Embed Size (px)
Citation preview
nr – detsember
Artiklid
Aasta kodanik 2014 ontantsupedagoog ja -õpetaja IlmaAdamson
Age Raa
42
Kodanikupäeval, 26. novembril tunnustatiarmastatud tantsuõpetajat Ilma Adamsoniaasta kodaniku tiitliga. Tänavusekodanikupäeva moto on “Liikuminetervendab maailma”, mis on pühendatudlõppevale liikumisaastale.Kultuuriministeerium võtab igal aastalfookusesse mõne kultuurivaldkonna, olguselleks siis teater, film, kirjandus, sport võikultuuripärand. Sellel aastal tõsteti esileliikumine.
Ilma Adamsoni tunnustati entusiastliku töö eest noorte inimeste
kasvatamisel ja vaba aja sisustamisel. “Tema tantsuarmastus ja
ärgas meel on eeskujuks kõigile”, märkis Kultuuriminister Urve
Tiidus.
Suured õnnesoovid Ilma Adamsonile Eesti Tantsuhariduse Liidult!
Ilma Adamson on ühtlasi ka Tantsuhariduse Liidu volikogu liige.
Meenutuse Ilma Adamsonist on kirjutanud Ilma tegemisi palju
aastaid jälginud ajakirjanik Age Raa
ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 6 aukirja, ENSV teeneline
kultuuritegelane (1971), ENSV rahvakunstnik (1978 ), orden Austuse
märk (1986 ), IV klassi Valgetähe orden (2002), Ullo Toomi (1997) ja
Anna Raudkatsi (2004) nimeline stipendium, Harjumaa
teenetemärk (2009), Keila 2010. aasta kultuuripreemia, Tallinna
teenetemärk, Tallinna aukodanik, tiitel Harjumaa Kultuuripärl
(2012), Aasta Kodanik (2014). See on loetelu, millega on läbi aegade
meie riigi kõrgeimal tasemel tunnustatud Eesti üht tuntumat ja
staažikamat rahvatantsõpetajat Ilma Adamsoni.
Ilma elutööks on tantsuansambel Sõprus
Ilma Adamson alustas tantsimist 1952. aastal ENSV Riikliku
Filharmoonia rahvatantsurühmas Ullo Toomi käe all. Ta on auväärse
Tantsutaadi õpilane ja töötab tänaseni armastatud erialal. 1958.
aastal asutas Ilma kaks tantsuansamblit: Sõprus, mida on
autasustatud nii rahvakollektiivi kui teenelise tantsuansambli
aunimetustega ja mille kunstiline juht ta oli 2002. aastani ning
Tallinna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu rahvatantsurühma, praeguse
ansambli Tuisuline, millele 1963. aastal omistati rahvakollektiivi
austav nimi. Tuisulist juhtis ta 1966. aastani. Tema elutööks on aga
tantsuansambel Sõprus, mille ta 12 aastat tagasi oma õpilastele üle
andis. Sõprus tegutseb tänini ja on tantsurõõmu pakkunud
mitmetele sadadele noortele. Side tantsijate ja Ilma vahel pole
hetkekski katkenud.
62 aastat on ta töötanud tantsupedagoogina ja asutanud 12
tantsurühma nii Tallinnas, Haapsalus, Vasalemmas, Padisel kui
Keilas. 2002. aastast siiani juhatab ta Padise Rahvamaja
naisrühma, Keila Kultuurikeskuse naisrühma Koidula ning Keila
Kultuurikeskuse sega- ja naisrühma Keikal. Ilma Adamson on
tunnustatud karakter- ja rahvaste tantsude õpetaja nii Eestis kui
Soomes. Ta on õpetanud paljudel tantsujuhtide kursustel ja
täiendkoolitustel, mida on korraldanud Rahvakultuuri
Arenduskeskus, ERRS, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti
Tantsuagentuur. 2009 aastal anti välja ka õpik „Õpetaja Ilma
Adamsoni meistriklass”.
