1

PIRITAKaitsealused objektid ja puhkealad

2

Tallinn tahab 2018. aastaks saada Euroopa rohelise pealinna tiitli. Selle sihi saavutamine nõuab meilt vastutusrikast tööd, et linn vastaks paljudele keskkonnanõuetele: rohealad peavad olema kõigile kättesaadavad ja üldkasutatavad, välisõhu kvaliteet ning mürareostus, jäätmekäitlus, veetarbimine ja reoveepuhastus vastama nõuetele. Rohelise ja keskkonnasäästliku linna kuvandit aitavad igati luua keskkonnahoidlikud ja turvalised, väga hea veekvaliteediga supelrannad ning lähialade hästi toimiv loodusväärtuste taristu, mis võimaldavad linlastel meeldivalt puhkust veeta. Linnakeskkonna rohealasid tuleb hoida ja heaperemehelikult kasutada. See on meie kõigi ühine hool ja kohustus rohelise pealinna tiitli nimel.

Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea

Rand, meri ja kaunis loodus on need märksõnad, mis on meelitanud Piritale ikka ja alati tuhandeid inimesi. Korras ja puhas linnaosa on meie elanike uhkus ja külaliste rõõm. Selleks, et Pirital oleks alati mõnus olla ja lahkudes tekiks soov siia tagasi tulla, tuleb meil koos Pirita keskkonda hoida ja kaitsta. Soovin meeldivat ja keskkonnasõbralikku ajaveetmist Pirital!

Tõnis MölderPirita linnaosa vanem

veeta. Linnakeskkonna rohealasid tuleb hoida

kasutada. See on meie kõigi ühine hool ja kohustus rohelise pealinna tiitli

Tallinlaste armastatud puhkepiirkond Pirita paikneb Tallinna kirdeosas. Pirita on populaarne nii suvel kui ka talvel, sest siin saab nii rannas supelda kui

ka metsas jalutada või suusatada. Lillepi park on rulluisutajate meelispaik, kus on rajatud spetsiaalne rulluisutee. Ühtlasi leiavad Pirital tegevust purjetajad, ujujad, jalgratturid, suusatajad, kergejõustiklased ja tervisesportlased.

Pirita keskus kujunes kloostri lähedusse, see asutati 15. sajandil Tallinna kodanike algatusel. Kolmelööviline kirik valmis 1436. aastal Pirita jõe kaldale maale, mille oli kloostrile kinkinud Liivimaa ordu. Kloostri põhikiri koostati Rootsis Vadstena emakloostris Birgitta Gudmarssoni ehk Püha Birgitta juhatusel. Püha Birgittale pühendatud kloostri nimest tuleneb ka Pirita nimi. Pirita klooster purustati Liivi sõjas. Säilinud on kiriku monumentaalne lääneviil, seinad ning alusmüürid. Kloostri varemetes korraldatakse suvel kontserte. Varemete kõrval tegutseb brigitiinide ordu uus klooster.

3

Pirita klooster

1. Austa ja arvesta rannas käitumise reegleid.

2. Hoia loodust! 3. Rannas käitu ja tegutse nii, et

tahad siia ise tagasi tulla.4. Pallimäng segab teisi suvitajaid,

see on lubatud vaid seal, kus teisi pole lähedal.

5. Prügi pane prügikasti. Oleme tänulikud, kui tood prügikasti ka teiste maha jäetud prügi.

Rannas käija meelespea

ESMAABI / VETELPÄÄSTEPOLITSEITOITLUSTUSJOOGIVESIWCINVA WCINVATERASSDUŠŠASUTE SIIN

KAUBANDUSKESKUSKIOSKPARKLABUSSIPEATUSTAKSOPEATUSSURFIKLUBIPANKMINIGOLFINFOSTEND

UJUMINE OHUTU OLE ETTEVAATLIK

Rannahoone

Rannaala

PIRITASEIKLUSPARK

SINILIPU SUPLUSALA

PiritaLinnaosaValitsus

6. Lõket teha ja grillida võib ainult tähistatud lõkkeplatsidel.

7. Ära võta randa kaasa klaaspudeleid ega teisi ohtlikke esemeid.

