AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2014

AS HoolekandeteenusedAastaraamat 2014

www.hoolekandeteenused.ee 3

SisukordKes me oleme? 5

Meie kliendid 7

Meie teenused 8

Missioon, väärtused ja visioon 11

Eesmärk: ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik 14

Eesmärk: klient on tegus kogukonnaliige ja rahul 20

Eesmärk: töökorraldus on tõhus 41

Eesmärk: pühendunud töötajatel on vajalikud oskused ja teadmised 44

Meie kodudErastvere kodu 52

Imastu kool-kodu 54

Karula kodu, Viljandi Näituse kodu 57

Kehra kodu 58

Kodijärve kodu 60

Kogula eakatekodu 62

Koluvere kodu 63

Rakvere Lille kodu 65

Sillamäe kodu 67

Sinimäe kodu 69

Sõmera kodu 71

Tapa kodu, Tapa Põllu kodu 73

4www.hoolekandeteenused.ee

Tartu Kaunase kodu 76

Tori kodu 78

Tõrva kodu 80

Türi kodu 83

Uuemõisa kodu 84

Valkla kodu 87

Vändra kodu 89

Võisiku kodu 91

Vägeva kodu 95

Vääna-Viti kodu 96

Majandusnäitajad 99


Kes me oleme?Aktsiaselts Hoolekandeteenused on riigile kuuluv äri-ühing, mis pakub psüühilise erivajadusega täiskasva-nutele hoolekandeteenuseid.

Peale selle osutame asenduskoduteenust psüühilise erivajadusega las-tele ja lapsehoiuteenust Imastu kool-kodus Lääne-Virumaal. Rehabilitat-siooniteenust pakume Imastu kool-kodus ning Ida-Virumaal Sillamäe ja Harjumaal Valkla kodus. Väiksemal määral tegutseme eakate teenuste turul: Saaremaal Kogula eakatekodus pakume üldhoolekandeteenust.

Alates 2013. aasta suvest oleme varjupaigataotlejatele pakkunud majutuskeskuse teenust. Majutuskeskus asus kuni 2014. aasta jaa-nuari lõpuni Illuka vallas ja kolis siis Väike-Maarja valda Vaosse.

Tegeleme ka kinnisvara arendamise ja haldamise ning muu majan-dustegevusega, mis on seotud hoolekandeteenuste osutamisega.

Ettevõtte kontserni kuulub 2010. aastal loodud sihtasutus Hea Hoog (SAHH), mis aitab psüühilise erivajadusega inimestel leida tööd, annab ise tööd ja korraldab koostööd teiste samalaadsete organisat-sioonidega Eestis. SAHH teenindab praegu ASi Hoolekandeteenused kliente.

Täpsem ülevaade teenuseüksustest ja nende paiknemisest on toodud tabelis 1 ja joonisel 1.

Tabel 1. ASi Hoolekandeteenused teenuseüksused 31.12.2014. aasta seisuga

Ühiselamutüüpi kodud

Peremajatüüpi kodud

Kogukonnateenuse kodud

Muud teenuseüksused

1. Erastvere kodu2. Imastu kool-kodu3. Koluvere kodu4. Sillamäe kodu5. Sõmera kodu6. Tori kodu7. Valkla kodu8. Võisiku kodu

1. Karula ja Viljandi Näituse kodu

2. Kehra kodu3. Kodijärve kodu4. Sinimäe kodu5. Tapa kodu6. Tõrva kodu7. Türi kodu8. Uuemõisa kodu9. Vändra kodu10. Vääna-Viti kodu

1. Rakvere Lille kodu2. Tapa Põllu kodu

(osa Tapa kodust)3. Tartu Kaunase ja

Mõisavahe tn kodu4. Vägeva kodu

1. Kogula eakatekodu2. Vao keskus


Joonis 1. Ülevaade teenuseüksuste paiknemisest

Kodijärve kodu

Sõmera kodu

Sinimäe koduValkla koduVääna-Viti kodu

Meie kodud

Kehra kodu

Türi koduUuemõisa kodu

Koluvere kodu

Vändra kodu

Tori kodu Karula kodu

Tõrva kodu

Tartu Kaunase kodu

Kodijärve kodu

Erastvere kodu

Viljandi Näituse kodu

Rakvere Lille koduImastu kool-kodu

Vao keskus

Vägeva kodu

Võisiku kodu

Tapa koduTapa Põllu kodu

Siillamäe kodu

Kogula eakatekodu


Võisiku kodu kliendiesindus

Meie kliendidMeie kliendid on psüühilise erivajadusega inimesed ja nende lähedased. Pakume teenuseid inimestele, kes oma psüühilise haavatavuse tõttu vajavad toetust ja abi, et igapäevaeluga toime tulla. Toetusvajadus võib olla tingitud psüühilisest haigusest, näiteks skisofreeniast, depressioo-nist, käitumishäirest, traumajärgsest ajukahjustusest, dementsusest, vaimsest alaarengust, autismist vm.