Perfektsionistina käib ta siiani ise eri maakondade rühmade
juures omi tantse õpetamas. Istub autorooli ja vurab kohale.
Ilma on olnud 1993. aasta noorte tantsupeo pealavastaja ja
kunstiline juht, kuuel korral üldjuhi assistent, paljude piirkondlike
tantsupidude lavastaja. 2005. aastast on ta ERRSi mentor. Sestap
võibki Ilma Adamsoni näha sageli Eestimaa erinevais paigus nii
noortele kui eakatele, nii asjaarmastajatele kui tulevastele ja
praegustele professionaalidele-tantsuõpetajatele treeningtunde
läbi viimas. Sajad tantsijad ei pelga vaatamata eale tema ülimat
rangust, nõudlikkust ja täpsust tantsusammude tegemisel ja
tantsujooniste kujundamisel.
Ilma Adamson on loonud mitme raamatu jao tantse. Kuigi Ilma
tantsud on väga loogilised ja sisukad, ei söanda kõik rühmad neid
oma repertuaari võtta. Pigem on need jõukohased ikkagi
ansamblitele. Perfektsionistina käib ta siiani ise eri maakondade
rühmade juures omi tantse õpetamas. Istub autorooli ja vurab
kohale. Väsimatult kordab ta oma õpetaja Ullo Toomi sõnu: „Tants on
tervis ja elurõõm. Põdur tantsida ei suuda.” Nende sõnade
tõestuseks oli Ullo Toomi ise ja seda kõike on näha ka Ilmat
vaadates.
Jääb vaid üle imetleda Ilma vitaalsust ja elurõõmu, oskust näha
puude taga metsa, südikust ja sõnakust seista õigluse ning
aususe eest ning teha seda kindlas usus ja veendumuses parema
homse nimel.
Käesoleval aastal ilmunud raamatus „Süda on tantsule valla”iseloomustab Ilmat tema kunagine tantsija Kaia Jäppinen
ansamblist Sõprus: „Ilma Adamson on väga eriline inimene, kelleta
eesti kultuurimaastik oleks tunduvalt igavam ja värvivaesem, ja
kelleta tuhanded inimesed ei teaks, kui huvitav ja väljendusrikas on
eesti rahvatants ja kui põnevaid väljakutseid esitab teiste rahvaste
tantsude tantsimine. Ilma Adamson pole kunagi näinud eesti
tantsuelu kitsalt ega lähtunud oma isiklikest huvidest, vaid on
olnud ja on tänaseni aktiivne kaasarääkija eesti tantsu arendamisel
ja tulevikuvisioonide kujundamisel. Jääb vaid üle imetleda Ilma
vitaalsust ja elurõõmu, oskust näha puude taga metsa, südikust ja
sõnakust seista õigluse ning aususe eest ning teha seda kindlas
usus ja veendumuses parema homse nimel. Ilma Adamson on läbi
aastakümnete eesti väljapaistvamaid ja armastatumaid
tantsujuhte. Sõpruse veteranide elu sisu oli tantsimine, armastame
seda siiani. Kui lavale läheme, oleme ikka endiselt nii noored nagu
aastakümnete eest.”
„Süda on tantsule valla” nime kandis ka 29. novembril Nordea
Kontserdimajas toimunud Ilma Adamsoni autorikontsert, kus tema
tantse tantsisid meie parimad rahvatantsijad, Eesti
tantsuansamblid, keda kõiki on Ilma ise käinud selleks kontserdiks
üle vaatamas ja lihvimas.
Entusiasmi peab jaguma: „Niikaua kui jaksu jätkub, teen tööd.”
