KKAITSEAITSE KKODU!ODU! · 2011-12-08 · levivasse ülipehmeid väärtusi hindavasse ja enesehävituseni poliitkorrektsesse suhestumislõksu (riigikaitse – igatahes, kuid ilma

KAITSEKAITSEKODU!KODU!

NR 8 (84/530) 2008KAITSELIIDU AJAKIRI

LUURE KUI PUSLELUURE KUI PUSLE

MALEVKONDADE JA ÜKSIKKOMPANIIDE MALEVKONDADE JA ÜKSIKKOMPANIIDE PEALIKUD SAAVAD VEEL ÜHE PEALIKUD SAAVAD VEEL ÜHE ENESETÄIENDAMISVÕIMALUSEENESETÄIENDAMISVÕIMALUSE

PEREKOND MÄGISE ELU TEEB PEREKOND MÄGISE ELU TEEB VAHELDUSRIKKAKS KAITSELIITVAHELDUSRIKKAKS KAITSELIIT

KAITSELIIDU KOOLI 2009. AASTA I POOLAASTA KURSUSEKALENDER

AASTALÕPU ÜHISÕPPUS AASTALÕPU ÜHISÕPPUS “ORKAAN” KORRALDATI “ORKAAN” KORRALDATI TÄNAVU SAAREMAALTÄNAVU SAAREMAAL

MIS VÕIKS OLL A TÄHTSAM,KUI K AITSTA NEID,KES END ISE

K AITSTA EI SUUDA? MIS VÕIKS OLL ATÄHTSAM, KUI K AITSTA ELU EESTIS?

MIT TE MISKI.

NII OLI JA ON JUSTSEE MINU ELU KUTSE.

717 0800 WWW.ELUKUTSE.EE717 0800 WWW.ELUKUTSE.EE

KAITSE KODU! NR 8’ 2008 3

SISUKORD KAITSE KODU! 8’ 2008 (84/530)

JÕULURAHUAEG VALVSUST KAOTAMATAValmidus tarviduse korral kodu kaitseks tege-vusse asuda on lihvinud kaitseliitlaste oskust ennast igas olukorras hästi tunda ja kõigega hakkama saada. Need, kes endale Kaitseliidus elulaadi ja vaba aja sisu leidnud, oskavad hin-nata väikest seikust ja enese proovilepanekut. Jõulurahuajal võib hinge tõmmata ja vaikustki nautida, kuid ega metsaeluoskuste lihvimist saa ka siis unarusse jätta. Foto: Taive Kuuse

KUI TAHAD, ET SIND TUNTAKS, PEAD SELLEKS ISE PALJU TEGEMA JA VAJADUSEL ULATAMA KÄE ESIMESENANaiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel kutsub Kaitseliidu inimesi avaramalt mõtlema ja tegutsema ......................................................... 8

HEIMAR PÕLD TULI JA PANI ASJA KÄIMATubli kaitseliitlane on Saaremaal tunnustatud Noorte Kotkaste ja Kodutütarde instruktorina ............................................................................14

MALEVKONDADE JA ÜKSIKKOMPANIIDE PEALIKUD SAAVAD VEEL ÜHE ENESETÄIENDAMISVÕIMALUSEKaitseliidu tugevus sõltub vabatahtlike pealike tarkusest jatehatahtmisest ..............................................................................................38

Naiskodukaitse Liiliaristiga autasustatud ....................................................6Sõjad pole üksnes ajalugu ..............................................................................7Utria dessant 2009 .......................................................................................11Aastalõpu ühisõppus “Orkaan” korraldati tänavu Saaremaal ....................17Rekordsuur sõduri baaskursus Lääne malevas ...........................................20Luure kui pusle .............................................................................................21Kadetikogu esimees peab jõudma mitmesse kohta korraga ......................37Kaitseliidu Koolis lõpetas väljaõppetehnoloogia kursus ............................40Laager köitis mitmekesise tegevusega .......................................................41Naiskodukaitse Harju ringkond sai lipu ......................................................42Naiskodukaitsjad tahavad tegutseda koos kodutütardega ........................43Noortejuhid leidsid tee Kaitseliitu hästi korraldatud värbamisürituse kaudu ................................................................................44BTR-90 uued versioonid ................................................................................45Perekond Mägise elu teeb vaheldusrikkaks Kaitseliit .................................46Baltimaade noortejuhid teevad koostööd ....................................................48Raplamaa noorkotkad hoiavad traditsioone. Kommi teenivad pealekauba ...49Kodutütarde aastaring .................................................................................49Kleeps näitab kuuluvust ...............................................................................49Kaitseliidu eriorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred rühmad maakonniti ....................................................................50Uuendatud lippude varastamise mäng pakkus põnevat väljakutset ......... 52Järvamaa kodutütred käisid metsas Otti otsimas ..................................... 53

VAHELEHT:Kaitseliidu kooli 2009. aasta I poolaasta kursusekalender

Rekordsuur sõduri baaskoolituskursus Lääne malevas

16

Kõikide laste isadepäev 24

16Malevkondade ja üksikkompaniide pealikud saavad veel ühe enesetäiendamisvõimaluse

Järvamaa kodutütred käisid metsas Otti otsimas

38

53

kodutütarde ja noorkot-kaste rüh ma tegutses üle riigi Eesti

Vabariigi 90. juubeli aasta keskel.

KK! KAITSELIIT ARVUDES

435

20

4 KAITSE KODU! NR 8’ 2008

PEATOIMETAJA VEERG

Ivar Jõesaar, kapten

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Asutatud 11. september 1925

VÄLJAANDJA KAITSELIITIlmub kaheksa korda aastas.

PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar

TEGEVTOIMETAJA: n-ltn Taive Kuuse

MAKETT JA KÜLJENDUS: Matis Karu

REKLAAM JA LEVI: Virgo Tamm

[email protected]

TOIMETUS: Riia 12, Tartu 51013

Telefon 717 9155Faks 717 9150

Toimetuse e-mail: [email protected]

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

KAITSELIIT INTERNETIS:www.kaitseliit.eewww.alutaguse.ee

www.jogevamalev.eelaane.kaitseliit.ee

toompea.kaitseliit.eewww.hot.ee/parnukl

polva.kaitseliit.eerapla.kaitseliit.ee

tallinn.kaitseliit.eewww.meredivisjon.eewww.hot.ee/laanemk

yhend.kaitseliit.eewww.virumalev.eetartu.kaitseliit.eewww.ut.ee/akmk

valgamaa.kaitseliit.eejarva.kaitseliit.ee

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15

Tallinnas Toompea 8, tel 717 9027

Kaitse kodu!

See 1925. aastal vastselt taastatud Kaitseliidu liikmetele organisatsiooni ajakirja asutamisel antud käsk on asjakohane tänapäevalgi. Vägisi üleilmseks majan-duskriisiks kippuv finantskrahh kogub meie veel paar aastat tagasi nii selgena

tundunud edulootustetaevasse musti rünkpilvi. Koondamishirm, säästueelarve ja liisinguvõlateated kodus ning pankade, börsi ja riikide kokkukukkumine mujal sunnivad enesealalhoiuinstinkti erksaks ja paratamatult küsid endalt, mida toob homne. Majanduslangus on ju ikka suurendanud igapäevase kuritegevuse ja ol-meõnnetuste ohtu. Ning nagu oleks kõigest sellest veel vähe, tikuvad maailma eri nurkades globaalse mõjuvõimuga tegijaiks Somaalia glamuuripiraadid ja Osseetia KGB polkovnikuist vabadusvõitlejad. Ja kui kuuled, et isegi maapealses tooraine-paradiisis ehk Venemaal kipub heaolu kasv natukene hoogu kaotama, jõuab mõte vägisi tagasi ajakirja päises toodud käsu juurde: tarvis üle vaadata, kuidas see oma kodu kaitstumaks saaks.

Selle käsu täitmise endaga on aga veidikene kahetised lood. Ühest küljest on aina rohkem Eesti Vabariigi kodanikke mässinud end vanas heaolu-Euroopas levivasse ülipehmeid väärtusi hindavasse ja enesehävituseni poliitkorrektsesse suhestumislõksu (riigikaitse – igatahes, kuid ilma minuta, palun!), mis välistab mõttegi millestki nii vägivaldsest kui ründaja tõrjumiseks valmistumine. See tä-hendab, et häda korral tulgu keegi kusagilt sealt ja päästku kuidagi mind ja minu kodu.

Teisalt on käsk ju hea küll, kuid esmalt on vaja rabelda end nende paljuräägitud viie kõige jõukama eurooplase sekka ning ka asju on veel liiga vähe kogutud, et kodus rahulikult surra. Kaitseliidu õppustele tulekuks aga kalleimat ressurssi – aega – lihtsalt ei jagu.

Kuid kui nüüd jõukate maade rahamasinate suud koomale keeratakse, kogu-nevad tublid eesti mehed-naised taas kodumaale ja raskete aegade kohaselt vaadatakse peagi uuesti üle kord taasiseseisvumise järgselt koostatud kodu-kaitsekavad. Nii raskestimõistetav kui see ka tundub, saab järgmine aasta olla Kaitseliidule vaid edukam. On ju Kaitseliit see tugi, mille väärtus saab Eestile ikka rasketel aegadel selgeks. Ümbritsevad olud sunnivad meid lähiajal panus-tama kodukaitsmisele rohkem aega ning mõistust, Kaitseliidu taasleitud vanad põhimõtted saavad lähikuudel loodetavasti uudsel viisil alusdokumentidesse sõnastatud ja riigikaitsekulutustest Kaitseliidu suutlikkuse tõstmisse suunatud maksumaksja rahagi hakkab aina käegakatsutavamateks riigikaitsevahenditeks saama.

Seega, austatud kaasvõitlejad Kaitseliidus, viigem jõulurahu ajal Kaitseliidu ko-dukaitsmise käsk kõigi oma sõprade-naabriteni. Uuel aastal Kaitseliidu õppus-tel ja reservõppekogunemistel näeme! Kaitse kodu! KK!


UUDISED

MALEVATES

Eesti riigi tugevuseks on vaba-tahtlikud, kes on valmis meie riigi eest välja astuma, meie rii-

ki kaitsma, ütles president Toomas Hendrik Ilves kodanikupäeval, 26. novembril kohtumisel Kaitseliidu Tallinna maleva liikmetega.

Kodanikuühiskond on ühiskond, kus inimesed osalevad oma elu korraldamisel ega ole passiivsed kõrvaltvaatajad, kellele öeldak-se, millal ja mida peab tegema, kõneles riigipea, pidades oluli-seks seltside tegevust ja kodani-ke omaalgatust. “Selts – olgu sel-leks laulukoor, kodukaunistajad,

puhkpilliorkester, vabatahtlikud pritsimehed – on kokkulepete ja kompromisside alusel töötav ühendus, mis ei ole riiklik. Rii-gid, kus seltside traditsioon puu-dub, on harjunud kindla ja karmi käega, kes ütleb, mida ja kuidas tuleb teha. Nendes riikides on nõrk inimeste endi vastutustun-ne riigi ees,” rääkis president Ilves, nimetades Eestit tugeva ühiskonnaga riigiks. Kuni Ees-ti kodanikel on soov, tahtmine ja sisemine vajadus oma riiki ja kodanikuühiskonda kaitsta ning edendada, on ka meie riik vaba, ütles president Ilves. KK!

President külastas Tallinna malevat

Harjumaal Laagris koolitati 5.–7. detsembrini kolmandatel Balti riikide CIMIC erialaspet-

sialistide kursusel Eesti, Läti ja Leedu vabatahtlike riigikaitseorga-nisatsioonide liikmete esindajaid. Kõige arvukama, Eesti õppurite grupi moodustasid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad kaheksast ma-levast. 31 kuulajale andsid kolme päeva jooksul koolitust kümme

Kaitseliitlased on CIMIC-spetsialistide tuumikBalti riikide spetsialisti. Teadmisi jagasid major Guntars Kairišs Lä-tist, major Eugenijus Vaičekaus-kas Leedu kaitsejõududest ja Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Vale-ri Saar. Kattri Ezzoubi tegi põhjali-ku ülevaate erinevate kultuuride ja tavade mõjudest. Kursuse ülem oli major Riho Tammistu. Kõik osale-jad said tunnistuse kursuse läbi-mise kohta. KK!

No v e m b r i lõpupäevil tegi Eesti

Vabariigi pre-sident Toomas Hendrik Ilves ka-hepäevase visiidi Jõhvi, Kohtla-Järvele ja Narva. Jõhvis külastas president kont-serdimaja, kus ta järgmise aas-ta veebruaris korraldab Eesti Vabariigi aasta-päeva puhuse vastuvõtu. Kohtla-Järvel käis pre-sident Järve gümnaasiumis, Koht-la-Järve ühisgümnaasiumis, Viru Keemia Grupis ja Estonia kaevan-duses. Narva külastamise põhili-seks osaks oli Peetri platsiga tut-vumine, sest veebruaris saab seal teoks Eesti kõigi aegade suurima osalejaskonnaga sõjaväeparaad.

President väisas Ida-Virumaa kaitseliitlasi

President koos saatjaskonnaga astus läbi ka Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkonna majast, kus malevapealik major Ain Kron-del ja malevkonnapealik kapten Eduard Vinkler andsid külalisele lühiülevaate malevkonna töödest-tegemistest. President kinkis ma-levkonnale oma portreepildi. KK!

Narva malevkonnas kasutati agaralt võimalust jäädvustada end pildile koos presidendiga.

SAARE MAAKONNA AASTA ISAKS VALITI KIRURG ANDRES SARJASNaiskodukaitse Saaremaa ringkond kuu-lutas isadepäeva eel 7. novembril Kures-saare linnuse kapiitlisaalis välja tänavuse Saare maakonna aasta isa, kelleks valiti Kuressaare haigla kirurg, kolme lapse isa Andres Sarjas.

Aasta isa tunnuskirja, millele on alla kir-jutanud nii Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel kui ka Saare maavanem Toomas Kasemaa, andis And-res Sarjasele üle Saare maavalitsuse ha-ridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters. Et Andres Sarjas on harrastus-mesinik, tõi Saare maakonna aasta isa va-limiste patroon viitseadmiral Tarmo Kõuts talle kingituseks mesitaru, märkides, et see on pere, kodu ja rahu sümbol. Lisaks aasta isa sai juba traditsioonilisele kingi-tusele – naiskodukaitsjate ja kodutütar-de ühistööna valminud lapitekile – sai ta ka kinkekaardi kütusefi rmalt Olerex ning pääsmed Kuressaare linnateatri etendu-sele “Ma armastasin sakslast”. KK!

VÕRUMAA MALEV MÄLESTAS LÕUNARINDE AVALAHINGUTTänavu möödus 90 aastat sõjategevuse algusest Vabadussõja lõunarindel. Selle sündmuse mälestamiseks avas Kaitselii-du Võrumaa malev 5. detsembril Lasva vallas Nõnova külas kapten Friedrich Vree-manni sünnikodu juures mälestustahvli. 5. detsembril 1918 löödi Vabadussõja Lõu-narinde esimene lahing Rõuge kihelkonna territooriumil Nõnova küla juures. Võru kaitseliitlastest gümnasistid ja 3. polgu ohvitserid Võru Kaitseliidu rajaja kapten Friedrich Vreemanni juhtimisel sundisid peatuma ja seejärel ka taanduma punaste soomusrongi. KK!

VÕRU NOORKOTKAS SAI KODANIKUJULGUSE AUMÄRGIÜks neljast poisist, keda justiitsminister Rein Lang kodanikupäeval kodanikujul-guse aumärgiga autasustas, oli Võrumaa maleva noorkotkas Kristo Koskinen. 4. juunil aitasid 10-aastane Jaagup Pung, 11-aastane Kristo Koskinen, 12-aastane Ingemar Osi ja 13-aastane Meelis Kelder Võrus kinni pidada vanainimeselt käekoti röövinud 25-aastase alkoholijoobes kurja-tegija ning leida üles varastatud koti. Nel-ja poisi tegutsemine võimaldas politseil operatiivselt varas tabada ja varastatud esemed kannatanule tagastada. KK!


KAITSELIIT 90

NAISKODUKAITSE KESKJUHATUSE 23. JUULI 2008 OTSUS NR 12

LIILIARISTI V KLASSKatrin Koolme Järva ringkondIivi Rool Harju ringkondAnu Püümets Harju ringkondMaris Borštšik Harju ringkondMarge Ulm Harju ringkondLiivi Kingu Alutaguse ringkondEha Heilu Alutaguse ringkondMaarika Raja Alutaguse ringkondMai Raidma Alutaguse ringkondHeli Lebedeva Alutaguse ringkondInga Kütt Alutaguse ringkond

NAISKODUKAITSE KESKJUHATUSE 12. AUGUSTI 2008 OTSUS NR 14

LIILIARISTI IV KLASSAage Raud Tartu ringkond

LIILIARISTI V KLASSUlvi Karu Tartu ringkondKatrin Kolk Tartu ringkondLiina Pärnamäe Tartu ringkondEster Karm Lääne ringkondInge Kiisler Jõgeva ringkond

LIILIARISTI HÕBERISTleitnant Aldin Köök Jõgeva malev

NAISKODUKAITSE KESKJUHATUSE 27. OKTOOBRI 2008 OTSUS NR 16

LIILIARISTI III KLASSAnu Lillipuu Valgamaa ringkondNadežda Alliksaar Valgamaa ringkond

LIILIARISTI IV KLASSAngelina Oblikas Harju ringkondTaimi Kiissa Saaremaa ringkond

LIILIARISTI V KLASSMerike Klemmer Põlva ringkondAivi Tarvis Rapla ringkondKaire Kuuselaas Rapla ringkondMilvi Kruustalu Rapla ringkondMaret Koor Saaremaa ringkondEvely Aavik Saaremaa ringkondHelle Jürna Tallinna ringkondEveli Sammelselg Tallinna ringkondAnnika Hunt Tallinna ringkondAive Ott Viru ringkondKersti Põder Viru ringkondLea Matusorg Viru ringkondMarit Mägi Viru ringkond

LIILIARISTI HÕBERISTviitseadmiral Tarmo Kõutsvanemleitnant Toomas Kasemaa Saare maavanemnooremleitnant Meelis Kütt Kaitseliidu Viru malevnooremseersant Jaak Rünkorg Kaitseliidu Lääne malevkapral Avo Träder Kaitseliidu Lääne malevkapral Andres Veske Kaitseliidu Lääne malev Üllar Salumets EELK Urvaste koguduse õpetajaAndres Turp Kaitseliidu Harju malev

Naiskodukaitse Liiliaristiga autasustatud

Aastalõpp läheneb vääramatu jõuga ja päkapikurahvas jookseb palehigis ringi sussidesse kingitusi peites. Inimesed püüavad kiirust koguvale elutempole kas või korraks piduri peale panna

ja hinge tõmmata. Vähemalt sõnades on käes jõulurahu ja -kingi-tuste aeg. Suur majanduskriisitont õpetab head meelt tundma pis-kustki. Ka Kaitse Kodu! toimetuse söakal kollektiivil on soov oma innukamaid lugejaid veidi premeerida.

Oleme viimase pisut enam kui 13 aasta jooksul välja andnud oma 80 numbrit Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu!. Paraku pole kõik need täna enam saadaval ei paberil ega elektrooniliselt. Toimetuse lao-ruumis sorides oleme siiski suutnud kokku panna mõnikümmend peaaegu (kõiki numbreid lihtsalt pole enam võtta) täiskomplekti ajakirju. Tahaksime need jõulukingitusena innukamatele lugeda soovijaile ära anda. Et see kriitpaberist ajakirjapakk on aga paras-jagu raske, tuleb sellele ise toimetusse Tartusse Riia 12 või toime-tusega kokkulepitud kohta järele tulla. Kontakti saab meiega võtta aadressil [email protected] või telefonil 717 9155.

Mida me vastu soovime? Kirjutage artikleid ja saatke fotosid kaitseliitlikust tegevusest või muudel kodu kaitsmise-ga seotud teemadel! Oodatud on ka kõik head ideed, kuidas saaksime ühiselt ajakirja sisukamaks muuta. Edu!

Peatoimetaja kpt Ivar Jõesaar, tegevtoimetaja n-ltn Taive Kuuse, keeletoimetaja Viire Villandi, kujundaja Matis Karu, levijuht Virgo Tamm

Kauneid jõule ja head uut aastat ka meie poolt!


MAAILMAPILK

Tekst: MART HELME

Sõjad pole üksnes ajalugu

Kui tahes palju pole ajaloos otsitud võimalusi sõda-dest vabaneda ja rahvusvahelisi suhteid läbinisti rahumeelsetele alustele viia, pole see õnnestu-

nud. Tehnoloogiline areng on hoopis muutnud sõ-jad varasemast laastavamateks, koguni sedavõrd, et inimtsivilisatsiooni hävitamine pole enam utoopia. Piisab mõne tuuma- või bioloogilise relva varudega riigi hullunud juhtkonnast või globaalsest terroristide võrgustikust, et käivitada purustavad protsessid. Sellel taustal pole imestada, et kõik sõjandusse puutuv on põimunud suure poliitilise vastutusega. Ning muutu-nud järjest spetsiifilisemaks ja teadmistemahukamaks. Kõik sõjandusse puutuv nõuab inimestelt, kes selle-ga tegelevad, eriti aga nendelt, kes juba rahuajal pika perspektiiviga ja doominoefekte vallandavaid otsuseid langetama peavad, silmapaistvat kompetentsust.

Ajalugu kipub ennast kordama negatiivsete näidete va-ral. Enamiku riikide poliitilised juhtkonnad on militaa-rküsimustes silmatorkavalt ebakompetentsed ning kal-duvad ka selgelt määratletava ohu palge ees eirama oma riigi sõjalisi valdkondi ja jagama raha (populistlikult) pigem sotsiaalprogrammidele. Kui tahes õiglane seesu-gune käitumine ka rahuajal ei tundu, kinnitab ajalugu halastamatult, et patsifistlikus vaimus langetatud otsus-te tõttu militaarselt tegemata jäetu makstakse sõja korral kinni sõdurite ja tsiviilelanikkonna vere ning kannatus-tega. Mingil määral on valede – või langetamata jäetud – poliitiliste otsuste hinda hiljem võimalik kompenseeri-da. Sõdurite vaprus ja oskuslik tegutsemine, elanikkonna patriotism ja visadus, sõjalise juhtkonna asjatundlikkus ning valitsuse konsolideerimisvõime võivad üht-teist si-luda. Nagu nägime näiteks Soome Talvesõjas.

See oli ideaalvariant, mida leidub tegelikus elus haru-harva. Nagu ei kulge sündmused rahvusvahelistes su-hetes mitte soovmõtlemise mallide, vaid konkreetsete (ja tihti eksistentsiaalsete) huvide, vajaduste ja võima-luste diktaadist tulenevalt. Teise maailmasõja künnisel võisid Inglismaad juhtivad poliitikud pärast Tšehhoslo-vakkia reetmist Münchenis küll uskuda, et on uue suure sõja ära hoidnud, kuid aasta pärast tuli brittidel selles “ärahoitud” sõjas ometi elu ja surma peale võitlusse asuda. 1940. aastal Prantsusmaal sageli täiesti mõttetult hukkunud või poliitiliste arvestuste teostamiseks kogu-

ni meelega tulle jäetud sõdureid võime vaieldamatult pidada poliitikute lühinägelikkuse ohvriteks.

Veel üks näide. Prantsuse-Preisi sõja eelõhtul rapor-teerisid Prantsuse ohvitserid ülemjuhatusele ja see omakorda riigi poliitilisele juhtkonnale, et preislaste relvastusse on võetud uued täpse, kiire ja kauge tulega suurtükid, millele prantslastel pole midagi võrdväärset vastu panna. Kusjuures kaks aastat enne sõda oli neid relvi tootnud Friedrich Krupp pakkunud, et on valmis tarnima oma suurtükke ka Prantsusmaale. Pakkumisest keelduti, sest poliitiline juhtkond pidas preislaste üle-kaalu suurtükiväe osas kompenseeritavaks Prantsuse armees äsja kasutusele võetud uute vintpüsside ja Gat-lingi kuulipildujatega (viimaseid oli muide relvastuses vaid mõni üksik, nii et lahinguolukorras ei osanud rel-va esimest korda nägevad mehed sellega midagi peale hakata). Poliitikute rumalus, kergemeelsus ja vastase krooniline alahindamine, mis väljendus veendumu-ses, et Prantsuse armee lõikab Saksamaa kerge vaeva-ga pooleks ja “neelab Preisimaa alla üheainsa ampsu-ga”, lõppes teatavasti Prantsusmaa lüüasaamise, Teise Keisririigi kokkuvarisemise ja Pariisi Kommuuniga.

Võiksime ajaloolisi näiteid poliitilis-militaarsest lühi-nägelikkusest ja soovmõtlemise domineerimisest tuua ridamisi. Ent oluline on hoopis selge arusaamine, et ajalugu pole lõppenud, vaid kestab kogu oma hoolima-tus ilus edasi. Ja selleski ajaloos, mida me praegu elame, ei ole sõjad minevikust pärinev literatuurne garnituur, vaid raudne (ja verine) reaalsus. Et nimetatud reaalsu-sele inimkannatustena võimalikult väikest lõivu maks-ta, tuleb sellele kõigepealt ausalt silma vaadata. Seejärel üritada saavutada maksimaalne kompetentsuses kõigis sektorites, mis omavad edu (loe: ellujäämise) tagami-seks kriitilist tähtsust. Hästi välja õpetatud, varustatud ja motiveeritud kaitsejõud, kompetentsed rivi- ja staa-biohvitserid, aegsasti koostatud ja hästi saladuses hoi-tud operatiiv- ja strateegilised plaanid, diplomaatiline tegevus liitlaste toetuse tagamiseks, tsiviilelanikkonna efektiivne kaitsmine ja kaasamine moodustavad köie, mis sõja korral katsumustele vastu peab pidama. Selle köie kiudude hulka kuulub ka poliitkorrektsusest vaba ja otsusekindlalt juba rahuajal militaarekspertide nõu-annete järgi toimiv poliitiline juhtkond. KK!


ARVAMUS

Kui tahad, et sind tuntaks, pead selleks ise palju tegema ja vajadusel

ulatama käe esimesenaTekst: RITA LOEL, Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine, ajalehe Oma Saare toimetaja

Koolijuhataja Salme Pruuden kirjutas 1927. aastal ajakirjas Kaitse Kodu!: “Isamaa kaitsmisel, mis on iga kodaniku suurimaid kohustusi, esinevad kaks

jõudu – füüsiline ja kõlbeline. Esimese moodustab hästi õpetatud ja relvastatud kaitsevägi, teise isamaa-armastus ja kohusetunne.” Kõlbelistest ülesannetest pidas Salme Pruuden kõige tähtsamaks kodaniku kas-vatamist. “Peame nõudma, et oleks terve vaim neis perekonnis, kus kasvab tulevane riigimees ja kodu-kaitsja, tulevane eesti ema ja isa. Ainult hea kodanik on kodukaitsja,” märkis Salme Pruuden enam kui 80 aastat tagasi.

KUST ALGAB KASVATUS?

Ei ole midagi uut siin päikese all. Kui täna vaevame pead selle üle, miks on noorus hukas ja täiskasvanud nii ükskõiksed ümbritseva vastu, julgen arvata, et riiki ja valitsust kõikides surmapattudes süüdistada ei saa. Võime näidata näpuga Toompea poole ja öelda, et kõik hädad saadetakse sealt kaela, kuid tuletan meelde vana tõde: kui näitad kellegi peale näpuga, vaata, kuhu näitavad sinu teised sõrmed – ikka iseenda poole.

Hiljuti tabasin end mõttelt, et kui räägitakse vaba-tahtlike riigikaitseorganisatsioonide rahastamisest, toonitatakse, et Kaitseliidu kõrval tuleb eriliselt toeta-da noorteorganisatsioone. Oleksin selle väitega isegi nõus, kui samal ajal ei unustataks ära, et meil on Noor-te Kotkaste ja Kodutütarde kõrval veel üks Kaitseliidu eriorganisatsioon – nimelt Naiskodukaitse.

Kust algab väikese rii-gikodaniku k a s v a t a m i -ne? Kodust. Kes on lapse esimene kasvataja? Ema. Ja kuigi elame muutuvas ühiskonnas, kus emad teevad üha enam karjääri ja isad on hakanud jääma beebipuhkusele, kehtivad siiski mõned vanad tõed ka tänapäeval. Üks neist on kindlasti see, et last on võimalik kasvatada kolm esimest eluaastat ja pärast seda algab tema üm-berkasvatamine. Nii et vaielge või mitte: väike poiss või tüdruk saab siiski just emalt kaasa esimesed suh-tumised ja tõekspidamised.

Mulle meeldis väga jutt, mida kuulsin ühel totaalkait-seseminaril. Nimelt on Norras kaunis traditsioon, et kui vabatahtlikust riigikaitsjast pereisa läheb õppus-tele, ulatab talle enne koduuksest välja astumist relva abikaasa. See on oluline sõnum kogu perele ja riigile. Sest sellel mehel on olemas kindel tugi ja tagala ning ma ei usu, et tema naine kunagi oma lastele ühmab: “Mis Kaitseliit? päh! Mis riigikaitse?”

MITTE AINULT SUPIKATEL JA ESMAABIPAUN

Kui uurida Naiskodukaitse ajalugu, selgub, et enne okupatsiooniaega kandsid peaaegu kõik taluperenai-sed ja kooliõpetajad helesiniseid naiskodukaitsjaklei-te. Kus aga elas tol ajal kõige rohkem inimesi? Maal.

Kui uurida Naiskodukaitse ajalugu, sel-gub, et enne okupatsiooniaega kandsid

peaaegu kõik taluperenaised ja kooliõpe-tajad helesiniseid naiskodukaitsjakleite.


ARVAMUS

Kus koolis käisid needsamad maalapsed? Oma pisike-ses armsas külakoolis. Lapse ema oli naiskodukaitsja, lapse õpetaja oli naiskodukaitsja. Nad rääkisid lapsele isamaast ühtmoodi juttu ja mõtlesid samu mõtteid. See oli tähtis ja oluline.

Täna kostab mõne õpetaja suust, et tema tööpäev lõ-peb koos tundidega, palk on väike ja õpilased lihtsalt lollid, kui mitte idioodid, valitsus ei tea midagi, Riigi-kogus on muidusööjad ja valima pole üldse mõtet min-na, sest nagunii midagi ei muutu. Neid koolitundides kuuldud sõnu kor-davad lapsed. Lapsed, kes jäävad kahe tule vahele, sest keegi ju peab valetama. Kas ema ja isa või õpetaja? Raske on lapsele selgitada, et siinkohal eksib õpetaja. Sest ega pedagoo-gi autoriteeti tohi ju ka kahtluse alla seada.

Kaitseliidust kui pereorganisatsioonist on palju räägi-tud, kuid tihti on see jutt jäänud helesiniseks unistu-seks. Selle 14 aasta jooksul, mis mina olen Naiskodu-kaitsesse kuulunud, olen püüdnud teada saada, miks (mees)kaitseliitlased nii visalt toovad oma kaasasid vabatahtlikku riigikaitseorganisatsiooni. Ütlen ausalt, et mõistlikku vastust ei ole siiani saanud. Ehk teab seda mõni lugeja?

Mõned head aastad tagasi, kui olin veel Harju ring-konna esinaine, uurisin ühelt kompaniipealikult, kuhu tema abikaasa jäi, kui korraldasime lahtiste uste päeva. “No keegi peab ju meie kodu ka kaitsma!” oli vastus, mille sellelt muuseas väga tublilt kaitseliitlaselt sain. Ma ei taibanud siis küsida, kas ta naine ikka saab kodukaitsmisega hakkama ehk kas ta on õppinud es-maabi ja muid tarkusi, mida selleks puhuks võib vaja minna. Tundus, et see mees ei taha naist lihtsalt “oma mängumaale” lasta. “Minu naisel on hoopis teised hu-vid!” teatas alles eelmisel nädalal üks teine kaitseliit-lane. Kui püüdsin teada saada, millised need “teised huvid” on ehk mida peaks Naiskodukaitse pakkuma, et organisatsioon tollelegi naisele huvitavaks teha, jäi vastus saamata.

