ARENGUKAVA 2014-2016 · 2014. 12. 11. · Arvuti kasutamine uurimistöös Majandus- ja ettevõtlusõpe Riigikaitse Usundiõpetus Joonestamine Kehaline kasvatus . 8 Kunst Euroopas

Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi

ARENGUKAVA

2014-2016

Tallinn 2013

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 4

2. ÜLDANDMED ........................................................................................................................... 5

2.1. KOOLI AJALUGU ............................................................................................................... 5

2.2. KOOLI STRUKTUUR JA ÕPPESUUNAD 2012/13. ÕPPEAASTAL .............................. 6

Kooli struktuur ......................................................................................................................... 6

Õppesuunad .............................................................................................................................. 6

2.3. KOOLI ASUKOHT .............................................................................................................. 8

2.4. ARENGU RAJAJOONED 2013. aastal ............................................................................... 8

2.4.1. Eestvedamine ja juhtimine ............................................................................................. 8

2.4.2. Personalijuhtimine .......................................................................................................... 9

2.4.3. Materiaalne õpikeskkond ............................................................................................... 9

2.4.4. Õppetegevus ................................................................................................................. 10

2.4.5. Tugisüsteem ................................................................................................................. 11

2.4.6. Huvitegevus .................................................................................................................. 12

2.4.7. Koostöö huvigruppidega .............................................................................................. 12

2.4.8.Avalikkussuhted ............................................................................................................ 12

2.4.9. Ressursside juhtimine ................................................................................................... 13

3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ................................................... 14

3.1. MISSIOON ......................................................................................................................... 14

3.2. VISIOON ............................................................................................................................ 14

3.3. EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD KOOLIARENDUSE VALDKONDADES ................ 15

Eestvedamine ja juhtimine ..................................................................................................... 15

Personalijuhtimine .................................................................................................................. 16

Koostöö huvigruppidega ........................................................................................................ 16

Ressursside juhtimine ............................................................................................................. 17

Õppe- ja kasvatusprotsess ...................................................................................................... 17

3.4. MG PÕHIVÄÄRTUSED ................................................................................................... 18

3.5. KOOLI TUGEVUSED, VÕIMALUSED, NÕRKUSED, OHUD ..................................... 19

4. TEGEVUSKAVA ..................................................................................................................... 21

4.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE .................................................................................. 21

4.2. PERSONALIJUHTIMINE ................................................................................................. 23

3

4.3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA ..................................................................................... 25

4.3.1.Koostöö sidusrühmadega .............................................................................................. 25

4.3.2.Koolivälised partnersuhted ............................................................................................ 27

4.3.3.Avalikkussuhted ............................................................................................................ 27

4.4. RESSURSSIDE JUHTIMINE ............................................................................................ 28

4.4.1.Eelarveliste ressursside juhtimine ................................................................................. 28

4.4.2.Materiaaltehnilise baasi arendamine ............................................................................. 29

4.4.3.Inforessursside juhtimine .............................................................................................. 31

4.5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS .................................................................................. 32

4.5.1.Õpilase areng ................................................................................................................. 33

4.5.2.Õppekava ....................................................................................................................... 35

4.5.3.Õppekorraldus ja -meetodid .......................................................................................... 36

4.5.4.Väärtused ja kõlblus, väärtuskasvatus ........................................................................... 37

5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD ............................................................................... 40

4

1. SISSEJUHATUS

Kooli arengukava on dokument, mis määrab kindlaks kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad,

tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

Kooli arengukava pidi olema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 95 lg 2 kohaselt kooskõlas

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § -ga 67 hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks.

Muudatused kooli tegevuses vastavalt uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, on järgmised.

Kooli kohustus on:

• õpilase arengu toetamiseks õpilasele tagama vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja

sotsiaalpedagoogi teenuse;

• kehtestama haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted;

• vähendama õpilase koormust;

• suunama õpetajaid kasutama aktiivseid õppemeetodeid;

• suurendama ainekavade «elulähedust», suunama õpilased vaatlema ja analüüsima ümbritsevat

ja iseennast.

Põhikooli ja gümnaasiumi eesmärgid:

• Põhikooli rõhuasetus on eelkõige lapse mitmekülgsel arengul ja selleks sobiliku keskkonna

kujundamisel.

• Gümnaasiumi rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva haridustee leidmisel ning valmisolekul eri

rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad.

Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 2014- 2016 arengukava on koostatud lähtudes sisehindamise

tulemustest, kooli põhimäärusest ning järgib eelmises arengukavas sätestatud trende.

Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi arengukava on valminud koostöös MG Õpilasesinduse ja

hoolekoguga.

Kasutatud lühendid:

MG – Tallinna Mustamäe Gümnaasium, ÕE – õpilasesindus, õa – õppeaasta, EHIS – Eesti

Hariduse Infosüsteem

5

2. ÜLDANDMED

2.1. KOOLI AJALUGU

1. septembril 1965.a avati Tallinna 44. Keskkool, mis 1997/98. õppeaastast kannab nimetust

Tallinna Mustamäe Gümnaasium.

1965/66. õa - tööd alustas keemia süvaõppega klass. Käesolevaks ajaks on sellest välja kasvanud

keskkonna- ja loodussuund.

1968/69. õa alustasid tööd inglise keele süvaõppe klassid.

1992/93. õa - algas õppetöö ühes vahetuses, algklassidele leiti õpperuumid lähedalasuvates

lasteaedades.

1993/94. õppeaastast on kooli teeninduspiirkonnaks Tallinna linn.

1995.a - moodustati kooli hoolekogu, 1996. aastal loodi sihtasutus.

2001/02. õa - lisandus gümnaasiumi kolmas õppesuund - keele-reaalsuund.

2001/02. - 2006/07. õa - 1.-3. klassid töötasid Männi Lasteaias.

Aastatel 2004 - 2005 renoveeriti Keskuse 18 koolimaja, sel ajal töötasid 5.-12. klassid

Akadeemia tee 30 koolihoones.

2007/08. - 2009/10. õa - 1.-4. klassid töötasid Akadeemia tee 30 koolihoones.

2010/11. õa - kõigi 1.-12. klasside õppetöö toimub Keskuse t 18 koolimajas.

2012. õppeaastast on kooli teeninduspiirkonnaks Mustamäe linnaosa.

Suurim õpilaste arv koolis oli aastatel 1976 - 1979. Ligi poolteist tuhat last õppis kolmes

vahetuses.

6

2.2. KOOLI STRUKTUUR JA ÕPPESUUNAD 2012/13. ÕPPEAASTAL

Kooli struktuur

1. – 9. klass – kaks klassikomplekti, erandina 4. klass ühe komplektina.

10. – 12. klass – 3 paralleeli.

Tabel 1

Õpilaste ja klassikomplektide arv

Kooliaste

Õpilaste arv Klassikomplekte

2009/10 2010/11 2011/12 23.08.

2013

2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

I kooliaste 115 118 130 114 5 5 5 7

II kooliaste 130 129 125 114 6 6 6 5

III kooliaste 157 147 139 129 6 6 6 6

Gümnaasium 203 202 204 105 9 9 9 8

Kokku 605 596 598 462 26 26 26 26

Allikas: EHIS

Õppesuunad

Gümnaasiumis on:

keelesuund (klassitähis K),

keele-reaalsuund (klassitähis KR),

keskkonna- ja loodussuund (klassitähis L).

10. klasside üldtähis Mustamäe Gümnaasiumis on G1, 11. klasside üldtähis G2 ja 12. klasside

üldtähis G3.

