Aruvalla-Kose teelõik faktides

• Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõik km 26,6-40,0 asub Harju maakonnas. 1,8 km lõigu algu-sest asub Rae vallas ja ülejäänud osa Kose vallas. Antud tee-lõik ja sellel asuvad sillad on ehitatud 1958.-1962. aastal.

• Põhimaantee ehitatakse 13 km ulatuses ümber neljaraja-

liseks I klassi maanteeks. Kõik ristumised põhimaanteega viiakse eritasandilisteks – ristmike ja rampide kogumaht on 7,8 km.

• Rajatakse 20,1 km koguja- ja juurdepääsuteid ning 7,1 km kergliiklusteid. Samuti rajatakse 6,9 km müratõkkeid, pai-galdatakse põrkepiirded ja maanteevalgustus, rajatakse hal-jastus ning paigaldatakse liikluskorraldusvahendid.

• Ehitatakse kaks eritasandilist liiklussõlme ja kaks ristet, kokku kolme viadukti ja kahe tunneliga. Samuti põhimaan-tee sillad üle Pirita jõe ja Kuivajõe, rohesild, kogujatee-sild ja kergliiklustee sild üle Pirita jõe ja kergliiklustunnel.

• Lepingu sõlminud töövõtjateks on ühispakkujad Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS. Objekti valmimistähtaeg on sügis 2013.

Esimene lumi ja külmad on saabunud ning kõigi eel-duste kohaselt hakkab ka tee-ehitushooaeg selleks aas-taks ümber saama. Aruval-la-Kose suurehitusel pole aga hooaeg veel kaugeltki läbi.

Madis PaduNordecon ASi projektijuht

Teelõigul käib toimetamine kogu trassi ulatuses ning ehitustööd hakkavad jõudma suures plaanis poole peale.

Objekti Tallinna-poolsel lõi-gul on valminud uus lõik tulevase Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee trassist, mis kulgeb üle aasta esimeses pooles valminud Ikaspalu kergliiklustee tunneli. Ettevalmistustööd käivad ning lehe ilmumise ajaks on ka liiklus uuele lõigule ümber suunatud.

Ava kitsendab teedOktoobri alguses teostati

analoogne liikluse ümbersuu-namine objekti keskosas, Kure-nas, kus liiklus tõsteti vanalt maanteelt ümber uuele 1,2 kilo-meetri pikkusele lõigule. Kuna kirjeldatud lõiku ületab tulevane Kurena viadukt, siis on ehitus-tööde ohutuks jätkamiseks pai-galdatud teele transpordiava. Tõsi, antud olukord tähendab se-da, et Tallinna-Tartu suunalised ülegabariidilised raskeveosed peavad kasutama viadukti ehitu-se perioodil alternatiivseid mars-ruute. Liikumisolusid kitsendav transpordiava eemaldatakse, kui valatud saab Kurena viadukti tekiplaat.

Sarnane liikluse ümbertõst-mine on plaanis ka 1,8 kilomeet-risel lõigul Pirita jõe sillast Tartu suunal, kus tänaseks on valminud tardkivimkillustikust aluskiht. Soodsate ilmastikutingimuste taastumise korral ootavad ees ju-ba asfalteerimistööd.

Objekti keskosas, Kolus, on valminud sõidutee tunnel ning samuti tunnelit ületava uue maantee muldkeha. Asfalt on ühele niidile paigaldatud ning

novembris suunatakse ka selles piirkonnas liiklus 3 kilomeetri ulatuses uuele trassile, misjärel saab alustada vana maantee muldkeha suuremahuliste kaeve-töödega. Liikluse ümbersuunami-ne talveks ning põhimahus vana maanteetrassi vabastamine või-maldab töödega jätkata talve-kuudel, et objekt valmiks 2013. aastal.

Pinnas kohapealtAlgaval talvisel perioodil va-

javad teostamist seni liikluse all olnud lõikude kaevetööd ja es-mased teemuldkeha täitetööd. Tööde tegemisel kasutatakse nii lähedal asuvatest karjääridest kui ka objektisiseselt kaevanda-tavat pinnast. Objektilt kaevan-datava sobiva materjali kasuta-mine kõrgetes muldkehades suu-rendab tee-ehituse keskkonna-säästlikust, kuna sedasi õnnes-tub kokku hoida ammenduvaid loodusvarasid. Alustatud on ka rohesilla ehitusega.

Objekti kolmandal kolman-dikul ehitatakse sadeveetorustik-ke ning paralleelselt toimuvad ka juba tee-aluskihtide ehitus-tööd. Alustatud on Kuivajõe liik-lussõlme rajatava kolme viadukti ehitusega, tänaseks on valmis kergliiklustee viadukti vaivunda-mendid ning Metsise viadukti sambad.