2014 möödus 80 aastat Eesti tantsupidude algusest. Samal aasta
jaanipäeval täitus Ilma Adamsonil 80 eluaastat. Ilma on omamoodi
fenomen – ta on ainuke tegev tantsuõpetaja, kes veel 80-aastasena
tantsib kaasa kõik rühmade ja kursuslaste tantsutunnid, näidates
ise füüsiliselt ette iga treeningelemendi. Tema sadade õpilaste
hulgas pole ühtki, kes saaks öelda, et Ilma Adamson „seletas,
kuidas tuleb tantsusammu tantsida”. Ise on ta öelnud: „Niikaua kui
jaksu jätkub, teen tööd. Teen õpilastele selgeks, et rahvatants on
sinu tervis, sinu keha, sinu füüsis. Kes tunnetab oma keha, tuleb
oma asjadega ka toime.”
Hea füüsiline vorm pole veel kõik, mida Ilma tantsutrennis oluliseks
peab – see on osa vundamendist, mis kannab kultuuri ja
elukvaliteeti selle kõige laiemas tähenduses. Ajakirjanikuna on mul
olnud palju kordi võimalus jälgida Ilma Adamsoni tööd. See on
õpetanud mind tänavalgi ära tundma tema nii praeguseid kui
endisi tantsijaid. Ükski Ilma Adamsoni juures kasvõi ühe tunni
kaasateinu ei astu varbad sissepoole ega käi õlad längus, selg
kõver. Õige kehahoid on tervisliku liikumise alus. Ilma paneb oma
treeningutes suurt rõhku lihaste õigele tööle, sest ainult see tagab
nii esteetilise väljanägemise kui hea tervise. Olla 80-aastaselt veel
nii kergejalgne, tegus ja aktiivne teistele liikumise tähtsust
selgitades ja õpetades, on ime! Selline aga Ilma Adamson – läbi
aastakümnete eesti väljapaistvaim ja armastatuim tantsujuht – on.
Lisavaatamiseks:
→ Ilma Adamson Terevisioonis
→ Intervjuu Aktuaalses Kaameras (Alates 6:53)
Tallinna Balletikoolis avatikaasaegse tantsu õppesuund
Liina-Liis Liiv-Toome
Tallinna Balletikooli asedirektor õppealal
Sellel õppeaastal avati Eesti ainukeses professionaalses
balletikoolis, Tallinna Balletikoolis, uuendusena kaasaegse tantsu
õppesuund.
Tallinna Balletikool on asutatud 1946. aastal riikliku teatri “Estonia”juures tegutsenud balletistuudio baasil. Kooli nimi oli tol ajal Eesti
Riiklik Koreograafiline Kool ja esimeseks direktoriks Anna Ekston.
Kool töötas aadressil Lai 11 ja “Estonia” teatri proovisaalides. Alates
1965. aastast asub kool Toompeal, Toom-Kooli 11 ning sellest ajast
toimub koolis lisaks erialasele õppele ka põhi- ja keskhariduse
andmine. 1992. aastast on kooli nimi Tallinna Balletikool. Koolis õpib
pisut üle 100 õpilase ning väljastpoolt Tallinna tulnud õpilastele on
koolil kesklinnas õpilaskodu.
Klassikalise balleti erialale võetakse õppima põhikooli neljanda
klassi lõpetanud 10 – 11 aastaseid poisse ja tüdrukuid. Balletikoolis
jätkub põhihariduse omandamine alates viiendast klassist. Varem
mujal balletiõpinguid alustanutel on võimalik astuda ka Tallinna
Balletikooli kuuendasse või vanemasse klassi või kursusele, kui
sisseastuja erialased oskused vastavad kooli tasemele.
Õppeaeg Tallinna Balletikoolis kestab kaheksa õppeaastat ning on
jagatud kaheks perioodiks. Noorem aste kestab viis õppeaastat
ning on põhikooli viies kuni üheksas klass. Põhihariduse
omandamine toimub põhikooli riikliku õppekava alusel, eriala
õpitakse balletikooli õppekava järgi.