8. Lemmikloomad jäta koju.9. Jalgrattaga võib sõita üksnes

jalgrattateel, mitte rannas.10. Rannas ei ole lubatud telkida

ega hobustega sõita.11. Auto pargi parklasse.

Rannas käija meelespea

LIPUMASTLASTE MÄNGUALATRENAŽÖÖRIDE ALASURFI VETTEMINEKU ALAVÕRKPALLI ALAJALGPALLI ALAPRÜGIUJUMISRANDJALGRATTA PARKLA

VEEVÕTU ANALÜÜSI KOHTKOERTEGA JALUTAMISE KEELDVALVATAV SUPLUSALAKERGLIIKLUSTEE

OLE ETTEVAATLIK UJUMINE OHTLIK JÄLGI OHULIPPE

Rannaala

SINILIPU SUPLUSALA

VALVATAV SUPLUSALASUPLUSALA

VIIMSIMETSAKASTI

Soosepa raba

Ta l l i n n al a h t

PIRITA

MERIVÄLJA

MÄHE

LEPIKU

LAIAKÜLA

KLOOSTRIMETSA

KOSE

KURISTIKU

MAARJAMÄE

Merivälja kai

Miiduranna

sadam

Pirita jahisadam

PiritaSpordikeskus

Tallinnateletorn

TallinnaBotaanikaaed

Pirita LinnaosaValitsus

NARVA MNT

MER

IVÄ

LJA

TE

E

RANNA TEE

PIRITA

TEE

PÄRN

AM

ÄE TEE

RANDVERE TEE

RANDVERE TEE

KLOOSTRIMETSA TEE

RANDVERE TEE

Kose tee

Kose tee

Lüka

ti te

e

Läänemere tee

Uss

imäe

tee

Kase

Lepiku

Hõbekuuse tee

Lodjapuu tee

Viimsi teeIda

tee

Künnapuu

Tam

me

Purd

e

Urv

a

Astla tee

Oblika tee

Aianduse tee

Kupra tee

tee

Kõiv

u

Puhkekodu tee

Sirptiiva

Leediku

Äigrumäe tee

Põdrakanepi tee

Liivamäe tee

Äigru

mäe

tee

Päevakoera

Sompa tee

tee

Uduselja

Kase

Pung

a

Kusl

apuu

Pähk

li

Haljas tee

Rummu tee

Kalmuse tee

Kaunis

Hiie

Vabaõhukooli tee

Rahvakooli t

Mesika tee

Nurmiku

Vormsi

Jahe tee

Mat

ka te

e

Mähe tee

Laur

i

Kõdra tee

Vabarna tee

Pojengi tee

Priimula tee

Vabarna tee

Kressi teeArnika tee

Liilia

tee

Nelgi tee

Nelgi

Daa

liate

e

Astri tee

tee

Lään

ete

e

Ranniku tee

Haa

viku

tee

Lõhm

use

Kesktee

Paju

Tõru

Lehi

se

Papli

Sara

puu

Kihnu

Tolmuka tee

Lahe tee

Miiduranna tee

Kose tee

Lepa

Saar

e

Metsavahi tee

Kalamehe tee

Mõr

ra te

e

Tõusutee

Vaate

Salu

tee

Lääne tee

Viirp

uu te

e

tee

Kesktee

JaanikuE.Särgava allee

Jääraku tee

Puhkekodu tee

Som

pa te

e

Mugula tee

Aiandusetee

Arnika teeJasm

iini tee

Kumm

eli tee

Jasmiini tee

Nurm

enuku

tee

tee

Võra te

e tee

Tuule

tee

tee

Varju

Met

sako

oli

Lõos

ilma

tee

Lepi

ku

Kiviaia

Regat

i pst

Kalda tee Tare tee

Jaan

ilille

t

Mesika p

Varsaallika

Jahimehe tee

Kellu

ka t

ee

Veer

iku

tee

Tarja

ÖölasePikse-

peni

Kõlviku

Kirsi

Mur

eli t

ee

Pirni tee

Leedri tee

Lodumetsa tee

Pald

erja

ni

Ubalehe tee

Padriku tee

Võsa tee Nõo tee

Heki tee

Aiatee

tee

Suislepa tee

Juga

puu

tee

tee

Mäe

pealse te

e

tee

Rukkilille tee

Maikellukese tee

Lille herne

tee

Angervaksa te

eTarvase te

e

Vaksiku

tee

Täpiku

Lumiku

Kiviaiatee

Priisle tee

Vaba

õhuk

ooli

teeHelmiku teeteeHaljas

tee

Kose

põi

k

Kosemetsa

Lepa

p

Maarjamäe

Uduselja

Vaht

ram

äe te

eSi

nila

dva

tee

Kast

evar

re te

eSo

