V Ä I K E - M A A R J A VA L L A

INFOLEHTNr 2 (237) VEEBRUAR 2014 TASUTA Ole koos meiega:

Väike-MaarjaValla Infoleht

internetiswww.v-maarja.ee

Väike-Maarjauudisedka http://

eestielu.delfi .ee

„Diskohundid“ olid edukadKoolitantsu eelvoorusVäike-Maarja gümnaasiumi noorte meeste tantsutrupp “Diskohundid” osales ja esines edukalt Koolitants 2014 eelvoorus Jõgeval 30. jaanuaril.

Tantsutrupp teenis välja eripreemia laheda huumori ja vau-efekti eest tant-sus “Laval ei ole soosikuid”. Tants on poiste omalooming.

Truppi kuuluvad 11. ja 12. klassi noormehed Johannes-Richard Sep-ping, Thomas Tammus, Argo Metsa-ru, Rauno Kuusemets, Jörgen Kivila, Tõnis Saar ja Mark Liivalaid.

Ly Ipsberggümnaasiumi 12. klassi juhataja

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamineREEDEL, 21. veebruaril

• kell 12.00 mälestushetked Simuna Vabadussõja mälestussamba juures.

• kell 12.30 Eesti Vabariigi 96. aastapäeva pidulik kontsertaktus Simuna rahvamajas.

ESMASPÄEVAL, 24. veebruaril• kell 12.00 mälestushetked Väike-Maarja Vabadussõja mälestus-

samba juures

• kell 12.30 suupistelaud seltsimajas• kell 13.00 Eesti Vabariigi 96. aastapäeva kontsertaktus Väike-

Maarja seltsimajas.

Antakse üle valla aasta tegija tunnistus, tunnustatakse auväärseid

isikuid ja valla aasta paremaid sportlasi.

Kontserdiga esinevad Rakvere muusikakooli, Väike-Maarja güm-

naasiumi ja Kiltsi põhikooli õpilased.

Elupääst ja – vä ike su i tsuandurAlates 2009. aastast on suitsuandur kohustuslik igas eluruumis.

Tuleohutuse seadus § 32. (3): Ela-mu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi va-rustama autonoomse tulekahjusig-nalisatsioonianduriga.

Tulekahju suits sisaldab vingu-gaasi ja on väga mürgine. Kahjutule puhkedes muutub ruumis viibimine

eluohtlikuks juba mõne minutiga. Toa lakke paigaldatud suitsuandur avastab tulekahju juba esi-mesel minutil. Soo-vitatavalt tuleb suit-suanduri patareisid kontrollida vähemalt üks kord kalendri-kuus.

6. jaanuaril hukkus Väike-Maarjas Jaama tn kortermaja üürikor-teris hooletusest suitseta-misel puhkenud tulekahjus meesterahvas. Ida-päästekes-kuse menetlusbüroo inspek-tori Tanel Sepajõe hinnangul sai tulekahju alguse hooletu-sest suitsetamisel. Korteris puudus suitsuandur.

2014. aastal külastavad päästjad, komandopealikud ja ennetustöö bü-roo töötajad Virumaal üle 1000 kodu. Külastuste eesmärk on muuta elamud tuleohutumaks, et inimesed jääksid terveks ja nende vara alles. Elanikega vesteldakse teemal, kuidas kaitsta ma-japidamist võimaliku tulekahju korral, kui kiiresti jõuab nende koju päästea-uto ja kui kiiresti võib levida tuli. Ko-dukülastuste käigus kedagi ei trahvita, vaid fi kseeritakse tuleohutuse olukord ja arutatakse, milliseid lahendusi saab kasutada kodu võimalikult tuleohutu-

maks muutmisel.

Kodukülastuse saab tellida pääste infotelefonil 1524. Ennetustöö büroo spetsialist võtab registreeritud inime-sega ise telefoni teel ühendust ja lepib kokku külastusaja. Kodukülastuse läbi-viijal on kaasas Päästeameti töötõend või vabatahtliku päästja tunnistus.

Liina JärviIda päästekeskuse ennetustöö bü-

roo peaspetsialist

Valla Aasta Tegija 2013 onkorvpallitreener Vaido RegoVäike-Maarja vallavolikogu kinnitas 30. jaanuari istungil valla Aasta Tegijaks 2013 korv-pallitreener Vaido Rego.

Vaido Rego kõrval kandideerisid aasta tegija nimetusele Vao ratsasporditra-ditsioonid taaselustanud Vao Ratsaklu-bi eestvedaja Meelis Pihlak ja Avispea külas piirkonna va-badusvõitlejatele mälestusmärgi püs-titanud MTÜ Võn-nusvere OK eestve-daja Raul Oja.

Statuudi järgi antakse valla Aas-ta Tegija nimetus tunnustusena ük-sikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majandu-se-, kultuuri-, ha-riduse-, spordi-, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul sil-ma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt Väike-Maarja valla arengut.

Esmalt olid aas-ta tegija kandidaa-did arutusel val-lavolikogu komis-jonides. Kõikidest komisjonidest läks volikogu juhatusele ettepanek nimetada valla aasta tegijaks Vaido Rego.

V ä i k e - M a a r j a korvpalliklubi ja Virumaa Pallimän-gude Kooli treeneri Vaido Rego esita-sid kandidaadiks aasta tegija nime-tusele Väike-Maarja U15 korvpallipoiste lapsevanemad ja Väike-Maarja spor-dihoone.

Ettepanekus on kirjas: „Vaido Rego teeb oma tööd suure entusiasmi ja pü-hendumisega ning tema tulemuslikku tegevust on märgatud ka maakonna piiridest kaugemal. 2013. aastal jõud-sid tema juhendamisel U14 vanuse-klassi poisid Euroopa tippu. Paljud tema juhendamisel treeninud poistest on jõudnud Eesti noortekoondistes-

se. Kõrgete tulemuste taga on treeneri järjekindel ja visa töö. Lisaks tippsaa-vutustele korvpallis on Vaido Rego pööranud suurt tähelepanu poiste

isiksusteks kasvatamisele. Vaidole on tähtsad õppeedukus, viisakas käitumi-ne, tervislik toitumine, eitav suhtumine meelemürkidesse ning vastavalt sellele poiste kasvatamine ja suunamine. Vai-do käe all treenivate poiste distsipliin ja kohusetunne on tänu treeneri tööle kõrgelt arenenud. Vaidole on esmaseks eesmärgiks treeningprotsessi kvaliteet. Kõrged saavutused on selle tulemus.

Vaido ei too inimlikke väärtusi ohvriks kõrgete tulemuste saavutamisele.“

Olulisemaid tulemusi 2013. aastal:- Hooaja 2012/2013 Eesti parim

poiste korvpalli-treener

- Eesti U16 noor-tekoondise abi-treener (hooaeg 2012/2013)

- Eesti U15 noor-tekoondise pea-treener (hooaeg 2013/2014)

- Eesti U14 noor-tekoondise pea-treener (hooaeg 2012/2013)

- Euroopa Noor-te Korvpalliliiga (EYBL) – 1. koht (Virumaa Pallimän-gude Kool)

- Balti Matš – 1. koht (Eesti U14 noortekoondis)

- Eesti MV PC1 – 1. koht (Virumaa Pallimängude Kool)

- Eesti MV PB – 3. koht (Virumaa Pallimängude Kool)

- Eesti MV PC karikavõistlus – 1. koht (Virumaa Palli-mängude Kool)

- Eesti Kooli-spordi Liidu 6.-9. klasside poiste korvpalli meistrilii-ga fi naalturniir – 1. koht (Väike-Maarja Gümnaasiumi 7.-8. klasside poisid)

Virumaa Pal-limängude Kooli võistkonna koossei-sust moodustavad

valdava osa Väike-Maarja korvpallipoi-sid.

Valla aasta tegijat, auväärseid vallakodanikke ja valla 2013. a pa-remaid sportlasi tunnustatakse 24. veebruaril Väike-Maarja seltsimajas toimuval vabariigi aastapäeva aktu-sel.

Ilve TobrelutsMeenutus Koolitantsu eelvooru lõputseremoonialt. Foto: Ly Ipsberg.

Vaido Rego pühendunud treenerina mängu jälgimas. Foto: Erakogu.

2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2014.a.

Kehtestati Tuuliku katastriüksuse detailplaneeringVäike-Maarja Vallavolikogu 30.01.2014 otsusega nr 1 keh-testati Väike-Maarja vallas Aburi külas asuva Tuuliku ka-tastriüksuse (katastritunnus 92702:001:0368) maa-alale koostatud detailplaneering.

Detailplaneeringu koos-tamise eesmärk on ühe kuni 145 m kõrguse ja kuni 1,8 MW võimsusega elektrituuliku ra-jamine.

Detailplaneeringu kehtes-tamisega muutus kehtetuks

vastav osa Väike-Maarja Val-lavolikogu 27.12.2012 otsu-sega nr 38 kehtestatud detail-planeeringust.

Teadmiseks vallalehe lugejatele!Jaanuarikuust alates toimus muudatus Väike-Maarja Valla Infolehe levitamise osas.

Valla infoleht hakkas valla piires jõudma tasuta kõigisse postkastidesse.

Edaspidi ei ole vallaleht enam tellitav Eesti Posti kau-du ega ole müügil ka kohalikes kauplustes.

Need praegused lehetelli-jad, kes elavad väljaspool Väi-ke-Maarja valda ja soovivad edaspidigi vallalehte saada, võtke palun ühendust lehe toi-metajaga, lepime lehe kätte-toimetamise osas kokku.

Need vallakodanikud, kes jaanuarikuu lehte oma post-kasti ei saanud, andke samuti

endast teada, selgitame põh-jusi.

Ilve TobrelutsVäike-Maarja Valla Infolehe toimetajatel 329 5759e-postiaadress:ilve@v-maarja.ee

Vallavanema kuuJaanuari lõpul tähistati idamaade kul-tuurile omast aastavahetust. Hiina ho-roskoobi järgi algas 31. jaanuaril Sinise Puuhobuse aasta. Hiina kultuuris pidi hobune sümboliseerima õilsust, kii-rust ja visadust. Neid omadusi läheb juba veebruaris väga vaja, kuna käes-olevale kalendrikuule annavad oma kireva varjundi Sotši olümpiamängud. Toimuv olümpia on ju talispordirahva pidupäev. Sellest peost osavõtjad on erinevad: sportlased, treenerid, toe-tusmeeskonnad, korraldajad, pealt-vaatajad, ajakirjanikud ja veel tohutult erinevates valdkondades spordipeoga otseselt või kaudselt seotuid inimesi. Juba enne olümpiamänge oli võimalik Eesti meedias jälgida shakespearilikku draamat. Minna või mitte minna, selles on küsimus ehk kas meie peaministril on kohane osaleda olümpiamängude avatseremoonial või mitte. Kaasaegse-te olümpiamängude ellukutsuja Pierre de Coubertin on öelnud: „Oo sport, sa oled rahu ...“ Mida me siis ütleme täna? „Oo, sport, Sa oled poliitika või oo sport, Sa oled raha“. Kui siia segada veel „oo sport, Sa oled arstiteadus“ (ehk dopinguteema), siis võime aeguma-tu Shakespeare draamaga jätkata: “Sa kahtle, kas täht on tuli, kas päike liigub veel, kas tõde pole suli…”. Kokkuvõt-tes, ärgem üle mõelgem ning minule igatahes meeldis, et peaminister tervi-tab meie kodumaad esindavaid sport-lasi ka avatseremoonial. Sportlased on ju ise aastaid või isegi aastakümneid tohutult pingutanud, et neil oleks või-malus sekundisajandiku või millimeetri jagu teistest parem olla või siis sahista-da vastasmeeskonna väravavõrku roh-kem litreid kui lüüakse nende omasse. Kas see kõik väärib neid raskeid va-likuid, pikki treeningkilomeetreid ja -laagreid ning seda igasuguse meele- või ilmaoluga? Tegelikult seda vastust

ei tea. Küsida saab nendelt vähestelt, kellele kaela riputatakse olümpiamedal või hoopis nendelt paljudelt, kes isegi kvalifi katsioonist edasi ei pääse. Seda artiklit kirjutades on lätlased saanud just teise medali ning medaliarvestuse kokkuvõttes jääme seekord tõenäoli-selt neile mäekõrguselt alla. Meie las-kesuusataja ütles pärast distantsi läbi-mist, et ta oli teinud isikliku tippmargi. Tippmark seisnes selles, et nii palju polnud ta enne kunagi märgist mööda lasknud. Vähemalt nalja oskame me enda üle teha.

