toimunud võimalike

muutuste kaardistamiseks vastasid elanikud samale küsimusele: “Mis kell võiks Teie arvates lõpetada

alkohoolsete jookide müümise restoranides, baarides ja pubides?”, valides ühe järgnevatest vastus‐

variantidest: keskööl, kell 01.00, kell 02.00, kell 03.00, mingeid piiranguid pole vaja või ei oska öelda.

2015. aasta uuringu andmetel soovis 56% vastanutest piirata toitlustusasutustes alkoholimüüki

kellaajaliselt, neist 34% lõpetaks alkoholimüügi keskööl, 10% kell 01.00 öösel, 8% kell 02.00 ja 4% kell

03.00 öösel, 28% vastanutest leidis, et mingeid piiranguid pole vaja ja 16% puudus seisukoht. Praegust

toitlustusasutuste alkoholimüügi korraldust sooviks seega muuta üha enam elanikke (56%, 2014.a 50%)

ja eelistatuim variant oleks lõpetada alkoholimüük südaööl.

Kuigi elanikud eelistaksid alkoholimüüki toitlustusasutustes kellaajaliselt piirata, valis iga neljas elanik

(28%) vastuseks piirangutevaba müügikorralduse. Hinnanguid mõjutas vastaja enda alkoholitarvitamise

sagedus: mida sagedasem tarbija, seda enam pooldati piirangutevaba alkoholimüüki. Tendents ei ole

aasta jooksul muutunud. Rohkelt alkoholi pruukivad elanikud (kõigist elanikest 4%) ei pidanud

kellaajalist piirangut vajalikuks (79%, 18% pooldas), samas kui vähese alkoholitarbimisega elanikud

(kõigist elanikest 54%) seda soovisid (63%, 23% eelistas piirangutevaba müüki) (joonis 2.18).

12 Alkoholiseadus (vastu võetud 19.12.2001), vt Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/832173 13 Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2014. EKI 2015, lk. 48

47

Joonis 2.18. Elanike hinnangud alkoholimüügi lõpetamise kellaajale toitlustusasutustes (% vastanutest)

48

36

19

8

30

33

34

2

13

12

5

12

9

10

5

10

8

5

9

6

8

3

4

3

4

4

15

23

43

79

31

26

28

27

14

15

4

14

24

16

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mittetarbijad

vähesed alkoholitarbijad




KÕIK 2014

KÕIK 2015

kesköö kell 01.00 kell 02.00 kell 03.00 mingeid piiranguid pole vaja ei oska öelda

Kellaajalise piirangu kehtestamist pooldati kõikides elanike rühmades ja sagedamini sooviti

alkoholimüügi lõpetamist keskööl. Erandi moodustasid rohkelt ja mõõdukalt alkoholi tarbivad elanikud

(kõigist elanikest vastavalt 4% ja 22%), kelle hinnangul pole mingeid piiranguid alkoholimüügi osas

toitlustusasutustesse vaja (lisa 2.12).

48

LÜHIKOKKUVÕTE JA PEAMISED JÄRELDUSED

• 2015. aasta novembriküsitluse tulemuste järgi hindasid elanikud oma alkoholitarbimist

väheseks. 80% elanikest tarbis alkohoolseid jooke, neist 54% vähe, 22% mõõdukalt ja 4% palju.

Alkoholitarbijate osakaal püsib samal tasemal (2014. aastal 79%), kuid alkoholi tarbimise

sagedus väheneb. Aastaga on mõõdukate tarbijate osakaal vähenenud –7%‐punkti ja väheste

tarbijate osakaal suurenenud +6%‐punkti.

• Kui varasemalt on meeste hulgas olnud alkoholitarbijaid rohkem kui naiste hulgas, siis 2015.

aastal oli erinevus väike, alkoholi tarbis 79% naistest ja 80% meestest. Naised hindasid valdavalt

oma alkoholitarbimist väheseks ja vähene tarbimine on aastaga süvenenud (63% naistest jõi

vähe, 15% mõõdukalt ja 1% palju; 2014. jõi vähe 56%, 17% jõi mõõdukalt ja 1% palju). Meeste

tüüpiliselt mõõdukas tarbimine asendus vähesega (45% meestest jõi vähe, 29% mõõdukalt ja 6%

palju; 2014. aastal 39% vähe, 41% mõõdukalt, ja 3% palju).

• Veinid ja vahuveinid olid elanike hulgas kõige populaarsemad alkohoolsed joogid, 2015. aasta

novembri seisuga tarbis veini või vahuveini 67% täiskasvanud elanikest. Õlut tarbis 51%, kanget

alkoholi (v.a viin) 49% ning viina 46% täiskasvanud elanikest. Long drinkide ja siidrite tarbijaid oli

40% elanikest. Eesti alkoholitarbijad eelistavad lahjasid alkohoolseid jooke (veini, õlut)

kangetele, mis avaldub peale tarbijate suuremas arvus ka suuremas tarbimise sageduses. Kõige

sagedamini juuakse õlut.

• Veini, vahuveini ja siidrit joovad nii mehed kui naised. Siider on püsinud noorte joogina, 87%

tarbijatest on alla 50‐aastased. Meeste jookideks on õlu, viin ja muu kange alkohol, vähemalt

kord kuus või sagedamini õlut ja ka viina joovatest tarbijatest olid 75% mehed ja 25% naised,

muu kange alkoholi puhul 64% mehed ja 36% naised. Võrreldes 2014. aastaga on rohkem mehi

hakanud veini jooma ja vähem juuakse long drinke, naised joovad vähem õlut, muid kangeid

alkohoolseid jooke ja long drinke.

• Kodumajapidamistes valmistatakse enim koduveini ja tavaliselt õuntest või sõstardest, kuid ka

muudest marjadest (pihlakas, aroonia, karusmari jm). 2015. aastal valmistas koduveini 8%

elanikest ja aasta jooksul pole valmistajate osakaal oluliselt muutunud.

• Välismaalt toovad oma tarbeks alkoholi kaasa vähesed elanikud, kaasaostmine ei olnud eelmisel

aastal elanike hulgas hoogustunud (muutus võib toimuda 2016. aastal ostudega Lätist). 2015.

aastal ostis alkoholi kaasa olenevalt joogist vaid üks tarbija kümnest. Sagedamini tuuakse

välismaalt kaasa veine ja vahuveine, kanget alkoholi (viski, brändi, liköör jm) ning õlut. Kahe

viimase aasta jooksul on elanikud eelistanud osta välismaalt kaasa rohkem veine ja vahuveine

kui kanget alkoholi. Õlut ostetakse välismaalt kaasa vähem kui veine, siidreid ja long drinke

välismaalt kaasa praktiliselt ei tooda. 2015. aastal armastasid elanikud kanget alkoholi kaasa

tuua eelkõige Venemaalt ja Lätist ning õlut valdavalt Lätist. Kirde‐Eesti elanikud on harjunud

viina jm alkoholi ostma piiri tagant ehk Venemaalt, Lõuna‐Eesti elanike viinaostud välismaalt (st

Lätist) 2015. aastal suurenesid, kuid mitte märkimisväärselt.

49

• Alkohoolsete jookide välismaale kaasaostmine mitte oma tarbeks on vähenenud. 2015. aastal

ostis välismaale viimiseks viina 4%, teisi kangeid alkohoolseid jooke 10% ja õlut 4% elanikest,

veine, siidreid, long drinke vaid 1‐2% elanikest. Alkoholi viidi kaasa peamiselt Soome ja

Venemaale: viina peamiselt Soome; muud kanget alkoholi enamasti Venemaale ja Soome; veine

ja vahuveine Soome ja Venemaale; õlut, siidrit ja long drinke samuti Soome.