Ühe mõtlemapaneva loo Kaitseliidu algusaastatest rääkis mulle ka ühe Kaitseliidust reservi läinud ohvit-seri abikaasa. Nimelt ei olnud toona harvad juhused, kui mees ütles kodus, et läheb õppustele, tegelikult läks hoopis kohalikku kõrtsi või sõbranna juurde. Usun, et need olid organisatsiooni kasvuraskused, kuid naised, keda on kord nõnda Kaitseliiduga petetud, vaevalt et soovivad samasse paati astuda.

Kui aga vaadata kas või vanu Kaitseliidu liikmete ni-mekirju, kumab sealt läbi tõsiasi, et organisatsioonis oldi kogu perega. Ning kui uskuda kirjapandut, võitle-sid toona pealikud tõsiselt selle eest, et nende kaasa-dest saaksid ringkonna või jaoskonna esinaised. Milli-ne on siis lahendus? Olen mõelnud, et võib-olla peaks

Kaitseliit oma propagandamasina tööle lükkama just organisatsioonisiseselt, et selgitada kaitseliitlastele, kui oluline organisatsioon on Naiskodukaitse (ma ikka usun, et tegemist on olulise organisatsiooniga!). Või peaks seda tegema Naiskodukaitse ise? Mõelda vaid, Naiskodukaitse ei koosnegi ainult supikatlast ja esma-abipaunast!

KAS KAITSELIITLASED VAJAVAD NAISKODUKAITSET?

Kui teemat edasi arendada, peaks küsima, milles siis Naiskodukaitse tegevus seisneb. Kas me ise organi-satsioonis teame, kuhu poole liigume? Loomulikult teame, vähemalt meile tundub nii. Võtame ette Kait-seliidu seaduse ja meid puudutavad põhikirjad ning vuristame ette selle, mis seal kirjas. Aga tegelikult? Kas meie malevad-malevkonnad-kompaniid-rühmad ehk teisisõnu kaitseliitlased mõtlevad meiega ühtmoodi?

Eespool kirjas olnust võib järeldada, et mitte alati. Ja kui ausalt natuke ringi vaadata ja inimestega suhel-da, on ju meie ringkonnad oma tegevuses pikka aega olnud suuresti sõltuvad maleva tahtmistest: kui ma-lev soovib, aitame pidu korraldada, kui malev ütleb, et meid ei ole formeerimisele appi vaja, me sinna ka minna ei saa. Mulle on läbi aastate tundunud, et ega mehed (loe: Kaitseliit) alati naisi selles sõjamängus enda kõrvale tahagi. Aga et nad on ajalooliselt Naisko-dukaitsena seal kõrval olnud, ei julge keegi seda otse-sõnu öelda.

Nii et kõigepealt peaks selgeks-sirgeks rääkima soovid ja tahtmised, mis on ühel ja teisel poolel, sest olukord, kus kompanii- või rühmapealik ei tea (tal vast pole va-jadustki teada), kes on struktuuris tema juurde kuulu-va Naiskodukaitse jaoskonna esinaine, pole just kiita ega lase süsteemil normaalselt toimida.

NAISKODUKAITSE JA KODUTÜTRED

Teine elementaarne asi peaks olema see, et Kodutütar-de täiskasvanud rühmajuhid oleksid Naiskodukaitse liikmed. Tean, et ainuüksi säärane mõte tekitab palju-

des rühma-v a n e m a t e s v õ õ r i s t u s t . Olen kuulnud arvamust, et nad ei tule iial Naisko-dukaitsesse, pigem loobu-

vad Kodutütarde juhendamisest. Julge väljaastumine, kas pole? Eriti, kui kurdame selle üle, et saame väga vähestest kodutütardest Naiskodukaitsele juurdekas-vu.

Oleks minu teha, taastaksin päevapealt selle osa en-nesõjaaegsest Kaitseliidu struktuurist, kus Kodutütred olid Naiskodukaitse eriorganisatsioon ja kodutütar-de juhtide töö Naiskodukaitses oligi olla kodutütarde juhid. See on oluline kas või seepärast, et pole ju või-

Kui uskuda kirjapandut, võitlesid sõjaeelsed Kaitseliidu peali-

kud tõsiselt selle eest, et nende kaasadest saaksid Naiskodukaitse ringkonna või jaoskonna esinaised.

On ju Naiskodukaitse ringkonnad oma tegevuses olnud suuresti sõltuvad

Kaitseliidu maleva tahtmistest: kui malev soovib, aitame pidu korraldada, kui malev ütleb, et meid ei ole formeerimisele appi vaja, me sinna ka minna ei saa.


ARVAMUS

malik koolitada Naiskodukaitsele järelkasvu ise sellest organisatsioonist midagi teadmata, ise eeskujuks ole-mata.

NAISKODUKAITSE JA ÜHISKOND

Lisaks propagandale, mida tuleb kindlasti teha orga-nisatsiooni sees, ei saa unustada väljapoole paistvat kuvandit. Jah, oleme võidu-püha paraadil uhked ja ilu-sad, sest meil on seljas maa-ilma elegant-seim vorm ja marsisammuga ei jää me alla ühelegi meesteüksusele. Kuid see on ainult jäämäe veepealne osa. Mida teab üks omavalitsuse ametnik, volikogu liige või firmajuht Naiskodukaitsest? Milliseid nimetusi kasutatakse, kui meie poole pöördutakse? (Kurioosseim on minu mee-lest olnud kodukotkas.) Kas meil ei ole aeg, lausa vii-mane aeg inimestele selgeks teha sõna Naiskodukaitse ja teadvustada, et me ei ole siiski mingid “hullud ko-

duperenaised, kes vabal ajal metsas meestega võidu ringi roomavad”?

Tean, et n-ö avalikkuse ette minek on raske ja vaevali-ne, palju lihtsam on mütata oma pisikeste tegemiste-ga kodumalevas. Kuid kui mõelda, et Naiskodukaitse on riiklik organisatsioon, mille tegevuseks annab raha riik (ehk maksumaksja), peame jõudma lõpuks nii kaugele, et muutumegi ühiskonna normaalseks osaks ja vabatahtlikku riigikaitseorganisatsiooni kuulumine on ühel hetkel tavalise riigikodaniku puhul enesest-mõistetav.

Kuidas käituda, et saada igas mõttes ühiskonna tun-nustus? Kõigepealt tuleb saada võrdseks võrdsete seas, mis tähendab seda, et meie jaoskondi-ringkon-di peavad juhtima kogukonnas aktsepteeritud koda-nikud, kes ei pelga sisse astuda oma- või maavalitsu-se uksest, kes mälestuspäeval suudavad kirikus kõne pidada ja kelle sõnal oleks kaalu aeg-ajalt ka maakon-nalehe veergudel. See on muidugi raske. Aga ma ei tea, kas kujutab lugeja ette minu rõõmu, kui läinud aastal palus Saare maavanem Toomas Kasemaa olla just Saaremaa naiskodukaitsjatel Eesti Vabariigi juu-beliaasta avapeo perenaisteks? See oli ilus samm ja suur au, sest siiani oli meid nähtud peamiselt supi-kulbi liigutajatena.

KAITSELIIDUS PEREEMA ROLLIS

Olen mõelnud, kuidas sai selline asi sündida. Ühelt poolt on meil siin saarel vedanud, sest meie maava-nem on militaarse taustaga – endise piirivalveohvit-serina peab ja teab ta militaarsetest organisatsiooni-dest palju enam kui paadunud tsivilist. Teisalt olime Toomas Kasemaad kutsunud enne seda oma teeõh-tule ja aastapäevadele ning olime palunud teda alla kirjutama Saaremaa Naiskodukaitse eestvedamisel valitava aasta ema ja aasta isa tunnuskirjale (teine all-kiri samal dokumendil on muuseas ringkonna esinai-

se oma). Sestap olengi kindel, et kui tahad, et sind tuntaks, pead selleks ka ise palju tege-ma ja vajadu-sel esimesena

käe ulatama. Lihtne on istuda ja oodata, et äkki keegi märkab su tegemisi. Ja kui see nii ei ole, teha solvu-nud nägu, sest sinust pole aru saadud ja sind piisava aupaklikkusega koheldud.

Pole kahtlustki, et täpselt samuti nagu aastal 1927 on isamaa kaitsmine iga kodaniku suurimaid kohustu-si ning vaid heast kodanikust saab kodukaitsja. Ma usun, et ennekõike on meie emadel, Kaitseliidu kõne-pruuki tarvitades naiskodukaitsjatel, siin suur töö ära teha. Kasvatada oma lapsi tublideks riigikodanikeks, olla Kaitseliidu peres pereema rollis ja süstida rahvas-se isamaa-armastust. Kas pole seesama, millest rääkis Salme Pruuden enam kui 80 aastat tagasi. KK!

Tänu kaitseliitlasele Üllar Männikule

Kaitseliidu Viru malevasse saabus kiri perekond Kotši-nilt:

Soovin väga tänada kaitseliitlast Üllar Männikut, kes oli abiks meie kadumaläinud 40-pealise kitsekarja otsingul. Ta oli loomi otsimas hoolimata ilmast (peaaegu kogu aeg sadas vihma) ja käis loomade otsingul päevas läbi üle kahekümne kilomeetri nii rabas kui ka paksus laanes. Tal ei olnud kahju oma isiklikust ajast, mida ta kulutas meie loomade otsimi-sele. Kui Üllar Männik ei saanud ise tulla, siis ta helistas ja küsis, et kas oleme loomad kätte saanud või neid näinud. Parimat abilist ja järjekindlamat otsijat annab leida. Sellised kaitseliitlased on suureks eeskujuks meie kolmele alaealisele lapsele. Jõnglased soovivad suureks saades ise olla kaitse-liitlased. Oleks väga tore, kui oleks võimalik Üllar Männikut tänukirjaga või mingil muul moel meeles pidada.

Suurimate tänudega perekond Kotšin Viru-Nigula vallast

Kaitseliidu Viru maleva propagandapealik Hannes Reino-mägi lisas, et abivajaja andis oma murest teada Kaitselii-du Viru maleva staapi. Viru-Nigula rühma pealik noorem-leitnant Jaak Lepik, kes ise sel hetkel ei olnud kodukandis, tegutses vastavalt malevapealiku korraldusele ja organi-seeris kaitseliitlastest kaks gruppi, kes isiklike autodega asusid abivajajat aitama. Kaitseliitlane Üllar Männik on maleva liige 1993. aasta jaanuarist. Ta elab Viru-Nigula vallas ja töötab Kaitseliidu valverühmas. Männik on ak-tiivne ja tihti abiks ka Noorte Kotkaste ürituste organi-seerimisel. Üllar Männikut on tunnustatud Viru maleva teenetemärgi ja Noorte Kotkaste Aitaja märgiga. KK!

Oleks minu teha, taastaksin päeva-pealt selle osa ennesõjaaegsest

Kaitseliidu struktuurist, kus Kodutütred olid Naiskodukaitse eriorganisatsioon ja kodutütarde juhtide töö Naiskodu-kaitses oligi olla kodutütarde juhid.

Toonitatakse, et Kaitseliidu kõrval tuleb eriliselt toetada noorteorga-

nisatsioone. Oleksin selle väitega isegi nõus, kui samal ajal ei unustataks ära, et meil on olemas veel üks Kaitseliidu eriorganisatsioon – Naiskodukaitse.


UTRIA DESSANT 90

Tekst: MEELIS RÄTSEP, kapten, Erna Seltsi president

Märkamatult on aasta möödu-nud ja taas käes aeg rääkida traditsioonilisest sõjandus-

likust võistlusest Utria dessandist. Utria dessant peaks saama seda-puhku teoks juba üheteistkümnen-dat korda ja selle võistluse korral-damine on meile eriti tähenduslik seetõttu, et tegu on ühe Vabadus-sõja tähtsündmuse meenutusega. Üllatuseks tuleb tõdeda, et Vaba-dussõda on hakanud ununema ja nooremale põlvkonnale pole seda peaaegu üldse tutvustatudki. Seega meie riigi sünd ning selle sünniva-lud ja -vaevad on vajunud aegade hämusse, vaatamata sellele, et ole-me juba peaaegu aasta aega elanud Eesti Vabariigi 90-aastaseks saa-

Utria dessant 2009mise ürituste tähe all. See ajendas mind alustama kutset tulla Utria dessandile võistlema ja kaasa elama ajalooga, et tuletada meelde toona-seid sündmuseid.

ÜLDINE OLUKORD RINNETEL

Saksa okupatsioonivägede lahku-mise järel 1918. aasta 28. novemb-ril alanud Vabadussõda oli kestnud juba ligi poolteist kuud. Eesti väge-de ülemjuhatus oli teinud pide-vat tööd armee ülesehitamiseks. Abi saabus ka mujalt maail-mast. Tallinna reidile oli jõudnud Briti eskaader ja olid saabunud ka Soome vabatahtlikud. 2.–6. jaanua-

rini peetud murdelahingutes võeti initsiatiiv Punaarmeelt lõplikult üle. Eesti armee oli kasvanud 6100 täägi ja mõõgani, kasutada oli 26 suur-tükki, 166 kuulipildujat ja neli soo-musrongi. Vastasel oli umbes 8000 tääki ja mõõka.

Kapten Karl Partsi juhitud soomus-rongide läbimurde käigus Tallin-na-Narva suunal vabastati 9. jaa-

nuaril Tapa. Tapa v a l l u t a m i s e g a katkestati raud-teeühendus Põh-ja- ja Lõuna-Ees-tis opereerivate punaste väeosade vahel. 14. jaanua-

ril vabastasid soomusrongid ja Ku-perjanovi partisanid Tartu. Kapten Gustav Jonsoni operatiivgrupp va-

Utria dessant oli Eesti mereväe kõige suurem dessantoperatsioon.

Dessandi eesmärgiks oli toetada maavägede liikumist Narva suunas ning vallutada Narva-Jõesuu ja Narva.

Nikolai Kulli akvarell “Meie deessant Utria all”


UTRIA DESSANT 90

bastas 10. jaanuaril Rakke. Ratsavä-gi tungis välja Iisakuni ja 12. jaanua-ril jõuti Kuremäele, nii et nädalaga oli edasi liigutud umbes 100 km. Samal päeval taandusid punaste 6. diviisi vasakpoolse kolonni väeosad Vasknarva juurest omavoliliselt üle Narva jõe, jättes sellega diviisi pea-jõudude tagala katteta. 12. jaanuaril vabastati Rakvere, 17. jaanuaril Jõh-vi. 6. diviisi põhjatiiva haaras Eesti merevägi eesotsas Johan Pitkaga. Eesti laevastiku peajõu moodusta-sid sõjalaevad Lembit ja Lennuk, lisaks veel rida väiksemaid aluseid. Nende abil sooritas Pitka hulgaliselt dessante rannikule Punaarmee ta-galas. Kõige õnnestunum neist oli 17. ja 18. jaanuaril korraldatud Utria dessant, mille tulemusena vabastati Narva.

UTRIA DESSANT

Utria dessant oli Eesti mereväe kõige suurem dessantoperatsioon. Dessandi eesmärgiks oli toetada maavägede liikumist Narva suunas ning vallutada Narva-Jõesuu ja Nar-va. Dessant hakkas Kundast liiku-ma 17. jaanuari varahommikul kell 3.15. Dessandis osales kuus Eesti mereväe alust eesotsas suurtüki-laev Lembituga. Dessandiüksuse moodustasid umbes 400 dessant-pataljonlast ja umbes 600 meest 1. Soome vabatahtlike salgast. Vasta-sel paiknesid dessandipiirkonnas 6. kütidiviis ja 10. kütidiviisi osad – kokku umbes 1500 meest. Dessant maabus kahes osas: 17. jaanuar kell 13.30–18.40 kuni 250 meest ja 17. jaanuaril kella 23st 18. jaanuaril kel-la 11ni ülejäänud.

Dessandi tulemusena vabastati 18. jaanuaril kella 11ks Narva-Jõesuu ja 19. jaanuari hommikul kella 9ks Narva. Hommikul saadeti luure-komando ka Jaanilinna, mis leiti tühjana, sest vastane oli taandu-nud Jamburgi suunas. 17. jaanuaril möödub selle ajaloolise dessandi algusest 90 aastat.

KRONOLOOGIA

191811. november. Omakaitse likvideeritakse. Tegevust alustab Eesti Kaitseliit, mil-lele lähevad üle Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võivad kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud.

16. november. Ajutine Valitsus esitab üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumi-seks.

19. november. Eesti Ajutine Valitsus võtab valitsemise ametlikult üle.

25. november. Nõukogude Venemaa väed ründavad Narvat. Tänu Saksamaa vägedele lüüakse rünnak tagasi. Nõukogude Venemaa väed vallutavad Pihkva.

27. november. Valmib Eesti soomusrong nr 1, organiseeritud Johan Pitka juhti-misel.

28. november. Soomusrong nr 1 sõidab kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suu-nas rindele. Pärast Partsi lahkumist jääb soomusrongi nr 1 komandöriks kapten Anton Irv. Nõukogude väed ründavad Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkuvad eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. Joala küla põldudel peetakse Vabadussõja esimene lahing (Joala la-hing).

29. november. Nõukogude Venemaa väed vallutavad Narva ja Narva-Jõesuu. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutab Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Ajutine Valitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni, mille alla kuu-luvad kõik aastatel 1893–1896 sündinud mehed.

11. detsember. Soomusrong nr 2, mis koosneb kuuest vagunist ja vedurist, sõi-dab Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele.

12. detsember. Tallinna alla jõuab Briti laevastik.

14. detsember. Luuakse Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks saab pol-kovnik Johan Laidoner.

15. detsember. Algab Rägavere lahing.

21. detsember. Enamlased vallutavad Eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu.

23. detsember. Asutatakse Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks saab Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määratakse sise-kaitse ülemaks.

24. detsember. Operatiivstaabi ülemaks saab polkovnik Jaan Soots. Alampol-kovnik Viktor Puskar määratakse Eesti 1. diviisi ülemaks. Tapa langeb Nõuko-gude vägede kätte.

26. detsember. Aegna saare juures peetavas merelahingus langeb Inglise lae-vastiku kätte Vene miiniristleja Spartak. Inglased kingivad selle Eesti mereväe-le. Pärast remonti saab miiniristleja nimeks Vambola.

27. detsember. Kokskäri tuletorni lähedal peetavas merelahingus langeb Ingli-se laevastiku kätte Vene miiniristleja Avtroil. Inglased kingivad selle Eesti me-reväele ja laev saab nimeks Lennuk.

30. detsember. Karl Parts määratakse Eesti soomusrongide üldjuhiks.

19193.–4. jaanuar. Eesti väeosad alustavad pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures.

4. jaanuar. Eesti soomusrong nr 1 purustab Kehra jaama juures Punaarmee Tar-tu kommunistliku polgu roodud.

5. jaanuar. Eesti väed vallutavad tagasi Aegviidu.

5.–6. jaanuar. Põhja-Eesti rindele saabub kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel.

6. jaanuar. Enamlaste pealetung Paide suunal peatatakse. Viimase eduna val-lutavad punased samal päeval Tõrva.

7. jaanuar. Eesti väed asuvad üldpealetungile.

Erinevalt eelnevatest oleme üritanud teha selle võistluse

kompaktse ja meile kui korraldaja-tele odavama. Pole midagi teha, ka meid kimbutab majanduslangus.


UTRIA DESSANT 90

9. jaanuar. Eestlased vabastavad Tapa ja Jõgeva.

12. jaanuar. Eestlased vabastavad Rakvere.

14. jaanuar. Eestlased vallutavad soomusrongide abil tagasi Tartu.

17.–18. jaanuar. Utria dessant. Eestlased vabastavad Narva.

20. jaanuar. Johann Laidoner ülendatakse kindralmajoriks.

31. jaanuar. Paju lahing, kus eestlased võidavad verises heitluses Läti kütte. Surmavalt saab haavata Julius Kuperjanov.

1. veebruar. Andres Larka saab sõjaministri abiks ja tagavaravägede ülemaks. Eestlased saavad enda kätte Valga ja Võru.

4. veebruar. Eestlased jõuavad Petserisse.

22. veebruar. Punaarmee alustab uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel.

24. veebruar. Jaan Soots saab ülemjuhataja staabiülemaks.

11. märts. Enamlased vallutavad Petseri ja jõuavad Võru ligidale.

15. märts. Petseri vallutatakse tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.

4. aprill. Ernst-Johannes Põdder määratakse Eesti 3. diviisi ülemaks.

12. mai. Algab eestlaste Maipealetung.

25. mai. Eestlased vallutavad Maipealetungi käigus Pihkva.

5. juuni. Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe sil-la juures algab Landeswehri sõda. Samal päeval lõpeb Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõuavad Jēkabpilsi.

6. juuni. Landeswehr vallutab Võnnu.

10. juuni. Sõlmitakse vaherahu Landeswehriga. Algavad läbirääkimised liitlas-vägede esindajate vahendusel.

19. juuni. Vaherahu Landeswehriga lõpeb. Sakslased alustavad pealetungi Lim-baži lähedal.

22. juuni. Eesti väed alustavad vastupealetungi Landeswehrile.

23. juuni. Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse võidupühana.

30. juuni. Eestlased jõuavad Riia alla.

3. juuli. Landeswehriga tehakse vaherahu.

23. august. Karl Parts määratakse Eesti soomusrongide diviisi ülemaks.

17.–18. september. Pihkvas peetakse esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendatakse kindralmajoriks.

21. september. Johan Pitka ülendatakse kontradmiraliks.

28. september. Algab Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetavad Ees-ti üksused.

29. oktoober. Loodearmee üksused saavad Petrogradi juures lüüa ja hakkavad taganema.

18.–30. november. Eestlased peavad ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal.

28. november. Eesti merejõudude juhatajaks saab tervislikel põhjustel lahku-nud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm.

5. detsember. Tartus taasalustatakse rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.

14. detsember. Johannes Herm ülendatakse kaptenleitnandiks.

29. detsember. Kindralmajor Aleksander Tõnisson saab Viru rinde juhatajaks.

30. detsember. Lõpeb enamlaste viimane katse vallutada Narvat.

31. detsember. Sõlmitakse vaherahu.

19203. jaanuar. Kell 10.30 jõustub vaherahukokkulepe.

2. veebruar. Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa sõlmivad Tartu rahu.

30. märts. Vahetatakse Tartu rahu ratifi tseerimiskirjad, millega rahuleping jõustub.

UTRIA DESSANT 2009

Paar sõna eesootavast võistlusest. Erinevalt eelnevatest üritame teha selle võistluse kompaktse ja mei-le kui korraldajatele odavama. Ka meid kimbutab majanduslangus.

Võistlus algab mandaadiga 9. jaa-nuaril kell 6. Esimene võistkond stardib kell 9 ja asub lõpujooksule 10. jaanuaril kell 11.05. Need ajad pole siiski lõplikud, sest talvise üri-tuse kõige ebakindlam lüli on ilm. Seekordsed läbimist nõudvad va-hemaad on lühemad, ent tegevust jagub rohkem ja seda nii valgesse aega kui ka pimedasse. Oleme tras-si nii ette valmistanud, et halbade ilmaolude korral saame võistluse lõpetada ka seda lõpuni läbimata. (Tuleb vist vanematele olijatele tut-tav ette, sest oleme olnud varemgi sunnitud võistluse katkestama, kui temperatuur langes –35ni.)

Kaasavõetava varustuse osas tooni-tan, et vajalik on kolme päeva toi-dumoon, kuigi võistlus kestab kaks päeva. Tuletan meelde, et organism tarvitab talvel aktiivse tegevusega rohkem energiat kui suvel. On ju vana ütlus: jumala peale looda, kuid ära ennast ka ise unusta. Sellises kohas kõlab antud ütlus õigesti. Tu-giisikud võiksid võtta kaasa soojen-dustekke ja võistkonnad veel ühed varuriided. Talv on raske aastaaeg, eriti Eestimaa ettearvamatu ilmaga talv. Varuriided ja tekid kuluvad ära, kui keegi katkestab või ka pärast lõpujooksu. Oleme näinud finišis vappekülmas võistlejaid, kelle orga-nism on tühjaks pumbatud. Ei tasu ka unustada, et pärast vette kukku-mist või jõe läbimist tuleb alati aeg maha võta ja ennast kuivatada.

Seega kaaluge hoolikalt läbi, mida maha jätate (mitte kaasa võtate). Iga mahajäetud varustusosa võib olla teile äärmiselt vajalik. Ei tasu unus-tada et, et lollus on jumala and, kuid sellega ei tohi laristada. KK!

Lisateavet vaata Erna Seltis kodulehekül-jelt (http://www.erna.ee).

Dessandi tulemusena vabas-tati 18. jaanuaril kella 11ks

Narva-Jõesuu ja 19. jaanuari hommikul kella 9ks Narva.


EESKUJU

Tekst: RITA LOEL, Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine, Oma Saar toimetaja

Heimar Põldu teavad-tunnevad Saaremaal sajad poisid. Ja ka tüdrukud. Noorteinstruktori

töö Kaitseliidu Saaremaa malevas on see, mis on 4. detsembril 55-aas-taseks saanud mehe omaks teinud nii praegustele mehepoegadele kui ka suurematele, juba täismeestele.

NIMEKAIMUST VANAISA JÄLGEDES

“Ikka on hea ja uhke tunne, kui noored mehed vastu tulevad ja ära tunnevad. Mina nende nägusid ja nimesid enam kokku viia ei suuda,” räägib Heimar Põld ning toob välja viimati Afganistanist rahumissioo-nilt tulnud kaks endist noorkotkast Pihtla rühmast – Mario Maripuu ja Sander Ranna. “See on armas, kui väikesest peale tekkinud huvist saab ühel hetkel elukutse, mis an-nab leiva lauale,” on ta rahul. Ja ega Maripuu ja Rand ole ainsad, kes tuule tiibadesse saanud just Saa-remaa malevast. Täpselt samuti on üksjagu neid, kes on noorkotka vormist välja kasva-nud ja Kaitseliidu laigulise selga tõmmanud. On ka mõned endised noorkotkad, kellest nüüdseks on saanud kotkajuhid. See kõik rõõ-mustab Heimar Põldu, sest näitab, et tema tööl on olnud tulemus, et ta pole aastaid tühja tuult tallanud. “Aga võib-olla on see tulnud sellest, et mul endal poegi pole ja nüüd tunnen rõõmu teiste poistega tege-lemisest,” arutleb ta.

Küsimusele, kuidas Heimar Põld Kaitseliitu sattus, räägib ta algatu-seks naljaka loo. Nimelt oli 1930. aastatel Kihelkonna meredivis-joni nimekirjas üks mees nimega

Heimar Põldtuli ja pani asja käima

Heimar Põld ja tema oli ainus, kellel oli taha peetud vajalikuks märkida ka isanimi Mihkel. See kaitseliitlane Põld oli tänase noorteinstruktori ni-mekaimust vanaisa. “Aga ju nad siis teadsid, et samanimeline mees on

veel tulemas,” sel-gitab ta muigelsui kokkusattumust.

Igal juhul on fakt see, et maleva ta-galapealik Meelis

Kahju ja toonane pealik Mati Vendel ühel ilusal 1999. aasta päeval Heimar Põllu Kaitseliitu tööle kutsusid: “Tule ja pane see asi käima!” See oli aeg, mil Meelis Kahju üksi poistega toimetas ja poisse, kes tegutsesid Mustjalas ja Kuressaares, oli alla 30. “Tüdrukuid oli umbes samapalju, neid kantsel-das Piret Urgas,” meenutab Heimar Põld, kui algusae-gade kohta edasi pärin.

Nii saigi Heimar Põllust alguses nii noorkotkaste kui ka kodutütarde instruktor. Seda vankrit veeti päris tükk aega koos

praeguse Noorte Kotkaste Saare-maa maleva pealiku Andres Kolga-ga, kuni 2001. aasta lõpus võeti tüd-rukutele oma instruktor – Maritana Kala. “Eks just tüdrukutega olnud alguses raske. Egas mehed oska nei-le näputööd või muud säärast kuigi-võrd õpetada,” ütleb Põld. “Naersime Andresega vahel, et täna peaks vist seeliku selga panema, et oleks oma-sem,” ajab kümne aasta tagune kim-batus nüüdki mehe suu muigele.

ON PAREMAID JA HALVEMAID AEGU

Aga noortetööl siis ja nüüd on Heimar Põllu arvates suur vahe. “Ei olnud siis õppematerjali ega metoo-dikat, kõik tuli ise välja mõelda. Iga malev tegi omamoodi – nii, nagu parajasti paremaks pidas,” toob

ta võrdluse täna-se päevaga, mil kõik abivahendid noortetööks ole-mas. Ja eelarve! See oli Põllu sõnul esimestel aastatel

kõigest 12 000–15 000 krooni. No katsu sa sellega midagi mõistlikku teha!

Saaremaa Kaitseliidu noorte tegevust vedas Heimar Põld (paremas servas) tükk aega koos praeguse Noorte Kotkaste Saaremaa maleva pealiku Andres Kolgaga (vasakus servas). Alles 2001. aasta lõpus võeti tüdrukutele eraldi instruktor.

Maleva tagalapealik Meelis Kah-ju ja toonane pealik Mati Ven-

del ühel ilusal 1999. aasta päeval Heimar Põllu Kaitseliitu tööle kut-susid: “Tule ja pane see asi käima!”

Aastaplaani käib kindlalt sisse nii maakondlik suurlaager kui ka

Merise mehiste meeste laager. See viimane on selline laagerdamine, kuhu naishingi toeks kaasa ei võeta.


EESKUJU

Aga tehtud sai, sest parimatel aega-del, nagu Põld ise neid aegu nime-tab, on Noorte Kotkaste Saaremaa maleval olnud kuni 270 liiget, kuid viimane “loendus” novembrikuus andis liikmeskonna suuruseks 197. “Eks viimane langus ole tingitud sellest, et Kaitseliidu noortetegevus läheb rohkem “peale” maakoolides, sest linnas on lastel vaba ajaga palju ette võtta. Aga seda teame kõik, kui-das on lood maakoolide suuruse-ga,” arutleb ta. “Kui ikka lapsi pole, siis ei saa ka rühma teha.” Ja ega lii-ga väike rühm ka hästi toimi.

Nagu mujalgi Eestis, ei saa ka Saare-maa kiita vabatahtlike noortejuhen-dajate rohkusega. “Ega see probleem enne lahene, kui neile ei ole ette näh-tud kompensatsiooni või toetust,” on staažikas noortejuht kindel. Sest tegevus on vastutusrikas, aega ja ka muid ressursse nõudev.

MEHEKS KASVATAMINE

Saaremaa poisid on ennast tugeva-mast puust olijatena näidanud mit-metel üleriigilistel võistlustel. “Oleme osalenud peaaegu kõigil, vaid suusata-mine on ära jäänud,“ ütleb Põld ja loetleb viimaseid suuremaid saavutusi, millega mere tagant koju tuldud: neli aastat järjest on ära toodud laskmise üleriigiline rändkarikas, kabes-males on oldud 2.–3. kohal, Mini-Ernal on parim koht olnud neljas. Kuid kui tavaliselt öeldakse, et ükski prohvet pole kuulus omal maal, siis Kaitseliidu Saaremaa ma-leva noortetööd on tunnustatud ka kodusaarel – 2007. aastal andis sihtasutus Turvaline Saaremaa oma aasta auhinna just malevale noor-te tegevuse eest. See Tauno Kang-ro väikese poisi kuju ehib maleva noorteinstruktori kabinetti. Ja täies-ti teenitult.