Alates sellest õppeaastast on kooli vanemas astmes võimalus edasi
õppida kahel õppesuunal: klassikaline tants või kaasaegne tants.
Kaasaegse tantsu õppesse on oodatud õpilased ka väljastpoolt
Tallinna Balletikooli. Kooli sisseastujal peab olema omandatud
põhiharidus ning erialaselt sobivad tantsulised ja loomingulised
eeldused, kasuks tuleb klassikalise tantsu aluste valdamine.
Kaasaegse tantsu õpe kestab kolm õppeaastat ja lõpetamisel
väljastab kool gümnaasiumi lõputunnistuse või kutseõppeasutuse
lõputunnistuse või mõlemad.
Kaasaegase tantsu põhiõpingud hõlmavad Tallinna Balletikoolis
kaasaegset tantsu, klassikalisi moderntantsustiile,
improvisatsiooni ja tantsukompositsiooni aluseid, venitus- ja
lihastreeninguid, rütmika ja muusika elementaarteooriat ning
kultuurilugu. Valikõpingutena on võimalik õppida
näitlejameisterlikkust, jumestust, karaktertantsu, paaristantsu,
akrobaatikat jpm. Üldõpingud lähtuvad gümnaasiumi riiklikust
õppekavast ja riiklikust kutsekeskhariduse üldõpingute moodulist.
Kaasaegse tantsu õppesuuna I kursusel õpib sellel õppeaastal
kaheksa õpilast. Nende õpetajad on Kristin Pukka, Maria Uppin, Kaja
Kreitzberg, Kristjan Üksküla, Sigrid Peedu, Tamara Kõrreveski, Anna
Igoševa jpt, Selle õppeaasta külalisõpetajad on Külli Roosna,
Kenneth Flak, Jüri Nael, Israel Aloni, Anna Linnik jt.
Õppepraktika käigus valmistatakse koolis õpilastega ette
repertuaari, mis annab võimaluse tunnis õpitud oskusi praktiliselt
kasutada. Parimad kontsertnumbrid tulevad esitamisele Tallinna
Balletikooli galakontserdil, mis toimub traditsiooniliselt igal
kevadel.
Tallinna Balletikooli gala 2015 toimub 30. aprillil kell 19.00
Vanemuise Teatris ja 31. mail kell 12.00 Rahvusooper Estonias.
Sisseastumiskatsed 2015 toimuvad 18. mail.
Registreerimine ja lisainfo:
→ www.balletikool.edu.ee
→ telefonil 644 3387
Kolm küsimust tantsuõpetajale
Anne Tamm-Kivimets
Küsimustele vastab Just Tantsukooli õpetaja Anne Tamm-Kivimets.
Just Tantsukooli peamine suund on vabatants (erinevad kaasaegse-
ja moderntantsu tehnikad), lisaks õpetatakse ajaloolist tantsu ja
eesti rahvatantsu. Just Tantsukool tähistab 13. detsembril
Vanemuise teatris kontserdiga 30. aastat vabatantsu Tartus.
Millised on Sinu missioon ja motivatsioon valitud erialal?
Missioon sellel erialal on julgustada, innustada, jagada kogemusi,
sütitada… . Aidata noorel inimesel leida üles see miski, mis teda
tantsima paneb. Anda mõista, et tants on see, mida saab teha
igaüks, kel on vaid soov ja tahe.
Motiveerivad kõige rohkem õpilased ja üldse inimesed, kes mu
ümber on. Hea sõna viib alati edasi. Mõtted mis aegajalt mind
külastavad, õnnestumised ja ka ebaõnnestumised, millest õppida.
Mis Sind inspireerib?
Inspireerib seesama, mis motiveerib. Rõõmsad ja motiveeritud
õpilased, hea muusika, ilus ilm. Inspiratsioon on selline asi, mis
tuleb kuskilt… kuidagi… lihtsalt tuleb…. Vahest sa püüad selle
kinni, saad hoo ja liugled siis mõnuga loomise lainetel.
