Põlva vald I Oktoober 2017

Uute võimaluste Põlva

Uus Põlva vald peab olema avatum ja kaasama vallakodanikke

Ahti Bleive“Elanikkonna vähenemine on peamine probleem ja sellega peab tegelema” Lk 2

Inara Luigas “Mul on soovi ja energiat ” LK 3

Marju Marga “Arvan, et sel korral on kohalikel valimistel veel enam oluline inimene ja tema väärtushinnangud” Lk 3

O len vallajuhina suutnud hoida endas südamehääle ja mõistuse tasakaalus. Näen ja märkan kitsaskohti ja vajakajäämisi. Kogemusi,

mis on üheks arengu aluseks, hangin palju suheldes ja ringi käies. Seetõttu julgen kandideerida Põlva volikogusse. Samuti aidata kaasa oma veendumuste väljenda-misel. Valimiseelsel ajal on meil kõigil eesmärk eristuda teistest kandidaatidest, mis tundub loomulik. Tegelikult peaksime juba kandideerimise ajal olema valmis koostööks ühiste huvide nimel, et saavu-tada uute võimalustega Põlva vald, mille väärtuseks ja mõõdupuuks on inimene. Tean ja tunnen seadusi, eelarve koostamise põhimõtteid ning inimeste ootusi.

Ma elan siin vallas, minu pere, lähe-dased ning sõbrad saavad mind alati mõistlikkusele üles kutsuda. Inimese töövõime aluseks on perekond, hea tervis ning motiveeriv töökeskkond. Olen õnnelik inimene, sest minu lapsed ja lapselapsed on minuga, nad pole pidanud minema otsima hoolivust ja sallivust laiast maailmast. Lapselapsed käivad siin laste-aias ja koolis. Lapsed on leidnud siin endale töö ja muud tegevused ning sõprus-konna. Poja pere taastab vanavanemate kodu ning on loonud oma ettevõtte, kus kasvatatakse põllumajandussaadusi. Olen ka ise nende tegemistele kaasa aidanud. Talu pakub ausat toodet nii Põlvamaa kui ka Võrumaa inimestele. Tütar tegeleb sotsiaalvaldkonnas. Tunnen ja tean maaeluga seonduvat ning toimetamisi mitme põlvkonna kaudu. Soovin, et inimesed oleksid eluga rahul. Noored pered tunneksid rahulolu laste kasvatami-sest, et lastel oleks tagatud turvaline lasteaia ja koolitee, et oleksid võimalused käia huviringides. Samuti peaks Põlva valla lasteaia laps saama tasuta eelhari-duse, mis tähendab nii kohamaksu kui ka toiduraha kaotamist, nii jääks vanemate rahakotti kuus ca 45 eurot alles.

Noored vajavad suunatud tegevusi. Vaja on häid treenereid ja tegevusjuhte,

VALLAVANEMA KANDIDAAT

Sirje Tobreluts: “Uus Põlva valla volikogu saab olema rahva südametunnistuse hääl.”

kes kannaksid vastutusrikast rolli ausa mängu põhimõtetes, liikumisharjumuste kujundamises ning ühiskonna sidusta-misel. Nad on väärtustatud spetsialistid. Noortele suunatud huvitegevuse tegevus-kavad peaksid noored ise paika panema, siis nad osalevad neis ka vabatahtlikult.

Päris märgatavalt panustab riik sel ja järgmisel aastal huvitegevuse rahasta-misse, mis suunatakse vallaeelarvesse. Huviharidus annab lastele koolihariduse kõrval ka haritust. Ühesõnaga, me peame märkama rohkem oma järeltulevaid põlv-kondi, nendele rohkem aega pühendama. Põlvas on riigigümnaasium, kus õpivad eri piirkondade õpilased, seega on põhjus luua Põlvas valitava volikogu kõrvale paralleelselt ka noorte volikogu. Noorte volikogu pakuks uusi ideid noorte elu korraldamisel. Haritud ja targad lapsed on meie tulevik. Inimesed ootavad muuda-tusi.

Uus Põlva vald peab olema avatum, kaasama vallakodanikke arengukava koostamisse. Suunama pilgu tulevikku ning leidma võimalusi, kuidas aidata kaasa tarkade töökohtade loomisele. Arvestama eelarve koostamisel eelkõige inimeste vajadusi ja teenuste kvaliteeti. Kasutama olemasolevaid ja tihti tühjana seisvaid betoonkarpe heade ideede teos-tamiseks. Selleks et meie majanduse ja ettevõtlus ning omavalitsuse töötajad ei takerduks selle taha, et töötajate tead-mised ja oskused ei vasta vajadustele, peame oma töötajatele andma võimaluse täiend- ja ümberõppeks. Ka see on

inimeste väärtustamine. Põlva on maapiir-kond, seega on vaja luua volikogu juurde eraldi maa- ja külaelukomisjon. Edu võti on Põlvas kogukondade koostöö. Kogukondi peab kuulama ja nende ettepa-nekutega arvestama. Iga inimene peab tundma, et areng sõltub ka tema panusest. Ei ole nii, et kui hea mõte tuleb kelleltki teiselt, näiteks opositsioonist, siis ei saa seda ellu viia. Kui on ikka väärt idee, tuleb see realiseerida. Volikogu ei tohi muutuda poliitiliseks kemplemise kohaks. Kutsume ellu ettevõtjate ümarlaua.

Väga suur osakaal jääb uues vallas sotsiaalsfäärile. Endistesse vallakeskus-tesse jäävad teenuskeskused, mis peavad andma abivajajale esmase kvaliteetse teenuse. Sinna tööle jääv sotsiaalvald-konna spetsialist on omana omade seas ning väike ega suur ei peaks end tundma võõrana omade seas. Hoolivust ja äraela-misvõimalust ei peaks otsima mujalt. Loodan, et suudame märgata kõiki abiva-jajaid ja nendeni jõuda. Suurt hoolt vajavad kõige enam eakad, kes on oma elutöö teinud. Eakad vajavad samuti oma tege-vuste arutamiseks eakate kogu.

Uue volikogu koosseisu sattunud inimestel tuleb koos pingutada, et meie Põlva vallas oleks veel parem elada ning oleks rohelisem elukeskkond väärtustatud inimestega. Tuleb panustada oma rahva toimetulekusse ja heaollu.