Kui aga rääkida noorkotkaste tege-mistest Saaremaal, siis käib aasta-plaani kindlalt sisse nii maakondlik suurlaager kui ka Merise mehiste meeste laager. See viimane on sel-line laagerdamine, kuhu naishingi toeks kaasa ei võeta. Sest üks mehe-poeg peab ju vajadusel kõigega ise hakkama saama.

Kuid lisaks oma maleva poistele on Heimar Põld korraldanud ka mujalt pärit noortele mõnegi esmapilgul ekstreemsena näiva ürituse. Erili-selt toob ta välja pealinnast Saare-maale laagrisse saadetud 140 polit-seile silma jäänud poissi. “Eks seal

oli igasugu-seid,” meenu-tab ta ja lisab, et hakkama saada aitab tal nende iga-

suguste poistega huumor. “Eks seal oli ka neid, kes vingusid, et laagris

polegi sooja vett. Ütlesin, et kes ei taha ennast külma veega pesta, bussi tagasi!” Ja jutt oli lõppenud. Aga laagrite (neid oli mitu vahetust) tagasiside üllatas kõiki tegijaid – 140 raskest poisist 120 tahtis Saaremaa-le Tehumardi laagrisse tagasi tulla.

“Muidugi peavad paigas olema reeglid ja neid peavad täitma kõik, nii täiskasvanud kui ka lapsed,” on Põld resoluutne. Laagriülemana on ta vahel mõnel suurel inimesel ka kopsu üle maksa ajanud, tuletades meelde kehtivaid reegleid. Aga tema meelest on oluline, et kui reeglid kehtivad, siis kõigile.

MEES NAGU ORKESTER

Tegelikult võiks Heimar Põllust kirjutada mitu lugu, sest tegemi-si-toimetamisi jätkub kolme tütre isal ning kolme tütretütre ja kahe tütrepoja vanaisal küllaga. Kui võt-ta militaarsema poole pealt, siis on nooremleitnant Põld olnud Eesti Reservohvitseride Kogu Saaremaa piirkonna esimees 2003. aastast ehk organisatsiooni Saaremaale loomi-sest saati, samuti jagub tema sõna Eesti Reservohvitseride Kogu vane-matekogusse, mille liige ta on. Ka on tema CVs alalõik “ühiskondlik tege-vus” lausa aukartustäratav. Lisaks eelnevale veel abipolitseiniku amet, Mustjala vallavolikogu aseesimees,

Noorte Kotkaste Saaremaa ma-leval olnud kuni 270 liiget, kuid

viimane “loendus” novembrikuus andis liikmeskonna suuruseks 197.

Saaremaa noorteinstruktor Heimar Põld teab, et noortejuhi töö on vastutusrikas, aega ja ka muid ressursse nõudev.

Saaremaa poisid on ennast tugevamast puust olijatena näidanud mitmetel võistlustel. Pildil tänab Heimar Põld Saaremaa noorkotkaid järjekordsel ettevõtmisel osalemise eest.


EESKUJU

KAITSELIIT – KINDEL KAITSE

Kaitseliit on ühendus, mis võimaldab omandada oskusi, mis on elementaarsed iseenda ja oma pereliikmete ning kaasmaalaste turvalisuse ja heaolu tagami-seks nii rahu- kui ka sõjaajal. Oskuste kaudu saab reaalselt kaasa aidata Eesti riigi turvalisuse parandamisel.

IGAÜHELE MIDAGIKaitseliit ei ole pelgalt meesteorganisatsioon – meestega võrdsel alusel saa-vad liituda ka naised. Naiskodukaitse on Kaitseliidu allorganisatsioon. Õpila-sed saavad liituda Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevusega.

Kaitseliidul on kõik võimalused kujuneda perekeskseks organisatsiooniks, nii et ideaalis kuulub pereisa Kaitseliitu, pereema Naiskodukaitsesse ja lapsed Kodutütarde või Noorte Kotkaste organisatsiooni.

KAITSELIIDU LIIKMEKS ASTUMINEPöördu oma maakonnas tegutseva maleva staapi (teave: www.kaitseliit.ee).

Võta kaasa isikuttõendava dokumendi koopia, kolm passipilti, CV (eluloo-kirjeldus) ja perearsti tõend tervisliku seisundi kohta.

Kui on olemas kaitseväeteenistuse tunnistus (KTT), tee koopia KTT nendest lehekülgedest, kus on info vande andmisest ja auastmete omistamisest.

Staabis täida sooviavaldus.

Leia endale kolm soovitajat, kes on olnud Kaitseliidu liikmed rohkem kui aasta.

Pärast dokumentide esitamist oota ära politseikontrolli tulemus.

Seejärel teeb kohaliku üksuse juhatus otsuse sinu vastuvõtmise kohta.

Malevapealik annab välja käskkirja Kaitseliidu tegev-, noor-, toetaja- või auliikmeks vastuvõtmise kohta. Nimetatud käskkirja kuupäevast hakatakse ka lugema kaitseliitlase staaži Kaitseliidus.

Võhma Külaseltsi esimees ja Võh-ma Jahiseltsi tegevliige. Muide, üks hobi on Põllul veel: mehel on elu-toa riiulid mudelautosid täis. “Oma tütred neid puutuda ei tohtinud ja ei puutunud ka, aga tütrepoeg uu-distab autosid minu silme all val-veseisangus, kuid pärast selgub, et mõni ratas või uks on ikka kuidagi iseenesest ära tulnud,” räägib Põld muigega.

Kuid üks asi on Heimar Põllu ame-tites alati ühtmoodi: teda tuntakse igal pool kui kindla sõnaga meest, kes õigluse jaluleseadmiseks on val-mis kas või kohtukulli ette astuma.

Heimar Põldu on tunnustatud Noorte Kotkaste teenetemärgi, Kaitseliidu Saaremaa maleva rinna-märgi, noorsoopolitsei rinnamärgi, Noorte Kotkaste Ustava Sõpruse märgi, Kaitseliidu III klassi teene-temedali, Kodutütarde Tunnustus-risti, Eesti Reservohvitseride Kogu Raudristi, Kaitseliidu III klassi Val-geristi ja Noorte Kotkaste Lembitu ristiga. Lisaks aumärkidele on teda tänanud tänukirjaga nii laagrite koostööpartnerid, politseiprefek-tuur, Kaitseliit kui ka eriorganisat-sioonid. KK!

Tekst: AIVAR ENGEL, kapten

Käesolev refereering tugineb 2008. aasta 30. oktoob-ril ajalehes Ruotuväki ilmunud artiklile “Maakunta-komppaniassa puolustetaan kotiseutua” ja internetis

kättesaadavale teabele.

Soomes on esimesed vabatahtlikest reservväelastest koosnevad maakonnaüksused tegutsemisvalmiduses. Soome viies maakonnas alustati maakonnaüksuste et-tevalmistamist pilootprojektina aastatel 2005–2007. Üksustesse värbamine algas 2005. aastal ja koolitus pärast kompaniide moodustamist 2006. aastal. Senine kogemus näitab, et vabatahtlikke on piisavalt ja riigi-kaitsetahe põhjamaalastele omaselt kõrge.1 Maakon-naüksuste varustus, v.a relvad, on igal üksuse liikmel kodus.

Maakonnaüksuste koolitus tugineb Riigikaitsekoolituste Ühenduse (MPK = Maapuolustuskoulutusyhdistys) ja kait-sejõudude koostööle. MPK käivitab vastavad kursused kaitsejõudude tellimusel. Koolituse eest vastutvad kaitse-jõud, sest maakonnaüksused (kompaniid) kuuluvad Soo-me kaitsejõudude sõjaaja koosseisu. Ühtlasi koolitatakse üksusi ka ametiabi andmiseks teistele jõustruktuuridele – see on üks maakonnüksuste ülesannetest. Samuti on kompaniide sõjaaja ülesandeks kaitsta maakonnas riikli-kult olulisi objekte.

Eesmärgis on, et aastaks 2010 on maakonnaüksused moo-dustatud ja tegutsemisvalmiduses kõikides maakondades. Maakonnaüksusi on kokku umbes 30 ja need hõlmavad umbes 5000 meest (ca 2,5% sõjaaja territoriaalüksus-test). Vaata lähemalt Soome kaitsejõudude kodulehekülje vastavast alajaotusest (http://www.mil.fi /reservilainen/maakuntajoukot/ukk.dsp). KK!

Kaitseliitlikud mõtted Soome riigikaitsekorraldusesVabatahtlike territoriaalkaitseüksuste moodustamise

esimene etapp Soomes möödus edukalt

1 Soome säilitab ka 2010. aastaks sama kaitsekulutuste suhte sisemaisest kogutoodangust (selline on kõikide erakondade kokkulepe), jätkates vastast heidutava territoriaalkaitsele panustamisega.


ÜHISÕPPUS

Tekst: TAAVI TUISK, leitnant, Kaitseliidu Saaremaa maleva propagandapealikFotod: HEINO REBANE, kapten

Detsembri esimesel nädalavahe-tusel korraldati Saaremaal tä-navune Lääne-Eesti malevate

ühisõppus “Orkaan”, millest võttis osa kokku 400 Kaitseliidu ja erior-ganisatsioonide liiget. “Orkaani” korraldati juba kolmandat aastat. Ühisõppuse idee autor on Lääne-maa maleva pea-lik kapten Arnold Juhans, kes leidis, et selline suur-õppus on vajalik Pärnumaa, Läänemaa ja Saaremaa maleva koostöö süvendamiseks. Õppuse korraldamine käib külakor-da kolme maleva vahel. Kui 2006.

Aastalõpu ühisõppus “Orkaan” korraldati tänavu Saaremaal

aastal korraldasid selle pärnakad ja mullu Läänemaa malev, siis tänavu olid lähinaabrite võõrustajaks saar-lased.

SUHTLEMIS- JA KOOSTEGUTSEMISVÕIMALUS

“Vabatahtlikule kaitseliitlasele an-nab ühisõppus teiste malevatega võimaluse kontakte arendada, ko-gemusi vahetada ja uusi tuttavaid

leida,” tõi tänavuse “Orkaani” üldjuht kapten Toomas Luik välja ühise õp-puse korraldamise plusse. Et malevad kasutavad oma õp-

puste läbiviimiseks valdavalt samu maastikualasid, toob naabrite juu-res käimine vaheldust ja aitab väl-tida rutiini uppumist, lisas Saare-

maa maleva pealikuna teeniv Luik. Suuremate tsiviilkriiside puhul on tõenäoline, et kolm malevat peavad koostööd tegema ning pidev ühise asja ajamine loob kontaktid ja prot-seduurid, et häda korral käiks tege-vus sujuvamalt.

Lisaks naabritevahelise koostöö sü-vendamisele oli tänavuse “Orkaa-ni” eesmärk kontrollida allüksuste valmisolekut kaitseväe suurõppuse “Kevadtorm 2009” eel, kus kavanda-takse kõigi kolme maleva allüksuste osalemist. Tänavune “Orkaan” algas põhiüksustele reede õhtul. Pärnu-maa ja Läänemaa malev tõid Saa-remaale oma lahingukompaniid, võõrustajate poolt võtsid osa võit-lusgrupp ja sisekaitserühm. Õppuse alaks oli Karujärve lähedal paiknev endise Nõukogude raketibaasi ter-ritoorium ja selle lähiümbrus.

Et malevad kasutavad oma õppuste läbiviimiseks valdavalt

samu maastikualasid, toob naab-rite juures käimine vaheldust ja aitab vältida rutiini uppumist.


ÜHISÕPPUS

Õppuse stsenaarium oli tavapärane: üks pool, kuhu kuulusid Saaremaa maleva allüksused ja üks rühm pär-nakaid, kaitses ning teine ründas. Luuretegevus, varit-sused ja üksuste tegevuse logistiline tagamine käisid selle juurde. Detsembriõhtutel läheb vara pimedaks ja seetõttu tuli palju praktiseerida ka öist orienteerumist. Et Nõukogude armee ajast on Karujärvel veel säilinud tihe teede- ja tänavatevõrk ning ümbruskonna metsa-desse rajatud suusarajad, polnud orienteerumine 1:50 000 mõõtkavaga kaardil sugugi lihtne. Kuna õppuste ala polnud suur, viidi kõik operatsioonid läbi jalgsi ja lahingutehnika jäi majutusalade juurde. “Maa on peh-me ja masinate kasutamine oleks metsaalust kahjusta-nud,” märkis Luik.

REAALSUSELÄHEDANE STSENAARIUM

Kui reede hilisõhtul alanud õppus kulges pühapäeva ennelõunani suhteliselt rahulikult ja väheste lahingu-kontaktidega, siis n-ö lõpulahing tähendas juba korra-likku tulevärki miinipildujaimitatsiooniga. “Tahtsime, et õppuse stsenaarium oleks reaalne ja seetõttu ei saa kogu aeg action ja tulevahetused käia,” sõnas Luik. “Seetõttu oli kuulda seisukohti, et vahepeal läks iga-vaks.”

Luik pidas ühisõppuse puhul positiivseks ka seda, et jõude ühendades saab harjutada asju, milleks ühe


ÜHISÕPPUS

maleva jõududest jääb väheks, näiteks õppuse ja sel-le allüksuste juhtimist ning logistilist tagamist. “Hea kogemuse said naiskodukaitsjad, kellel ei ole just tihti võimalust 400 inimese toitlustamist planeerida ja läbi viia,” märkis Luik. Kolme õppust korraldanud põhi-maleva kõrval toetas “Orkaani” läbiviimist ka Sakala malev, kust tuli osa vahekohtunikest. Samuti jälgisid õppust kaks Kaitseliidu peastaabi ohvitseri.

Lääne maleva koosseisus võttis õppusest osa 20 Hiiu-maa kaitseliitlast. “Tegevust oli piisavalt ja probleeme ei tekkinud,” sõnas Hiiumaa kaitseliitlaste instruktor vanemseersant Taimo Juhe. Kui eelmistel “Orkaani-del” on hiidlased olnud kaitsel oleva poole koosseisus, siis seekord oldi ründajate seas. “Seetõttu oli rohkem liikumist ja luuret,” ütles Juhe.

Õppuse kavas oli ka kaitseväe lennuki, kopteri ja Sõ-javäe Langevarjuklubi langevarjurite kasutamine, kuid nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale ilm, mis ei lu-banud lennuvahenditel Saaremaa kohale jõuda.

“Orkaan 2009” korraldatakse Pärnumaal. Luige sõnul on tänavuse õppuse kokkuvõtted alles tegemisel ja seetõttu pole veel selge, kui palju senist kontseptsiooni muudetakse. “Hea on aga see, et “Orkaanist” on saa-nud õppus, mida Lääne-Eesti malevate kaitseliitlased teavad ja ootavad,” sõnas Luik. KK!


HARITUD SÕDUR

Tekst: AARE TAMM, Lääne maleva propagandapealik

Kaitseliidu Lääne malevas 15. novembril alanud iga-aastane sõduri baaskursus püstitas osa-

lejate arvukuselt kohaliku rekordi – poolsada, õieti lausa 51 kursuslast. Sõduri baaskursuse ülem on veebel Reemet Sits.

MUUDKUI TULEVAD. JA ON TUBLID KA

Kursuste algus oli välja öeldud kella 10ks, kuid juba kella 9st hakkas ma-leva staapi saabuma õppureid. Oli nii nooremaid kui ka vanemaid mehi ja sekka naisigi. Noorimad kursusla-sed on Kaitseliidu noorliikmed Jüri Suur ja Hardo Viigipuu Risti malev-konnast. Nemad muidugi vanema-te loal, nagu kord ette näeb. Vanim õppur on Veljo Stüf (63) Haapsalu malevkonnast. Ka viis naist on va-linud kaitseliitlase karmi staatuse ja tahavad meestega ühte jalga astuda. Eesti kaitsejõududes ajateenistuse lõpe-tanute seas oli pääs-teteenistujaid, auto-juhte, meremehi ja parameedikuid, isegi Eesti kaitsejõududes jaoülematena teeninud mehi. Kursuste ülema sõ-nul saab neid kohe ka mõnel välja-õppealal abilistena kasutada.

Laupäeval olid kursuslased staabi ülasaalis õppelaudade taga ja kuu-lasid teoreetilist osa. Pühapäeval tehti üldfüüsilised testid Haapsalu spordihoones. Testid sooritati kait-seväes kasutusel olevate järgi, mis arvestavad soolisi ja vanuselisi eri-susi. Võimalik oli saada kolme ala peale kokku 300 punkti. Aladeks olid kätekõverdamine, seliliasendist istesse tõusmine ja kahe miili (3200 m) jooks.

Lääne maleva pealik kapten Arnold Juhans nentis, et füüsiliste testide sooritamine läks igati hästi. Parima tulemuse meeste arvestuses saa-vutas reamees Arne Alpius (243 p)

Rekordsuur sõduri baaskoolituskursus Lääne malevas

Risti malevkonnast. Naistest osutus parimaks malevlane Johanna Sepp

(243 p). Tugevad tegi-jad olid veel malevla-sed Epp Mitt (238 p), Kersti Lõhmus (225 p) ja Sander Matto (193 p). Esmamulje põh-

jal tunnistas kursuste ülem veebel Reemet Sits, et kõik kursandid on väga tublid ja täis õpiindu.

KAITSELIITLASEKS NAGU RÜÜTLIKS

Kursuse lõpetaja saab vajalikud baasteadmised ja oskused toime-tulekuks Kaitseliidu tegevliikmena. Samas annab väljaõpe sõna otse-ses mõttes ka baasteadmised eda-siseks osalemiseks allüksuste õppustel. See on omamoodi noorsõduriaeg ja -õpe, mis on kor-raldatud kindla õppekava alusel ja kestab 8–10 nä-dalavahetust. Kursuste lõpul tuleb osalejatel ära teha nii teooriatestid kui läbida ka 14-tunnine rännak. Koolitajateks on Lääne maleva kuus palgalist õppejõudu. Nende hulga

ka Lääne malevasse alles hiljuti, 1. novembril väljaõppeülemaks mää-ratud kapten Jüri Bachman.

Suur Kaitseliitu astujate hulk ja kas-vav huvi sõduri baaskoolituse vas-tu räägib Kaitseliidu heast mainest Läänemaal, samas ka kaitseliitlaste tõsisest tegutsemissoovist. Et Kait-seliidu materiaalne ja tehniline baas on piisav, saab iga kaitseliitla-ne kohe välivormi. Pärast koolitust ja vastavaid eksameid kinnitatakse kaitseliitlase valdusse ka relv.

Kapten Arnold Juhans ütles, et kursustele järgneb väga pidulik lõ-putseremoonia. See toimub kas Lääne-Nigula või Haapsalu vaba-

dusmälestusmärgi juures. Lõpetajad annavad vande ja saavad vastava tun-nistuse. Parimaid lõpetajaid autasus-

tatakse hinnaliste kingitustega. Lõ-putseremoonia juurde kuulub ka mõõgaga kaitseliitlaseks löömine. Midagi taolist nagu vanasti rüütliks löömine. Kuid eks kaitseliitlased ole ju meie oma Eesti rüütlid. KK!

Kursuse lõpetaja saab vajalikud baasteadmised

ja oskused toimetulekuks Kaitseliidu tegevliikmena.

Lõputseremoonia juurde kuulub ka mõõgaga kaitseliitlaseks

löömine. Midagi taolist nagu vanasti rüütliks löömine.

Kaitseliidu Lääne maleva sõduri baaskursus püstitas osalejate arvukuselt kohaliku rekordi - 51 kursuslast. Oli nii nooremaid kui ka vanemaid mehi ja sekka naisigi.


HARITUD SÕDUR

Luure kui pusleTekst: RENE TOOMSE, leitnant, Maaväe staap

Luurel ja luurajatel on läbi aegade olnud teatud müstiline oreool. Tõenäoliselt tuleneb see asja-

olust, et oma põhitegevuses näevad nad teisi, jäädes ise nähtamatuks. Ka nende vaprus liikuda kaugel oma jõudude toetusest vaenlase läheduses on meeliköitev ja väärib lugupidamist, kuid äratab samas ka kadedust. Luurevaldkonda ümbrit-seb igal ajastul ja igas riigis teatud salapära – luurajaid peljatakse ja samas imetletakse. Luurevaldkond tervikuna on aga palju suurem ja süsteemsem kui enamik tavainime-si ette kujutab.

PUSLEMÄNGU LUGU

Hästi korraldatud luuresüsteem koosneb puslemeistritest, kes loovad ülemale tervikpildi vaenlase olukor-rast ja plaanidest, korjates infokillu-kesi ning paigutades neid õigetesse

kohtadesse loodavas pildis vaenlase olukorra ja plaanide kohta. Jätkates seda võrdlust, siis kujutagem ette, et teie ja sõbrad tahate tuhandeosalist puslet kokku panna, kuid näidispilt puudub ja teil on enda käes vaid mõni üksik pusletükike. Ülejäänud osad on laiali terves majas, aias ja ka naabrite juures. Samas on aeg piiratud ja et oleks huvitavam, on kümne tuhande muu pusle tükike-sed samuti läbisegi igal pool. Mis teha?

Aja asjalikuks kasu-tamiseks tuleb teha pusletükikeste ko-gumise plaan. Hea plaani saab teha tuginedes hinnan-gule, kus need tükikesed üleüldse tõenäoliselt paikneda võivad, ja selleks on vaja tunda natuke ajalu-gu: kes on selle puslega mänginud ja kus need mängijad on käinud. Olles kogumisplaani teinud, saate saata oma abilised konkreetsemalt otsima, jagades otsitavad alad sektoriteks –

kes läheb lastetuppa, kes aeda män-guplatsile ja tõenäoliselt naabritega kõige paremas suhtes olevad abi-lised nende juurde ringi vaatama. Juhisteks võivad olla kirjeldused, millise suuruse, tooni ja servakuju-tisega tükikesi on vaja leida, lisaks ka see, mis iseloomuga mõni naaber on ja kellel on kuri koer. See, mis te just tegite, oli esialgne analüüs, pla-neerimine, ülesannete püstitus ja

koordineerimine. Varsti hakkavad abilised teile leitud tükikesi tooma ja te annate neile ülesan-deks vaadata juba teistesse tubadesse,

aianurkadesse ja ka nende naabrite juurde, kus veel ei ole käidud.

Samal ajal asetate te koos paari fan-taasiarikka sõbraga juba kogutud killukesi lauale, vaadates kujunevat pilti lähemalt ja kaugemalt, et tü-kikesed saaksid paigutatud ükstei-se suhtes nii, nagu nad tõenäoliselt

Luurevaldkonda ümbritseb igal ajastul ja igas riigis

teatud salapära – luurajaid pel-jatakse ja samas imetletakse.


HARITUD SÕDUR

Paks soomuskate ei suuda alati asendada kerget katuseta maastu-

rit, millest tehtavat visuaalset vaatlust ja ümbruskonna kuulatlemist ei asenda ükski elektrooniline jälgimisseade.

peaksid paiknema. Olgu siinkohal öeldud, et püüdlikud sõbrad toovad ka teiste sarnaste puslepiltide tü-kikesi teie juurde, sest mine sa tea, äkki ikka on just selle pildi omad.

Varsti hakkab siiski selguma, mida pilt üldjoontes kujutab, kuid vaja on leida veel tükikesi. Nüüd aga oskate te oma abilistele juba üsna ilmekalt kirjeldada, mis värvi ja millise serva-kujuga peaksid vajalikud tükikesed olema. Kui te olete ka üles märkinud kohad, kust tulid eelmised sobilikud tükikesed, osakate soovitada, milli-sest piirkonnast võib kõige suure-ma tõenäosusega leida puuduole-vaid pildiosi.

Muu hulgas kü-lastab teid sõbralik ületänavanaa-ber, kes mängib sama mängu oma sõpradega. Ta paneb kokku küll teist puslet, kuid teie juurde on kogu-nenud ka mõned temale vajalikud tükikesed, mis te olete juba ettenä-gelikult paigutanud ka eraldi hun-nikutesse erinevate pusletükikeste suuruste ja teemade kaupa. Naaber saab nende seast vajalikke otsida ja samas kirjeldate talle, milliseid osi on teil endal veel vaja, sest teie tükikesed võivad olla naabrile mit-

tevajalike tükikeste hunnikus. Hea naaber saadab need teile nii ruttu kui võimalik.

Samal ajal käib teilt edu kohta aru pärimas elukaaslane, kelle emale on kavas see pusle sünnipäevaks kinki-da, kuid ei tema ega teie ise ole kin-del, kas pusle on selleks ikka sobilik nii kompaktsuse kui ka pildi enda tõttu. Tänu tublidele ja nutikatele abilistele teete te edusamme, killu-kesi koguneb ja varsti on juba pildi üldkujund üsna selge.

Nüüd tuleb min-na veel põhjali-kumaks ja juba saab abilistele kirjeldada, mil-lised jooned ja kujundid peak-

sid puuduvatel tükikestel olema. Ka oskate juba joonistada kaks või kolm puuduoleva tükikese serva, mis omakorda vähendab võõraste puslede tükikeste kogumist oluli-selt, sest pool tuba on neid juba täis ja liikumine ruumis hakkab keeru-liseks muutuma. Varsti on puudu vaid mõned üksikud osad ja te suu-date juba terve puuduoleva tükikese visandada, mida otsiv abiline saab leituga kohapeal võrrelda, ilma et peaks edasi-tagasi jooksma või igaks

juhuks vale pusle tükikesi sülega teie juurde tassima. Päeva lõpuks saabki pusle kokku.

KEERUKAS JA MUUTLIK PUSLE

Võrdlus pusle kokkupanekuga pole juhuslik. Just samamoodi käib ka luureinfo kogumine. Kuid kui puslega olekski asi nii lihtne, siis luurepildiga on lisaks paar vigurit, mis muudavad ülesande keeruli-semaks. Kõigepealt on pilt mitme-mõõtmeline ja muutub pidevalt, seega osa tükikesi, mis sobisid al-gul, ei sobi enam mõne aja möödu-des. Mõningaid tükikesi ei ole aga võimalik kunagi leida ja need tuleb asendada ise joonistatud osadega. Luure eelis on omakorda see, et luureüksused ei pea tavaliselt iga infokilluga füüsiliselt staapi jooks-ma, vaid saavad edastada oma in-formatsiooni sidevahendi teel. See muudab teabe kogumise kiiremaks. Luure puhul on kommunikatsioon samaväärse tähtsusega kui luura-misoskused, seega võib öelda, et luuraja ilma sidevõimaluseta on suhteliselt mõttetu. Info liikumine vaenlase kohta peab alati olema kiireloomuline.

Luurel on veel üks omapära: kogu-tud andmetest tuletatakse vaenlase tegelik olukord (asukoht, tegevus, suurus, võimekus jms) ja kõige tõe-näolisem ennustus, milliseks see muutub erinevate mõjude (maastik, ilm, oma jõudude tegevused jms) tõttu tulevikus. Kuigi luures kogu-takse statistikat, on selle ainus väär-tus abi vaenlase kohta tulevikupildi loomisel. Lahinguüksuse ülemal ei ole kasu teadmisest, kuidas nägi vaenlane välja eile, vaid ta tahab oma plaani loomise aluseks teada, kuidas näeb vaenlane välja praegu ja homme. Et tulevikku ei saa liht-salt vaadata, koolitatakse selleks luureanalüütikuid, kes paljuski sta-tistika ja ajaloo põhjal oskavad üsna hästi vaenlase olukorda ennustada. Nagu puslemängus, visualiseerides pilti ja saates abilisi juba suunatult puuduvate killukeste järele.

LUUREANDMETE KOGUJATEST

Meil on kavas Kaitse Kodu! veergu-del rääkida pisut neist “abilistest” ehk kogujatest, nagu neid luure-

Kuuemeheline luurepatrull sügaval vaenlase tagalas on raskelt avastatav, kuid samas tõhu-sa tulejõuga, et ennast kontaktist lahti võidelda. Inimest ei ületa maastikuläbimises ükski tehnika ja luurajad valivad huvialasse minekuks sellised marsruudid, kuhu vaenlasel ei tule pähegi oma üksusi saata. Mitme päeva varud võivad muuta varustuse kuni 50 kg raskuseks, enamiku sellest moodustavad raadiojaamade akud.


HARITUD SÕDUR

Käesolevas ja mõnes järgnevas Kait-se Kodu! numbris on plaanis rääkida

pisut neist “abilistest” ehk kogujatest, nagu neid luurekeeles nimetatakse.

keeles nimetatakse. Vaatame eri-nevaid luureüksusi, nende rolli, ülesandeid ja omadusi, aga ka luu-rega lähedalt seotud teisi üksusi, millest luureinfo kogumisest rääki-des ei saa mööda minna. Samas ei keskendu käesolev ega järgnevad artiklid tehnilise luure võimekus-tele; me vaata-me põhiliselt neid üksusi, mis inimkomponen-di abil vaenlase vahetus läheduses teavet koguvad.

Erineva tasandi sõjalistel juhtidel on erinevad vahendid luureinfo ko-gumiseks. Esmapilgul võiks küsida, mis vahet on info kogumisel mõne kilomeetri kaugusel rindejoonest luurega 500 kilomeetri sügavusel vastase tagalas. Luuretegevus on ju mõlemal juhul n-ö silmad-peal-protsess, kus luureüksus teostab varjatult vastase üksuste ja objekti-de vaatlust.

Paraku pole aga kõik nii lihtne. Kuigi üldlevinud põhimõte on sel-line, et luure on pigem varjatud ja püüab vältida vastasega lahingusse sattumist, tuntakse ka põhimõtet, kus luuret teostatakse lahingu kau-du. Sel puhul peavad luureüksused olema varustatud korraliku soo-mustehnika ja võimsa tulejõuga. Sellistes luureüksustes pole näiteks tankid mingi haruldus. Teiselt poolt ei suuda paks soomuskate alati asendada kerget katuseta maastu-rit, millest tehtavat visuaalset vaat-lust ja ümbruskonna kuulatlemist ei asenda ükski elektrooniline jälgi-misseade. Veel edasi: ükski sõiduk ei suuda läbida looduslikke takistu-si, kust suudab läbi minna inimene jalgsi. Samas on jalgsi liikuv luure-patrull sedavõrd aeglane, et täna-päeva manööversõjas ei jõuaks ta kunagi õigeks ajaks kohale.

TÖÖST VAENLASE TAGALAS

Kõik need aspektid on vaid osa veel suuremast probleemistikust. Üheks suurimaks neist on vastase terri-tooriumil ellujäämine. Lähiluure puhul pole vaja ellujäämisele väga keskenduda – kui olukord läheb keeruliseks, tuleb lihtsalt omade juurde välja tulla. Kuid juba 50–100

kilomeetrit võib saada ületamatuks takistuseks, kui üksus pole vastavat ettevalmistust saanud. Vastase ta-galas tuleb olla pikka aega, seal tu-leb liikuda äärmiselt varjatult, kogu laskemoon ja eluks vajalik tagavara peab olema kaasas. Mida pikemad

vahemaad, seda keerulisem on ülesannet täita.

Eriti keeruline on siis, kui luure-

üksus on sedavõrd kaugel, kust tal pole absoluutselt mingisugust oma vägede toetuse saamise võimalust. Sellisteks operatsioonideks kasuta-takse väga spetsiifilisi üksusi, mida treenitakse nädalateks vastase ta-galas vastu pidama. Treeningutel mängitakse läbi ka see, kuidas ük-sus vastase tagalasse jõuab. Lange-varjudessant on vaid üks, lihtne tee, mis pole aga kaugeltki kõige turva-lisem. Palju rohkem on võimalusi eesmärgile jõuda vastase rindest läbi imbudes ja varjatult vastase ta-galas edasi liikudes.