ovõh

a te

e

Uss

ilaka

tee Vilu tee

Kuus

enõm

me

tee

Suplusepst

Purje

Mas

ti

Andr

ekse

tee

Toom

iku

Sitska

Lehiku

Lauri

Puki

tee

Loop

eals

e

Pajustiku te

e

Mäh

e-Ka

asik

u te

e

Jumik

a tee

tee

tee

tee

tee

teeMerivälja

park

Kloostrimets

Metsakalmistu

Piritakalmistuja kabel

Piritakalmistuja kabel

Lillepi park

P irit a j õ g i

Pirita jõeorumaastikukaitseala

5

10

11

3

9

2

4

7

6

8

1

© REGIO 20121:25 000

KL-12-032

300 600 m0

1. Lillepi park

2. Pirita Spordikeskus, kalmistu ja kabel

3. Tallinna Olümpia Purjespordi Keskus

4. Kalevi Jahtklubi

5. Pirita kloostri varemed

6. Pirita muul

7. Pirita rand

8. Merivälja kai

9. Metsakalmistu

10. Tallinna Botaanikaaed

11. Tallinna Teletorn

Pirita seikluspark

Sini

lipu

supl

usal

a

VIIMSIMETSAKASTI

Soosepa raba

Ta l l i n n al a h t

PIRITA

MERIVÄLJA

MÄHE

LEPIKU

LAIAKÜLA

KLOOSTRIMETSA

KOSE

KURISTIKU

MAARJAMÄE

Merivälja kai

Miiduranna

sadam

Pirita jahisadam

PiritaSpordikeskus

Tallinnateletorn

TallinnaBotaanikaaed

Pirita LinnaosaValitsus

NARVA MNT

MER

IVÄ

LJA

TE

E

RANNA TEE

PIRITA

TEE

PÄRN

AM

ÄE TEE

RANDVERE TEE

RANDVERE TEE

KLOOSTRIMETSA TEE

RANDVERE TEE

Kose tee

Kose tee

Lüka

ti te

e

Läänemere tee

Uss

imäe

tee

Kase

Lepiku

Hõbekuuse tee

Lodjapuu tee

Viimsi teeIda

tee

Künnapuu

Tam

me

Purd

e

Urv

a

Astla tee

Oblika tee

Aianduse tee

Kupra tee

tee

Kõiv

u

Puhkekodu tee

Sirptiiva

Leediku

Äigrumäe tee

Põdrakanepi tee

Liivamäe tee

Äigru

mäe

tee

Päevakoera

Sompa tee

tee

Uduselja

Kase

Pung

a

Kusl

apuu

Pähk

li

Haljas tee

Rummu tee

Kalmuse tee

Kaunis

Hiie

Vabaõhukooli tee

Rahvakooli t

Mesika tee

Nurmiku

Vormsi

Jahe tee

Mat

ka te

e

Mähe tee

Laur

i

Kõdra tee

Vabarna tee

Pojengi tee

Priimula tee

Vabarna tee

Kressi teeArnika tee

Liilia

tee

Nelgi tee

NelgiD

aalia

tee

Astri tee

tee

Lään

ete

e

Ranniku tee

Haa

viku

tee

Lõhm

use

Kesktee

Paju

Tõru

Lehi

se

Papli

Sara

puu

Kihnu

Tolmuka tee

Lahe tee

Miiduranna tee

Kose tee

Lepa

Saar

e

Metsavahi tee

Kalamehe tee

Mõr

ra te

e

Tõusutee

Vaate

Salu

tee

Lääne tee

Viirp

uu te

e

tee

Kesktee

JaanikuE.Särgava allee

Jääraku tee

Puhkekodu tee

Som

pa te

e

Mugula tee

Aiandusetee

Arnika teeJasm

iini tee

Kumm

eli tee

Jasmiini tee

Nurm

enuku

tee

tee

Võra te

e tee

Tuule

tee

tee

Varju

Met

sako

oli

Lõos

ilma

tee

Lepi

ku

Kiviaia

Regat

i pst

Kalda tee Tare tee

Jaan

ilille

t

Mesika p

Varsaallika

Jahimehe tee

Kellu

ka t

ee

Veer

iku

tee

Tarja

ÖölasePikse-

peni

Kõlviku

Kirsi

Mur

eli t

ee

Pirni tee

Leedri tee

Lodumetsa tee

Pald

erja

ni

Ubalehe tee

Padriku tee

Võsa tee Nõo tee

Heki tee

Aiatee

tee

Suislepa tee

Juga

puu

tee

tee

Mäe

pealse te

e

tee