Hoiame kokku, tule valima juba seepä-rast, et Põlva vald saaks endale hea ja teotahtelise volikogu. Volikogu on rahva südametunnistus.

2

K andideerin Põlva valla voli-kokku selleks, et aidata nõu ja jõuga kaasa kohalikule arengule, mõistlikele otsus-tele ja suuremate eesmärkide

seadmisele.Põlva valla üheks suurimaks mureks

ja probleemiks on elanikkonna vähene-mine. Selleks et seda protsessi aeglustada ja peatada, on vajalik kindlustada arenev ja elamisväärne keskkond kõigis valla asustusüksustes. Kui kohapeal (mõist-likus kauguses) on olemas kõik inimesele vajalikud, sobiva kvaliteediga teenused ja on võimalus teha tööd (k.a kaugtöö), siis on võimalik vähemalt pidurdada inimeste lahkumist ja tuua teistpidi ka hoopiski uusi elanikke piirkonda.

Taevaskoja külavanema ja MTÜ Põlvamaa Kodukandi juhatuse liikmena olen väga hästi kursis kohalike problee-midega, mis on paljuski sarnased nii külades kui ka linnas. Igas külas ja miks mitte ka linnaosas peab olema kas tegus mittetulundusühing/külaselts või linna-osavanem/külavanem, kes seisab koha-liku kogukonna huvide eest. Loomulikult

Head sõbrad! Kandideerin kohas, kuhu haldusreform on otsustanud ühiseks pereks liita Laheda, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste ja Põlva valla.

Soovin saada mandaati töötamaks selle nimel, et uus ühine Põlva saaks meie kõigi koduks.

Muutused toovad alati kaasa ebakind-luse. Keskusest kaugemal elavatel inimestel on hirm, kas ka edaspidi saab oma asjad aetud ja eluga hakkama. Kas keegi veel hoolib minust? Kas mul on kuhugi pöör-duda, kas lähedal on maja või ust, kuhu häda korral koputada ja abi paluda? Maaelanikel on põhjendatud kartus, et teenused koonduvad keskusesse ega ole enam kättesaadavad.

Seisan hinges selle eest, et uks, kust abi saada, peaks jääma. Igal inimesel peab olema meelekindlus, et see uks on olemas ja alati avatud. Asfaldiaugu lappimiskiirus

või vallamaja lühtrite vahetamine ei ole praeguste valimiste põhiteema. Oluline on hoopis see, kuidas inimene uues suures peres hakkama saab, kuidas elanik ja suur-vald omavahel läbi hakkavad saama, kuidas inimest kaasatakse ja kui palju teda edaspidi üldse kuulatakse. See on tähtis ja selle nimel pingutan.

Uued olud tähendavad seda, et vallavo-likogusse peaks kuuluma südametunnistu-sega ja hoolivad inimesed. Me ei vaja

paigalseisjaid-bürokraate, kes eelarve-numbrite taga vaid füüsilist kulutamist ja avaliku sektori ostupidu näevad. Kandidaate valides peame hindama, milline on voliko-gusse tahtva inimese soov olla rahva teener, olla võrdne maainimesega. Kas ta ka tege-likult oskab ja soovib probleeme lahendada.

Uus Põlva peab arvestama ka tagalaga, inimestega, kes siin elavad. Mulle läheb see väga korda ja ma soovin kanda endas iga vallaelaniku rõõme ja muresid. Tahan olla esimene vabatahtlik esilekerkinud problee-mide lahendamisel ning konkreetselt vastu-tada oma sõnade, tegude ja lubaduste eest. Mul oleks hea meel koos sinuga, hea põlvakas, süüa pannkooki ja juua teed ning probleemide üle arutada. Kord kvartalis ühised nõupidamised avatud ringis peavad muutuma traditsiooniks. Seda luban. Nii mõistame teineteist ja saame seada koos õigeid sihte.

ei saa vald võtta enda rolliks külavanemate määramist või MTÜ-de loomist. Initsiatiiv peab tulema siiski kodanikelt endilt, kuid omavalitsus saab sellele väga hästi ja jõuli-selt kaasa aidata. Samuti on igal omavalit-susel võimalik ja vajalik sätestada rollid, vastutusvaldkonnad ja rahastusmudelid kogukondlikele esindustele. Iga uus haldusreformi tulemusel tekkiv omava-litsus peaks need teemad endale sobivalt läbi töötama ja rakendama.

Äärmiselt vajalik on volikogu juurde luua maaelu- või siis külaelukomisjon,

mille töösse kaastaks mitte ainult volikogu liikmeid, vaid ka eri piirkondadest kogu-kondade esindajaid. Ka teistesse volikogu komisjonidesse on vaja senisest rohkem kaasata kogukondade esindajaid, et oleks paremini tagatud iga piirkonna esindatus. See, et mõni vallavolikogu komisjon koosneb vaid volikogu liikmetest, peaks jääma minevikku. Kaasata tuleb nii vald-kondlikke spetsialiste kui ka kogukondade esindajaid.

Õigeid ja mõistlikke valikuid meile kõigile!

Ahti Bleive: ”Elanikkonna vähenemine on peamine probleem ja sellega peab tegelema.”

Inara Luigas: ”Mul on soovi ja energiat.”

3

L iitusin Põlvamaa sotsiaalde-mokraatide nimekirjaga, et kandideerida Põlva valla voli-kokku, sest sotsiaaldemokraat-likud väärtused ja võrdsed

võimalused sobivad minu maailmavaa-tega. Ma tahan olla inimene, kes hoolib, ja ma olen valmis panustama, et just siinmail, kohalikul tasandil oleks asjaajamine lihtsam, mõistlikum ja inimlikum.

Olen Põlva linnas üles kasvanud tüdruk, käisin metsakoolis ja vanemad elavad siiani Ähniorus. Armastan väikeküla Lootvinat Vastse-Kuuste vallas. Vanaisa on Partsist, ema pärit Jaanimõisast, isa sugu-võsa Akstest, seega on minu südameasjaks panustada külaelu arengusse, kuna usun

kogukonnatunde vajalikusesse ja rohujuure-tasandi tarkusesse. Mulle meeldib maal elada. Meie inimesele on olulised juured: meie traditsioonid ja kombed, meie ristipuud, meie loodususk ja talupojatarkus. Ma tahan olla kõigi Põlva valla külade kandidaat. Külad ja piirkonnad peavad enda eest seisma ja aktiivsed olema, kuid KOV peab ka tegut-sema ja aitama.