Kui sportlased koostavad treening-kavad ning liiguvad mööda neid ees-märgi poole, siis on oma tegevus- ja arengukavad nii omavalitsustel ning ka maakondadel. Lääne-Viru maava-nem Einar Vallbaum on algatanud meie maakonna planeeringu aasta-teks 2030+. Selles ajalises perspektii-vis proovitakse välja selgitada meie maakonna tugevused ja nõrkused ning ohud ja võimalused edasiseks aren-guks. Selle analüüsi põhjal koostatakse arengustrateegia, mille eesmärgiks on elanike heaolu parandamine arvesta-des meie tänaseid trende nii rahvasti-ku rände kui vanusegruppide osakaale silmas pidades, kui ka majandusliku ja sotsiaalse keskkonna muutusi arvesta-des. Oluline on ette näha, milliseid tee-nuseid ja millises mahus elanikud vaja-vad 15 aasta pärast ning vastavalt sel-lele arendada välja vajalikud teenused tõmbekeskustes ning tagada nendele lihtne ligipääs ehk läbimõeldud trans-pordivõrgustik. Suureks väljakutseks on tegelikult rahvastikuarvu säilitamine ning üks meede on selleks töökohtade olemasolu. Samas võib vajaliku tööjõu puudumine kujuneda ettevõtluse pidu-riks. Maakonnaplaneeringu juurde kuu-lub ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Arvestades, et arvamusi ja

huvigruppe on väga eri-nevaid, siis ühise ja kõiki osapooli rahuldava maa-konnaplaneeringu kok-kuleppimine ei ole liht-ne. Viimase aja teemad on eriti teravaks läinud fosforiidiuuringute ning sellest tulenevate võima-like mõjudega. Oluline on maakonda näha kui tervikut, seda nii territo-riaalses kui ka erinevate tegevusvaldkondade lõi-kes.

Vallavalitsuse tööp-laani olulisemaks tege-vuseks on hetkel kind-lasti 2014. aasta eelarve II lugemise ettevalmista-mine. Kuna keskvalitsuse iga-aastased toetusra-had meie üldharidus-koolidele olid pikka aega linnadele ja valdadele jagamata, siis oli väga raske eelarves õpetaja-tele vajalikke personali-kulutusi planeerida. Va-bariigi Valitsus kehtestas täiskoormusega õpetaja miinimumpalgaks 800 eurot, mis on võrreldes 2013. aastaga peaaegu 11,8% (715 eu-rot 2013. a) õpetajate miinimumpalga kasv. Samas ei ole Vabariigi Valitsus veel tasandus- ja toetusfondi määrust kinnitanud. Tekib küsimus, et miks peaksid linnad ja vallad Vabariigi Va-litsuse määrust täitma, kui kohustus on, aga selle täitmiseks vahendeid ei ole. Meie lugupeetud haridus- ja tea-dusminister ähvardab omavalitsusi Maalehe vahendusel politseiga. „Tule taevas appi!“ Väike-Maarja vald otsus-tas alates jaanuarist üldhariduskoolide

õpetajatele nendele Vabariigi Valitsuse poolt lubatud töötasud välja maksta ning sellega hoida ja väärtustada meie õpetajate tööd. Tundus õiglane, mitte lasta õpetajatel kannatada keskvalitsu-se segaduste pärast.

Peatselt tähistame meie kodumaa – Eesti Vabariigi aastapäeva. Meil on põhjust olla rõõmsad paljude tublide inimeste üle, kes oma igapäevaseid te-gemisi südamega teevad ning meie elu arendavad. Jõudu kõigile, et olla vääri-lised hoidmaks meie emakeelt ja hoid-

maks meie rahvuse mainet. Leidke see aeg, et tulla 24. veebruaril Väike-Maarja seltsimajja, et õnnitleda 2013. aasta valla tegijat ja meie möödunud aasta parimaid sportlasi ning kuulata ja näha meie noorte esinemisrõõmu.

Rõõmsat Eesti Vabariigi aastapäe-va!

Indrek Keskülavallavanem

Volikogu materjalidKokkuvõte 30. jaanuari volikogu istun-gil arutatust

Istungil osales 16 volikogu liiget.

1. Eluruumi alaliste kulude piir-määrade kehtestamine.

Ette kandis valla sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinks.

Otsustati kehtestada eluruumi ala-liste kulude piirmäärad toimetuleku-toetuse määramiseks Väike-Maarja vallas. Võrreldes seni kehtinuga tõusis kolm piirmäära:

• tegelik korteriüür või hooldustasu kuni 1,70 eurot eluruumi normpinna 1m² kohta;

• tarbitud vee ja kanalisatsioonitee-nuse maksumus kuni 10 eurot üheliik-melise pere kohta kuus ning kuni 10 eurot iga järgneva pereliikme kohta;

• tarbitud majapidamisgaasi mak-sumus kuni 35 eurot ühe perekonna kohta kuus.

2. Detailplaneeringu kehtestami-ne.

Ette kandis maanõunik Diana Seep-ter.

Detailplaneeringu koostamise ees-märk on ühe kuni 145 m kõrguse ja 1,8 MW võimsusega tuuliku paigaldamine Väike-Maarja valda Aburi külla Tuuli-ku katastriüksusele. Detailplaneering võeti vastu Väike-Maarja Vallavolikogu 19.02.2013. a otsusega nr 15 ja avalik väljapanek toimus 06.01-19.01.2014. a.

Otsustati kehtestada Aburi külas asuva Tuuliku katastriüksuse maa-alale OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud detailplaneering.

3. Audiitori määramine Väike-Maarja valla 2013-2015. aastate kon-solideeritud raamatupidamise aas-taaruande auditeerimiseks.

Ette kandis vallavanem Indrek Kes-küla.

Otsustati määrata Väike-Maarja val-la 2013-2015. aastate raamatupidamise aastaaruande auditeerijaks audiitorfi r-ma PKF Estonia OÜ.

4. Väike-Maarja valla Aasta Tegija 2013 nimetamine.

Ette kandis volikogu esimees Ene Preem.

Väike-Maarja valla Aasta Tegija 2013 auhinnale esitati kolm kandidaa-ti – Väike-Maarja korvpalliklubi ja Viru-maa Pallimängude Kooli treener Vaido Rego, Vao Ratsaklubi eestvedaja Meelis Pihlak ja MTÜ Võnnuvere OK eestve-daja Raul Oja. Kõikides komisjonides toetati Vaido Rego nimetamist aasta tegijaks.

Otsustati nimetada Väike-Maarja valla Aasta Tegijaks 2013 Vaido Rego.

5. Vallavolikogu esindajate nime-tamine Väike-Maarja Gümnaasiumi, Simuna Kooli, Kiltsi Põhikooli, Väike-Maarja Muusikakooli ja Väike-Maar-ja Hooldekodu hoolekogusse.

Otsustati nimetada vallavolikogu esindajad hoolekogudesse järgmiselt:

• Väike-Maarja Gümnaasium – Teet Paju

• Simuna Kool – Väino Haiba

• Kiltsi Põhikool – Reet Reimann• Väike-Maarja Muusikakool – Luule

Horeb• Väike-Maarja Hooldekodu – Luule

Matrov

6. Vallavolikogu esindaja nimeta-mine Väike-Maarja Seltsimaja nõu-kogusse.

Otsustati nimetada vallavolikogu esindajaks Väike-Maarja seltsimaja nõukogusse Ene Preem.

7. Vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetele tasu ja hüvituse maksmise kord.

Ette kandis volikogu esimees Ene Preem.

Otsustati kehtestada Väike-Maarja Vallavolikogu ja Väike-Maarja Valla-valitsuse liikmetele tasu ja hüvituse maksmise kord.

InfoVolikogu esimees Ene Preem:• 24. veebruaril toimub vabariigi

aastapäeva tähistamine Väike-Maarjas ja 23. veebruaril Simunas;

• 10.-14. veebruaril on volikogu ko-misjonide toimumise nädal;

• 19. veebruaril toimub volikogu ju-hatuse koosolek;

• järgmine volikogu istung toimub 27. veebruaril kell 17.00 Väike-Maarja raamatukogu saalis.

Vallavanem Indrek Kesküla:• valla 2014. aasta eelarvest;• 30. jaanuaril maavalitsuses toimu-

nud koosolekust Lääne-Virumaa maa-konnaplaneering 2030+ teemal;

• kohtumisest Pihkva oblasti Strogi Krasnõi rajooni esindajatega projekti-de koostöövõimaluste teemadel;

• 29. jaanuaril Ebavere tervisespor-dikeskuses toimunud biogaasi tootmi-se teabepäevast.

Järgmine vallavolikogu istung toi-mub 27. veebruaril kell 17.00

Indrek Kesküla Väike-Maarja Õppekeskuse lõpuaktusel õnnitlemas koka-, autotehniku- ja IT-eriala lõpetajaid ja grupijuhendajaid. Kuma Foto.

3Veebruar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Vajaduspõhisest peretoetusestVajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelar-velistest vahenditest.

Vastavalt 2014. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetu-se sissetulekupiir 2014. aastal perekon-na esimesele liikmele 299 eurot kuus. Iga järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 149,5 eu-rot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 89,7 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.

Vajaduspõhise peretoetuse taot-lust saab teha hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks. Tuletame meelde, et igal kolmandal kuul tuleb esitada uus taotlus.

Info tel 329 5764 (Eve Hiietamm)

Vallavalitsuse materjalid(15.01, 22.01, 24.01, 29.01 ja 05.02 vallavalitsuse istungid)

Maaküsimused- Nõustuti Eipri külas Põlluriba ka-

tastriüksuse jagamisega, mille tulemu-sena tekib kaks uut katastriüksust: Põl-luriba ja Metsariba ning määrati nende koha-aadressid.

- Kinnitati Ebavere külas munitsi-paalomandisse taotlemiseks moodus-tatava kahe katastriüksuse pindaladeks 0,77 ha ja 0,38 ha, kinnitati maa mak-sustamishind ning määrati sihtotstarve ja koha-aadress.

- Kinnitati Vorsti külas munitsipaal-omandisse taotlemiseks moodustatava kahe katastriüksuse pindaladeks 0,71 ha ja 0,48 ha, kinnitati maa maksusta-mishind ning määrati sihtotstarve ja koha-aadress.

- Kinnitati Väike-Maarja vallas Avis-pea külas munitsipaalomandisse taot-lemiseks moodustatava katastriüksuse pindalaks 0,33 ha, kinnitati maa mak-sustamishind ning määrati sihtotstarve ja koha-aadress.

Teeregister- Kinnitati Väike-Maarja valla terri-

tooriumil asuvate riiklikus teeregistris registreeritud teede teeosade nimekiri.

Projekteerimistingimused- Määrati projekteerimistingimused

Eesti Energia Võrguehitus AS-le elekt-rivarustuse projekteerimiseks tuulik-suvilale aadressil Vao küla, Tuuliku.

- Määrati projekteerimistingimused OÜ SF Pandivere sigalakompleksi re-konstrueerimiseks aadressil Pandivere küla, SF Pandivere seafarm.

- Määrati projekteerimistingimused korterelamu tehnosüsteemide osali-seks muutmiseks Väike-Maarja alevikus Jaama tn 2-17.

Detailplaneeringu lähteseisuko-had

- Kinnitati Äntu külas asuva Vesives-ki katastriüksuse maa-alale koostatava detailplaneeringu lähtesisukohad.

Ehitusload- Väljastati ehitusluba Väike-Maarja

Vallavalitsusele lauda lammutamiseks (projekt „Triigi endise töölistemaja ja lauda lammutamine“) aadressil Triigi

küla, Mõisa allee 5.- Väljastati ehitusluba Väike-Maarja

Vallavalitsusele töölistemaja lammuta-miseks (projekt „Triigi endise tööliste-maja ja lauda lammutamine“) aadressil Triigi küla, Võimla tn 2.

Kasutusload- Väljastati kasutusluba AS-le Vireen

autokaalu kasutamiseks Ebavere külas.- Väljastati tingimuslik kasutusluba

AS-le Vireen tehase tööstusliku reo-veepuhasti tehnohoone kasutamiseks Ebavere külas.

- Väljastati kasutusluba AS-le Vi-reen tehase tööstusliku reoveepuhasti aerotanki kasutamiseks Ebavere külas, Andimäe 2.

- Väljastati kasutusluba AS-le Vireen sadevee imbsüsteemi kasutamiseks Ebavere külas, Andimäe 4.

- Väljastati kasutusluba palksauna kasutamiseks Äntu külas, Vesiveski.

Hanked- Kuulutati välja lihtmenetlusega

hange „Väike-Maarja hooldekodu re-mont“, kinnitati hankedokumendid ja moodustati hanke läbiviimiseks komis-jon.

- Kuulutati välja lihtmenetlusega hange „Kindlustusteenuse tellimine“, kinnitati hankedokumendid ja moo-dustati hanke läbiviimiseks komisjon.

- Kuulutadti välja lihtmenetluse-ga hange „Väike-Maarja Vallavalitsuse küttepuude tarne 2014“, kinnitati han-kedokumendid ja moodustati hanke läbiviimiseks komisjon.

- Kuulutati välja lihtmenetlusega hange „Väike-Maarja alevikus Energia tänava piirkonna tänavate projekteeri-mine“, kinnitati hankedokumendid ja moodustati hanke läbiviimiseks komis-jon.

- Kinnitati lihtmenetlusega hanke „Triigi varisemisohtlike hoonete lam-mutamine II etapp“ edukaks pakkujaks Aspen Grupp OÜ.