• Elanikud on ekspertidena olnud aastaid seisukohal, et kaasmaalased joovad palju, kuid ise

juuakse vähe. 2015. aastal oli 72% vastanutest arvamusel, et juuakse palju, 17% hindas

alkoholitarbimist mõõdukaks, 1% väheseks ja 10% vastanutest ei osanud hinnangut anda.

Isiklikult märkis 54% vastanutest end joovat vähe, 22% tõdes mõõdukat tarbimist, 4% rohket ja

20% ei tarbi üldse alkoholi. Samas on liigtarbimine kaaskodanikele aastatega vähem silmatorkav

‐ alkoholi juuakse palju 72% vastanute hinnangul (2005. aastal arvas nii 85%). Mida rohkem

isiklikult alkoholi tarbiti, seda tolerantsemalt suhtuti kaaskodanike alkoholitarvitamisse ja mida

vähem ise alkoholi tarbiti, seda kriitilisemad oldi teiste suhtes.

• 2015. aastal olid alkoholitarbimisega kaasnevatest probleemidest elanike hinnangul kõige

tõsisemad alkoholijoobes sõidukis juhtimine (tõsine või väga tõsine probleem 94%), laste ja

noorte alkoholitarbimine (86%), terviseprobleemid (86%) ja alkoholist põhjustatud

pereprobleemid (85%). Viimase kahe aasta jooksul ei ole elanikud tunnetanud olukorra

paranemist. Probleemid ei puuduta mitte ainult tarbijat ennast, vaid väga sageli pereliikmeid ja

teisi lähedasi. Nii tõi kaheksa elanikku kümnest tõsise probleemina esile alkoholist põhjustatud

kodust vägivalda (83%), isikuvastaseid kuritegusid (81%) ja avaliku korra rikkumisi (81%).

• Alkoholitarbimise vähendamist pidas 2015. aastal vajalikuks 77% vastanutest, 7% leidis, et

tarbimist ei pea vähendama ja 16% ei omanud antud küsimuses seisukohta. Mida sagedasem

alkoholitarbija, seda vähem häirib kaaskodanike alkoholitarbimine ja seda vähem tunnetatakse

vajadust tarbimist vähendada.

• Alkohol on Eesti elanikele väga kergesti kättesaadav ‐ 85% vastanutest märkis, et ostukohta

jõudmiseks kulub 10 minutit või vähem, 12% vastanutest kulutaks müügikohani jõudmiseks kuni

pool tundi ja 3% rohkem kui pool tundi. Alates 2013. aastast pole alkoholi kättesaadavus

halvenenud, pigem on tendents vastupidine. Majandustegevuse registri andmetel suureneb

alkoholi müügilubade arv järjepidevalt, kahel viimasel aastal on kasv olnud +9%. 2016. aasta

aprilli lõpu seisuga oli Eestis 7296 alkoholi müügiluba, 2014. aastal 6664, kasv +9,5%. Alkoholi

kättesaadavus on linnades ja eriti suuremates linnades oluliselt parem kui maal.

• Isikuttõendava dokumendi küsimist alla 30‐aastastelt alkoholiostjatelt pidas vajalikuks 79%

vastanutest (2014.a 78%), kusjuures seadusega sätestaks nõude 47% vastanutest ja 32% pidas

paremaks dokumendi küsimist mitte kohustuslikus korras, 13% ei pidanud dokumendi küsimist

ei pidanud alkoholi ostmisel vajalikuks ja 8% elanikest puudus seisukoht. Mida suurem

alkoholitarbija, seda vähem meeldib nõude kohustuslikkus.

• 2015. aastal pooldas 85% elanikest piirangutega alkoholipoliitikat, neist 46% rangete ja 39%

väheste piirangutega, liberaalset alkoholipoliitikat pidas vajalikuks 6% elanikest ja 9% puudus

50

seisukoht. Kuigi sagedamini pooldatakse rangeid piiranguid, on viimase kolme aasta jooksul

hakanud tõusma väheste piirangute pooldajate osakaal (2013.a 33%, 2014.a 35%, 2015. a 39%).

Piirangutevaba alkoholipoliitika pooldajate osakaal ei ole tõusnud, see on püsinud alates 2008.

aastast 4% ‐ 6% vahel. Leebemat alkoholipoliitikat ootavad suuremad alkoholitarbijad, rangemat

aga karsklased ja vähesed alkoholitarbijad.

• Valdav osa elanikest toetas 2015. aastal alkoholi välireklaami (nii kange kui lahja) keelustamist,

samuti reklaamide keelustamist raadio‐ ja telekanalites, internetis, sotsiaal‐ ja trükimeedias.

Seisukohad on väljakujunenud ja alkoholireklaame reklaamikanalites taunitakse. Enim

soovitakse alkoholireklaami keelustamist tänaval, televisioonis ja raadios. Kange alkoholi

tänavareklaami keelustaks täielikult 78% ja lahja alkoholi tänavareklaami 70% vastanutest.

Televisioonis ja raadios keelustaks kange alkoholi reklaami 68% ja 66% vastanutest ning lahja

alkoholi reklaami 58% ja 58% vastanutest. Reklaame müügikohtades ja degusteerimisi lubaksid

elanikud piirangutega, vaid iga viies elanik lubaks vabalt reklaamida alkoholi müügikohtades ja

läbi viia degusteerimisi, ülejäänud pooldavad piiratud tegevusi või keelaksid reklaamid ja

degusteerimised.

• Alkoholitarbimise vähendamiseks peaksid samme astuma eelkõige inimesed ise (58%), kuid ka

Vabariigi Valitsus (37%), meedia (36%), Sotsiaalministeerium (28%), Riigikogu (21%) ning linna‐

ja vallavalitsused (20%). Möödunud aasta jooksul on teema olnud avalikkuse tähelepanu all

seoses Sotsiaalministeeriumi esitatud seadusemuudatuse eelnõuga ning mitmete debattidega

meediakanalites. Sotsiaalministeeriumi peale loodetakse varasemast rohkem, sest

nendepoolsed ettepanekud väljendavad valdava osa elanike huve. Vabatahtlike

organisatsioonide ja karskusliikumise poolset tegutsemist ootab iga seitsmes elanik,

alkoholitootjate ja ‐müüjate ning politsei peale loodavad vähesed.

• Tõhusaimaks meetmeks alkoholitarbimise vähendamisel peavad elanikud oma suhtumise

muutmist alkoholitarbimisse ja teistele paremaks eeskujuks olemist. (91% alkoholi tarbimise

vähendamist pooldanud vastanutest). Oluliseks peeti noorte alkoholitarbimise muutmist –

noortele tuleks näidata alkoholitarbimise negatiivseid tagajärgi, alkoholireklaami piiramist,

samuti järelvalve suurendamist alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle, noortele rohkem

vaba aja veetmise võimaluste loomist ja avalikel üritustel alkoholitarbimise mittepropageerimist,

ja karistuste karmistamist alkoholijoobes õigusrikkumiste korral. Ülaltoodud meetmeid pidas

tõhusaks vähemalt kaheksa elanikku kümnest sõltumata isiklikust seisukohast elanike

alkoholitarbimise vähendamise suhtes. Alkoholiaktsiisi tõstmist ja sellega kaasnevat alkoholi

hinnatõusu peeti kõige vähem tõhusaks.

• Elanikud toetavad alkohoolsete jookide müügikeeldu poodides, mis ei ole alkoholi ega

toidupoed (76% toetab, 15% ei toeta) ning kogu alkoholimüügi koondamist poodide

spetsiaalsetesse alkoholiosakondadesse (71% toetab, 20% ei toeta). Ühtset seisukohta pole

ettepaneku suhtes koondada kogu alkoholimüük ainult alkoholipoodidesse (50% toetab, 40% ei

51

toeta) ning alkohoolsete jookide müügikoha eraldamise suhtes teistest kaupadest läbipaistmatu

vaheseinaga (47% toetab, 35% vastu).

