1

MAJANDUSAASTA ARUANNE

01.01.2013 - 31.12.2013

Aruandekohustuslase nimetus: TARTU KUNSTIKOOL Aadress: Tähe 38b, Tartu 50103 Telefon: 733 0572 Faks: 730 1073 E-post: kunstikool@art.tartu.ee Interneti kodulehekülg: www.art.tartu.ee/kunstikool Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise

aastaaruandest.

Dokument koosneb 46 leheküljest.

2

Sisukord TEGEVUSARUANDE STRUKTUUR JA SISU .................................................................................. 3

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................................................... 32

Tegevjuhtkonna deklaratsioon ......................................................................................... 32

Bilanss ................................................................................................................................. 33

Tulemiaruanne ................................................................................................................... 34

Rahavoogude aruanne ....................................................................................................... 35

LISAD ........................................................................................................................................ 36

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja

hindamisalused .................................................................................................................. 36

Lisa 1. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega .............................................................. 38

Lisa 2. Maksud, lõivud, trahvid ............................................................................................ 39

Lisa 3. Muud nõuded ja kohustused .................................................................................... 40

Lisa 4. Materiaalne põhivara ............................................................................................... 41

Lisa 5. Saadud ja antud toetused......................................................................................... 42

Lisa 6. Kaupade ja teenuste müük ....................................................................................... 43

Lisa 7. Muud tulud ............................................................................................................... 43

Lisa 8. Tööjõukulud .............................................................................................................. 44

Lisa 9. Majandamiskulud ..................................................................................................... 45

Lisa 10. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ............................................................. 45

Lisa 11. Siirded ..................................................................................................................... 45

Allkirjad majandusaasta aruandele ......................................................................................... 46

3

TEGEVUSARUANDE STRUKTUUR JA SISU

1. Ülevaade üldeesmärkidest ja tegevusnäitajatest

1.1.üldandmed kutseõppeasutuse nimi Tartu Kunstikool Juht Kadi Kreis Pidaja, tema aadress Haridus- ja Teadusministeerium,

Munga 18 TARTU 50088 Õpilaste arv 155; 148 (31.122013 seisuga) Personali arv 49

Pedagoogilise personali arv 34 isikut, 14, 1 ametikohal/21,9 ametikohal (21,9 ametikohta = 01.09 – 31.12

õpetajate ajutine lisakoormus õppekavade reformi perioodil ning projekti "Loovuse ja innovatsiooniga tööturule” õpetajate koormus. Projekti õppijate arv kajastub täienduskoolituse andmetes)

Tartu Kunstikool on paindlik ja avatud organisatsioon, kes reageerib kiirelt ühiskonnas toimuvatele muutustele ning tööturu vajadustele. Otsuste langetamisel lähtutakse erinevatelt huvipooltelt (tööandjad, omavalitsus, vilistlased, lapsevanemad) saadud infost; õppekvaliteedi hoidmisel ja arendamisel arvestatakse ühiskonnas ning loomemajanduses toimivate protsessidega. Kunstikool tugineb töötajate kogemustele ja arvestab nende ettepanekutega. Tartu Kunstikool on pidevas kontaktis kooli pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumiga, keda ta teavitab oma plaanidest ning kelle ootustega arvestab. 1.2. Missioon: Tartu Kunstikool annab kunstiandega noortele oskused muuta oma tööga elu Eestis inimväärsemaks. 1.3. Visioon (2018. aastaks): Tartu Kunstikool on kunstialase kutseõppe koolituskeskus, kus pakutakse õpet nii põhi- ja keskkooli lõpetajatele kui ka täiskasvanutele. Kooli eesmärkideks on olla kutsealase teabe, oskuste ja ideede vahendamise koht ning levitaja, niisamuti kunstierialade arendaja ja loomemajanduse edendaja. 1.4. Õppeasutuse põhiväärtused: põhiväärtus mida me mõistame konkreetse põhiväärtuse all loovad isiksused Kunstikooli õppija ja õpetaja arengus on väärtustatud

loovus, mis on kunsti- ja disainivaldkonnas tegutsevate inimeste üks olulisemaid omadusi.

head kodanikud Kunstikooli õpilane ja õpetaja on ergas ühiskonnas toimuva suhtes, tunneb vastutust riigi ning kogukonna ees.

aus, avatud ja turvaline õpi- ja loomekeskkond

Inimene areneb ja loob uusi väärtusi turvalises keskkonnas. Avatus on eelduseks uutele ideedele ja koostööle. Ausus on turvalisuse ja avatuse eeltingimuseks. Tartu Kunstikoolis

4

väljenduvad turvalisus ja avatus nii füüsilises kui ka vaimses keskkonnas.

teistega arvestav ja inimlik suhtlemine koolis

Tartu Kunstikooli õpilased ja õpetajad on alati hinnanud häid ja lugupidavaid suhteid kõigi inimeste vahel. Inimestevahelised suhted on kooli nägu.

pidev areng läbi traditsioonide hoidmise ning uuenduslike ideede elluviimise

Tasakaalu leidmine traditsioonide ja uute ideede vahel aitab mõista maailma, inimeseks olemist ja võimaldab vaadata kaugemale.

1.5. Õppeasutuse huvigrupid: huvigrupp huvigrupi roll õppeasutuse arengus: huvigrupi ootused

õppeasutusele ja õppeasutuse ootused huvigrupile Õpilased Meie eesma rgiks on, et koolis toimuvate protsesside

koosmo jul kujuneksid o nnelikud kodanikud, kes rakenduvad u hiskonnas, teostavad end la bi ande ja kohanevad muutuvates oludes.

Tööandjad Senine u hiskonna ja majanduse areng on tinginud olukorra, kus loomemajanduse valdkonna to o andjad ei ka itu kutsehariduse suhtes veel klientidena. U hiskond alles teadvustab loomemajandust kui majandusharu. Enamus to o andjaid on va ikeettevo tjad, kelle kaasamine on raskendatud piiratud aja- ja inimressursi to ttu. Koosto o to o andjatega on alates 2008. aastast paranenud. Oluline on to o andjate no udmiste ning vajaduste kajastumine 2010. a. kevadel kinnitatud kujundusvaldkonna riiklikes o ppekavades. La bi aegade on to o andjad olnud kunstikooli praktikapartnerid ja osalenud o ppeto o hindamise protsessis.

Lapsevanemad Soovivad olla kursis to o turul rakendumise vo imalustega, o petuse kvaliteediga ning lapse edasijo udmisega koolis (eriti juhul, kui laps ei ela enam kodus).

Kunstnikkond (u hiskond)

Kunstnikud/kunstiko rgkoolid/erialaliidud/vilistlased.

Omavalitsused (u hiskond)

On huvitatud visuaalse keskkonna kujundamisest la bi projektipo histe to o de ning na itusetegevuse.

Riik/omanik Tartu Kunstikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav kutseõppeasutus.

Tarnijad Eesma rgiks on tagada kooli toimimiseks vajalikud tooted ja teenused (o pilaste toitlustamine, o ppematerjalid- ja seadmed, tarkvara jne)