Kuna olen noorsootöötaja (olin Põlva valla noorsootööjuht 2003–2005, praegu ehitan üles Võnnu noorsootööd ja olen kultuuritegija, Võnnu kultuurimaja juhataja 2010–2014), siis oskan kõige enam kaasa rääkida just nendes valdkondades. Olen lõpe-tanud Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhi eriala ning õpin praegu Tartu ülikoolis kasva-

tusteaduste magistrantuuris. Toetan veendu-nult elukestva õppe vajalikkust.

Olen tööalase kogemuse saanud avalikus sektoris ning olles mitme mittetulundus-ühingu eesotsas, tean palju ka kolmandast sektorist.

Arvan, et sel korral on kohalikel vali-mistel veel enam oluline inimene ja tema väärtushinnangud. Valige volikokku inimesi, kes on hea südamega, põhimõttekindlad, julged ja vastutusvõimelised. Valige erakonda või valimisliitu, mille vaateid, seisukohti ja põhimõtteid peate õigeks ja kelle lubadused on realistlikud. Valige rohkem naisi, sest aeg on muuta poliitikat ning on loogiline, et seda saavad teha naised, keda on siiani olnud vähe otsustamise juures.

Marju Marga: ”Oluline on inimene!”

Olen ajakirjanik, kultuuritege-lane, keskkonnakaitsespet-sialist. Isa viiele lapsele, kellest üks on täiskasvanu. Kagu-Eesti suurima ühis-

meediagrupi Põlva Kodanik administraator. Endise Põlva põhikooli ja praeguse lasteaia Mesimumm hoolekogu esimees. Laheda Valla Sõnumite toimetaja. Olen viimastel aastatel Põlva ja Põlvamaa ajakirjanikuna lausa läbi kirjutanud. Võin end pidada päris mitme valdkonna spetsialistiks. Kui ma midagi ei tea, siis tunnen kedagi, kes teab ja kes mind on alati nõus aitama.

Vallakodanikuna soovin, et Põlvas väärtustataks lähiajalugu ja ka neid traditsioone, mis on ennast õigustanud, olgu või ühine piknik-pikkalauapidu, mille initsiaatoriks oli kadunud Rein Vill. Põlva kaduma kippuvas metsakooli majas peaks jätkuma hariduse andmine ka pärast seda, kui käivitub kõige mustem stsenaarium – hoone lammutamine ja uue ehitamine. Ka uues majas peab olema võimalus algharidust saada. Alghariduse kodulähedus tähendab lähe-dust ka ülekantud tähenduses ning metsakool on Linavabriku lastele ja selle elanikele äärmiselt lähedane ja südamlik

hoone. See on meie linnaosa kese, mille lahutamatu osa on ka Mesimummi lasteaed. Need kaks haridusasutust on kandnud pikka aega meie esivanemate pärandit, õpetades lastele maast madalast võro keelt ja rahvalaulu. Need ei tohi kaduda, sest see ongi soojus ja kodulä-hedus.

Spordivaldkonnas tuleb jätkuvalt rõhuda lastele eri spordialadega võrdsete võimaluste hoidmise ja loomisega. Nüüd, kus Värska on kaugenemas Põlvast, võiks tõsiselt kaasa aidata, et moodne vee- ja spordikeskus võiks valmida siinsamas.

Meie valda jääb tervenisti Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala koos Eesti visiitkaardiks olevate Taevaskodadega. Me peame oskama looduskaitsealust maad küll kasutada, kuid ka teadvus-tama, et seda on vaja säilitada tulevastele põlvedele. Keskkonnamõju hinnanguid tuleb võtta tõsiselt, ajalise perspektiiviga, mitte hetkehuvidest lähtuvalt. Tuleb teha koostööd Postitee arendajate ja Eesti maanteemuuseumiga. Neid objekte ühendav turvaline kergliiklustee võiks olla Põlva valla taristu loomulik osa.

Ma tean, et igaüks soovib vaatamata vanusele ja soole, et Põlvas elu kestaks. Ilmaasjata ei remondita ja soojustata siin maju. Lastekeskne Põlva tähendab minu jaoks seda, et iga mänguatraktsioon, mis mingil põhjusel lakkab töötamast, leiab kohe asendamist või parandamist. Kõige nadimas olukorras on jätkuvalt Lina linnaosa, kus kunstmurukate on märja ilma korral lausa eluohtlik. Kummaline on see, et alles siis, kui valimised lähe-nevad, kiputakse korraldama aktsioone nende parandamiseks.

Toome mõistmise ja mõistuse koju!

Indrek Sarapuu: “Et Põlvas elu kestaks!”

4

O len abielus ja kolme lapse isa. Pere vanimad lapsed jätkavad õpinguid juba Tartu ülikoolis . Põhitegevusalaks on põllu-

majandus nii ettevõtjana kui ka OÜ Põlva Agro kuivatusmeistrina. Olen Kiuma küla külavanem ja praeguse Põlva vallavolikogu liige.

Seisan selle eest, et uues suurvallas ei suletaks ühtki külakeskust-raamatukogu, noortekeskust, sotsiaalkeskust jne. Vald ei tohi rahvast kaugeneda.

Maavalitsuse kadumisega ei tohi koon-dada ka kõiki asutusi ja tegevusi keskusesse. Meil on vananev ühiskond ja on räägitud vajadusest ehitada tänapäevane pansionaat-tüüpi eakate hooldekodu. Minu arust ei pea see tulema Põlva linna territooriumile, selleks sobib ideaalselt näiteks looduskaunis Ahja.

Julgen väita, et olin eelmises volikogus üks julgemaid ja otsekohesemaid sõnavõt-jaid, mille tõttu said ehk nii mõnedki eelnõud

läbimõeldumad ja selgemad. Nelja aasta jooksul on volikogu vastu võtnud palju häid ja Põlva valda arendavaid otsuseid.