Õppesuundi kujundavad ained:

2.-9. klassis inglise keel (süvaõpe), alates 2011. aastast on põhikoolis valikainena lisandunud

hiina keel.

Gümnaasiumis:

Seoses uue õppekava rakendamisega alates 2011. aastast on õppesuundades toimunud mõned

muudatused.

7

Keelesuund: inglise keel, vene keel, geograafia (inglise keeles), eesti keel ja kirjandus,

Suurbritannia ja USA maalugu ja kirjandus (inglise keeles), Tallinna ajalugu (inglise

keeles).

Keele-reaalsuund: inglise keel ja selle valikkursused (Tallinna ajalugu, ärikeel, eurokeel,

Suurbritannia ja USA maalugu), saksa keel, vene keel, eesti keel, matemaatika (lai),

füüsika keemia.

Keskkonna- ja loodussuund: inglise keel, vene keel, geograafia, bioloogia,

keskkonnaõpetus, keemia, füüsika.

Kõikides klassides on võimalik valida ka riigieksamiteks ettevalmistavad kursused inglise

keeles, eesti keeles ja matemaatikas (kitsas, lai).

Lisandunud on hulgaliselt valikaineid:

III võõrkeel (saksa, hiina, hispaania)

Ameerika kirjandus

Tallinna ajalugu

Tallinna ajaloo praktikum

Inglise ärikeel

Sotsiaalpoliitiline ja juriidiline inglise keel

Suurbritannia maalugu

USA maalugu

Müüt ja kirjandus

Teater, film ja kirjandus

Kirjandus ja ühiskond

Kõne ja väitlus

Lai matemaatika

Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond (kööstöös TÜ-ga)

Keskkonnakeemia

Uurimistöö alused

Arvuti kasutamine uurimistöös

Majandus- ja ettevõtlusõpe

Riigikaitse

Usundiõpetus

Joonestamine

Kehaline kasvatus

8

Kunst Euroopas varakristlusest manerismini

Eesti vanema kunsti ajalugu

2.3. KOOLI ASUKOHT

Tallinna Mustamäe Gümnaasium paikneb Mustamäe linnaosa südames.

Kooli arengule mõeldes on asukoht soodne. Lähedal asub Tallinna Tehnikaülikool, kellega

koostööprojektid on seni hästi õnnestunud ja omavad suurt potentsiaali keskkonna- ja

loodussuuna edasiseks arendamiseks.

Kool asub Mustamäe nõlva all olevate spordibaaside lähedal. Selles piirkonnas toimuvad

talvised kehalise kasvatuse tunnid ja spordivõistlused.

Kooli vahetus naabruses asub Männi park, kus kontserdilava pakub võimalusi klassi- ja

kooliväliseks tegevuseks.

Kooli vahetus ümbruses ja lähipiirkonnas leidub õuesõppeks sobivaid loodusobjekte: loomaaed,

mererand, järv, mitmesugused puistud ja pinnavormid.

Linnatransport võimaldab õpilastel koolis käia nii Mustamäelt kui ka kaugemalt: Nõmmelt,

Pääskülast, Kristiine linnaosast, Haabersti, Õismäe ja kesklinna piirkonnast.

2.4. ARENGU RAJAJOONED 2013. aastal

2.4.1. Eestvedamine ja juhtimine

Eestvedamise ja juhtimise viimase kolme õppeaasta sümbiootiline tegevus on aidanud luua

selguse kooli kui organisatsiooni toimimisel (ühtsed eesmärgid, väärtused,

tegutsemispõhimõtted), keskendudes kvaliteedile.

Kooli arengukavast, õppekavast ja sisehindamisest lähtuvalt püstitatakse õppeaastate eesmärgid

ning koostatakse struktuuriüksuste tegevuskavad. Toimub arengukava, õppekava ja

tegevuskavade täitmise analüüs. Toimib sisehindamissüsteem, mille aluseks on EFQM

täiuslikkuse mudel.

Sidusrühmade kaasatus kooliarendusse. Lapsevanemad ja õpilased on kaasatud oma

esindusüksuste vahendusel (hoolekogu, klasside lapsevanemate esindus, õpilasesindus) ning

individuaalselt.

9

Arendusrühmade panus kooliarendusse. Pikaajalised töörühmad on järgmised: initsiatiivgrupp,

enesehindamise juhtmeeskond, metoodikanõukogu, tervisenõukogu, töökeskkonnanõukogu,

avalikkussuhete nõukogu, ainekomisjonid. Projektimeeskonnad moodustatakse lühemaajaliste

arenguülesannete täitmiseks.

2.4.2. Personalijuhtimine

Kooli personal:

Juhtkond: direktor, direktori asetäitja õppealal, direktori asetäitja võõrkeelte alal, huvijuht,

direktori asetäitja majandusalal, arendusjuht.

Pedagoogide üldarv – 53. Ringijuhte 5. Tugiteenistujaid 5: psühholoog, raamatukoguhoidja,

infojuht, arendusjuht, logopeed.

Majanduspersonal: valvur – 2, majahoidja – 2, riidehoidja.

Kvalifikatsioonile vastavate õpetajate arv kooliastmeti:

I kooliaste – 100%

II kooliaste – 94,7%

III kooliaste – 92,1%

Gümnaasium – 96,2%

Eesmärgiks 100%.

Pedagoogide vanuseline jaotuvus: Alla 29 a – 1 (1,9%), 30-39 – 10 (18,9%), 40-49 – 14 (26,4%),

50-59 – 14 (26,4%), üle 60 – 14 (26,4%).

Personalitöös järgitakse kooli personalipoliitikat.

2.4.3. Materiaalne õpikeskkond

Koolimaja, staadion

Kõigi 1.-12. klasside õppetöö on alates 2010/11. õppeaastast organiseeritud koolimajas, mis oli

renoveerimise käigus kohandatud 7.-12. klasside õppetegevuseks ja pole ette nähtud nii suurele

õpilaste arvule. Õpitingimused on ebarahuldavad, sest ei jätku õpperuume, rekreatsiooniala pole

piisav. Olemasolevate õpperuumide kasutuskoormus on maksimaalne.

MG vajab juurdeehitust algklasside õppetegevuseks.

Kooli staadion on kehvas olukorras, kuigi 2012. õppeaastal õnnestus Tallinna linna abiga ehitada

kooli territooriumi ümber piirdeaed ning tasandada jalgpalliväljaku katet.

Õpperuumid

10

IT-keskus koosneb arvutiklassidest (27 töökohta), raamatukogust ja lugemissaal/audio-

videoklassist. 2010. aastast ei olnud võimalik viimast enam kasutada eesmärgikohaselt, kuna see

on ruumipuudusel kasutusel klassiruumina.

Ühe klassi õpilasi tervikuna mahutavaid õpperuume on 15, keeleõppe rühmatööks 12 ruumi.

Poiste tööõpetuse õppeklassis on töökohad puidu- ja metallitööks, tütarlaste tööõpetuseks

puudub käsitööklass – endine käsitööklass on nüüd kasutusel algklasside koduklassina ja

pikapäevarühma tarbeks.

Koolil on aula, kus toimuvad ka kehalise kasvatuse ja muusikatunnid.

Õppevara

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia: õpperuumides on 17 statsionaarset videoprojektorit, 2

interaktiivset tahvlit, igas õpperuumis arvuti ja interneti kasutamise võimalus. Õpetajate

kasutuses on 12 Tiigrihüppe Sihtasutuselt saadud sülearvutit.

Tiigrihüppe Sihtasutuselt on saadud ka hinnalisi katseseadmeid loodussuuna õppetööks.