5

1.6. Kutseõppeasutuse õppekavad:

Trükimeedia kujundaja-küljendaja kutsekeskharidusõpe

Dekoraator-stilist kutsekeskharidusõpe

3D modelleerija-visualiseerija kutseõpe keskhariduse baasil

Illustraator kutsekeskharidusõpe

kujundusgraafik kutsekeskharidusõpe

dekoraator-stilist kutsekeskharidusõpe

Trükimeedia kujundaja-küljendaja kutseõpe keskhariduse baasil

Dekoraator-stilist kutseõpe keskhariduse baasil

Illustraator kutseõpe keskhariduse baasil

Illustraator kutseõpe põhihariduse baasil

1.7. Õppeasutuse juhtimise struktuur Kooli juhtimine on korraldatud vastavalt Tartu Kunstikooli põhimäärusele ning Kutseõppeasutuse seadusele. Kooli nõukogus, kes otsustab kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimusi, on esindatud enamus huvipooli. TK põhiprotsess on õppe- ja kasvatustegevus. Kõikide struktuuriüksuste ja ametikohtade eesmärk on põhiprotsessi toimimise toetamine. Kooli struktuur on üles ehitatud funktsioonipõhiselt ja jaguneb kolmeks: õppe-, arendus- ja tugistruktuur. Tugistruktuuri eesmärk on kooli tugisüsteemide toimimise tagamine: majandustegevuse juhtimine, õppebaasi korrashoid ja hooldus; töö- ja õpikeskkonna turvalisuse ning ohutuse korraldamine, igapäevane administratiivtöö. Arendusstruktuuri eesmärk on kooli arendustegevuste juhtimine ja toetamine: kommunikatsioon avalikkusega, partnerluse juhtimine, arendustegevuste koordineerimine nii Eestis kui väljaspool. Õppestruktuuri eesmärk on õppe- ja kasvatustöö juhtimine ning korraldamine, samuti õppekavade pidev arendamine. 1.8. Õppeasutuse strateegilised eesmärgid aastateks 2009-2013: 1. Nutikate, uudishimulike, õpihimuliste ja andekate õpilaste leidmine ning

edukas õpetamine. 2. Ühiskonna/loomemajanduse vajadustega arvestamine kutseharidusega

kunstnike koolitamisel. 3. Tööturu ja kaasaja nõuetele vastavate, valdkonna vajadusi arvestavate

õppekavade koostamine ning nende pidev arendamine koostöös partneritega.

4. Töötamine koos kvalifitseeritud, pühendunud ja motiveeritud õpetajatega. 5. Koolimaja ja õppevahendite edasine hoidmine kaasaja tasemel. 6. Tartu Kunstikooli maine hoidmine ning selles koolis pakutavate

õppimisvõimaluste igakülgne tutvustamine.

6

2.Tegevusaruanne 2.1 . Ülevaade Tartu Kunstikooli arengukava tegevuskava täitmisest ja seostest Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 eesmärkidega

1. Kutseharidussüsteem on paindlik, kättesaadav ja õppijate vajadustele vastav (Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 1.eesmärk)

kutseharidussüsteemi arengukava meetmed

kooli arengukava eesmärk/eesmärgid

tegevused 2013. aastal tulemused 2013. aasta

Meede 1.1 Tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine

TK tagab disainivaldkonna keskastme spetsialistide juurdekasvu ja olemasolu tööturul. TK tagab riiklikule tellimusele vastava lõpetajate arvu. Tööandjatega koostöövõrgustiku arenamine. Igal õppeaastal lisandub TK tööandjate ja praktikaettevõtete

1. Riikliku tellimuse tõus tänu uute õppekavade käivitamisele ja arendamisele.

2. Kutsestandardi loomine ja kutsestandardil põhinevate õppekavade arendamine.

3. Olemasolevate õppekavade seire ja arendamine. 4. Õppekavade reform. 5. Koostöö tööandjate ja praktikapartneritega. Uute

praktikapartnerite kaasamine. Praktikapartnerite tunnustamine.

6. Täiskasvanute sessioonõppe võimaluste koolikorraldulik arendamine.

7. Täiskasvanute tööalaste koolituskursuste korraldamine.

8. Erinevatele sihtrühmadele õpivõimaluste loomine. ESF projekti “Loovuse ja innovatsiooniga tööturule” käivitamine.

9. Inkubatsioonikeskuse töö arendamine.

Riiklik koolitustellimus 2011 117 (sh 7 HEV) RKT kohta 2012 117 (sh 7 HEV) RKT kohta 2013 133 (sh 4 HEV) RKT kohta Kooli sissastumiseks esitatud avalduste arv 2011 71 kandidaati 2012 98 kandidaati 2013 75 kandidaati Kooli vastu võetud õpilaste arv 2011 41 õpilast 2012 55 õpilast 2013 58 õpilast Lõpetajate arv 2011 21 lõpetajat 2012 20 lõpetajat 2013 33 lõpetajat Lõpetajate rakendumine tööturul

7

võrgustikku 1 uus partner. Erialaste projektide ja tellimuste sidumine õppetööga (väljundipõhise õppe arendamine). Praktikakeskuse loomine ja käivitamine. Toimiv praktikakeskus, mis koordineerib tellimuste ja tööpakkumiste sidumist praktika ja õppetööga.

Seisuga 10.11.11 5 töötab õpitud erialal 1 töötab muul erialal 10 õpib edasi 4 töötab ja õpib edasi 1 andmed puuduvad Seisuga 10.11.2012 8 töötab õpitud erialal 3 töötab muul erialal 7 õpib edasi 2 töötab ja õpib edasi Seisuga 10.11.2013 16 töötab õpitud erialal 5 töötab muul erialal 10 õpib edasi 1 töötab ja õpib edasi 1 sõjaväes või lapsega kodus Järgmisel haridusastmel õppijate osakaal 2010/11 52,4 % (EHIS andmed) 2011/12 45% (TK andmed) 2012/13 33,3 % TK andmed) Õpingute katkestanute osakaal (riiklik siht 12 %) 2009/10 10 õpilast, 9 % 2010/11 11 õpilast, 8,7 % 2011/12 14 õpilast, 10,4 % 2012/13 20 õpilast Õppekavade arv 2011 10 2012 11

8

2013 10 (kunstilise kujundamise õppekaval

lõpetas viimane õppija 2012)

Täiskasvanute tööalase täienduskoolituse kursuste arv 2010 8 kursust 2011 8 kursust 2012 11 kursust 2013 10 kursust + 1 kunstiõpetajate metoodikaseminar (ESF projekt

“Digikunsti eelkool”) + 2 sügisel alanud kursust (ESF projektist "Loovuse ja

innovatsiooniga tööturule”: 3D-modelleerimise tööalane täienduskoolitus ; Kujundusgraafika

tööalane täienduskoolitus) + 1 töötukassa lepinguline õppija Kursuste maht 2010 270 tundi 2011 240 tundi 2012 279 tundi 2013 865 tundi =399 tundi +16 tundi metoodikaseminar (“Digikunsti

eelkool”) 450 tundi (projekt “Loovalt ja

innovaatiliselt tööturule”) Kursuse lõpetanute arv 2011 88 õppijat (alustas 95) 2012 138 õppijat (alustas 154) 2013 137 = 79 + 42 (Digikunsti eelkooli

metoodikaseminar) + 1 (töötukassa) + 15 (projekt “Loovalt ja innovaatiliselt tööturule”) Kursused Kujundusalane individuaalne täiendusõppekursus Kujunduse alused (disaini abc) Joonestamise ja kujutava geomeetria kursus

9

pottseppadele Müügikeskkonna kujundamine: vaateaken Küljendusprogrammi Adobe Indesign baasõpe Tehtud disainitöö eest ei taheta maksta: mida arvab kohus? 3D graafika kiirkursus algajatele 3D-modelleerimise tööalane täienduskoolitus (jätkub 2014) Kujundusgraafika tööalane täienduskoolitus (jätkub 2014)

Praktikaettevõtete arv 2011 12 2012 21 2013 26 Inkubatsioonikeskuse tegevus 2012 Käive 3760 eurot 13 tellimustööd Neist mahukamad ja olulisemad 1.Tartu KHK identideedi kaardistamine ja uue logo ning firmasümboolika loomine (lõpueksam) 2. SIEF kongressi logo loomine (Rahvusvaheline Etnoloogia ja Folkloori Ühing) 3. Kultuuriteooria Tippkeskuse sümboolika loomine

2013 tulud/käive 3154,40 eurot 14 tellimustööd Neist mahukamad ja olulisemad: Projekt Maale elama Tartu Ülikooli muuseumide sputnik makett Tartu Ülikooli seminari temaatiline kujundamine

Meede 1.2 Kutseõppe võimaluste suurendamine erinevatele sihtrühmadele

Kõikidele sihtrühmadele on tagatud juurdepääs kunstialasele kutseharidusele. Koolis toimub kutseharidusõppe

1. Täiskasvanud õppijatele sessioonõppe võimaluste suurendamine ja täiendamine.

2. Töötute noorte ja lastevanemate õpivõimaluste avardamineESF projekti “Loovuse ja innovatsiooniga tööturule” raames.

3. Koostöö tööturuametiga, et tagada huvilistele võimalus TK õppetöös osalemiseks.

4. Iga erivajadusega õppija, kes on võimeline õppima

Sessioonõppe gruppide ja õppijate arv 2010/2011 1 grupp/14 õppijat 2011/2012 1 grupp/10 õppijat 2012/2013 2 gruppi/21 õppijat 20132014 3 gruppi/25 õppijat (seisuga 31.12.13) Individuaalsel õppekavade arv

10

läbiviimine põhikooli baasil. Koolis toimub kutseõppe läbiviimine keskhariduse baasil. Koolis toimub täiskasvanute tööalane täienduskoolitus. Koolis on loodud võimalused kutsealaseks eelkoolituseks. Koolis on võimalused kutseõppeks erivajadustega õppijatele. Koolis toimub huvihariduslik õpe.

valdkonna õppekaval, peab saama võimaluse õppimiseks ja vajalikud tugiteenused.