Rukkilille tee

Maikellukese tee

Lille herne

tee

Angervaksa te

eTarvase te

e

Vaksiku

tee

Täpiku

Lumiku

Kiviaiatee

Priisle tee

Vaba

õhuk

ooli

teeHelmiku teeteeHaljas

tee

Kose

põi

k

Kosemetsa

Lepa

p

Maarjamäe

Uduselja

Vaht

ram

äe te

eSi

nila

dva

tee

Kast

evar

re te

eSo

ovõh

a te

e

Uss

ilaka

tee Vilu tee

Kuus

enõm

me

tee

Suplusepst

Purje

Mas

ti

Andr

ekse

tee

Toom

iku

Sitska

Lehiku

Lauri

Puki

tee

Loop

eals

e

Pajustiku te

e

Mäh

e-Ka

asik

u te

e

Jumik

a tee

tee

tee

tee

tee

tee

Meriväljapark

Kloostrimets

Metsakalmistu

Piritakalmistuja kabel

Piritakalmistuja kabel

Lillepi park

P irit a j õ g i

Pirita jõeorumaastikukaitseala

5

10

11

3

9

2

4

7

6

8

1

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Uss

imäe

tee

Priisle tee

Priisle tee

Priisle tee

Priisle tee

Priisle tee

© REGIO 20121:25 000

KL-12-032

300 600 m0

1. Lillepi park

2. Pirita Spordikeskus, kalmistu ja kabel

3. Tallinna Olümpia Purjespordi Keskus

4. Kalevi Jahtklubi

5. Pirita kloostri varemed

6. Pirita muul

7. Pirita rand

8. Merivälja kai

9. Metsakalmistu

10. Tallinna Botaanikaaed

11. Tallinna Teletorn

Pirita discgol�ala

Pirita jõe linnapoolsel kaldal, Pirita kalmistu taga asub Kochide perekonna kalmistu koos muinsuskaitsealuse kabeliga. See on kahekorruseline kollakatest tellistest ehitis kõrge maakivist sokliga.

Tallinna linna osa on Pirita olnud alates 1940. aastast. Enne seda paiknesid siin suvituspiirkonnad, millest on aja jooksul kujunenud peamiselt ühepereelamutega elurajoonid.

Pirita randa hakati korrastama 1925. aastal, kui Kloostrimetsa sanatoorium rentis 60 aastaks mereäärse metsatuka Pirita jõest kuni Meriväljani. Pirita rannamännik on istutatud luidete kinnistamise otstarbel. Esimesed männid istutati 1860. aastatel Viimsi mõisa eestvõttel. Üldse on siin puid istutatud kolmes jaos. Pirita jõe poolne noorem metsaosa on istutatud 20. sajandi algul. Rannikupoolsed puud on ühesuunaliste tuulte mõjul kasvanud kaldu ja neil on ühekülgsed võrad.

Ala muudavad mitmekesiseks ojad – Teesuuoja ja Mähe oja, mille ümber on kujunenud lehtpuuosalusega puistu, kus kõrvuti mändidega kasvavad sanglepad ja hallid lepad.

Euroopa Liidu suplusvee direktiivi järgi määratakse kindlaks suplusvee kvaliteet: kas väga hea, hea, piisav või halb. Terviseamet on hinnanud Pirita ranna vee direktiivi nõuete järgi väga heaks, vt http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html. 8

Pirita on rikas kaitsealuste objektide poolest. Rändrahnudest on kaitse all Aia peatuse rändrahn,

Aianduse kivi, Astla kivi, Kuradisadul, Lükati rahn, Merivälja hiidrahn, Merivälja Suurkivi, Väina tee kivi ja Suurekivi rahn. Kaitstakse Maarjamäe paekallast ja selle jalamil olevaid Varsaallikaid,

Pärnamäe maasäärt ja Lükati paljandit.