• Alkohoolseid jooke ei peaks elanike hinnangul müüma ei spordivõistlustel, tanklates, elumajades

asuvates kauplustes ega ka kontsertidel või muudel kultuuriüritustel, müügi vastu oli 60‐88%

vastanutest. Kõige tolerantsemalt suhtuti alkoholimüüki kultuuriüritustel mida pooldas 26%

vastanutest, kuid vastu oli 60%. Rohkelt ja mõõdukalt alkoholi tarbivad elanikud ning jõukamad

elanikud pooldasid alkoholimüüki kultuuriüritustel.

• Praegust toitlustusasutuste alkoholimüügi korraldust sooviks muuta ja kellaajalise piirangu sisse

seada üha enam elanikke (56%, 2014.a 50%), eelistatuim variant oleks lõpetada alkoholimüük

südaööl (34%). Iga neljas elanik (28%) sooviks aga piirangutevaba müügikorraldust ja mida

sagedasem alkoholitarbija, seda enam on piirangud vastumeelt.

52

Lisa 1

KÜSITLUSTULEMUSTE PROTSENTJAOTUSED

1. HINNAKE PALUN OMA ALKOHOOLSETE JOOKIDE TARBIMIST (% vastanutest, n=925) Ei joo üldse 20 Joon vähe 54 Joon mõõdukalt 22 Joon palju 4 2. KUI SAGELI TE JÕITE 2015. AASTA NOVEMBRIS JÄRGMISI ALKOHOOLSEID JOOKE? (% vastanutest) Ei joo Ei joonud Jõin 1‐3 Jõin 1‐2 Jõin peaaegu

seda üldse novembris korda kuus korda nädalas iga päev Viina 54 27 16 2 1

Teisi kangeid jooke (viskit, brändit, likööri jne) 51 29 18 1 1

Veini, vahuveini 33 24 37 5 1

Õlut 49 15 21 12 3 Siidrit 60 26 12 2 0 Long drinke, kokteile 60 28 10 2 0 3. KAS TE OLETE 2015. AASTAL OSTNUD ISE VÕI TEISTE KAUDU VÄLISMAALT

ALKOHOOLSEID JOOKE, ET NEID TARBIDA EESTIS? (% vastanutest, vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Ei ostnud ise Ostsin Ostsin teiste Ostetud alkoholi‐ ega teiste kaudu ise kaasa toodud jooke kogus liitrites aastas Viina 90 6 1 3,68 (n=57) Teisi kangeid jooke (viski, liköör jne) 85 7 2 2,37 (n=76) Veini, vahuveini 83 8 1 4,98 (n=82) Õlut 86 7 0 12,56 (n=62) Siidrit 92 1 ‐ 5,67 (n=4) Long drinke, kokteile 91 1 ‐ 10,26 (n=11) 4. KAS TEIE ISE VÕI KEEGI TEIE PERELIIKMETEST OSTIS 2015. AASTA JOOKSUL ALKOHOOLSEID JOOKE VÄLISMAALE

VIIMISEKS, MITTE OMA TARBEKS (KINGIKS, TELLITI, MÜÜGIKS VMS)? (ostjate % küsitlusele vastanutest) Ei ostnud Ostsin Ostetud alkoholi välismaale 2015. a kogus liitrites aastas viimiseks jooksul Viina 90 4 2,49 (n=42) Teisi kangeid jooke (viski, liköör jne) 85 10 1,69 (n=100) Veini, vahuveini 92 2 3,97 (n=14)

Õlut 90 4 22,41 (n=37) Siidrit 92 1 18,75 (n=8) Long drinke, kokteile 93 1 16,12 (n=6) 5. KAS TEIE PERE VALMISTAS 2015. AASTAL ENDALE KODUS ALKOHOOLSEID JOOKE? (% vastanutest) Jah, valmistas Ei valmistanud Koduõlut 4 96 Koduveini 8 92 Puskarit 1 99

53

6. KUI KAUGEL ON TEIE ELUKOHAST LÄHIM ALKOHOOLSETE JOOKIDE MÜÜGIKOHT? (% vastanutest) Müügikohta jõudmiseks kulub kuni 10 min 85 Müügikohta jõudmiseks kulub kuni 30 min 12 Müügikohta jõudmiseks kulub rohkem kui 30 min 3 7. MILLISEKS HINDATE TE EESTIMAALASTE PRAEGUST ALKOHOLITARBIMIST? (% vastanutest) Juuakse vähe 1 Juuakse mõõdukalt 17 Juuakse palju 72 Ei oska öelda 10 8. KUI TÕSISED ON TEIE HINNANGUL JÄRGMISED ALKOHOLIGA SEOTUD PROBLEEMID EESTIS? (% vastanutest) Väga tõsine Tõsine Ei ole tõsine Ei oska öelda Terviseprobleemid 35 51 5 9 Kodune vägivald 42 41 4 13 Isikuvastased kuriteod 35 46 5 14 Alkoholijoobes sõiduki juhtimine 68 26 3 3 Avaliku korra rikkumised 30 51 10 9 Salaalkoholi ost‐müük 13 24 24 39 Alkoholist põhjustatud probleemid töökohal (töölt puudumine, töökohustuste mittetäitmine jm) 12 36 22 30 Alkoholismist põhjustatud töötus ja asotsiaalsus 29 41 12 18 Alkoholist põhjustatud pereprobleemid 41 44 4 11 Laste ja noorte alkoholi tarbimine 50 36 5 9 Üldine soosiv hoiak alkoholi tarbimisse 28 40 15 17 9. MILLINE PEAKS TEIE HINNANGUL OLEMA EESTI RIIGI ALKOHOLIPOLIITIKA? (% vastanutest) Võimalikult liberaalne (piiranguteta) 6 Väheste piirangutega 39 Rangete piirangutega 46 Ei oska öelda 9 10. MIDA TE ARVATE ALKOHOLI REKLAAMIST? (% vastanutest) Võiks lubada Võiks lubada Tuleks Ei oska

teatud piirangutega keelustada öelda KANGE alkoholi reklaam (viin, viski, konjak, liköör jne) Reklaam televisioonis 3 26 68 3 Reklaam raadios 4 26 66 4 Reklaam ajalehtedes, ajakirjades 4 38 55 3 Reklaam tänaval 2 17 78 3 Reklaam Internetis, sotsiaalmeedias 4 29 62 5 Reklaam müügikohtades 21 46 29 4 Degusteerimised 22 44 29 5 LAHJA alkoholi reklaam (vein, õlu, siider jne) Reklaam televisioonis 6 33 58 3 Reklaam raadios 6 32 58 4 Reklaam ajalehtedes, ajakirjades 6 39 51 4 Reklaam tänaval 4 22 70 4 Reklaam Internetis, sotsiaalmeedias 7 28 60 5 Reklaam müügikohtades 22 48 27 3 Degusteerimised 24 44 28 4

54

11. KAS TEIE ARVATES OLEKS VAJA, ET MÜÜJAD KÜSIKSID ISIKUT TÕENDAVAT DOKUMENTI IGALT ALLA 30‐AASTASELT ALKOHOLI OSTJALT? (% vastanutest)

Jah, kuid see ei peaks olema kohustuslik 32 Jah, dokumendi näitamine peaks olema seadusega kehtestatud kohustus 47 Ei ole vaja 13 Ei oska öelda 8 12. KAS TEIE HINNANGUL TULEKS EESTIS ELANIKE ALKOHOLI TARBIMIST VÄHENDADA? (% vastanutest) Jah 77 Ei 7 Ei oska öelda 16 13. KES PEAKS TEIE ARVATES ASTUMA SAMME ELANIKE ALKOHOLITARBIMISE VÄHENDAMISEKS? (% vastanutest, kelle

hinnangul tuleks alkoholitarbimist vähendada (n=711); vastaja võis märkida mitu vastusvarianti) Sotsiaalministeerium 28 Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeerium 5 Rahandusministeerium 3 Haridus‐ ja Teadusministeerium 12 Linna‐, vallavalitsused 20 Vabariigi Valitsus 37 Riigikogu 21 President 6 Meedia (TV, raadio, ajalehed, ajakirjad, Internet) 36 Alkoholi müüjad 5 Alkoholi tootjad 6 Politsei 8 Vabatahtlikud organisatsioonid ja karskusliikumine 15 Inimesed ise 58 Ei oska öelda 2 14. MIDA PEAKS TEIE ARVATES ALKOHOLITARBIMISE VÄHENDAMISEKS TEGEMA? (% vastanutest, kelle hinnangul tuleks alkoholi tarbimist vähendada)