2010 15 õppijat (sh 6 HEV) 2011 25 õppijat (sh 5 HEV) 2012 17 õppijat ja 5 HEV õppijat 2013 10 HEV õppijat (seisuga 31.12.13) 2013 Ei loodud ühtegi uut individuaalset õppekava. Täiskasvanute tööalaste koolitustel osalenud 2010 102 õppijat (alsutas 102) 2011 88 õppijat (alustas 95) 2012 138 õppijat (alustas 154) 2013 137 Kutsealases eelkoolituses osalenute arv 2011 24 õppijat (ESF projekt, digikunsti

eelkool) 2012 24 õppijat (ESF projekt, digikunsti

eelkool) 2013 0 õppijat Huvihariduse võimalused TK õpilastele 2013 2 ringi aastas (logoring; laupäevane kunstistuudio)

11

Meede 1.3 Tugi- nõustamis- ja toetusesüsteemide arendamine

Õpilaste sotsiaalsete pädevuste tõstmine läbi õppeprotsessi Koolis on võimalused kutseõppeks erivajadustega õppijatele. Iga erivajadusega õppija, kes on võimeline õppima valdkonna õppekaval, peab saama võimaluse ja tugiteenused õppimiseks. Kõigil õpilastel on võimalik kasutada koolitervishoiu teenust ja psühholoogilist abi. Kõikidele õppijatele on tagatud mõistlik toitlustusvõimalus koolipäeva jooksul.

1. Õpilaste sotsiaalsete oskuste tõstmine – õppemetoodikate kaasajastamine, grupitööde osakaalu suurendamine, lõpueksamite süsteemi arendamine

2. Koostöö kooliarstiga. 3. Koostöö Tartu Ülikooli kliinikumi psühholoogide ja

psühhiaatritega. 4. Õppedirektor täidab sotsiaalpedagoogi ülesandeid. 5. Kontakt kõigi alaealiste ja põhikooli baasil õppivate

laste vanematega. 6. 1. ja 2. Kursuse lapsevanemad kohtuvad

kursusejuhendajaga ja kooliperega. 7. Toimuvad reguaalrsed arenguvestlused. 8. Kooli ja lapsevanemate infovahetus (e-kool, meililistid,

kursusejuhendajad, õppedirektor). 9. Koostöö suurendamine HEV koolidega ja kunstiliselt

võimekate HEV õpilastele õppimisvõimaluste leidmine.

Kõik õpilased on vajadusel saanud koolitervishoiu teenust või psühholoogilist abi Kursusejuhendajatel on kontakt lastevanematega Toimuvad regulaarsed arenguvestlused TKs Toimus HEV koolide ümarlaud HEV õpilaste arv 2010 6 meditsiinilise erivajadusega 2011 5 meditsiinilise erivajadusega 2012 5 meditsiinilise erivajadusega 2013 10 õpilast

12

Meede 1.4 Õppijate olmetingimuste parendamine

TK-s on kaasaegne ja õppekavade vajadustest lähtuv õpi- ja töökeskkond. Kooli liikmeskonnal on kaasaegsed olmetingimused.

1. Õppebaasi hoitakse samal tasemel (2010.a. avati uus õppebaas).

2. 3D eriala ja täiskasvanute täienduskoolituse õppetöö läbiviimiseks renditakse Tartu Loomemajanduskeskuse õppeklassi.

3. Erialase kompositisooni ja graafika tundide läbiviimiseks kasutatakse Trükimuuseumi ja Paberimuuseumi võimalusi.

4. Toitlustusvõimaluste parendamine. Koostöös erinevate partneriga otsitakse õpilastele parimaid toitlustusvõimalusi.

5. Keskkonnasäästlike hoiakute kujundamine õpilastes. 6. Ohutu töö- ja õpikeskonna tagamine.

2011 TK õppebaasi suurus on 1189 m2; 9 m2 pinda on ühe õpilase kohta 2012 ja 2013 TK koolimaja suurus on 1189 m2; 7,67m2 pinda on ühe õpilase kohta LMK õppeklassi suurus on 112,3 m2 TK õppebaasi suurus kokku 1301,3 m2; 8,4 m2 õppija kohta Riiklik ajutine normatiiv 16 m2 õpilase kohta (Ministri käskkiri 22.10.12 nr

516)

Lisaks rendime vastavalt tunniplaanile Trükimuuseumi ja Paberimuuseumi töökodasid TK-l puudub koolimajas toitlustamisvõimalus. Koolilõuna korraldatakse koostöös partneritega.

13

2. Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline (Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009 -2013 2 .eesmärk) kutseharidussüsteemi arengukava meetmed

kooli arengukava eesmärk/eesmärgid

tegevused 2013. aastal tulemused 2013. aasta

Meede 2.1 Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamine

2 Eesmärk: Õppekava arendus tagab kvaliteetse kutsehariduse. TK osaleb aktiivselt riikliku õppekava täiendamisel ja arendamisel. Erialaste projektide ja tellimuste sidumine õppetööga (väljundipõhise õppe arendamine).

1. Uus KÕS ja sellest tulenev õppekavade arendamine. 2. Kujundaja kutsestandardi valmimine. 3. Õppekavade reform. 4. Lõpueksamite süsteemi arendamine. 5. Komplekseksamite süsteemi arendamine. 6. Kutsemeistrivõistlustel osalemine ja kogemuste

kasutamine õppetöö arendamisel (lõpueksamid, hindamine).

7. Hindamissüsteemi täiustamine ja arendamine. 8. Õppematerjalide loomine. 9. Õppestruktuuri täiustamine. TKs on 3 erialajuhti,

kes vastutavad eriala sisulise arendamise eest. 10. TK esindajate tegevus kujundamise ja tarbekunsti

ning oskuskäsitöö riikliku õppekava nõukogudes (nõukogude töö lõpetati 2013)

11. Inkubatsioonikeskuse töö arendamine, tööpakkumiste sidumine praktika ja õppetööga.

12. Ettevõtlusõppe arendamine.

Uute õppekavade käivitamine 2011 3 õppekava (3D modelleerija-

visualiseerija; illustraator kutsekeskharidusõpe ja kutseõpe keskhariduse baasil) 2012 1 õppekava (illustraator,

kutseõpe põhihariduse baasil) 2013 alsutasime 8 uue õppekava loomist (illustraator,

dekoraator, stilist, 3D kunstnik-kujundaja ja kujundusgraafik 4. Tase; visuaalefektide looja ja digiskulptor 5. Tase; kujundaja abi)

Õppematerjalide loomine 2011 55 õpiobjekti; 3,5 õppenädala ulatuses e-kursusi; eestikeelne käsiraamat vabatarkvaralisele 3D programmile Blender. 2012 17 õpiobjekti; 16 e-kursust 2013 17 õpiobjekti; 11e-kursust Õppematerjalide loomisega seotud õpetajad 2011 24 inimest (14 TK õpetajat ja 10-liikmeline Blenderi tõlkemeeskond). 2012 12 inimest (neist 10 inimest oli seotud rohkem kui 1

14

õppematerjali loomisega) 2013 8 inimest (neist 7 oli seotud rohkem kui 1 õppematerjali loomisega)

13 õpetajat osales digiajastu infotunnil Toimus 4 õppematerjalide esitluspäeva. Programmi VANKER lõpuseminaril “E-õppe võidukäigust digiajastusse 2008 – 2013” nomineeriti TK 5 kategoorias.

