EESTI MAAÜLIKOOL

ARVESTUSTÖÖ

Arvestustöö vabaaines „Fotograafia“

Koostaja: Jelena Ariva, MS EV mag-1

Juhendaja: Urmas Tartes, Dr (Biol)

Tartu 2013

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3

MATERJAL JA METOODIKA ....................................................................................... 4

TULEMUSED EHK PILTIDE ANALÜÜS ..................................................................... 6

ARUTELU ...................................................................................................................... 14

KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 15

3

SISSEJUHATUS

Fotograafia on huvitav paljude inimeste jaoks, ka mina ei ole erandiks. Esimesed pildid

olid tehtud kooli ajal, fotoaparaadiks oli turul ostetud filmiga fotokaamera, hästi odav.

Piltide tegemisel oli põhiliseks kriteeriumiks nende otstarbekus (st fotofilmi kasutamine

pidi olema ratsionaalne) ning enamus piltidest olid tehtud mälestuseks. Järgmised

fotoaparaadid on küll digitaalsed, kuid kõige lihtsamad ja odavamad. Pildistamine

nendega on palju mugavam: vajadusel on võimalik kustutada ning ei ole vaja trükkida

paberile. Piltide hoidmiseks/näitamiseks/saatmiseks on olemas ju arvuti ja internet.

Vahepeal oli mul soov osta peegelkaamera, aga erinevate asjaolude tõttu jäi see ostmata.

Ja mulle tundub, et vastavalt minu huvile fotograafia vastu võiks mulle rohkem sobida

korralik kompaktkaamera.

Fotograafia on hea viis erinevate erialaste tegevuste toetamiseks. Näiteks esimese

hariduse järgi olen bioloog (erialaks biokeemia ja –füüsika) – piltidega saab

illustreerida, tõestada, dokumenteerida, nende järgi võib õppida, uurida, analüüsida.

Teine haridus on seotud majandusega, mis on pigem numbrite/arvude ja sotsiaalsete

nähtuste maailm. Kuid ka siin on fotograafial oluline roll, eelkõige turunduse

valdkonnas. Mõnikord sellest kui elavalt ja haaravalt on tehtud foto, sõltub kogu

reklaam ja tulemusena müügitulemused.

4

MATERJAL JA METOODIKA

Teadusobjektiks on valitud Jaan Leetsari raamat-kõrgkooliõpik „Maamajanduslik

ühistegevus“. Tegu on suhteliselt uue raamatuga (ilmunud 2012. aasta lõpus), mis

põhjalikumalt tutvustab ühistegevust kolmes valdkonnas: poliitilises, majanduslikus ja

sotsiaalses. See oli kohustusliku kirjandusena ettevalmistamisel „Ühistegevuse

põhikursuse“ eksamiks. Jaan Leetsari raamat võib pakkuda huvi nii teistele ühistegevust

edendavatele lektoritele ja õppejõududele, kui ka tudengitele. Samas on iga raamat alati

olnud müügiobjektiks.

Pilt nr 1 on mõeldud ühistegevuse populiseerimiseks. Pilt on tehtud digitaalse

kompaktkaameraga Olympus, mudel FE210 (fotoaparaadi objektiiv on 6.3 to 18.9 mm,

35 mm ekvivalendina 38–114 mm), pildistamise automaatrežiimis. Objekt asus

arvutilaual, mis oli kaetud valge paberiga. Valgusallikateks olid laualamp (LED

valgustus) ja aknast paistev valgus. Valguseallikad olid vasakult poolt, laualambi valgus

ei olnud suunatud teadusobjektile, pigem oli rohkem ülespoole. Välk oli välja lülitatud.

Põhilisteks detailideks olid ühistegevusele pühendatud konverentsi A4 reklaamleht ning

teadusobjekt (ehk raamat) ise.

Pildi tehniline teostus: fookuskaugus 7 mm, säriaeg 1/20 ja ava f/3.5, ISO-näitaja 125.

Pilt nr 2 on mõeldud saatmiseks kolleegile. Pilt on tehtud digitaalse kompaktkaameraga

Olympus, mudel FE210 (fotoaparaadi objektiiv on 6.3 to 18.9 mm, 35 mm

ekvivalendina 38–114 mm), pildistamise automaatrežiimis. Objekt asus arvutilaual.