Oleme oma teenuste pakkumises järjest enam püüdnud arvestada eri sihtrühmade eripära ja sellest tuleneva spetsiifilise toetusvajadusega. Meie teenused sobivad nii kerge vaimpuudega inimesele, toetades teda võimalikult iseseisval toimetulekul, kui ka raske ja sügava liitpuu-dega inimesele, pakkudes abi enese ja oma tervise eest hoolitsemisel, igapäevaelu mõtestamisel ja sisustamisel ning sotsiaalsetes suhetes.

Pakume teenust ka kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusele suunatud täiskasvanutele ja alaealistele, kes vajavad enda ja teiste turvalisuse tagamiseks teatud perioodil suuremat järele-valvet ja tuge. Seda teenust osutame näiteks inimestele, kelle käitumine ja vaimne tervis on muutunud ohtlikuks ravimite võtmata jätmise või narkootiliste ja alkohoolsete ainete liigse tarbimise tõttu või keda nende käitumishäire või vaimupuude tõttu ei ole piisavalt hästi mõistetud ega suudetud neile pakkuda vajalikku toetust ja keskkonda, mistõttu on inimese käitumine muutunud ohtlikuks enda või teiste suhtes.


Meie teenusedPakume lühi- ja pikaajalisi sotsiaalteenuseid psüühilise erivajadusega täiskasvanutele, lastele ja eakatele ning varjupaigataotlejatele ja pagulastele.

Teenused psüühilise erivajadusega täiskasvanutele Teenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma igapäevaelu korral-damisel ning ühiskonna- ja tööelus osalemiseks tuge ning juhendamist. Selleks pakume nii toetavaid kui ka ööpäevaringseid erihoolekande-teenuseid ja rehabilitatsiooniteenuseid.

Toetavate erihoolekandeteenuste raames pakume igapäevaelu toe-tamise, töötamise toetamise ja toetatud elamise teenust; ööpäevaring-sete teenuste raames kogukonnas elamise teenust, ööpäevaringset hooldusteenust, ööpäevaringset liitpuudega inimese hooldusteenust

Tabel 2. Teenused erivajadusega täiskasvanutele

TEENUS

TEENUSE SISU

TEENUST OSUTAVAD KODUDMaj

utus

Toitl

ustu

s

Igap

äeva

elu

toim

ingu

te

juhe

ndam

ine

Tööt

amise

ja õ

ppim

ise

toet

amin

e

Vaim

se a

reng

u to

etam

ine

Füüs

ilise

aren

gu

toet

amin

e

Õen

dusa

bi

Nõus

tam

ine

Reha

bilit

atsio

onite

enus

Igapäevaelu toetamine*✚ ✚ ✚ ✚ ✚

Erastvere, Imastu, Koluvere, Sillamäe, Tartu Mõisavahe tn, Valkla, Võisiku, Vägeva, Vääna-Viti

Toetatud töötamine*✚ ✚ ✚

Erastvere, Imastu, Karula, Koluvere, Sillamäe, Tartu Mõisavahe tn, Tori, Valkla, Võisiku, Vägeva, Vääna-Viti

Toetatud elamine*✚ ✚ ✚ ✚

Erastvere, Imastu, Karula, Koluvere, Sillamäe, Tartu Mõisavahe tn, Tori, Valkla, Võisiku, Vägeva, Vääna-Viti

Kogukonnas elamine* ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Rakvere Lille tn, Tartu Kaunase pst, Vägeva, Vääna-Viti

Ööpäevaringne erihooldus*✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚

Erastvere, Imastu, Karula, Kehra, Kodijärve, Koluvere, Sillamäe, Sinimäe, Sõmera, Tapa, Tori, Tõrva, Türi, Uuemõisa, Valkla, Viljandi Näituse tn, Võisiku, Vändra, Vääna-Viti

Ööpäevaringne erihooldus liitpuudega inimestele* ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu, Karula, Kehra, Sinimäe, Sõmera,

Uuemõisa, Valkla, Võisiku, Vändra

Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel* ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Erastvere, Koluvere, Valkla, Võisiku

Koduteenus ✚ ✚ vajaduse järgi üle Eesti

Rehabilitatsiooniteenus* ✚ Sillamäe, Valkla

* Võimalik taotleda osalist riigi rahastamist.


ja ööpäevaringset kohtumääruse alusel suunatud inimese hooldustee-nust. Rehabilitatsiooniteenustest pakume nii rehabilitatsiooniplaanide koostamist kui ka erinevate rehabilitatsioonispetsialistide üksikteenu-seid.

Kõiki neid teenuseid, v.a ööpäevaringne teenus kohtumääruse alusel suunatud kliendile, on võimalik saada nii riigi rahastamisel kui ka ise finantseerides.

Lisaks pakume koduteenust, mida on võimalik saada vaid omafi-nantseeringu korral.

Olenemata rahastusallikast pakume kliendile võimalust koostada just endale sobilik teenus, valides teenuse sisu ja mahu oma vajadus-test ja soovidest lähtudes (vt tabel 2). Need soovid ja vajadused kajas-tuvad kliendi individuaalses tegevusplaanis, mille koostame koostöös kliendi ja tema lähedastega.