Meede 2.2 Kutseõppe kvaliteeditagamise vahendite arendamine

TK on avatud ja koostöövalmis ning kaasab kooli juhtimisse ning tegevustesse erinevaid huvipooli . Kooli liikmed teadvustavad ühiseid eesmärke ja on motiveeritud nende nimel tegutsema. Juhid on

1. Uue KÕSi ja selle rakendussätete rakendamine koolis.

2. Kõigi osapoolte kaasamine uue KÕSi rakendamisse. 3. Tööandjate ja sotsiaalsete partnerite kaasamine

lõpueksami ja komplekseksamite hindamiskomisjoni töösse.

4. Arenguüritused 2 x aastas. 5. Kokkuvõtteid õppetöö kvaliteedist ning

numbrilistest näitajatest tehakse õppenõukogus 2 korda aastas.

Arendusüritused 2013 4.-5.01 Õppekavaarenduse ja stazeerimise seminar “Kuidas edasi?” Vihulas 26.-28.08 Uue KÕSi, uue kutsestandardi ja õppekavade reformi seminar Võrumaal 09.-10.11 Õppekavade reformi ja õpetajate stazeerimise seminar Viljandimaal Kooli ja juhtkonna osalemine ühingutes ja võrgustikes EKEÜ (juhtkond) 2013/2014 on TK Liivimaa kutsekoolide ühenduse

15

arendustegevuse eestvedajad. Plaanide ja strateegiate väljatöötamine toimub põhimõttel “üldisest detailsemaks” Kooli juhtkond on avatud ja õppimisvõimeline.

eestvedaja. Töörühmades osalevad

direktor, õppejuht, tugistruktuuri juhataja, välissuhete koordinaator, avalike suhete koordinaator, täienduskoolituse koordinaator)

Eesti Kavliteediühing (direktor) Tartu Kunstnike Liit (TK on

institutsionaalne liige)

HITSA (TK on institutsionaalne liige)

Haridustehnoloogide koostöövõrgustik Kujundaja kutsestandardi töörühm (direktor, õppekavajuhid,

õpetajad) Disainivaldkonna õpetajate võrgustik Disainivaldkonna õppekava nõukogu (direktor ja 3 õpetajat) Tarbekunsti ja oskuskäsitöö õppekava nõukogu (direktor)

Tartu Kõrgema Kunstikooli nõunike kogu (direktor)

Meede 2.3 Kutseõppeasutuse personali arendamine

5.1.1.TK-s töötavad heade pedagoogiliste ja erialaoskustega, loomingulised ja pühendunud õpetajad. Õpetajatele on tagatud koolitusvõimalused.

1. Erialajuhtide ametiülesannete arendamine ja koostöö suurendamine.

2. Õpetajate koolitusvõimaluste tagamine. 3. Õpetajate osalemine valdkonna arenguid

puudutavatel koolitustel. 4. Õpetajate stazeerimissüsteemi arendamine. 5. Uute õpetajate kaasamine, järelkasvu koolitamine

(digikunsti eelkool, praktikavõimalused, noorte vilistlaste kaasamine).

6. Õpetajate tunnustamine õpetajate päeval. 7. Külaliõpetajate kaasamine.

Õpilaste suhtarv õpetaja täisametikoha kohta 2010/11 14,1 2011/12 12,3 2012/13 11 (155/14,1) Õpetajate kvalifikatsioon 2011 nooremõpetaja 4 õpetaja 17 vanemõpetaja 9 õpetaja-metoodik 4

16

TK on pidevalt kursis õpetajate koolitusvajadustega. Õpetajate juurdekasv on tagatud. TK panustab kunstialade kutseõpetajate koolitamisse, pakkudes praktikavõimalusi üliõpilastele, kaasates vilistlasi ja õpilasi õppetöösse.

2012 nooremõpetaja 1 õpetaja 21 vanemõpetaja 9 õpetaja-metoodik 3 2013 nooremõpetaja 0 õpetaja 19 vanemõpetaja 9 õpetaja-metoodik 4 Nõutava kvalifikatsiooniga kutseõpetajate ametikohtade osakaal kutseõpetajate ametikohtade üldarvust 2012 100% (riiklik eesmärk 75%) 2013 100% (riiklik eesmärk 75%) Nõutava kvalifikatsiooniga üldharidusainete õpetajate ametikohtade osakaal õpetajate ametikohtade üldarvust (EHIS andmed) 2012 94% (riiklik eesmärk 100%) 2013 100% (riiklik eesmärk 100%) Õpetajate vanuseline struktuur 2010/11 Kuni 29-aastased 9,4% 30- kuni 39-aastased 31,2%

17

40- kuni 49-aastased 28.1% 50- kuni 59-aastased 15,6% 60-aastased ja vanemad 15,6% 2011/212 Kuni 29-aastased 14,7% 30- kuni 39-aastased 17,6% 40- kuni 49-aastased 41,2% 50- kuni 59-aastased 11,8% 60-aastased ja vanemad 14,7% 2012/2013 Kuni 29-aastased 11,8% 30- kuni 39-aastased 14,7% 40- kuni 49-aastased 44,1% 50- kuni 59-aastased 11,8% 60-aastased ja vanemad 17,6% Töölt lahkunud pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust (EHIS andmed) 2010/11 1,3

2011/12 0

2012/13 0,06

Õpetajate täienduskoolituse tundide arv 2011 957 tundi; 28 tundi õpetaja (isiku) kohta; 104 tundi 1 ametikoha kohta. 2012 1823 tundi; 54 tundi õpetaja (isiku) kohta; 143, 5 tundi 1 ametikoha kohta. 2013 705 tundi; 22 tundi õpetaja (isiku) kohta; 50 tundi

18

1 ametikoha kohta. Õpetajate stazeerimine 2010 0 õpetajat 2011 1 õpetaja 2 kuud 2012 6 õpetajat 2 kuud; 1 õpetaja 2 nädalat 2013 10 õpetajat 2 nädalat; 1 õpetaja 4 nädalat Uute õpetajate koolitamine, abiõpetajate kaasamine (digikunsti eelkooli projektis) 2011 7 abiõpetaja koolitamine ja kaasamine. 2012 10 abiõpetaja koolitamine ja kaasamine (7 digikunsti eelkool, 1 täiskasvanute täienduskoolitus, 2 HEV õpilastega tegelemine) 2013 abiõpetajate kaasamine: 2 õpetajat (täienduskoolitus ja HEV õppija) 1 x aastas tunnustatakse 2 TK õpetajat ministri tänukirjaga 2010 Karin Rummo ja Peeter Krosmann 2011 Kalli Kalde ja Hillar Uudevald 2012 Janika Nõmmela Semjonov ja Udo Vool 2013 Katrin Kisand ja Rein Maantoa

19

Õpetaja keskmine töötasu 2013 917 eurot/õpetaja ametikoha kohta 517 eurot/inimese kohta Personali keskmine töötasu 794 eurot/ametikoha kohta 619 eurot/inimese kohta

Meede 2.4 Kutseõppeasutuse infrastruktuuri kaasajastamine

TK-s on kaasaegne ja õppekavade vajadustest lähtuv õpi- ja töökeskkond. Õpperuumid vastavad kooli eesmärkidele. Õppetöös kasutatakse kaasaegseid õppevahendeid. Töö- ja õpikeskkonda toetab kaasaegne infotehnoloogiline taristu. Kooli pärandi säilitamine.

1. Õppebaasi ja taristut hoitakse samal tasemel (2010.a. avati uus õppebaas ja ehitati välja olemasolev taristu).

2. Koostöös ehitusliku järelvalvega selgitatakse vajalikud garantiiremonditööd ja vajadusel teostatakse.

3. Õppetööks vajalik IT taristu täiendamine. 4. Eriolukordades käitumise valmisoleku

suurendamine. 5. Säästva arengu printsiipe järgiv ja keskkonnasäästlik

õpi- ja töökeskkonna arendamine ja vastavate hoiakute kujundamine õpilaste ja töötajate seas.