Valgusallikateks olid laualamp (LED valgustus) ja aknast paistev valgus.

Valguseallikad olid vasakult poolt, laualambi valgus oli suunatud teadusobjektile

ülevalt alla, aga mitte otse. Oli sisselülitatud automaatvälk. Põhilisteks detailideks olid

teadusobjekt (ehk raamat) ja märkmikus tehtud kirje.

Pildi tehniline teostus: fookuskaugus 11 mm, säriaeg 1/40 ja ava f/4.4, ISO-näitaja 125.

5

Pilt nr 3 on mõeldud reklaamis kasutatava pildina. Pilt on tehtud peegelkaameraga

Canon, mudel EOS 600D (fotoaparaadi objektiiv on 18-55 mm), mis oli antud mulle

proovimiseks ehk siis võõra kaameraga. Objekti jaoks oli tehtud nn ministuudio valgest

paberist, tumedat tooni kangast, heledamat tooni aknakardinast ja peeglist. Tume kangas

asus fotoaparaadi taga, valge paber oli alumiseks taustaks. Valge taust ja peegel

peegeldasid valgust, mida neelas must taust. Valgusallikaks oli aknast läbi heleda

aknakardina paistev valgus, mis asus paremalt poolt ning oli suunatud teadusobjektile

40-60°nurga all . Pildistamise režiimiks oli valitud režiim M, kus ma ise määrasin ava ja

säriajad, ISO-näitaja seadistus oli automaatne. Põhiliseks detailiks oli teadusobjekt (ehk

raamat) ise.

Pildi tehniline teostus: fookuskaugus 30 mm, säriaeg 1/500 ja ava f/5.6, ISO-näitaja

100.

Pildid nr 4-6 on tehtud Eestis, piltidel olevate objektide pärast (st pildistasin enda jaoks

huvitavaid objekte), põhiliseks kriteeriumiks oli, et pilt peab tervikuna meeldima või

siis vähemalt pean sellega rahul olema. Pildid 4 ja 5 on tehtud 2011. aasta suvel, pilt nr

6 on tehtud kodustes tingimustes kevadel 2012. Enne fotograafia aine loengute

kuulamist ei mõelnud piltidest kui erinevatest minilugude allikatest , seega need pildid

(4-6) on lihtsalt klõpsitud.

Pilt nr 7 on leitud loodusajakirja Eesti Loodus internet-leheküljel läbi google

otsingumootori. Eesmärgiks oli leida fotovõistlusel auhinnatud pilte ning valida mõni

pilt analüüsi jaoks. Valitud pildil meeldis eelkõige kompositsioon ja värvide ja valguse

kombinatsioon.

6

TULEMUSED EHK PILTIDE ANALÜÜS

Pilt nr 1 (teadusega seotud pilt)

Allikas: (autori poolt tehtud pilt, Eesti (2013))

Teadusobjekti pildistamisel ühistegevuse populiseerimise eesmärgiga on kasutatud

käeulatuses olevaid abivahendeid st valgusallikat, tausta. Fotoaparaadi välk oli välja

lülitatud, sest muidu ta peegeldus konverentsi reklaamlehe valgelt taustalt ning tekitas

peegeldusjälje pildile. Pildistamise automaatrežiimi kasutamine on vastavalt minu

teadmistele fotograafiast minu jaoks optimaalne. Kui midagi pildis ei meeldi, siis

proovin kasutada ka teisi seadeid. Kuid antud juhul jäin pildiga rahule.

Minu arvates iseloomustavad sellel pildil teaduslikkuse olemasolu nii värvilahendus kui

ka kompositsioon ise. Värvid on pigem klassikalised nö must-valge, kuid pilt ei näe

väga rangena või elutuna just tänu teadusobjekti soojematele toonidele. Kompositsiooni

jaoks valitud konverentsi ajakava viitab just targemate inimeste kokkusaamisele,

arutelule, informatsiooni ja teadmiste vahetamisele, kus on oluline koht ka sellel

raamatul (ehk teadusobjektil). Samas raamatult konverentsi ajakavale peegelduv valgus

sümboliseerib seda ,et antud raamat annab valgust ühistegevuse küsimustele. Nii

7

konverentsi leht kui ka raamatu nähtav osa täiendavad teineteist ning moodustavad ühe

terviku (minu arvates).