Teenused psüühilise erivajadusega lastele Psüühikahäiretega, vaimupuudega ja liitpuudega lastele pakume asen-duskodu- ja lapsehoiuteenust, kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust ning rehabilitatsiooniteenust. Lastele pakume tee-nuseid Lääne-Virumaal Tapa vallas Imastu külas asuvas Imastu kool- kodus. Teenuste sisust annab ülevaate tabel 3.

Asenduskoduteenust ning kohtumääruse alusel ööpäevaringset teenust on võimalik saada vaid riikliku rahastuse kaudu. Teisi teenuseid osutame nii riikliku kui ka omafinantseerimise kaudu.

Tabel 3. Ülevaade psüühilise erivajadusega lastele ja kohtumääruse alusel alaealistele osutatava teenuse sisust

TEENUS

TEENUSE SISU

TEENUST OSUTAV KODUMaj

utus

Toitl

ustu

s

Igap

äeva

elu

toim

ingu

te

juhe

ndam

ine

Tööt

amise

ja õ

ppim

ise

toet

amin

e

Vaim

se a

reng

u to

etam

ine

Füüs

ilise

aren

gu

toet

amin

e

Nõus

tam

ine

Reha

bilit

atsio

onite

enus

Asenduskodu teenus* ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu

Lapsehoiuteenus* ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu

Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel* ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Imastu

Rehabilitatsiooniteenus* ✚ Imastu

* Võimalik taotleda osalist riigi rahastamist.


Teenused eakatele Eakatele inimestele pakume Saaremaal Kogula eakatekodus üldhooldusteenust. Meie kogemused erivajadustega inimestega või-maldavad Kogulas teenindada ka neid inimesi, kellel vanusest tule-nevalt on tekkinud vaimse tervise häired. Üldhooldusteenuse raames abistame eakat inimest inimväärse elu korraldamisel ja võimalikult hea elukvaliteedi säilitamisel, tagame turvalise elukeskkonna ja vajaliku

Tabel 4. Ülevaade eakatele osutatavate teenuste sisust

TEENUS

TEENUSE SISU

TEENUST OSUTAV KODUMaj

utus

Toitl

ustu

s

Igap

äeva

elu

toim

ingu

te

juhe

ndam

ine

Tööt

amise

ja õ

ppim

ise

toet

amin

e

Vaim

se a

reng

u to

etam

ine

Füüs

ilise

aren

gu

toet

amin

e

Nõus

tam

ine

Reha

bilit

atsio

onite

enus

Üldhooldusteenus ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Kogula

Koduteenus ✚ ✚ ✚ ✚ ✚ Kogula

hooldamise ning meditsiinilise abi (vt tabel 4). Eakate üldhooldus toi-mub isikliku hooldusplaani alusel, mille koostame igale teenusesaajale koos inimese enda ja tema lähedastega.

Teenused varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele Osutame teenust nii neile inimestele, kes on välisriikidest tulnud Ees-tisse ning esitanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, kui ka juba kaitse saanud isikutele. Teenust osutame Vao keskuses ning vajaduse korral üle Eesti, lähtudes rahvusvahelise kaitse saanud isiku võimalus-test ja soovidest. Teenus sisaldab nii majutamist kui ka toitlustamist, ent hoolitseme ka selle eest, et taotleja saaks õppida eesti keelt ning kultuuri.


Missioon, väärtused ja visioonMissioonTegusam elu kogukonnasErivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks. Usume, et erivajadustega inimeste kaasatus, nendega arvestamine on lisaks inimese väärikale kohtlemisele vajalik ka ühiskonnale – iga-üks saab panustada heaolu loomisesse, võtta vastutuse ning seeläbi vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke riske, mis eraldatuse, mitte-aktiivsuse ning diskrimineerimise tõttu võivad tekkida.

VäärtusedLugupidamineKohtleme iga klienti võrdväärselt. Töötajad suhtuvad klienti lugupi-damisega, suhtlevad temaga kui võrdväärse ühiskonnaliikmega ning tagavad talle põhiõigused ja -vabadused. Me ei salli kliendi vaimsest olukorrast tingitud kuritarvitusi tema isikliku vabaduse ega vara vastu.

JulgustusJulgustame iga klienti olema sotsiaalselt aktiivne ning osalema kogu-konna elus. Kaasame klienti ja tema lähedasi, et pakkuda vaheldus- ja rõõmurohkeid tegevusi.

LeidlikkusPakume igale kliendile just talle vajalikku teenusekogumit. Arendame teenuseid pidevalt, et veelgi täpsemini vastata kliendi ootustele ja vajadustele. Selle nimel oleme leidlikud, paindlikud ja kaasavad ning kohandume nii vajaduste kui ka muutustega elukeskkonnas.

UsaldusväärsusKlient ja tema lähedased võivad olla kindlad, et toetame kliendi lõimi-mist kogukonda; töötaja võib olla kindel arusaadavas töökorralduses ja tööandja panuses tema arengusse; ühiskond võib olla kindel meie panuses kogukonna edendamisse ning keskkonna vastutustundli-kusse ja säästlikusse kasutamisesse.