Järeldused

Õppekava täitmiseks pole piisavalt kaasaegsel tasemel õppevara, IKT vahendeid,

õppekirjandust, aineõpetuse näit- ja katsevahendeid.

2.4.4. Õppetegevus

MG prioriteetne arendusvaldkond on kooli õppesuundade arendamine, millest lähtuvalt toimub

õppekava arendus.

Kooli metoodilise töö keskmes on kaasaegse õppemetoodika kasutamine, sh e-õppe võimaluste

kasutamine ja juhtmõtte „Õpeta õppima!“ järgimine.

Rakendatakse palju ainealaseid projekte. MG juhtimisel toimub ülelinnaline

keskkonnakeemiaalaste (sh aineüleste) uurimistööde konkurss alates 2002. aastast

Õpitulemused

Õpitulemused püsivad stabiilselt heal tasemel.

Võrdlusandmed

Õppeaasta Lõpetas (%) Kiituskiri, medalid,

„4” ja „5” (%)

Ei lõpeta (%)

2009/10 98,5 46,3 1,5

2010/11 96,1 50,0 3,4

2011/12 96,9 47,2 2,5

Allikas: EHIS

11

Põhikooli eksamite ja riigieksamite ning tasemetööde tulemused ületavad üleriigilisi keskmisi

enamikus õppeainetes. Inglise keele riigieksami tulemused on üleriigiliselt koolide esikümnes.

Riigieksamite tulemused 2010 – 2012

keskmise punktisumma alusel

Selgitus: paksus kirjas näidatud tulemused ületavad võrdlusgruppide tulemusi.

Allikas: EHIS

Õpilaste osalemine aine jm võistlustel linnaosas ja ülelinnaliselt on aktiivne. Vaatamata

suhteliselt väikesele õpilaste üldarvule, on kool edukalt esinenud Tallinna koolinoorte

spordimängudel. Põhikooli lõpetanutest on aastatel 2010 – 2013 jätkanud keskhariduse

omandamist 100%.

2.4.5. Tugisüsteem

Töötavad eelkool ja pikapäevarühmad.

Meditsiiniteenuseid osutab SA Tallinna Koolitervishoid.

Kooli tugitöötajad psühholoog, logopeed, raamatukoguhoidja ja infojuht toetavad õpilasi oma

põhifunktsioonide kohaselt. Õpiabi peamised vormid hariduslike erivajadustega õpilastele on

aineõpetajate konsultatsioonid järeleaitamiseks, individuaalsete õppekavade rakendamine,

andekate suunamine enesearendamisele (õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks, õpilaste

individuaalne juhendamine teadustegevuses). Seoses uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega

peab kool kindlustama ka sotsiaalpedagoogi teenuse, seda hetkel kool ei paku. 2012. aastast on

koolil Tallinna Sotsiaalsete ametikohtade programmi raames ametis õpetaja abi.

Õpilasi toitlustab Koolitoitlustuse OÜ.

Kooli üldraamatukogu õpikute arv 17635.

Üleriigiline

keskmine

Eesti õppekeelega

gümnaasiumid

Mustamäe

Gümnaasium

Õppeaine 2010 2011 2012 2010 2011 2012 2010 2011 2012

Ajalugu 65,6 64,4 63,1 69,5 68,3 66,2 62,4 65,0 55,7

Bioloogia 59,2 60,0 61,5 62,1 63,8 63,8 71,3 63,4 61,7

Eesti keel ja

kirjandus

58,6 59,2 62,8 62,6 63,0 66,1 62,7 65,2 69,6

Füüsika 63,9 63,6 63,4 65,8 67,0 66,2 54,0 67,8 51,8

Geograafia 59,3 59,4 56,1 62,7 62,4 59,5 63,9 61,2 65,8

Inglise keel 69,3 72,0 68,6 72,3 74,6 71,3 82,5 83,5 76,0

Keemia 59,4 65,9 65,1 60,0 67,3 65,6 67,4 69,5 74,4

Matemaatika 58,4 57,1 58,6 64,3 62,3 62,0 60,0 52,0 54,6

Vene keel 79,8 72,6 80,4 75,8 78,2 73,7 - 87,0 88,0

Ühiskonnaõpetus 64,0 67,7 65,8 65,0 71,4 69,1 68,1 75,8 72,7

12

2.4.6. Huvitegevus

2012/13. õppeaastal töötab koolis 14 huviringi: koorid (2 mudilaskoori, poistekoor, lastekoor,

segakoor), lauluansamblid (segaansambel, neidude ansambel, tütarlaste ansambel), 2 solistide

ringi, näitering, 2 hiina keele ringi, TORE ring.

2.4.7. Koostöö huvigruppidega

Õpilasesindusse kuulub 20 õpilast 8.-12. klassist. Tööd juhib ÕE president ja valitud juhatus.

Koostöökava täpsustatakse juhtkonnaga iga õppeaasta algul, õppeaasta lõpul analüüsitakse

tegevuse tulemusi.

Koostöö lapsevanematega

Kooli lapsevanemaid esindavad hoolekogu ja klasside lapsevanemate esindus. Kooli

hoolekogusse kuulub 9 liiget. Hoolekogu tegevus on regulaarne ja aktiivselt kooli toetav.

Klasside lapsevanemate esindajad kogunevad regulaarlselt kord trimestris.

Peamised koostöövormid: lapsevanemate üldkogu, klasside lapsevanemate koosolekud,

lapsevanemate osalemine õpilaste arenguvestlustel, individuaalne kontakt õpetaja või

klassijuhatajaga, kommunikatsioon e-kooli vahendusel.

Koostöö teiste huvigruppidega

Koostöö toimub koolipidaja Tallinna Linnavalitsusega, keda esindab Tallinna Haridusamet ja

kohaliku omavalitsuse struktuuriüksustega – ja Mustamäe Linnaosa Valitsusega.

Koolimaja haldab RKAS Kinnisvara.

Kooli tegevust toetab Mustamäe Gümnaasiumi Sihtasutus.

MG õppetegevuse mitmekesistamiseks toimub koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga, Tallinna

Ülikooli Konfutsiuse Instituudiga ning 2011. õppeaastast ka Tartu Ülikooliga.

Alates 2006. aastast toimib rahvusvaheline koostöövõrgustik noorte konverentsi „Euroweek“

raames.

Koostöö teiste üldhariduskoolidega toimub projektipõhiselt, alates 2012. aastast Tallinna

Nõmme Põhikooliga.

2.4.8.Avalikkussuhted

Koostöö vilistlastega

13

Igal aastal toimub traditsiooniline vilistlaspäev. Kooli vilistlased toetavad kooli pedagoogilise

personali, hoolekogu ja klasside lapsevanemate esinduse liikmena või abistades kooli

individuaalselt.

MGs õpib arvukalt (~20%) vilistlaste lapsi.

Suhtlemine meediaga

Meediakajastused MG tegevusest oli aastatel 2011 – 2013 peamiselt seotud hiina keele õppe

rakendamisega, õpilaste aktiivse osalemisega TV saadetes („Rakett 69“, „Loodustark“, näiteringi

esinemine „Lastehommikul“ kultuurikeskuses „Kaja“). Kooli tegevust kajastati korduvalt ka

raadios, erialakirjanduses ja veebilehtedel.

Kooli kodulehekülg, info ja reklaam

Kooli uus koduleht (kasutusel veebruarist 2012) ja siseinfosüsteem INTRA vahendavad

olulisemat infot.