6. Õppetöö käigus loodud intellektuaalsete ressursside kogumine, säilitatamine ja kooli liikmeskonnale ning huvigruppidele juurdepääsu võimaldamine.

7. Õppeinfo ja dokumendihalduse infosüsteemide haldamine ning arendamine.

Õppebaas on kaasaegne ja lähtub õppekava vajadusest. 2011 TK õppebaasi suurus on 1189 m2; 9 m2 pinda on ühe õpilase kohta. 2012 TK koolimaja suurus on 1189 m2; 7,67m2 pinda on ühe õpilase kohta. LMK õppeklassi suurus on 112,3 m2. Õppebaasi suurus kokku 1301,3 m2; 8,4 m2 õppija kohta. Riiklik ajutine normatiiv 16 m2 õpilase kohta (Ministri käskkiri 22.10.12

nr 516) Õpilasi ühe õpilaste kasutuses oleva arvuti kohta 2010/11 2 2011/12 2,2 2012/13 2,1 2012 avasime uue 3D eriala kujundusgraafika arvutitega varustatud õppeklassi

20

3. Kutseharidussüsteem on sidus ühiskonna, majanduse ja tööturuga (Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 3 .eesmärk)

kutseharidussüsteemi arengukava meetmed

kooli arengukava eesmärk/eesmärgid

tegevused 2013. aastal tulemused 2013. aasta

Meede 3.1 Ühiskonna, teadmistepõhise majanduse ja tööturu trendide arvestamine kutseharidussüsteemi arengu kavandamisel

Kool kujundab kooskõlas pidajaga riikliku koolitustellimuse, arvestades kunsti ja kujundusvaldkonna arenguid Eestis ja mujal maailmas. Kooli tegevus on vastavuses kunsti- ja loomemajanduse valdkonna arengutega TK on kunsti- ja disainivaldkonna info vahendaja Eestisse ja Eestist. TK on Eesti kunstialase kutsehariduse esindaja valdkonna rahvusvahelistes võrgustikes.

1. TK esindajate osalemine kujundaja kutsestandardi loomisel

2. TK initsaitiiv kujunduserialade uute õppekavade loomisel õppekavade reformi raames.

3. Eesti ja Euroopa kujundusvaldkonna kutsemeistrivõistlustel osalemine ja kogemuste kasutamine õppetöö arendamisel (lõpueksamid, hindamine).

4. Loomemajanduse valdkonna uuringute jälgimine, vahendamine ja nendes osalemine.

5. Lõpueksami ja komplekseksami hindamiskomisjonides osalevad tööandjate esindajad. Tehtud ettepanekud ning arutelu on üheks sisendiks õppe- ja ainekavade arendamisel.

6. Koostöö tööandjate, erialaliitude ja kõrgkoolide esindajatega (kooli nõukogus, riikliku õppekava nõukogus).

7. TK on aktiivne välissuhtluses. TK õpetajad ja õpilased praktiseerivad ning õpivad Euroopa Liidu kutsekoolide ja tööandjate juures.

Uute õppekavade käivitamine 2010 2 õppekava (trükimeedia kujundaja-küljendaja; dekoraator-stilist) 2011 2 õppekava (3D modelleerija-visualiseerija; illustraator) Uue arengukava loomisel on kasutatud valdkonna arengute ja tööturu uuringuid. 2012 TK vilistlane Kuldar Leement osales EuroSkillsil graafilise disaini kutsemeistrivõistlusel. Talle omistati meisterlikuse medal ja ta saavutas 4. Koha. TK õpetaja Anne Rudanovski osales EuroSkillsi võistlusetl eksperdi ja kohtunikuna. TK õpilane Kristjan Kalde osales graafilise disaini Soome kutsemeistrivõistlustel. 2013 Emma Eensalu ja Pamela Sume

21

saavutasid kutsemeistrivõistlusel “Noor Meister 2013” 2. Ja 3. Koha Joonast Tensing ja Peeter Tvauri osalesid kutsemeistrivõistlusel “Trükis 2013 ja olid parimad tehnilise teostuses ja loomingulises lahenduses, olles ühtlasi kutsekoolide arvestuses võitjad. Töötajate ja õpetajate välissuhtlus 2011 7 töötajat (5 Loenardo lähetust, 1 ESF stazeerimine, 1 LdV ettevalmistav lähetus) 2012 19 õpetajat ja töötajat (11Leonardo lähetus; 1 Leonardo stazeerimine, 6 ESF stazeerimine; 1 Leonardo kontaktseminar) 3 õpetajat osalevad koostööprojektis TIA ja osalesid õpitubades Eestis, Lätis ja Itaalias 2013 2 õpetajat ja 1 töötaja osalesid Leonardo koostööprojektis TIA 1 töötaja osales ArtECulti

22

võrgustiku seminaril 1 õpetaja osales Leonardo õpirände projektis 1 õpetaja Comenius / Grundtvig koolituskursusel C.L.I.L.

METHODOLOGY & LANGUAGE for Teachers who teach Science or Maths or Technical Subjects “Bilingually” in English at Secondary Level - 2 Week Course (Portsmouth) TKl on 16 partnerkooli Euroopas ja TK kuulub Euroopa kunstivaldkonna kutsekoolide võrgustikku ArtECult 2013 algas siirdeprojekt TOY:VET mille raames arendatakse 2 aasta jooksul ettevõtlusõpet TKs ja koolitatakse 6 – 8 õpetajat Osalemine ArtECulti fotokonkursil Bridges Through Europe ESFi meetme Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine projekti taotlemine ja rakendamine, 1 välisõpetaja rakendamine projekti raames

23

Meede 3.2 Kutsesüsteemi arendamine

Panustamine valdkonna kutsestandardite loomisesse. Tööandjate, erialaliitude ja kõrgkoolide esindajad kuuluvad kooli nõukogusse ja riikliku õppekava nõukogusse.

1. TK on aktiivne partner kujundaja kutsestandardi loomisel.

2. Kutsekoja liikmete kaasamine kooli lõpetajate hindamisprotsessi.

3. TK lõpueksam on üles ehitatud mitteametliku kutseeksamina.

2013 valmis kujundaja kutsestandard. Selle loomisel osales 7 TK õpetajat ja juhtkonna liiget.

Kooli lõpueksami läbiviimisel kasutatakse Euroopa kutsemeistrivõistluste mudelit.

Meede 3.3 Töö, meisterlikkuse ja kutsehariduse väärtustamine ühiskonnas

Kutseõpe on teiste haridusliikide ja -tasemetega paremini sidustatud. Üks tegevus (üritus, artikkel, trükitud või internetipõhine reklaammaterjal) aastas suunatud põhikoolidele, gümnaasiumidele, kõrgkoolidele, huvikoolidele, noortekeskustele. TK tegevus on Eestis tuntud ja teadvustatud.

1. Kutsemeistrivõistlustel osalemine 2. Koostööüritused erinevate haridusastmetega 3. Kooli tegevuse kajastamine sotsiaalvõrgustikes ja

medias 4. Osalemine haridusmessidel

Koostööseminarid: Tartu Kõrgema Kunstikooliga, koostööseminar 1 Disainivaldkonna võrgustiku seminarid 2 ArtECult võrgustiku rahvusvahelise seminar Münchenis Koostöö Liivimaa kutsekoolidega (direktorid, õppejuhid, majandusjuhid, õpilased, üldainete õpetajad jne)

Põhikooli ja huvikoolide õpetajatele suunatud metoodikaseminari korradlamine (ESF projekti raames) Tööandjate ja erialaliitude eisndajatele suunatud koostööseminar Vihulas Avatud uksed üldharidus- ja

24

Kool korraldab kunstialase kutsehariduse propageerimise ja arendamise üritusi.

huvikoolidele: Avatud uste päevad 2 x Koolide grupid: Viljandi Kunstikool, Poska Gümnaasium jt Eelkutseõpe ja valikained üldhariduskoolides: 2012/13 2 valikkursust Poska Gümnaasiumile Avalikusele suunatud tegevused: http://art.tartu.ee/ Osalmine kutsemeistrivõistlustel: Toimusid joonistamise meistrivõistlused Trükis 2013 Noor Meister 2013 Meediakajastused http://art.tartu.ee/