VisioonKliendid on kogukonna liikmedPsüühikahäirega inimesed võetakse kogukonnas omaks, nendega arvestatakse, neile luuakse võrdselt võimalusi teiste inimestega. Et olla võrdsete võimalustega tegusad kogukonnaliikmed, vajavad nad oma vaimse tervise tõttu tuge. Meie ettevõte on olemas, et seda tuge pakkuda. Me ei korralda kliendi elu, vaid juhendame klienti tema elu korraldamisel, rõhutades tegusust, aktiivsust ja inimese enda panust sõltuvalt tema toimetulekuvõimest.

Teenused on hajutatud kogukondaÖöpäev läbi tegutsevad teenusekohad, mis edendavad aktiivset ja mitmekülgset elu, on hajutatud väikeste üksustena kogukondadesse ning osa kliente elab vähemalt aeg-ajalt oma kodus. Pakume tuge ja teadmist ka kliendi võrgustikule, et sel oleks kliendiga kergem tegeleda. Võimaluse korral ostame teenused kohalikust kogukonnast ja jagame kogukonnaga oma ressursse. Kui klient saab ise mõnd tegevust teha ja see aitab tal olla võrdne kogukonnaliige, korraldame teenuse osu-tamist koos kliendiga.

Töötajal on arenguvõimalusedTagame töötajate pideva arengu, et nad suudaksid käia kaasas tee-nuste uuendamisega. Õpet korraldame koostöös teiste riikide õppe-asutuste ja praktikutega, kasutame e-õpet ja praktikavõimalusi teistes riikides. Oleme kompetentsuskeskus, hea koostööpartner teadusasu-tustele, meie praktilise kogemusega töötajad ja teadusasutuste tööta-jad jagavad teadmisi ning oskusi.

Organisatsioon on paindliku töökorraldusega ja vastutustundlik• Kogu organisatsioon on paindlik: töötajad ei ole asukohtadesse

kinnistatud, vaid töökorraldus on seotud klientidele vajalike teenuste osutamisega. Häid eksperte ja asjatundjaid on vähe ning liikuvus tagab asjakohase teenuse õiges kohas.

• Tõhus töökorraldus tugineb võimalikult palju tänapäevastele tehno-loogilistele lahendustele, et hoida kokku ettevõtte (seega kliendi) ja keskkonna (seega kogukonna) kulusid. Tehnoloogilistel lahendustel põhinevad nii eksperdivõrgustikud, mille kaudu vahetada kogemusi ja nõustada, kui ka tugiteenuste töökorraldus.

• Taaskasutame olemasolevaid ressursse ja töömeetodite valikul väärtustame keskkonda säästvaid kestlikke lahendusi.


Strateegilised eesmärgid1

Ettevõte on majanduslikult jätkusuutlikEttevõtte majandustegevus on tõhus: tulud katavad kulud ja tekib kasum, mida investeerida teenuste pakkumisse. Seejuures tuleb kasu-mit arvestades hinnata amortisatsioonikulu ja järgida kohustust see katta.

Klient on kogukonna tegus liige ja rahulKlient tuleb toime oma psüühikahäirega, oleme koos temaga aren-danud sotsiaalseid ja töiseid oskusi tasemeni, et ta saab kohalikus kogukonnas elamise ning selles osalemisega võimalikult iseseisvalt hakkama. Kehvema toimetulekuga kliendile oleme loonud asjako-hase teenustepaketi, et ta saaks oma elus toetuda võimalikult palju kogukonnale ja olla kaasatud.

Töökorraldus on tõhusTöö ettevõttes on korraldatud efektiivselt ja laabub hästi.

Pühendunud töötajail on vajalikud oskused ja teadmisedMeie töötajatel on erialateadmised ning oskus ja vilumus osutada kva-liteetset teenust.

1 Eesmärgid kehtisid 2015. aastani. Äriplaaniga 2015–2018 muutsime eesmärkide sõnastust.


Eesmärk: ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik

Meie ülesanne on tagada erihoolekande klientidele kvaliteetsed teenused võimalikult tõhusalt ja kestlikult majandades. Majan-duslik jätkusuutlikkus peab tekkima tänu heale majandamisele, juhtimisele ja töökorraldusele ning see ei tohi tulla teenuste kva-liteedi arvelt.

Majanduslik jätkusuutlikkus väljendab eesmärgina pürgimust olla teenuseid pakkudes alati tõhus, et kulutused oleksid asja-kohased ja sealjuures tekiks kasumina ressurss, mida uuesti ettevõttesse investeerida.

Teenuste müükMeie teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenus, rehabilitat-siooniteenus, asenduskoduteenus, üldhooldusteenus ja varjupaiga-taotlejate majutusteenus.

2014. aastat iseloomustas võrreldes varasemate aastatega ette-võtte erihoolekandeteenuste portfelli stabiilsus. Vt ka joonis 2.