Milline on Sinu sõnum
– Tantsuõpilastele?
Olla avatud ja samas järjekindel. Unustada sõnad „ma ei saa“ ja „ma
ei oska“. Kõik on harjutamise ja proovimise küsimus. Igaühe jaoks
on oma viis ja oma tee. Otsige see üles, kui ise ei leia siis õpetaja
aitab.
– Tantsuõpetajatele
Soovitan ennast hoida ja mitte läbi põleda. Soovin sära silmadesse
ja soojust südamesse. Empaatiat ja õpilasest lähtuvat lähenemist.
– Tantsuga mitte kokku puutunutele
Tasub proovida tunnetada tantsu läbi oma keha, südame ja silmade.
Lavadel
nr 42
Lugemiseks toimunust
Kust te teadsite, et lapsed just nii mängivad?
Meeli Parijõgi/Õpetajate Leht/28.11.2014
See lugu räägib, kuidas väikeste laste emad teevad lastele
tantsulavastusi. Tükid tulevad ikka oma laste järgi, nõnda, kuidas
marakratid sirguvad. Nad kuuluvad Zuga ühendatud tantsijate truppi.
Loe edasi
Sa ei näe ju, mida sa kardad!
Meeli Parijõgi/Õpetajate Leht/21.11.2014
26-aastasena pimedaks jäänud Hedy Haavalaid tantsib koos
professionaalidega ja näitleb vaegnägijate Terateatris.
Loe edasi
Anu Ruusmaa: Peaasi, et tehnika ei tapaksloovust ja loovus ei tapaks tehnikat
Leenu Nigu/Sirp, 14.11.2014
Loe edasi
Anu Ruusmaa: ühelgi õpetajal pole õigustkedagi vigaseks õpetada
Ele Viskus/Õpetajate Leht/14.11.2014
Eesti Tantsuhariduse Liit annab alates 2011. aastast välja Gerd Neggo
nimelist stipendiumi, millega tunnustatakse oma tööle pühendunud
Eestis töötavat tantsuõpetajat. Tänavu pälvis selle TÜ Viljandi
kultuuriakadeemia ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia õppejõud Anu
Ruusmaa.
Loe edasi
kadrinoormetsa nullgarantiiga esitatudkutse
Madli Pesti/Sirp/14.11.2014
Loe edasi
Punamütsike ja kuri kass
Andrus Laansalu/Müürileht/12.11.2014
Mingil põhjusel on sport läinud ühes suunas ja kunstiline
eneseväljendus teises. Kohati vist nii tugevalt, et me ei suuda
otseselt spordivaldkonda kuuluvaid sooritusi (nagu klassikaline
ballett) isegi spordina ära tunda. Balletil on kahtlemata hea
varjevärvus. Õnneks laienes tantsuskeene 20. sajandil märgatavalt,
aga kehalise soorituse virtuoossus jäi ikkagi rakenduse keskmesse.
Ema on süüdi! vastab tänavune Gerd Neggo preemia laureaat,
tantsupedagoog Anu Ruusmaa küsimusele, miks temast just tantsija sai.
„Tema viis mind päris väiksena balletti vaatama. Mäletan, et esimesel
etendusel läks kõige suurem võhm selle peale, et põlvi viisakalt koos
hoida. Järgmisel päeval olid mul jalad haiged, aga süda tantsust
elevil.”
Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval esietendus 19. novembril
kadrinoormetsa „procedure of beauty” („iluprotseduur”), milles
etenduskunstnik loob tema enda sõnul organiseeritud kontsentratsiooni
ruumi. Vestlevad Madli Pesti ja Kadri Noormets.