ARTIKLISARJA AVASÕNAKS

Nii ongi luureüksuste ja nende omapärade loetelu väga kirju. Järg-nevates Kaitse Kodu! numbrites räägime lähemalt, milliseid luure-ülesandeid täidavad eriüksused,

mis eripära on kaugluurel (nimeta-takse ka süvaluureks), mis on mo-biilne luure ja kuidas manööverük-sused oma infovajadusi tagavad. Kindlasti tuleb juttu ka Kaitseliidu rakendamisest luurevajadusteks, eriti mis puudutab Kaitseliidu võit-lusgruppe.

Luureüksustest rääkides tulevad põhjalikumalt käsitlusele ka vas-tavate luureüksuste efektiivsust suurendavad vahendid, nagu side, vaatlusseadmed, luurajate isi-kuomadused, väljaõpe ja toetus, mida need üksused vajavad. Seda artiklisarja saab nimetada popu-laarteaduslikuks kirjatööks, mis põhineb pikaajalistel uuringutel ja kogemustel, mille on meie liitlased aegade jooksul omandanud ja laie-male ringile teadmiseks avaldanud. Seetõttu tuleb edaspidiselt palju juttu ja selgitusi ka n-ö luureslän-gis kasutatavate ingliskeelsete ter-minite kohta, nagu reconnaissance, intelligence, surveillance, SOF (Special Operations Forces), long range recce, soft-skin recce, armo-red recce, deep recce jne. Siiski saa-vad need üldiseid kontseptsioonid ka oletuslikult kohandatud meie oludesse, luues nii realistliku pildi, kuidas sellised luureüksused just meie olukorda ja tulevikku võiksid sobituda. KK!

Veekogud on tõhusad vaenlase tagalasse imbumise teed, sest neid ei jälgita tavaliselt suure hoolikusega. Veekogurikaste piirkondade luurajad peavad olema ka meistrid paatide kasuta-mise tehnikates.


FOTOREPORTAAŽ

Eesti jõustruktuurid korraldasid 9. novembril Vil-jandi spordihallis tasuta heategevusliku perepeo “Kõikide laste isadepäev”, mille eesmärk oli pe-reväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine. Teis-te hulgas olid oma organisatsiooni tutvustamas Kaitseliidu Sakala maleva kaitseliitlased, noorkot-kad, kodutütred ja naiskodukaitsjad. Külastajatele pakuti võimalust osaleda erinevatel temaatilistel võistlustel, millest osa eeldasid isa ja lapse ühist pingutust. Perepeol esinesid ansamblid Tanel Padar & The Sun, HU?, Zetod, Tantsutrupp SSG, Eesti Piiri-valve orkester, Eesti kaitseväe orkester, politseior-kester ja Kaitseliidu Tartu maleva orkester Popsid. Päeva juhtis Venno Loosaar. Korraldajad võimalda-sid Lõuna-Eesti lastekodulastele tasuta sõidu üri-tusele ja toitlustuse ning andsid kõigile 150 kohale tulnud lastekodulapsele kingikoti. Ürituse korraldasid Eesti kaitsevägi, siseministee-rium, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Päästeamet, Kaitseliit, Noored Kotkad, Kodutütred ja Naiskodu-kaitse. Fotod: Taive Kuuse

24

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

NO

OR

EMSE

ERSA

NT

(R

ESER

VIS

) M

ERLI

T M

AA

SK

Nai

skod

ukai

tse

Võr

umaa

rin

gkon

na in

stru

ktor

Sünd

inud

12.

okt

oobr

il 19

81,

lõpe

tanu

d Ee

sti

Maa

ülik

ooli

maa

stik

ukai

tse

ja -h

oold

use

baka

laur

euse

na.

Nai

skod

ukai

tses

Võr

umaa

rin

gkon

na t

egev

liige

(al

20

05)

, V

õrum

aa r

ingk

onna

ase

esin

aine

(20

05–

200

8).

Läbi

tud

kait

sevä

e ja

Kai

tsel

iidu

kurs

used

: ja

osko

nna

esi-

nais

e ku

rsus

Kai

tsel

iidu

Koo

lis (

200

6),

inst

rukt

orik

ursu

s K

aits

eliid

u K

oolis

(20

06)

, juh

tim

isku

rsus

I K

aits

eliid

u K

oo-

lis (

200

7), j

uhti

mis

kurs

us II

Kai

tsel

iidu

Koo

lis (

200

8), n

oo-

rem

allo

hvit

seri

kur

sus

Kai

tsel

iidus

(20

08)

, ins

truk

tori

tree

-ne

ri k

ursu

s K

aits

eliid

u K

oolis

(20

08)

, väl

jaõp

pete

hnol

oogi

a ku

rsus

Kai

tsel

iidu

Koo

lis (

200

8).

MA

IRE

LAH

T

Nai

skod

ukai

tse

Vir

u ri

ngko

nna

inst

rukt

or

Sünd

inud

22.

sep

tem

bril

1958

, kes

khar

idus

.

Nai

skod

ukai

tse

Vir

u ri

ngko

nna

tege

vliig

e (a

l 19

99),

Vir

u ri

ngko

nna

asee

sina

ine

(20

05–

200

7),

Vir

u ri

ngko

nna

esi-

nain

e (2

00

7–20

08)

.

Läbi

tud

kait

sevä

e ja

Kai

tsel

iidu

kurs

used

: vä

likok

akur

-su

s Ro

otsi

s (2

00

2), j

aosk

onna

esi

nais

e ku

rsus

Kai

tsel

iidu

Koo

lis (

200

5), j

uhti

mis

kurs

us I

Kai

tsel

iidu

Koo

lis (

200

6),

juht

imis

kurs

us I

I K

aits

eliid

u K

oolis

(20

06)

, juh

tim

isku

rsus

III

Kai

tsel

iidu

Koo

lis (

200

6),

inst

rukt

orik

ursu

s K

aits

eliid

u K

oolis

(20

06)

.

LIPN

IK (

RES

ERV

IS)

MA

RG

US-

TAR

MO

PIH

LAK

AS

Kai

tsel

iidu

Koo

li K

odut

ütar

de ja

Noo

rte

Kot

kast

e ku

rsus

te

kool

itus

spet

sial

ist

Sünd

inud

30

. juu

nil 1

980

, lõp

etan

ud T

artu

Ülik

ooli

Vilj

andi

K

ultu

uria

kade

emia

huv

ijuht

imis

e er

iala

l.

Kai

tsel

iidu

Tart

u m

alev

a te

gevl

iige

(al

1996

), K

aits

eliid

u K

ooli

Kod

utüt

arde

ja

Noo

rte

Kot

kast

e ku

rsus

te k

oolit

us-

spet

sial

ist (

al 0

1.10

.20

08)

.

Läbi

tud

kait

sevä

e ja

Kai

tsel

iidu

kurs

used

: ja

lavä

e er

iala

re

serv

ohvi

tser

ide

kurs

us

Kai

tsev

äe

Võr

u La

hing

ukoo

lis

(20

01)

, Kai

tsel

iidu

Koo

li ju

htim

isku

rsus

I (2

00

1), K

aits

eliid

u K

ooli

inst

rukt

orik

ursu

s (2

00

1), W

inte

r War

efar

e co

urse

(H

ei-

mev

erne

t sk

olen

; 20

02)

, Kai

tsel

iidu

Koo

li õp

etaj

akur

sus

(20

03)

, Kai

tsel

iidu

Koo

li ju

htim

is-

kurs

us II

(20

05)

, Adv

ance

d W

inte

r War

efar

e co

urse

(H

eim

ever

nets

sko

le- o

g ko

mpe

tans

esen

ter;

200

6), K

aits

eliid

u K

ooli

välja

õppe

tehn

oloo

gia

kurs

us (

200

8).

1

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

KA

ITSE

LIID

U K

OO

L20

09.

aas

ta I

pool

aast

a ku

rsus

ekal

ende

rSa

pien

tia a

tque

con

stan

tia v

irtut

e at

que

glad

io p

ro p

atria

!Ta

rkus

e ja

püs

ivus

ega,

vap

ruse

ja m

õõga

ga is

amaa

ees

t!

Teat

mik

u ee

smär

k on

jaga

da te

avet

Kai

tsel

iidu

Koo

lis k

orra

ldat

avat

est k

ursu

stes

t. Li

sate

avet

kõi

gi

kurs

uste

koh

ta s

aab

kurs

uste

kon

takt

isik

utel

t ja

Kai

tsel

iidu

Koo

li ko

dule

helt

. Kur

sust

ele

saab

reg

ist-

reer

uda

vahe

tu ü

lem

a ja

mal

eva

pers

onal

itöö

taja

kau

du.

Kon

takt

:Ta

llinn

a m

nt 2

, 796

01

Alu

, Rap

lam

aa

kool

@ka

itse

liit.e

efa

ks 7

17 9

361

SIS

UK

OR

D

KA

ITSE

LIID

U K

OO

L ...

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

....1

KU

RSU

STE

AJA

KA

VA

.....

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

...2

AM

ETIK

OH

A- J

A O

RG

AN

ISA

TSI

OO

NIS

PET

SIIF

ILIS

ED K

UR

SUSE

D ..

......

......

......

......

......

......

......

......

3M

ENTO

RIT

E BA

ASK

URS

US

(PIL

OO

TK

URS

US)

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

...3

PRO

AK

TIIV

SE M

EED

IASU

HT

LUSE

KU

RSU

S (P

ILO

OT

KU

RSU

S) ...

......

......

......

......

......

......

......

......

......

.4N

AIS

KOD

UK

AIT

SE V

ABA

TAH

TLI

KU

JU

HI A

DM

INIS

TRE

ERIM

ISK

URS

US.

......

......

......

......

......

......

....5

KA

ITSE

LIID

U M

ALE

VKO

NN

APE

ALI

KU

KU

RSU

SE I

MO

OD

UL

(PIL

OO

TK

URS

US)

......

......

......

......

..6IS

IKSU

SLIK

KU

AR

ENG

UT

JA

EES

TV

EDA

MIS

OSK

USI

AR

END

AV

AD

KU

RSU

SED

.....

......

......

......

...7

JUH

TIM

ISK

URS

US

I .....

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

.....

7JU

HT

IMIN

E 1

PRA

KT

IKA

S ....

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

.8JU

HT

IMIN

E 2

PRA

KT

IKA

S ...

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

.9A

VA

LIK

U E

SIN

EMIS

E K

URS

US

I (PR

ESEN

TAT

SIO

ON

) ....

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

...10

KO

OLI

TAM

ISO

SKU

SI J

A V

ÄLJ

AÕ

PPE

JUH

TIM

ISE

OSK

USI

AR

END

AV

AD

KU

RSU

SED

.....

......

...11

INST

RUK

TORI

KU

RSU

S ...

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

11IN

STRU

KTO

RI T

REEN

ERI K

URS

US .

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

12SÕ

JAV

ÄEL

ISE

JUH

TIM

ISE

TASE

MEK

UR

SUSE

D ...

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

.....1

3RE

SERV

VA

NEM

ALL

OH

VIT

SERI

KU

RSU

S K

AIT

SELI

IDU

S (R

ÜH

MA

VA

NEM

) (R

VA

Kkl

(R)

III) .

.....1

3SÕ

JAV

ÄEL

ISE

JUH

TIM

ISE

TÄ

IEN

DK

UR

SUSE

D ..

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

.....

14SÕ

JAPI

DA

MIN

E TA

LVET

ING

IMU

STES

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

....1

4LA

SKEI

NST

RUK

TORI

KU

RSU

SE I

ETA

PP (

ÕPP

ELA

SKM

INE)

.....

......

......

......

......

......

......

......

......

......

....1

5K

AIT

SELI

IDU

KO

OLI

EG

IID

I ALL

KO

RR

ALD

ATA

VA

D K

UR

SUSE

D ...

......

......

......

......

......

......

......

......

..16

NO

ORE

MA

LLO

HV

ITSE

RI K

URS

US

KA

ITSE

LIID

US

(NA

Kkl

VIII

) ...

......

......

......

......

......

......

......

......

....1

6ST

AA

BIA

SSIS

TEN

DI B

AA

SKU

RSU

S (P

ILO

OT

KU

RSU

S) ..

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

....1

7V

ABA

TAH

TLI

KU

NO

ORT

EJU

HI K

URS

US

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

18K

AIT

SELI

IDU

KO

OLI

INST

RU

KT

OR

ID ...

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

......

...20

2

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09

I POO

LAA

STA

KU

RSU

STE A

JAK

AV

A

Nädal

Kuupäev Kursus

JAA

NU

AR

2 9.–11. jaanuar

NA

Kkl A

lutaguse malevas 5. nädalavahetus

4

23.–25. jaanuar RV

AK

kl (R) 6. nädalavahetus4

23.–25. jaanuar

NA

Kkl H

arju malevas 5. nädalavahetus

5 26.–30

. jaanuar Juhtim

iskursus I5

30. jaanuar – 1. veebruar

Sõjapidamine talvetingim

ustes 1. nädalavahetus

VEEB

RU

AR

6 6.–8. veebruar

NA

Kkl A


7 13.–15. veebruar

Sõjapidamine talvetingim

ustes 2. nädalavahetus7

13.–15. veebruar Instruktorikursuse 1. nädalavahetus

7 13.–15. veebruar

NA

Kkl H


8 20

.–22. veebruar RV

AK


27. veebruar – 1. märts

Juhtimine 1 praktikas

9 27. veebruar – 1. m

ärts N

AK

kl Alutaguse m

alevas 7. nädalavahetus

MÄ

RT

S10

6.–8. m

ärts RV

AK


6.–8. m

ärts Instruktorikursuse 2. nädalavahetus

10

6.–8. märts

NA

Kkl H


10

6.–8. märts

Vabatahtliku noortejuhi kursuse 1. nädalavahetus

11 13.–15. m

ärts Staabiassistendi baaskursuse 1. nädalavahetus

12 17.–18. m

ärts M

entorite baaskursus12

20.–22. m

ärts RV

AK


20.–22. m

ärts N

AK

kl Alutaguse m

alevas 8. nädalavahetus13

27.–29. märts

Juhtimine 2 praktikas

APR

ILL14

3.–5. aprill

NA

Kkl A


14

3.–5. aprill N

AK

kl Harju m

alevas 8. nädalavahetus14

3.–5. aprill

Vabatahtliku noortejuhi kursuse 2. nädalavahetus

16 17.–19. aprill

RVA

Kkl (R) 10

. nädalavahetus16

17.–19. aprill Staabiassistendi baaskursuse 2. nädalavahetus

16 17.–19. aprill

Avaliku esinem

ise kursus I (presentatsioon)17

23.–26. aprill N

aiskodukaitse ja Kaitseliidu välikokakursuse 1. nädalavahetus

MA

I18

1.–3. mai

NA

Kkl H


19 4

.–6. mai

Instruktori treeneri kursus20

13.–17. m

ai RV

AK

kl (R) taktikanädal20

15.–17. m

ai A

dministreerim

iskursus NK

K vabatahtlikule juhile

20

15.–17. mai

NA

Kkl A

lutaguse malevas 10

. nädalavahetus20

15.–17. m

ai N

aiskodukaitse ja Kaitseliidu välikokakursuse 2. nädalavahetus

21 18.–24

. mai

NA

Kkl A

lutaguse malevas taktikanädal

21 19.–24

. mai

Laskeinstruktori kursuse I etapp (õppelaskmine)

21 22.–24

. mai

Kaitseliidu m

alevkonnapealiku kursuse I moodul

21–22 22.-31.m

ai N

AK

kl Harju m

alevas 10. nädalavahetus ja taktikanädal

JUU

NI

23 1.–3. juuni

Proaktiivse meediasuhtluse kursus

24

13. juuni RV

AK

kl (R) III kursuse ja NA

Kkl V

III kursuse lõpetamine

23

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09 I PO

OLA

ASTA

EVE T

ÄH

T

Kaitseliidu V

õrumaa m

aleva noorteinstruktor

Sündinud 30. juulil 1965, lõpetanud Tartu Pedagoogilise

Kooli.

Kaitseliidu

Võrum

aa m

aleva noorteinstruktor

(al 20

00

).

Läbitud kaitseväe ja Kaitseliidu kursused: Eesti K

aitse-jõudude ohvitserkonna pedagoogiline-psühholoogiline kursus (20

00

), laagri- ja matkajuhtide kursus (20

00

), K

aitseliidu baasväljaõppekursus

(200

2), m

eeskon-natöö

(200

2), uim

astid (20

02),

formeerim

iskursus (20

02), projektijuhi oskused (20

03), riigikaitse erise-

minar (20

03), erivajadustega laps (20

03), avalikkus-

suhted ja avaliku esinemise ettevalm

istamine (20

04

), enesekehtestam

ine (20

05),

noortelaagri kasvataja

(200

6), noortelaagri juhataja (200

7), instruktorikur-sus noortejuhtidele (20

07), lõhkekehade identifitseerim

ine (200

8), avaliku esinemise kur-

sus (200

8).

MER

LE KO

DU

Kaitseliidu K

ooli inimressursi arendam

ise õppesuuna juhataja

Lõpetanud Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduste m

agistri-na.

Kaitseliidu asutajaliige ning N

õmm

e malevkonna ja

Naiskodukaitse vabatahtlik liige (1990

), Naiskodukaitse

aseesinaine (1997), Kaitseliidu K

ooli instruktor (200

3), K

aitseliidu Kooli inim

ressursi arendamise õppesuuna

juhataja (200

8).

Läbitud kaitseväe ja Kaitseliidu kursused: juhtim

is-kursus I (1999), Eesti kaitsejõudude ohvitserkonna pe-dagoogilis-psühholoogiline kursus (20

00

), instruktori-kursus (20

00

), juhtimiskursus II (20

00

), õppeprotsessi juhtim

ine (200

1), instruktori treeneri kursus Kaitseliidu

Koolis

(200

1), väljaõppetehnoloogia

kursus (20

02),

juhtimiskursuste I ja II koolitajakursus (20

02), treenerikursuse koolitajakursus (20

03), juh-

timiskursus III (20

04

), väljaõppetehnoloogia kursuse koolitajakursus (200

4), juhtim

iskur-suse III koolitajakursus (20

06), inglise keele täiendkoolitus (20

08).

22

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

KA

PTEN

(R

ESER

VIS

) TA

RM

O A

NTO

N

Kai

tsel

iidu

Alu

tagu

se M

alev

a ko

osse

isuv

älin

ein

stru

ktor

Sünd

inud

2. n

ovem

bril

1975

, lõp

etan

ud S

isek

aits

eaka

-de

emia

pää

stet

ööde

tehn

oloo

gia

eria

lal.

Teen

istu

skäi

k: J

õhvi

Üks

ikpä

äste

kom

pani

i ki

irgu

s- j

a ke

emia

kait

se r

ühm

a ül

em (

1998

–20

04

), J

õhvi

Üks

ik-

pääs

teko

mpa

nii

pääs

tetö

öde

ja

välja

õppe

sekt

sioo

ni

ülem

, sta

abiü

lem

a as

etäi

tja

(20

04

–20

05)

.

Kai

tsel

iidus

Alu

tagu

se m

alev

a in

stru

ktor

(20

05–

200

7),

Alu

tagu

se m

alev

a pe

alik

u ko

huse

täit

ja (

200

7–20

08)

, A

luta

guse

mal

eva

inst

rukt

or (

200

8), A

luta

guse

mal

e-va

koo

ssei

suvä

line

inst

rukt

or (

al d

ets

200

8).

Läbi

tud

kait

sevä

e ja

Kai

tsel

iidu

kurs

used

: ellu

jääm

is-

inst

rukt

orit

e vä

ljaõp

e Ee

sti k

aits

eväe

s (1

999)

, ATP

-45

Con

fere

nce

(The

NAT

O S

choo

l; 20

03)

, ke

emia

kait

se-

inst

rukt

ori

täie

ndko

olit

us S

isek

aits

eaka

deem

ia P

ääs-

teko

lledž

i Pää

stek

oolis

(20

04

), in

stru

ktor

ikur

sus

Kai

tsel

iidu

Koo

lis (

200

5), t

reen

erik

ursu

s K

aits

eliid

u K

oolis

(20

06)

, õpp

us “

Balt

ic F

ox”

Leed

us (

200

6), V

irum

aa o

pera

tiiv

teen

istu

ste

koos

töök

ursu

s Ta

pa V

älja

õppe

kesk

uses

(20

08)

, ing

lise

keel

e in

tens

iivku

rsus

Tap

a V

älja

õp-

peke

skus

es (

200

8).

VA

NEM

SEER

SAN

T (

RES

ERV

IS)

AN

DR

ES O

TS

Kai

tsel

iidu

Har

ju m

alev

a in

stru

ktor

-koo

litaj

a

Sünd

inud

27.

nov

embr

il 19

65, o

man

danu

d ke

sker

ihar

i-du

se J

. Gag

arin

i nim

Näi

diss

ovho

oste

hnik

umis

, om

an-

dab

kuts

eped

agoo

gika

eri

ala

Talli

nna

Ülik

oolis

.

Teen

istu

skäi

k: A

jate

enis

tus

Nõu

kogu

de a

rmee

s (1

986–

1988

).

Kai

tsel

iidu

Saar

emaa

mal

eva

vaba

taht

lik r

ühm

aüle

m

(199

1–19

99),

Sa

arem

aa

mal

eva

noor

emin

stru

ktor

(1

999–

200

5),

Har

ju m

alev

a no

orem

inst

rukt

or,

noor

e-m

allo

hvit

seri

de k

ursu

se ü

lem

(20

05–

200

6), H

arju

ma-

leva

inst

rukt

or-k

oolit

aja,

noo

rem

allo

hvit

seri

de k

ursu

se

ülem

(20

08)

.

Läbi

tud

kait

sevä

e ja

Kai

tsel

iidu

kurs

used

: ins

truk

tori

-ku

rsus

(20

00

), s

issi

inst

rukt

ori k

ursu

s (2

00

0),

obj

ekti

-ka

itse

inst

rukt

ori k

ursu

s (2

00

0),

kri

isiju

htim

ise

kurs

us

(20

00

), t

anki

tõrj

eüks

use

takt

ika

kurs

us (

200

2), r

eser

vjal

aväe

rühm

a ül

ema

kurs

us K

aits

e-vä

e Ü

hend

atud

Õpp

easu

tust

es (

200

2), v

älja

õppe

tehn

oloo

gia

kurs

us (

200

3), õ

peta

jaku

rsus

(2

00

3), f

orm

eeri

mis

inst

rukt

ori t

äien

dkoo

litus

(20

04

), la

skei

nstr

ukto

ri k

ursu

s ta

nkit

õrje

gra-

naad

ihei

tjas

t Car

l Gus

tav

(20

04

).

3

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

AM

ETIK

OH

A- J

A O

RG

AN

ISA

TSI

OO

NIS

PET

SIIF

ILIS

ED K

UR

SUSE

DM

ENTO

RIT

E B

AA

SKU

RSU

S (P

ILO

OT

KU

RSU

S)

SIH

TGR

UPP

VA

BATA

HT

LIK

UD

TEE

NIS

TU

JAD

–V

älja

õppe

inst

rukt

orN

aisk

oduk

aits

e in

stru

ktor

Mal

evat

e pe

rson

alit

ööta

jad

Men

tori

ks v

alit

ud is

ik /

men

tori

kand

idaa

tM

ento

rpro

gram

mi k

oord

inaa

tor

TEE

MA

: Men

tori

koo

litus

.

EESM

ÄR

K: K

ursu

se e

esm

ärk

on v

alm

ista

da e

tte

men

tore

id, k

es h

akka

vad

nõus

tam

a va

bata

htlik

ke

juht

e, in

stru

ktor

eid

ja u

usi l

iikm

eid.

SISU N

õust

amis

prot

sess

ja n

õust

aja

põhi

osku

sed

(täh

elep

anuo

skus

ed, m

õjut

amis

osku

sed,

nõu

sta-

mis

suht

e kv

alit

eeti

mõj

utav

ad o

skus

ed).

Nõu

stam

iste

hnik

ad.

Eeti

lised

küs

imus

ed n

õust

amis

el.

EELD

USK

UR

SUSE

D: P

uudu

vad.

KO

HT:

Alu

AEG

Nädal

Algus

Lõpp

1717

. mär

tsil

kell

1018

. mär

tsil

kell

16

KO

NTA

KT

Am

etik

oht N

imi

Nim

iTe

lefo

nM

eilia

adre

ss

Noo

rte

Kot

kast

e ja

K

odut

ütar

de k

ursu

ste

kool

itus

spet

sial

ist

Mar

gus-

Tarm

o Pi

hlak

as71

7 93

71, 5

615

3166

mar

gus-

tarm

o.pi

hlak

as@

kait

selii

t.ee

4

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09

I POO

LAA

STA

PRO

AK

TIIV

SE MEED

IASU

HT

LUSE K

UR

SUS (PILO

OT

KU

RSU

S)

SIHT

GR

UPP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

- K

aitseliidu ja Kaitseliidu peastaabi juhtkond

Peastaabi osakonnaülemEriorganisatsiooni juhtM

alevapealikM

aleva staabiülem

TEEM

A: Proaktiivne m

eediaga suhtlemine.

EESMÄ

RK

: Kursuse lõpetanutel on teadm

ised ja oskused suhtlemiseks m

eediaga olukorras, kus kontakti initsiaator on K

aitseliit ja kontakti iseloom on üldjuhul m

õlemapoolselt positiivne.

SISURaamid m

eediaga suhtlemisel (K

aitseliidu meediasuhtluse kord ja seadusandlus).

Ajakirjanduslik kirjatehnika (praktiline m

eediaplaani koostamine, praktilised oskused erineva-

tes ajakirjanduslikes žanrides, intervjuu andmise tehnikad jm

s).M

eedia ohjamine (kontakti loom

ine, hoidmine, suhete edendam

ine).

EELDU

SKU

RSU

SED: Puuduvad.

KO

HT: A

lu

AEG

Nädal

Algus

Lõpp

231. juunil kell 10

3. juunil kell 16

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Naiskodukaitse kursuste

koolitusspetsialistN

ele Sarrapik717 9376, 5664

5581nele.sarrapik@

kaitseliit.ee

21

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09 I PO

OLA

ASTA

VA

NEM

SEERSA

NT

RA

INER

RIST

IMET

S

Kaitseliidu K

ooli sõjaväelise juhtimise õppesuuna

nooreminstruktor

Sündinud 20. veebruaril 1976, kesk-eriharidus (politsei

vanemam

etnik).

Kaitseliidus Pärnum

aa maleva tegevliige (al 1998),

Pärnumaa m

aleva korrapidaja (200

1–200

8), Pärnumaa

maleva m

ajanduspealiku kt (200

6–200

8), Kaitseliidu

Kooli sõjaväelise juhtim

ise õppesuuna nooreminstruk-

tor (al 01.0

5.200

8).

Läbitud kaitseväe ja Kaitseliidu kursused: K

aitseliidu baasväljaõppekursus (20

00

), Pärnu Üksik-jalaväepa-

taljoni nooremallohvitseride kursus (tankitõrje; 20

01),

ellujäämisinstruktori

kursus (suvine,

talvine; 20

02),

instruktorikursus Kaitseliidu K

oolis (200

2), ellujäämis-

instruktori kursus “Ellujäämine asulas” (20

03), laske-

instruktori kursus (200

4), instruktori treeneri kursus

Kaitseliidu K

oolis (200

6), reservvanemallohvitseri kursus K

aitseliidus (200

6–200

7), juhti-m

iskursus I Kaitseliidu K

oolis (200

7), juhtimiskursus II K

aitseliidu Koolis (20

07), lõhkem

a-terjalide käitlem

ise alane väljaõpe (200

7).

NELE SA

RR

APIK

Kaitseliidu K

ooli Naiskodukaitse kursuste

koolitusspetsialist

Sündinud 17. veebruaril 1981, lõpetanud Tartu Ülikooli

loodusgeograafia ja maastikuökoloogia bakalaureuse-

na.

Naiskodukaitse Tartu ringkonna tegevliige (al 20

01),

Tartu jaoskonna aseesinaine (200

3–200

4), Tartu jaos-

konna esinaine (200

4–20

05), Tartu ringkonna esinaine

(200

5–200

8), Kaitseliidu K

ooli koosseisuväline inst-ruktor (20

05–20

07), K

aitseliidu Kooli N

aiskodukaitse kursuste koolitusspetsialist (al 0

1.01.20

08).

Läbitud kaitseväe ja Kaitseliidu kursused:

Naisko-

dukaitse baasväljaõppekursus

(200

0),

Kaitseliidu

baasõppekursus (20

01),

formeerim

iskursus (20

02),

jaoskonna esinaise kursus Kaitseliidu K

oolis (200

3), juhtim

iskursus I Kaitseliidu K

oolis (200

3), jaoskonna esinaise kursuse täiendkoolitus Kaitse-

liidu Koolis (20

03), juhtim

iskursus II Kaitseliidu K

oolis (200

3), ellujäämiseinstruktori kursus

Rootsis (200

4), juhtim

iskursuse I koolitajakursus Kaitseliidu K

oolis (200

5), juhtimiskursu-

se II koolitajakursus Kaitseliidu K

oolis (200

5), instruktorikursus Kaitseliidu K

oolis (200

6), instruktori treeneri kursus K

aitseliidu Koolis (20

08), väljaõppetehnoloogia kursus K

aitselii-du K

oolis (200

8).

20

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

KU

RSU

STE

ÜLE

MA

D

NO

OR

EMLE

ITN

AN

T D

EIV

BO

GEN

S

Kai

tsel

iidu

Koo

li sõ

javä

elis

e ju

htim

ise

õppe

suun

ain

stru

ktor

Sünd

inud

4. a

prill

il 19

64, l

õpet

anud

Tal

linna

Ülik

ooli

ha-

ridu

stea

dust

e ba

kala

ureu

sena

.

Kai

tsel

iidus

vab

atah

tlik

üks

ikrü

hma

peal

ik (

al 1

990

),

tege

vtee

nist

uses

Alu

tagu

se m

alev

a N

arva

mal

evko

nna

peal

ik (

al 1

995)

, Nar

va m

alev

konn

a vä

ljaõp

pein

stru

ktor

(1

998)

, ins

truk

tor-

allo

hvit

ser

(20

01)

, noo

rem

inst

rukt

or

(20

03)

, no

orem

allo

hvit

seri

de k

ursu

ste

ülem

(20

04

–20

08)

, Kai

tsel

iidu

Koo

li sõ

javä

elis

e ju

htim

ise

õppe

suu-

na in

stru

ktor

(20

08)

.

Läbi

tud

kait

sevä

e ja

Kai

tsel

iidu

kurs

used

: ta

ktik

aõp-

peku

rsus

Kup

erja

novi

Üks

ik-j

alav

äepa

taljo

nis

(199

6),

baas

kool

itus

USA

Rah

vusk

aard

is (

1996

), s

issi

õppe

kur-

sus

Kai

tsel

iidus

(19

96),

juht

imis

kurs

us T

aani

Kod

ukai

t-se

Aka

deem

ias

(199

7),

inst

rukt

orik

ursu

s Ta

ani

Kod

u-ka

itse

Aka

deem

ias

(199

7), v

anem

allo

hvit

seri

kur

sus

Kai

tsev

äe V

õru

Lahi

nguk

oolis

(19

98),

ju

htim

isko

olit

us R

oyal

Wel

sh R

egim

ent’i

s (2

00

0),

kom

pani

iüle

ma

ja v

ahek

ohtu

niku

kur

sus

Kai

tsel

iidus

(20

00

), rü

hmap

ealik

u ba

asku

rsus

Kai

tsel

iidus

(20

03–

200

4),

riig

ikai

tseõ

peta

ja

kurs

us T

allin

na Ü

likoo

lis ja

Kup

erja

novi

Üks

ik-j

alav

äepa

taljo

nis

(20

07)

.

NO

OR

EMLE

ITN

AN

T (

RES

ERV

IS)

AIV

AR

PIL

V

Kai

tsel

iidu

Koo

li õp

peka

va a

rend

use

spet

sial

ist

Sünd

inud

14

. jaa

nuar

il 19

78, k

eskh

arid

us.