Nagu ka eelmises Aruvalla-Kose tutvustavas erilehes kirju-tatud, on tänaseni takerdunud ehitustööd objekti lõpuosas. Seal takistab töödega jätkamist vana sidekaabel. Uus kaablikanalisat-sioon on küll valmis ehitatud, kuid viibinud on klientide üm-berlülitamised uue sidekanalisat-siooni trassile.

Aruvalla-Kose teelõigu ehituse infoleht

Tallinn-Tartu maanteel liiklejale paistab karstiala ilmekalt silma eelkõige Kui-vajõel, kus enamjaolt rohelu-sega kaetud jõe säng on ühel hetkel täitunud veega.Sander KuldNordecon ASi projekteerimise projektijuht

Kuivajõgi voolab kuivemal ajal maapinna lõhedes, mis jäävad aga sadeveerohketel aastaaega-del jõele kitsaks ja vesi tungib maapinnale. Sellisel hetkel tõu-seb veetase jõesängi põhjast um-bes kahe meetri jagu kõrgema-le.

Reeglina näitab vesi ennast kevadel lume sulades ja sügisvih-

made ajal, kuid pole ka harul-dane, et suviste suuremate sadu-de korral enam kuiva jalaga jõe-sängist läbi ei saa.

Vesi teeb lehtriTegelikkuses on aga karstiala

oluliselt suurem, ulatudes Kuiva-jõe sängist Liiva külani. Maapind on tihedalt täis pikitud avasid, mida mööda vesi maa sisse kaob, et siis alles mitu kilomeetrit eemal, vahetult enne Pirita jõge, maapinnale tagasi jõuda. Ainu-üksi tee-ehituse käigus on avasta-

tud 35 sellist ava, mis on sead-nud ehitajale suure väljakutse.

Tegemist on karstinähtustega, mida nimetatakse karstilehtriks. Selline nähtus on tekkinud, kuna aluspinnaseks on lõheline lubja-kivi. Kui sadevesi leiab endale tee sellisesse lubjakivilõhesse, hakkab ta lubjakivi katvat set-tepinnast lahustama ja endaga kaasa kandma. Selliselt tekib maapinnale lehtrikujuline moo-dustis. Aegade jooksul on põllu-harijad neid lehtreid pidevalt pinnasega täitnud.

Vajuda ei tohiNii tekkis olukord, kus karsti-

lehtrid avastati tee-ehitaja poolt alles kasvupinnase kaevamise käigus.

Kui põlluharijal oli võimalik karstilehtrisse vajuvat maapinda pidevalt mullaga täita, siis tee omanik ja haldaja nii teha ei saa. Tee-ehitajale on väljakutseks ehitada asfaltkate karstilehtrite peale selliselt, et vajumise risk oleks minimaalne.

Väljatöötatud lahendus näeb ette sadevee eemalejuhtimise lehtri alalt veekindla membraani abil. Maapinnast tõusva vee pin-nast lahustuva mõju vastu on karstilehtrisse paigaldatud geo-tekstiil, mis väldib täitepinnase minema voolamist. Lisaks täide-takse lehter osaliselt suuremate kividega – selliselt tekkiv kandev karkass püsib ka peale teataval määral peenema pinnase ära uhtumist.

November2012 Nr 5

Teetööd ja liikluse suunamine jätkuvad ka talvisel perioodil

VESI ESITAS TEE-EHITAJALE VÄLJAKUTSE

Karstinähtused Kuivajõe-Liiva teelõigul

ARUVALLA-KOSE

TEELÕIK2011-2013

Kasvupinnase väljakaevamise käigus avastatud karstilehter. Tee-ehitaja poolt täidetud karstilehter. 2x Nordecon

Vahepealsel perioodil on jõudnud lõppfaasi ka Saula I põhiteesilla ehitus, mida alustati paralleelselt vana maanteesilla lammutamise-ga ning kus on tänaseks val-mis valatud tekiplaat.

Tegemist oli väiksesse ajavahe-mikku surutud mahuka betoo-nitööga – kokku kulus tekiplaadi rajamiseks 740 kuupmeetrit be-tooni, mis on umbes 120 betoo-

nimasina koormat materjali. Tekiplaadi valu algas tavaliselt juba kell 7 hommikul ning kestis hiliste õhtutundideni.

Äramärkimist väärib, et koos-töös Maanteemuuseumi, maan-teeameti ning inseneriga tekkis idee taastada projektis ettenäh-tud kergliiklejate sild oma ajaloo-lisel kujul. Ajalooarhiividest väl-jaotsitud 20. sajandi algusaastate jooniste põhjal valmib projekt ning ehitustööd algavad 2013. aastal. (Madis Padu) Põhitee asfalteerimine. 2x Nordecon

Vana sild üle Pirita jõe asendub uuega

Uus sild üle Pirita jõe ning ajaloolise silla sambad, mis hakkavad kandma uut kergliiklusteed. Nordecon

Ainuüksi tee-ehituse käigus on avastatud 35 sellist ava.

Tee ehitustööd.

FOTOLUGU