Valmistatakse info- ja reklaamtrükiseid eelkooli astujate lastevanematele, esimesse klassi

astujatele, gümnaasiumisse astujatele.

Kooli info- ja reklaamialane tegevus vajab parendamist.

2.4.9. Ressursside juhtimine

Eelarveliste ressursside juhtimine

Kooli eelarveressurss on taganud kooli funktsioneerimise. Kooli finantsraskused tulenevad

peamiselt riigi- ja kohaliku eelarve kärbetest. Kool rakendab kokkuhoiurežiimi.

Omatulu allikaks on kooliruumide rent.

Projektikohaseid tegevusi on toetanud peamiselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

NordPlus.

Materiaal-tehnilise baasi arendamine

Materiaal-tehnilise baasi arendamise prioriteedid on järgmised: juurdeehitus 1.-4. klasside

õppetegevuseks, kooli staadioni renoveerimine. Kooli vajadused info-kommunikatsiooni

kaasaegse tehnoloogia ning õppevahendite osas on suuremad finantsvõimalustest.

Inforessursside juhtimine

Toimib elektrooniline siseinfosüsteem INTRA personalile.

Koolile on 2012. aasta veebruaris loodud toimiv uus kodulehekülg.

Operatiivsideks kasutatakse laialdaselt e-posti võimalusi.

Õpetajate täiendkoolituse tulemusena laieneb pidevalt elektrooniliste õpikeskkondade

kasutamine (VIKO jt).

14

Säästlik majandamine ja kokkuhoid

Rakendati järgmisi kokkuhoiumeetmeid: kütte minimeerimine koolivaheaegadel, elektri

säästmine, telefoniside piiramine, jäätmete sorteerimine ja kogumine.

Keskkonnateadlikkuse süvendamisele aitasid kaasa paljud aineprojektid ja kavakohane õppetöö.

MG järgib säästliku majandamise ja kokkuhoiu põhimõtteid.

3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

3.1. MISSIOON

Väärtustada õppimist ja kõrget koolikultuuri, mis aitab noorel areneda loovaks isiksuseks, kes:

tunnetab ennast ja oma kohta muutuvas maailmas,

väärtustab kõlbelisust ja mitmekülgset haridust, teadvustab elukestva õppe vajalikkust,

suudab otsustada ja oma tegude eest vastutada.

3.2. VISIOON

MG jätkab tööd vastavalt haridusnõudlusele, arvestades õpilaste ning lapsevanemate huve ja

haridussituatsiooni muutusi.

MG iga üksiku liikme ja kogu organisatsiooni õppimisvõime kindlustab pideva arengu.

MG koolikultuur, soodne psühhokliima ja õppetöö kõrge kvaliteet tagavad kooli hea maine.

MG juhtkond ja õpetajad on kõrge kvalifikatsiooniga, arenemisvõimelised ja meeskonnatöö

oskustega.

MGs on 2016. aastal kaasaegne õpikeskkond infotehnoloogia laialdase kasutamisega. Õppevara

tagab riikliku õppekava täitmise ja kooli õppesuundade tulemuslikkuse.

MG kõik klassid esimesest kaheteistkümnendani töötavad ühes koolimajas, mis vastab

õppetegevuse vajadustele, turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele.

15

3.3. EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD KOOLIARENDUSE VALDKONDADES

Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärk Põhisuunad

Kooli jätkusuutlik areng

Selgus organisatsioonis

Kooli turvalisus

Arengusuundade realistlik kavandamine.

Eesmärkide selge püstitamine.

Mõõdetavatel tulemustel ja faktidel põhineva otsustamis-

ja hindamisprotsessi juhtimine.

Süsteemne lähenemine kooliarenduse valdkondade

tegevuse kavandamisel, hindamisel ja parendamisel.

Info- ja kommunikatsioonisüsteemi täiustamine ja

kaasajastamine.

Koolisiseste regulatsioonide (poliitikad, korrad, juhendid,

süsteemid, eeskirjad, tegevusjuhised) vastavusse viimine

seadusandlusega, nende järgimine ja ajakohastamine.

Füüsilise õpikeskkonna turve, õpilaste ja koolitöötajate

turve, infoturve.

Kõrget koolikultuuri

tagavatest

juhtimisprintsiipidest ja kooli

väärtustest tulenev

koolikultuur.

Pidev õppimine.

Meeskonnatöö.

Õpilaskesksusest ja suhete kultuurist lähtumine õppe-

kasvatustöös.

Kõikide osalemist soodustav

poliitika, kogu organisatsioon

osaleb planeerimises,

tegevustes, analüüsis ja

parenduses.

Kooli sidusrühmade ja struktuuriüksuste tegevuse

kooskõlastamine ja koordineerimine.

16

Personalijuhtimine


Keskkonnamuutustele avatud

personalipoliitika, mille tulemusena on

MG personal kompetentne, motiveeritud

ja kooli juhtimisprotsessis osalev.

MG personalipoliitika järgimine osutades

peatähelepanu võtmetegevustele: personali

kaasamine ja toetamine, arendamine,

hindamine ja motiveerimine.

Koostöö huvigruppidega


Koostöö olulisimate

sidusrühmadega: õpilastega,

lapsevanematega, kooli

personaliga.

Koostöö kavandamine, koordineeritud tegevus,

tegevuste ja tulemuste analüüs.

Sidusrühmade esindusüksuste tegevuse

kooskõlastamine.

Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedile

kaasa aitavad, vastastikku

toetavad ning konstruktiivsed

koostöösuhted kooliväliste

koostööpartneritega.

Kultuuriasutuste, kõrgkoolide, teiste

üldhariduskoolidega ja sihtasutustega (TTÜ, TLÜ,

TÜ jt) koostöö organiseerimine.

Kooli järelevalve- ja abiteenistustega (MUPO,

Päästeamet, RKAS Kinnisvara, SA Tallinna

Koolitervishoid, Koolitoitlustuse OÜ) koostöö

korraldamine.

Koostöö korraldamine partnerorganisatsioonidega

ülekooliliste projektide või aineprojektide

läbiviimiseks (KIK, NordPlus, Finantsinspektsioon,

Paeliit jt).

Kooli jätkusuutlikkusele kaasa

aitavad avalikkussuhted.

Kooli avalikkussuhete arendamine.

Meedia suurem kaasamine kooli tegevuse

tutvustamisele.

Kooli veebilehe ja siseinfosüsteemi pidev täiustamine.

17

Ressursside juhtimine


Eelarvelised ressursid tagavad kooli

eesmärgipärase funktsioneerimise.

Realistliku tegevuskava koostamine

arvestades finantsressursse.

Eelarveliste ressursside otstarbekas

kasutamine kooli materiaalse ja

mittemateriaalse õpikeskkonna prioriteetsete

eesmärkide saavutamiseks.

Õpikeskkond, mis loob tingimused õppija

arengu toetamiseks ja õpetaja tööks.

Koolistaadioni täielik renoveerimine.

Juurdeehituse taotlemine 1.-4. klasside

õppetegevuseks.

MG info- ja kommunikatsioonisüsteem

võimaldab teabe kiiret ja täpset

edastamist, infosüsteemi sise- ja

väliskasutajatel on ligipääs vajalikule

infole ning asjakohasele teadmusele.

MG kommunikatsioonisüsteemi arendamine.

Erinevate õpikeskkondade kasutamine

aineõpetuses.

Kooli veebilehe ja INTRA täiustamine.

Elektroonilise dokumendihaldussüsteemi

juurutamine.

Säästlik majandamine ja keskkonnahoid Majanduskulude minimeerimine.

Kooli varade hooliv kasutamine.