Kõik, kes on puutunud kokku ehitus- ja planeeringulubadega, teavad, kui aja- ja bürokraatiamahukad need on. Ka Põlva valla ehitus- ja planeeringuosakonnal on tööd rohkem kui nad teha suudavad. Julgen väita, et kui valla teede- ja keskväljaku ehitus-hanked oleksid tehtud talvel (mitte süda-suvel), poleks pidanud vallavolikogu 18. juulil tegema otsuse lubada Põlva vallavalit-susel võtta 2017. aasta investeeringute kalli-nemise katmiseks juurde rahalisi kohustusi kuni 1,3 miljoni euro ulatuses. Uuel voli-kogul, eriti valitsusel, seisab ees raske üles-anne, kuidas leida oma meeskonda häid ja motiveeritud ametnikke, kuidas teha palg-aastmed paindlikumaks. Vajaduse korral võib hea ja võimekas spetsialist teenida rohkem kui juht.

Olen Põlvamaa SDE ridades valmis panustama uute võimaluste Põlvasse.

O len noor väikeettevõtja Põlva maakonnast Laheda vallast. Terve elu olen elanud maal, küll mõned korrad maitsnud

ka linnaelu, kuid need eluetapid panid pigem maaelu väärtustama. Mind iseloomustavad sellised omadused nagu ettevõtlikkus, uuendusmeelsus, julgus ja teotahe.

Otsustasin kandideerida Põlva valla volikokku, kuna mul on palju mõtteid, kuidas meie elukeskkonda paremaks muuta. Soovin kaasa rääkida ka just noorte inimeste ees, nemad on ju meie tulevik, kas pole?

Olles ise küllaltki värske lapsevanem, paeluvad mind kindlasti enim just lapsi, perekondi ja nende elukeskkonda puudu-tavad probleemid. Põlva valla lasteae-dade kohamaks peab kaduma ning laste-aedade õpetajad vajavad piisavalt motiveerivat ja kooliõpetajatega võrdset töötasu.

Tegeledes ettevõtlusega, ka põlluma-jandusvaldkonnas, näen, et praegu on Põlva turuplats väga halvas seisus. Turg peaks olema koht, kus on mugav kaubelda nii müüjal kui ka ostjal – nii jõuab rohkem värsket kaupa otse taluni-kelt tarbijateni ja seda iga ilmaga.

Minule on oluline ka elu maakoh-tades. Minu ümber on väga palju noori perekondi, kes on valinud elu just maapiirkonnas, kes pole alla andnud ja rännanud suurtesse linnadesse. Soovin motiveerida maal elavaid inimesi, selleks tuleb tagada kõikidele heas seisukorras teed, arstiabi, elav kultuurielu ja muidugi toetan igasugust ettevõtlust.

Hea valija, kui tunned, et minu põhi-mõtted lähevad ka sulle korda, ning soovid, et rohkem noorte häält kõlaks meie volikogus, vali kandidaat number 268, Eva Tasso.

Uute võimaluste Põlva!

Anti Rüütli: “Vald ei tohi rahvast kaugeneda.”

Eva Tasso: ”Noorte hääl volikokku!”

Põlvamaa Sotsiaaldemokraadid lubavad:KAASAME külavanemad, kogukonna liidrid, kogukondade esindajad, eriala spet-sialistid volikogu komisjonidesse!

LOOME Põlva valla volikogu juurde eraldi maa- ja külaelu komisjoni.

KAOTAME Põlva valla lasteaedades koha-maksu.

TAGAME abivajavatele lastele koolis ja lasteaias hommikupudru.

OTSIME mõistlikku lahendust Metsakooli tulevikule.

TAGAME huviringides osalemiseks mõist-likud lahendused transpordikorralduses.

TÕSTAME huvikoolide töötajate tööta-susid, et tagada kvaliteetne huviharidus.

KORRALDAME Põlva valla seltsi- ja kultuurimajade vahel meeskonnapõhise juhtimise.

LOOME lasteaia ja kooli tugispetsialistide koolitamiseks õppetoetuste stipendiumisüs-teemi.

RAKENDAME valla ametnike asjaajami-seks ühtse teenindusstandardi vallakoda-nike kvaliteetseks teenindamiseks.

TEEME KOOSTÖÖD Maanteeametiga, et viia olulised riigimaantee kruusateed mustkatte alla.

KUTSUME ellu Põlva vallas ettevõtjate ümarlaua.

LOOME volikogu juurde Eakate Kogu.

5

Sinu kandidaadid Põlva vallas

Sirje Tobreluts

Indrek Sarapuu

Elar Edesi

Jüri Varik

Ahti Bleive

Olev Veberson

Peeter Aas

Kaino Vals

Timo Varik

Kaido Kaha

Kaupo Lutsar

Taimar Jaaska

Inara Luigas

Ainika Mägi

Külli Vardja

Heldin Punga

Marju Marga

Katrin Ohakas

Ele Vaino

Jana Saarep

Eva Tasso

Aina Kets

Karina Kenk

Reena Tigas

nr 263 nr 264 nr 265 nr 266 nr 267 nr 268

nr 271 nr 272 nr 273 nr 274 nr 275 nr 276

nr 279 nr 280 nr 281 nr 282 nr 283 nr 284

nr 287 nr 288 nr 289 nr 290 nr 291 nr 292

6

Anti Rüütli

Peeter Tigas

Eugen Kolbakov

Katrin Viilu

Juta Otsa

Heldi Kanarik

Eha Kaha

Aare Kallas

Karina Kenk

O len töötanud Lahedal nii palju aastaid meedikuna, et minu esimesed patsiendid on nüüdseks vanaema ja vanaisa seisu-

sesse jõudnud. Mind seob Lahedaga 48 aastat, sellest 32 aastat töötasin velskri ja ämmaemandana, toimunud on pidev erialane täiendõpe ja töö pereõena. Tunnen kõiki valla inimesi ja väga paljusid Põlva elanikke, ja mindki tuntakse. See on vastas-tikune usaldus, mis on omane ühte hoid-vale kogukonnale.

26 aastat olen olnud Laheda valla voli-kogu liige, sealjuures volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. Inimlikkuse mõõde ei väljendu eurodes ega poolt-häältes. Minu jaoks on kõige olulisem see, et ma märkan, hoolin ja sekkun. Märkan abivajajat, hoolin ligimestest. Sekkun siis, kui ei saa vaikida ja minu hääl aitab maailma paremaks muuta. On see siis Eesti siseelu käsitlev päevateema või oma maakonda lähedalt puudutav probleem.