Kai

tsel

iidus

teg

evlii

ge (

al 2

00

0),

jal

aväe

rühm

a pe

alik

(2

00

0),

noo

rter

ühm

a pe

alik

(20

01)

, Ju

unio

rkom

pani

i pe

alik

(20

01)

, m

alev

konn

apea

liku

abi

(20

04

), m

alev

-ko

nnap

ealik

(tä

htaj

alis

elt;

200

5),

mal

evko

nnap

ealik

u ab

i (20

06)

.

Läbi

tud

kait

sevä

e ja

Kai

tsel

iidu

kurs

used

: K

aits

eväe

V

õru

Lahi

nguk

ool (

1996

), k

aadr

isõd

uri k

ursu

s (M

ilita

ry

Trai

ning

Cou

rse)

Rah

uope

rats

ioon

ide

Kes

kuse

s (2

00

0–

200

1),

rese

rvja

lavä

erüh

ma

ülem

a ku

rsus

K

aits

eväe

Ü

hend

atud

Õpp

easu

tust

es (

200

2),

rese

rvoh

vits

erid

e tä

iend

kurs

us (

pata

ljoni

sta

abit

öö p

rots

eduu

rid)

Kai

t-se

väe

Võr

u La

hing

ukoo

lis (

200

5),

rese

rvoh

vits

erid

e tä

iend

kurs

us (

kom

pani

i juh

tim

ine)

Kai

tsev

äe V

õru

La-

hing

ukoo

lis (

200

6), a

valik

u es

inem

ise

kurs

us K

aits

eliid

u K

oolis

(20

08)

, väl

jaõp

pete

hnol

oo-

gia

kurs

us K

aits

eliid

u K

oolis

(20

08)

.

5

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

AD

MIN

IST

REE

RIM

ISK

UR

SUS

NA

ISK

OD

UK

AIT

SE V

AB

ATA

HT

LIK

ULE

JU

HIL

E

SIH

TGR

UPP

VA

BATA

HT

LIK

UD

TEE

NIS

TU

JAD

Nai

skod

ukai

tse

ring

konn

a es

inai

ne, a

sees

inai

ne, j

uhat

use

liige

Nai

skod

ukai

tse

jaos

konn

a es

inai

ne, a

sees

inai

ne, j

uhat

use

liige

Nai

skod

ukai

tse

eria

lagr

upi j

uht

Nai

skod

ukai

tse

kesk

- ja

ring

konn

a re

visj

onik

omis

joni

liig

e

Nai

skod

ukai

tse

inst

rukt

or

TEE

MA

: Adm

inis

tree

rim

ine.

EESM

ÄR

K: K

ursu

se lõ

peta

nute

l on

tead

mis

ed, o

skus

ed ja

hoi

akud

om

a ük

suse

teg

evus

e nõ

uete

-ko

hase

ks ja

ots

tarb

ekak

s ad

min

istr

eeri

mis

eks.

SISU A

sjaa

jam

isko

rd.

Dok

umen

tide

vor

mis

tam

ine.

Liik

mes

konn

aga

seot

ud p

rots

eduu

rid.

Ergu

tuse

d ja

esi

ldis

ed.

Aru

andl

us.

Koo

sole

kud.

Töö

plaa

n.Ü

ritu

se p

lane

erim

ine.

EELD

USK

UR

SUSE

D: N

aisk

oduk

aits

e BV

Õ I

moo

dul.

MÄ

RK

USE

DK

ursu

s ko

osne

b ka

ugõp

pest

ja s

tats

iona

arõp

pest

.K

ursu

sele

eel

neb

kaug

õppe

vorm

is k

odut

öö.

KO

HT:

Alu

AEG

Näd

alAlgus

Lõpp

2015

. mai

l kel

l 17

17. m

ail k

ell 1

4

KO

NTA

KT

Am

etik

oht

Nim

iTe

lefo

nM

eilia

adre

ss

Nai

skod

ukai

tse

kurs

uste

ko

olit

ussp

etsi

alis

tN

ele

Sarr

apik

717

9376

, 566

4 5

581

nele

.sar

rapi

k@ka

itse

liit.e

e

6

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09

I POO

LAA

STA

KA

ITSELIID

U M

ALEV

KO

NN

APEA

LIKU

KU

RSU

SE I MO

OD

UL (PILO

OT

KU

RSU

S)

SIHT

GR

UPP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

Malevkonnapealik

Üksikkom

panii pealikÜ

ksuste erialapealikud vastavas valdkonnas

–

TEEM

A: M

alevkonna/üksikkompanii juhtim

ine.

EESMÄ

RK

: Kursuse eesm

ärk on viia Kaitseliidus m

alevkondade juhtimine ühtsetele alustele, läh-

tudes rahu-, kriisi- ja sõjaaja ülesannetest, mis tagaks kogu organisatsioonis sarnased hoiakud, aru-

saamad ja kom

petentsid.

SISUOrganisatsiooniõpe.

Asjaajam

isõpe.

EELDU

SKU

RSU

SED: Puuduvad.

MÄ

RK

USED

Kursus koosneb kaugõppest ja kolm

est statsionaarõppemoodulist.

Igale statsionaarõppemoodulile eelneb kaugõppevorm

is kodutöö.

KO

HT: A

lu

AEG

Nädal

Algus

Lõpp

2122. m

ail kell 1824

. mail kell 15

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Õppekava arenduse

spetsialistA

ivar Pilv5349 5363

[email protected]

19

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09 I PO

OLA

ASTA

NA

ISKO

DU

KA

ITSE JA

KA

ITSELIID

U V

ÄLIK

OK

AK

UR

SUS

SIHT

GR

UPP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

Naiskodukaitse toitlustusgrupi liige

Kaitseliidu väliköögi m

eeskonna liige–

TEEM

A: Toitlustam

ine välitingimustes.

EESMÄ

RK

: Kursuse lõpetanutel on teadm

ised, oskused ja hoiakud tegutsemiseks välikokana.

SISUTaotluse koostamine.

Toiduainete transpordi korraldamine.

Toitlustusjääkide käitlemine.

Väliöögi form

eerimine, deform

eerimine ja ekspluateerim

ine.T

öö korraldamine väliköögis.

Toitlustamine.

Tervishoid.Toitlustam

ise eritingimused lahinguolukorras.

EELDU

SKU

RSU

SED: N

aiskodukaitsjatel NK

K BV

Õ.

MÄ

RK

USED

: Kursus koosneb kahest statsionaarõppenädalavahetusest ja õppepraktikast.

KO

HT: Jõhvi

AEG

Nädal

Algus

LõppÜ

ritus

1723. aprillil kell 19.30

26. aprillil kell 16N

aiskodukaitse ja Kaitseliidu

välikokakursuse 1. nädalavahetus

2015. m

ail kell 19.3017.m

ail kell 16N

aiskodukaitse ja Kaitseliidu

välikokakursuse 2. nädalavahetus

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Naiskodukaitse instruktor

Maire Laht

557 7413m

[email protected]

18

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

VA

BA

TAH

TLI

KU

NO

OR

TEJ

UH

I KU

RSU

S

SIH

TGR

UPP

VA

BATA

HT

LIK

UD

TEE

NIS

TU

JAD

Kod

utüt

arde

rüh

mav

anem

Noo

rte

Kot

kast

e rü

hmap

ealik

–

TEE

MA

: Kai

tsel

iidu

vaba

taht

liku

noor

teju

hi k

oolit

us.

EESM

ÄR

KK

ursu

se p

õhie

esm

ärk

on K

aits

eliid

u va

bata

htlik

u no

orte

juhi

tead

mis

te, o

skus

te ja

hoi

akut

e vi

i-m

ine

tase

men

i, m

is v

õim

alda

ks ta

l ise

seis

valt

läbi

viia

koo

ndus

i ja

välil

aagr

eid.

Kur

suse

osa

eesm

ärk

on a

nda

vaba

taht

likul

e no

orte

juhi

le t

eadm

ised

noo

rsoo

töö

ja la

stek

aits

e se

adus

andl

uses

t ni

ng K

aits

eliid

u no

orte

orga

nisa

tsio

onid

es a

ruan

dlus

ele

esit

atav

ates

t põ

hi-

nõue

test

.

SISU N

oors

ootö

ö ja

last

ekai

tse.

Rühm

a tö

öpla

ani k

oost

amin

e.N

oort

e K

otka

ste

ja K

odut

ütar

de p

õhik

irja

d.T

ööko

ondu

s ja

pid

ulik

koo

ndus

.V

älila

agri

ett

eval

mis

tam

ine

ja lä

bivi

imin

e.

EELD

USK

UR

SUSE

D: P

uudu

vad.

MÄ

RK

USE

DK

ursu

s ko

osne

b ka

hest

sta

tsio

naar

õppe

näda

lava

hetu

sest

ja õ

ppep

rakt

ikas

t.Õ

ppep

rakt

ika

soor

itat

akse

kod

umal

evas

ja p

rakt

ika

raam

es t

uleb

läbi

viia

üks

koo

ndus

ja k

or-

rald

ada

üks

välil

aage

r.

KO

HT:

Lõu

na-E

esti

AEG

Näd

alA

lgus

Lõpp

Ürit

us

106.

mär

ts8.

mär

tsV

abat

ahtl

iku

noor

teju

hi k

ursu

se 1

. näd

alav

ahet

us

143.

apr

ill5.

apr

illV

abat

ahtl

iku

noor

teju

hi k

ursu

se 2

. näd

alav

ahet

us

KO

NTA

KT

Am

etik

oht

Nim

iTe

lefo

nM

eilia

adre

ss

Noo

rtei

nstr

ukto

rEv

e T

äht

782

8284

eve.

taht

@ka

itse

liit.e

e

7

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

ISIK

SUSL

IKK

U A

REN

GU

T J

A E

EST

VED

AM

ISO

SKU

SI A

REN

DA

VA

D

KU

RSU

SED

JUH

TIM

ISK

UR

SUS

I

SIH

TGR

UPP

VA

BATA

HT

LIK

UD

TEE

NIS

TU

JAD

Mal

evko

nnap

ealik

Üks

ikko

mpa

nii p

ealik

Rühm

apea

likN

aisk

oduk

aits

e ri

ngko

nna

esin

aine

, ase

esin

aine

Nai

skod

ukai

tse

jaos

konn

a es

inai

ne

Peas

taab

i osa

konn

aüle

mPe

asta

abi j

aosk

onna

ülem

Mal

evap

ealik

Staa

biül

emV

älja

õppe

inst

rukt

orN

aisk

oduk

aits

e in

stru

ktor

Noo

rtei

nstr

ukto

rPe

rson

alit

ööta

ja

Refe

rent

TEE

MA

: Sot

siaa

lset

e ja

kom

mun

ikat

iivse

te o

skus

te a

rend

amin

e.

EESM

ÄR

K: T

utvu

stad

a os

alej

atel

e ko

ostö

ös te

kkiv

ate

inim

suhe

te tä

hend

ust n

ing

võim

alda

da is

ik-

like

elam

uste

ja k

ogem

uste

kau

du m

õist

a su

htle

mis

osku

ste

täht

sust

juht

imis

el.

SISU En

imle

vinu

d ko

mm

unik

atsi

ooni

prob

leem

id j

a ne

nde

põhj

used

. Ef

ekti

ivse

kom

mun

ikat

sioo

ni

eeld

used

.In

divi

duaa

lsed

toim

imis

ting

imus

ed ja

nen

de tä

htsu

s so

biva

te tö

ötin

gim

uste

loom

isel

.Ti

ngim

used

, mis

mõj

utav

ad m

otiv

atsi

ooni

ja te

isi s

otsi

aalp

sühh

oloo

gilis

i suh

teid

gru

pis.

Oot

used

juhi

rolli

le ja

nen

de tä

hend

us k

oost

ööle

org

anis

atsi

ooni

s. V

aate

d in

imol

emus

ele

ja ju

hi

suht

umis

est t

ulen

evad

käi

tum

ism

allid

org

anis

atsi

ooni

s.Ju

htim

isst

iilid

.Ju

htim

isal

ased

eel

duse

d gr

upi r

essu

rssi

de o

ptim

aals

eks

rake

ndam

isek

s.

EELD

USK

UR

SUSE

D: P

uudu

vad.

KO

HT:

Alu

AEG

Näd

alAlgus

Lõpp

526

. jaa

nuar

il ke

ll 18

30. j

aanu

aril

kell

16

KO

NTA

KT

Am

etik

oht

Nim

iTe

lefo

nM

eilia

adre

ss

Inim

ress

ursi

are

ndam

ise

õppe

suun

a ju

hata

jaM

erle

Kod

u50

5 67

66m

erle

.kod

u@ka

itse

liit.e

e

8

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09

I POO

LAA

STA

JUH

TIM

INE 1 PR

AK

TIK

AS

SIHT

GR

UPP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

Rühmapealik

Rühmapealiku abi

JaopealikN

aiskodukaitse ringkonna esinaine, aseesinaine, juhatuse liigeN

aiskodukaitse jaoskonna esinaine, aseesinaine, juhatuse liigeN

aiskodukaitse erialagrupi juht

–

TEEM

A: Ü

lesandepõhine juhtimine.

EESMÄ

RK

: Kursus annab teadm

isi, oskusi ja hoiakud, mis võim

aldavad ülesannete täitmisel pare-

mini kasutada grupi ressursse ja juhtim

isfunktsioone.

SISUIseseisev otsuste vastuvõtmine eesm

ärgi täitmiseks.

Juhtimisfunktsioonide kasutam

ine.T

öö- ja toimim

istingimused.

Otstarbekohane kom

munikatsioon.

Grupi ressursside kasutam

ine.G

rupi normide m

ääratlemine.

Kontroll arendusvahendina.

Allohvitseri juhiroll allüksuses.

Väärtuslik tagasiside ja eneserefleksioon.

EELDU

SKU

RSU

SED: Puuduvad.

KO

HT: A

lu

AEG

Nädal

Algus

Lõpp

927. veebruaril kell 17

1. märtsil kell 14

.30

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Inimressursi arendam


Merle K

odu50

5 6766m

[email protected]

17

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09 I PO

OLA

ASTA

STAA

BIA

SSISTEN

DI B

AA

SKU

RSU

S (PILOO

TK

UR

SUS)

SIHTG

RU

PP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

Staabiassistendi kohale määratud või planeeri-

tud naiskodukaitsja või kaitseliitlane–

TEEM

A: Staabiassistendi väljaõpe.

EESMÄ

RK

: Kursuse läbinu on suuteline täitm

a staabiassistendi ülesandeid muutuvates oludes

sõja- ja rahuaja üksuste ning allüksuste staapide erinevates sektsioonides.

SISURiigikaitse struktuur ja juhtimine.

Staabi olemus ja funktsioonid.

Lahingudokumentatsioon.

Töö topograafilise kaardiga.

Sideõpe.

EELDU

SKU

RSU

SEDN

aiskodukaitsjal BVÕ

.K

aitseliitlasel SBKkl.

MÄ

RK

USED

Kursus koosneb kahest statsionaarõppenädalavahetusest.

Kursuse statsionaarosale eelneb kaugõppevorm

is kodutöö.

KO

HT: Lõuna-Eesti

AEG

Nädal

Algus

LõppÜ

ritus

1113. m

ärts 15. m

ärtsStaabiassistendi baaskursuse 1. nädalavahetus

1617. aprill

19. aprillStaabiassistendi baaskursuse 2. nädalavahetus

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Naiskodukaitse instruktor

Merlit M

aask782 8289, 528 4

474m

erlit.maask@

kaitseliit.ee

16

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI E

GII

DI A

LL K

OR

RA

LDA

TAV

AD

KU

RSU

SED

NO

OR

EMA

LLO

HV

ITSE

RI K

UR

SUS

KA

ITSE

LIID

US

(NA

Kkl

VII

I)

SIH

TGR

UPP

VA

BATA

HT

LIK

UD

TEE

NIS

TU

JAD

Jaop

ealik

–

TEE

MA

: Noo

rem

allo

hvit

seri

väl

jaõp

e.

EESM

ÄR

K: K

ursu

se e

esm

ärk

on a

nda

tead

mis

ed, o

skus

ed ja

hoi

akud

, mis

vas

tava

d ja

lavä

ejao

üle

-m

a, ra

huaj

a st

rukt

uuri

s ja

opea

liku

amet

ikoh

a nõ

uete

le.

SISU Ta

ktik

a al

used

.A

dmin

istr

eeri

mis

õpe.

Ja

o la

hing

tege

vuse

juht

imis

e õp

e.K

ursu

se ra

ames

läbi

taks

e ju

htim

ine

1 pr

akti

kas

ja in

stru

ktor

ikur

sus.

EELD

USK

UR

SUSE

D: S

BKkl

või

SBK

.

MÄ

RK

USE

D: K

ursu

s ko

osne

b kü

mne

st s

tats

iona

arõp

penä

dala

vahe

tuse

st ja

takt

ikan

ädal

ast.

KO

HT:

Jõh

vi, T

allin

n, A

lu

AEG

Näd

alA

lgus

Lõpp

Kurs

us

29.

jaan

uar

11. j

aanu

arN

AK

kl A

luta

guse

mal

evas

5. n

ädal

avah

etus

423

. jaa

nuar

25. j

aanu

arN

AK

kl H

arju

mal

evas

5. n

ädal

avah

etus

66.

vee

brua

r8.

vee

brua

rN

AK

kl A

luta

guse

mal

evas

6. n

ädal

avah

etus

713

. vee

brua

r15

. vee

brua

rN

AK

kl H

arju

mal

evas

6. n

ädal

avah

etus

927

. vee

brua

r1.

mär

tsN

AK

kl A

luta

guse

mal

evas

7. n

ädal

avah

etus

106.

mär

ts8.

mär

tsN

AK

kl H

arju

mal

evas

7. n

ädal

avah

etus

1220

. mär

ts22

. mär

tsN

AK

kl A

luta

guse

mal

evas

8. n

ädal

avah

etus

143.

apr

ill5.

apr

illN

AK

kl A

luta

guse

mal

evas

9. n

ädal

avah

etus

143.

apr

ill5.

apr

illN

AK

kl H

arju

mal

evas

8. n

ädal

avah

etus

181.

mai

3. m

aiN

AK

kl H

arju

mal

evas

9. n

ädal

avah

etus

2015

. mai

17.m

aiN

AK

kl A

luta

guse

mal

evas

10

. näd

alav

ahet

us

2118

. mai

24.m

aiN

AK

kl A

luta

guse

mal

evas

takt

ikan

ädal

21–2

222

. mai

31.m

aiN

AK

kl H

arju

mal

evas

10

. näd

alav

ahet

us ja

takt

ikan

ädal

KO

NTA

KT

Tege

vusv

aldk

ond

Nim

iTe

lefo

nM

eilia

adre

ss

NA

Kkl

Alu

tagu

se m

alev

asTa

rmo

Ant

on33

6 4

285,

525

54

37ta

rmo.

anto

n@ka

itse

liit.e

e

NA

Kkl

Har

ju m

alev

asA

ndre

s O

ts65

0 3

246,

534

84

32an

dres

.ots

@m

il.ee

9

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

JUH

TIM

INE

2 PR

AK

TIK

AS

SIH

TG

RU

PP

VA

BATA

HT

LIK

UD

TEE

NIS

TU

JAD

Mal

evko

nnap

ealik

Ü

ksik

kom

pani

i pea

lik

Rühm

apea

likN

aisk

oduk

aits

e ri

ngko

nna

esin

aine

, ase

esin

aine

, juh

atus

e lii

geN

aisk

oduk

aits

e ja

osko

nna

esin

aine

, ase

esin

aine

, juh

atus

e lii

geN

aisk

oduk

aits

e er

iala

grup

i juh

t

–

TEE

MA

: Ees

tved

amis

osku

ste

aren

dam

ine.

EESM

ÄR

K: A

nda

juur

de te

adm

isi j

a pr

akti

lisi o

skus

i ini

mre

ssur

si s

uuna

mis

eks

ja ju

htim

isek

s ni

ng

suht

lem

isvi

isid

e la

iend

amis

eks

erin

evus

te p

õhim

õtte

l.

SISU K

ooso

leku

juht

imis

e el

emen

did.

Prob

leem

ide

lahe

ndam

ine

ja k

äsit

lem

ine.

Kon

flikt

ide

lahe

ndam

ine.

Are

nguv

estl

use

läbi

viim

ine.

Mee

skon

nana

toim

imin

e.

EELD

USK

UR

SUSE

D: J

uhti

min

e 1

prak

tika

s.

KO

HT:

Alu

AEG

Näd

alAlgus

Lõpp

1327

. mär

tsil

kell

1929

. mär

tsil

kell

14.3

0

KO

NTA

KT

Am

etik

oht

Nim

iTe

lefo

nM

eilia

adre

ss

Inim

ress

ursi

are

ndam

ise

õppe

suun

a ju

hata

jaM

erle

Kod

u50

5 67

66m

erle

.kod

u@ka

itse

liit.e

e

10

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09

I POO

LAA

STA

AV

ALIK

U ESIN

EMISE K

UR

SUS I (PR

ESENTA

TSIO

ON

)

SIHT

GR

UPP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

Malevkonnapealik

Üksikkom

panii pealikPropagandapealikN

aiskodukaitse ringkonna esinaine, aseesinaineN

aiskodukaitse jaoskonna esinaine, aseesinaineN

aiskodukaitse erialagrupi juhtN

oorte Kotkaste rühm

apealikK

odutütarde rühmavanem

–

TEEM

A: A

valik esinemine.

EESMÄ

RK

: Kursuse eesm

ärk on anda teadmisi ja oskusi esitluse kavandam

iseks ja esitamiseks

ning oma organisatsiooni esindam

iseks.

SISU

Ettekande eesmärgi m

ääratlemine ja ajakava koostam

ine.Ettekande kirjutam

ine lähtuvalt kõne eesmärgist ja kuulajaskonnast.

Esitlusmeetodi valim

ine.Ruum

ielementide otstarbekas paigutam

ine.Tehniliste abivahendite kasutuskorda seadm

ine.O

ma isiku kasutam

ine esinemise m

õju suurendamiseks (kehahoid, žestid, m

iimika, silm

side kuulajaskonnaga, häälekasutus, välim

use korrastamine).

EELDU

SKU

RSU

SED: Puuduvad.

MÄ

RK

USED

K

ursus koosneb kaugõppest ja statsionaarõppest. K

ursuse statsionaarosale eelneb kaugõppevormis kodutöö.

KO

HT: A

lu

AEG

Nädal

Algus

Lõpp

1617. aprillil kell 18

19. aprillil kell 15

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Naiskodukaitse kursuste

koolitusspetsialistN

ele Sarrapik717 9376, 5664

5581nele.sarrapik@

kaitseliit.ee

15

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09 I PO

OLA

ASTA

LASK

EINST

RU

KT

OR

I KU

RSU

SE I ETAPP (Õ

PPELASK

MIN

E)

SIHTG

RU

PP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

Kom

paniipealik Rühm

apealikRühm

avanemJaopealik

Väljaõppeinstruktor

Relvur

TEEM

A: Õ

ppelaskmiste läbiviim

ine.

EESMÄ

RK

: Väljaõpe annab teadm

ised, oskused ja hoiakud viia läbi jaosuuruse üksuse õppelask-m

isi ühest relvaliigist (kuni 20 m

m käsitulirelvad) ning olla tulepositsiooni kontrollijaks jaosuuruse

üksuse lahinglaskmiste läbiviim

isel (kuni 20 m

m käsitulirelvadest).

SISUÕppelaskm

iste planeerimine.

Ohutushoid õppelaskm

iste planeerimisel ja läbiviim

isel.Laskeasjandus, laskeväljaõpe ja üldine ohutustehnika relvade käsitsem

isel.

EELDU

SKU

RSU

SEDSooritatud ohutustehnika eksam

kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe üldiste ohutuseeskirjade

laskeväljaõpet käsitletavate lisade põhjal vähemalt hindele rahuldav.

Läbitud esmaabikursus (vähem

alt mahus 16 tundi).

Läbitud instruktorikursus/-õpe.Sooritatud relvaeksam

(tabelrelvastusse kuuluv kuni 20 m

m käsitulirelv) vähem

alt hindele ra-huldav.

MÄ

RK

USED

Kursus koosneb kaugõppest, statsionaarõppest ja õppepraktikast.


is kodutöö.K

ursuse statsionaarosale järgneb õppepraktika malevas.

KO

HT: M

änniku

AEG

Nädal

Algus

Lõpp

2119. m

ail kell 2024

. mail kell 15

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Noorem

instruktorv-srs Rainer Ristim

ets717 9390

, 520 34

07

rainer.ristimets@

kaitseliit.ee

14

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

SÕJA

VÄ

ELIS

E JU

HT

IMIS

E T

ÄIE

ND

KU

RSU

SED

SÕJA

PID

AM

INE

TALV

ETIN

GIM

UST

ES

SIH

TGR

UPP

VA

BATA

HT

LIK

UD

TEE

NIS

TU

JAD

Mal

evko

nnap

ealik

Kom

pani

ipea

likRü

hmap

ealik

Jaop

ealik

Väl

jaõp

pein

stru

ktor

TEE

MA

: Sõj

apid

amin

e ta

lvet

ingi

mus

tes:

täie

ndku

rsus

allü

ksus

e ül

emat

ele.

EESM

ÄR

K: V

älja

õpe

anna

b te

adm

ised

, osk

used

nin

g ho

iaku

d om

a al

luva

te ju

hend

amis

eks

ja k

ont-

rolli

mis

eks

sõja

pida

mis

e ta

lvis

te e

risu

ste

osas

, tag

ades

allü

ksus

e võ

itlu

svõi

me.

SISU Ri

ietu

min

e ta

lvet

ingi

mus

tes.

Terv

isho

id ta

lvet

ingi

mus

tes.

Ränn

ak ta

lvet

ingi

mus

tes.

Maj

utus

e ta

lvis

ed e

ripä

rad.

Takt

ika

talv

ised

eri

pära

d.

EELD

USK

UR

SUSE

D: N

AK

, RO

K(R

), R

OK

(K),

RV

AK

(R)

või

muu

vas

tava

tase

me

kurs

us.

MÄ

RK

USE

D: K

ursu

s ko

osne

b ka

hest

sta

tsio

naar

õppe

näda

lava

hetu

sest

.

KO

HT:

Alu

AEG

Näd

alAlgus

Lõpp

Ürit

us

530

. jaa

nuar

il ke

ll 19

1. v

eebr

uari

l kel

l 17

Sõja

pida

min

e ta

lvet

ingi

mus

tes

1. n

ädal

avah

etus

713

. vee

brua

ril k

ell 1

915

. vee

brua

ril k

ell 1

7Sõ

japi

dam

ine

talv

etin

gim

uste

s 2.

näd

alav

ahet

us

KO

NTA

KT

Am

etik

oht

Nim

iTe

lefo

nM

eilia

adre

ss

Noo

rem

inst

rukt

orv-

srs

Rain

er R

isti

met

s71

7 93

90, 5

20 3

40

7ra

iner

.rist

imet

s@ka

itsel

iit.e

e

11

KA

ITSE

LIID

U K

OO

LI K

UR

SUSE

KA

LEN

DER

20

09

I PO

OLA

AST

A

KO

OLI

TAM

ISO

SKU

SI J

A V

ÄLJ

AÕ

PPE

JUH

TIM

ISE

OSK

USI

AR

END

AV

AD

K

UR

SUSE

DIN

STR

UK

TOR

IKU

RSU

SSI

HT

GR

UPP

VA

BATA

HT

LIK

UD

TEE

NIS

TU

JAD

Lask

eins

truk

tori

kur

suse

kan

dida

adid

Noo

rem

allo

hvit

seri

kur

suse

l osa

leja

d–

TEE

MA

: Ins

true

eriv

õpe

tam

ine.

EESM

ÄR

K: K

ursu

se e

esm

ärk

on a

nda

osku

sed

efek

tiiv

se õ

ppet

unni

läbi

viim

isek

s.

SISU Ee

smär

gipä

rase

kla

ssit

unni

met

oodi

line

kava

ndam

ine

ja e

ttev

alm

ista

min

e.Ee

smär

gipä

rase

inst

ruee

riva

ja h

arju

tava

kla

ssit

unni

läbi

viim

ine.

Õpp

ijake

skse

te m

eeto

dite

kas

utam

ine

õppe

töö

läbi

viim

isek

s.O

ma

õpiv

ajad

uste

refle

ktee

rim

ine.

Ait

ava

ja a

reng

upot

ents

iaal

ile s

uuna

tud

taga

sisi

de a

ndm

ine.

EELD

USK

UR

SUSE

D: S

BKkl

või

SBK

.

MÄ

RK

USE

DK

ursu

s ko

osne

b ka

ugõp

pest

ja k

ahes

t sta

tsio

naar

õppe

näda

lava

hetu

sest

. K

ursu

se s

tats

iona

aros

ale

eeln

eb k

augõ

ppev

orm

is k

odut

öö.

KO

HT:

Alu

AEG

Näd

alAlgus

Lõpp

Üri

tus

713

. vee

brua

ril k

ell 1

915

. vee

brua

ril k

ell 1

5In

stru

ktor

ikur

suse

1. n

ädal

avah

etus

106.

mär

tsil

kell

198.

mär

tsil

kell

15In

stru

ktor

ikur

suse

2. n

ädal

avah

etus

KO

NTA

KT

Am

etik

oht

Nim

iTe

lefo

nM

eilia

adre

ss

Inim

ress

ursi

are

ndam

ise

õppe

suun

a ju

hata

jaM

erle

Kod

u50

5 67

66m

erle

.kod

u@ka

itse

liit.e

e

12

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09

I POO

LAA

STA

INST

RU

KTO

RI T

REEN

ERI K

UR

SUS

SIHT

GR

UPP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

Instruktorikursuse vastava soovitusega lõpe-tanud kursuslane

Instruktorikursuse vastava soovitusega lõpetanud kursuslaneM

aleva vabatahtlike instruktorite juhendaja

TEEM

A: Õ

ppetreeningute läbiviimine.

EESMÄ

RK

: Kursus annab juhtim

is- ja instruktorikursuste õpetajatele ning malevas vabatahtlike inst-

ruktorite juhendajana tegutsejatele võimaluse tutvuda K

aitseliidus esitatavate nõuete ja ootustega.

SISUTegem

ist on instruktorikursuse jätkukursusega, mis sisaldab järgm

isi punkte: erinevate tasem

etega/diferentseeritud õppetöö väljaselgitatud eelteadmiste alusel;

individuaalne abi ja juhendamine;

enesega vastandamise m

eetodi kasutamine;

videotagasiside kasutamine arengu eesm

ärgil;inim

loomuse tundm

ine ja selle mõju õppetööle;

isikliku autoriteedi saavutamine kvaliteedi ja tunnustuse kaudu;

tegevusele hinnangute andmine m

ääratletud kriteeriumide raam

es;kaasvastutus om

a arengu eest.Süvendatakse ka õppetöö ettevalm

istamise ja läbiviim

ise oskusi.

EELDU

SKU

RSU

SED: Instruktorikursus.

MÄ

RK

USED

Kursus koosneb kaugõppest, statsionaarõppest ja õppepraktikast.


is kodutöö. K

ursuse statsionaarosale järgneb õppepraktika instruktorikursuse raames.

KO

HT: A

lu

AEG

Nädal

Algus

Lõpp

194

. mail kell 10

6. mail kell 16

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Inimressursi arendam


Merle K

odu50

5 6766m

[email protected]

13

KA

ITSELIID

U KO

OLI K

UR

SUSEK

ALEN

DER 20

09 I PO

OLA

ASTA

SÕJA

VÄ

ELISE JUH

TIM

ISE TASEM

EKU

RSU

SEDR

ESERV

VA

NEM

ALLO

HV

ITSER

I KU

RSU

S KA

ITSELIID

US (R

ÜH

MA

VA

NEM

) (R

VA

Kkl(R

) III)

SIHTG

RU

PP

VA

BATA

HT

LIKU

DT

EENIST

UJA

D

Rühmapealiku abi

–

TEEM

A: Reservvanem

allohvitseri väljaõpe.