2%

5%4%

6%

4%

5%

7% 64%

Ööpäevaringne hooldus (ÖH)Ööpäevaringne hooldus kohtumääruse alusel (ÖK)Ööpäevaringne tugevdatud toetusega teenus (ÖT)Kogukonnas elamine (KE)Toetatud elamine (TE)Töötamise toetamine (TT)Igapäevaelu toetamine (IT)Asenduskoduteenus (AK)Üldhooldusteenus (ÜH))Varjupaigataotlejad (PAG)

2% 1%

Joonis 2. Ettevõtte teenuste portfelli jagunemine 31.12.2014. aasta seisuga


Ettevõtte erihooldusteenuste kogupaketi osakaal võrreldes kõigi eri-hooldusteenuse pakkujatega on olnud turul viimastel aastatel järjepi-devalt vähenenud.

Kui vaadata muutusi viimase viie aasta jooksul, siis 2010. aastal oli kõigi erihooldusteenuste arvestuses meie hallata 49% turumahust, 2012. aastaks kahanes see 2% võrra (vähendasime toetavate teenuste mahtu) ning viimase kahe aastaga veel kokku 8% võrra (teenusepakku-mine turul kasvas suures mahus, ent meie prioriteediks oli kvantiteedi asemel kvaliteet). 2014. aasta lõpuks oli meie osakaal 40% turumahust. Võrreldes 2013. aastaga vähenes meie ettevõtte ööpäevaringse ja liitpuudega isikute ööpäevaringse teenuse turuosa, kuid olenemata sel-lest oleme jätkuvalt turuliidrid ööpäevaringsete teenuste pakkumises.

2013. aastal mõjutas turuosa vähenemist aasta alguses erihoolekandeteenuste lisarahastus riigilt. See andis mitmele teenusepakku-jale tõuke luua uusi teenusekohti, samal ajal kui meie prioriteediks oli Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) projekti raames parandada klientide elamistingimusi – ehitada uusi peremaju ja kolida kliendid ümber.

Toetavate teenuste arengusuunaks ettevõttes on selliste teenuste pakkumisest järk-järgult loobuda ja keskenduda teenuste pakkumi-sele raskematele klientidele. Seda on toetanud ka riigi võetud suund suurendada toetavate teenuste osakaalu võrreldes ööpäevaringsete teenustega ja suunata teenuse osutamine just kohalikesse oma-valitsustesse. Riigi rahastatud toetatud teenuste kogumaht kasvas 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga kokku 427 koha võrra.

Kahel viimasel aastal on riik lisaks toetavatele teenustele oma prio-riteediks seadnud ka ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorra vähendamise. 2013. aastal (aasta alguses järjekorras ligi 400 klienti) kasvas ööpäevaringsete teenuste rahastamise maht, nii et juurde loodi 192 kohta ning 2014. aastal lisandus veel 100 kohta. Sellest hoolimata ei ole teenust soovivate isikute järjekord vähenenud, vaid on kasvanud samas määras: 2014. aasta lõpuks oli järjekorras 383 inimest. See annab tunnistust, et pigem kajastab teenuste järjekord võimalikke tulevikukliente, mitte praegust vajadust, mistõttu peaks riik keskenduma toetavate teenuste pakkumisele, et lükata edasi vajadus tarbida kallimaid teenuseid.

Meie ettevõtte ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumise maht suurenes 2014. aastal 17 teenusekoha võrra, sest nõudlus tasuliste teenusekohtade ja kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse eri-hoolekandeteenuse järele vähenes ning asusime vabanenud teenuse-ruumides osutama ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Lisandunud kohad said täidetud, ent võrreldes teiste teenuseosutajate kogumüügi suurenemisega (83 kohta) vähenes meie ööpäevaringse teenuse osu-tamise maht kokku 3%.


Enim vähenes turuosa 2014. aastal liitpuudega isikute ööpäeva-ringse erihoolekandeteenuse puhul. 2013. aasta keskel oli nõudlus teenuse järele jõudnud kriitilise piirini ning riik kutsus üles uusi teenu-sekohti looma. Hinnanud oma ruume ja võimalusi, lõime 2014. aasta alguses juurde veel 3 kohta. Teised teenusepakkujad lõid kohti juurde Valgas, Narva-Jõesuus ja Harjumaal, peamiselt haiglatesse, nii et aasta jooksul lisandus kokku 49 teenusekohta.

Kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekande-teenuse kohti vähendasime nõudluse puudumise tõttu 2014. aasta jooksul 146-lt 126-ni. Aasta lõpu seisuga asus neist 100 kohta Valkla, 20 Erastvere ja 6 Imastu kodus.

Imastu teenusekohad rajasime 2013. aasta detsembris, et osutada lastele ööpäevaringset erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel. Teenus käivitus edukalt ja selle ellukutsumine on end igati õigustanud. Nõudlus alaealiste teenuse järele on jätkuvalt olemas, samuti vajadus pakkuda eri sihtrühmadele eraldi ruumides teenust.

Kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandetee-nuse üldise nõudluse vähenemist on ehk mõjutanud kohtunike suu-renenud teadlikkus teenuse eripärast ja sihtrühmast ning ebastabiilse remissiooniga isikutele mõeldud teenusekohtade arvu suurenemine, mis annab valikuvõimaluse psühhiaatritele ja kohtunikele vajaliku tee-nuse määramisel.

2014. aastal lisandus Rakvere Lille kodus kaks ja Tapa kodus üks kogukonnas elamise teenusekoht. Teenuse järjekorras on jätkuvalt 90 inimest, ent teenuse madal hind, ööpäevringse teenusega sarnane töömaht ja raskused sobivas keskkonnas ruume leida ei ole uusi tee-nusepakkujaid turule toonud. 2015. aastast tõstis riik teenuse hinda ja on piiranud ööpäevaringsete teenuste puhul kohtade arvu suurenda-mist, et soosida kogukonnas elamise teenuse kohtade loomist. Lisaks järjekorras olevatele inimestele sooviksid nii mõnedki ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kliendid iseseisvama toimetuleku eesmärgil hakata saama kogukonnas elamise teenust.

Tulude ja kulude jagunemineSaadud tuludest moodustavad erihoolekandeteenuse tulud 66%, omaosalusega seotud teenuste (toitlustamine ja majutus) tulud 31% ja muud tulud koos hoolekandeliste teenuste (üldhooldus ja pagulaste varjupaiga teenus) tuludega 3% (vt ka joonis 3). Kulude jagunemist kirjeldab joonis 4.


Joonis 3. Teenuste osakaal tuludest 2014. aastal

18%

13%

66%

Erihoolekandeteenused (EHK)Üldhooldusteenused (HK)Toitlustusteenused (S)Majutusteenused (M)Muu majandustegevuse tulu

2%

1%

Joonis 4. Kulude osakaal kogukulust 2014. aastal

14%

58%

3%6%

12%ToitlustamiskuludHuvitegevuste ja tervishoiu kuludInventari ja riiete kuludPersonalikuludIKT- ja sidekuludBüroo- ja reklaamikuludKinnisvarahalduse kuludTranspordikuludÜldised juhtimiskulud

2%2%

1%2%


Kinnisvara müük2014. aastal jätkasime põhitegevuseks mittevajaliku kinnisvara võõ-randamist. Tehingute arv oli võrreldes varasemate aastatega väike, kuid arvestades, et müüginimekirja kantud ja seni müümata vara on väheatraktiivne, siis võib tulemusega üldjoontes rahule jääda.

Aasta jooksul võõrandasime järgmise vara: Mõisamaa hooldekodu kinnistu, Valkla viinaköök, Võisiku kodu territooriumil asuvad teelõigud, Koluvere pumbamaja koos Koluvere küla vee- ja kanalisatsioonivõr-kudega ning Valkla pumpla koos Valkla küla vee- ja kanalisatsiooni-võrkudega.

2015. aastal on kavas jätkata nii kinnisvara müüki kui ka ettevõt-tele kuuluvate tehnovõrkude ja -rajatiste võõrandamist, et vähendada põhitegevusega mitteseotud jooksvaid kulusid teede korrashoiule ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide käitamisele.

Olemasoleva kinnisvara efektiivsem kasutamine2014. aastal olid investeeringud klientide elamistingimuste paranda-misse oluliselt väiksemad kui eelneval paaril aastal, sest aastatel 2012–2013 toimusid CO2-meetme raames ulatuslikud rekonstrueerimistööd. Paralleelselt hoonete energiatõhususe parandamisega remontisime või värskendasime nendes kodudes ka klientide eluruumid.

2014. aasta märkimisväärsemad tegevused olid Vao keskuses ehitustööde lõpetamine aastaid kasutuseta seisnud kortermajas ja selle kohandamine varjupaigataotlejate majutuskeskuseks, Valkla kodu endistesse kontori- ja tegevusruumidesse kahe uue pererühma rajamine ning Merimetsa tee 1 hoone esimese korruse kasutuselevõtt nõupidamiste ruumidena ning keraamika- ja käsitöötoana.

Imastu kool-kodus muutsime ruumide kasutust, koondades koh-tumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ruumid ühtseks terviklikuks kompleksiks.

Võisiku kodus reorganiseerisime tegevusruume ja likvideerisime muu hulgas ka endise meditsiiniploki, rajades selle asemele vaibakoja, mis oli seni asunud amortiseerunud kõrvalhoones. Ümberkorraldused andsid juurde nii võimaluse pakkuda klientidele mitmekülgsemaid tege-vusi kui ka vähendada kodu kommunaalkulusid.

Sõmera kodus remonditi aasta jooksul valdav osa hügieeniruumi-dest. Lisaks rajati juurde duširuume, nii et avanes võimalus sulgeda Sõmera saun-pesumaja ning seeläbi hoida kokku küttekulusid.

Rakvere Lille kodusse rajati juurde kaks kliendituba ning töökoht personalispetsialistile. Mõistlikumalt võeti kasutusele hoone esimesel korrusel paiknevad päevakeskuse ruumid, kuhu muu hulgas koliti ka Lille kodu köök.