Õpilaste keskkonnateadlikkuse süvendamine.

Õppe- ja kasvatusprotsess


Õpilase areng kui prioriteet. Õpilase individuaalse arengu toetamine ja jälgimine:

õpiabi ajutiste õpiraskustega ja andekatele õpilastele,

õpilase ja lapsevanema nõustamine, arenguvestlused.

Tugisüsteemi arendamine.

Õpilaste huvitegevuse ja eneseteostusvõimaluste

arendamine.

Õpilaste rahulolu-uuringute läbiviimine.

Piirkonna vajadustest lähtuv, kooli Kooli õppesuundade (keelesuuna, keele-reaalsuuna

18

töötajate, vanemate ja õpilaste

soove ning vaimseid ja

materiaalseid ressursse arvestav

kooli õppekava.

ning keskkonna- ja loodussuuna) arendamine.

Riikliku õppekavaga kehtestatud

õppekorraldust järgiv MG

õppekorraldus.

Kaasaegne õpetamise metoodika.

Kooli õppekava täitmine.

Metoodikanõukogu ja ainekomisjonide

meeskonnatöö kaasaegse õppemetoodika

kasutamisel, vastava koolituse organiseerimine

õpetajatele.

Põhiväärtustele tuginev

koolikultuur.

Väärtuskasvatuse kavandamine läbiva tegevusena

ainekavades, juhindumine kavandatust reaalses

õppe- ja kasvatustöös.

3.4. MG PÕHIVÄÄRTUSED

MG lähtub oma tegevuses järgmistest põhimõtetest ja väärtustest:

1. Eesti Vabariigi põhiseaduse, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, lapse õiguste

konventsiooni ja Euroopa Liidu alusdokumentide põhjal nimetatud eetilised põhimõtted:

elu ja inimväärikuse austamine;

südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus;

lugupidamine enda ja teiste rahvaste traditsioonide ja kultuuriväärtuste vastu;

sallivus, võrdõiguslikkus ja demokraatia;

õigusriigi põhimõtete järgimine;

vägivallatus, solidaarsus;

ausus ja õiglus, vastutustunne;

looduskeskkonna säilitamine;

perekonna väärtustamine.

2. MG kui organisatsiooni põhiväärtused:

19

igaühe ja kooli kui organisatsiooni õppimisvõime,

kõrge koolikultuur,

soodne psühhokliima,

õppetöö kõrge kvaliteet,

pedagoogilise personali kõrge kvalifikatsioon,

meeskonnatöö oskused,

materiaalse baasi vastavus õppetegevuse, turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele.

3.5. KOOLI TUGEVUSED, VÕIMALUSED, NÕRKUSED, OHUD

kooli sisehindamise tulemuste (sh SWOT-analüüs) alusel

Tugevused

ühiskonna arenguvajadustele vastavad kooli õppesuunad;

kvalifitseeritud ja professionaalne pedagoogiline personal;

koostöövõrgustik, ühisprojektide läbiviimine;

demokraatlik juhtimisstiil, õpetajate ja juhtkonna vastastikune usaldus, meeskonnatöö;

tugev hoolekogu;

koolikohustuse täitmine, õpilaste head õpitulemused;

kooli soodne asukoht;

positiivne sotsiaalpsühholoogiline õhustik, sõbralikud suhted õpilaste, õpetajate ja

lapsevanemate vahel;

laialdane ja tulemuslik muusika- ja sporditegevus;

inglisekeelsena Tallinna ajaloo õpetamine ja giidipraktika võimaldab MG õpilastel

edukalt töötada Tallinna kruiisiturisminduses;

aktiivne muuseumi- ja õuesõppe tundide rakendamine (Tallinna Raekoda, Niguliste

muuseum, RMK, Botaanikaaed, Loomaaed jne).

Võimalused:

kooli õppesuundade järjepidev arendamine, inglise keele süvaõppe jätkamine;

tulemuslike koostööprojektide rakendamine kõrgkoolidega, ühiskondlike

organisatsioonide ja asutustega;

e-õppe laiendamine.

20

Nõrkused:

materiaalne õpikeskkond: koolimaja õpperuumide ja rekreatsiooniala ebapiisavus,

staadioni ebarahuldav seisund;

IT-vahendite, kaasaegse õppevara ebapiisavus;

info- ja kommunikatsioonisüsteemi ebatäiuslikkus, nõrk mainekujundus.

Ohud:

õpilaste arvu vähenemine gümnaasiumis,

koolidevahelises konkurentsis allajäämine materiaalse õpikeskkonna osas,

eelarvevahendite vähesus,

üldise hariduspoliitika ebastabiilsus.

4. TEGEVUSKAVA

4.1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

Eesmärk: Kooli jätkusuutlik areng. Selgus organisatsioonis. Turvalisus.

Koordineeritud tegevus, kogu organisatsioon osaleb planeerimises, tegevustes, analüüsis ja parendustöös.

Tegevus Soovitud tulemus 2014 2015 2016 Teostaja(d) Vastutaja Ressurss

Arengukava rakendusplaanide

(õppeaastate üldtööplaanid, töötajate

tööplaanid) sidus eesmärgistamine,

koostamine ja elluviimine.

Arengukavast tulenevad, sidusad ja

selgelt eesmärgistatud ning täidetud

töökavad.

x x x Kõik

töötajad

Juhtkond Kooli

eelarve

Arengukava ja selle rakenduskava -

õppeaasta üldtööplaani - eesmärkidele

vastav arendusrühmade tegevus.

Kooli arendusrühmade

(initsiatiivgrupp, sisehindamise

juhtmeeskond, arendusmeeskond),

nõukogude ja komisjonide

(metoodikanõukogu, ainekomisjonid,

tervisenõukogu,

töökeskkonnanõukogu) töö

kavandamine ja elluviimine lähtuvalt

Kogu organisatsioon osaleb

planeerimises, tegevustes, analüüsis ja

hindamises

x x x Juhtkond Direktor Kooli

eelarve

22

õppeaasta üldtööplaanist, tegevuse

analüüs ja hindamine.

Avalikkussuhete strateegia

parendamine.

Avalikkussuhete nõukogu tegevuse

tulemusena on

suhtekorraldusstrateegia kaasaegne.

x x x Infojuht

Avalikkus-

suhete

nõukogu

Juhtkond Kooli

eelarve

Kooli põhi- ja tugiprotsesside

juhtimist reguleerivate poliitikate,

süsteemide, juhendite ja eeskirjade

ajakohastamine ja vastavusse viimine

haridust reguleerivate õigusaktidega.

Ajakohastatud regulatsioonid:

- poliitikad: huvigruppidega

koostööpoliitika.


eelarve

- süsteemid: info- ja

kommunikatsioonisüsteem,

tugisüsteem, sisehindamissüsteem.

x x x

- juhendid, korrad ja eeskirjad. x x x

Sisehindamissüsteemi toimivuse

analüüs.

Sisehindamine.

Sisekontroll.

Sisehindamissüsteemi korrigeeritud

alusdokumendid: sisehindamise kord,

-kriteeriumid ja tegevusnäitajad.

Täidetud sisehindamiskava.

x

x

Juhtkond

Enese-

hindamise

juht-

meeskond

Direktor Kooli

eelarve

Enesehindamise juhtmeeskonna tehtud x x x

23

ettepanekud on realiseeritud.

Sisekontrolli ettekirjutused on

täidetud.

x x x

Sisehindamise aruande 2014 – 2016

koostamine.