25

4.Kutseharidussüsteemi korraldus on otstarbekas, efektiivne ja jätkusuutlik ((Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 4 .eesmärk)

kutseharidussüsteemi arengukava meetmed

kooli arengukava eesmärk/eesmärgid

tegevused 2013. aastal tulemused 2013. aasta

Meede 4.1 Kutseharidussüsteemi juhtimise ja arendamise tõhustamine

TK panustab kutsehariduse arendamisse TK osaleb kutseharidust edendavate organisatsioonide ja võrgustike töös: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Liivimaa Kutsekoolide Ühendus, EITSA jt TK on aktiivne partner Euroopa kunstivaldkonna kutsekoolide võrgustiku töös

1. TK õpetajad ja juhtkond osalevad kujundaja

kutsestandardite väljatöötamises. 2. Osalemine rahvusvahelise kunstivaldkonna

kutsekoolide võrgustiku töös. 3. Koostöö Liivimaa Kutsekoolidega

Juhtkond, haridustehnoloog, õppekava arenduse spetsialist, erialajuhid, õpetajad osalemine nõupidamistel, seminaridel ja töörühmades nii Eestis kui Euroopas. EKEÜ (juhtkond) Liivimaa kutsekoolide ühendus (direktor, õppejuht, tugistruktuuri juhataja, välissuhete koordinaator, avalike suhete koordinaator, täienduskoolituse koordinaator)

Eesti Kavliteediühing (direktor) Tartu Kunstnike Liit (TK on

institutsionaalne liige)

EITSA (TK on institutsionaalne liige)

Haridustehnoloogide koostöövõrgustik Disainivaldkonna õpetajate võrgustik Disainivaldkonna õppekava nõukogu (direktor ja 3 õpetajat) Tarbekunsti ja oskuskäsitöö õppekava nõukogu (direktor)

Tartu Kõrgema Kunstikooli nõunikekogu (direktor)

26

Meede 4.2 Tõhusa ja jätkusuutliku rahastamise tagamine

Ressursside kasutamine on juhitud. Finantsressursid on juhitud kalendriaastaks koostatud eelarvekavast lähtuvalt. Eelarve koostamisel lähtutakse riiklikust hariduspoliitikast. Kool taotleb täiendavaid vahendeid erinevatest projektidest (Leonardo, ESF, Comenius, NordPlus, Kultuurkapital jt.) Põhitegevusega seotud tasuliste teenuste arvelt laekunud vahendid suunatakse õppetööd toetavatesse

1. Tasakaalustatud ja juhitud eelarve täitmine 2. Lisavahendite taotlemine põhitegevuse paremaks

korraldamiseks

Eelarve (tegevuskulud; ilma õppe- ja muude toetuseta) 2011 397151 eurot 2012 431100 eurot 2013 483100 eurot Omatulu 2011 27164 eurot 2012 39892 eurot 2013 31880 eurot Sihtraha 2011 104598 eurot 2012 167019 eurot 2013 116822 eurot Sihtraha jagunemine Õpiränne 2011 28427 eurot 2012 66829 eurot 2013 12484 eurot ESF 2011 37856 eurot 2012 53323 eurot 2013 14118 eurot e-Võti (HITSA) 2011 23824 eurot 2012 36171 eurot 2013 25012 eurot Kutsehariduse reform 2013 59846 eurot Täiskasvanute täienduskoolituse RKT 2011 14491 eurot

27

tegevustesse. 2012 10696 eurot 2013 5362 eurot

Meede 4.3 Koostöö arendamine

TK panustab kutsehariduse arendamisse TK on kunsti- ja disainivaldkonna info vahendaja Eestisse ja Eestist. TK on Eesti kunstialase kutsehariduse esindaja valdkonna rahvusvahelistes võrgustikes. Koolis on väärtustatud pidev rahvusvaheline õppimine, infovahetus ja kogemuste võrdlemine. TK on aktiivne osalema kunstialase kutsehariduse rahvusvahelises koostöös

1. Osaleb kutseharidust edendavate organisatsioonide ja võrgustike töös: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Liivimaa Kutsekoolide Ühendus, HITSA

2. Koostöö erinevate haridusastmete vahel. Koostööseminarid, külastused.

3. TK panustab kunstialase kutsehariduse arendamisse Eesti ja EL tasandil

4. Visuaalse keskkonna kujundamisse läbi õppetööga seotud erialaste projektide ja näituste. TK on avatud erinevateks pakkumisteks ja on partner paljudes ettevõtmistes.

Koostööprojektid Osalemine paljudes erialastes projektides. Ülevaade: http://art.tartu.ee/?cat=16 Välissuhtlus http://art.tartu.ee/?cat=16 Välislähetused 2011 9 õpilast (Leonardo praktikad) 7 töötajat (5 Loenardo lähetust, 1 ESF stazeerimine, 1 LdV ettevalmistav lähetus) 2012 19 õpilast (Leonardo praktikad) 19 õpetajat ja töötajat (11Leonardo lähetus; 1 Leonardo stazeerimine, 6 ESF stazeerimine; 1 Leonardo kontaktseminar) 3 õpilast ja 3 õpetajat osalevad koostööprojektis TIA ja osalesid õpitubades Eestis, Lätis ja Itaalias 2013 3 õpilast, 2 õpetajat ja 1 töötaja osalesid Leonardo koostööprojekt TIA tegevustes; 1 töötaja osales ArtECulti võrgustiku koostööseminaril; 1 õpetaja osales Leonardo õpirände projektis; 1 õpetajaComenius / Grundtvig

28

koolituskursusel Vastu võetud välisõpilaste ja –õpetajate arv 2011 1 YFU, 4 Leonardo vahetusõpilast 2012 2 YFU, 7 Leonardo Leonardo vahetusõpilast; 1 õpetaja 2013 2 YFU õpilast, 15 Leonardo välispraktikanti (Soome, Saksamaa, Läti, Island)

29

2.2. Nimetage olulisemad tegevused ja tulemused, millel on määrav tähtsus üksuse finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel

1. Tasakaalus eelarve ja selle juhtimine.

2. Kooli eelarve jaguneb: 79 % töötasukulu; 21 % majandustegevus ja õppevahendid

(sh investeeringud). Hinnatõusud viimastel aastatel on muutnud kooli eelarve

pingeliseks. Majandamine toimub ja on alati toimunud väga kokkuhoidlikult.

3. Lisavahendite taotlemine projektidest võimaldas käivitada uued kaasaegsed

õppekavad ja luua uut õppesisu (VANKER projekti raames loodud metoodilised

materjalid, Archimedese siirdeprojekt ettevõtlusõppe arendamiseks, ESF projekt

erinevate sihtrühmade koolitamiseks).

4. Lisavahendite taotlemine projektidest võimaldab õpetajate ja töötajate vajaliku

koolitamise.

5. TK 2010. Aastal loodud õppebaasi suurus on on 1189 m2; 7,67m2 pinda on ühe

õpilase kohta. Riiklik normatiiv on 16 m2 õpilase kohta (Ministri käskkiri 22.10.12

nr 516)

Ruumipuudusest tingituna sisustasime 2012. Aasta sügisel 3D eriala õppeklassi Tartu Loomemajanduskeskuses. Õppebaasi suurus kokku 1301,3 m2; 8,4 m2 õppija kohta Lisaks kasutab TK õppetöö läbiviimiseks Trükimuuseumi ja Paberimuuseumi tööruume. Rendipindade kasutamine muudab eelarve veelgi pingelisemaks.

6. 2013 kevadel käivitatud õppekavade reform toob lisafinantseeringu ja annab

võimaluse intensiivsemalt panustada õppekavade arendamisse.

2.3. Aruandeaastal tehtud ja lähitulevikku planeeritud olulisemad investeeringud.

2013. a. lõpus soetasime uue 16 3D-modelleerimiseks vajalike arvutitega varustatud õppeklassi. Arvuti ja kujundusprogrammide osakaal kunstniku töövahendina on viimaste aastate jooksul oluliselt tõusnud (2010. A. oli TK 1 15-kohaline kujundusgraafika õppeklass; 2012. A. on 6 15-kohalist kujundusgraafika õppeklassi. Kõik klassid on pidevas kasutuses.)