Pilt nr 2 (pilt kolleegile)

Allikas: (autori poolt tehtud pilt, Eesti (2013))

Teadusobjekti pildistamisel kolleegile saatmise eesmärgiga on kasutatud samuti

käeulatuses olevaid abivahendeid st valgusallikat, arvutilauda. Nii fotoaparaadi välk kui

ka pildistamise režiim olid automaatsed. Kahe valgusallika (laualamp ja fotoaparaadi

välk) kasutamine andis ühtlasema ja eredama valgustatuse just pildi keskosas.

Antud pildi juures tahan kohe märkida, et kuna olen tudeng, siis kolleegiks on mõeldud

ülikooli õpilane, kellel on lähenemas samasugune eksam nagu (oli) minul.

Pildi kompositsioon on üles ehitatud nö kolmekihilisena, kus esimeseks kihiks tudengi

märkmik kirjega „eksam“ ja viitamisega sellele, et ette on vaja valmistuda õpiku abil.

Märkmiku keskel asuv pastakas nagu suunaks tähelepanu raamatu peale, mida on tarvis

eksamiks lugeda. Teise kihina on teadusobjekt ehk raamat ise. Kolmanda kihina on

võetud arvuti- või kirjutuslaud, mis iseloomustab koolipinki ja õppimist.

Minu arvates tervikuna räägib pilt valmisolekust õppida ning sellest, et ühes raamatus

sisaldub terve õppeaine informatsioon.

8

Pilt nr 3 (reklaammaterjal)

Allikas: (autori poolt tehtud pilt, Eesti (2013))

Minu arvates peavad reklaami jaoks tehtud pildid olema väga kõrge kvaliteediga, sest

mõnikord reklaami eesmärgiga kasutatakse mitte tervet pilti vaid ainult mingit osa

sellest. Parema kvaliteediga pildi saamiseks proovisin pildistada sõbranna

peegelkaameraga. Oluliseks kriteeriumiks oli selle pildi juures, et pilt annaks ülevaate

sellest objektist, mida on tarvis müüa. Seega valguse ja objekti asukoha valimisel oli

tähtis, et raamatut tutvustav tekst oleks loetav ning oleks selline valgusefekt, mis on

silmaga nähtav, eristatav ning mis annab pildi objektile lisaefekti. Mitmetest tehtud

piltidest oli valitud just see pilt, kuna ta sobis minu ideega kõige rohkem.

Antud pildi juures iseloomustab pildi peal olev informatsioon, eelkõige autori

tutvustust, raamatut (teadusobjekti) kui tõsist ,usaldusväärset kirjandusallikat. Pildil on

näha (tänu raamatule langevatele valguskiirtele ja valguse poole suunatud pilgu järgi) ka

autori suhtumine ühistegevusse – ühistegevus on tema jaoks nagu valguskiir, lootuse ja

paremasse tulevikku usu allikas.

Lisaks annavad raamatule soliidsuse raamatu mõõdud (paksus), kõvad kaaned ja kaante

värvilahendus. Pildi järgi saab aru, mis temaatikaga on raamat, kuid kõige huvitavam

osa – sisu, jääb varjatuks. Ja kes tahab teada rohkem ühistegevusest, see ostab endale

selle raamatu.

9

Pilt nr 4 (oma pilt)

Allikas: (autori poolt tehtud pilt, Eesti (2011))

a) Sisuline (kompositsiooniline) teostus

See pilt oli tehtud Hiiumaa esimesel külastamisel, mälestuseks sellest kohast ning ka

näitamiseks nendele, kes seal veel ei ole käinud.

Pildi denotatiivne analüüs ehk siis mis objektid on pildil: praami Estonia

mälestussammas, meri, taevas, tee, kivid, rand.

Pildi konnotatiivne analüüs, ehk milliseid motiive pildil olevad objektid kannavad:

tragöödia, laeva põhjaminek, manala, tee taevariigini, mälestamine, üksindus, tühjus,

rahulikkus, hingekell, leinakell, kellade helin, suvi.

Pildil olevad objektid ja motiivid räägivad kurvameelsest sündmusest, mis on juhtunud

meres ning meri võttis palju inimesi kaasa. Vaatamata helgele suvepäevale on õhus

kuulda hingekella.