EESMÄ

RK

: Kursuse eesm

ärk on anda teadmised, oskused ja hoiakud, m

is vastavad jalaväerühma

vanema, rahuaja struktuuris rühm

apealiku abi ametikoha nõuetele.

SISULahingutegevuse võime tagam

ine.Lahingutegevuse juhtim

ise õpe.A

dministreerim

ine.Lõpuharjutus.

EELDU

SKU

RSU

SEDN

AK

kl, NA

K m

õni muu jaoülem

a kvalifikatsiooni andnud kursus.Instruktorikursus (soovitavalt).Juhtim

ine 1 praktikas (soovitavalt).

MÄ

RK

USED

Kursus koosneb küm

nest statsionaarõppenädalavahetusest ja taktikanädalast.K

ursusele järgneb teenistuspraktika.

KO

HT: A

lu

AEG

Nädal

Algus

LõppÜ

ritus

423. jaanuaril kell 19.30

25. jaanuaril kell 17RV

AK

kl (R) 6. nädalavahetus

820

. veebruaril kell 19.3022. veebruaril kell 17

RVA

Kkl (R) 7. nädalavahetus

106. m

ärtsil kell 19.308. m

ärtsil kell 17RV

AK


1220

. märtsil kell 19.30

22. märtsil kell 17

RVA

Kkl (R) 9. nädalavahetus

1617. aprillil kell 19.30

19. aprillil kell 17RV

AK


2013. m

ail kell 19.3017. m

ail kell 17RV

AK

kl (R) taktikanädal

2413. juunil kell 11

13. juunil kell 13RV

AK

kl (R) III kursuse lõpetamine

KO

NTA

KT

Am

etikohtN

imi

TelefonM

eiliaadress

Instruktorn-ltn D

eiv Bogens717 9383, 527 794

4deiv.bogens@

kaitseliit.ee


KÕRGEM SÕJAKOOL

Tekst: MIHKEL LOIDE

Tallinna maleva Toompea ma-levkonna liige Ivo Peets veedab suurema osa oma ajast mitte

kodumaleva, vaid hoopis Tartu ma-levaga sama katuse all Riia mäel. Asutus, millega kadettveebel Peets end püsivalt on sidunud, on hoo-pis teine. Kadettveebel Ivo Peets on nimelt Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÕÜA) kadetikogu esimees. “Et Tartu malev on kohe käeulatuses, katsume kadettidega malevlastele nende tegemistes va-jadusel abiks olla,” räägib kadett-veebel Peets. “Tihti aitame läbi viia väljaõpet, vahel anname lihtsalt head nõu.”

KADETIKOGU PÕHITEGEVUS – ÜLIÕPILASELU KORRALDAMINE

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutu-sed on Eesti ainus kõrgkool, mis koolitab ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Paljudel siia kooli õp-pima tulnud noortel meestel, aga ka naistel on varasem riigikaitseline kogemus Kaitseliidust. Kui Kaitse-liit süstib isamaaliselt meelestatud noorele juba militaarpisiku sisse ja kui tal tekib ka sõjalise juhtimise vastu huvi, ongi loogiline jätk õpin-gud KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis.

“Kadettide elu on hea, õppimisvõi-malused eeskujulikud ja ka vaba aja sisustamisega ei teki probleeme,” selgitab kadettveebel Peets. Suu-resti sellega KVÜÕA kadetikogu te-gelebki – otsib võimalusi kadettide eluolu parandamiseks, kui selleks vajadus tekib, ja pakub võimalusi ka õppetööst vabal ajal kõrgkooli õppurile kohaseid tegevusi viljelda. Näiteks on kadetikogu ülesandeks teiste kõrgkoolide üliõpilaskonda-dega suhtlemine ja ühistel arute-ludel osalemine. Üheks käesoleva aasta olulisimaks saavutuseks sel-les vallas peabki kadettveebel Peets Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus-te saamist Eesti Üliõpilaskondade Liidu täieõiguslikuks liikmeks.

Kadetikogu esimees peab jõudma mitmesse kohta korraga

“Sellel aastal võtsime endale üles-andeks igal suvel Eesti üliõpila-sesindajatele üks riigikaitselaager korraldada. Esimene üritus võeti väga hästi vastu, isegi paariks päe-vaks laigulisse mundrisse riietatud ja metsa elama saadetud neiud jäid rahule ega kurtnudki meigivahendi-te kasina värvivaliku üle,” muheleb kadettveebel Peets, viidates roheli-sele maskeerimispulgale.

LIPUST, BALLIDEST JA KADETIKASIINOST

Loomulikult tehakse tihedat koos-tööd ka NATO ja Euroopa Liidu riikide sõjakoolidega. Kõrgkoolide üliõpilaskondade suhete oluliseks osaks on korporatsioonidevaheline mõõduvõtmine. Nii on ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadeti-kasiino laes rippuv Taani lipp trofee ühest külaskäigust Taani sõjakooli ballile. “Selle lipu suutsid taanlased meilt sel ajal, kui nemad omakorda Eestis ballil käisid, jälle ära näpata ja Taani tagasi viia, kuid et Eesti ja Taani sõjakoolide kadetid käivad ti-

hedalt teineteisel külas, tõime lipu mõni aeg hiljem jälle Eestisse,” ju-tustab kadettveebel Peets Eesti ka-dettide visadusest ja järeleandma-tusest.

Kadetikasiinos mänguautomaate, kaardilaudu ega muid hasartmänge pole, küll aga on kadetil pärast väsi-tavat päeva võimalik siin end hästi tunda ja asjalikus seltskonnas aega veeta.

Täismaja on kadetikasiinos kindlus-tatud ka siis, kui missioonilt naasnud kaitseväelased tulevad kogemusi ja-gama, ka võtavad kadetid innukalt osa mälumängudest. “Seda ju ra-kenduskõrghariduse omandamine tähendabki, et õpitakse eelkäijate kogemustest ja püütakse saada aina paremaks,” selgitab kadettveebel Peets selliste ürituste populaarsu-se lahti. “Need, kes on otsustanud ohvitseriks saada, on oma valikus kindlad ja teavad täpselt, mida nad sellelt koolilt koos lõputunnistuse-ga saada tahavad.” KK!

KADETTVEEBEL IVO PEETS:

Lõpetasin Tallinna Arte gümnaasiumi. Ajatee-nistusse läksin oma soovi kohaselt Kuperjano-vi Üksik-jalaväepataljoni. Oli selline põhimõte, et ei tahtnud Tallinnas kodu lähedal olla.

Sõjakooli soovitan tulla neil, kel ambitsioon saavutada midagi silmapaistvat. Kui tahad juhtimises tippu jõuda, on sõjakool sellel teel abiks. Tule siia, kui tahad selgroogu kasvata-da, julgeda otsuseid vastu võtta, juhtida. Kool pakub kindlat tulevikku ja stabiilset karjääri ning kindlasti palju väljakutseid, sh ka välis-operatsioonidel osalemist.

KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSEDKaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere Eesti kaitsejõududele. KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis kestab õppeaeg maaväe õppesuunal kolm aastat ja käesoleval aas-tal avatud õhuväe õppesuunal kolm ja pool aastat. Õppimise ajal on kadetti-dele tagatud tasuta elamine, riietus ja stipendium 7900 krooni. Lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme ning pärast seda ootab noort oh-vitseri eest põnev, väljakutseid pakkuv teenistus kaitseväes või Kaitseliidus.


HARITUD SÕDUR

Tekst: TARMO PIHLIK, nooremveebel, Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna pealik

Kaitseliidu Koolis väljaõppeteh-noloogia kursuse käigus nägid septembrist novembrini Ees-

ti eri paigust kohale tulnud kolm kaitseliitlast vaeva vabatahtliku malevkonnapealiku (nüüd ja edas-pidi mõista malevkonnapealiku all ka üksikkompanii pealikut) kursu-sekava koostamisega. Need kait-seliitlased olid nooremleitnant Aivar Pilv Tallin-na maleva Nõm-me malevkon-nast, lipnik Eero Saar Jõgeva ma-leva Põltsamaa üksikkompaniist ja allakirjutanu Tartu maleva Tamme malevkonnast.

UUE KURSUSE VÄLJATÖÖTAMINE

Ülalnimetatud malevkonnapeali-ke grupile oli Kaitseliidu peastaap seadnud eesmärgi analüüsida rahu-aja malevkonnapealiku funktsioo-ne ja töötada analüüsi alusel välja kursus nende kompetentside õpe-tamiseks, mis on Kaitseliidu Koolis korraldatavate kursustega katmata. Funktsioonikirjelduse koostami-seks võeti aluseks kehtiv Kaitseliidu seadus, põhikiri ja muud malev-konnapealike tööd reguleerivad õi-gusaktid, samuti malevkonnapeali-ke valmidusseminaride tulemused, kursuslaste isiklikud kogemused malevkonna või kompanii juhtimi-sel ja juba varemalt erinevate ini-meste poolt koostatud funktsiooni-kirjeldused. Kursuse lähteülesandes oli kirjas, et malevkonnapealikul on olnud võimalik ennast sõjaliselt koolitada Kaitseliidu Koolis kuni re-servkompaniiülema tasemini, kuid puudub võimalus arendada tervik-likuna oma ametikoha- ja organi-satsioonispetsiifilisi pädevusi.

Malevkondade ja üksikkompaniide pealikud saavad veel ühe enesetäiendamisvõimaluse

Kaitseliidu Koolis alustatakse malevkondade ja üksikkompaniide pealikute kursusega

Uurimaks, milliseid funktsioone malevkonnapealikud tegelikult täi-davad, viisid kursuslased 3.–8. sep-tembrini läbi küsitluse, milles küsiti asjaosaliste ametialast ajakasutust. Vastustest ilmnes, et malevkonna-pealike ajakasutus on hinnanguli-selt väga erinev, ulatudes 197st kuni 898 tunnini. Küsimustikule vasta-nud malevkonnapealike keskmine ajakulu ametikohal oli 424 tundi. Võrdluseks olgu öeldud, et kesk-mise palgatöötaja aastane tööaeg

(puhkus välja jäetud) on 1920 tundi. Küsimus-tikus olid välja toodud järgmi-sed malevkonna pealiku töös olu-

lised valdkonnad: juhtimine, ope-ratiivtöö, personalitöö, tagalatöö, teabetöö ja koostöö. Need olid veel omakorda jagatud detailsemateks funktsioonideks. Küsimustiku tule-musi valdkonniti väljendab järgmi-ne tabel.

MALEVKONNAPEALIKE AJAKASUTUS

ValdkondKeskmine tundide

kulu valdkonnas (h)

Juhtimine 249

Operatiivtöö 16

Personalitöö 83

Tagalatöö 17

Teabetöö 47

Koostöö 11

KOKKU 424

Paljudel juhtudel oli vastustest näha, et malevkonnapealikud olid keskendunud ajakulutamisel tea-tavatele valdkondadele ja mõned malevkonnapealikud väitsid end osa valdkondadega mitte tegelevat (see oli malevati erinev). Analüüsi-des malevkonnale pandud ja või-malikke tulevasi ülesandeid ning arvestades küsitluse vastuseid, leid-sid kursuslased, et malevkonna töö juhtimiseks ja malevkonnapealiku koormuse vähendamiseks oleks mõistlik üksuse juhtkonnas (staa-bis) pidada järgmisi ametimehi:

malevkonnapealik (ka tema abi) – üldjuhtimine, juhatuse, juht-konna koostoimele rakendamine;

operatiivpealik – malevkonna operatiivsuse ja õppetöö toimi-mise tagamine koostöös maleva staabiga;

personalipealik – malevkonna personaliarvestuse pidamine, registrite pidamise korraldami-ne;

tagalapealik – malevkonna varus-tuse ja relvastuse arvepidamine, valitsemine ja hooldamine;

teabepealik – malevkonna sise- ja väliskommunikatsiooni taga-mine, sümboolika ja traditsioo-nide hoidmine;

koostööpealik – malevkonna ja eriorganisatsioonide koostöö ning suhtlus teiste organisat-sioonide ja omavalitsusega.

Foto: Taive Kuuse

Lipnik Eero Saar Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompaniist esitleb malevkonnapealike rühma tööd.

Kaitseliidu Koolis väljaõppeteh-noloogia kursuse käigus nägid

septembrist novembrini kolm kaitse-liitlast vaeva vabatahtliku malevkon-napealiku kursusekava koostamisega.


HARITUD SÕDUR

KOOLITUSMUDEL

Malevkonna juhtkonna koosseisu ettepaneku edastasime ka Kaitselii-du peastaabile.

MALEVKONNAPEALIKE KURSUS

Analüüsides olemasolevaid Kait-seliidu Kooli kursusi ja malevkon-napealiku funktsioonikirjeldust, leidsid kursuslased, et malevkon-napealiku kursust sobiks illustree-rima joonisel kujutatud koolitus-mudel.

Kursuse üldeesmärk sai sõnastatud dokumentatsioonis nii, et püüe on viia Kaitseliidus malevkondade juhtimine ühtsetele alustele, loo-maks eeldused sõjaaja ülesande efektiivseks täitmiseks ja tagamaks terves organisatsioonis sarnased hoiakud, arusaamad ja kompe-tents, andes funktsioonipõhist õpet seni Kaitseliidu kursustega katmata osas.

Kursuse õpieesmärk on järgmine: “Kursuse läbinu teab ja oskab kor-raldada malevkonna tööd lähtuvalt malevkonna- ja erialapealike funkt-sioonidest ning väärtustab vaba-tahtlikke aega ja panust Kaitseliidu-le pandud ülesannete täitmisel.”

Kursusekavva kirjapandud õppe lä-bimise tulemusena kursuslane:

teab

– malevkonna tegevust regulee-rivaid õigusakte ja dokumente,

– asjaajamiskorda tasemel, mis võimaldab koostada dokumente ning pidada ja korraldada malev-konna dokumendihaldust mää-rusepäraselt,

– personalitööle kehtestatud nõudeid ning personalitööd re-guleerivaid õigusakte ja norm-dokumente,

– tagalatööd korraldavaid õigus-akte ja dokumente, Kaitseliidu üksuse tabelvarustuse ja relvas-tuse koosseisu, relvade käitlemi-se nõudeid, varustuse hooldami-se põhimõtteid,

– info liikumise seaduspärasusi;

oskab

– korraldada malevkonna tööd lähtuvalt organisatsiooni üldistest eesmärkidest ja õigusaktidest,

– koostada ja täita nõuetekoha-seid vormdokumente ning nen-de haldamist,

– viia läbi arenguvestlust ja ana-lüüsida tulemusi ning pidada ar-vestust liikmete üle,

– täita tagaladokumentatsiooni, viia läbi ja juhendada varustuse ja relvastuse hooldust ning viia läbi inventuure relvastuse ja va-rustuse osas,

– suhelda meediaga ja korral-dada info edastamist organisat-sioonisiseselt;

väärtustab

– organisatsiooni arengut enda ja vabatahtlike panuse kaudu;

– töö kiirust, korrektsust ja ees-märgipärasust,

– kodumaa-armastust ja tradit-sioone,

– riigivara säilimist ja koostööst sündivat sünergiat.

Väljatöötatav kursus on jagatud viieks ainemooduliks ja planee-ritud neljale nädalavahetusele (järgmisel aastal on küll kaks ühe-päevast nädalavahetust liidetud), millest iga moodul annab päde-vuse teostada antud valdkonna ülesandeid. Erinevad ainemoodu-lid sobivad ka nii malevkonna eri-alapealikele kui ka maleva vastava ala spetsialistidele täiendõppeks, sest koolitajad saavad olla eelkõige Kaitseliidu peastaabi oma ala spet-sialistid.

Loodavale kursusele vastuvõtukat-seid ei ole. Kursusel saavad osaleda ametikohale määratud malevkon-dade ja üksikkompaniide pealikud, nende abid ja erialapealikud (vasta-vates üksustes). Esimesel aastal on siiski soov vastu võtta vaid malev-kondade ja üksikkompaniide pea-likuid.

KURSUSE STRUKTUUR

Kursuse maht on 82 akadeemilist tundi ja see on jagatud neljaks nä-dalavahetuseks. Ajaliselt hõlmab kaugõpe 26 akadeemilist tundi, statsionaarõpe 51 tundi ja lõputöö-le kulub 5 tundi.

Statsionaarõpe viiakse läbi siseruu-mides. Klassitunnid viiakse soovi-tavalt läbi grupiõppena, kasutades õppijakeskseid meetodeid. Kaug-õpe viiakse läbi e-õppena ja selle kursuseosa tulemusena omandab kursuslane vajalikud teoreetilised teadmised oma valdkonnas tegut-semiseks. See on statsionaarõppes korraldatava praktilise ja analüü-siva õppetöö eelduseks. Kursuse nädalavahetuste vahel teevad kur-

ISIKSUS

Juhtimis-kursus I

Juhtimis-kursus II

Juhtimis-kursus III

Avaliku esinemise

kursus

Kursus juhtimine 2 praktikas

Sõjalinetäiendõpe

Instruktori-õppe kursus

Sõjalise juhtmise

tasemeõpe

Sõjaline erialaõpe

Väljaõppe juhtimine

Koolitamine

Malevkonnapealiku kursus


HARITUD SÕDUR

KAITSELIIDU KOOLIS LÕPETAS VÄLJAÕPPETEHNOLOOGIA KURSUS

Kaitseliidu Koolis korraldati 29. septembrist 10. oktoobrini ja 17.–28. no-vembrini väljaõppetehnoloogia (VÕT) kursus, mida juhtisid Kaitseliidu Kooli ülem leitnant Riina Nemvalts ja Naiskodukaitse piirkonnavanem Liisa Aru. Väljaõppetehnoloogia kursuse eesmärk oli õppida, kuidas sel-gitada Kaitseliidu erinevate juhtide, spetsialistide ja liikmete õpivajadus ning mismoodi käib uue kursuse- või väljaõppekava väljatöötamine ja kava juurde kuuluva dokumentatsioon koostamine. Õppimisele lisaks oli VÕT-kursuse eesmärk koostada uusi kursusekavasid või vaadata üle ole-masolevaid õpitava valguses.

Kursuse- või väljaõppekavade kirjutamine oli seega üks osa õpiprotses-sist, kuid õnnestumise korral saavad need kinnitatud ja leiavad rakendust Kaitseliidu Koolis või malevates. Nii oli väljaõppetehnoloogia kursusel õp-pinud kolmeteistkümnel õppuril samaaegselt käsil viie valdkonna õppeka-va koostamine. Lahti kirjutati:

Kaitseliidu rühmaülema baaskursus (kapten Lauri Larm, kapten Argo Näkk),

Kaitseliitu tutvustav kursus uuele liikmele (nooremleitnant Taive Kuu-se, Olga Jürma, Margus-Tarmo Pihlakas ),

staabiassistendi baaskursus (Merlit Maask, Siret Mets, Nele Sarra-pik),

kaplanite orientatsioonikursus (kapten Gustav Kutsar, kapten Aivar Sarapik),

Kaitseliidu malevkonnapealike ja üksikkompaniiülemate kursus (Tar-mo Pihlik, Aivar Pilv, Eero Saar).

Kursuse lõpetamise eelsel päeval, 27. novembril esitleti valminud töid, mille tulemusena selgus, et suur töö on tehtud ja ilmselgelt pärast veel-kordset ülevaatamist, täienduste tegemist ja viimase lihvi andmist on kõi-gil väljaõppetehnoloogia kursusel õppetööna valminud kursusekavadel potentsiaali jõuda ka ametliku kinnitamiseni.

Leitnant Riina Nemvaltsi kinnitusel on Kaitseliidus juures üle kümne spet-sialisti, kes on õppinud väljaõppetehnoloogia tarkusi ja omavad oskust kursusekava koostada. Lisaks on valminud ka viis uut kursusekava kavan-dit. “Selle kursusega sai ka taastatud tava, et Kaitseliidu Koolis jätkub väl-jaõppetehnoloogiaalane koolitus. Mis on äärmiselt oluline, sest viimane selline kursus õnnestus koolis ellu viia neli aastat tagasi,” ütles leitnant Nemvalts. KK!

suslased kodumaleva pealiku juhtimisel ettevalmistusi lõputööks: koguvad and-meid, arutavad läbi malevkonna tege-vusi, võimalikke ressursse ja kulusid.

Kursuse viimase nädalavahetuse ühel päeval tegelevad kursuslased lõputöö kirjutamisega, milles kasutatakse kur-suse käigus saadud teadmisi ja oskusi. Pärast kursusetöö ülevaatamist koos malevapealikuga ja malevapealiku heakskiitut saadetakse lõplik versioon Kaitseliidu Kooli. Aasta möödudes te-hakse omakorda analüüs oodatud plaa-nide täitmisest.

Väljaõppetehnoloogia kursuse lõpuks jõudsid õppurid valmis kirjutada vaba-tahtliku malevkonnapealiku funktsioo-nikirjelduse, kursusekava, ainekavad, ai-nekontrollikavad, kaugõppejuhendid ja tunnikavad.

Enne, kui kursusekava saab päris valmis ja seda on võimalik saata kinnitamisele, oodatakse tagasisidet. Seda eriti vastavate valdkondade spetsialistidelt, kellest võik-sid saada ka väljatöötava kursuse kooli-tajad. Seega ootab ees tagasiside käigus tehtavate paranduste ja täienduste sisse-viimine ja viimistlustöö enne kursuseka-vana kinnitamist.

Rahuaja malevkonnapealiku kursuse kavandi väljatöötajad loodavad, et uuel kursusel õpitu rakendatakse võimalikult peatselt ellu. KK!

MALEVATES

PRESIDENT KÜLASTAS KAITSELIIDU RAPLA MALEVAT JA KAITSELIIDU KOOLIEesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves 10. külastas detsembril Kaitseliidu Rapla malevat ja Raplamaal Alus asuvat Kaitseliidu Kooli. Kõigepealt tegi Kaitselii-du Kooli tutvustava ettekande kooli ülem leitnant Riina Nemvalts. Seejärel rääkis Kaitseliidu Rapla maleva pealik major Pee-ter Tani maleva tegemistest ja isikkoossei-susust. President ütles, et tal on väga hea meel, et Kaitseliidus on teotahtelised ja tublid inimesed, kes on Eesti riigi kaitseks valmis ilma käskimata, ja arvas, et selli-seid inimesi võiks rohkemgi olla.

Pärast presidendi lahkumist jäi vabataht-like kaitseliitlaste küsimustele vastama Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Seejärel said soovijad arutada Kaitseliidu muresid ja rõõme kohvilauas Kaitseliidu Kooli Taani klassis. KK!


NAISKODUKAITSE

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant Fotod: ILJE LAURIKAINEN

Novembri viimastel päevadel korraldas Kaitseliidu Jõgeva malevas Naiskodukaitse inst-

ruktori ülesandeid täitev Ede Pähn Naiskodukaitse Kirde ringkonna talvelaagri. Vaheldusrikka tegevu-sega täidetud laagrisse tulid kohale aga vaid Jõgeva ringkonna naised, Viru, Järva ja Alutaguse ringkonna omad jäid tulemata. Sellegipoolest õnnestus ettevõtmine Ede Pähna meelest igati. “Tagasisidelehele kir-jutas keegi, et tuli laagrisse positiiv-sete tunnetega ja lahkus veelgi po-sitiivsemas meeleolus,” ütles Pähn. Laagris osales 17 naist, kuus last ja kaheksa instruktorit.

Kogu laagritegevus oli üles ehitatud võistluste põhimõttel, seetõttu ja-gati osalejad juba reede õhtul nelja võistkonda. Et hoogustada koostööd Kodutütarde ringkonnaga, oli laag-risse kutsutud ka Puurmanni rüh-ma kodutütreid. Igasse võistkonda arvati seetõttu ka üks kodutütar. Vähese osaluse tõttu jäi tegemata tõsisem koormusmatk metsas. Küll aga peeti maha kompleksharjutus, kus olid kavas kõik ülesanded, mis koormusmatkal pidid sisalduma: miniorienteerumine, köieharjutus, sissitelgi püstitamine, viktoriin. Õhtul mängiti kabet ja malet. Pü-hapäeval peeti maha ka õhupüs-sist laskmise võistlus. Õhtuti lauldi karaoket. Üldarvestuses oli parim võistkond Ussid, kuhu kuulusid Jaanika Rähn, Maris Mäeotsa ja Lii-na Laurikainen (kandidaat), teiseks jäi võistkond Sateliitpost (Kermo Kiisler, Kati Rohtla ja Jaana Sepper). Neile järgnesid võistkonnad Alfa (Kristo Kiisler, Kaida Aaviste, Kadri Kommer ja Ilje Laurikainen) ning Alfa 1 (Inge Kiisler, Heili Miku, An-gelika Rätsep ja Küllike Saare).

Laagri külalisteks olid naerutera-peut Ülle Närska ja tervise-taiji spetsialist Urmas Lest. Naistel oli luba lapsed laagrisse kaasa võtta ja et neil igav ei oleks ning emad kõi-

Laager köitis mitmekesise tegevusega

gis tegevustes saaksid hooga kaasa lüüa, oli korraldatud ka lastehoid. Pähn ütles, et laagris osales ka kaks naist, kes ei ole varem Naiskodu-kaitse tegevusega tuttavad. “Nad mõlemad on nüüd valmis kirjutama liitumisavalduse, järelikult toimis üritus ka värbamisüritusena,” tõdes Pähn. KK!

Kompelksharujutuse käigus tuli püstita-da sissitelk.

Laupäevaõhtu täitis malevõistlus.

Jõgeva naiskodukaitsjad ja kodutütred sooritasid laagris mh ka julgust ja osa-vust nõudva köieharjutuse.

Nii mõnedki Jõgeva naiskodukaitsjad said esimese õhupüssist laskmise koge-muse talvelaagris.

Talvelaagrist saadud positiivset meel-sust suurendasid Ülle Närska juhenda-misel läbi viidavad naeruteraapiaharju-tused.


NAISKODUKAITSE

Tekst: PILLE-RIIN MOILANEN, Naiskodukaitse Keila jaoskond

Naiskodukaitse Harju ringkon-nal oli 29. novembril tähtis ja tundeküllane päev, sest Kuu-

salu Laurentsiuse kirikus õnnistati ringkonna lipp, sellele järgnes ring-konna esinaise Anu Püümetsa vas-tuvõtt kohvikus.

KÕIGI HARJU NAISKODUKAITSJATE LIPP

Veidi enne kella ühte hakkasid Kuu-salu kiriku juurde saabuma sõidu-kid Harjumaa kõigist nurkadest ja mõnigi mööduja vaatas imestusega rühikaid vormikandjaid. Saabusid Rävala, Kose ja Keila jaoskondade naiskodukaitsjad, külalised Naisko-dukaitse keskjuhatusest ja Kaitselii-dust ning Kuusalu elanikud. Kogu-duse õpetaja Jaanus Jalakas juhatas naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased kahele poole altari kõrvale seisma.

Lipp toodi kirikusse rullikeeratuna, avati ja asetati altarile. Harju ring-konna ruudukujulise lipu kujundas tunnustatud heraldik Priit Herodes ja valmistas OÜ Lipuvabrik. Nais-kodukaitsele annetas lipu Kaitse-liidu Harju malev. Pärast seda, kui õpetaja Jalakas oli lipu õnnistanud, oli selle naelutamise au keskkogu esindajal, ringkonna esinaisel, ase-esinaisel, jaoskondade esinaistel ja esindajatel. Nii on kõik Harjumaa naiskodukaitsjad kas isiklikult või esindaja kaudu teinud midagi ring-konna lipu heaks. Õpetaja Jalakas saatis Naiskodukaitse Harju ring-konna lipu teele sõnadega: “Lehvi kõrgel! Too kuulsust Naiskodukait-sele, Kaitseliidule ja Eesti vabarii-gile!” Kõik kohalviibijad ühinesid mõtetes nendes sõnades kõlanud soovidega.

RÕÕM KORDALÄINUD TÖÖST

Ringkonna esinaise Anu Püümetsa korraldatud pidulik koosviibimine algas lipu sissetoomisega. Püümets tänas ringkonna liikmeid aktiivse töö ja osavõtu eest üleriigilistest üritustest. Sõna sai ka Kaitseliidu Harju maleva pealik major Urmas

Naiskodukaitse Harju ringkond sai lipu

Susi, kes õnnitles Naiskodukaitse Harju ringkonda lipu saamise pu-hul ning soovis kõigile jätkuvat indu elu huvitavaks tegemisel Naiskodu-kaitse ridades. “Teie lipp on väga eriline. On see ju ruudukujuline, seega lahingulipp, mis innustab ja on määratud olema rivi eesotsas,” ütles major Susi.

Nagu tavaks saanud, jagati tun-nustust aktiivseimatele. Liiliaristi

IV klassi pälvis Angelina Oblikas, Liiliaristi V klassiga tunnustati Iivi Rooli, Anu Püümetsa, Maris Borštši-kit ja Marge Ulmi. Liiliaristi Hõberist omistati Andres Turbile. Paljud said aukirjad ja Naiskodukaitse kaunid kalendrid. Toetajaid Kaitseliidust peeti meeles vahvate särkidega, mil-lel kiri “Naiste parim sõber”. “Mulle on suur tunnustus saada esimesena ringkonnas Liiliaristi IV klass. Kuid pean väga tähtsaks ka seda, et hin-nati minu panust endise ringkonna endise esinaisena ja kutsuti lippu naelutama,” ütles Angelina Oblikas.

Kohalolijate üllatuseks oli esinema palutud flamencotantsijatest lap-sed. Seejärel sai sõna Kuusalu koo-liteater luulekavaga Hando Runneli loomingust. Oli ka aega suhelda va-nade sõpradega ja luua uusi tutvusi. Ehkki Harju ringkonna liikmed koh-tuvad tihti õppustel, koolitustel ja üritustel, ei jää seal alati aega selts-kondlikuks vestluseks. On suurepä-rane kuulda õnnestunud õppustest, raskest veeblikursusest, laste edu-sammudest ja palju muud.

Püümets tunnistas: “Viimased nä-dalad olid väga pingelised, kuid nüüd on suur rõõm kordaläinud päevast.” Rõõm organisatsiooni-kaaslaste nägudel kinnitas esinaise sõnu. KK!

29. november oli Naiskodukaitse Harju ringkonnale tähtis päev, sest Kuusalu Laurentsiuse kirikus õnnistati ringkonna lipp.

Naiskodukaitse Harju ringkonnale annetas lipu Kaitseliidu Harju malev, malevapealik major Urmas Susi andis naiskodukaitsjatele lipu üle.


NAISKODUKAITSE

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant

Novembrikuu eelviimase nä-dalavahetuse lumetormisel pühapäeval Ida-Virumaal Toi-

las peetud Naiskodukaitse juhtide õppepäevadel oli arutluse all koos-töövõimalus Kodutütarde orga-nisatsiooniga. Toilasse kogunesid Naiskodukaitse ringkondade esi-naised, palgalised töötajad, keskju-hatuse ja keskrevisjonikomisjonide liikmed. Õppepäeval osales ka Ko-dutütarde peavanem Angelika Na-ris. Kõikide ringkondade esindajad võtsid kokku aasta jooksul Kodu-tütardega koos tehtud üritused ja seadsid plaane tulevikuks.

Käsitleti pikemalt küsimusi ja või-malikke probleeme, mis seonduvad Naiskodukaitse Kodutütarde-suu-nalise tegevusega. “Ikka selle ni-mel, et tihendada sidemeid kodu-tütardega, kelle tegevuses saaksime abiks olla ja kellest loodame oma liikmeskonna järelkasvu,” ütles Naiskodukaitse esinaine Airi Neve.