- Kinnitati lihtmenetlusega hanke „Väike-Maarja alevikus Energia tänava piirkonna tänavate projekteerimine” edukaks pakkumuseks Palmpro OÜ ja Teeprojektid Tiit Korn ühispakkumus.

- Kinnitati lihtmenetlusega hanke

„Väike-Maarja Vallavalitsuse küttepuu-de tarne 2014“ edukaks pakkumuseks FIE Hannes Kõvask pakkumus.

- Lükati tagasi riigihanke „Väike-Maarja hooldekodu lifti paigaldus koos ehitustöödega” kõik pakkumused, kuna need kõik ületasid hanke eeldatavat maksumust ja on suuremad, kui on val-la fi nantseerimisvõimalused.

Sotsiaaltoetused- Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu-

se maksmisega valla eelarvest ühek-sateistkümnele isikule kokku summas 2240 eurot.

- Nõustuti kooli toiduraha 1.28 eurot päevas kompenseerimisega 2013/2014. õppeaastal ajavahemikus 01.01.2014 kuni 30.06.2014 Väike-Maarja gümnaa-siumis käivale kuuele õpilasele.

- Nõustuti kooli toiduraha 2.20 eurot päevas kompenseerimisega 2013/2014. õppeaastal ajavahemikus 01.01.2014 kuni 30.06.2014 Nõo reaalgümnaasiu-mis käivale kahele Väike-Maarja valla õpilasele.

- Nõustuti kooli toiduraha 3 eurot päevas ja õpilaskodu kohatasu kuni 40 eurot kuus kompenseerimisega 2013/2014. õppeaastal ajavahemikus 01.01.2014 kuni 30.06 2014 Väike-Maar-ja õppekeskuses käivale ühele Väike-Maarja valla õpilasele.

- Nõustuti Väike-Maarja ja Simu-na lasteaia toiduraha 1.30 eurot päe-vas kompenseerimisega 2013/2014. õppeaastal Väike-Maarja valla kahe-kümne kuuele lapsele ajavahemikus 01.01.2014 kuni 30.06.2014.

- Nõustuti Väike-Maarja ja Simu-na lasteaia kohatasu 12,14 eurot kuus kompenseerimisega 2013/2014. õppe-aastal kahekümne viiele lapsele ajava-hemikus 01.01.2014 kuni 30.06.2014.

- Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral-damisega kolmele taotlejale.

Hooldajatoetuse maksmine- Nõustuti isikule hooldajatoetu-

se maksmisega alates 01.02.2014 kuni 30.11.2018.a.

- Otsustati lõpetada kahe isiku hool-dus alates 1. veebruarist 2014. a.

Sotsiaaltoetuste avalduste vormid- Kinnitati sotsiaaltoetuse taotluse

vorm, sünnitoetuse taotluse vorm, koo-li ja lasteaia toiduraha ning kohatasu taotluse vorm ja matusetoetuse vorm.

Sotsiaalkorterite üürile andmine- Nõustuti isikule Simunas Pargi

tänaval asuvast sotsiaalkorterist kahe toa üürile andmisega tähtajaga kuni 20.01.2015. a.

- Nõustuti isikule Vao külas Pargi tänaval asuvast sotsiaalkorterist ühe toa üürile andmisega tähtajaga kuni 16.01.2015. a.

Tugiisiku määramine- Määrati ühele perele tugiisik.

Hooldekodu hoolekogu- Kinnitati Väike-Maarja hooldekodu

hoolekogu järgmises koosseisus: Luule Matrov, Ene Kinks, Kati Palmaru, Tiia Uutsalu, Merike Adamson

Raieloa väljastamised- Nõustuti Simuna alevikus Turu tn 3

ühe arukase mahavõtmisega.- Nõustuti Kiltsi alevikus Jaama tn 5

kahe saare ja ühe vahtra mahavõtmise-ga.

Veevarustuse hinna kooskõlasta-mine

- Kooskõlastati OÜ Pandivere Vesi poolt hallatavas Vao küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkon-nas vee ja reovee teenuse hinnad.

Korraldatud jäätmevedu- Kinnitati ühiste jäätmemahuti ka-

sutamise kokkulepe kolmel eraldi kin-nistul elavate isikute vahel Väike-Maar-ja alevikus ja Võivere külas.

Inventari mahakandmine- Kinnitati inventari mahakandmis-

aktid järgmiselt: Ebavere tervisespor-

dikeskus summas 250.47 eurot; Väike-

Maarja muuseum 304,91 eurot; Kiltsi

põhikool summas 2740.48 eurot; Kiltsi

raamatukogu summas 1245.13 eurot;

Väike-Maarja muusikakool summas

421.81 eurot; Väike-Maarja seltsimaja-

pasunakoor summas 88,20 eurot; Simu-

na noortekeskus summas 179.21 eurot;

Simuna rahvamaja summas 1867.26

eurot; Simuna raamatukogu summas

368.256 eurot; Triigi raamatukogu sum-

mas 898.76 eurot; Väike-Maarja raama-

tukogu summas 8401.30; Väike-Maarja

seltsimaja summas 3853.81 eurot.

Valla esindaja määramine MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus

- Määrati Väike-Maarja valla esinda-

jaks MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus

Indrek Kesküla ning volitati teda teos-

tama kõiki Väike-Maarja valla liikmeõi-

gusi MTÜ-s ja selle liikmete üldkoos-

olekul.

Valla esindaja määramine MTÜ-sse Rakvere Haigla

- Määrati Väike-Maarja valla esin-

dajaks MTÜ-sse Rakvere Haigla Indrek

Kesküla ning volitati teda teostama

kõiki Väike-Maarja valla liikmeõigusi

MTÜ-s ja selle liikmete üldkoosolekul.

Kriisikomisjoni koosseisu muutmi-ne

- Otsustati arvata kriisikomisjoni

koosseisust välja Mart Pruul ja nimeta-

da komisjoni koosseisu Enno Kivaste.

Vao külas hakkavad kehtima uued vee ja reovee teenuse hinnadOÜ Pandivere Vesi kehtestab alates 1. märtsist Vao küla ühisveevärgi- ja -ka-nalisatsiooni teeninduspiirkonnas uued vee ja reovee teenuse hinnad (1m³ hind ilma käibemaksuta eurodes):

• Puhas vesi elanikele – 0,676• Puhas vesi juriidilistele isikutele – 0,762• Reovesi elanikele – 1,635• Reovesi juriidilistele isikutele – 1,860Hinnad on kooskõlastatud Väike-Maarja Vallavalitsusega (korraldus nr 28,

22.01.2014)

OÜ Pandivere Vesi tegevusest ja edasistest tegevussuundadestViimased aastad on OÜ-l Pandivere Vesi kulgenud Väike-Maarja veemajan-dusprojektide eduka elluviimise tähe all.

Suuremat tähelepanu ja vastutust on nõudnud ulatuslik ÜF projekt „Väi-ke-Maarja veemajandusprojekt“ I ja II etapp (2009 -2013). Projekt lõpetati 31.10.2013. a lõpparuande esitamisega SA-le Keskkonnainvesteeringute Kes-kus (KIK), mis sai omakorda nende-poolse heakskiidu.

Antud projekt on 2011.a läbinud ka rahandusministeeriumi fi nantskontrolli osakonna poolt läbi viidud auditi, mille eesmärgiks oli anda hinnang struktuu-ritoetuse kasutamisele. Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tu-lemusena järeldusele, et toetuse saajategevus projekti rakendamisel on vas-tavuses kehtivate õigusaktidega.

Projekti kogumaksumuseks kuju-nes 3 396 669,77 eurot ning sellest oli omaosalus 807 749,23 eurot. Siit aga omakorda kujunes välja iga-aastane laenukoormus 49 650 eurot, millele li-sandub intress ligikaudu 12 000 eurot.

Selle elluviimisega loodi aga kõik eeldused ja võimalused antud eesmär-kide täitmiseks. Ühisveevärgi ja -kanali-

satsioonisüsteemi laiendamisega kind-lustati kõikidele veetarbijatele nõuete-le vastava kvaliteediga joogivesi ning vähendati oluliselt riski keskkonnale (amortiseerunud kanalisatsioonitorus-tikest reostuse loodusesse lekkimise vähendamisega-peatamisega). Kuna rajati ka ühiskanalisatsioonitorustikke Ebavere ja Müüriku külas (Väike-Maarja reoveekogumisalal), tagati sellega ma-japidamiste reovee loodusesse juhti-mise peatamine. Väike-Maarja reovee-puhasti rekonstrueerimisega, millega oluliselt paranes puhasti opereerimis-kindlus, tagati puhastamata või puu-dulikult puhastatud reovee keskkonda sattumise vältimine (sh Põltsamaa jõk-ke). Triigi reoveepuhasti likvideerimise-ga (reovesi suunatakse puhastamiseks Väike-Maarja reoveepuhastisse) likvi-deeriti oht reostuse sattumisest loodu-sesse ja karsti.

Seoses Vao Soojatarbijate Ühistu majandusraskustesse sattumisega on 2013. a novembrikuust vee- ja kanali-satsiooniteenuse pakkujaks Vao külas OÜ Pandivere Vesi. Kuna kulutused tee-nuse osutamisel on oluliselt suuremad kui sellest saadav tulu, siis on see too-nud kaasa hindade korrigeerimise, mis

hakkavad kehtima 1.03. 2014. a. Uued hinnad on ühtlustatud hetkel teistes piirkondades kehtivate hindadega ja sel aastal Vaos rohkem hinnatõusu pla-neeritud ei ole. 2014. aastal plaanime teostada vee- ja kanalisatsioonitrassi-de rekonstrueerimistöid Vao külas (het-kel toimub taotluse esitamine KIK-le).

Käesoleval, 2014. aastal on OÜ Pandivere Vesi sunnitud järjekordselt tõstma vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindu ka ülejäänud teenust osutavates piirkondades, mis hetkel on kooskõ-lastamisel Konkurentsiametiga. Uued hinnad vee osas jäävad enam-vähem samale tasemele, kuid tõuseb reovee-hind. Uutest hindadest teavitame ko-heselt kui oleme saavutanud kooskõ-lastuse.

OÜ Pandivere Vesi tänab kõiki osa-pooli, kes on seni projektides osalenud ning panustavad ka edaspidi veema-jandusprojektide edukasse elluviimisse ja nende teenuste kasutamisse.

Gennadi FilippovOÜ Pandivere Vesitegevdirektor

Simuna rahvamaja teated9. märtsil kell 12.00 Simuna rahva-majas

Naisteklubi keskpäevakohvik teemal “Elu polaarjoone taga“ jutus-tab ja näitab pilte Signe Liivak

* * * * * * * * * * *22. märtsil kell 19.00 Simuna rah-vamajas

LillepiduRiietus – lillelineEtteasted – lilledestKohv meilt, heatujujook teiltJalakeerutust pakub pillimees

ToomasPääse 5 eurot(Palun pääse lunastada hiljemalt

20. märtsiks!)

* * * * * * * * * * *30. märtsil kell 12.00 Laekvere Rahva Majas

Siumuna Kihelkonna eakate nal-japäev

Teema:„Õnn tuli meie õuele – au kolhoosi

korrale!“Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2014.a.

Lahkus Väike-Maarjas koolis käinud skulptor Georgi Markelov15. jaanuaril lahkus igavikuteele skulptor Georgi Markelov (29. V 1929 – 15. I 2014).

Georgi Markelov õppis aas-tatel 1946-1950 Väike-Maar-ja Keskkoolis, 1950-1956 Eesti Riiklikus Kunstiinsti-tuudis.

Ta on loonud eelistavalt puidust realistlikku laadi portreid ja poolfi guuridega kompositsioone, sh suurear-vulise sarja “Ei iialgi sõda”, hulgaliselt lüürilisemaid väike skulptuure jpm.

Väike-Maarjas jääb meile Georgi Markelovit meenu-tama hulk tema töid. Neist kõige esinduslikumatena on Väike-Maarja seltsimaja jalutussaali seinal suure-jooneline Jakob Liivi – Märt Meose bareljeef ja Georg Lu-richi büst.

Väike-Maarja gümnaa-siumi vilistlasena on ta eri-nevatel aegadel oma koo-lile kinkinud mitmeid töid. Peamajas saab praegu näha pääsukesi, neid on koguni kolm, algklassidemajas aga lilli.

Ka Väike-Maarja muu-seumis on Georgi Markelovi töid: pääsukesed (3 tk koos) muuseumi fuajee seinal, kipsist Georg Lurichi büst, puidust Peep Pariku port-ree, Brežnevi ja Lenini bareljeefi d, pro-fi ilis (varem asusid need ajastule ko-haselt Väike-Maarja kolhoosi esimehe Boris Gavronski kabinetis). Samuti on muuseumivarade seas sisukas ja huvi pakkuv Georgi Markelovi joonistuste mapp Väike-Maarja päevilt (1948-1950).