Kindlasti Võib‐olla Seda mitte Ei oska öelda

Avalikel üritustel ja nende kajastamisel mitte propageerida alkoholi tarbimist 80 16 2 2

Tuleks teha rohkem saateid ja artikleid alkoholi kahjulikkusest 59 34 4 3 Tuleks edendada karskusliikumist 40 40 11 9 Alkoholi reklaami peaks piirama 85 12 1 2 Alkoholi reklaam tuleks ära keelata 53 28 17 2 Alkoholi müügikohti peaks vähendama 46 38 10 6 Alkoholiaktsiis peaks olema kõrgem ja alkohol kallim 27 33 32 8 Alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikkumiste korral

rangemalt karistama (nt sõiduki joobes juhtimisel) 79 16 2 3 Tuleks suurendada järelevalvet alkoholi müügiga seotud

õigusrikkumiste üle (nt müük alaealisele, illegaalne müük) 84 14 0 2 Noortele peaks näitama alkoholi tarbimise negatiivseid tagajärgi 85 14 0 1 Noortele peaks looma rohkem vaba aja veetmise võimalusi 84 12 0 4 Inimesed ise peaks muutma oma suhtumist alkoholi tarbimisse ja olema teistele (sh lastele) paremaks eeskujuks 91 9 0 0

Mina ise peaksin vähendama oma alkoholitarbimist 34 25 28 13

55

15. MIDA TE ARVATE JÄRGNEVATEST ETTEPANEKUTEST ALKOHOLI KÄTTESAADAVUSE PIIRAMISEL? (% vastanutest) Toetan Ei toeta Ei oska öelda

Kogu alkoholimüügi koondamine ainult alkoholipoodidesse 50 40 10

Kogu alkoholimüügi koondamine ainult poodide spetsiaalsetesse alkoholiosakondadesse 71 20 9

Alkohoolsete jookide müügikoha eraldamine (teistest kaupadest) läbipaistmatu vaheseinaga 47 35 18

Alkohoolsete jookide müügi keelamine poodides, mis ei ole alkoholi ega toidupoed (nt lille‐, aiandus‐, suveniiripoed jt) 76 15 9

16. KAS ALKOHOOLSEID JOOKE PEAKS TEIE ARVATES MÜÜMA …?(% vastanutest)

Jah Ei peaks müüma Ei oska öelda tanklates 13 78 9 spordivõistlustel 7 88 5 kontsertidel, kultuuriüritustel 26 60 14 elumajades asuvates kauplustes 11 72 17 17. MIS KELL VÕIKS TEIE ARVATES LÕPETADA ALKOHOOLSETE JOOKIDE MÜÜMISE RESTORANIDES, BAARIDES,

PUBIDES? (% vastanutest) keskööl, 00.00 34 (137) kell 01.00 10

kell 02.00 8 kell 03.00 4 mingeid piiranguid pole vaja 28 ei oska öelda 16

56

Lisa 2 KÜSITLUSTULEMUSTE PROTSENTJAOTUSED TAUSTTUNNUSTE LÕIKES

Lisa 2.1 Alkohoolsete jookide isiklik tarbimine

(% vastajatest)

Ei joo üldse Joon vähe Joon

mõõdukalt Joon palju

Keskmiselt 20 54 22 4

Regioon Põhja‐Eesti 19 52 23 6

Kesk‐Eesti 13 64 22 1

Kirde‐Eesti 18 63 17 2

Lääne‐Eesti 27 48 20 5

Lõuna‐Eesti 23 53 23 1

Elukoht Tallinn 15 59 19 7

suured linnad 18 56 25 1

väikelinnad 27 54 17 2

maa‐asulad 23 49 26 2

Rahvus eestlased 17 52 27 4

mitte‐eestlased 26 60 12 2

Vanus 18 – 29‐aastased 26 47 26 1

30 – 49‐aastased 15 53 25 7

50 – 64‐aastased 20 60 18 2

65 – 74‐aastased 24 61 13 2

Sugu naised 21 63 15 1

mehed 20 45 29 6

Haridus I taseme haridus 23 47 24 6

II taseme haridus 22 56 20 2

III taseme haridus 17 57 22 4

Netosissetulek kuni 300 € 27 53 15 5

leibkonnaliikme 301 ‐ 500 € 21 59 20 0

kohta kuus 501 ‐ 800 € 21 52 23 4

üle 800 € 10 51 31 8

57

Lisa 2.2

Alkohoolsete jookide tarbimise sagedus (% alkoholitarbijatest; 2015. a novembris)