Aastate 2013 – 2016 sisehindamise

aruanne.

x Juhtkond

Enese-

hindamise

juht-

meeskond

Direktor Kooli

eelarve

Arengukava 2017 – 2019 koostamine

arvestades riiklike ja Tallinna linna

üldharidussüsteemi arengukavasid.

Ühiskonna arengusuundumustele ja

piirkondlikule haridusnõudlusele

vastav kooli arengukava.

x

Juhtkond

Initsiatiiv-

grupp

Arendus-

meeskond

Direktor Kooli

eelarve

4.2. PERSONALIJUHTIMINE

Eesmärk: Keskkonnamuutustele avatud personalipoliitika, mille tulemusena on MG personal kompetentne, motiveeritud ja kooli

juhtimisprotsessis osalev.


Personalijuhtimist reguleeriva MG Toimiv personalipoliitika. x x x Juhtkond Direktor Kooli

24

personalipoliitika (personalivajaduse

hindamine ja värbamine, personali

kaasamine ja toetamine, personali

arendamine, personali hindamine ja

tunnustamine) järgimine.

Personalipoliitika toimivuse analüüs ja

korrigeerimine vastavalt

arengumuutustele.

Tegevusnäitajad:

nõutava kvalifikatsiooniga

pedagoogide suhtarv – arengusiht

100%, pedagoogide osalemine

täiendkoolituses – arengusiht 100%,

personali osalemine arendustöös –

arengusiht – 100%.

eelarve

Personali sisekoolituskava koostamine

ja rakendamine lähtudes õppeaasta

peaeesmärkidest.

Personali sihipärane arendamine

koolivälises täiendõppes.

Koolitusvajaduse määratlemisel

lähtumine riikliku õppekava täitmise

nõudest, Tallinna Haridusameti

õpetajakoolituse kavast, kooli

sisehindamise tulemustest, töötajate

eneseanalüüsi ja arenguvestluse

tulemustest.

Täidetud sisekoolituskava, personali

100%-line osalemine.

Koolitusvajaduse kohaselt kasutatud

koolivälise täiendõppe võimalused.

x x x Arendus-

juht

Õppeala-

juhatajad

Juhtkond Kooli

eelarve

25

Kooli töötajate omavaheliste

ratsionaalsete suhete kui koolikultuuri

väljendusvormi korrastamine. Töötajate

ametijuhendite ülevaatamine,

korrigeerimine ja avaldamine intranetis.

Olemasolevate tegevusjuhiste

korrigeerimine ja vajadusel uute

väljatöötamine allprotsesside ja

üksiktegevuste juhtimiseks.

Õpetajate tugisüsteemi arendamine.

Täpsustatud ametijuhendid.

Õpetaja eneseanalüüsiskeem.

Klassijuhataja meelespea.

Tegevusjuhised allprotsesside ja

üksiktegevuste juhtimiseks.

Kolleeginõustamine, mentorlus,

koovisioon.

x x x Juhtkond

Metoodika-

nõukogu

Psühholoog

Direktor Kooli

eelarve

4.3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA


4.3.1.Koostöö sidusrühmadega

Eesmärk: Sidusrühmad on kaasatud õppija ja kooli arengu toetamisse

Sidusrühmade (õpilased, lapsevanemad,

kooli personal, kooli pidaja, kooli

haldaja) kaasamine kooli

Sidusrühmad osalevad kooli

arengutegevuses ja otsustusprotsessis

vastavalt väljatöötatud

x x x Sidus-

rühmade

esindajad

Juhtkond

Hoolekog

u

Kooli

eelarve

26

arengutegevusse ja otsustusprotsessi.

Koostööpoliitika kaasajastamine.

koostööpoliitikale. Õpilas-

esindus

Koostöö kavandamine lähtuvalt

arengukavast ja õppeaasta

peaeesmärkidest, kavandatu täitmine ja

koostöö hindamine.

Hoolekogu, õppenõukogu, juhtkonna

ja õpilasesinduse kooskõlastatud

tegevuskavad.

Regulaarne koostöö.

x x x Sidus-

rühmade

esindajad

Juhtkond

Hoolekog

u

Õpilas-

esindus

Kooli

eelarve

MG õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate

rahulolu- ning arvamusküsitluste

süsteemi uuendamine.

Arvamusuuringute läbiviimine.

MG täiustatud rahulolu-uuringute

süsteem.

Läbiviidud arvamusuuringud.

x

x

x

Juhtkond

Hoolekogu

Õpilas-

esindus

Psühholoog

Juhtkond Kooli

eelarve

Lapsevanemate esitatud

parendusettepanekute registreerimine,

analüüsimine ja parendusmeetmete

kavandamine ning rakendamine.

Realiseeritud parendusettepanekud x x x Juhtkond

Hoolekogu

Direktor Kooli

eelarve

Organisatsioonijuhtimisalase

lühikoolituse korraldamine

õpilasesindusele.

Läbiviidud koolitused. x x x Huvijuht

Õpilas-

esindus

Juhtkond Kooli

eelarve

27

4.3.2.Koolivälised partnersuhted

Eesmärk: Partnersuhted kooliväliste organisatsioonide ja asutustega on vastastikku toetavad, konstruktiivsed, usalduslikud ning aitavad

kaasa õppe- ja kasvatustöö kvaliteedile.

Ühisprojektide kavandamine ja

projektide elluviimine kooliväliste

koostööpartneritega

(kultuuriasutused, kõrgkoolid,

ühiskondlikud organisatsioonid, teised

üldhariduskoolid jt).

Koostöölepingud.

Elluviidud projektid.

x x x Projekti-

juhid

Juhtkond Kooli

eelarve

(partner-

org.-de

toetus)

4.3.3.Avalikkussuhted

Eesmärk:. Avalikkussuhted aitavad kaasa kooli jätkusuutlikkusele.

Trüki- ja audio-visuaalse meedia

kaasamine MG tegevuse positiivseks

kajastamiseks.

Meediakajastuste monitooring.

MG tegevuse objektiivne kajastatus

meedias.

Meediakajastuste statistika.

x x x Huvijuht

Avalikkus-

suhete

nõukogu

Direktor Kooli

eelarve

Kooli tegevuse kajastamine ja kooli

tutvustamine veebilehe vahendusel.

Informatiivne veebileht x x x Infojuht

Avalikkus-

suhete

nõukogu

Juhtkond Kooli

eelarve

28

Vilistlaste kaasamine kooli

arendustegevusse.

Vilistlaste osalemine kooliprojektides.

Vilistlaspäeva korraldamine.

Vilistlased lapsevanematena.

Vilistlased kooli pedagoogidena,

hoolekogus, lapsevanemate

esinduses, kooliprojektide

toetajatena.

x x x Direktor

12. kl

õpilased

Arendus-

juht

Juhtkond Kooli

eelarve

4.4. RESSURSSIDE JUHTIMINE


4.4.1.Eelarveliste ressursside juhtimine

Eesmärk: Eelarvelised ressursid tagavad kooli eesmärgipärase funktsioneerimise.

Arengukavast lähtuv, eelarvelisi

ressursse eeldavate prioriteetide

seadmine ja sõnastamine.

Sõnastatud prioriteedid kolme aasta

perspektiivis ja ühe aasta lõikes.

x x x Juhtkond Direktor Kooli eelarve

Aasta eelarve analüüs kooli

juhtkonnas ja hoolekogus.

Kooli personali ja lapsevanemate

teavitamine finantsolukorrast.

Eelarve võimalustest lähtuv

Eelarvest tulenev realistlik

tegevuskava on täidetud.