Naiskodukaitsjad tahavad tegutseda koos kodutütardega

Angelika Naris ütles, et jäi arutelu tulemusega väga rahule. “Meeldis, et puudus virisev toon. Eks ole ju koostöös ka neid asju, mida paran-dada, aga selle üle ei kurdetud, vaid pigem suunati pilgud tulevikku,” ütles Naris. Ta tõi välja Sakala ring-konna naiste ettepaneku, et nais-kodukaitsjad võiksid minna appi kodutütardele erialasid õpetama. Ei pea ju noorte tegevusele kaasa aitama vaid rühma juhtides. Ko-dutütardel on 28 eriala, milles nad end arendavad ning mitmeidki os-kusi ja teadmisi saaksid jagada just naiskodukaitsjad.

Ka meeldis Narisele Järva Naisko-dukaitse ringkonna taktika saada noortejuhtidega sõbraks. Järvamaal on Kodutütarde rühmajuhid alati kutsutud naiskodukaitsjate üritus-tele. Kodutütarde ringkonna esinai-ne Siiri Sitska on üks aktiivsemaid naiskodukaitsjaid. “Eks suhtumine alga ikka juhist. Kui tema hindab Naiskodukaitse tegevust, kandub see edasi ka lastesse,” tõdes Naris.

Põlva naistelt tuli aga konkreetne ettepanek, et võiks hakata korral-dama n-ö lahingupaaride võistlust, kus ühes võistkonnas on naiskodu-kaitsja ja kodutütar. Seegi aitab kaa-sa suhete süvendamisele.

Angelika Naris ja Airi Neve usuvad, et Toila kokkusaamine on tõhus samm edasi Kodutütarde ja Nais-kodukaitse suhete tihendamisel. “Usun, et oleme selleks nüüd valmis ka juba seetõttu, et mõlemad orga-nisatsioonid on saanud oma siseelu korda,” arutles Naris.

Nagu kõikidel varasematel aastatel, tegid ringkondade esinaised ka see-kord aastalõpu õppepäevadel et-tekandeid 2008. aasta tegemiste ja edusammude kohta. Airi Neve sõnul on olnud tegus aasta. “Üldmulje jäi, et naiskodukaitsjad on positiivselt meelestatud, ettekannetes kesken-duti peamiselt arenguvõimalustele, mitte ei kurdetud probleemide üle. Tundub, et saame jõudsalt uude aastasse minna,” ütles ta. KK!

Alar Nigul. Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis. Tallinn: Gre-nader 2008.

Alar Nigul on sündinud Haapsalus 1965. aastal, kasvanud ja hariduse omandanud Järva-Jaanis ja Tartu Ülikoolis. Ta on töötanud ärikonsul-tatsiooni ja ravimikaubanduse vald-konnas. Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii ja Eesti Reservohvitse-ride Kogu liige. Kahekordne Erna ret-ke võitja. Osales aastatel 1984–1986 ajateenijana Nõukogude armee eri-vägede koosseisus Afganistani sõjas.

Ilmus Alar Niguli Afganistani-mälestuste raamatNSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Mihhail Gorbatšov autasustas teda medaliga “Vapruse eest” (Za otva-gu) ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Kotkaristi kuldristiga.

***

Autor on saavutanud erakordselt täp-se, kohati dokumentaalse kirjelduse endise Nõukogude armee oludest ja toimimisest. Samas on jutustus kaa-sakiskuv, olusid seletav ja õpetlik lu-gemisaine mitte ainult sõjaväelastele, vaid soovituslik kõikidele. Kahe rinde vahel toimub veel üks võitlus – see on võitlus moraalse ellujäämise eest. Au-tor on selle võitluse võitnud, kuid ei ole kindel, et kõik toonased sõdurid suut-sid seda. Kas kõik tulevased sõdurid suudavad seda?

Johannes Kert, kindralleitnant

Afganistanis sõdis aastail 1979–1989 üle tuhande Eestist sinna saadetud noore mehe. 36 neist langes. See oli võõras sõda. Alar Nigul on võtnud ette rääkida sellest sõjast. Saame täpse-malt teada, mis juhtus meie poistega, keda võõrvõim võõra lipu all sinna mõt-tetusse sõtta saatis. Sest sõda lõhnab alati hirmu ja teadmatusega segatud tolmu, higi, läbipõlenud mootorikütuse ja vere järele.

Toomas Sildam, ajakirjanik, presidendi nõunik

“Võitlus kahel rindel” on karm raa-mat. Sellise raamatu kirjutamiseks ei piisa, et ollakse sõjas käinud – ei piisa isegi sellest, et ollakse ka reaalselt lahinguis võidelnud. Sellise raamatu kirjutamiseks on vaja kõige selle kes-kel jääda iseendaks, jääda inimeseks.

Berk Vaher, kirjanik


Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant

KKaitseliidu Jõgeva maleva noor-teinstruktor Olga Jürma tuli mõttele korraldada värba-

misüritus, et leida Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonile uusi vabatahtlikke noortejuhte.

Olga Jürma, mis oli 27. oktoobril Kirna õppekeskuses peetud Jõgeva Kodutütarde ringkonna ja Noorte Kotkaste maleva värbamisürituse eesmärk, kuidas ettevõtmine sujus ja milline oli tulemus?

Noorteorganisatsioonide suurim väärtus on vabatahtlikud juhid, kes võtavad enda kanda kodutütarde ja noorkotkaste rühmade eestveda-mise. Organisatsioonidega soovib liituda palju uusi noori ja seetõttu vajatakse juurde vabatahtlikke juh-te. Mulle oli kõrva jäänud mõtte-avaldusi, et inimesed on küll kuul-nud Kaitseliidust, aga et neid ei ole sinna kutsutud, ei ole nad ka liitu-nud. Mõtlesingi, et kutsun siis – teen üleskutse kooliõpetajatele, huvijuh-

Noortejuhid leidsid tee Kaitseliitu hästi korraldatud värbamisürituse kaudu

tidele, lastekaitsetöötajatele ja noor-tekeskuste juhtidele tulla tutvuma Kaitseliidu noorte tegevusega.

Rääkisin ideest Kaitseliidu Jõge-va maleva pealikule kapten Janno Rosenbergile, kes kiitis mõtte heaks. Koostasin üleskut-se teksti ja saatsin selle kõigepealt juba tegutsevatele noortejuhtidele ja peavanematele hindamiseks. Kui olin tagasiside ja täiendused kätte saanud ning seelä-bi kasvatanud endas kindlustunnet, et tegu on tõesti hea ideega, saatsin üleskutse laiali. E-posti teel said värbamisüritusest osavõtmise pal-ve kõik Jõgevamaa koolid ja oma-valitsused. Kuulutus ilmus ka kahes kohalikus ajalehes.

ÜRITUS ANDIS TULEMUSI

Värbamisüritusel osalejad saabusid 27. oktoobri pärastlõunal. Kohale tuli natuke üle kümne inimese, kes ei teadnud varem kaitseliitlikest organisatsioonidest suurt midagi.

Kõigepealt rääkis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik kapten Janno Rosen-berg Kaitseliidu ülesannetest ja eri-organisatsioonide tähtsusest. Kait-seliidu ülema nõunik Anu Allekand tutvustas lähemalt Kodutütarde ja

Noorte Kotkaste va-batahtlike juhtide enesetäiendamise ja tegutsemise või-malusi organisat-siooni kaudu. Noor-

te Kotkaste peavanem Silver Tamm rääkis noorkotkaste tegevustest. Naiskodukaitsja Ede Pähn selgitas Naiskodukaitse koostöövõimalus-test Kaitseliidu noortega.

Õhtul jagunesid kohalolijad grup-pidesse ja iga grupp valmistas kol-laaži ajaleheväljalõigetest, kuhu sobitati kokku pildid ja tekstid, mis rääkisid vabatahtliku tege-vuse eelistest ja puudustest. Iga grupp sai oma tööd esitleda. Väär-tustena nimetati, et töö noortega on kui puhkus argielust, pakub võimalust olla aktiivne, kasvatab isamaalisust. Puudustena toodi välja võimalikku lisakulu isiklikust

Kaitseliidu Jõgeva maleva noortejuhtide värbamisüritusel osalejad. Foto: Anu Allekand

VVäärtustena nimetati, et töö noortega on kui puhkus

argielust, pakub võimalust olla aktiivne, kasvatab isamaalisust.


eelarvest. Kollaažide koostajate meelest oli eeliseid rohkem kui puudusi.

Üritus oli ajastatud nii, et ehkki ametlik osa esimese päeva õhtu-ga lõppes, algas samas järgmisel hommikul Kaitseliidu Jõgeva ma-leva noorte sügislaager ja kõigil värbamisüritusel osalejatel oli soovi korral võimalus sellel osa-leda. Et üritus läks korda, näitab seegi tõsiasi, et kõik, kellel ajaliselt võimalik, seda võimalust kasuta-sid ja sügislaagrit uudistasid. Just see võimalus andis kohaletulnui-le selle kindlustunde, et tegemist on tõesti noortele palju pakkuva organisatsiooniga. Usun, et see mulje sai määravaks ka neile, kes

Tekst: AIVAR ENGEL, kapten

Käesolev refereering tugineb 18. juunil 2008 ajakirjas Jane’s Defence Weekly ilmunud kirjutisele “Armou-red vehicles part one: 6x6 and 8x8”.

Paljud riigid on varustatud BTR-tüüpi jalaväesoomusveo-kitega. Esimese põlvkonna BTR 60 võeti relvastusse juba 1960. aastal. Venemaa masinaehitustehase Arzamas uu-sim 8x8 soomuk on BTR-90, mis välimuselt meenutab va-rasemat BTR-80-t ja on viimasega põhiehituselt sarnane, kuid palju suurem ja versioonist olenevalt kuni 23,5-tonni-se täismassiga. Varasematest BTRidest suurema täismassi järgi saab oletada, et BTR-90 on ka tugevama soomuskait-sega.

Esimesel BTR-90 versioonil, mida kutsutakse ka Rostokiks (Idu), on samasugune torn kui täisroomikutega ujuvõime-lisel jalaväe lahingumasinal (Infantry Fighting Vehicle; IFV) BMP-2-l, mis on relvastatud 30 mm 2A42 kahuri ja 7,62 mm PKT kuulipildujaga, lisaks 30 mm automaatne granaa-diheitja AG-17 ja torni peal asuv juhitav tankitõrje-raketi-süsteem (Anti-Tank Guided Weapon; ATGW).

Hiljuti töötati välja BTR-90 kaks versiooni uute relvaalus-tega, mis suurendavad varasematega võrreldes märkimis-väärselt tulejõudu. Mudelil Berežok (fotol) on uus torn, millele kinnituvad 30 mm 2A42 kahur, 7,62 mm kuulipil-duja ja 30 mm automaatne granaadiheitja (AGL). Berežoki tüüpi torniga BTR-90-l on lisaks tavalistele relvadele torni kummalgi küljel konteiner kahe (seega kokku nelja) laser-juhtimisega tankitõrjeraketiga Kornet. Korneti tüüpi tanki-tõrjerakettide maksimaalne laskekaugus on 5500 meetrit. Neid rakette valmistatakse erinevate lõhkepeadega erine-vate lahinguülesannete täitmiseks.

Ka teisel mudelil Bakhtšal on uus, kõrgem torn, mis on jala-väelahingumasina BMP-3 torni edasiarendus. Sellel tornil on juba tõhus 100 mm kahur, mis võib lisaks tavalisele las-kemoonale tulistada ka laserjuhitavaid mürske kuni 5000 meetri kaugusele. Ka on selle soomuki tornil 30 mm 2A70 kahur ja 7,62 mm kuulipilduja. Kasutusel on ka roomiku-tega dessandi lahingumasin BMD-4M, mis on Bakhtša torniga ning mõeldud õhudessantüksuste lahingutaktika ja liikumisvõimekuse parandamiseks. Lisaks kolmeliikme-lisele meeskonnale võib soomukis olla kuni viis võitlejat. Soomuki maksimumkiirus on kuni 70 kilomeetrit tunnis, vees 10 kilomeetrit tunnis.

Venemaa 8x8 BTR-seeria peamiseks puuduseks on läbi ae-gade nende põhiehitus: mootor on kere tagaosas, mistõttu on soomukil teatud piiratud võimalused – näiteks lahingu-olukorras ei ole meeskonnal võimalik soomuki tagaosast turvaliselt väljuda. KK!

nüüd on valmis rühma tegevusega alustama. Kaks üritusel osalenut moodustavad nüüd oma koduko-has noorterühma – üks Lustiverre, teine Sadalasse.

ALUSTADA TULEB TÄISKASVANUTEST

Ka mina sain aru, et edaspidi tuleb teoreetilist teavet organisatsiooni ülesannetest, ülesehitusest ja tege-vuspõhimõtetest jagada just täis-kasvanutele. Lapsi ja noori tuleb aga organisatsiooniga liituma kut-suda tegevuse kaudu. Nii plaanime-gi Jõgeva kodutütarde ja noorkot-kaste talvelaagrisse kutsuda lapsi Lustiverest ja Sadalast, et nad enne tõsise tegevuse algust saaksid laag-rielamuse.

Üldiselt on Kaitseliidu Jõgeva ma-leval vedanud, sest malevapealik hindab kõrgelt vabatahtlike noor-tejuhtide tegevust. Praegu tegutseb malevas paarkümmend kodutütar-de ja noorkotkaste juhti. Sellegi-poolest pole võimatu, et kordame värbamisüritust ka tulevikus.

Tegelikult tõi värbamisüritusel osa-lemise üleskutse kaasa veel ühe kasuteguri. Lisasin üleskutsesse lubaduse, et kui koolis saab rühm moodustatud, võimaldab Kaitseliit koostööna loodus-, võistlus- ja seik-lusmatkade korraldamise koolitust koos praktilise tegevusega ning abi isamaaliste ürituste korraldamisel. Oli mitmeid koole, kes tundsid huvi ka selle koostöö vastu. KK!

BTR-90 uued versioonid

BTR-90 mudel Berežok.


Tekst: MARI-ANNE LEHT, Võrumaa malevFotod: Võrumaa Malev

Perekond Mägise aktiivsest elu-hoiakust annab esimese sõnatu tunnistuse nende Särkmäe talu

ühe toa sein, kus on kümned lastele antud diplomid, tänu-, au- ja tee-netekirjad. “Iga tunnustus on sei-nal aasta ning rändab seejärel selle välja teeninud lapse kausta. Kokku kaaluvad kaustad ligi kolm kilo,” selgitab Krabi põhikoolis algklassi-de õpetajana töötav pereema Meri-ke Mägise.

ATS OLI ESIMENE

Pere ja enda elu vaheldusrikkamaks muutmise otsa tegi lahti vanem poeg Ats (17) 2000. aasta sügisel, kui ta noorkotkaks astus. “Tundus huvi-tav, sellepärast astusingi,” ütleb ta ja lisab kohe, et kaheksa aasta jooksul on ta käinud üksjagu Eesti erinevates paikades. Mullu näiteks käis ta Män-niku lasketiirus võistlemas. Nendel reisidel on ta leidnud uusi tuttavaid,

Perekond Mägise elu teeb vaheldusrikkaks Kaitseliitelu teeb vaheldusrikkaks Kaitseliit

õppinud esmaabi andmist, orientee-rumist ja malet mängima.

“Tahan alati võistlustele minna, sest nendel osalemine teeb mind füüsiliselt tugevamaks ja saan oma võimeid teistega võrrelda,” lausub kümnetel erinevatel maakondlikel võitlustel ja laagrites osalenud Ats. Tükiks ajaks jääb meelde läinud sügisel korraldatud maleva tuletõr-jevõistlus, kus osales tosin viieliik-melist võistkonda. Koos aasta noo-rema venna Aivoga olid nad Krabi põhikooli võistkonnas. “Tahtsime hästi esineda, aga kui üks kraan lahti ununes, saime märjaks ja kao-tasime aega ning loodetud esikoha asemel jäime neljandaks,” ei karda Ats kaotust tunnistada.

VANEMAD NOOREMATELE EESKUJUKS

Kui Atsil oli juba aastane kogemus noorkotkana seljataga, hakkas Aivo käima tema jälgedes. “Mul on noor-kotkas kerge olla, sest saan Atsilt alati nõu küsida ja teen seda prae-

gugi,” annab ta mõista, et peab va-nemast venna lugu. Aivo on sport-like võimete arendamise kõrval seitsme aasta jooksul omandanud lisateadmisi Eesti ajaloost.

“Kui vanemad poisid valmistusid esimesele kanuumatkale minekuks, hakkas mul süda kripeldama. Rää-kisin Aivarile, kes oli juba Krabi põ-hikooli vabatahtlik rühmajuht, et hea oleks, kui ta kaasa läheks, sest siis saaks ta ka oma poistel silma peal hoida. Kumbki ei osanud tol ajal ujuda,” räägib pereema sellest, kuidas pereisa Aivar Mägise hakkas Kaitseliidu suunas liikuma. Temast sai kaitseliitlane 2003. aastal.

Mägisete noorem tütar Maret (14) on kodutütar viiendat aastat. Ta üt-leb, et kodutütreks astumisel olid eeskujuks juba organisatsioonis te-gutsevad vennad. “Ma ei saa ju nei-le kõiges alla jääda,” naljatab Maret ja lisab, et kuna isa käis Krabi koo-li rühmaga laskmas, läks ta kaasa. Tüdruk tunnistab, et parema tule-

Pereisa Aivari süles on pesamuna Ain. Tagareas (vasakult) Aivo, Ats, Maret ja pereema Merike.


muse saamiseks tuleb laskmist veel ja veel harjutada. Krabi kooli rühma-ga on Maret käinud orienteerumas ja kabet mängimas. Kõige rohkem naudib ta laagrielu, sest seal on pii-savalt erinevaid tegevusi. “Augustis korraldatud maakondlikus laagris oli põnevaid ettevõtmisi ja sain palju looduses olla. Vahva oli kummipaa-diga ähni oja ületamine ja loodusra-ja läbimine,” meenutab ta.

Pesamuna Ain (9) ei kujuta teistsu-gust elustiili ettegi, sest on selle sees kasvanud hetkest, kui ta ennast mä-letab. Juba kolm aastat on ta noor-kotkas. “Seal on põnev ja ma tahan kaua noorkotkas olla,” ei oska Ain täpsustada, missugune ala on süda-melähedasim.

Pereemast sai Kodutütarde toetaja-liige tänavu, pärast eripedagoogika eriala lõpetamist Tartu Ülikoolis, sest õpingute lõpetamise järel jäi tal veidi vaba aega. Pere vanim laps Merit ei saa nõrga tervise tõttu pa-raku üheski organisatsioonis aktiiv-selt tegutseda.

OLULINE ON ELUVIIS, MITTE ELUKOHT

Mägisete kodu lähedal asub Läti piir, sinna on umbes 800 meetrit. Võruni on üle 40, pealinna üle 300 kilomeetri, kuid sellegipoolest ei jää lastel ühelgi võistlusel käimata, sest nii ema kui ka isa peavad laste aren-gut ja aktiivset elu tähtsaks. “Mõni

kuu on selline, et vanematel lastel ei ole ühtegi vaba nädalavahetust ja nad ei nurise selle üle, sellepärast pean mõnikord lausa sõite koordi-neerida,” räägib pereema Merike, kes algklasside õpetaja kõrvalt te-gutseb Varstu lasteaia ja keskkooli logopeedina.

Pereisa töötab Võru valvekompa-niis, kus ööpäevase valvesoleku jä-rel on kolm-neli vaba päeva. Selline töögraafik võimaldab tal rühmaga võistlustel käia. Aivar Mägise on käinud Võrumaa maleva noorte-võistkonna tugiisikuna nii Männiku kui ka Põlva lasketiirus. Iga nädal viib ta Krabi kooli laskehuvilised noored Antsla tiiru laskma. “See on ju otsene eeskuju, kui Aivar viib oma ja rühma lapsed laskma,” ütleb õpetajast pereema Merike Mägise.

Kaitseliitlasena osaleb pereisa male-va laskepäevadel, paar aastat tagasi käis Lõuna-Eesti malevate õppustel. “Vahel on mul tunne, et kõigi liikme-te kaitsetahe ei ole piisavalt tugev. Ilmselt on selle taga motivatsiooni-puudus,” arutleb pereisa. Küsimuse-le, et äkki oleks lihtsam minna linna elama, sest seal ju kõik käe-jala juu-res ja hoiab raha mõlema vanema autole kuluva kütuse pealt kokku, reageerib Merike Mägise emotsio-naalselt: “Looduse keskel tunneme ennast vabalt, oleme omaette, nau-dime vaikust ja enda ehitatud kodust ei lahku me elu sees.”

Peres peetakse oluliseks sõnapida-mist. Maleva noorteinstruktor Eve Täht ütleb, et Mägise perele saab alati kindel olla, sest nad peavad

sõna. “Nii vanemad kui ka lapsed ütlevad alati, et tulevad kas appi või lähevad võistlustele ega ole kunagi alt vedanud,” lisab Täht.

OLULINE ON KA KOOLI SUHTUMINE

Pere aktiivsel eluhoiakul on oma osa ka Krabi põhikoolil, mille juhtkond toetab igati Kodutütarde ja Noorte Kotkaste tegemisi ning tunnustab väljaspool kooli tublidusega silma paistnud õpilasi.

“Kui rühm läheb kooli esindama, tegeleb vastava aine õpetaja eelne-valt võistkonna liikmetega. Mina mängin kabevõistkonna liikmetega kabet,” räägib õpetaja Mägise. Tä-navu on Krabi õpilastele korraldatud iga kuu üks isamaalise kasvatusega seonduv üritus. Aasta alguses tutvuti Valgamaal Paju lahingupaiga ja mä-lestusmärgiga. Mägise pere suure-mad lapsed peavad ajalooga seotud paikadega tutvumist vajalikuks, sest sellised sõidud annavad teadmisi.

Teadmiste saamise kõrval on oluli-ne ka tunnustamine. Kooli direktor tunnustab iga veerandi lõpuaktusel ka kooli väljaspool esindanud õpi-lasi kiituskirjaga. Ka Mägise pere lastel on tulnud tihti kaasõpilaste ees tänukiri vastu võtta.

Pere on kaheksandat aastat Kait-seliiduga seotud ega oska elu teist-moodi ette kujutadagi. Merike ja Ai-var Mägise ütlevad, et “mida varem lapsed kodus aktiivse ja isamaalise eluhoiakuga kokku puutuma hak-kavad, seda loomulikumana nad seda hiljem võtavad”. KK!

Ühe toa seina katavad laste teenitud tänu-kirjad ja diplomid.

KOMMENTAAR

ALE SPRENK, Krabi põhikooli direktor:Perekond Mägise on väga positiivse ellusuhtumisega ja seal järgivad lapsed vanemate tegemisi. Pereisa Aivar Mägise aitab koolis lastel vaba aega sisus-tada. Kedagi neist ei tule paluda selleks, et minna meie kooli esindama. Nende meelest on kõik head tegevused kasulikud ja arendavad.

Mägise pere lapsed on nii aktiivsed, et suudavad ka teisi Kodutütarde ja Noor-te Kotkaste ridadesse kaasata. Varstu keskkoolis õppiv Ats esindab võistlustel meie kooli, väärtustades sellega nooremate hulgas noorkotkaks olemist.

Mägisete kodus on väärtushinnangud paigas ning Kaitseliidu üritustest osa-võtmine ainult tugevdab nende ühtehoidmist. Tugev pere on koolis eeskujuks ajal, kus see mudel on hääbumas. Põhjendatud tunnustamine ja kiitus on kõige tulemuslikum motiveerimine ja selle pere lapsed on need igati ära teeninud.


Tekst: ANU ALLEKAND,Kaitseliidu ülema nõunik

Kaitseliidu noorteorganisat-sioonide juhid on läbi aegade pidanud oluliseks koostöös

naaberriikide analoogiliste organi-satsioonidega korraldatavaid üri-tusi. Selle toreda sõna “analoogili-sed” alla kuuluvad Läti Jaunsardze ja Leedu Šaulių sąjunga noored ja nende juhid.

KOOSTÖÖ NÕUAB KOKKUSAAMISI

Aastast 2002 oleme igal aastal sõl-minud Läti ja Leeduga tuleva aasta kohta kirjaliku leppe, mida ja kus plaanime korraldada ja kui palju-sid sõpru ootame külla. Traditsioo-nikandjad on olnud organisatsioo-nide juhid. Igal aastal on kohtunud major Sergejs Čevers Lätist, Juozas Širvinskas Leedust ning Angelika Naris ja käesoleva kirjutise autor Eestist. Noori Kotkaid on juhtinud mitmed inimesed, aga hoidkem kõik pöialt praegusele peavane-male Silver Tammele, et tema pi-kaajaliseks hooleks saaks stabiil-suse loomine ja edu toomine meie noorkotkastele.

Koostöös on loodud põnevaid või-malusi liikmete vahetamiseks laag-rites, kohtutud on erinevatel võistlus-tel ja jõukatsumis-tel. Paraku tuleb aasta jooksul ette libastumisi teabe-vahetuses. Et seda tulevikus vältida, ongi vaja aasta-kokkuvõtteid teha ja uute plaanide elluviimiseks ühismeel saavutada.

Koostöökohtumisi korraldatakse eri riikides. Tänavu tulid lätlased

Baltimaade noortejuhid Baltimaade noortejuhid teevad koostöödteevad koostööd

19. ja 20. novembril pidasid Eesti, Leedu ja Läti noorteorganisatsioonide juhid Tallinnas nõu

Me igatseme tagasi sinna, kus meil hea oli.Aga veel enam sinna, kus saime jagu raskustest.

ja leedulased külla Eestisse Kaitse-liidu peastaapi. Kauaaegse koostöö eest vääristati Jaunsardze ja Šaulių sąjunga juhte medalitega ja meene-tega. Järgmise aasta koostöölepe on kavas sõlmida Lätis.

VÄLJAVÕTTEID KOOSTÖÖLEPPEST

Koostöönõupidamisest jäi ka kirja-lik tõend – koostöölepe. Selles on kirjas kõigi kolme riigi põhikohus-

tused.

Eesti ootab naaber-riikide noori võist-lema Ernakesele ja Mini-Ernale ning esindusi suurlaag-

risse ja noorkotkaste spordimängu-dele.

Läti kutsub naabreid juuli alguses suvelaagrisse Salatsisse (Salacgrīvas-se), augusti lõpul Balti keti mäles-

tuseks korraldatavasse laagrisse ja septembri alguses biatlonile.

Leedu esindajad suutsid kõiki teisi üllatada oma suurejooneliste järg-mise aasta plaanidega: et Šaulių sąjunga tähistab 90. aastapäeva, on aasta jooksul kavas kaheksa suuremat ettevõtmist, mis alga-vad traditsioonilise jooksuga Vil-niuses. Muu hulgas korraldatakse rivivõistluse laager, noorte spor-dimängud Palangas, laskevõistlus, rahvusvahelise seltskonnaga välja-õppeharjutused ja muudki. Aasta lõpeb piduliku kokkuvõte tegemi-sega detsembris.

Kõik üritused loovad võimalusi ma-levate tublimatele noorkotkastele, kodutütardele ja nende aktiivsetele juhtidele, sest just nemad saavad osalemise kaudu uusi kogemusi ja teadmisi. Tuleb lihtsalt saata õiged inimesed õigele üritusele. KK!

Läti, Leedu ja Eesti kaitseliitlike noorteorganisatsioonide juhid kohtusid novembris Kaitseliidu peastaabis, et sõlmida taas kord noorte tegevuse alane koostöölepe.

AAastast 2002 oleme igal aastal sõlminud Läti ja Leeduga tuleva

aasta kohta kirjaliku leppe, mida ja kus plaanime korraldada ja kui paljusid sõpru ootame külla.


RAPLAMAA NOORKOTKAD HOIAVAD TRADITSIOONE. KOMMI TEENIVAD PEALEKAUBATekst: TAAVO FUCHS, KERT KUKK

Marti käiakse jooksmas mardipäeva eelõhtul 9. novembril. Vaatama kõhedale ja vihmasele ilmale leidus ka tänavu Raplamaa laste hulgas neid vapraid, kes otsi-sid vanad mardirõivad üles ja läksid küla peale maiustusi välja teenima. Mardi-

jooksust võtsid osa ka Rapla Noorte Kotkaste maleva Vigala noorkotkad, kellel oli varuks igasuguseid mõistatusi ja huvitavaid nuputamisülesandeid, mille lahendamisega oli võõ-rustajatel kohati raskusi. Oli peresid, kellel oli ükskõik, kas mardi varbad valutavad ja külmast võetuna otsast kukuvad või mitte. Ja oli peresid, kellel oli martide vastuvõtmise kogemus, sest nad teadsid peaaegu kõiki marditrikke. Nii said mardid näha blondiine, naljaninasid, mõttetarku ja pirtsutajaid.Et martidel on ikka alati pikk tee minna, jagasid pered tublidele martidele maiustusi – enamasti kommi, kuid sekka ka koduseid küpsetisi. Kuid kurb oli, et mardisant on nii väheks jäänud. Loodame, et see muutub ja vanad traditsioonid pole päriselt ununud. Viga-la noorkotkastest jooksid marti Kert Kukk, Taavo Fuchs, Rainer Säkk, Tauno Roland, Kaur Kukk ja Tauri Seits. KK!

Mardid Vigala moodi. Foto: Kert Kukk

KODUTÜTARDE AASTARING

Tänavu valmis Kodutütarde tegevust tutvustav videofilm “Kodutütarde aastaring”, mis näitab tüdrukute tegevust talvel, kevadel, suvel ja sügisel. Kodutütarde peavanem Ange-lika Naris ütles, et film sai aastaaegadele üles ehitatud just seetõttu, et lükata ümber

arusaam, nagu oleksid Kaitseliidu lapsed aktiivsed vaid suvelaagrite aegu. Filmi võttegrupp käis alates 2007. aasta kevadest terve aasta Kodutütarde üleriigilistel üritustel ja filmis tüd-rukute tegemisi eesmärgiga anda ülevaade erinevatest võimalustest organisatsioonis tegut-seda. Esialgu on Kodutütarde organisatsioonil filmist vaid kümme koopiat, mida ringkonnad oma koostööpartneritele ja koolidele saavad näidata. Peagi valmib suurem kogus koopiad, siis saab iga ringkond filmi näidata ja oma tegevust meeleolukalt tutvustada. KK!

KLEEPS NÄITAB KUULUVUST

Kodutütarde keskjuhatus kuulutas mööduva aasta esimesel poolel välja Kodutütarde kleepsukonkursi. Kodutütarde peavanem Angelika Naris ütles, et kleepsu saavad kõik panna sinna, kuhu soovivad, ning muuta igapäevaselt kasutuses olevad esemed organi-

satsiooni sümboli kandjaks ja eseme omaniku kuuluvust näitavaks. Kleepsukavandeid laekus kõigist Kodutütarde ringkondadest. Võitjaks osutus Jõgeva ringkonna kodutütre Monika Villendi töö (valgel taustal). Kaitseliidu Jõgeva ma-leva noorteinstruktori Olga Jürma sõnul on Vaimastvere rühmas tegutsev 16-aastane Monika tubli tüdruk, ta on tänavu Kodu-tütarde tegevuses kaasa löönud juba 238 tundi. Monikal on Kodutütarde hoolsuspael, ta on saanud peavanema tänu-kirja. Erialamärkidest on Monikal õigus kanda tantsija, aktivisti ja laskuri märki. Preemiaks konkursi võitmise eest sai Monika Villendi 300 krooni eest kunstitarbeid. Lisaks Monika kleepsule trükiti ära ka Kodutütarde Pärnu ringkonna Sauga rühma ja rühmajuhtide ühistööna valmi-nud joonistus, millel kujutatus sisaldub tunnustus noorte-juhtidele. Samuti nägi trükivalgust Kaitseliidu Põlva maleva noorteinstruktori Aile Valsi kavand. KK!