Kui Georg Lurichi 125. sünniaasta-päeva aegu tuli päevakorrale Lurichi mälestussamba püstitamine Väike-Maarjasse, aitas ka Georgi Markelov väikemaarjalastel mälstussamba või-

malikke lahendusi otsida.30. jaanuari Sirbis avaldatud Eesti

Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühen-duse ja Eesti Kunstimuuseumi järel-hüüdes on kirjas:

„Pärast sõjajärgseid õpinguid Väike-Maarja keskkoolis astus ta 1950. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1956. aastal skulptuuri erialal. Samast aastast on Markelov tegutse-nud vabakunstnikuna Tallinnas, 1959. aastal võeti ta kunstnike liidu liikmeks ning 1979. aastal andis tollane valitsus talle teenelise kunstniku aunimetuse.

Georgi Markelov on vil-jelnud realistlikus laadis portreeskulptuuri, ent tema loodud on ka 14 puuskulp-tuurist koosnev sari „Ei iialgi enam sõda”, millest mitmed näidised on Eesti Kunsti-muuseumi skulptuurikogus. 1970.-1980. aastail voolis ta tammepuidust üleelusuu-ruses formaadis V. I. Leni-ni portreid, mis omandati enamasti ametiasutustele. Pöördelistel aegadel sat-tusid ka mõned neist port-reenäidistest muuseumide hoidlaisse. Vanem kunstnike ning kunstihuviliste selts-kond meenutab ilmselt just neid meisterlikult voolitud päid omaaegsete Tallinna Kunstihoone ülevaatenäi-tuste ekspositsioonis. 1975. aastal sai kunstnik Kristjan Raua preemia just ühe selli-se portree eest.

Meisterliku nikerdajana armastas ta luua ka lüürili-semaid väike skulptuure, lilli ja linde ning puust maske. 2010. aasta suvel üllatas Markelov nii kolleege kui

kunstipublikut isikunäitusega Raja tä-nava monumentaalkunsti maja gale-riis. Ta esines kogu galeriiruumi täitva installatsiooniga „Lilled emale”, kus maad katsid enam kui 6000 virtuoosselt lõigatud erinevat lilleõit mahagonist, tammest, saarest, pärnapuust jne.

See oli nagu ühe skulptori ja ka ühe erinevad ajad üle elanud inimese tege-vuse omalaadne kokkuvõte ja seisuko-havõtt oma kohast tänases päevas.“

MTÜ Miila Hiiemäe alustas allkirjade kogumise fosforiidi uuringute ja kaevandamise vastuLääne-Virumaa maapõu peidab suures ulatuses fosforiiti. Ka Väike-Maarja val-la all lasuvad suured varud.

Tänane Rägavere pretsedent, kui Rägavere vald annaks nõusoleku läbi-rääkimisteks seoses fosforiidi geoloo-gilise uuringuga, looks olukorra, kus teistel fosforiidist huvitatud ettevõte-tel on võimalus Lääne-Virumaa teis-tes piirkondades esitada geoloogilise uuringuloa taotlus ning sellest edas-

pidi keelduda oleks sisuliselt võimatu. Ja huvilisi on kindlasti väga palju, sest fosforiidi varud on suured ja nende kvaliteet Lääne-Virumaal 1980ndate aastate lõpus tehtud uuringute põhjal on hea.

Seoses eeltooduga on MTÜ Miila Hiiemäe alustanud allkirjade kogumise fosforiidi uuringute ja kaevandamise vastu.

Väike-Maarja vallavalitsus paneb

allkirjade kogumise lehed koos info-materjalidega fosforiidi uuringute ja kaevandamise vastu välja alates 25. veebruarist kuni 31. märtsini 2014:

• Väike-Maarja vallamajas (Pikk tn 7) ja Väike-Maarja raamatukogus (Lõu-na tn 10)

• Simunas osavallas (Pargi tn 2) ja Simuna raamatukogus (Lai tn 5)

• Triigi raamatukogus• Kiltsi raamatukogus

Fosforiidi kaevandamine puudutab kogu VirumaadTeatavasti soovib VKG teha uuringuid

Rägavere vallas selleks, et teha kindlaks

kas kaevandamine antud piirkonnas on

mäetehniliselt võimalik. Üsna selge on

see, et sellega kaasneb õigustatud oo-

tus, et positiivse tulemuse korral järg-

neb kaevandamisluba.

Selgitava näitena võiks tuua selle, et

kui olete tellinud nõuetekohase ehitus-

projekt, siis on teil õigustatud ootus, et

te saate ehitada selle projekti alusel ka

maja.

Eesti Vabariigi Maapõueseadusest

tulenevalt menetletakse uuringu- ja

kaevelubasid eraldi, kuid eelpoolnime-

tatud õigustatud ootuse põhimõte an-

nab arendajale kindlust, et uuringutele

järgneb kaevandustegevus.

Murekohaks on võimalik pretseden-

di loomine, et fosforiit on Eestis kae-

vandatav. Kui me räägime hetkel ühe

arendaja huvist fosforiidi vastu, siis

tasub mainida, et Rakvere fosforiidi-

maardla on Euroopa suurim ja Toolse

maardlas ahvatleb diktüoneemakilt.

Olen enam kui veendunud, et hetkel

toimuvat jälgivad huviga teisedki kae-

vandushuvilised.

Rakvere ja Toolse maardlad koos

prognoosvarudega lasuvad Lääne Viru-

maal ca 107 000 ha ulatuses Rägavere,

Sõmeru, Viru-Nigula, Rakvere, Vinni,

Kadrina, Haljala, Tamsalu, Väike-Maar-

ja, Laekvere ja Tapa valdade territooriu-

mil. Suures osas tuleb rääkida ka komp-

lekskaevandamise võimalikkusest, sest

fosforiidist kõrgemal lasub põlevkivi.

Igasugune kaevandamine on olulise

keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonna-

mõju võib jaotada kolmeks: mõju loo-

dus-, sotsiaalsele- ja majanduskesk-

konnale.

Kui rääkida mõjust elusloodusele,

siis allmaakaevandamine ei mõjuta

seda nii otseselt kui karjääriviisiline

kaevandamine, kus elupaigad hävi-

nevad. Muutused veerežiimis, välja-

pumbatavad kaevandusveed, jäätmed,

müra, heited välisõhku, vibratsioon,

jne mõjutavad elusloodust otseselt ka

allmaakaevandamise puhul.

Ülioluline on vee väljapumpamise

mõjul paratamatult tekkiv alandus-

lehter, mis on eriti sensitiivne teema

just Pandivere piirkonnas. Nimelt on

Pandivere kõrgustik ja tema jalam üks

olulisemaid Eesti veelahkmealasid.

Pandivere piirkonnast saavad alguse

ligemale 100 jõge, nende hulgas väga

olulised Eesti jõed – Pärnu, Põltsamaa,

Pedja, Jägala, Loobu, Valgejõgi, Kunda

jõgi jne. Pandiveres infi ltreerub ööpäe-

vas läbi pinnase põhjavee sügavamate

kihtide toiteks ca 470 000 m³ vett. Võib

öelda, et just siitkandist pärit olevat

põhjavett juuakse nii Tallinna kui Tartu

lähistel.

Alanduslehtri mõju inimestele väl-

jendub eelkõige kaevude kuivaksjää-

mises. Ühisveevärk hajaasustusaladel

toob kaasa ka näiteks vee roiskumise

probleemi torustikes ja veehinna olu-

list tõusu.

Oleme jõudnudki otsapidi sotsiaal-

sete ja majanduslike probleemide juur-

de. Lisaks veeprobleemidele iseloo-

mustab Eesti kaevanduspiirkondi müra

(lõhkamised, transport), maapinna

ebastabiilsus, õhureostus, visuaalne

reostus. Kindlasti ei ärgita see inime-

si piirkonda elama asuma ja raskusi

on ka kinnisvara müügiga. Hetkeliselt

võib kaevanduspiirkonnale ka rahalist

kasu tuua, kuid pärast kaevanduste

ammendumist tuleb kohalikul kogu-

konnal tegeleda tagajärgedega, mille

mahtu ja ajalist pikkust ei suuda keegi

ennustada.

Virumaa on oluline põllumajan-

duspiirkond. Teadustöös „Põlevkivi-

kaevanduste mõju põllumajandusmaa

kasutusomadustele“, on Maaülikooli

teadlased väitnud, et kamberkaevanda-

miste puhul võib olla 38% kaevanduse

peal asuvatel kõlvikutel põllumajan-

duslik tegevus häiritud seoses maa

vajumisega. Veerežiimi muutuse tõttu

võib poolkuival aastal maa kannatada

niiskusepuuduse all. Kokku on viljelus-

väärtus vähenenud 0,70 ühikut.

Oluliseks takistuseks piirkonnale on

planeeringute keskkonnaministeeriu-

mis kooskõlastamise nõue, mis vähen-

dab oluliselt piirkonna konkurentsi-

võimet. See tuleneb Maapõueseaduse

nõudest tagada maavara varule juurde-

pääs ning seetõttu hinnatakse planee-

ringuid sellest aspektist lähtuvalt.

Lõpuks peatuks sotsiaalsel vastutu-

sel. Mitmed Lääne-Virumaal toimuvad

kultuuri- ja spordiüritused on sponso-

reeritud Ida-Virumaa kaevandushiidu-

de poolt. Kindlasti on see positiivne,

kuid see on vaid medali üks külg. Vii-

mastel kuudel oleme kohtunud mitme-

te inimestega kaevanduspiirkondadest,

kelle sõnum on olnud ühene. Nad on

jäetud kaevandamisest tekkinud prob-

leemidega üksi, sest kaevandushiiud ei

taha tunnistada, et need mured võivad

lähtuda kaevandustegevusest.

Infot saab ka meie Facebooki „Ei

Fosforiidile“ leheküljelt.

Sven Valler, Raigo RebaneRägavere valla arengu- ja maaeluko-

misjoni liikmed

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlemaAlates 2014. aastast saab taas regist-reerida heas põllumajanduslikus kor-ras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetu-si. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandus-maade eest, mis olid 30. juuni 2003. a seisuga kantud Põllumajanduse ja Re-gistrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud määrusega tehti muuda-tused 2014. aastal rakendatavate põl-lumajandustoetuste kohta, sealhulgas

lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajan-duslikus korras olevat põllumajandus-maad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemi-seks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

„Nüüdsest on võimalik võtta arve-le ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,“ ütles põllumajan-dusminister Helir-Valdor Seeder. „See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesha-rimist.“

2014. aastal pindalatoetuste taot-lemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotluspe-rioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandus-maade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt.

Kristo Mäeavalike suhete osakondPõllumajandusministeeriumtel 625 6561, 5558 8166press@agri.ee

Foto: Väike-Maarja muuseum.

5Veebruar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Tutvustame kohalikke ettevõtteidFüüsilisest Isikust EttevõtjadTerje ja Helmut HiietammSimuna, Parkali 20

Terje juuksurisalong ja mööblitootja Helmut Hiietamm on oma tegevusega teada-tuntud Simunas, aga neid tea-takse-tuntakse kaugemalgi. Mõlema te-gevus sai alguse Eesti taasiseseisvuse algusajal ning kestab ja areneb. Iga et-tevõtlus nõuab pealehakkamist, nõuab püsivust ja järjekindlust. Et see aga pik-ka aega kesta saaks, peab pakkuma te-gijatele ka rõõmu ja rahulolu, teinekord esitama väljakutseidki.

Terjet kui hea käega juuksurit külas-tavad paljud kliendid ka naabruskon-nast – tema juurde tullakse Laekverest, Rakkest, Väike-Maarjast ja mujaltki.

Helmutil on samuti kliente mitmelt poolt, kuid tema loodud mööbliga puutume tihti kokku ka Simunas. Koo-lis, spordihoones, rahvamajas, raama-tukogus on rohkesti tema valmistatud laudu, kappe, riiuleid, kööginurki jm. Helmut on meistrimees, kes mõtleb alati tellijaga kaasa, annab nõu ja aitab lahendusi leida.

Küsimuste-vastuste kaudu saame põhjalikuma ülevaate Terje ja Helmut Hiietamme kui füüsilisest isikust ette-võtjate tegevuse kohta.

Kuidas kõik alguse sai?Terje: Juuksuriameti omandasin

Tartus ametikoolis, mille lõpetasin 1984. a. Esimene töökoht oli Tartus. Samas koolis tutvusin ka tulevase abi-kaasaga.1986. a kolisime Simunasse, kuna tol ajal oli maal lihtsam elamis-pinda leida. Enne lapse sündi töötasin teeninduskombinaadi Viru all Simuna juuksurina.

Helmut: Jah, nii see algas. Mina töötasin Tartus samas koolis pärast lõpetamist meistrina. Siis sõjavägi, ja olimegi Simunas. Algul töötasin kol-hoosis tislerina, aga siis hakkasid meie maal puhuma ettevõtluse tuuled …

Terje: Naastes lapsepuhkuselt oli teeninduskombinaat Viru likvideeri-tud. Tuli hakata ise ettevõtjaks. Kuna sobivaid ruume ei leidunud, siis otsus-tasime teha salongi oma majja. Üsna kiiresti valmis abikaasa ettevõtmisel väike ja hubane tööruum. Esimene sa-longi sisustus sai hangitud kasutatuna Soomest. Mööbli valmistas abikaasa. Ja samas jätkub töö ka praegu.