Lapsevanemad ja personal on

teadlikud kooli finantsolukorrast.

x x x Juhtkond

Hoolekogu

Direktor Kooli eelarve

29

tegevuskavade korrigeerimine.

Arendusprojektide koostamine ja

esitamine.

Eestis väljakuulutatud Euroopa Liidu

arengufondide taotlusvoorude seire ja

sobival juhul taotluste esitamine

õppekasvatustöö läbiviimiseks

vajalike lisavahendite saamiseks.

Esitatud projektid.

Rahuldatud taotlused.

x x x Arendus-

juht

Juhtkond EL arengu-

fondist

eraldatav

toetus

Kõigi võimaluste kasutamine omatulu

hankimiseks.

Omatulu . x x x Majandus-

juhataja

Juhtkond ca 12000 eurot

aastas

4.4.2.Materiaaltehnilise baasi arendamine

Eesmärk: Õpikeskkond, mis loob tingimused õppija arengu toetamiseks ja õpetaja tööks.

Taotluste esitamine Tallinna

Linnavalitsusele kooli eesmärkidest ja

vajadustest lähtuva infrastruktuuri

loomiseks.

Esitatud ja rahuldatud taotlused

koolimaja juurdeehituseks, staadioni

renoveerimiseks.

x x

Juhtkond

Hoolekogu

Direktor Tallinna Linna

investeeringute

eelarve

võimaluse

kohaselt.

Taotletud infrastruktuuri objektide

rajamine.

Koolimaja juurdeehitus 1.-4. klasside

õppetegevuseks.

x x

Renoveeritud staadion. x

30

Kooli töökeskkonna sisekontroll.

Kooliruumide riski- ja ohutegurite

ning remondivajaduse

väljaselgitamine, kaardistamine ning

esitamine kooli haldajale.

Kaardistatud riski- ja ohutegurid ning

remondivajadused.

Elimineeritud riski- ja ohutegurid.

Remonditud ruumid.

x x x Töökesk-

konna

nõukogu

Kooli

haldaja

Kooli haldaja

eelarve

IKT vahendite hankimine ja

õpperuumide varustamine vajaliku

tehnikaga vastavalt

eelarvevõimalustele.

Piisav arvutipark: 36 töökohta

arvutiklassis + arvuti igas

ainekabinetis (ca 15 arvutit)

x x x Juhtkond

Infojuht


võimaluste

kohaselt

(3-l aastal ca

6000 eurot)

Statsionaarsed projektorid + ekraanid

ainekabinettides (15 tk)

x x x Juhtkond

Infojuht


võimaluste

kohaselt

Interaktiivsed tahvlid audio-

videoklassis ja ühes algõpetuse klassis

(2 tk)

x x Juhtkond

Infojuht


võimaluste

kohaselt

Sülearvutite komplektid mobiilsete

arvutiklassi loomiseks (2 komplekti,

72 arvutit).

x x Juhtkond

Infojuht


võimaluste

kohaselt

31

(2 aastal ca

25000 eurot)

IKT varade digitaalse andmekogu

loomine.

IKT varade digitaalne andmekogu. x Infojuht

Majandus-

juhataja


Õppekava täitmiseks vajaliku

õppevara täiendamine vastavalt

eelarvevõimalustele.

Kooli õppekava täitmiseks vajaliku

õppevara olemasolu, sh näit- ja

õppevahendid, spordivahendid,

õppekirjandus, paljundusmasinad jm.

x x x Aine-

komisjonid

Majandus-

juhataja

Juhtkond Kooli eelarve

Õpperuumide mööbli uuendamine

vajaduse ja eelarvevõimaluste alusel.

Vastavalt vajadusele uuendatud

mööbel.

x x x Majandus-

juhataja


4.4.3.Inforessursside juhtimine

Eesmärk: info avatud liikumine ja kommunikatsioon oma huvigruppidega ning ümbritseva keskkonnaga rahuldab kooli arenguvajadusi.

Info- ja kommunikatsioonisüsteemi

järgimine ja selle täiustamine

suhtlemiseks sidusrühmadega.

Kahesuunalise kommunikatsiooni

võimaluste laiendamine

elektroonilises sidesüsteemis.

Täiustatud MG info- ja

kommunikatsioonisüsteem.

Sidusrühmade üld- ja

struktuuriüksuste täpsustatud e-listid.

x x x Arendus-

juht


Avalduste blanketid veebilehel. x x Juhtkond Direktor

Täiustatud struktuuriga intraneti

dokumendikaust.

x Infojuht Direktor

32

Tagasisideuuringud veebilehe

informatiivsusest kooli töötajate,

õpilaste ja lapsevanemate jaoks.

Parendusmeetmete rakendamine.

Informatiivne veebileht.

x x x Avalikkus-

suhete

nõukogu

Infojuht


Statistilise andmebaasi korrastamine

ja avaldamine intranetis.

Sisehindamise vajadusi rahuldav

elektrooniline statistika andmebaas.

x x x Juhtkond

Infojuht


Elektroonilise

dokumendihaldussüsteemi

rakendamine ja kasutamine.

Rakendatud elektrooniline

dokumendihaldus.

x x x Infojuht

Sekretär


Meetmete rakendamine arvutivõrgu

infoturbeks, juhtkonna ja töötajate

vastutuse reglementeerimine.

Turvatud info- ja riistvara kooli

arvutivõrgus.

x x x Infojuht

Juhtkond


4.5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

Üldeesmärk: Õppija areng kui prioriteet


33

4.5.1.Õpilase areng

Eesmärk: õpilase võimetekohane areng, arengusiht - toimetulev isiksus

Õpilase individuaalse arengu toetamine ja

jälgimine aineõpetaja ning klassijuhataja

töös: õpiabi, lisatöö andekate ja

õpiraskustega õpilastega,

arenguvestlused, lapsevanemate

nõustamine.

MG õpilaste pedagoogilis-

psühholoogilise nõustamissüsteemi

rakendamine.

Kõigi õpilastega toimunud

arenguvestlused.

Individuaalne õpi- ja

psühholoogiline

abi 100%-le abivajavatest õpilastest.

Klassikursuse kordajate osakaal

põhikoolis 0%.

Koolikohustuse täitmine põhikoolis

- arengusiht 100%.

x x x Pedagoogid

Psühholoog


Tugisüsteemi rakendamine õpilase

arengu toetamiseks: pikapäevarühm(ad),

eelkool, tugitöötajad (psühholoog,

logopeed, kooli õde, raamatukoguhoidja,

IT tugiisik).

Lõpetanute arv alustanute arvust (9.

ja 12. klassi arvestuses) - arengusiht

100%.

Tugisüsteemide kaudu toetatud

õpilaste % toetust vajavate õpilaste

arvust - arengusiht 100%.

x x x Tugi-

teenistus


Õpijõudluse tulemuste hindamine, Õppeedukuse % koolis – arengusiht x x x Õppeala- Direktor Kooli eelarve

34

analüüs ja võrdlusanalüüs ajalises

dimensioonis.

100%.

Õppeedukuse kvaliteedi (hinded 4-

5) % aineti, arengusiht – kasvav

trend.

Põhikooli lõpueksamite ja

riigieksamite tulemused, arengusiht

– kõrgem üleriigilisest keskmisest.

Tasemetööde tulemused, arengusiht

–kõrgem üleriigilisest keskmisest.

Järgmisel haridustasemel

edasiõppijate osakaal lõpetanute

arvust, arengusiht põhikoolis 100%.

juhataja(d)

Õpilaste väljalangevuse ennetamine

gümnaasiumiastmes.

Täidetud programm „Õpi õppima!“,

väljalangevuse vähenemine.