Ruumikitsikus takistas õppekavade rakendamist ja koolikorraldust, seetõttu rendime 2012. aasta sügisest ühe erialaklassi väljaspool kooli.

2.4. Ülevaade olulisematest teadus-ja arendustegevuse projektidest ning nendega seotud väljaminekutest arendusaastal ja järgmistel aastatel

1. Aktiivne rahvusvaheline tegevus ArtECult võrgustiku töös. TK lähetab õpetajaid ja

õpilasi ning võtab vastu partnerkoolide õpilasi ja õpetajaid. 2013 lõpes 2-aastane rahvusvaheline koostööprojektis TIA, mille eestvedajaks oli TK. TK on YFU vahtuseõpilaste pikaajaline partner.

2. Erinevate sihtrühmade koolitamine. ESF projekti vahendite toel käivitasime 2-aastane kujundusalase täienduskoolitusprojekti “Loovuse ja innovatsiooniga tööturule”, mis annab õppimisvõimaluse noortele töötutele ja tööturust eemale jäänud lapsevanematele.

30

3. Täiskasvanute tööalase koolituse sisuline arendamine (RKT vahendid, tööandjate vajadused, koostöö Eesti Töötukassaga jne)

4. Siirdeprojekti TOY.VET käivitamine, mille raames parendatakse oluliselt ettevõtlusalast õpet Tartu Kunstikoolis.

2.5. Koolijuhi hinnang strateegiliste eesmärkide saavutatusele

Tartu Kunstikool täitis endale seatud eesmärgid ja ülesanded. Hindan kooli liikmeskonna panust ja pühendumust eesmärkide elluviimisel. Väga suur abi eesmärkide täitmisel on järjest suuremal partnerite kaasamisel ja juhitud koostööl. Õppekavade arenduses on hindamatu abi loomemajandusvaldkonna maine tõusust ja teadvustamisest ühiskonnas. Peamine saavutus on uute kaasaegsete õppekavade käivitamine ja õppe sisu arendamine. 2013 valmis kujundaja kutsestandard.

Õppeasutuse panus „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013“ täitmisse.

o Õnnestumised 2013. aastal Kujundaja kutsestandardi valmimine ja TK töötajate aktiivne osalemine selle loomisel. Õpetajate stazeerimine, õpetajate koolitamine. Järjest suurenev praktikute kaasamine õppetöö protsessidesse (tunnid, hindamised, lõpueksamid jms koostöö). TK vilistlaste hea toimetulek ühiskonnas. Tööandjate ja praktikapartnerite hea tagasiside lõpetajatele ja praktikantidele. Lõpueksami hindamiskomisjoni hea tagasiside õpitulemustele . Väga head tulemused e-õppe rakendamisel 2010 – 2013 ja õppesisude kaasajastamisel. o Kitsaskohad 2013.aastal KÕS ja selle rakendamine igapäevases koolikorralduses. Kaasaegsete õppekavade rakendamine on väga ressursimahukas. Ilma lisavahenditeta on see väga raske. Visuaalkunsti valdkond areneb väga kiiresti. Arengud on kiiremad kui õppekavade reform. On vaja luua õppekavasid tulevikuerialadele (N: 3D-valdkond). Rajatud õppebaas on kitsas. Kool vajab lisapinda. Arengud valdkonnas on kiired. Investeeringud ja õppekavaarendus ei jõua vajadustele järgi.

Parendustegevused 2014. aastaks: Õppekavade pidev arendamine ja õppesisude pidev kaasajastamine. Õpetajate motiveerimine, õpetajate koormuse hajutamine, töö- ja puhkeaja tasakaalu hoidmine. Uute õpetajate leidmine ja/või kasvatamine. Koolikorralduse vastavusse viimine KÕSi ja selle rakendusätetega. Nimetage eeldatavad arengusuunad eeloleval majandusaastal:

Õppekavade arendamisega jätkamine. Tööandjate järjest suurem kaasamine. Uute õpetajate kaasamine. Ettevõtlusõppe ja praktikate järjest suurem sidumine õppetööga (koostöös kooli inkubatsioonikeskuse ja partneritega). KÕSi rakendamine .

31

2.6. koolijuhi hinnang sisekontrollisüsteemile ning tegevusele sisehindamise korraldamisel

TK on alates 2004. aastast tellinud siseaudiitori teenust. On tehtud koostööd mitmete erinevate audiitoritega. Nõuded audiitorile on suured ja vastava spetsiifikaga (õppeasutused) audiitoreid on vähe. 2009. a. sõlmis kool lepingu Tiiu Eesmaaga. Koostöö jätkus ka 2013. aastal. Eraldi audiitori ametikoha ja töökoha loomiseks vajadus ning ressursid puuduvad

32

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Tegevjuhtkonna deklaratsioon

Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 33 kuni 47 toodud 2013. aasta

raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on

vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Kadi Kreis __________________________________ 31.03.2014

33

Bilanss

Lisa 31.12.2013 31.12.2012

Varad 770 350 727 656

Käibevara

Kassa 0 60

Arvelduskontod pankades 51 410 21 297

Muud nõuded ja ettemaksed 3 61 284 19 131

Põhivara

Materiaalne põhivara 4 657 656 687 168

Kohustused ja netovara 770 350 727 656

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 6 066 3 209

Võlad töötajatele 1 468 2 358

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 3 99 081 20 589

Pikaajalised kohustused

Netovara* 663 735 701 500

Reservid

Akumuleeritud tulem

34

Tulemiaruanne

Lisa 2013 2012

Tegevustulud 148 703 206 911

Saadud toetused 5 116 822 167 019

Kaupade ja teenuste müük 6,7 31 881 39 892

Tegevuskulud -686 489 -681 318

Antud toetused 5 -48 168 -89 690

Tööjõukulud 8 -460 516 -410 234

Majandamiskulud 9 -128 588 -138 432

Muud tegevuskulud 9 -19 705 -13 449

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 4 -29 512 -29 513

Aruandeperioodi tulem -537 786 -474 407

Siirded 11 500 021 472 173

35

Rahavoogude aruanne

Lisa 2013 2012

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -537 786 -474 407

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus

4 29 512 29 513

Korrigeeritud tegevustulem -508 274 -444 894

Põhitegevusega seotud käibevarade

netomuutus

-42 153 -15 763

Põhitegevusega seotud kohustuste

netomuutus

80 459 -42 583

Kokku rahavood põhitegevusest -469 968 -503 240

Rahavood finantseerimisest

Rahalised siirded 11 500 021 472 173

Kokku rahavood finantseerimisest 500 021 472 173

Puhas rahavoog 30 053 -31 067

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 21 357 52 424

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 51 410 21 357

Raha ja selle ekvivalentide muutus 30 053 -31 067

36

LISAD

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea

raamatupidamistava ja riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb

rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise

direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori

raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise

seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning

riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruande esitusvaluuta on EUR.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates kahest tuhandest eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe

aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse

kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise

hetkel kantakse kulusse.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara

kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus

ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara

definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel

kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi,

sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2,5 %

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

seadmed

30 %

37

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Renditud varad

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Tulude arvestus

Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad

mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade

ega varude soetusmaksumusena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud

toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav

kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja

sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse

brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu

või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse

printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate

kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles

perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.

Siirded ja netovara

Riigi rahalisi vahendeid haldab EV Rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa

osakond, kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile

laekunud raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse

siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste,

tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi.