Ümberkorraldustesse olid kaasatud ka uued kodud: Kehra, Tõrva, Sinimäe ja Türi kodu osa peremajade õuevahendite hoiuruumid ehitati ümber tegevusruumideks.

Kinnisvara efektiivsem kasutus on ja jääb meie prioriteediks. Ümberkorraldustega saab pakkuda klientidele nii paremat võimalust tegusamaks eluks kui ka alandada kodude kommunaalkulusid.

Uue pererühma elutuba Valkla kodus. Seinal on elanike loodud tööde näitus


Eesmärk: klient on tegus kogukonnaliige ja rahul

Ööpäevaringne erihooldekodu ei ole tavapärane osa inimese eluteel. See on äärmuslik ja ühiskonnale tervikuna väga kallis lahendus juhuks, kui psüühikahäirega inimesel ei ole enam teisi võimalusi hakkama saada. Samuti on väga äärmuslik, kui erihool-dekodu rajab ise kõik lahendused (töö, õpe, sotsiaalne tegevus), lõigates kliendid ära tavapärasest kogukonna toimimisest ühelt poolt ja teisalt võttes kogukonnalt vastutuse ning oskuse elada kõrvuti erivajadusega inimestega ja toetada neid.

Meie usume avatud ühiskonda ja lähtume sellest, et meie kliendid on pärit peredest, kogukonnast, kellega nad peaksid oma elu jagama. Psüühikahäirega inimene peaks saama oma erivajadusele vastavat abi võimalikult elukoha lähedal ja võima-likult varakult, et sekkumisega ära hoida hilisemad raskemad tagajärjed. See eeldab, et kogukond toetab psüühikahäirega inimest ja tal on võimalus tavakeskkonnas elada. Meie ülesanne on julgustada oma klienti ja suunata teda kogukonda ning samal ajal suurendada kogukonnas psüühikahäirega inimeste väärtus-tamist, sealhulgas neile tegevusvõimaluste pakkumist.

Meil teenust saav erivajadusega inimene on meie klient, kellel on õigus kaasa rääkida ja otsustada temale pakutava teenuse üle. Kliendi kaasatus suurendab tema rahulolu pakutud teenus-tega. Kliendilt saadud tagasiside teenusega rahulolu kohta on oluline sisend, mille alusel parandada teenuste kvaliteeti ja täien-dada pakutavaid teenuseid.

Kliendikeskne teenusepakkumineKlienditöö aluseks on inimese toetamine isiklikul ja sotsiaalsel taastumi-sel (taas kogukonda kaasamisel) ning oma elukvaliteedi parandamisel või säilitamisel. Olulisel kohal on inimese soovid ja vajadused seoses oma elukvaliteediga (sh elamise, õppimise, töötamise ja vaba ajaga), tervisest tulenevate piirangutega ning keskkonnaga. Selleks et pakkuda vajalikku toetust, uurime, kes ja mis on inimesele oluline, millised on tema eelistused nii füüsilise kui ka sotsiaalse keskkonna suhtes. Aitame inimesel teadvustada oma tugevaid külgi ja võimalusi, leida taas oma mina, püstitada eesmärke ja liikuda nende poole.

Kõigi klientidega koostame koostöös tugiisiku, klienditöömeeskon-naga, sh kliendile olulised isikud, lähedased või eestkostja, tegevus- või toetusplaani. Tegevusplaan koostatakse koos kliendiga, kes on valmis ja võimeline koos meeskonnaga eesmärke seadma. Tegevusplaanis lepitakse kokku, millised on kliendi tegevused eesmärgini jõudmiseks

Karula kodu elanikud meisterdamas


ning millised on teiste, näiteks tugiisiku või pereliikme tegevused, mis toetavad klienti eesmärkide saavutamisel.

Toetusplaan koostatakse klientidele, kes ei ole valmis või suutelised koos meeskonnaga endale eesmärke seadma. Klienditöömeeskond juhindub küsimusest, mis on inimesele sel eluperioodil kõige olulisem, mida ta vajab, et oma elukvaliteeti paranda või säilitada. Toetamine toimub eelkõige toetava keskkonna kaudu. Märksõnadeks on kohalolu, baasturvalisus, isiklik tähelepanu, kliendis oma rõõmude ja muredega inimese nägemine ning tema toetamine selles, mis on talle oluline.

Teenuste kvaliteedi arendamine Sarnaselt 2013. aastaga oli ka 2014. aastal sihiks arendada kohtumää-ruse alusel osutatavat teenust, s.o töötada see teenus välja alaealistele ning parandada täiskasvanutele osutatava teenuse kvaliteeti.

Kohtumääruse alusel osutatav teenus alaealistele Teenuse osutamist alustasime 2013. aasta detsembris Imastu kool-ko-dus, mil Imastusse äsja valminud ruumidesse kolis seni Erastvere kodus teenust saanud neli alaealist.