Kaitse all on samuti Lillepi park ning aiad Hõbekuuse tee 31 / Tuule tn 3b ja Väina tee 4.

Üksikpuudest on kaitse alla võetud arukase ja euroopa lehise leinavormid Pirita kloostri kalmistul, suur harilik pärn (Kose tee 57) ja kaks põlist harilikku tamme (Põõsa tee 1).

Maarjamäe klindil on haruldaste mägi-kadakkaera, püstkiviriku, aasnelgi ja musta tuhkpuu püsikasvukoht. Kait sealustest taimedest kasvavad Pirital veel roomav öövilge, laia-lehine neiuvaip, roosa merikann, kummeli-võtmehein, küür-lemmel, harilik

Lükati rahn

9

Aas-karukell

ungrukold, alpi nurmikas, kare jürilill, balti sõrmkäpp, mets-kevadik, väikeseõiene hiirehernes, aas-karukell, pruun raunjalg ning sisse tooduna harilik käokuld ja Gmelini kilbirohi.

Leitud on viit liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, suur-videvlane, veelendlane, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir.

Pirita jõgi on koduks teistelegi kaitset vajavatele liiki-dele, nagu lõhe, võldas, hink ja paksukojaline jõekarp.

Pirita ranna lõunapoolse osa lähedal algab Pirita jõeoru maastikukaitseala. Kaitseala loodi 1957. aastal ja praegu on selle pindala 703,2 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada jõeoru terrasse, paljandeid ja taimekooslusi ning metsi, samuti mitmekesiseid kasvukohti ja elupaiku. Kaitsealal kasvab umbes 650 looduslikku taimeliiki; alal on loendatud üle 120 linnuliigi, millest ligi 100 on pesitsejad; Pirita jõe alamjooksul elab umbes 25 liiki kalu.

Pirita jõeoru maastikukaitsealal asub Tallinna Botaanikaaed, kus on enam kui 50 aasta vältel rajatud taimeriigi mitmekesisust kajastavad kollektsioonid, kus leidub ligikaudu 8500 nimetust taimi. Botaanikaaias on kaks looduse õpperada: üks tutvustab maastikukaitseala erilaadseid kooslusi ja teine Kloostrimetsa sood.

Pirita jõeoru maastikukaitseala

10

Gmelini kilbirohi

Tallinna Botaanikaaias tegutseb looduskool, kes korraldab õpilastele õppekavakohaseid üritusi botaanikaaia territooriumil ja kasvuhoonetes.

Tallinna Botaanikaaed on lahti iga päev. Suvel saab avamaakollektsioone imetleda kell 10–20, kasvuhooneid kell 11–18. Talvel on avamaakollektsioonid lahti kell 11–17, kasvuhooned kell 11–16. Botaanikaaeda viivad kesklinnast bussid nr. 34A ja 38 (Kloostrimetsa peatus), Lasnamäe poolt buss nr. 49. Peale selle peatuvad Kloostrimetsa peatuses Tallinn City Touri bussid.

Tallinna Botaanikaaia vahetus läheduses asub 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn, mille 170 meetri kõrgusel asuvalt vaateplatvormilt näeb Pirita ja Muuga metsi, Tallinna vanalinna ja Läänemerd.

* * *

Pirita ranna valdaja on Pirita Linnaosa Valitsus, tel 645 7600, pirita@tallinnlv.ee

Järelevalvet teeb Terviseameti Põhja talitus, tel 694 3727, pohja@terviseamet.ee

Väljaandja: Tallinna KeskkonnaametKoostajad: Sirje Aher ja Olev Abner Fotod: Raul Kask, Meelis Tomson, Georg Aher, Olev Abner, Märt HoltsmannKujundus: MTÜ Loodusajakiri, R. Kask

11

Tallinna Botaanikaaed

12

Tallinna Keskkonnaamet2014

Ökomärgist „Sinilipp“ haldab Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE).

www.blueflag.org