Pereõena on minu käsi pidevalt elu

pulsisoonel, seda mitmes mõttes. Minu igapäevatööks on hoolitseda inimeste tervise eest. Paremate tulemuste saavutami-seks tuleb ennast uusimate tervishoiuprog-rammidega kursis hoida. Tervist tuleb hoida ja õpetada inimesi terve olema, mitte niivõrd õpetama haigustega võitlema.

Miks ma kandideerin ikka ja uuesti? Mul on selleks väga isiklik põhjus – nii palju on veel teha, et Eestis oleks kõigil eestimaa-lastel hea elada. Sotsiaaldemokraadina tahtsin, et muutuks hambaravi rahastamise kord. Oli täiesti mõistusevastane, et pensionär sai hambaravi toetust proteeside saamisel, mitte hambaraviks. Praeguseks on haigekassa hambaravile ravirahasid lisatud, mis on täiesti normaalne asjade kulg.

Me kõik jääme kord vanaks … Südant valutan jätkuvalt selle üle, et pension ei kata hooldekodu koha maksumust. Mulle meel-diks pensioni tõstmine näiteks selle arvelt, et töötavad pensionärid loobuksid kas või osaliselt pensionist. See mõte vääriks laiemat arutelu, sest sel moel saaksime aidata nõrge-maid.

Ele Vaino

O len sündinud ja kasvanud Põlvas ja elan siin praegu oma perega, kus kasvab kaks last. Pean väga täht-saks, et Põlva vallas oleks

hea elada võimalikult erinevatel inimestel. Nii noortel, pensionäridel kui ka töötavatel inimestel. Ka neil, kes on leidnud oma erialale sobiva töö Põlvast ja Põlva vallast kaugemal, kuid soovivad kõige meelsamini lapsed üles kasvatada ja perega elada just siin. Seetõttu soovin, et Põlva valla juhti-mises kajastuks rohkem selget nägemust, mis teeb Põlva heaks elupaigaks. Samuti tahan kodanikuna näha rohkem objek-tiivset ja ausat analüüsi nii selles osas, mis on eesmärkide poole liikumisel tehtud

hästi, kui ka selles, mis on jäänud tegemata või mis oleks võinud olla paremini.

Olen sotsiaaldemokraat, kuna usun, et võrdsete võimaluste tagamine on parim tee tasakaalustatud ja jätkusuutliku arenguni. Sotsiaaldemokraatlike väärtuste hulka kuulub ka oma kodanike usaldamine ning aus ja avatud juhtimine. Tehtud tööle taga-sivaatamine ja aus ning objektiivne analüüs peaks olema valla juhtimises rutiin, mille tulemused kord aastas (aga hiljemalt uue valla strateegia koostamisel) ka vallakoda-nikele selgelt ja arusaadavalt avaldatakse. Olen töötanud juhina mitu aastat ning võin kogemustele tuginedes öelda, et parim tee eesmärkide saavutamiseks on usaldus ja koostöö.

nr 269

nr 277

nr 285

nr 293

nr 270

nr 278

nr 286

nr 294

7

Olev Veberson: “Haridus on võti!”

Me soovime, et Põlva valla iga õppeasutus (sh lasteaed) toimiks tulemuslikult, ootus-päraselt ja säästlikult.

See eeldab teadlikku ja plaanipärast juhtimist nii valla kui ka õppeasutuse tasandil. Eelkõige tähendab see väär-tustes, visioonis ja strateegilistes eesmärkides kokkuleppimist ning siis ühise meeskonnana tegutsemist ja tule-muste hindamist. Oluline on seejuures õppida maailma ja ka Eesti tunnustatud teadlaste haridusuuringute tulemustest, nendega arvestada eesmärke ja tegevusi

kavandades ja kokkuleppeid tehes. Kooli arengut juhib koolijuht.

Muidugi on oluline roll ka õpetajal, kuid võtmeisik on koolijuht. Koolijuht kujundab koolikultuuri ja koolikultuur omakorda mõjutab õppekeskkonda. Sõltub ju koolijuhist, kas ta väärtustab, motiveerib ja toetab õppijat (ka õpetaja on õppija), kas iga õppija potentsiaal saab välja areneda, kas kool teeb tulemuslikku koostööd kogukonna ja perega. On tuntud tõsiasi, et heasse kooli kogunevad justkui iseenesest head õpetajad, sest arenev ja õppimist toetav koolikultuur motiveerib ja toetab õppimishimulist

Katrin Ohakas: “Sotsiaaldemokraatide jaoks on ühinenud Põlva vallas üheks prioriteediks hariduse juhtimise kvaliteet õppeasutuse ja omavalitsuse tasandil.”

Kakskümmend viis aastat – isa kolmele lapsele, klassijuhataja ligi sajale ja õpetaja viiesajale lapsele.

Haridus on võtiHaridus on võti kõige laiemas tähen-

duses. Hea haridus tagab ligipääsu kõigile ja kõigele. Juba antiikfilosoofid teadsid, et haridus on ainus valdkond, millesse panus-tamine kindlasti ära tasub. Tõsi küll, inves-teering haridusse ei pruugi dividende toota mõne päeva, kuu või isegi aasta möödudes, aga ta toodab neid igal juhul, kulugu selleks või aastakümneid. Mis tahes eelarvet – valla, riigi, Euroliidu oma – koostades oleks seetõttu loomulik, et prioriteet on alati haridus.

Haridus lihtsalt on kõige tähtsam

Ma ei väida seda seepärast, et töötan õpetajana. Ma töötan õpetajana seepärast, et just selles ametis on võimalik teha tõeliselt suuri tegusid – vormida inimesi. Ma ei

alahinda ega alaväärista ühtki ametit, aga õpetaja käes on võtmed. Omavalitsuse ja riigi ülesanne on tagada, et see võtmetevalik oleks maksimaalselt mitmekesine. Praegu peavad õpetajad kahjuks sageli muukimi-sega tegelema.

Loomulikult vajavad paremat palka, paremaid töötingimusi ja paremat suhtu-mist nii arstid, riigikaitsjad, päästetöötajad kui ka politseinikud. Tervis sõltub peamiselt teadlikust tervisekäitumisest ja väärtushin-nangutest. Need aga kujundatakse koolis ja kodus. Meditsiin tegeleb valdavalt tagajär-gedega. Panustada 2% riigikaitsesse, on kindlasti oluline, aga sisuline riigikaitse hakkab iga inimese kaitsetahtest, mis kujun-datakse koolis ja kodus. Politseile ja pääs-teametilegi on peamised tööandjad need, kelle jaoks koolis või kodus õiget võtit polnud.