Võib olla oleks parem, kui liiguks veidi paremale ja jäädvustada nii, et oleks nähtav

kõikide kivide jada ja kell oleks mälestusmärgi keskel, siis oleks pilt sügavam ja mere ja

taeva kokkupuude oleks loomulikum, täiuslikum.

10

Lisaks on taeva ja maa proportsioon (2/3) võiks olla teine, praegu jääb mulje, et midagi

on nagu puudu ehk siis esineb teatud tühjus.

b) Tehniline teostus

Pilt on tehtud digitaalse kompaktkaameraga Olympus, mudel u1030SW (vee- ja

põrutuskindel). Fotoaparaadi objektiiv on 5.0–18.2 mm (35 mm ekvivalendina 28–102

mm). Pildil: fookuskaugus 5 mm, säriaeg 1/500 ja ava f/5. Pildistamise

valgustingimused: loomulik päevavalgus, ISO-näitaja 80. Ei oska hinnata, mida oleks

saanud antud kaameraga paremini teha. Tavavaatajana hindan selle pildi heaks.

Parema kaamera kasutamisel võiks proovida polarisatsioonifiltrit, mis püüaks liigse

valguse endasse kinni, siis oleksid maastiku värvid paremini esile toodud [Ling 2006].

Pilt nr 5 (oma pilt)

Allikas: (autori poolt tehtud pilt, Eesti (2011))

a) Sisuline (kompositsiooniline) teostus

See pilt oli tehtud linnu ja üldise ilusa vaate pärast.

Pildi denotatiivne analüüs ehk mis objektid on pildil: hõbehaigur (arvatavasti), looduslik

veekogu (Võrtsjärv), vesiroosid, veetaimed, niisketel kohtadel kasvavad taimed, roostik.

11

Pildi konnotatiivne analüüs, ehk milliseid motiive pildil olevad objektid kannavad: suvi,

pilvine ilm, pesitsushooaeg, külaline, monogaamia.

Pildi objektid ja motiivid räägivad suvekülalisest, kellel algab pesitsushooaeg ning kes

on endale leidnud rahuliku pesitsuskoha.

Võib olla oleks parem, kui objekti asukoht asuks ühel tasandil objektiiviga st pildi

vaade mitte ülevalt alla vaid ühel joonel.

b) Tehniline teostus

Pilt on tehtud digitaalse kompaktkaameraga Olympus, mudel u1030SW (vee- ja

põrutuskindel). Fotoaparaadi objektiiv on 5.0–18.2 mm (35 mm ekvivalendina 28–102

mm). Pildil: fookuskaugus 18 mm, säriaeg 1/200 ja ava f/5.1. Pildistamise

valgustingimused: loomulik päevavalgus, ISO-näitaja 80. Ei oska hinnata, mida oleks

saanud antud kaameraga paremini teha. Tavavaatajana hindan seda pildi väga

loomulikuks.

Pilt nr 6 (oma pilt)

Allikas: (autori poolt tehtud pilt, Eesti (2012))

a) Sisuline (kompositsiooniline) teostus

See pilt oli tehtud mälestuseks vennale kingitud sünnipäevakingitusest. Kingitus oli

tehtud käsitööna ja seotud venna elukutsega. Minu arvates on see teatud määral

omamoodi kunstiteos.

12

Pildi denotatiivne analüüs ehk mis objektid on pildil: auto, kommid, šokolaad,

tuletõrjeauto, medalid.

Pildi konnotatiivne analüüs, ehk milliseid motiive pildil olevad objektid kannavad:

käsitöö, kingitus, armastus, tähelepanu, pühendus, usinus, fantaasia lend, eksklusiivsus.

Pildi objektid ja motiivid räägivad kingitusest, mis on tehtud suure armastusega.

Pilt oleks olnud parem,eredam kui oleks vahetatud tausta. Hetkel pildi objekti värvid on

summutatud, kaotatud sellel kollakas-rohelisel taustal. Pilt oleks huvitavam ja ilmekam

kui oleks tehtud päris tuletõrjeauto taustal.

b) Tehniline teostus

Pilt on tehtud digitaalse kompaktkaameraga Olympus, mudel u1030SW (vee- ja

põrutuskindel). Fotoaparaadi objektiiv on 5.0–18.2 mm (35 mm ekvivalendina 28–102

mm). Pildil: fookuskaugus 5 mm, säriaeg 1/5 ja ava f/3.5. Pildistamise

valgustingimused: kunstlik halogeenlambi laevalgustus, ISO-näitaja 200.