Loe edasi
Kontrollimatu rütm
Maret Tamme/Müürileht/12.11.2014
Oktoobrikuus käivitasid kultuur.info ja Eesti Instituut kampaania
nimega „Täna arvustan mina. Mida arvavad külastajad Eesti
kultuurisündmustest?”, kutsudes kõiki kultuurihuvilisi ja -loojaid
üles avaldama arvamust erinevate kultuurisündmuste kohta. Kampaania
raames jagas oma kultuurielamusi 21 kirjutajat. Müürileht avaldab
Maret Tamme arvustuse Henri Hüti uuest lavastusest „Rhythm is a
Dancer”.
Loe edasi
Toomas Edur: muinasjutud õpetavad meidelama
Postimees/12.11.2014
“Uinuv kaunitar” jõudis Toomas Eduri käe all taas Estona lavale.
Eesti Rahvusballeti kunstilise juhina püüab Edur muu hulgas lavale
tuua uusi versioone armastatud klassikast.
Loe edasi
Kabareelik austusavaldus
Ülle Toming/Sirp/31.10.2014
Eesti Tantsuagentuuri revüüteatri Starlight Cabaret „Life is a
Cabaret”, idee autor, stsenarist ja lavastaja Kristjan Kurm,
helikujundaja Alo Jaanivald, valguskujundaja Karel Kansvein,
videokujundaja Taavet Jansen
Loe edasi
Kuulamiseks
Vestlusring lasteteatrist: Margus Prangel,Tiina Mölder, Maria Goltsman
Keiu Virro/Delta/20.11.2014
Kuula
Intervjuu koreograaf Anu Ruusmaaga, kespälvis Gerd Neggo nimelise stipendiumi
Kaisa Jõhvik/Delta/17.11.2014
Margus Prangel, Tiina Mölder ja Maria Goltsman on kolm lavastajat,
kes teevad teatrit ka lastele. Loetud päevad enne nende uuslavastuste
esietendusi on nad palutud vestlusringi, kus arutletakse, kas
lasteteater võib olla täisväärtuslik žanr või on enamjaolt tegemist
ikkagi teatrite rahapõrsakesega, mis igal aastal jõulude paiku käiku
lasta
Kuula
Uudised
8. detsembril anti TallinnaBalletikoolis üle Gerd Neggonimeline tantsuõpetajastipendium
8. detsembril kell 15.00 toimus Tallinna Balletikoolis Gerd Neggo
nimelise tantsuõpetaja stipendiumi üleandmine. Seekordse
preemia saajaks on tantsuõpetaja, tantsija ja koreograaf Anu
Ruusmaa, kes on ühtlasi ka balletikooli vilistlane.
Stipendiumi annab välja Eesti Tantsuhariduse Liit ja toetab Eesti
Tantsuõpetaja, tantsija ja koreograaf Anu Ruusmaa pälvis hiljuti Gerd
Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi. Räägime Anu Ruusmaaga
Kultuurkapital.
Stipendium anti üle Rünno Lahesoo fotonäitus “Teekond” avamise
raames. Fotonäitusel on eksponeeritud teekond tantsijaks ja
artistiks kasvamisest, fotodel Eesti Rahvusballeti tantsijad ja
balletikooli õpilased. Avamisel esinesid balletikooli õpilased ning
sai tutvuda koolimajaga.
Avalik üleskutse osalemiseksnon-conference platvormil “Danceartistin/and/to/with/against/or/in lovewith higher education in dance”
Tantsunädala dünaamiline ja progressiivne programm leiab sel
aastal aset kuuendat korda. Iga aasta lisandub programmi aja- ja
kultuurikohaseid tegevusi adresseerimaks meie kultuuris, meie ja
valdkonnas esilekerkivaid teemasid.
2015. aasta kevadel toimub Tantsunädala raames rahvusvaheline
ebakonverents/platvorm “Dance artist
in/and/to/with/against/or/in love with higher education in
dance”, mis leiab aset 23. – 25. aprillil Viljandis, endises
Lennukitehases.