Õpilase eneseteostuse võimaluste

laiendamine koolielus: osalemine

huviringides, ÕE tegevus, loovuslaagrite,

temaatiliste ürituste ja ainealaste

klassiväliste ürituste korraldamine.

Õpilaste tasuta huviringid (~20)

Läbiviidud õpilasüritused.

ÕE osaleb aktiivselt kooliarenduses.

x x x Pedagoogid

Huvijuht


35

Koostöö ÕEga, ÕE juhendamine. Laste-

ja noorteorganisatsioonide tegevuses

osalemine, TORE tegevuse jätkamine..

Koostatud metoodiline materjal -

ÕE- liikme meelespea.

TORE kooliorganisatsioon.

x x x Huvijuht

Psühholoog


Terviseedendus, tervisenõukogu tegevus.

Terviseriskide ennetamine.

Tervisenõukogu realiseeritud

tegevuskava.

Suitsetavate õpilaste arvu

kahanemine.

x x

x Tervise-

nõukogu

Kooli õde


MG kriisikäitumise juhendi kohase

käitumise harjutamine.

Läbiviidud kriisikäitumise õppused.

Õpilaste ja personali teadlikkus

käitumisest hädaolukordades.


Õpilaste rahulolu- ja arvamuste

regulaarne, rahulolu-uuringute süsteemi

kohane uurimine: temaatilised,

perioodiliselt läbiviidavad ulatuslikumad

küsitlused, operatiivküsitlused

aktuaalsetes probleemides.

Läbiviidud arvamus- ja rahulolu-

uuringud.

Tagasiside kooli arendustegevuseks.

x x x Õpilas-

esindus

Psühholoog


4.5.2.Õppekava

Eesmärk: Piirkonna vajadustest lähtuv, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse arvestav kooli

õppekava. Õppekava toetab kooli õppesuundade arengut.

MG õppekava kaasajastamine (lõimingu MG õppekava rakendamine, x Õppeala- Direktor Kooli

36

võimalused ainekavades). lõiminguvõimalused ainekavades on

täpsustatud.

juhatajad eelarve

Kooli õppesuundade arendamine

vastavuses riiklike ja Tallinna

arengukavadega ning haridusnõudlusega.

Täiustatud ainekavad õppesuundi

kujundavates ainetes ja vastav

õppetöö.

x x x Õppeala-

juhatajad

Aine-

komisjonid

Direktor Kooli

eelarve

Tehnoloogiaalaste valikkursuste

sisseviimine või vastavate

koostööprojektide rakendamine

keskkonna ja looduse õppesuunal.

Tehnoloogiaalased valikkursused ja

koostööprojektid.

x x x Õppeala-

juhataja

Aine-

komisjon

Direktor Kooli

eelarve

4.5.3.Õppekorraldus ja -meetodid

Eesmärk: Riiklikus õppekavas kehtestatut järgiv õppekorraldus. Kaasaegne õpetamise metoodika.

Kooli õppekorralduse vastavusse viimine

riikliku õppekavaga.

Riiklikku õppekava täitmist tagav

kooliõppekava.

x x x Õppeala-

juhatajad

Direktor Kooli

eelarve

Õppemetoodiliste prioriteetide

määratlemine kogu kooli ulatuses ja

ainekomisjonides lähtuvalt kooli

õppekavast ja õpetajate metoodilise

enesetäiendamise vajadustest.

Tegevuskava koostamine ja täitmine.

Täidetud tegevuskava.

x x x Metoodika-

nõukogu

Direktor Kooli

eelarve

37

Õpetajate osalemine koolisiseses ja -

välises metoodikaalases täiendkoolituses.

Õpetajate 100%-line osalus

koolisiseses õppemetoodilises

täiendõppes.

x x x Metoodika-

nõukogu

Õppeala-

juhatajad

Kooli

eelarve

Kaasaegse õppemetoodika, - viiside ja -

vahendite kasutamine õppetöös.

Kasutatakse nüüdisaegset ja

mitmekesist õppemetoodikat, -viise

ja -vahendeid.

x x x Õpetajad Õppeala-

juhatajad

Kooli

eelarve

4.5.4.Väärtused ja kõlblus, väärtuskasvatus

Eesmärk: Üldtunnustatud väärtuste ja kõlbluspõhimõtete tundmine ja nende järgimine.

Koolikultuuri arendamine ja tegevuse

kavandamine lähtuvalt üldinimlikest ja

kooli püsiväärtustest (riiklikus õppekavas

loetletud eetilised printsiibid ja kooli kui

organisatsiooni põhiväärtused).

Põhiväärtustele tuginev, eetiline

koolikultuur.

x x x Pedagoogid

Juhtkond

Direktor Kooli

eelarve

Kõrget organisatsioonikultuuri tagavatest

juhtimisprintsiipidest lähtumine:

Vastavate koolivaldkondade tegevuse

analüüs ja parendamine.

Kõrge organisatsioonikultuur, mida

iseloomustab õpilaskesksus, pidev

õppimine, pidev parendamine,

faktidel põhinev otsustamine ja

tulemustele orienteeritus, süsteemne

lähenemine, personali ja

huvigruppide kaasamine.


eelarve

38

Ühtsete nõuete kehtestamine ja

kokkulepete järgimine

kasvatustegevuses, tegevuse ja tulemuste

analüüs. Vajadusel vastavate

regulatsioonide ülevaatamine ja

korrigeerimine.

Meeskonnatöö

Toimivad kooli kodukord ja

töösisekorraeeskirjad.


eelarve

Käitumiskultuuri ning inimeste

omavaheliste suhete kultuuri

parendamine.

Vahetu reageerimine ebakohtadele ja

konfliktsituatsiooni lahendamine.

Suhetekultuur – hea käitumine ja

koostööd soodustavad

omavahelised suhted.

x x x Personal

Juhtkond

Direktor Kooli

eelarve

Õpilaste vägivalla ennetamise süsteemi

rakendamine.

Korduvuuringu „Vägivald MG

inimestevahelistes suhetes“ läbiviimine,

võrdlusanalüüs varasemate

uuringutulemustega.

Vaimse ja füüsilise vägivalla

puudumine omavahelistes suhetes.

x x x Personal

Psühholoog

Juhtkond Kooli

eelarve

Kooli traditsioonide jätkamine.

Koolisümboolika kasutamine: kooli logo,

Traditsioone jätkavad ja kujundavad

üritused koolis.


eelarve

39

müts, lipp, hümn.

Meie- tunde süvendamine.

Kooli sümboolikaga tunnustuskirjad,

meened ja reklaammaterjal.

5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpus.

Vajadusel korrigeeritakse kooli arengusuundi ja täpsustatakse valdkondade arendamise eesmärke

ning tegevust eesmärkide saavutamiseks.

Arengukava uuendatakse seoses:

haridusalase seadusandluse muudatustega,

muudatustega riiklikus õppekavas,

muudatustega haridusnõudluses,

muudatustega kooli finantseerimises,

muutustega kooli tegevuskeskkonnas,

muutustega kooli arenguprotsessis,

kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega,

arengukavas määratud tähtaja möödumisega.

Arengukava tegevuskava muudatused kooskõlastab direktor kooli õppenõukogu ja hoolekoguga

ning seejärel kinnitab.

Documents

ARENGUKAVA 2014-2016 · 2014. 12. 11. · Arvuti kasutamine uurimistöös Majandus- ja ettevõtlusõpe Riigikaitse Usundiõpetus Joonestamine Kehaline kasvatus . 8 Kunst Euroopas