V I I N Ei joo

seda üldse Ei joonud novembris





Regioon Põhja‐Eesti 42 37 18 2 1

Kesk‐Eesti 52 18 30 0 0

Kirde‐Eesti 47 30 13 10 0

Lääne‐Eesti 41 31 27 1 0

Lõuna‐Eesti 39 37 20 4 0

Elukoht Tallinn 38 40 19 1 2

suured linnad 37 37 22 4 0

väikelinnad 52 24 14 10 0

maa‐asulad 45 31 22 2 0

Rahvus eestlased 44 35 19 2 0

mitte‐eestlased 39 31 23 5 2

Vanus 18 ‐ 29‐aastased 44 49 7 0 0

30 ‐ 49‐aastased 42 29 24 4 1

50 ‐ 64‐aastased 42 33 20 4 1

65 ‐ 74‐aastased 42 27 28 3 0


mehed 28 35 31 5 1

Haridus I taseme haridus 31 47 20 2 0

II taseme haridus 41 30 23 5 1

III taseme haridus 49 32 17 2 0

Netosissetulek kuni 300 € 37 30 25 6 2

leibkonnaliikme 301 ‐ 500 € 38 39 20 3 0

kohta kuus 501 ‐ 800 € 52 27 19 2 0

üle 800 € 42 37 17 2 2

58

V I S K I , B R Ä N D I , L I K Ö Ö R j n e

Ei joo seda üldse

Ei joonud novembris






Kesk‐Eesti 51 32 15 2 0







maa‐asulad 41 37 21 1 0



Vanus 18 ‐ 29‐aastased 39 41 20 0 0

30 ‐ 49‐aastased 36 35 26 2 1

50 ‐ 64‐aastased 34 41 23 2 0

65 ‐ 74‐aastased 46 33 21 0 0


mehed 25 40 32 2 1






kohta kuus 501 ‐ 800 € 34 37 25 2 2

üle 800 € 34 31 34 1 0

59

V E I N , V A H U V E I N Ei joo







Kesk‐Eesti 19 13 64 4 0







maa‐asulad 21 19 50 10 0



Vanus 18 ‐ 29‐aastased 13 29 49 7 2

30 ‐ 49‐aastased 12 32 48 7 1

50 ‐ 64‐aastased 21 26 45 6 2

65 ‐ 74‐aastased 14 34 48 4 0


mehed 17 33 41 8 1






kohta kuus 501 ‐ 800 € 14 33 47 5 1

üle 800 € 8 26 52 10 4

60

Õ L U Ei joo







Kesk‐Eesti 51 22 12 13 2







maa‐asulad 39 13 25 20 3



Vanus 18 ‐ 29‐aastased 40 16 26 18 0

30 ‐ 49‐aastased 32 15 32 17 4

50 ‐ 64‐aastased 36 26 19 14 5

65 ‐ 74‐aastased 37 24 21 11 7


mehed 14 16 36 27 7






kohta kuus 501 ‐ 800 € 30 16 29 20 5

üle 800 € 29 21 33 12 5

61

S I I D E R Ei joo







Kesk‐Eesti 50 23 23 4 0







maa‐asulad 47 31 20 2 0



Vanus 18 ‐ 29‐aastased 23 36 34 7 0

30 ‐ 49‐aastased 48 36 13 3 0

50 ‐ 64‐aastased 60 33 7 0 0

65 ‐ 74‐aastased 78 19 3 0 0


mehed 50 33 13 4 0






kohta kuus 501 ‐ 800 € 51 33 14 2 0

üle 800 € 46 35 15 4 0

62

L O N G D R I N G I D K O K T E I L I D

Ei joo seda üldse

Ei joonud novembris






Kesk‐Eesti 57 35 2 6 0







maa‐asulad 49 37 11 3 0



Vanus 18 ‐ 29‐aastased 35 44 17 4 0

30 ‐ 49‐aastased 44 39 15 2 0

50 ‐ 64‐aastased 57 33 7 2 1

65 ‐ 74‐aastased 77 15 8 0 0


mehed 48 35 15 2 0






kohta kuus 501 ‐ 800 € 50 39 9 2 0

üle 800 € 43 44 11 2 0

63

Lisa 2.3 Hinnang eestimaalaste praegusele alkoholitarbimisele

(% vastajatest)

Juuakse

vähe Juuakse

mõõdukalt Juuakse palju

Ei oska öelda













Vanus 18 ‐ 29‐aastased 0 15 81 4

30 ‐ 49‐aastased 3 20 70 7

50 ‐ 64‐aastased 0 14 72 14

65 ‐ 74‐aastased 0 21 61 18


mehed 3 24 65 8






kohta kuus 501 ‐ 800 € 2 21 66 11

üle 800 € 1 16 74 9

Alkoholi‐ kõik alkoholitarbijad 2 19 69 10

tarbimine rohked 29 14 57 0

mõõdukad 0 30 65 5

vähesed 0 15 72 13

mittetarbijad 0 10 81 9

64

Lisa 2.4 Hinnang müüjate poolt isikuttõendava dokumendi küsimise vajalikkusele igalt alla 30‐aastaselt

alkohoolsete jookide ostjalt (% vastanutest)

Jah, kuid see ei peaks olema kohustuslik

Dokumendi näitamine peaks olema seadusega kehtestatud kohustus

Ei ole vaja Ei oska öelda













Vanus 18 – 29‐aastased 29 49 15 7

30 – 49‐aastased 35 46 11 8

50 – 64‐aastased 30 46 16 8

65 – 74‐aastased 32 48 12 8


mehed 33 41 19 7






kohta kuus 501 ‐ 800 € 30 46 18 6

üle 800 € 30 43 21 6




vähesed 33 49 12 6


65

Lisa 2.5 Hinnang, milline peaks olema Eesti riigi alkoholipoliitika

(% vastanutest)

Võimalikult liberaalne

Väheste piirangutega

Rangete piirangutega Ei oska öelda













Vanus 18 – 29‐aastased 6 49 42 3

30 – 49‐aastased 7 34 50 9

50 – 64‐aastased 6 38 42 14

65 – 74‐aastased 3 38 50 9


mehed 10 44 37 9






kohta kuus 501 ‐ 800 € 7 38 39 16

üle 800 € 6 51 40 3




vähesed 5 37 50 8


66

Lisa 2.6

Perede poolt endale kodus alkohoolsete jookide valmistamine 2015. aastal (% vastanutest)

Koduõlu Koduvein Puskar

Keskmiselt 4 8 1


Kesk‐Eesti 7 14 0

Kirde‐Eesti 1 7 0





väikelinnad 2 6 0

maa‐asulad 6 8 1

Rahvus eestlased 5 9 1

mitte‐eestlased 0 6 1

Vanus 18 – 29‐aastased 5 7 0

30 – 49‐aastased 3 6 1

50 – 64‐aastased 3 9 1

65 – 74‐aastased 3 11 0

Sugu naised 2 7 0

mehed 5 8 1

Haridus I taseme haridus 7 5 0

II taseme haridus 3 8 1

III taseme haridus 3 9 1

Netosissetulek kuni 300 € 1 4 1

leibkonnaliikme 301 ‐ 500 € 2 8 0

kohta kuus 501 ‐ 800 € 5 9 1

üle 800 € 9 9 2

67

Lisa 2.7

Lähima alkohoolsete jookide müügikoha kaugus elukohast (% vastanutest)

Müügikohta jõudmiseks kulub kuni 10

min

Müügikohta jõudmiseks kulub kuni 30

min

Müügikohta jõudmiseks

kulub rohkem kui 10 min

Keskmiselt 85 12 3








väikelinnad 90 8 2




Vanus 18 – 29‐aastased 88 11 1

30 – 49‐aastased 89 10 1

50 – 64‐aastased 83 13 4

65 – 74‐aastased 74 16 10

Sugu naised 87 9 4

mehed 83 15 2






kohta kuus 501 ‐ 800 € 88 10 2

üle 800 € 92 7 1

68

Lisa 2.8 Hinnang elanike alkoholitarbimise vähendamise vajalikkusele Eestis

(% vastanutest)


Keskmiselt 77 7 16








väikelinnad 81 7 12




Vanus 18 ‐ 29 aastased 80 6 14

30 ‐ 49 aastased 73 9 18

50 ‐ 64 aastased 78 6 16

65 ‐ 74 aastased 82 3 15

Sugu naised 86 2 12

mehed 68 12 20






kohta kuus 501 ‐ 800 € 71 7 22

üle 800 € 75 5 20

Alkoholi‐ kõik alkoholitarbijad 73 8 19

tarbimine rohked 49 34 17

mõõdukad 67 10 23

vähesed 78 5 17

mittetarbijad 92 2 6

69

Lisa 2.9 Elanike hinnangud meetmetele alkoholitarbimise vähendamiseks

Avalikel üritustel ja nende kajastamisel mitte propageerida alkoholi tarbimist (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)















30 ‐ 49‐aastased 82 16 2 0

50 ‐ 64‐aastased 78 16 2 4

65 ‐ 74‐aastased 86 11 1 2


mehed 72 21 3 4






kohta kuus 501 ‐ 800 € 69 24 1 6

üle 800 € 79 18 2 1




vähesed 75 20 3 2


70

Elanike hinnangud meetmetele alkoholitarbimise vähendamiseks

Tuleks teha rohkem saateid ja artikleid alkoholi kahjulikkusest (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)















30 ‐ 49‐aastased 55 39 4 2

50 ‐ 64‐aastased 59 30 5 6

65 ‐ 74‐aastased 71 25 1 3


mehed 59 35 2 4






kohta kuus 501 ‐ 800 € 53 39 6 2

üle 800 € 58 36 5 1




vähesed 55 37 5 3


71


Tuleks edendada karskusliikumist (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)














Vanus 18 ‐ 29‐aastased 48 30 18 4

30 ‐ 49‐aastased 28 47 15 10

50 ‐ 64‐aastased 42 40 4 14

65 ‐ 74‐aastased 51 40 4 5


mehed 38 41 9 12






kohta kuus 501 ‐ 800 € 31 45 13 11

üle 800 € 32 39 22 7




vähesed 35 42 12 11


72


Alkoholi reklaami peaks piirama (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)















30 ‐ 49‐aastased 86 13 0 1

50 ‐ 64‐aastased 84 12 2 2

65 ‐ 74‐aastased 88 8 0 4


mehed 84 12 2 2






kohta kuus 501 ‐ 800 € 83 15 1 1

üle 800 € 79 13 6 2




vähesed 77 19 2 2


73


Alkoholi reklaam tuleks ära keelata (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)