Panustades haridusse, panustame korraga kõikidesse olulistesse valdkonda-desse ja pikas plaanis säästame suure hulga raha.

õpetajat. Iga koolijuhi ja lasteaiajuhi unistu-

seks on koolipidaja, kes tahab mõista kooli ülesannet ja eesmärki, kes oma tegevusega toetab koolijuhi arengut. Ühesõnaga, avab taeva ja annab tiivad. Just nii, nagu üks hea koolijuht igale õpetajale ja iga hea õpetaja igale õpila-sele.

On aeg astuda Põlva-mailt pärit oleva haridusuuendaja Johannes Käisi ning Põlvas töötanud ja omal ajal eesrindlikke muutusi teinud koolijuhi Paul Lehestiku jälgedesse.

8

Eesti on unitaarriik, see tähendab, et kogu legitiimne võim (õigus valitseda) on keskval itsuse käes . Omavalitsustel on kaks

peamist ülesannete ringi. Esiteks seadus-test tulenevate avalike teenuste (kuuluvad enamasti inimeste põhiõiguste hulka) parimal võimalikul moel ja optimaalsete kuludega osutamine. Teiseks kohaliku elu korraldamine kehtivate seaduste piires ja arvesse võttes elanike ühishuve.

MIDA MINA TAHAN SAAVUTADA JA ISE TEHA?

Kohaliku elukorralduse pikemaajalise eesmärgina kujundada uus Põlva vald väärtuskeskseks kogukonnaks, vähendada võõrandumist ja suurendada kaasatust.

Selleks:• seada kultuurikeskkonna peamiseks

eesmärgiks väärtusloome, traditsioo-nide järjepidevus ja inimesekeskne lähenemine;

• viia miinimumini, pikemas perspek-tiivis likvideerida poliitiline tellimus ning juhtimine kultuurikorralduses, spordis, üld- ja huvihariduses ja teistes igapäevaelu valdkondades;

• luua peamiselt valla eelarvest rahas-tatav ja sõltumatu eksperdirühmaga Põlva kultuuri- ja spordikapital;

• muuta valla ajaleht vähemalt kaks korda kuus nii paberkandjal kui ka veebiväljaandena, ilmuvaks sõltumatu toimetusega väljaandeks;

• vallasisese koostöö kõrval kesken-duda ka koostööle regiooni, riigi ja

rahvusvahelisel tasandil. Näiteks lüli-tuda laulupeotraditsiooni sünnikohana 2019. aasta juubeli üldlaulupeo ette-valmistustesse ja läbiviimisse;

• luua vastastikku kasulikud sidemed ja koostöö vallast pärit teadus-, kultuuri- ja ettevõtluseliidiga, samuti edasi õppima suunduvate noortega.

Minu kandideerimise peamine põhjus on rõhutada, et ainult inimeste, (mitte majadel, omavalitsustel ja riigil) on eesmärgid, nemad saavad teha valikuid. Rajades inimestele loomesõbraliku ja toetava keskkonna, on arengueelduste loomiseks kindel eeldus olemas. Tõsi, peamist rolli mängib ka kohalikus elus riigi tasandil otsustatu, kuid inimeseni saab ja peab jõudma ikkagi omavalitsus.

K andideerin Põlva valla voli-kokku selleks, et soovin oma kodukoha arengu osas kaasa rääkida. Mul on soov kaasa lüüa uue loodava valla elu

parandamises ja mulle meeldivad SDE vaated. Olen samas ka kindel, et uues voli-kogus peaksid olema erinevate elualade inimesed, sest tehtavad otsused ja poliitika muutuvad inimlikuks ainult siis, kui seda teevad inimesed meie endi seast.

Olen oma juurte poolest põlina ahjakas. Nii minu isa- kui emapoolsed esivanemad on pärit Ahjalt ja seega on see väikene koht mulle väga südamelähedane. Olen praktikuna kindel, et ka väikeses maakohas saab midagi suurt teha ja elu paremaks muuta, eriti aga siis, kui enda ümber tegusad inimesed koondada ja oma

tegemistesse 100 % panustada. Oma esimesed töökogemused sain

töötades lasteaias. Need 12 aastat õpetasid mind hindama head meeskonnatööd, arendasid minus loomingulisust ja andsid tahtmise tegelda lastega. Hindan väga kõrgelt lasteaednike panust alushariduse andmisel, sest nii nagu maja ehitamisel on ka laste kasvatamisel oluline tugev vundament, millele kõik muu ehitatakse.

Alustasin sajandivahetusel tööd raamatukogus (Fr. Tuglase nim. Ahja Keskkool ja Ahja Valla raamatukogu/Tuglase muuseum). Need töötatud aastad on andnud mulle selged väärtushinnangud raamatukogu vajalikkusest maapiir-konnas, sest järjest rohkem kasutavad inimesed raamatukogus pakutavaid teenu-seid.

Tänapäeva mäluasutused on muutuste teel, kuid üldine roll jääb samaks(teabekandjate kogumine), tagades ühiskonna adekvaatse toimimise nii täna kui ka tulevikus, sest mäluta inimest on raske aidata ning mäluasutusteta oleme määratud hukule.

Loodan, et ka uues Põlva vallas jääb kõikides väikestes maakohtades alles meie eriilmelisus, et leidub raha ja taht-mist iga liitunud väikese valla eripära arendada ja hoida.

Soovitan kõigil valijatel mõelda, kuidas just minu oskused ja kogemused tulevad kasuks loodava Põlva valla arengus.

Õigete otsuste tegemist sulle, hea valija!

Peeter Aas: ”Vallale saame hea hinge vaid ise anda.”

KÜLLI VARDJA

9

Lõuna-Eesti on imeline koht elamiseks, laste kasvatamiseks ja enesearendamiseks, aga seda ilusat varjutab mure kaduva rahva pärast. Inimesed liiguvad

parema elu poole. Seetõttu on meie armsal Põlvamaal näha ja tunda hääbumist. Rahvas on see, kes näeb, tunneb ja teab, mida võiks ja saaks teha. Aga rahvale on vaja kõrgema institutsiooni toetavat kätt, on vaja teha koostööd, muutused sünnivad ühistest jõupingutustest ja käsikäes tegut-sedes. Siis jäävad noored oma suurepä-raste mõtete ja teotahtega meile alles, kui me neid kuulame, nendega arvestame ja neid igati toetame.