Helmut: Registreerisime ennast FIE-na. Mina hakkasin kohe kodust abihoo-net ümber kujundama tisleritöökojaks. Kuna tööpinke oli raske leida, siis sai esimesed ise, sõprade abiga, valmis-tatud. Kuid algul oli ikkagi põhiliselt mööbli restaureerimine. Seda sai oma kätega teha. Siis tuli kolhoosi lõpp. Uueks ametiks sai tuletõrjuja. Kuna selle ametiga kaasneb töörütm 1 tööl 3 vaba, siis pean seda ametit tänaseni. Kolmel vabal päeval tegelengi tisleri-tööga. Aastatega on ostetud kõik va-jalikud tööriistad ja kodusest väiksest töökojast on kolitud suuremasse.

Kuidas läheb? Kas kliente jätkub?Terje: Kevadel saab töötatud juuk-

surina juba 30 aastat. aastatega on välja kujunenud oma kohalik klientuur, kuid soovijaid käib kaugemaltki. Tihti ei olegi võimalik aega pakkuda. Juuksed vajavad hooldamist, sõltumata aasta-ajast. Pingelisem periood on kevadel, rahulikum sügisel. Aastatega on ka-dunud keemiline lokk, asemele tulnud värvimine. Muutuvad soengud ja hool-dusvahendid. Koolitusel tuleb käia vä-hemalt kaks korda aastas.

Helmut: Põhiliselt on tellijaks erakliendid üle Eesti. Reklaami pole kunagi teinud. Arvan, et kõige parem reklaam liigub suust suhu ja siiani on see ilusasti toiminud. Tavaliselt on iga järgmine klient mõnda eelnevat tööd näinud. Töötan põhiliselt üksi, kuid vahest tuleb ka abilisi leida. See ei ole kerge. Kahju, et tisleritele koolitusi eri-ti ei korraldata. Ikka pead ise netist või ametivendade käest infot hankima, kui turul midagi huvitavat märkad.

Mis rõõmustab?Terje: Rõõmu teeb see, kui suudan

oma tööga tõsta inimese tuju hallis ar-gipäevas ja klient lahkub salongist ra-huloleva naeratusega näol.

Helmut: Rõõmustab, kui oskad kliendi mõtetest välja lugeda selle soo-vi, mida ta ise ei oska väljendada ja näed, et lõpus on kõik täppi läinud.

Terje ja Helmut Hiietamme mõtteid vahendas

Ilve Tobreluts

Muutusid perearst Mall Lepiksoo praksise lahtiolekuajad1. veebruarist muutusid perearst Mall Lepiksoo praksise lahtioleku-ajad.

Praksis on avatud:E 07.00 - 16.00,

arsti vastuvõtt 09.00 - 13.00T 07.00 - 15.00 ja 16.00 - 18.00,

arsti vastuvõtt 11.00 - 14.00 ja 16.00 - 18.00K 07.00 - 16.00,

arsti vastuvõtt 09.00 - 13.00N 09.30 - 18.00,arsti vastuvõtt 11.00 - 16.00R 07.00 - 16.00,arsti vastuvõtt 09.00 - 13.00L kokkuleppelTelefonikonsultatsioonid telefo-

nidel 326 1166 ja 528 5225:E, K, R 08.00 - 09.00

T 09.00 - 10.00N 10.00 - 11.00Vereanalüüse võetakse:E, T, K, R 07.00 - 09.00N 09.30 - 11.00NB! Pideva ravi retseptid tellida 2

päeva ette.

Mittetulundusühing PAIK teatabPõllumajandusministri 21. septembri 2012. a määruse nr 75 „Kohaliku tege-vusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menet-lemise täpsem kord“ kohaselt on mitte-tulundusühing PAIK rakenduskava alu-sel jagatava projektitoetuste vastuvõtu ajad alljärgnevad:

Meetme nimetus ja taotluse vastu-võtuajad:

• Innovatsioon ja oskuste oman-damine on allikate allikas – 31.03-02.04.2014

• Ettevõtlik Pandivere – 31.03-02.04.2014

Käesoleva meetme raames oodatak-se Laekvere, Rakke, Tamsalu või Väike-Maarja kohalike omavalitsuste territoo-riumil tegutsevate ettevõtete ja MTÜde taotlusi.

Projektitoetuste taotlusi võetakse

vastu mittetulundusühing PAIK konto-ris, Tehnika 1a Tamsalu. Täiendav info www.pandivere.eu

Informatsiooni saamiseks palun he-listada telefonil 322 8449, saata e-kiri paik@pandivere.eu või pöörduda Teh-nika 1a Tamsalu. Konsultatsioonid toi-muvad 1. märts kuni 10. märts PAIK kontoris.

Toetatud projektid peavad olema lõ-petatud 20. detsember 2014.

Õnnelikku Hobuseaastat!Hiina astroloogias peetakse Hobu-se aastat õnnelikus ajaks, mis toob inimeste ellu õnne ja häid asju. Puu Hobuse aastat iseloomustavad kiired võidud, ootamatud seiklused ja ülla-tav romantika. Selle aasta märgusõna on ka suhtlemine, sotsiaalne läbimine üksteisega. Maagilisel sinisel/rohelisel Puu Hobusel on üleloomulikke või-meid, ta on kangelaslik, tugev ja hoog-ne. Sellise kokkuvõttega uuest aastast alustas Riina.

Simuna Naisteklubi tuli kokku, et ühiselt kapata uude aastasse, sest 2014. aasta hobune ei ole paigalsei-sev, vaid traaviv. Et jätkuks jõudu ja indu uuel aastal, algas õhtu üllatus-likult kaeratangupudru söömisega. Suur tänu Sirjele Simuna koolist, väga maitsva ja toitva pudru eest! Nagu uue aasta hommikul kombeks, leidis üks õnnelik noormees oma pudrukausist õnnemandli, mis toob rohkelt edu ja hea tuju terveks aastaks. Enne veel kui

pudrukauss tühjaks sai, astus meie ette Rakvere teatri näitleja Margus Grosnõi, kes rääkis endast, oma näitlejatee ku-junemisest ja rollidest teatris. Põnevu-sega uurisime näitleja osaraamatuid ja loomulikult oli meil suur au kuulata Margust laulmas Uno Loobi laulu ve-rivärskest etendusest “Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu“. Muusikalise kü-lakosti eest kandsid hoolt Viru-Nigula mehed. Viru-Nigula meesansambli kaunikõlaline laul ja naljad võlusid publikut ning lustiline tantsumuusika Ervinilt ja Vimbergilt viis paarid põran-dale.

Õhtu suurim üllatus tuli naaberval-last Laekverest – lõbus sketš, kuidas meie Auli (Aarne Laas) käib sealsete-le naistele rahvatantsu õpetamas ning Anne Rõngas alias vanamemm koos tütrega tantsurühma tahab minna, et tantsu- ja laulupeole pääseda. Ja en-näe imet, Simunas tegeldakse lisaks rahvatantsule ka discotantsuga, kelle

reibas tantsulugu publiku palaval soo-vil kordamisele läks. Oo, milline edu! Õhtu lõpufaasis pidi tööle rakendama ka oma hallid ajurakud, sest Eve oli ot-sinud välja kümmekond päevakohast mõistatust.

Ühe mõistatuse esitaks siingi: Uue aasta alguses on ta päris paksuke, siis iga päevaga jääb kõhnemaks ja lõpuks hoopis kaob? Kaob, et saaks taas pidut-seda ja uut aastat vastu võtta.

Suur-suur tänu kõigile, kes õhtu kor-raldamisele kaasa aitasid!

Reet MaadlaSimuna naisteklubi esinaine

Simuna muusikakoolil täitus 25 aastatMUUSIKA on kui elu, mis on täis värve,kurbust, rõõmu, nuttu, naeru, sõprust...

8. veebruaril toimus Simuna rahvama-jas muusikakooli 25. juubelile pühen-datud kontsert-aktus. Muusikasõbrad said taas toreda elamuse. Üles astusid vahvate pillilugudega nii praegused muusikakooli õpilased kui ka vilistla-sed, ei puudunud seekordki päevako-hased laulud laste lauluansamblilt.

Oma sõnavõtus ütles muusikakooli direktor Vallo Taar, et see on tõeline ime, et nii väikeses alevikus üldse oli omal ajal võimalik luua selline asu-tus. Suured tänud Sulle, Jaan Kiisk, et sa võtsid nii suure ettevõtmise üldse arutamisele ning tegid hea mõtte teoks aastal 1989.

Algselt alustas Simuna muusikakool Tapa muusikakooli fi liaalina Simuna katsejaamale kuuluvates ruumides. 1993. aastal koliti avarasse Avandu-se mõisa, kus tegutseti 2011. aastani. Praegu asub muusikakool, mis on ala-tes 2005. aastast Väike-Maarja muusi-kakooli osa, Simuna rahvamajas.

Muusikahariduse saamist on Simu-na muusikakoolis alustanud sajad lap-sed, kuid kooli lõpetamiseni on neist jõudnud 33 – 24 klaveri ja 9 viiuli eri-alal. Sellel õppeaastal õpib muusika-koolis 16 last nii Väike-Maarja, Laekve-re kui Rakke vallast.

Praegu õpetavad Simuna muusika-

koolis viiuliõpetaja Eve Sar-net, kes on tegev kooli algu-sest peale, ja klaveriõpetaja Angela Raik, kes asus ame-tisse 1992. aastal. Lastel on klaverimängu aidanud õppi-da veel Loreida Põlluaas ja Regina Triebstok ning väga lühikest aega ka Tõnu Vilu.

Tänu Regina Triebstoki pingutustele sai kool uhke kontsertklaveri omanikuks, mis on hästi vastu pidanud ning väikesed ja suured pil-lihuvilised saavad veel prae-gugi sellel kätt harjutada.

Pillimäng ja laul on Si-muna rahvamaja igapäe-vased sõbrad. Aitäh teile, Simuna muusikakooli õpe-tajad ja tublid, õpilased nende toredate hetkede eest! Suur tänu lastevane-matele ning vanavanemate-le, kes te vaatamata kiirele elutempole, innustate lapsi muusikaga tegelema, toote neid muusikakooli, ootate neid ukse taga ja olete ala-ti kohal ja olemas, kui on kontserdid.

Loodame muusikakoolil tegevusele Simunas jätku veel pikaks ajaks!

Auli KadastikSimuna rahvamaja juhataja

Terje Hiietamme vilunud käed on asunud uue kliendi soengut korrastama. Foto: Erakogu.

Helmut Hiietammel on käsil omavalmistatud mööbliesemete paigaldamine. Foto: Erakogu.

Kontserdi avalugu, esitavad õpetajad Eve Sarnet ja Angela Raik. Foto: Tiia Luht.

Muusikakooli praegused õpilased, vilistlased ning õpetajad Eve Sarnet ja Angela Raik.

Foto: Tiia Luht.

6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2014.a.

Projektikoosolek„Vesi – iga piisk loeb“ Valladolidis

Nagu vee-p r o j e k t i l e kohane võt-tis Madridi

lennujaam meid vastu vihmasajuga. Tundus, et jalutuskäik Hispaania pea-linnas kujuneb märjaks ja lühikeseks. Aga võta näpust! Kui me koos iirlastest ja bulgaarlastest koostööpartneritega metroost välja astusime, oli taevas sel-ge ja päike säras soojalt.

Kohalik koordinaator Beatriz tutvus-tas meile Madridi kesklinna huvitava-maid kohti – Servantese ausammast, Egiptuse templit, Hispaania kuninga residentsi. Vahepalaks maitsesime hispaanlaste hulgas väga populaarset õhtuoodet – õlis küpsetatud saiakest, mida tuli kasta kuuma šokolaadi sisse. Pärast kohtumist Ungari grupiga asusi-me teele Valladolidi poole.

Valladolid on samanimelise pro-vintsi pea-linn Pisuerga jõe ääres. Elanike arv on 318 500. 14. sajandist 1561. aastani oli Vallado-lid Kastiilia pealinn. Val-ladolidi üli-kool on asu-tatud 1346. aastal ja on üks Euroo-pa vanimaid. 20. mail 1506 suri seal kuu-lus meresõit-ja Christoph K o l u m b u s . Linnas on Renault’ au-totehas. Val-ladolidis tervitasid meid IES Arca Real kooli ootusärevad õpilased koos vane-matega ning õpetajad.

Projektikoosoleku esimeseks üles-andeks oli tutvustada kodus etteval-mistatud esitlust veetranspordist. Meie esitlus sisaldas nii ajaloolisi Eestile iseloomulikke veesõidukeid kui ka tä-napäevaseid transpordivahendeid Lää-nemerel. Samal päeval toimus ka põh-jalik tutvus Valladolidi kesklinna-ga. Külas-tasime lin-na raekoda, mis on ehi-tatud vaid 100 aastat tagasi, kuid klassitsist-likus stiilis ning väga rikkalikult k a u n i s t a -tud. Lin-nas asub m i t m e i d suurepärase arhitektuuriga katedraale ning kuningaloss ajast, mil Valladolid oli veel Kastiilia pealinn. Lossipargis jalutasid vabalt paabulinnud ja mustad luiged.