Vanus 18 ‐ 29 aastased 43 31 26 0

30 ‐ 49 aastased 51 26 20 3

50 ‐ 64 aastased 58 29 12 1

65 ‐ 74 aastased 69 26 3 2


mehed 52 33 13 2






kohta kuus 501 ‐ 800 € 42 35 23 0

üle 800 € 45 28 26 1




vähesed 48 30 19 3


74


Alkoholi müügikohti peaks vähendama (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)















30 ‐ 49‐aastased 37 43 14 6

50 ‐ 64‐aastased 42 40 10 8

65 ‐ 74‐aastased 62 32 4 2


mehed 43 33 16 8






kohta kuus 501 ‐ 800 € 35 43 14 8

üle 800 € 45 38 12 5




vähesed 37 43 14 6


75


Alkoholiaktsiis peaks olema kõrgem ja alkohol kallim (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)














Vanus 18 ‐ 29‐aastased 37 31 26 6

30 ‐ 49‐aastased 23 36 35 6

50 ‐ 64‐aastased 24 30 35 11

65 ‐ 74‐aastased 25 36 31 8


mehed 19 34 37 10






kohta kuus 501 ‐ 800 € 28 31 36 5

üle 800 € 29 35 33 3




vähesed 20 33 37 10


76


Alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikkumiste korral rangemalt karistama (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)














Vanus 18 ‐ 29‐aastased 79 10 1 10

30 ‐ 49‐aastased 81 15 3 1

50 ‐ 64‐aastased 75 22 3 0

65 ‐ 74‐aastased 83 13 1 3


mehed 73 18 3 6






kohta kuus 501 ‐ 800 € 79 16 3 2

üle 800 € 81 16 2 1




vähesed 77 20 2 1


77


Tuleks suurendada järelvalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)















30 ‐ 49‐aastased 85 13 1 1

50 ‐ 64‐aastased 81 17 1 1

65 ‐ 74‐aastased 88 11 0 1


mehed 77 20 0 3






kohta kuus 501 ‐ 800 € 78 21 1 0

üle 800 € 81 18 0 1




vähesed 80 17 1 2


78


Noortele peaks näitama alkoholi tarbimise negatiivseid tagajärgi (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)















30 ‐ 49‐aastased 83 16 0 1

50 ‐ 64‐aastased 83 16 0 1

65 ‐ 74‐aastased 92 8 0 0


mehed 81 18 0 1






kohta kuus 501 ‐ 800 € 86 13 0 1

üle 800 € 80 17 1 2




vähesed 79 20 0 1


79


Noortele peaks looma rohkem vaba aja veetmise võimalusi (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)















30 ‐ 49‐aastased 87 10 0 3

50 ‐ 64‐aastased 81 10 1 8

65 ‐ 74‐aastased 85 13 0 2


mehed 81 13 1 5






kohta kuus 501 ‐ 800 € 82 11 0 7

üle 800 € 74 20 1 5




vähesed 85 13 0 2


80


Inimesed ise peaks muutma oma suhtumist alkoholi tarbimisse ja olema teistele (sh lastele) paremaks eeskujuks (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)


Keskmiselt 91 9 0 0













30 ‐ 49‐aastased 91 9 0 0

50 ‐ 64‐aastased 89 11 0 0

65 ‐ 74‐aastased 93 7 0 0


mehed 88 11 0 1






kohta kuus 501 ‐ 800 € 89 10 0 1

üle 800 € 95 5 0 0




vähesed 86 13 0 1


81


Mina ise peaksin vähendama oma alkoholitarbimist (% vastanutest, kelle hinnangul on vaja elanike alkoholitarbimist vähendada)














Vanus 18 ‐ 29‐aastased 31 17 44 8

30 ‐ 49‐aastased 33 26 27 14

50 ‐ 64‐aastased 34 31 19 16

65 ‐ 74‐aastased 39 20 29 12


mehed 41 25 20 14






kohta kuus 501 ‐ 800 € 35 29 30 6

üle 800 € 28 24 32 16




vähesed 22 29 34 15


82

Lisa 2.10 Elanike suhtumine alkohoolsete jookide müüki

tanklates (% vastanutest)

Jah Ei peaks müüma Ei oska öelda

Keskmiselt 13 78 9












Vanus 18 ‐ 29‐aastased 13 79 8

30 ‐ 49‐aastased 20 71 9

50 ‐ 64‐aastased 6 83 11

65 ‐ 74‐aastased 6 86 8

Sugu naised 6 87 7

mehed 20 68 12






kohta kuus 501 ‐ 800 € 17 76 7

üle 800 € 15 74 11

Alkoholi‐ Kõik alkoholitarbijad 14 76 10

rohked 41 44 15

tarbimine mõõdukad 22 65 13

vähesed 10 82 8


83

Elanike suhtumine alkohoolsete jookide müüki

spordivõistlustel (% vastanutest)


Keskmiselt 7 88 5


Kesk‐Eesti 1 97 2






väikelinnad 4 92 4

maa‐asulad 7 88 5




30 ‐ 49‐aastased 9 88 3

50 ‐ 64‐aastased 2 93 5

65 ‐ 74‐aastased 1 98 1

Sugu naised 4 94 2

mehed 10 82 8






kohta kuus 501 ‐ 800 € 8 86 6

Üle 800 € 13 83 4


rohked 29 62 9


vähesed 5 92 3


84

Elanike suhtumine alkohoolsete jookide müüki kontsertidel, kultuuriüritustel (% vastanutest)


Keskmiselt 26 60 14













30 ‐ 49‐aastased 33 55 12

50 ‐ 64‐aastased 14 73 13

65 ‐ 74‐aastased 11 81 8

Sugu naised 19 69 12

mehed 32 52 16






kohta kuus 501 ‐ 800 € 28 56 16

üle 800 € 49 38 13


rohked 67 27 6


vähesed 22 65 13


85

Elanike suhtumine alkohoolsete jookide müüki elumajades asuvates kauplustes (% vastanutest)


Keskmiselt 11 72 17













30 ‐ 49‐aastased 17 67 16

50 ‐ 64‐aastased 5 78 17

65 ‐ 74‐aastased 4 74 22

Sugu naised 6 79 15

mehed 17 64 19






kohta kuus 501 ‐ 800 € 15 70 15

üle 800 € 10 75 15


rohked 51 37 12


vähesed 8 73 19


86

Lisa 2.11 Elanike arvamused ettepanekute kohta alkoholi kättesaadavuse piiramisel (% vastanutest)

Kogu alkoholimüügi koondamine ainult alkoholipoodidesse


Keskmiselt 50 40 10













30 ‐ 49 aastased 38 53 9

50 ‐ 64 aastased 52 33 15

65 ‐ 74 aastased 64 29 7

Sugu naised 61 30 9

mehed 38 51 11




Netosissetulek kuni 300 € 45 48 7 leibkonnaliikme 301 ‐ 500 € 59 33 8 kohta kuus 501 ‐ 800 € 45 40 15

üle 800 € 45 48 7



mõõdukad 41 50 9

vähesed 49 40 11


87

Elanike arvamused ettepanekute kohta alkoholi kättesaadavuse piiramisel (% vastanutest) Kogu alkoholimüügi koondamine ainult poodide spetsiaalsetesse alkoholiosakondadesse


Keskmiselt 71 20 9













30 ‐ 49 aastased 76 17 7

50 ‐ 64 aastased 68 19 13

65 ‐ 74 aastased 68 24 8

Sugu naised 78 14 8

mehed 62 26 12




Netosissetulek kuni 300 € 70 24 6 leibkonnaliikme 301 ‐ 500 € 69 22 9 kohta kuus 501 ‐ 800 € 71 14 15