Põlva ja Põlvamaa on minu kodu. Siin olen sündinud, kasvanud, siit on saanud alguse minu ametiõpingud. Siin olen tundnud, et minust hoolitakse ja mind oodatakse mu oskuste ja teadmis-tega meie elu edendama. Olen Laheda valla noorsootöötaja, ringijuht Tilsi

Ainika Mägipõhikoolis, ja Lahe raamatukogu juha-taja. Elu ja inimesed on mind hoidnud, olen oma tööga ja tööandjatega rahul, lugejaid jätkub, noored on aktiivsed ja särasilmsed.

Tahan jätkuvalt panustada meie noorte perede heaolu tagamisse, et neis ei kustuks kunagi soov siin edasi elada. Ja kui võimalused kutsuvad neid kaugemale eneseteostuseks, valikud viivad neid suurde ilma karjääri tegema, hinge kosutama, siis vanemas põlves säiliks neis soov oma kodukohta tagasi tulla.

Et igal noorel inimesel oleks võimalus huvitegevusest osa saada.

Et raamatukogud jääksid, nii raamatute laenutamise kui ka külako-gukonna kokkutulekute jaoks.

Et oleks inimene, kelle juurde tulla, ja oleks koht, kus olla. Inimesed

räägivad, kui on kuulajaid, ja Põlva vallas tahetakse kuulda. Suhtlemine ja koostöö on edu ja õnneliku elu eeldu-seks!

Kuulake rahvast ja laskem noortel julgemalt lahenduste väljapakkumisel ja otsuste vastuvõtmisel kaasa rääkida!

Kuulake rahvast, sest mina olengi osa rahvast!

Timo Varik: ”Eesmärgid on täitmiseks!”

K andideerin Sotsiaal-demokraatliku erakonna nimekirjas Põlva valla voli-kokku. Olen sündinud ja kasvanud Põlvas ning praegugi

pesitsen üha armsaks saanud koduvallas koos oma perega, kus kasvamas kolm last.

Olen Põlva valla arengusse panustanud volikokku kuuludes juba viimased 8 aastat (2009-2013 olin Põlva linnavolikogu liige). Kuigi olen alati kaasa mõelnud ja arvamust avaldanud kõikidel teemadel, siis südame-asjaks on jäänud siiski noored (2010-2013 oli Põlva linna noortekomisjoni esimees) ja kultuur ( olen kultuurikomisjoni aseesimees olnud mõlema koosseisu ajal).

Just kultuurivaldkond on minu igapäe-vaelu kindel osa. Olen rahvatantsurühma Põlva Päntajalad eestvedaja ning 2009. aastal loodud rühmas tantsib sellel hooajal lausa 16 paari ehk 32 lõbusat päntajalga. Tantsuga olen seotud ka olnud aastaid tant-sides Meie Stuudio täiskasvanute rühmas ning korraldada olen aidanud nii Kagu-Eesti tantsupidu kui ka Tantsutüdrukute festivali.

Igapäevaselt töötan ma ehitusspetsialis-

tina juba kümme aastat Tähtvere Vallavalitsuses ja alates juulist ka samal ametikohal Räpina Vallavalitsuses. Samuti kuulun korteriomanikuna Põlva Ehitajate 13 korteriühistu juhatusse, kus minu eestveda-misel on lõppemas Kredexi 40% toetusega

korterelamu rekonstrueerimine.Valides mind Põlva valla volikokku

luban pühendada end sellele, et Põlva suur-vald kasvaks ühtseks ning toimuks stabiilne ja mõtestatud areng nii valla tsentris kui ka äärealadel. Suur vald annab tohutult uusi võimalusi arendada piirkondi, mis muidu on jäänud ajahamba alla. Jätkuvalt suunan rohkem tähelepanu noor-tele – et vallas oleksid korralikud mitmete atraktsioonidega mänguväljakud, et noortel on võimalik osaleda ja ka ise korraldada erinevaid spordi- ja kultuuri-sündmusi ning püüan propageerida noorte hulgas tervislikke eluviise (Põlva linnas käime jala või sõidame jalgrattaga) ja samuti panustan aktiivselt Põlva valla kultuuriellu, püüdes anda Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusele uut hingamist, toetades isetegevuslasi, luues Põlvasse uusi võima-lusi sportimiseks ning panustades jõudu ja energiat suursündmuste korraldamistesse.

Üks on aga kindel – kui ma millegagi alustan või kui ma endale olen seadnud eesmärgi, siis ma ei jäta enne, kui need saavad tehtud! Eesmärgid on täitmiseks!”

10

E lan Põlvamaal Laheda vallas. Olen kolme kooliealise lapse ema. Pean tähtsaks, et laste kooli- ja kodutee oleks turva-line, et huviringid oleks kõigile

lastele kättesaadavad ja vanematele tasku-kohased.

Töötan Laheda sotsiaalkeskuses abihooldajana, olen omandanud hool-daja kutse ja täiendanud ennast sotsiaal- ja hooldustöö alal. Olen võitnud 2016. aastal hooldajate kutse-meistrivõistlused.

Pean väga oluliseks et hooldustöö-tajatel oleks võimalik end pidevalt täiendada ja et nende rasket tööd hinna-taks ja tunnustataks. Töö, mida teeme, peaks olema väärtustatud.

Tunnen ka muret üksi maale jäänud memmede ja taatide pärast ning arvan, et maal peaks olema pood, bussiliiklus ja esmatasandi arstiabi. Olen seda meelt, et sotsiaal- ja koduhooldustööd peaks tõhustama.

Väärtustan maaelu, hindan puhast loodust ja hoitud keskkonda.

Soovin, et inimene maal saaks olla rahulolev, peaks tähtsaks oma peret ja väärtustaks kaaskodanikke.

Olen naine, kelles on hoolivust, südamlikkust ja empaatiavõimet, ning tahan omalt poolt kaasa aidata maaelu ja puhta elukeskkonna hoidmisele.

Soovin teha koostööd kõigiga, kellel on ausad mõtted, siiras soov hoida ja elavdada elu maal.