Tekst: KÄRT OJALA, Kaitseliidu Järva malev

NNovembrikuu esimesel näda-lalõpul peeti Järvamaal Koigi mail Kaitseliidu Järva maleva

noorkotkaste ja kodutütarde välja-õppelaager “Sügis 2008”. Tänavune laager jääb meelde rekordarvu osa-lejate poolest ja uudselt üles ehita-tud “Lippude varastamise” mängu tõttu. Sügislaagris osales 63 noort, mis laagriülema nooremseersant Urmas Piigerti sõnul on Järva ma-levas rekordarv. Arvukat laagri-seltskonda täiendas 25 kaitseliit-last, naiskodukaitsjat ja noortejuhti staabi koosseisus.

LUUREOBJEKTIDEKS INFOTAHVLID

Ammutuntud mängu “Lippude va-rastamine” uusversiooni töötasid välja Kaitseliidu Järva maleva liik-med nooremveebel Vallo Tamme ja nooremseersant Janek Tšeljadinov, kes olid laagris loodud kahe mees-konna rühmavanemad ehk koh-tunikud. Nimelt ei olnud seekord mängus lippe ega ka muid päriselt varastatavaid esemeid ning ei piisa-nud lihtsalt osavast varastamisos-kusest, vaid mängule tuli läheneda taktikaliste tarkustega.

Kumbki laagris moodustatud rühm sai endale kaheksa infotahvlit. Nen-de ühele poolele oli joonistatud üksuse märk (jalavägi, luureük-sus jne), teisele poolele kirjutatud koordinaadid, mis mängu lõpus ot-sustasid võitja, sest koordinaatide esimesed numbrid märkisid kokku-leppeliselt üksuse suurust. Mõlema rühma luurajate ülesanne oli saada teada tahvlil olev info ja see siis oma rühmajuhile edastada, et too saak-se teabe rühmavanemale (kes oli siis, nagu öeldud, ka mängu kohtu-nik) edastada. Info edastamine oli sümboolne rünnak, sest õige tea-be korral võttis kohtunik ühendust vastaste rühmajuhiga ja vastastel tuli oma vastava sisuga tahvel maha

Uuendatud lippude varastamise mäng Uuendatud lippude varastamise mäng pakkus põnevat väljakutsetpakkus põnevat väljakutset

võtta. Tahvlid pidid olema nähta-vad (maskeerida neid ei tohtinud), laagrist väljaspool ja pärast mängu algust ei tohtinud nende asukohta muuta.

Mängust ei puudunud ka võimalus võtta vange. Kui rühmal oli kogutud kolm vangi, pidi ta sellest teavitama vastaste rühmajuhti ja juhul, kui ka vastasel oli kinni püütud vähemalt kolm vangi, võis neid vahetada.

ETTEVALMISTUS: LAAGER ÜLES

Kehtis ka nõue, et rühmajuhid pea-vad pidevalt omama infot oma rüh-

ma laagris toimuva kohta (kes, kus, miks ja mida teeb?) ning seda nõud-misel rühmavanematele ehk kohtu-nikele ette kandma. Toimis laagrisi-sene käsuliin, kus rühmajuht käsib, tema abi kontrollib, teised tegutse-vad ja isetegevust ei toimu.

Uuendused võeti kõigi poolt uu-dishimu ja heakskiiduga vastu, sest ülesanne oli väljakutse nii väl-jamõtlejatele kui ka laagrilistele. Selge juhendi, kuidas mäng käib, said laagrilised ja rühmajuhid reede õhtul Koigi võimlas. Pärast kosuta-vat ööd katuse all siirdusid rühmad jalgsirännakuga mängumaale ehk

Juhendi uuendatud mängu kohta said Järvamaa sügislaagrisse kogunenud noored laagri esi-mesel õhtul veel soojas Kogi võimlas. Ülejäänud laagriaeg veedeti metsas.

Kuni rühmad püstitasid onne, ehitasid staabitöötajad endalegi looduslikest materjalidest ulualuse.


lähedalasuvasse metsa laagriplatsi-le. Niipea, kui kõik olid kohale jõud-nud, anti mõlemale rühmale nende laagri ülespanekuks vajalik varus-tus kätte ning neil tuli leida endale laagriplats ja see sisse seada.

TEISE RÜHMA TEENITUD VÕIT

Keskpäeval tegi laagriülem noo-remseersant Piigert laagris ring-käik, et sealsest olukorrast ülevaade saada. Esimene rühm vajas selgelt veel aega, et laager korralikult sisse seada. Teine rühm aga üllatas dist-sipliini ja efektiivse tegutsemisega. Kõigil selle rühma liikmetel oli oma ülesanne ja seda täideti. Tundus, et rühmajuhi Allar Ansjaki ja tema abi

Järvamaa kodutütred käisid metsas

Otti otsimas

METSAMINEJA MEELESPEA

Enne metsaminekut tuleb alati kodustele või kaaslastele öelda, kuhu ja kui kauaks lähed. Palaval ajal riietu nii, et rõivad katavad (kriimustuste vältimiseks) võimalikult kogu nahapinda. Külmal ajal olgu riietus mitmekihiline – nii on kõige soojem. ALATI tuleb kanda peakatet.Võta kaasa nuga, vile, laetud patareiga mobiiltelefon, veekindlalt pakitud tikud, natuke karamelli või suhkrutükke, (soovitavalt niiskeid) salvrätikuid, plaastreid ja kilekott (mis võib olla eelloetletud esemete ümber).Pimedal ajal PEAB olema kaasas helkur, soovitavalt ka taskulamp või külmvalguspulk.

Tekst ja fotod: SIIRI SITSKA, Kodutütarde Järva ringkonna vanem

SSügisesel koolivaheaja sisse jää-nud 28. oktoobri hommikul sa-das Paides vihma. Järvamaa ko-

dutütardel oli just sel päeval plaanis minna metsa, et läbida koolitus-programm “Otsi Otti!”. Kella küm-neks, kui Kaitse-liidu Järva maleva noorteinstruktori Mare Hendriksoni telefon oli juba üri-tuse toimumise pä-rast murelike lapsevanemate ja ko-dutütarde kõnedest punane, sadu lakkas. Kella üheteistkümneks ot-sustati juhendajate ühise nõupida-mise järel siiski metsa minna. Ko-dutütred pole ju suhkrust.

MINE METSA! JA SAA HAKKAMA!

Nõnda jõudiski pisut pärast kesk-päeva Koeru kandis asuva Norra allika lähedusse metsaservale buss, millest pudenes välja peaaegu pool-sada suuremat-väiksemat kodu-tütart ja viis juhendajat, kes suun-dusid metsasügavusse. Kõigepealt

tekitati tihedasse puuderägastikku vihmakindel pelgupaik. Ühiste jõu-dudega pingutati puude vahele suur koormakate ja nii sai kogu varustu-se turvaliselt selle alla paigutada. Koolitus võis alata.

Nagu koolitustel ikka, alustati teoo-riast. Iga laps meisterdas suure prü-

gikoti abil sambla sisse kuiva pesa, kuhu istuda. Seejä-rel arutleti ühiselt, kuidas ja miks lap-sed metsa lähevad,

mis neil alati kaasas peaks olema ja kuidas metsa eksimist vältida. Sel-gus, et siiamaani pole paljud päris

õigesti käitunud. Mõne lihtsa tar-kuse peale pole tulnudki ja mõnda küll teati, kuid ei peetud oluliseks. Koostati nimekiri, mida peab enne metsaminekut alati tegema ning millised asjad peaksid metsa mine-ja taskutes leiduma. Kontrolliti üle, kas kõigil kohalviibijatel on need esemed olemas. Puudulikku varus-tust täiendati kaasavõetud tagava-radest.

STOP-REEGEL EKSINULE

Nüüd kujutati ette olukorda, kus juhtub ikkagi see kõige halvem – laps eksib metsa ega leia enam ko-duteed. Mida siis teha?

SSeejärel arutleti ühiselt, kuidas ja miks lapsed metsa lähevad,

mis neil alati kaasas peaks olema ja kuidas metsa eksimist vältida.

Asko Mäeotsa juhtimisel töötas kõik nagu kellavärk.

Pärast rühmadest määratud kokkade valmistatud lõunasööki anti pimeda hakul luuremängu stardipauk. Teisel rühmal oli tuntav eelis esimese ees, sest neil olid kasutada isiklikud raa-diosaatjad, tänu millele info rühmas pidevalt ja efektiivselt liikus. Enne südaöö saabumist oli teine rühm välja luuranud vastase esimese ük-suse ning selle pihta “tuld” andnud.

Öösel suurt luuretegevust polnud, aega kasutati hoopis puhkamiseks. Muidugi toimis laagrites valve ja tel-ke köeti, kuid enamik mängijaid ma-gas, et järgmisel päeval uue hooga jätkata.

Järgmise päeva hommikul mäng jätkus. Mängu võitis teine rühm, kes hävitas kaks vastaste üksust, kus oli kokku seitse meest.

Esimese rühma saagiks jäi vaid üks kolmeliikmeline vastasrühma üksus. Olenemata sellest, et teine rühm hävitas vastasel kaks üksust, oleks Andres Gorbõljovi ja tema abi Artur Grazeri juhitud esimesel rüh-mal olnud ka võimalus võita, kui nad oleksid suutnud hävitada ük-suse, kuhu kuulunuks rohkem kui seitse meest.

Laager lõppes Koigi võimlas lõuna-söögi ning juhtide sõnavõtu ja kok-kuvõtetega. KK!


Kõigepealt tuleb meeles pidada STOP-reeglit. See aitab rahuneda, hirmust võitu saada ja taibata, et oled eksinud. Tuleb paigale jääda ja tegutseda nii, et peaksid metsas vastu, kuni sind leitakse. Meeles peab pidama mõningaid lihtsaid reegleid.

Kallista puud!

Ole nähtav ja kuuldav!

Hoia soojust!

Siinkohal saigi teooria otsa ja tüd-rukud jagati seitsmesse rühma. Situatsioonülesanne nägi ette, et lapsed on metsa eksinud. Hirmu ja üksinduse peletamiseks tuli valida endale sõbrapuu, keda kallistades

ja kaunistades julgus tagasi saada. Sõbrapuu lähedusse tuli seejärel ehitada onn, et öö turva-liselt mööda saata. Met-saalune täitus häältega. Järgmised paar tundi te-gutseti hoogsalt. Kerkisid onnid, igaüks omanäo-line. Meeskonnad tegid sõbralikult koostööd, oma ülesanne oli nii suurtel kui ka väikestel.

“OTSI OTTI” – MIS SEE ON?

See on õppeprogramm, mis sai algu-se Ameerikast 1980. aastate alguses nime “Kallista puud” (Hug a Tree) all. Sealt laienes õpetus Kanadasse, Uus-Meremaale, Inglismaale ja Rootsi. Rootsi Tsiviilkaitse Liit õpetas 1996. aastal “Leia eksinu” (Hitta Vilse) pro-jekti raames välja kuus Eesti instruk-torit. Sellest ajast on programmi õpe-tatud Eestis nimetuse “Otsi Otti” all. Õpetus jagab teadmisi ja oskusi, mis aitavad vältida metsa eksimist, samas õpetab eksinud lapsi metsas toime tulema, hirmust jagu saama, endast märke maha jätma ja enese eest hoo-litsema, kuni saabuvad otsijad.

Metsa minnes on oluline võt-ta kaasa õiged asjad. Lapsed kuulavad hoolega, mis asjad need on.

Looduses leiduvatest materja-lidest saab valmistada tuult ja lausvihma pidava elamise.

Metsas eksinu peab leidma endale oma puu, mille alla onn ehitada ja mis eredavärviliste ese-metega märgistada.

Pimedas metsas liikumine nõuab tähelepanu ja abi-kätt.


Vahepeal näitas Kodutütarde toe-tajaliige Merike Einma igale grupile metsa all taimi, millega eksinu prae-gusel aastaajal nälga võib kustuta-da. Üht-teist julges mõni metsaline mekkidagi. Samas hoiatas Einma tüdrukuid taimede eest, mille väli-mus küll kutsuv, kuid mida mingil juhul süüa ei tohi. Kõigile jäi hoia-tavalt meelde piibelehe erepunane mari.

OTSI OTTI!

Hämardus. Suure rassimise peale olid kõigil kõhud tühjad. Iga rühm sai kaks priimust ja katelokid, pur-gi hapukurkidega, paki kartuliputru ning kotikese viinerite ja pihvidega. Asuti õhtusööki valmistama. Üsna raske oli vesi keema saada. Metsa-alune kajas abipalvetest ja järgmisel pooltunnil oli juhendajate nõu eriti hinnas. Siiski said kõigi onnide juu-res katelokid putru täis ja laste isu oli ülihea. Magustoiduks hoitud pu-dingi ja juhendajate keedetud vaa-rikavarretee järel olid kõigil kõhud kõvasti täis ja tegutsemisenergia tagasi.

Nüüd oli metsaalune juba kottpime ja liiguti kaasavõetud taskulampi-de valgel. Grupid hoidsid kokku ja hoolitsesid oma liikmete eest. Mee-leolusid oli mitmesuguseid. Ühed adusid alles nüüd, kui hirmus võib olla üksinda pimedas metsas. Tei-sed olid aga nii väge täis, et tahtsid koguni ööseks oma onni jääda.

Koolituse praktiline osa aga jätkus. Kõigile lastele jagati helkurid kirja-ga “Otsi Otti” ja külmvalguspulgad. Kaitseliitlane Raimo Merilo selgitas lühidalt, kuidas kadunud inimesi ot-sitakse, ja sättis lapsed ahelikku. Ise “kadus” ta pimedasse metsa. Ahelik läks liikvele ja püüdis Merilot leida. Kerge see pole, taipasid kõik peagi. Mees leiti alles siis, kui üks neiu oli talle peaaegu peale astumas. Sel-liseid ülesandeid tuli täita veelgi. Liiguti ainult külmvalguspulkade valgel hääle peale ja ühes kolonnis. Julgemad proovisid end ise peita ja eemalt valguse peale liikuda. Katse-tati helkurite töökindlust ja puhuti vilega kolmekordset hädasignaali. Põnev oli kõigil ja aeg lendas mär-kamatult.

JÄTA METS PUHTAKS!

Lõpuks liiguti ühe onni juurest teise juurde ja anti hinnang iga-le ehitajatele. Onn pidi pidama tuult ja vihma ning selle põhi pidi kindlustama sooja ja mugava öö. Loomulikult leiti ka vigu, kuid nen-dest ju õpitaksegi. Iga onni juurest korjati kõik mittelooduslik suurde prügikotti ja võeti endaga kaasa, sest metsaalune tuleb endast puh-

tana maha jätta. Vaid tühjad onnid jäid elanikke ootama. Koguti sülle ka ühine matkakraam, varjualune pakiti kokku ja ees ootas kodutee. Ületada tuli veel viimane takistus – purre. Pimedas tundus see just pisematele eriti ohtlikuna. Ent sel-gus, et sõprade toel ja mitme tas-kulambi valgel kulges sellegi takis-tuse ületamine üsna lihtsalt. Kõik matkasellid ja kogu varustus pakiti bussi. Väsitav päev oli seljataga. KK!

OSALEJATE ARVAMUSI

TJORVEN JÜRGENSON (17), Paide kodutütarTavaliselt ma kardan pimedat metsa, aga seekord oli nii palju teha, et pimedu-sehirm ei tulnud kordagi peale. Enda tehtud söök oli ülimaitsev! Vahepeal oli küll tunne, et oleme ära eksinud, sest pidevalt kõlas metsa all vile ja hõikamine. Väga tore päev oli ja eriti vägev oli see, et keegi ei vingunud külma ja märja tõttu. Tublid pisikesed!

TRIINU KOPELMÄE (11), Väätsa kodutütarMulle meeldis metsas kõiki asju teha. Kõik oli nii vahva! Ma arvan, et sellist koolitust võiks igal aastal teha, et need, kes seekord ei käinud, saaksid ka õp-pust.

TRIINU LEIF (15), Paide kodutütarMinu meelest oli see kasulik õppepäev, sest selliseid teadmisi mujalt ei saa. Üha enam eksitakse metsa ja noored ei teagi, mida seal teha. Hea oli see, et alguses õpetati, loeti sõnad peale ja pärast tuli teadmisi metsas rakendada. Oli hea, et me ka pimedal ajal metsas olime. Sai tunda, milline hirm tekib, kui peaks üksi metsas olema.

MARI- LY SOOMUSTE (9), Väätsa kodutütarMulle meeldis onni tegemine. Tore oli see, et saime helkurid ja külmvalgus-pulgad. Sain palju rohkem loodusest teada. Pimedas metsas polnudki hirmus, ahelikus käimine oli lahe.

LIILI FILIPPOV (10), Väätsa kodutütarMulle meeldis kõige rohkem onni ehitamine. Vahepeal käis Mare kommi pak-kumas, need olid väga maitsvad. Toiduks oli meil kartulipuder, viinerid ja pih-vid, aga me pidime kõiki asju ise tegema kateloki ja priimusega. Oli väga, väga lahe päev!

LEINI TIIK (15), Türi kodutütarOli põnev päev. Sain palju uusi teadmisi ja vana meelde tuletada. Nägime, kuidas on pimedas metsas päriselt olla ja inimest otsida. Päev oli huvitav ja tegus.

MARIIN KLEMM (12), Paide kodutütarAlguses arvasin, et tuleb üsna igav päev, aga tegelikult oli seal hullult huvitav. Onnid tulid nii ilusad, et oleksin tahtnud sinna ööseks jääda. Saime palju targe-maks selles osas, kuidas eksinuna metsas ellu jääda.


VIKTORIIN: VIIS KÜSIMUST

VASTUSED

1. Richard Sorge. 2. Haapsalu. 3. John F. Kennedy (USA ekspresident, kelle mõrvami-sest möödus 2008. aasta 22. novembril 45 aastat). 4. Rukkijahust leib, mis oli vormitud põrsasarnaseks. 5. Ants Antson (võitis kuldmedali 1500 m kiiruisutamises 1964. aastal Innsbruckis IX taliolümpiamängudel).

1. Postmargil on kuulus Teise maailmasõja aegne Nõukogude luuraja (1895–1944). Ta tegutses Jaapanis Ramsay nime all. Tal on suuri teeneid Nõukogude vägede võidus 1941. aasta detsembris Moskva all. Nimelt andis ta sama aasta novenb-ris edasi olulise sõnumi: “Jaapan hakkab sõdima USAga, oht NSV Liidule on möödas.” Pärast tabamist poosid jaapanla-sed ta üles. Kes oli see legendaarne looraja (spioon)?

2. 1941. aasta sõjasuvel kestis Eesti mand-riosa hõivamine sakslaste poolt 4. juulist kuni 31. augustini. Esimese linnana läks Saksa vägede kätte 7. juulil Pärnu. Milli-ne Mandri-Eesti linn (pildil) langes Saksa vägede kätte viimasena 31. augustil?

3. Kes oli tuntud USA riigimees (pildil), kes külastas tuden-gina Eestit ja keda ei tahetud Teise maailmasõja ajal tema nõrgavõitu selja tõttu sõjaväkke võtta. Tema mõjuvõimas perekond aitas ta siiski teenima mereväeluuresse. Hiljem lõpetas ta torpeedokaatri komandöri kursused ja hakkas nooremleitnandina juhtima kaatrit PT-109. 2. augustil 1943 rammis tema juhitud torpeedokaatrit Solomoni saarte lähe-dal Jaapani sõjalaev Amagiri. Tulevane riigimees näitas end selles olukorras julge komandörina, kel õnnestus meeskond päästa. Selle vahejuhtumi eest sai ta auastmekõrgendust, kuulsust ja ordeni. Ent ka seljavigastuse, mille valud piinasid teda elu lõpuni. Kes oli see tuntud poliitik ja miks oli teda põhjust tänavu 22. novembril oli meenuta-da?

4. Vanade eestlaste üks peamisi jõulutoite oli jõuluorikas. Mida kujutas endast jõuluorikas (pildil)?

5. Enamik lugejaid teab kindlasti Eesti taliolümpiamängude võitjaid Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigu-

ni. Pildil on aga hiljuti 70. sünnipäeva tähistanud esime-ne eestlasest taliolümpiavõitja. Kes on pildil ning millistel talimängudel ja mis alal ta kuldmedali võitis?

KÜSIMUSED KOOSTAS ÜLIÕPILASTE MÄLUMÄNGU KLUBI

MÄNGUNURK

Kui rääkida pole lubatud, kasutab sõdur kaaslasega teabe vahetamiseks käe-märke. Käemärke dubleerides on või-malik juhtida tervet üksust. Mis saab aga siis, kui ka nägemine on piiratud? Katsetame sellist olukorda mängides. Tegemist on osavusmänguga.

PIMEDATE JUHTUMINE RONGISEttevalmistus: Mäng sobib aastalõpu-üritusele, kus on koos 20–50 inimest. Vaja läheb salle. Seltskond tuleb jaga-da võistkondadeks. Võistkonna liikmed seisavad üksteise taha kolonni. Kõigil peale kolonnide viimaste ja mängujuhi seotakse silmad kinni. Mängijad ase-tavad käed enda ees seisva mängija õlgadele

Mängu käik: Viimastele (kelle silmad ei ole seotud) õpetab mängujuht selgeks mingi marsruudi, mida mööda nad oma pimedat võistkonda juhtima hakkavad. Kui nad tahavad, et võistkond läheks otse, patsutavad nad enda ees olijat mõlemat õlga. Paremale minemiseks patsutatakse paremat õlga ja vasaku-le minemiseks vasakut õlga. Kui nägija rivi lõpus tahab, et võistkond jääks seisma, surub ta kergelt eelmise õlgu. Kõik mängijad dubleerivad liigutusi, sest need peavad kiiresti liikuma rivi tagumisest otsast esimesse. Võidab see võistkond, kes esimesena antud marsruudi läbib. Nüüd on võimalus seis viigistada, sest pimesi on män-gujuhi poolt ette määratud teekond läbitud ja ollakse tagasi alguspunktis. Seejärel palutakse kõigil silmad lahti teha ja sama tee üksinda mälu järgi uuesti läbida. Seekord varem nägijana kolonni juhtinu kaasa ei lähe. Võidab see, kes esimesena õige tee läbib.Lustakat liikumist!Mäng on võetud Maria Tammingu noor-temagistritöö kavandist “Õpime läbi mängu”.


RISTSÕNA


VARIA

SUMMARY RAVIMTAIMED

IF YOU WANT TO BE KNOWN, YOU MUST DO A LOT AND REACH THE HAND FIRSTRita Loel, chairwoman of Saaremaa region of Naiskodukaitse emphasizes the need to sup-port also Naiskodukaitse in addition to the youth organisations of Kaitseliit. From where does the education of small citizens begin? From home. Who is the fi rst educator? Mother. While studying the history of Naiskodukaitse, it becomes obvious that before the occupation period almost all farmer’s wives and school teachers wore light blue uniform dresses of Naiskodukaitse. Whole families were mem-bers of Kaitseliit and its sub-organisations. It has also now been talked a lot about Kait-seliit as family organisation but it has often remained a dream. During the 14 years I have been a member of Naiskodukaitse, I have tried to fi nd out why the male members of Kaitseliit are not too eager to bring their wives to the voluntary state defence organisation. If the chief of the company or of the team does not know (and does not need to know) who is the chairwoman of Naiskodukaitse in his region, the system can not function in a normal way. If it was up to me, I would restore the situa-tion where Kodutütred was a suborganisation of Naiskodukaitse and the work of Naiskodu-kaitse was to be guides of Kodutütred. Mem-bers of Naiskodukaitse have a great work to do: to educate their children to be good citi-zens, to be mothers in the family of Kaitseliit and to develop patriotism in people. Pp. 8–10.

CHIEFS OF SUBUNITS AND SINGLE COMPANIES ON THE WAY TO SELF-IMPROVEMENTTarmo Pihlik, Junior Warrant Offi cer of Tamme subunit of Tartu regional unit of Kaitseliit gives a review about how he with two colleagues helped to develop the training programme of voluntary subunit chief in course of the train-ing technology programme of the School of Kaitseliit from September until November. General staff of Kaitseliit has set a purpose to analyse the functions of the subunit chief at the peacetime and to develop the training pro-gramme for teaching their competences which is not yet covered by the training programmes of the School of Kaitseliit. The new training pro-gramme includes 82 lessons and it is divided into four weekends and the extension study is 26 lessons, full-time study 51 lessons, and grad-uation work 5 hours. Extension study and full-time study are both used. During the course of the training technology, also the basic course of the unit chief of Kaitseliit, introductory pro-gramme for new members, basic course of the staff assistant and orientation programme of chaplains was developed. Pp. 38–40.

JÄRVAMAA MEMBERS OF KODUTÜTRED WERE SEEK OTT OR HUG A TREE IN THE FORESTSiiri Sitska, chief of Järvamaa region of Kodutüt-red gives a review about the forest camp of Järvamaa members of Kodutütred where the children’s survive program “Hug a Tree” (in Estonia under the name of “Otsi Otti!” (seek Ott!)) was performed. The focus was on what was needed to take to the forest and how to cope and what to do when loosing the way. Pp. 53–55.

TALVISED MARJADTekst: REIN SANDER, bioloog, Kubja ürditalu peremees

Talve algulgi leiame metsas ja põlluser-val söödavaid marju.

Kõige kauem püsivad okste küljes viirpuumar-jad. Läänerannikul ja Saa-remaal kasvab harilik viir-puu, millel viljad jäävad põõsale kuni kevadeni. Viirpuuliike kasvab meil mitmeid, enamik nendest küll kultuuris pargipuuna või hekipõõsana. Nende kõikide marjad kõlba-vad süüa, ehkki on üsna pisikesed, enamasti kõigest sentimeetrise läbimõõduga. Suuremad ja üsna maitsvad marjad näiteks karvasel viirpuul ja veel mõnel liigil. Kuivatatud viir-puumarjadest saame maitsva tee, kuid peab arvestama, et viirpuutee alandab vererõhku. Mitmel pool on viirpuumarju koos seemnetega jahvatatud ja jahule lisatud, nõnda saab päris huvitava maitsega saia või koogi.

Kaua püsivad põõsal ka lodjapuumarjad. Praeguseks on lodjapuust aretatud juba ligi paarkümmend suureviljalist ja mahedamaitselist kultuursorti. Metsiku hariliku lodjapuu marjad sünnivad süüa aga enamasti alles siis, kui külm on neid kergelt näpistanud. Lodjapuumarjad on natuke harjumatu, ühteaegu lääge ja kirbe maitsega, ka teevad söömise tüütuks suured lapikud seemned.

Kogu sügise ja talvehaku pakub loodus kibuvitsamarju. Kõige suuremad on kurdlehise kibuvitsa ümmargused marjad, kuid hilissügisel on need enamas-ti varisenud või riknenud. Söögiks ja vitamiinirikkaks, veidike hapukaks teeks kõlbavad aga ka kõigi teiste kibuvitsaliikide marjad. Teed teeme tervetest mar-jadest, söömiseks tuleb marjad poolitada ja puhastada. Seemnete ümber on kibuvitsal hulk peenikesi karvu, need hakkavad suud torkima.

Üsna kauaks jäävad põõ-sale ka kikkapuude viljad. Need on ka ainukesed, mida peab vältima. Kui pärast kikkapuuviljade söömist pääseb ainult oksendamise ja kõhu-lahtisusega, on vedanud. Marjulise õnneks kasvab meil kikkapuid looduses harva.

Söödavaid marju leiame ka maapinnalt: mõnel aastal punetab jõhvika-

marju siirdesoo turbasamblamätastel isegi veel kevadel. Rabaservadel, aga ka niiskemal nõmmel ja nõmmemännikus kasvab kukemari. See on madalu-ke, jäikade okkataoliste lehtedega poolpõõsas – keegi oleks justkui kanarbiku hästi madalaks püganud. Kukemarjal on väikesed mustad marjad. Need on paraku üsna maitsetud, lääged ja vesised ning suhteliselt suurte seemnetega. Külmunud marjad muutuvad magusamaks, neid võib nälja peletamiseks jul-gesti süüa. Söödavad on ka jahuka sisuga leesikad, kuigi nende toiteväärtus on küsitav. KK!

Viirpuu.

Kikkapuu marjad on mürgised ja neid ei tohi süüa.

Tellija nimi

Tarneaadress

Telefon

Tellimiskuupäev

Grenader Grupp OÜ, Lai 33/Suurtüki 2, Tallinn, 10133

Tel: 6 817 200, 53 477 777, Faks: 6 817 201

[email protected], www.grenader.ee, www.military.ee

Lisaks headele hindadele soodustused ostusummalt:

üle 3000.- 5%, üle 5000.- 10%, üle 10 000.- 15%Kauba toimetame kohale tasuta ja tellimuse esitaja saab kingituse!

KALENDRID Hind Kogus Summa

Eesti Leegion -10% 89.-

Vabadussõda 90 -10% 71.-

Kalameeste kalender -10% 35.-

Aktikunst Valery Bareta -10% 89.-

Eduard Wiiralti kalender -10% 179.-

Navitrolla kalender -10% 112.-

Vana Liivimaa kalender -10% 359.-

MÄRKMIKUD

Laskepäevik -10% 31.-

Veekindel märkmik -10% 71.-

AJA LOOD sarja raamatud -30%

AJALOORAAMATUD Hind Kogus Summa

Eesti Leegion sõnas ja pildis. M. Laar -20% 545.-

Eesti Leegioni laulude CD -40% 125.-

Eesti Leegionist Venemaa vangilaagritesse. A. Loorpärg -30% 122.-

Poliitilises Politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises -30% 122.-

Luuraja aruanne KGB-le. T. Hellat -30% 139.-

Sõjateest Laskurkorpuses ja teisi mälestusi. R. Nurm -30% 122.-

Mälestusi koolipäevist, sõjakeerisest ja

põgenikelaagreist. V. Allase-30% 139.-

Minu sõjamälestused. R. Säägi -30% 122.-

Kuldaku tütar Nõukogude süsteemis. V. Mäesalu -30% 139.-

I Maailmasõjas ja Venemaa vangilaagrites. A. Toots -30% 157.-

Sõjakirjasaatjad Saksa armees II ms. M. Laar -30% 175.-

Varjud meres. Allveesõda Läänemerel. H. Ojalo -10% 179.-

Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist

Paju lahinguni. A. Kuperjanov UUS -10% 157.-

Läti Leegion. A. Silgailis UUS -10% 265.-

Soomusrongide diviis Vabadussõjas I osa UUS -10% 179.-

Võitlus kahel rindel ehk eestlaste juhtumised

Nõukogude armee päevil Afganistanis. A. Nigul UUS -10% 179.-

Briti salaluureteenistuses Punasel Venemaal. P. Dukes UUS -10% 265.-

KINKERAAMATUD

Mürakarude viimased triibulised. U. Nemvalts UUS -10% 247.-

Navitrolla I ja II raamat -10% 265.-

CDEESTI LEEGIONI

LAULUD

690.-545.-

79.-71.-

99.-89.-

39.-35.-

99.-89.-

199.-125.-

AS Galvi-LindaAS Galvi-Lindatervitab vanu ja uusi tervitab vanu ja uusi

partnereid jõulude puhul.partnereid jõulude puhul.

Töiseid kohtumisi uuel aastal!Töiseid kohtumisi uuel aastal!

AS Galvi-LindaAS Galvi-Lindahttp://www.galvilinda.eehttp://www.galvilinda.ee

Documents

KKAITSEAITSE KKODU!ODU! · 2011-12-08 · levivasse ülipehmeid väärtusi hindavasse ja enesehävituseni poliitkorrektsesse suhestumislõksu (riigikaitse – igatahes, kuid ilma