Üldised teemad tantsukunstnike ja kõrgharidusinstitutsioonide
raames – küsimused rakenduvusest, kunstist tantsukunstis,
sihtgruppidest, trendidest, tööprotsessidest, poliitikast,
ebaõnnestumistest ja perspektiividest.
Korraldajatelt on avalik üleskutse järgmiste töövormide
läbiviimiseks:
→ Hommikused praktikad
→ Dialoog/debatt
→ Loeng
→ Performance/etendus/lühivorm/poolik vorm jne
Tähtaeg töövormide läbiviimise ideede esitamiseks: 12. jaanuar
2015
Enam infot (.pdf)
Informatsioon, ettepanekud ja kontakt: [email protected]
NB! Tegu on rahvusvahelise non-conference’iga, mille peamine
töökeel on inglise keel, mistõttu informatiivne PDF on koostatud
inglise keeles!
Dance and Child Nordickohtumine Kuopios
daCi-Nordic festival 2015 toimub koostöös Kuopio tantsufestivaliga
9. – 12. juunil 2015 Kuopios.
Esimese daCi Nordic festivali teema on “To encounter by dance”(Kohtuda tantsides). Festivali programmis on töötoad nii lastele,
noortele kui tantsu õpetajatele. Töötubasid juhendavad Maria Speth
Hollandist, Elisabet Sjösted Rootsist ning Sonja Pakalén, Teemu
Tuohimaa ja Riku Lehtopolku Soomest.
Samuti on osalevatel gruppidel võimalus anda Kuopio
tantsufestivali raames etendus. Etteaste pikkus on maksimaalselt 5
minutit. Etteastete videosalvestused tuleb edastada Vimeo või
Youtube lingina hiljemalt 15. jaanuariks 2015 aadressil
http://www.lyyti.in/DaCiNordic_1182
Festivalil osalemiseks tuleb eelregistreeruda ajavahemikus 3.11.2014
– 15.01.2015 aadressil: http://www.lyyti.in/DaCiNordic_1182.
Kõigi eelregistreerunutega võetakse ühendust peale 15. jaanuari ja
lõplik registreerumine toimub 1.03. – 30.03.2015
Dance and the Child on organisatsioon, mille liikmeteks on
tantsuvaldkonna inimesed ja ühendused ja mille missiooniks on
propageerida ja toetada kaasaegset tantsu ning tantsuharidust.
DaCi suurimaks väärtuseks on laste- ja noorte osalusvõimalus.
Enam infot (.pdf)
Swingtantsufestival kutsub!
17. jaanuaril 2015 saab Nõmme Kultuurikeskusest Eesti
swingtantsu meka – toimub IX swingtantsufestival
LUMEPALLISWING.
Alates aastast 1999 üle aasta peetud Eesti suurim swingisündmus
on lumepallina kasvanud ja seekordse festivali eesmärk on kaasata
ka neid tantsuharrastajaid, kelle jaoks swingtants ei ole prioriteet
number 1, ent kokkupuuted sellega on olemas. Seega ootame
festivalile kõiki neid lapsi, noori, täiskasvanuid ja seeniore, kes
tantsivad charlestoni, rock’n’rolli, boogie-woogiet, lindy hoppi jt.
sarnaseid tantse.
Esmakordselt Eestis, nagu lindy hopi hiilgeaegadel New Yorgi Savoy
Ballroomis, mängib võistluse finalistidele ja publikule tantsuks big
bänd. Horre Zeiger BigBänd!
LUMEPALLISWINGi 2015 toimumiskohaks on Nõmme
Kultuurikeskus, mis ehitati 1924. aastal, kaks aastat enne lindy hopi
hälli Savoy Ballroomi.
Nii osalejate kui publiku riietus jm väljanägemine soovitavalt
swingi ajastule kohased.
Tere tulemast LUMEPALLISWINGile!
Täpsema juhendi leiab festivali korraldaja, Eesti Swingtantsu Liidu,
kodulehelt www.swingtants.ee