Suur Põlva vald vajab tarku, suurte ettevõtlus- ja edukates omavalitsustes töötamise koge-mustega aktiivseid, innovaatilisi ja eetilisi uusi tegijaid.

Töötan alates 2005. aastast Tähtvere vallavalitsuses arendusosakonna juhata-jana ning juhatan 2001. aastast perekonna asutatud spordiklubi Sun Dome. Sun Dome tegevuse alla kuulub rahvatantsu-rühm Põlva Päntajalad ja Valge Puu ning matkade juhtimine ja pallimängud. Olen ka Tartumaa Arendusseltsi hindamisko-misjoni liige, Piiriveere Liidri strateegia-rühma liige ja Vooremaa Geopargi asuta-jaliige.

Olen olnud viie tootmisettevõtte raja-mise idee autor ja projektijuht ning viie MTÜ rajaja, Põlva linnavolikogu liige ja revisjonikomisjoni esimees, Ambla valla-vanem ning Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse liige, kümme aastat EAS-i vaba-riikliku ärimentorprogrammi mentor, kaks aastat ENTRUMI ning MTÜ-de ja SA-de mentorklubi mentor, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Presiidiumi liige ja Eesti Kaubakoodi Assotsiatsiooni EAN Eesti Nõukogu asutajaliige. Olen

olnud Põlva keskkooli hoolekogu esimees ja Põlva muusikakooli hoole-kogu liige. MIKS MA KANDIDEERIN PÕLVA VALLA VOLIKOGUSSE?

Olen kogu teadliku elu tegelenud ette-võtluse, spordi ja kultuuritöö arendami-sega. Põlva vallavolikogu liikmeks saades püüan anda endast parima: 1. ettevõtluse, spordi ja kultuuritöö

edendamiseks,2. kõigi liitunud omavalitsuste tasakaa-

lustatud arendamiseks,3. hariduse, kompetentsuse ja eetika

väärtustamiseks,4. ka väikeste huviringide juhtide tege-

vuse motiveerimiseks ja tunnustami-seks,

5. Eesti põhiseaduse austamise ja tingi-musteta täitmise tagamiseks. Kuna Põlvast saab väga suure valla

süda, siis pean eelnimetatud teemade, aga ka liituvatesse valdadesse elanike elukva-liteeti parandavate tegevuste elluviimist väga oluliseks. Elanike elukvaliteedi parandamine on esimeseks eelduseks noorte kinnistamisel kodukohta ja ette-võtluse edendamisel.

Olen 1996. aastast ettevõtja. MTÜ Mammaste külaplatsil toimu-vate ürituste Lõõtsasimmani ja Simman Mammastes korral-daja.

Tähtis on inimeste heaolu ja võima-lused. Üksikisikutele ja kogukondadele tuleb anda kaasarääkimise võimalus koha-liku elu korraldamisel, selleks tuleb moodustada vallavolikogu juurde noorte ja väärikate volikogu, mis on vallavolikogu komisjoni staatuses.

Tuleviku tegijad on meie kooliõpilased ja lapsed. Põlva valla lasteaedades tuleb kaotada kohamaks.

Lasteaiatoit peab olema tervislik ja

tasuta. Lasteaias tuleb alustada võõrkeele-õppega 5–7-aastaselt. Spordiklubidele tuleb tagada stabiilne ja läbipaistev rahastus. Lasteaiaõpetajate palk peab tõusma vähemalt õpetaja alampalga tase-mele.

Kohalik omavalitsus peab ühinema riigi algatatud ja toetatud üürikodude prog-rammiga.

Väärika vanaduspõlve tagamiseks tuleb rajada koduhooldust ja eneseabi võimaldavaid üürikodusid eakatele.

Põlva vald vajab paindlikku, kaasavat ja ajaga kaasas käivat vallajuhtimist.

Tuleviku Põlva valda juhivad need, kes julgevad muutuda.

Reena TigasJüri Varik : “Roheline tuli elukvaliteedi parandamisele ja ettevõtluse edendamisele.”

Eha Kaha

11

Olen aktiivset liikumist pooldav inimene, kes osaleb sageli vabatahtlikuna projek-tides, mis toetavad laste ja erivajadusega inimeste heaolu. Olen kuulunud aastaid Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu

ridadesse ja seetõttu tean, mida tähendab sõna „suur-pere”. Soovin, et ühiskonnas valitseks eri sotsiaalsete kihtide vahel tasakaal: igaüks vastavalt oma võimetele.

Olen töötanud 24 aastat Põlva lasteaias Lepatriinu lasteaiaõpetajana, vanempedagoogi ametijärgu sain 2011. aastal. Oma nelja lapse kõrvalt lõpetasin 2009. aastal Tartu ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala. Olen Põlvamaa 2012. aasta lasteaiaõpetaja nominent. Alates 2005. aastast olen aktiivselt tegutsenud Põlvamaa lasteaiaõpetajate aineühenduses, millest viimased viis aastat olen seda juhtinud. Põlvamaa lasteaiaõpetajate aineühendus pälvis käesoleval aastal Põlvamaa aasta hariduse sõbra tiitli.

Ühinenud Põlva suurvald vajab tegusaid haritud noori kooli- ja lasteaiaõpetajaid, sest haridussüsteem seisab silmitsi arvukate problee-midega. Meie õpetajaskond vananeb, teatud piirkondades on õpetajatest suur puudus, kooli-desse ei jagu meesõpetajaid ega tugispetsialiste. Tagades hariduse jõudsa rahastamise, kindlus-tame oma kogukonna haritud noortega. Tugev põhiharidus ja ühtluskool on olnud senini üks Eesti suurimaid rikkusi, mis on suutnud tasan-dada perede eri võimalustest tulenevad vahed. Riik toetab järjest enam omavalitsusi huvihari-duse korraldamisel, et huviringid ja trennid oleksid lastele senisest enam kättesaadavamad. Juba lasteaiast saab alguse laste ujumise algõpetus. Aina enam vajavad haridusasutused tugispetsialiste, et tagada lastele nende vajadus-test lähtuv toetav õpikeskkond. Me elame digi-ajastul, kus ei saa ära unustada õpetajate kooli-tamist ja digitaalse õppevara arendamist ning digiseadmete soetamist. Tulevikku on vaid haritud Eestil.

Aitäh Sulle toetuse eest!

Heldin Punga