Selle pildi puhul on kindlasti ebaõnnestunud valgusallikas, mis teeb kogu pildi

tuhmimaks, objekti värvid oleks nagu kaetud kollast tooni kihiga.

Pilt nr 7 (fotovõistlusel auhinnatud pilt)

Allikas: [Eesti Looduse fotovõistlus 2011 auhinnatud pildid: loomafotode 1.auhind (kategooria: Loomad),

Ainar Unus]

a) Sisuline (kompositsiooniline) teostus

13

Minu arvates oli see pilt tehtud unikaalse (st iga päev sellist pilti ei näe) momendi

pärast. Võib olla autor jälgis sündmuse arengu dünaamikat ning tal õnnestus teha väga

huvitav pilt, mis sai Eesti Looduse fotovõistlusel 2011. aastal esimese auhinna.

Pildi denotatiivne analüüs ehk mis objektid on pildil: vesi, udu, kotkas, vares, hülge

(arvatavasti) kehaosa.

Pildi konnotatiivne analüüs, ehk milliseid motiive pildil olevad objektid kannavad: saak,

söögiaeg, sööming, varahommik, jõud, võimuastendik, järjekord, ooteaeg, koeksistents,

julgus.

Pildi objektid ja motiivid räägivad lindude maailmast, nende kooseksisteerimisest. Udu

sellel pildil on sellel pildil väga tähtsaks kompositsiooni osaks: see, mis tavaliselt

inimpilgu eest varjatud oleks sellel fotol nagu avanemas avamaks kardinat inim- ja

linnu-, loomamaailmate vahel.

Minu arvates on see võimas pilt, väga dünaamiline ja elav.

b) Tehniline teostus

Kahjuks andmed puuduvad.

14

ARUTELU

Kokkuvõttes tahaks öelda, et fotograafia ei ole nii lihtne nagu tundus, aga samas ei ole

nii raske nagu kartsin. Asi on suhtumises. Fotograafias on minu jaoks seotud kaks asja

juhuslikkus ja sihikindel töö. Tavalise jalakäijana võib mingist objektist mööda minnes

teha imelisi pilte, mis ei pruugi välja tulla kunstlikes, ettevalmistatud tingimustes.

Samas aga õige valguse ja selle asukoha valik, kaamera parameetrite seadistamine,

kompositsiooni loomine võivad muuta paremaks iga pildi kvaliteedi.

Fotograafia aine oli väga huvitav just selle poolest, et andis võimaluse vaadata

erinevatele piltidele erinevatelt vaatenurkadelt. Kõige olulisem on minu jaoks, et pilt on

nagu sõnum, tal on oma lugu ning ta peab rääkima.

Pean tunnistama, et teadusobjektiga piltide tegemine oli minu jaoks suhteliselt keeruline

ülesanne: idee ja teostus ei lange vahepeal kokku, et peas või silmade ees on ideaalne

pilt olemas, aga ei oska seda samamoodi fotol väljendada. Kuid pildistamisel oli ka

hasardil teatud osa – kui proovisin pildistada natuke teismoodi (muutsin tingimusi,

objektide asukohtasid jne), siis vaatasin huviga, milline saab tulemus.

Huvitavaks oli ka piltide tegemine peegelkaameraga. Esimest korda pildistamisel

peegelkaameraga on päris raske orienteeruda kaamera erinevates võimalustes, kuid

tulevikus võib olla tahaks proovida veel.

Samas aga saan aru, et minu teadmised fotograafiast on väga tagasihoidlikud ning

selleks, et proovida midagi uut, tuleb ikkagi teada ka pildistamise põhimõtteid,

fotograafia teoreetilisi aluseid. Ning kindlasti on vajalik praktika, sest ilma proovimiste

ja eksimiste ja nende parandamisteta ei tule ka mingit arengut ja oskusi fotograafias.

15

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Eesti Looduse fotovõistlus 2011 auhinnatud pildid. – Eesti Loodus. [WWW]

http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=-26&cid=7 (26.05.2013)

2. Ling, T. (2006) Asjalik polarisatsioonifilter. [Photopointi ajaveeb]

http://blog.photopoint.ee/asjalik-polarisatsioonifilter/#comments (28.05.2013)