üle 800 € 73 22 5



mõõdukad 67 27 6

vähesed 75 16 9


88

Elanike arvamused ettepanekute kohta alkoholi kättesaadavuse piiramisel (% vastanutest) Alkohoolsete jookide müügikoha eraldamine (teistest kaupadest) läbipaistmatu vaheseinaga


Keskmiselt 47 35 18













30 ‐ 49 aastased 46 41 13

50 ‐ 64 aastased 48 31 21

65 ‐ 74 aastased 45 36 19

Sugu naised 55 25 20

mehed 38 47 15






kohta kuus 501 ‐ 800 € 48 33 19

üle 800 € 39 44 17



mõõdukad 45 45 10

vähesed 47 34 19


89

Elanike arvamused ettepanekute kohta alkoholi kättesaadavuse piiramisel (% vastanutest) Alkohoolsete jookide müügi keelamine poodides, mis ei ole alkoholi ega toidupoed (nt lille‐, aiandus‐,

suveniiripoed jt)


Keskmiselt 76 15 9













30 ‐ 49 aastased 72 18 10

50 ‐ 64 aastased 82 10 8

65 ‐ 74 aastased 91 6 3

Sugu naised 82 8 10

mehed 70 22 8






kohta kuus 501 ‐ 800 € 70 18 12

üle 800 € 69 16 15



mõõdukad 74 15 11

vähesed 77 13 10


90

Lisa 2.12 Alkohoolsete jookide müügi lõpetamise soovitav kellaaeg restoranides, baarides, pubides elanike hinnangul (%

vastanutest)

Kesköö,

00.00 Kell 01.00 Kell 02.00 Kell 03.00

Mingeid piiranguid pole vaja

Ei oska öelda

Keskmiselt 34 10 8 4 28 16

Regioon Põhja‐Eesti 32 9 6 6 34 13

Kesk‐Eesti 38 15 2 3 27 15

Kirde‐Eesti 44 6 6 0 25 19

Lääne‐Eesti 30 16 9 4 21 20

Lõuna‐Eesti 33 11 15 2 21 18

Elukoht Tallinn 33 9 8 7 35 8

suured linnad 36 9 11 1 23 20

väikelinnad 32 8 8 3 25 24

maa‐asulad 34 12 8 2 26 18

Rahvus eestlased 30 12 10 4 27 17

mitte‐eestlased 42 7 4 2 30 15

Vanus 18 ‐ 29‐aastased 25 6 17 1 34 17

30 ‐ 49‐aastased 23 9 9 7 36 16

50 ‐ 64‐aastased 43 14 2 1 24 16

65 ‐ 74‐aastased 60 12 4 2 8 14

Sugu naised 40 10 10 2 20 18

mehed 27 10 7 5 37 14

Haridus I taseme haridus 36 7 14 5 16 22

II taseme haridus 35 13 7 3 29 13

III taseme haridus 31 8 7 3 35 16

Netosissetulek kuni 300 € 42 13 7 0 23 15

leibkonna‐ 301 ‐ 500 € 37 8 9 5 23 18

liikme 501 ‐ 800 € 34 12 7 1 30 16

kohta kuus üle 800 € 18 9 11 7 42 13

Alkoholi‐ kõik alkoholitarbijad 30 12 9 4 31 14

tarbimine rohked 8 4 5 0 79 1

mõõdukad 19 12 8 3 43 15

vähesed 36 13 10 4 23 14

mittetarbijad 48 2 5 3 15 27

91

Lisa 2.13 Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest)

Terviseprobleemid

Väga tõsine Tõsine Ei ole tõsine Ei oska öelda













Vanus 18 – 29‐aastased 38 47 4 11

30 – 49‐aastased 32 55 7 6

50 – 64‐aastased 38 51 4 7

65 – 74‐aastased 32 48 3 17


mehed 26 56 8 10






kohta kuus 501 ‐ 800 € 30 57 8 5

üle 800 € 30 51 11 8




vähesed 35 52 6 7


92

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest)

Kodune vägivald














Vanus 18 – 29‐aastased 43 45 2 10

30 – 49‐aastased 42 38 7 13

50 – 64‐aastased 47 38 4 11

65 – 74‐aastased 27 51 3 19


mehed 36 41 7 16






kohta kuus 501 ‐ 800 € 41 38 6 15

üle 800 € 35 50 7 8




vähesed 41 45 4 10


93

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Isikuvastased kuriteod














Vanus 18 – 29‐aastased 36 47 2 15

30 – 49‐aastased 32 48 8 12

50 – 64‐aastased 42 40 5 13

65 – 74‐aastased 26 48 6 20


mehed 31 44 8 17






kohta kuus 501 ‐ 800 € 29 52 4 15

üle 800 € 35 44 9 12




vähesed 34 51 5 10


94

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Alkoholijoobes sõiduki juhtimine















30 – 49‐aastased 68 28 2 2

50 – 64‐aastased 71 22 4 3

65 – 74‐aastased 65 30 0 5


mehed 62 30 5 3






kohta kuus 501 ‐ 800 € 71 25 3 1

üle 800 € 72 22 2 4




vähesed 70 26 2 2


95

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Avaliku korra rikkumised














Vanus 18 – 29‐aastased 33 46 11 10

30 – 49‐aastased 27 53 13 7

50 – 64‐aastased 32 51 8 9

65 – 74‐aastased 27 53 8 12


mehed 27 50 14 9






kohta kuus 501 ‐ 800 € 33 51 10 6

üle 800 € 31 45 16 8




vähesed 27 55 11 7


96

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Salaalkoholi ost‐müük














Vanus 18 – 29‐aastased 11 16 43 30

30 – 49‐aastased 11 24 26 39

50 – 64‐aastased 16 27 14 43

65 – 74‐aastased 11 31 9 49


mehed 10 20 32 38






kohta kuus 501 ‐ 800 € 11 26 25 38

üle 800 € 11 23 30 36




vähesed 10 27 23 40


97

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Alkoholist põhjustatud probleemid töökohal (töölt puudumine, töökohustuste mittetäitmine jm)














Vanus 18 – 29‐aastased 10 40 25 25

30 – 49‐aastased 11 32 26 31

50 – 64‐aastased 16 43 17 24

65 – 74‐aastased 10 27 19 44


mehed 12 36 29 23






kohta kuus 501 ‐ 800 € 15 29 25 31

üle 800 € 5 36 32 27




vähesed 9 37 23 31


98

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Alkoholismist põhjustatud töötus ja asotsiaalsus














Vanus 18 – 29‐aastased 29 35 17 19

30 – 49‐aastased 27 42 14 17

50 – 64‐aastased 34 43 6 17

65 – 74‐aastased 30 39 6 25


mehed 24 38 18 20






kohta kuus 501 ‐ 800 € 23 37 10 30

üle 800 € 21 46 18 15




vähesed 30 43 11 16


99

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Alkoholist põhjustatud pereprobleemid














Vanus 18 – 29‐aastased 45 40 0 15

30 – 49‐aastased 38 45 7 10

50 – 64‐aastased 46 43 3 8

65 – 74‐aastased 31 49 3 17


mehed 34 45 6 15






kohta kuus 501 ‐ 800 € 34 49 6 11

üle 800 € 37 47 6 10




vähesed 41 45 4 10


100

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Laste ja noorte alkoholi tarbimine















30 – 49‐aastased 49 37 5 9

50 – 64‐aastased 50 35 5 10

65 – 74‐aastased 42 35 5 18


mehed 43 37 8 12






kohta kuus 501 ‐ 800 € 45 35 5 15

üle 800 € 42 44 6 8




vähesed 51 35 4 10


101

Hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis (% vastajatest) Üldine soosiv hoiak alkoholi tarbimisse














Vanus 18 – 29‐aastased 30 38 18 14

30 – 49‐aastased 32 41 14 13

50 – 64‐aastased 26 39 14 21

65 – 74‐aastased 16 44 18 22


mehed 23 37 22 18






kohta kuus 501 ‐ 800 € 20 45 16 19

üle 800 € 27 46 18 9




vähesed 29 40 13 18


102

Lisa 2.14 Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest)