Järgmise tööna tutvusime veel kord ühiselt ahelkirjutatud muinasjutuga „Vikerkaarevärviline järv“, mille tegela-seks on poiss Pauli. Pauli kodukohas asub imeline värvust muutev järv. Järve ääres kohtub poiss järvenümfi ga, kes tutvustab talle veealust elu. Vaatamata kiusatusele jääda imelisse veealusesse maailma, otsustab poiss siiski koju ta-gasi pöörduda, et kaitsta järve ja selle elanikke. Valminud muinasjutule joo-nistati koos illustratsioonid. Ühistöö tulemusena valmib raamat, mida võib

nii inglisekeelse kui emakeelsena leida kooli raamatukogust.

Pisuerga jõe äärde on ehitatud hu-vitav „Jõemaja“, mille ülesandeks on tutvustada külastajatele jões elavaid kalu ning kahepaikseid. Lisaks ak-vaariumitele ja terraariumitele saab mitmete interaktiivsete eksponaatide kaudu ettekujutuse veemajandusest – jõevee kasutamisest energia tootmi-seks, joogivee saamiseks jm. Üle jõe asuva Teadusmuuseumi terve osakond on pühendatud vee tähtsusele inimese elus. Omapärase kogemuse said õpila-sed veepudelitest valmistatud ksülo-foni juures helisid tekitades. Põhjaliku ülevaate sai vikerkaare tekkimisest. Huvitav oli mudel inimese kehas leidu-vast veest. Tööle võis panna vett trans-portiva Archimedese kruvi, tutvustati ühendatud anumate tööpõhimõtet jne. Erilist huvi tekitas ekspositsioon Aaf-

rika savan-n ie lan ikest ning Euroo-pas elavatest imetajatest.

Bussirei-sil Segovias-se oli meie veeprojekt i tähtsaim vaa-t a m i s v ä ä r -sus vanade r o o m l a s t e e h i t a t u d a k v e t u k t . U N E S C O kul tuur ipä-randi nime-kirja kantud akvetukt on ehitatud ar-vatavasti 1. sajandi lõ-pus, 2. sajan-

di alguses linna varustamiseks veega. Akvetukt on ehitatud umbes 25 000 graniitplokist ilma mördita. 818 m pik-kune ja 29 m kõrgune ehitis koosneb 170 kaarest.

Viimasel päeval uurisid õpilased mikroskoopide abil eluvorme ranna-liivas. Külastasime Valladolidi vee-puhastusjaama, kus Kastiilia kanalist pärinevat vett puhastatakse keemiliselt

ja füüsili-selt linna-elanikele j o o g i -veeks. Ka-nali enda vesi ei ol-nud kuigi isuäratav, kuid pä-rast tööt-lemist oli tegemist t ä i e s t i k õ l b l i -ku vee-ga, mida p u m b a t i

linna veevõrku ning villiti pudelitesse.Projektinädala lõpuks olid majutaja-

test ja kostilistest saanud head sõbrad. Teadmisi vee kohta oli kogutud väga laialdastest valdkondadest, oli saadud kogemus ühistöö tegemisest ning ette-kujutus oli tekkinud ka konkreetse kooli eluolust. Järgnevatel kuudel kogume projekti raames andmeid vee tarbimi-sest, teeme veega katseid ning ehitame vee molekuli. Uuesti kohtume projekti-partneritega mai algul Bulgaarias Bur-gases.

Merje LeemetsKiltsi põhikooli direktor

Laulu- ja tantsupeo tuleteekond TuleTulemine 2014 läbib kaVäike-Maarja valda15. juunist 4. juulini toimuv TuleTule-mine toimub juhtmõtte “Külast külla, käest kätte” järgi: tuld viivad Tartust läbi Tartumaa, Jõgevamaa, Ida- ja Lää-ne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Harjumaa Tallinnasse kohalikud koo-rid, tantsurühmad ja orkestrid jalgra-tastel sõites. Tuleteekond kestab 20 päeva, ilma Tallinna linna kilomeetreid arvestamata 1001 km. Liigutakse külast külasse teatesõidu meetodil, iga kol-lektiiv saab läbida 4-6 km etapi. Tõrviku kandmise tarbeks valmistatakse eriku-junduse ja -konstruktsiooniga kolme-rattalised jalgrattad. Iga õhtu lõpeb simmani ja ühislaulmisega.

25. juuni õhtuks jõuab tuli Ebave-re lauluväljakule. Seal algab kell 20

simman, kus tu-lega saavad koh-tuda ja rõõmsalt ühiselt aega vee-ta nii oma valla inimesed kui naabrid, kõik isetegevuslased kui ka niisama hu-vilised. Esialgsete plaanide järgi saade-takse tulekuller ka Tuudur Vettiku sün-nikohta ja järgmisel hommikul tehakse tutvust Kiltsi mõisaga.

Tule teekonda korraldavad Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud. Kollektii-vide registreerimine algab 1. märtsil. Info: http://www.tuletulemine.ee/regist-reerimine.

Aare Treial

Kiltsi põhikooli isamaateemaline etlusvõistlus oli ühtaegu helge ja ühiskonnakriitiline4. veebruaril toimus Kiltsi põhikoolis isamaaliste luuletuste ja kõnede kon-kurss. Esitati nii omaloomingut kui ka tuntud eesti autorite luuleteoseid. Peaaegu koolitunni väldanud üritus oli emotsioonirikas, tuues näole muigeid ja naerugi, luues pühalikku meeleolu ning lõpuks ka pakkudes mõtteainet. Parimad etlejad esinevad veebruari lõpus toimuval vabariigi aastapäeva aktusel.

Žürii töö oli seekord üsna keeruli-ne, sest ettekanded olid head erine-vast küljest. Eriti rõõmustav oli kuulata õpilaste enda tehtud luuletusi, mille teemad olid vaheldusrikkad, alates koerast-kassist koduhoovis, lõpetades

eestlaste väljarändega. Kui üks algkoo-lipoiss lubas, et tema ei lähe ära Soo-me, siis vanema astme õpilane märkis ühiskonna valupunkte puudutavas kõ-nes, et Eestisse jäämiseks peaks olema rohkem põhjuseid kui pelgalt kodu-maa-armastus.

Tore oli tõdeda, et kooli näiteringis osalemine on õpilaste esinemisjulgust ja -oskust arendanud. Näiteringi juhen-dajale õpetaja Kati Hiirele peab kiidu-sõnad ütlema selle eest, et ta on õpeta-nud lapsi oma häält valitsema, julgelt ja ilmekalt end väljendama.

9. klassi kõned puudutasid seekord vabadussõda ja hinda, mida vaba riik on eestlastele maksma läinud, ning et

praegusel ajal elavatel noortel, kes on vabaduse kingiks saanud, on kohustus seda hoida. Veebruar, mil on lisaks va-bariigi sünnipäevale ka Tartu rahu aas-tapäev, on igati sobilik aeg selleks, et vabaduse üle mõtiskleda. Meil kõigil on vabadus minna, vabadus jääda ja sõnavabadus sellest rääkida.

Lõpetuseks väike stiilinäide 3. klassi õpilase Rando Seimari sulest:

Mu isamaa, mu isamaa,ei lähe ära Soome ma.Kus isegi vist rikkaks saaks,ma siia jään mu ISAMAA.

Mari-Vivian LahtKiltsi põhikooli eesti keele õpetaja

Väike-Maarja gümnaasiumis on tublid jaaktiivsed kodanikud26. novembril tähistatav kodanikupäev on päev kõigile kodanikele ja eestimaa-lastele. Sel päeval mõtleme iseenda ja riigi suhtele ning ka sellest, kui head kodanikud me oleme.

Integratsiooni ja Migratsiooni Siht-asutus Meie Inimesed tänas Väike-Maarja Gümnaasiumi ning kooli õpi-laskonda aktiivse osalemise eest ülerii-gilisel kodanikupäeva viktoriinil 2013.

Tegemist on traditsioonilise koda-nikupäeva viktoriiniga, mis on mõel-dud eesti ja vene õppekeelega üldha-riduskoolide 7.–12. klassi õpilastele ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilastele. 2013. aastast lisandus ka ko-danikupäeva viktoriin üldhariduskooli-de 5. ja 6. klassi õpiastele. Viktoriini eesmärk on süvendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike insti-tutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste ning Euroopa Liiduga seonduva osas.

Parimad vastajad selgitati seitsmes kategoorias – eesti õppekeelega kooli-de 5. ja 6. klasside õpilaste, eesti õppe-keelega koolide 7.-9. klasside õpilaste, gümnaasiumiastme õpilaste ning vene õppekeelega koolide 5. ja 6. klasside õpilaste, vene õppekeelega koolide 7.-9. klasside õpilaste ja gümnaasiumiast-me õpilaste ning kutsekoolide õpilaste osas eraldi.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasu-tuse Meie Inimesed vastuvõtule Tal-linnasse Mustpeade Majja kutsuti 23. jaanuaril Väike-Maarja Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kristi Põdra ja 6. klassi õpilane Kene-li Pohlak. Keneli saavutas viktoriinil eesti õppekeelega koolide V – VI klassi õpilaste arvestuses 36 punktiga I - IV koha. Soojad tänusõnad tubli osavõtu eest läkitati kõigile Väike-Maarja Güm-naasiumi aktiivsetele viktoriinist osa-

võtjatele.

Kristi Põdragümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonna-

õpetuse õpetaja

Vallale eraldati kümme noortelaagri sotsiaaltuusikutVäike-Maarja vallale on eraldatud 10 sotsiaaltuusikut Rannapungerja noortelaagrisse. Laager on mõeldud 7-14aasta vanustele ning toimub 15.-22. juunini.

Soovijail palun esitada 1. maiks

avaldus vallavalitsuse lastekaitsespet-sialist Tiia Kaselole.

Info:Tiia Kaselolastekaitsespetsialisttel 329 5762

Väike-Maarja noortekeskus

palub abiEnne kui ära viskad ...

Kas Sul on, või tead, kellel on,kasutuna seisev saumikser(võib olla väsinud ilmega,

peaasi et töötab) – hea abimeesmitmete käsitsi tegemiste juures!

Noortekeskus on tänulik ka vanade postkaartide, pitside, paelte,

kasutuna seisvate pärlite eest!Pakkuda võib ka naharibasid

ja muid käsitöötarvikuid.Mis ühele vana ja kasutu, võib

noortekeskuses saada uuele elule!Info:

Meeli Veia,tel 325 5038

Väike-Maarja spordikeskus ja seltsimaja kutsuvadvastlapäeva tähistamisele 4. märtsil kell 18.00Ebavere tervisespordikeskusesse

Kavas:• reesõit (võistkonnas 3+3) • mitmevõistlus (võistkonnas 3+3)• seltskonnamängud lastele ja suurtele • Metsiku valmistamine

Info ja võistkondade registreerimine: tel 518 4071 (Jane Kool)ja meiliaadressil spordikeskus@v-maarja.ee

Väike-Maarja Gümnaasiumivilistlaskogu koguneb

laupäeval, 22. märtsil kell 13gümnaasiumi peamajas

(Pikk 1, Väike-Maarja).

Info:Raimo Maasik

Vilistlaskogu esimeesTel 514 5548

Keneli Pohlak ainulaadse personaal-se auhinnaga "Lendav diiva".

Foto: Kristi Põdra.

Foto: Merje Leemets.

Foto: Merje Leemets.

7Veebruar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Kultuurkapitali auhinna pälvis Tiina Rumm!Kultuurkapital tunnustas maakonna silmapaistvamaid tegijaid ja andis välja aasta-auhinna Kultuuripärl 2013. Lääne-Virumaa Kultuuripärl on Tiina Rumm!

Tiina alustas tööd noorte näiterin-giga Rakveres 1988. aastal, pärast Vil-jandi Kultuurikooli lõpetamist. Lisaks on Tiina juhendajaks olnud Toomas Lõhmuste Pedagoogilise Instituudi ja Merle Karusoo harrastusteatrite liidu koolitustel. Tiina on Rakvere Linna-noorte Näitetrupi juhendaja, korral-danud rahvusvahelise teatrisündmuse Baltoscandal kõrvalprogrammi noorte-teatrite festivali B`OFF, maakondlikke ja üleriigilisi kooliteatrite festivale.

Tiina on öelnud, et maakonna noo-red on pärlid omaette, mis kunst temal siis nendega tööd teha on – tegijad on need, kes lavale lähevad, tema ainult susserdab nurga tagant.

Väike-Maarja seltsimajas on Tiina susserdanud 2012. aasta sügisest pea-le. Parim susserdamine on minu arva-tes on olnud 21.12.2013 seltsimaja 101. aastapäeva avamine. Kuid tema käsi on mängus olnud paljudel teistelgi sünd-mustel, mis selle aja jooksul on seltsi-majas ja selle ümber toimunud.

Kõige rohkem on ta aga tööd teinud noorte teatriringiga.

Andrus Vaarik on kunagi öelnud, et teater ei ole õhtukool, kus publik käib õppimas, teater on puhas meelelahu-tus.