38

Lisa 1. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

1.A. Nõuded ja kohustused

Lühiaja- lised

nõuded

Pikaaja- lised

nõuded

Lühiajalised kohustused

Pikaaja- lised

kohustused Seisuga 31.12.2013 Riigiraamatupidamiskohustuslased 297 302 Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

12 742 70651

Avaliku sektori üksused kokku 12769 70 953 Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused

12 769 70 953

Seisuga 31.12.2012 Riigiraamatupidamiskohustuslased Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

15 823 6 647

Avaliku sektori üksused kokku 15 823 6 647 Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused

15 823 6 647

1.B. Tulud ja kulud

2013 2012 Tege-

vus- tulud

Tege- vus-

kulud

Finants tulud ja kulud

Tege- vus-

tulud

Tege- vus-

kulud

Finantstulud

ja kulud

Riigiraamatupidamiskohustus-lased

13 983 10 447 13 203 3 055

Kohalikud omavalitsused 1 309 14 458 4 195 4 092 Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

3 519 977 712 734

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

2 086 5 075 171 577 68

Avaliku sektori üksused kokku

20 897 30 957 189 687 7 949

Sidusüksused Kokku avaliku sektori ja sidusüksused

20 897 30 957 189 687 7 949

39

Lisa 2. Maksud, lõivud, trahvid

2. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja -kohustused Lühi-

ajalised nõuded

Pika-ajalised nõuded

Makstud ettemaksed

Saadud ette-

maksed

Lühi-ajalised kohus-tused

Pika-ajalised kohus-tused

Seisuga 31.12.2013 Maksud Sotsiaalmaks 16 687 Üksikisiku tulumaks 9 249 Töötuskindlustusmaks 1 466 Kogumispensioni makse 803 Maksud kokku 28 205 Maksuvõlalt arvestatud intressinõuded

Maksud, lõivud, trahvid kokku

28 205

Seisuga 31.12.2012 Maksud Sotsiaalmaks 479 8 216 Üksikisiku tulumaks 299 4 017 Töötuskindlustusmaks 61 1 008 Kogumispensioni makse 21 386 Maksud kokku 860 13 627 Maksuvõlalt arvestatud intressinõuded

Maksud, lõivud, trahvid kokku

860 13 627

40

Lisa 3. Muud nõuded ja kohustused

31.12.2013 31.12.2012

Lühiajaline

osa Pikaaja-line osa

Lühiajaline osa

Pikaaja- line osa

Nõuded ja makstud ettemaksed Nõuded ostjate vastu 1 371 2 208 Sh brutosummas 1 371 2 208 Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa 5)

7 539 15 083

Muud nõuded Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 2)

860

Ettemakstud toetused (vt lisa 5) 51 460 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

914 980

Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku

61 284 19 131

Kohustused ja saadud ettemaksed

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 2)

28 205 13 627

Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 5)

448 315

Muud kohustused 7 534 5 567 Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 5)

70 428 6 647

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku

106 615 26 156

41

Lisa 4. Materiaalne põhivara

Maa Hooned ja

rajatised

Masinad ja

seadmed

Muu põhi-vara

Lõpeta-mata tööd ja

ette-maksed

Kokku

Bilansiline väärtus perioodi alguses

Soetusmaksumus 1 622 712 861 43 900 758 383 Akumuleeritud kulum -45 268 -25 947 -71 215 Jääkväärtus 1 622 667 593 17 953 687 168 Aruandeperioodi liikumised

Soetused ja parendused

Siirded Müüdud varad müügihinnas

Kasum/kahjum varade müügist

Amortisatsioon ja allahindlused

-17 822 -11 690 -29 512

Ümberklassifitseerimine põhivara klasside vahel

Varade mahakandmised

Liikumised kokku -17 822 -11 690 -29 512 Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 1 622 712 861 43 900 758 383 Akumuleeritud kulum -63 090 -37 637 -100 727 Jääkväärtus 1 622 649 771 6 263 657 656

42

Lisa 5. Saadud ja antud toetused

5.A Saadud toetused

Jääk perioodi alguses

Arvestatud tulu

Jääk perioodi lõpus

Nõuded Saadud ettemaks

ed

Nõu- ded

Saadud ettema

ksed 2013 Saadud toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

HTM, täiskasvanute koolituse RKT

5 362

Kutsehariduse reform 59 846 2 076 Õpirände projektid 15 083 4 819 12 484 58 999 68 352 Eitsa, e-Võti projekt 25 012 ESF projektid 1 828 14 118 Saadud toetused kokku 15 083 6 647 116 822 58 999 70 428 2012 Saadud toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

HTM, täiskasvanute koolituse RKT

10 10 696

Leonardo, õpirände projektid 2010-2011

45 127 66 829 15 083 4 819

Innove, ESF projektid 53 323 1 828 Eitsa, e-Võti 36 171 Saadud toetused kokku 45 137 167 019 15 083 6 647

43

5.B Antud toetused

Jääk perioodi alguses Arves-tatud kulu

Jääk perioodi lõpus

Tasutud ettemaksed

Kohus-tused

Tasutud ette-

maksed

Kohus- tused

2013 Sotsiaaltoetused Õppetoetused 27 529 Sõidusoodustused 315 5 807 448 Koolilõuna toetus 12 872 Sotsiaaltoetused kokku 315 46 208 448 Töötute projekti toetused 1 432 Stipendiumid (EL) õpirändeks

528

Antud toetused kokku 315 48 168 448 2012 Sotsiaaltoetused Õppetoetused 24 976 Sõidusoodustused 472 4 793 315 Koolilõuna toetus 18 622 Sotsiaaltoetused kokku 472 48 391 315 Stipendiumid (EL) õpirändeks 41 299 Antud toetused kokku 472 89 690 315

Lisa 6. Kaupade ja teenuste müük

2013 2012 Täiendusõppe kursused 7 637 7 147 Õpilastööd ja -teenused 12 304 7 435 Õppematerjalid 2 230 4 933 Kokku 22 171 19 515

Lisa 7. Muud tulud

2013

2012

Tulud erinevate koostööprojektide kulude katteks

7 891 19 583

Toitlustamiskulude katteks 255 794 Välisõpilaste stuudio kasutamine 1 563 Kokku 9 709 20 377

44

Lisa 8. Tööjõukulud

2013 2012 Töötajate töötasud 307 540 260 648 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud 35 001 43 113 Töötasukulud kokku 342 541 303 761 Erisoodustused 778 1 042 Sotsiaalkindlustusmaks 113 248 100 472 Töötuskindlustusmaks 3 417 4 247 Tulumaks erisoodustustelt 207 277 Sotsiaalmaks erisoodustustelt 325 435 Tööjõukulud kokku 460 516 410 234

Keskmine töötajate arv 2013 2012 Töötajad 29,52 27,65 Kokku 29,52 27,65

Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud

Asutus/asutuste grupp

Ametikohad 2013 2012 Töötasud Muud

tasud Töötasud Muud

tasud Tartu Kunstikool

juhtkond 54 940 1 937 49 328

Kokku 54 940 1 937 49 328 1 591

Selgitus: 2013. aasta lõpus maksti Tartu Kunstikoolis tulemustasusid 50% kuupalgast.

45

Lisa 9. Majandamiskulud

2013 2012 Administreerimiskulud 12 546 11 952 Lähetuskulud 12 610 48 804 Koolituskulud 9 431 8 013 Kinnistute, ruumide majandamiskulud 36 959 27 038 Sõidukite majandamiskulud 1 518 1 144 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 12 319 10 676 Inventari majandamiskulud 1 154 267 Tervishoiukulud 109 410 Õppevahendite ja koolituskulud 22 447 25 317 Kommunik.-, kultuuri- ja vaba aja kulud 14 532 2 706 Mitmesugused majandamiskulud 4 963 2 105 Liikmemaksud 502 502 Maksud, lõivud, trahvid 18 914 12 385 Kulud ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 289 562 Kokku 148 293 151 881

Lisa 10. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

2013 2012 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 4) 29 512 29 513 Kokku 29 512 29 513

Lisa 11. Siirded

2013 2012 Rahalised siirded Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks 605 509 577 261 Riigikassale üle antud laekumised -105 488 -105 088 Rahalised siirded kokku 500 021 472 173 Mitterahalised siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega

Saadud teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt

Mitterahalised siirded kokku Siirded tulemi elimineerimiseks* -537 786 -474 407 Siirded kokku -37 765 -2 234

46

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Tartu Kunstikooli 31.12.2013 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb

tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Tartu Kunstikooli tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise

aastaaruande. Tartu Kunstikooli direktor on majandusaasta aruande läbi vaadanud

ning Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamiseks heaks kiitnud.

Direktor:

________________________________ Kadi Kreis, 31.03.2014

Raamatupidamise eest vastutav isik:

_______________________________ Margit Allekõrs, 31.03.2014