Kange alkoholi reklaam televisioonis

Võiks lubada

Võiks lubada teatud

piirangutega

Tuleks keelustada Ei oska öelda














30 – 49‐aastased 4 29 64 3

50 – 64‐aastased 2 24 71 3

65 – 74‐aastased 3 15 79 3


mehed 5 27 65 3






kohta kuus 501 ‐ 800 € 5 29 62 4

üle 800 € 5 31 60 4




vähesed 4 26 67 3


103

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Kange alkoholi reklaam raadios

Võiks lubada


piirangutega















30 – 49‐aastased 4 30 62 4

50 – 64‐aastased 2 24 70 4

65 – 74‐aastased 4 14 75 7


mehed 5 30 60 5






kohta kuus 501 ‐ 800 € 5 29 60 6

üle 800 € 4 33 57 6




vähesed 4 26 66 4


104

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Kange alkoholi reklaam ajalehtedes, ajakirjades

Võiks lubada


piirangutega















30 – 49‐aastased 4 43 50 3

50 – 64‐aastased 5 29 61 5

65 – 74‐aastased 0 31 63 6


mehed 5 40 52 3






kohta kuus 501 ‐ 800 € 4 45 48 3

üle 800 € 5 41 49 5




vähesed 4 37 56 3


105

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Kange alkoholi reklaam tänaval

Võiks lubada


piirangutega















30 – 49‐aastased 3 19 76 2

50 – 64‐aastased 1 14 83 2

65 – 74‐aastased 0 11 83 6


mehed 3 21 73 3






kohta kuus 501 ‐ 800 € 3 23 70 4

üle 800 € 4 22 71 3




vähesed 3 17 77 3


106

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Kange alkoholi reklaam Internetis, sotsiaalmeedias

Võiks lubada


piirangutega















30 – 49‐aastased 4 35 58 3

50 – 64‐aastased 3 16 72 9

65 – 74‐aastased 0 20 70 10


mehed 6 28 59 7






kohta kuus 501 ‐ 800 € 5 37 53 5

üle 800 € 6 34 55 5




vähesed 3 28 64 5


107

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Kange alkoholi reklaam müügikohtades

Võiks lubada


piirangutega














Vanus 18 – 29‐aastased 26 47 24 3

30 – 49‐aastased 20 52 25 3

50 – 64‐aastased 22 37 37 4

65 – 74‐aastased 12 49 33 6


mehed 24 43 29 4






kohta kuus 501 ‐ 800 € 19 53 25 3

üle 800 € 31 50 17 2




vähesed 22 48 28 2


108

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Kange alkoholi degusteerimised

Võiks lubada


piirangutega














Vanus 18 – 29‐aastased 21 48 24 7

30 – 49‐aastased 21 50 25 4

50 – 64‐aastased 26 36 34 4

65 – 74‐aastased 16 40 37 7


mehed 26 37 31 6






kohta kuus 501 ‐ 800 € 20 47 29 4

üle 800 € 28 47 21 4




vähesed 22 48 26 4


109

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Lahja alkoholi reklaam televisioonis

Võiks lubada


piirangutega















30 – 49‐aastased 7 35 55 3

50 – 64‐aastased 5 27 66 2

65 – 74‐aastased 6 27 61 6


mehed 8 33 55 4






kohta kuus 501 ‐ 800 € 9 38 50 3

üle 800 € 12 35 50 3




vähesed 5 35 57 3


110

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Lahja alkoholi reklaam raadios

Võiks lubada


piirangutega















30 – 49‐aastased 8 33 55 4

50 – 64‐aastased 4 28 65 3

65 – 74‐aastased 6 25 62 7


mehed 7 33 55 5






kohta kuus 501 ‐ 800 € 8 37 50 5

üle 800 € 11 31 53 5




vähesed 5 34 58 3


111

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Lahja alkoholi reklaam ajalehtedes, ajakirjades

Võiks lubada


piirangutega















30 – 49‐aastased 8 43 46 3

50 – 64‐aastased 2 35 59 4

65 – 74‐aastased 6 28 60 6


mehed 9 38 49 4






kohta kuus 501 ‐ 800 € 8 47 40 5

üle 800 € 9 44 44 3




vähesed 5 40 52 3


112

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Lahja alkoholi reklaam tänaval

Võiks lubada


piirangutega















30 – 49‐aastased 4 25 68 3

50 – 64‐aastased 2 16 78 4

65 – 74‐aastased 5 10 79 6


mehed 6 25 65 4






kohta kuus 501 ‐ 800 € 4 33 59 4

üle 800 € 8 30 59 3




vähesed 4 23 70 3


113

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Lahja alkoholi reklaam Internetis, sotsiaalmeedias

Võiks lubada


piirangutega














Vanus 18 – 29‐aastased 10 37 51 2

30 – 49‐aastased 7 34 54 5

50 – 64‐aastased 5 18 71 6

65 – 74‐aastased 6 17 67 10


mehed 9 27 57 7






kohta kuus 501 ‐ 800 € 10 34 51 5

üle 800 € 10 37 48 5




vähesed 6 26 63 5


114

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Lahja alkoholi reklaam müügikohtades

Võiks lubada


piirangutega














Vanus 18 – 29‐aastased 29 45 23 3

30 – 49‐aastased 18 58 21 3

50 – 64‐aastased 23 40 35 2

65 – 74‐aastased 18 45 32 5


mehed 26 44 27 3






kohta kuus 501 ‐ 800 € 23 51 23 3

üle 800 € 32 51 15 2




vähesed 22 50 26 2


115

Hinnangud alkoholi reklaamile (% vastajatest) Lahja alkoholi degusteerimised

Võiks lubada


piirangutega














Vanus 18 – 29‐aastased 32 40 21 7

30 – 49‐aastased 19 54 24 3

50 – 64‐aastased 27 35 36 2

65 – 74‐aastased 19 42 33 6


mehed 30 37 29 4






kohta kuus 501 ‐ 800 € 22 48 27 3

üle 800 € 37 43 18 2




vähesed 24 48 26 2


116

Lisa 3

KÜSITLETUD KOGUMI ISELOOMUSTUS (%, N=925)

Regiooni järgi14:

Põhja‐Eesti 45

Kesk‐Eesti 8

Kirde‐Eesti 12

Lääne‐Eesti 11

Lõuna‐Eesti 24

Elukoha järgi:

Tallinn 31

suured linnad15 18

väikelinnad 17

maa‐asulad 34

Rahvuse järgi:

eestlased 68

mitte‐eestlased 32

Vanuse järgi:

18 ‐ 29‐aastased 21




Soo järgi:

naised 52

mehed 48

Hariduse järgi16:

I taseme haridus 20

II taseme haridus 45

III taseme haridus 34

Netosissetuleku järgi

(leibkonnaliikme kohta kuus):

kuni 300 € 20

301‐ 500 € 36

501‐ 800 € 25

üle 800 € 19

14 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. aasta määrusega nr 126 kinnitatud Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid: Põhja‐Eesti: Harju maakond (sh Tallinn) Kesk‐Eesti: Järva, Lääne‐Viru ja Rapla maakond Kirde‐Eesti: Ida‐Viru maakond Lääne‐Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond Lõuna‐Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond 15 Tartu, Narva, Kohtla‐Järve, Jõhvi, Pärnu 16 I taseme haridus: alghariduseta, algharidus, põhiharidus, kutseharidus ilma põhihariduseta; II taseme haridus: üldkeskharidus, kutseharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus, keskeriharidus põhihariduse baasil; III taseme haridus: keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri‐, doktorikraad

Documents

Alkoholi tarbimine ja alkoholipüoliitika 2015 · Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijate paneeli liikmete küsitlus (2015.a. novembris 2015). Tegemist oli postiküsitlusega aga vastaja