Tiina Rumm ei kipu selle mõttega

nõustuma. Iseäranis ei saa kooliteatri la-vastusi taandada vaid m e e l e l a h u t u s e k s . Noortel on laval lõbus ja tore olla niikuinii. Siiski võiksid osalejad ja kooliteatri publik la-vastusest-etendustest midagi ka õppida. Mit-te ainult seda, et laval peab publiku poole mängima, vaid ka mi-dagi üldharivat. Õp-pida kirjanduslikust materjalist, millest lavastus sünnib. Või siis lavastuses olevate karakterite käitumismudelist.

„Võib-olla alguses vähem, aga nüüd olen püüdnud valida materjale, kus noored õpivad kõrvalt ikka rohkem, kui lavalt paistab. Protsessis osalemine on väga oluline. See on paratamatus, et ühel hetkel tuleb see protsess kuidagi vormistada. Mulle ja minu trupile on alati selge, et me ei koolita näitlejaid, seda teevad teised asutused, aga stuu-diotööd olen ma kasutanud just dist-sipliini mõttes või rühma koos toimima panemiseks,“ rääkis Tiina oma tööst ja selle harivast-kujundavast mõjust noortele.

Tiina on osanud leida noortega ühise keele, õpetanud neid hindama teatrit, kirjandust, kunsti – tegelikult kogu kultuurimaailma üleüldse. Ta on

võtnud aastaid enda kanda maakonna koo-liteatrite festivalide korraldamise, tehes seda alati suure vastu-tustundega ja edukalt. Seekord toob Tiina festivali 28.-29. märt-sil Väike-Maarja selt-simajja.

Miks tulevad noo-red kooliteatrisse?

Tiina Rumm on öel-nud, et mängimine, kuulumis- ja tunnus-tusvajadus on noortes sees. „Võib-olla ei saa nad tavakoolis sellist

tähelepanu kui kooliteatris. Siin ongi juhendaja vastutus – kui ma annan en-dale aru, et noor tuleb selleks, et saa-da tähelepandud, siis ma pean talle ka tähelepanu pöörama. Ma pean leidma sellised materjalid, millega ma saan individuaalselt iga noorega tegeleda. Tuleb võtta selline aeg ja sellised või-malused. Kui ma ise ei oska, siis kutsun kellegi appi,“ kirjeldas Tiina näitejuhi töö sisulist poolt.

Loo pakkis kokkuKalev PärtelpoegInfo: Google, facebook.com, viru-

maateataja.ee, rahvakultuur.ee, rahva-kultuurikeskus.ee, hooandja.ee, delfi .ee, v-maarja.ee ja Eesti kooliteater – 30 aastat festivale.

Wiedemanni keeleauhinna saab folklorist Arvo KrikmannValitsuse otsuse kohaselt saab sel aastal Ferdinand Johann Wiedeman-ni keeleauhinna kirjandusmuuseumi vanemteadur, akadeemik Arvo Krik-mann.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel saab Krikmann auhinna eesti rahvaluule väikevormide suureks kir-jutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahe-lise tutvustamise ning humanitaartea-duste edendamise eest.

Krikmanni rahva-luuleuuringutega on tihedalt seotud ees-ti vanema kirjakeele, kujundkõne ja mur-dekeele analüüs. Viimase valdkonnas on ta vaadelnud Eesti kihelkondade murdesõnavaralisi suhteid.

Krikmanni tea-duslikuks põhitööks on olnud suurväl-jaannete «Eesti vanasõnad» (I–V, 1980–1988), «Eesti mõistatused» (I–II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostajaks ja toimetajaks ole-mine. Silmapaistva eduga on ta aren-danud Eesti huumoriuuringuid. Kõrgelt hinnatavaks teeb Krikmanni teadustöö asjaolu, et ta on viinud eesti rahvaluule käsitluse rahvusvahelisse käibesse.

Isikliku uurimistöö kõrval on kõrge väärtusega ka Krikmanni pedagoogi-töö: Tartu Ülikooli erakorralise profes-sorina on ta pidanud loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rah-vahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhenda-misel on valminud viis edukalt kaitstud

doktoritööd.1997. aastast kuulub Krikmann Ees-

ti Teaduste Akadeemiasse, ta on olnud ja on mitmete Eesti ja välismaiste tea-dusorganisatsioonide, toimetuskollee-giumide, juhtkomiteede ning teadus-nõukogude liige.

Krikmanni on tunnustatud Valgetä-he III klassi teenetemärgi, Eesti teadus-preemia, kultuurkapitali aastapreemia ning Balti Assamblee teaduspreemia-ga. Mullu sai Krikmann Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinna Soome

ja Eesti rahvaluule-alase koostöö eden-damise eest.

Krikmanni esi-tasid Wiedemanni keeleauhinna kan-didaadiks kirjan-dusmuuseum, ees-ti keele instituut, emakeele selts, ha-ridus- ja teadusmi-nisteerium ja Tartu Ülikool. Lisaks te-male kandideerisid auhinnale Marju Kõivupuu ja Leelo Tungal.

W i e d e m a n n i keeleauhind mää-ratakse igal aastal ühele inimesele

väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Eel-misel aastal sai auhinna Valve-Liivi Kingisepp, kokku on auhinna pälvinud 34 inimest.

Info: www.postimees.eeArvo Krikmann on sündinud Avan-

duse vallas Pudiveres ning õppinud Pudiveres, Simunas ja Väike-Maarjas, 1962. a lõpetas TRÜ eesti fi loloogina. Arvo Krikmann on teine siit kandist võrsunud F. J. Wiedemanni keeleauhin-na laureaat, 1997. a tunnistati keeleau-hinna laureaadiks Eduard Leppik.

Teade Kiltsi elanikeleLaupäeval, 15. märtsil kell 13.00 toimub Kiltsi rahvamajas Kiltsi elanike koosolek.

Päevakorras:1. Külavanema tagasiastumine2. Uue külavanema valimine

(Tule tutvusta oma plaani!)

3. Ülevaade tehtust Kiltsi ale-vikus

4. Edasised plaanid

Ole kohal!

Siret StoltsenInfo tel 5666 1951

Väike-Maarja Põllumeeste Selts teatabTaaskasutuskeskus Tamsalu mnt 1 on ajutisel suletud.

Avame jälle 15. märtsil.

Vabariiklik õpetajate rahvatantsu-festival tuleb Väike-Maarjas15. märtsil toimub Väike-Maarjas XVI Vabariiklik Õpetajate Rahvatantsufes-tival.

Ajakava:10.30-11.30 – saabumine ja regist-

reerumine Väike-Maarja gümnaasiumi peahoones

12.00 – XVI Vabariikliku Õpetajate Rahvatantsufestivali avamine Väike-Maarja seltsimajas

12.30-15.30 – lavaproovid Väike-Maarja seltsimajas

12.30-15.30 – õpitoad:• tutvumiskäik integreeritud õppe-

asutus (gümnaasium + õppekeskus)

hoonetes;• pärandkultuuri õpituba Väike-

Maarja muuseumis;• tantsupeo tantsude õpituba;• tervisetoodete tutvustamise õpi-

tuba;• tutvumiskäik sisekaitseakadeemia

päästekolledži Väike-Maarja pääste-koolis

16.00-18.00 – kontsert Väike-Maar-ja seltsimajas

18.00-20.00 – simman Väike-Maar-ja õppekeskuses

Avatud kohvik ja käsitöö müügitoad.

Riiklikud teenetemärgid jõuavad tänavu ka Väike-Maarja valdaVabariigi President annab iseseisvus-päeva eel riigi teenetemärgid 99 inime-sele.

Teiste seas saavad kõrge tunnustuse – Valgetähe teenetemärgi – omanikuks ka Avispea küla talupidaja, teraviljakas-vataja, maaelu ja ühistegevuse eden-daja, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi esimees Jaak Läänemets ning Väike-

Maarjast pärit Olari Valtin Kaitsepolit-seiametist.

Kotkaristi teenetemärgi saab seits-mel välismissioonil osalenud Eiko Õim.

Väike-Maarjast pärit mehe kolm venda on samuti kaitseväelased ning kõik ka välismissioonidel osalenud.

Väike-Maarja automudelihalli rajaminetunnistati maakonna aasta sporditeoksKolmapäeval, 12. veebruaril tunnustas maavanem Einar Vallbaum koos Lää-ne-Virumaa Spordiliidu ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga Rakveres resto-ranis Villa Theresa 2013. aasta silma-paistvaid sportlasi.

Lääne-Viru maavalitsuse spor-dinõukogu valis 2013. a maakonna sporditeoks automudelispordi aren-damise Väike-Maarjas Bruno Vaheri eestvedamisel.

Lisaks tavapäraselt jagatavatele tiit-litele aasta sportlikule perekonnale ja vabatahtlikule spordiaktivistile valiti esmakordselt maakonna aasta spordi-tegu, et märkida ära uut algatust maa-

konna spordivaldkonnas. Spordinõuko-gu esimees Marge Lepik rääkis, et maa-kond paistab silma oma jooksude, ralli-de, mängude ja sumoga, kuid samas on vähe uusi tehnikaga seonduvaid alasid. Lähtudes valdkonna uudsusest ja nii täiskasvanutes kui noortes tehni-kahuvi äratamise vajadusest, valiti aasta sporditeoks automudelispordi arendamine Väike-Maarjas Bruno Vaheri eestvedamisel. 2013. aasta veebruaris avatud Väike-Maarja mude-lihall on oma Eesti ainukese sisehalli offroad´iga ja talvesarjaga kogunud juba tuntust üle Eesti.

Heili Nõgene

Bruno Vaher (paremal) tunnustusõh-tul. Foto: Heili Nõgene.

Arvo Krikmann Väike-Maarjas 2008. a toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Emakeelne Eesti,

emakeelne Euroopa“.Foto: Ellu Moisa.

Ebavere tervisespordikeskuses laupäeval, 29. märtsil kell 14.00

„SUURE LENNU KAAR“* Liikumisaasta orienteerumisvõistlus Ebavere mäel ja metsas.

Võimetekohane rada Tapa Orienteerumisklubilt.Kõigil võimalus osaleda!

* Vabaõhulaval tähistame Lennart Meri 85. sünniaastapäevamälestuslõkke süütamisega.

* “Tuletee Kaarmalt Kaarmale“ – tuleloits Kaali meteoriidi teekonnalVäike-Maarja Kaarmalt – Saaremaale Kaarma valda

* Tantsuselts Tarapita 3. sünnipäeva tähistamine ühistantsuga lõkke ümber* Saalis sünnipäevatort!

*Võtke osa liikumisaasta fotode võistlusest„Mina liigun, sina liigud, meie liigume“!

Selleks, et osaleda, liigu hoogsalt Ebavere tervisespordikeskuseni, seisa künkal seljagalaululava poole, tee kas selfi e või pane keegi kaamera taha klõpsutama ning postita pilt

facebooki Tarapita liikujate lehele või saada tarapita@v-maarja.ee.Viimane aeg pilti lisada on 21. märts.

Võidab pilt, mis saab kõige rohkem laike.Lisaks tegutseb ka tarapitalaste žürii, kes valib samuti kolm parimat fotot.

Auhinnaks on Parima Liikuja tiitel ja erinevad meened,mis antakse üle Ebaveres 29. märtsil.

8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2014.a.

Väike-Maarja suurmees – Jakob Liiv 155

Tänavu möö-dub 155 aas-tat Jakob Liivi (28.02.1859-17.01.1938) – õpetaja, kul-tuuri- ja ühis-konnategela-se, luuletaja, Väike-Maarja parnassi raja-ja, hinnatud kõnemehe – tõelise Väike-

Maarja suurmehe sünnist.Jakob Liiv jääb kirjanduslukku 19.

sajandi lõpukümnendi silmapaistvai-ma luuletajana, kelle laialdane loo-ming ulatus läbi viie aastakümne. Suu-rem osa tema loomingust kannab oma ajastu pitserit, kuid selle kõrval esineb rohkesti säärastki, mille puhul ei märka ajahamba kõikehävitavat toimet.

Oma rohke kirjandusliku pagasi kõr-val jättis Jakob Liiv Väike-Maarja kul-tuurilukku aga ka hoopis märgatavama ja tuntavama jälje. Tema ja kihelkonna-kooli juhataja Märt Meose teguvõimsal eestvõttel sai Väike-Maarja 1912. aastal ajakohase ja kauni seltsimaja, mis siia-maani, juba teist sajandit, on kandmas siinse rahva kultuurilembelist vaimu ja tegusat eluhoiakut.

Väikemaarjalastel on põhjust Jakob Liivi meenutada palju muu kõrval ka Väike-Maarjale pühendatud arvukate luuletuste eest. Alljärgneva luuletuse on aga Erich Meerja pühendanud Jakob Liivile endale.

Jakob Liivi aimetelErich Meerja

Siin platsi ääres seistes tunnen,et aastakümned on kui viiv.Ma näen üht maja. Õuel kõnnibvirk majaisand, Jakob Liiv.

Käib õuest tuppa tiidsal astel,teemajas tarvis puid ja vett.Seltskonnatöö ja peres lapsed,hoolt nõuab raamatute lett.

Maal vaimupimedust on paljuja sakslust hoovab mõisatest.Veel viin ja valskus käivad ringi,kuis saada lahti kõigest sest?

Nii aeg kaob käest. Ning õhtuil hiljaon aken valge, ootel säng.Töölaual luuletused, jutudja juhatada näitemäng.

Kus mängida? Meil tarvis maja,oo armas rahvas, kaasa löö!Suur ettevõte juhte vajab,läeb Liivil segi päev ja öö.

Kuid maja kerkib, näidend valmib,suur avapidu rõõmu toob.Kuis küll on jäänud unarusseteemaja, raamatute pood?

Kuis Väike-Maarja, kaunis piiga,siis Jakob Liivist maha jäi?Aeg ju näitas, aru andis –nad armastasid teineteist.

Kuni 17. märtsini saab Väike-Maar-ja raamatukogus näha Lääne-Virumaa keskraamatukogu koostatud Jakob Liivi isikunäitust.

Väike-Maarja muuseumil on valmi-mas Jakob Liivi elu, tööd ja loomingut tutvustav Interneti-näitus.

Ilve Tobreluts

Tagasivaade „Uusaastakontserdile“ ja väike tänu

Aasta 2014 on alanud ja juba hoogi sis-se saanud.

Pasunakoori uusaastakontsert 5. jaanuaril oli kui avaakord „laulupeo-aastale“. Laulu- ja tantsupidu puudu-tab nii väikeseid kui suuri, vanu ja noo-ri. Toimub ju sel suvel Eesti Vabariigi

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu. Selle tuules toimub ka meie maakonna lau-lu- ja tantsupidu 7. juunil.

Laulupeo-aasta mõjutas oluliselt ka Väike-Maarja pasunakoori uusaas-takontserdi repertuaari. Nii tuli kol-lektiivil ühitada laulupeo muusika ja jõukohane kontserdi kava. Siinkohal tahaksingi väga tänada pasunakoori muusikuid, kes said vastutusrikka üles-andega edukalt hakkama. Iga kollektiiv mängib just nii hästi, kui head on män-gijad. Meil mängivad noored kõrvuti vanadega ja see ongi see, mis annab kollektiivile oma näo.

Kontserdi õnnestumi-sel oli oma osa ka Eesti Puhkpillimuusika Ühingu vastutaval sekretäril Valdo Rüütelmaal. Tema juhatas kontserdil laulupeol esita-tavat repertuaari. On tore, et Valdo võttis vaevaks osaleda meie kontserdil ka dirigendi rollis. See oli suureks vastutuseks pasu-nakoorile.

Et kontsert sujuks, ei piisa ainult repertuaari

valikust. Kava tuleb siduda ühtseks ter-vikuks. Sellega sai suurepäraselt hakka-ma Mare Taar. Tema oli nii teadustaja kui ka õhtujuhi rollis. Kontsert oli üles ehitatud meeldivate vahetekstide ja improviseeritud vestlustega. Natuke ajaloos tagasi minnes pean tunnista-ma, et tema oli ka Väike-Maarja pasu-nakoori ellu kutsuja. Nii on kollektiivi rõõmud ja mured olnud aastaid ka tema kanda ja jagada.

Erilised tänud kuulugu Väike-Maar-ja publikule, kes oli ka seekord rohke-arvuline ja heatahtlik. Väike-Maarja seltsimajas on alati hea esineda. See on meie kodu, siin on alati kõige parem kontserdikülastaja. Selle maja seinad hingavad ühes meiega.

Olen tihti mõelnud – mis on see, mis paneb koos käima ja musitseeri-ma need täiesti erinevad inimesed? Erinevad on nemad nii vanuse kui mõttemaailma poolest. Juba 19 aastat algab iga neljapäeva õhtul kell seitse proov. Ja et proov saaks täpselt alata, peab varem kohal olema. Lisaks Väike-Maarja inimestele mängivad orkestris muusikud Rakkest, Tamsalust, Kiltsist, Roelast, Avanduselt. Ehk ühes musit-seerimine ongi see, mis paneb meie südamed ühiselt põksuma.

Soovin meie orkestri mängijatele jaksu ja kannatlikku meelt ning palju toredaid esinemisi!

Isiklikult enda poolt tänan kõiki hea-tahtlikke õnnitlejaid ja kaasaelajaid!

Vallo TaarVäike-Maarja pasunakoori dirigentFotod: Mary Tammet

Sündmuste kalender21. veebruaril kell 12.00 mälestus-

hetked Simuna Vabadussõja mälestus-samba juures, kell 12.30 Simuna rah-vamajas Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine. Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

23. veebruaril kell 14.00 toimuvad Ebavere tervisespordikeskuses valla meistrivõistlused suusatamises. Info: Jane Kool, tel 518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745

24. veebruaril kell 12.00 asetatak-se lilled Väike-Maarja Vabadussõja mä-lestussamba juurde. Kell 13.00 Eesti Vabariigi 96. aastapäeva kontsert-aktus Väike-Maarja seltsimajas. Antakse üle valla aasta tegija tunnistus, tunnusta-takse auväärseid isikuid ja valla pare-maid sportlasi. Info: Aare Treial, tel 506 5421

25. veebruaril kell 18.00 toimuvad Triigi spordihoones valla meistrivõist-lused males. Info: Jane Kool 518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745

26. veebruaril kell 21.00 – kinoõh-tu Väike-Maarja seltsimajas, fi lm „Man-dariinid“ . Pilet 1 ja 2 eurot. Info: seltsi-maja, tel 326 1837, 5502 4437

1. märtsil algusega kell 11.00 toi-mub Rakvere gümnaasiumis, Vabaduse tn 1, teine Alar Kotli teemapäev KOTLI RAKVERES. Buss Väike-Maarja - Rakve-re - Väike-Maarja väljub Väike-Maarja vallamaja eest kell 10.15, Rakverest u 15.00. Sõidusoovijatel palun registree-ruda hiljemalt 21. veebruariks. Info ja registreerimine tel 523 6582, Kadri Kopso.

1. ja 2. märtsil osalevad valla sport-lased Jõhvis toimuvatel Eesti valdade XXI talimängudel. Info: Jane Kool 518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745

3. märtsil kell 18.00 on Triigi spor-dihoones valla meistrivõistlused laua-tennises, III etapp. Info: Jane Kool, tel 518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745

4. märtsil kell 18.00 tähistatakse Ebaveres vastlapäeva. Kavas seltskon-namängud ja võistkondlikud mõõdu-võtmised. Info: Jane Kool, tel 518 4071, Kalev Pärtelpoeg, tel 5302 4437

8. märtsil kell 10.00 toimub Väi-ke-Maarja mudelihallis talvesarja VI etapp. Mudelihall on avatud ka igal nel-japäeval 18-20.30ni. Info: Bruno Vaher, tel 501 1508

8. märtsil kell 18.00 toimub Väike-Maarja seltsimajas naistepäeva kont-sert. Esinevad mehed! Tasuta. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437

9. märtsil kell 13.00 Klubi Härma-lõng naistepäevapidu. Pilet 2 eurot. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437

9. märtsil kell 12.00 Simuna rahva-majas naisteklubi keskpäevakohvik tee-mal “Elu polaarjoone taga“. Jutustab ja

näitab pilte Signe Liivak. Info: Auli Ka-dastik, tel 323 7217

11. märtsil kell 18.00 Triigi spordi-hoones valla meistrivõistlused sulgpal-lis, I etapp. Info: Jane Kool, tel 518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745

12. märtsil kell 21.00 – kinoõhtu Väike-Maarja seltsimajas, fi lm „Mitte keegi peale sinu“. Pilet 1 ja 2 eurot. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437

13. märtsil toimub Väike-Maarja gümnaasiumi algklassidemajas laste lauluvõistlus Maarjaviis. Info: Helina Lükk, tel 5682 2211

14. märtsil toimub Kiltsi põhikoo-lis emakeelepäevale pühendatud valla koolide luulevõistlus. Info: Merje Lee-mets, tel 520 2921

15. märtsil kell 12.00 algab Väi-ke-Maarja seltsimajas XVI õpetajate rahvatantsurühmade vabariiklik tant-sufestival. Õhtul simman. Info: Aino Lukman, tel 522 9124

16. märtsil kell 13.00 toimub Väi-ke-Maarja seltsimajas klubi Härmalõng kokkusaamine. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437

17. märtsil kell 18.00 Georgi söögi-toas valla meistrivõistlused mälumän-gus, IV etapp. Info: Jane Kool, tel 518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745

18. märtsil kell 18.00 Triigi spor-dihoones valla meistrivõistlused sulg-pallis, II etapp. Info: Jane Kool, tel 518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745

22. märtsil kell 19.00 Simuna rah-vamajas Lillepidu: riietus lilleline, et-teasted lilledest. Jalakeerutust pakub pillimees Toomas. Pääse 5 eurot lunas-tada 20. märtsiks. Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

26. märtsil kell 21.00 – kinoõhtu Väike-Maarja seltsimajas, fi lm „Free Range - Ballaad maailma heakskiitmi-sest”. Pilet 1 ja 2 eurot. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437

28.-29. märtsil toimub Väike-Maar-ja seltsimajas kooliteatrite riigifestiva-li Lääne-Virumaa eelvoor, 28. märtsil põhikooliastme truppidele, 29. märtsil gümnaasiumiastme truppidele. Info: seltsimaja, tel 326 1837, 5502 4437

30. märtsil toimub Laekvere Rahva Majas Simuna kihelkonna eakate nalja-päev. Teema: Õnn tuli meie õuele - au kolhoosi korrale! Info: Auli Kadastik, tel 323 7217

31. märtsil kell 18.00 õppekeskuse all lasketiirus valla meistrivõistlused laskmises, IV etapp. Info: Jane Kool, tel 518 4071, Ants Rikberg, tel 529 0745

5. aprillil kell 12.00 algab Väike-Maarja seltsimajas laste lauluvõistlus Popp-Tipp ja Popp-Täpp. Info: seltsi-maja, tel 326 1837 ja 5302 4437

Väike-Maarja seltsimaja kutsub kinno26. veebruaril kell 21.00 – „Mandariinid“ (1h 27 min)Mängufi lmi «Mandariinid» tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias.Osades on Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Mikhail Meskhi, Giorgi Nakashidze

ja Raivo Trass.Pilet: 1 ja 2 eurot.

12. märtsil kell 21.00 – „Mitte keegi peale sinu“ (2h 4 min)Lühifi lmide kassett “Mitte keegi peale sinu”. Kuue noore fi lmitegija kassettfi lm

“Mitte keegi peale sinu” näitab kuues erinevas variatsioonis üksikinimest, tema igatsusi, valikuid ja vastutust.

Janno Jürgens - “Distants”, Maria Reinup - “Mai”, Triin Ruumet - “Tupsu”Ivan Pavljutskov - “Ivanipäev, Kaur Kokk - “Olga”, Margus Paju - “Kaastundeaval-

dus“Pilet: 1 ja 2 eurot.

26. märtsil kell 21.00 – „Free Range“ (1h 44 min)Veiko Õunpuu lavastaja käe all valminud „FREE RANGE - Ballaad maailmaheakskiitmisest” (stsenaarium Veiko Õunpuult ja Robert Kurvitzalt).Pilet: 1 ja 2 eurot.

Toredaid fi lmielamusi!Väike-Maarja SeltsimajaTelefonid: 326 1837 5302 4437, e-mail: seltsimaja@v-maarja.eeavatud T-R 12.00–18.00, www.v-maarja.ee

9Veebruar 2014.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Alar Kotli – arhitekt Väike-Maarjast

Tänavu 28. augustil on arhitekt Alar Kotli 110. sünniaastapäev.

Alar Kotli sündis ja kasvas Väike-Maarjas, käis koolis Rakveres ja Tartus, omandas arhitektikutse Danzigi Teh-

nikaülikoolis Saksamaal ning seejärel elas ja töötas Tallinnas. Tuntud arhitek-ti elu ja töö meenutamiseks korraldab Väike-Maarja Põllumeeste Selts juu-beliaastal teemapäevi Kotliga seotud paikades.

Mullu 23. novembril, sarja esimesel teemapäeval, külastas Väike-Maarjat terve väikese delegatsiooni jagu inime-si, kes kõik kannavad perekonnanime Kotli. Siin olid Malle, Viido, Tõnu ja

Anu - Alar ja Ilse Kotli lapsed, ning veel 7 järgmise ja ülejärgmise põlvkonna esindajat.

Noorim tütar Anu Kotli, kes samuti arhitektiametit peab, oli kokku seadnud imelise pildirea isa loodud kunstiteos-test läbi elu. Selle kaudu saime Alar Kotlit tundma sootuks uuest küljest.

Pliiatsi-, värvipliiatsi ja tušijoonistu-sed, akvarell- ja õlimaalid, linoollõiked, puunikerdused ja skulptuurid, tekstiili- ja mööblikavandid. „Missugune anne!“ oli põhiline tagasiside teemapäeval osalejatelt.

Anu Kotligi nimetas korduvalt, et joonistamiskirg oli Alar Kotlis nii suur, et ta kasutas selle välja elamiseks iga vaba hetke. S