Kui esimesel teenuseosutamise aastal olime veel suuresti õpipoisi rollis ning teenuse kvaliteet paranes hüppeliselt, siis 2014. aastal oli põhirõhk säilitada saavutatud kvaliteet, muutes seda tasapisi veelgi paremaks. Selleks jätkasime koostööd Hollandi ekspertide-koolitaja-tega ning Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskusega (HENK).

Samuti võitsime Sotsiaalkindlustusameti hanke „Pikaajaline rehabili-tatsiooniteenuste osutamine psüühikahäiretega lastele“, mis võimaldab meil senisest suuremas mahus osutada kohtumääruse alusel teenust saavatele lastele rehabilitatsiooniteenuseid. Eesmärk on katsetada Norra teenusepraktikat ning kujundada välja riiklikud teenused Eesti lastele. Selline rehabilitatsiooniteenuste osutamine kestab 2015. aasta novembri lõpuni ning siis saab juba teha ka järeldused, kuivõrd hanke võitmisega saadud lisaressurss on aidanud kaasa kvaliteetsema tee-nuse osutamisele.

Nüüdseks oleme Imastu kool-kodus teenust osutanud juba seits-mele lapsele ning loodame väga, et Norra projekti tulemusel kujundab riik välja teenused, mis aitavad ennetada vajadust suunata lapsi koh-tumääruse alusel teenust saama.

Kohtumääruse alusel osutatav teenus täiskasvanutele 2014. aastal keskendusime selle teenuse sisulisele ümberkorralda-misele ning personali pädevuse suurendamisele. Nüüdseks osutame kohtumääruse alusel suunatud isikutele teenust sihtrühmapõhiselt, nii et ühes füüsilises keskkonnas elavad ja toimetavad koos sarnaste käi-


tumisjoontega ja vajadustega kliendid. Teenusekohtade vähendamise tulemusena 140-lt kohalt 2014. aasta alguses 120 kohani aasta lõpuks oleme suutnud vähendada ühes pererühmas elavate klientide arvu.

Pidevate personaliotsingutega oleme saavutanud olukorra, kus igas pererühmas on kohal pea alati meie enda seatud arv tegevusju-hendajaid, mis ületab sotsiaalhoolekande seaduses nõutud arvu. Per-sonali pädevuse parandamiseks ja paremaks juhendamiseks oleme üle vaadanud ning muutnud oma esmase juhendamise toimimist. Samuti oleme juurutamas Valklas lähenemist, mis on kasutusel Imastu kool-ko-dus alaealistele, kes on sinna suunatud kohtumääruse alusel, selleks et tagada sujuv üleminek lastele, kellel 18-aastaseks saades tuleb Imastust Valklasse kolida.

Teenuse arendus ja sisulised ümberkorraldused jätkuvad 2015. aastal, mil soovime avada Valklas uued pererühmad ning seeläbi vähen-dada veelgi praegu ühes pererühmas elavate klientide arvu.

Lisaks ettevõtte sees tehtavatele muudatustele on teenuse kvaliteedi parandamiseks ja tagamiseks äärmiselt oluline teha muudatused teenuse korraldusse riiklikul tasandil. Selleks oleme osalenud Sotsiaalministee-riumi töörühmas, kus lisaks kohtumääruse alusel osutatavale teenusele vaadatakse üle nii sundravi kui ka tahtevastase ravi teenuse korraldus. Töörühma töö on plaanis vormistada seaduseks 2015. aasta lõpus.

Intensiivjõustamise projekt2014. aastal võtsime uudse meetodina kasutusele intensiivjõustamise, mis tähendab ühes kodus keskendumist kõikidele kodu töös ettetule-vatele valdkondadele (klienditöö, juhtimine, personalitöö, info liikumine, haldus, transport, toitlustamine jm). Peamine eesmärk oli saada üle-vaade, kuidas peremajapõhised teenuseüksused pärast üheaastast tegutsemist on toimima saanud ning millistes valdkondades on neile vaja rohkem tuge. Lisaks oli eesmärk selgitada, kas ettevõttes välja töötatud töökorrad ja dokumendid on asjakohased.

Projektis osales 5 peremajadega kodu: Karula, Kodijärve, Tõrva, Türi ja Vääna-Viti ning lisaks Valkla kodu, mille arendusprojekt algas juba 2013. aastal.

Projekti käigus fikseerisid nii kodu töötajad kui ka keskkontori eri valdkondade juhid kõik protsessid. Selgitati välja valdkonnad, millele tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata ja seejärel koostati igale kodule ajaline, järjestatud prioriteetide ja kindlate vastutajatega spet-siaalne tegevusplaan, mille alusel asuti tegutsema.

Projektis osalenud kodud teadvustavad nüüd paremini protsesse, teavad oma arengukohti ja on saanud konkreetsed juhised probleem-sete teemade lahendamiseks. Samuti said valdkondade juhid tagasi-sidet, kuidas tsentraliseeritud majandus- ja haldusteenused kodudes igapäevaselt tegelikult rakendunud on. Projekti juhtinud teenuste osa-kond on saanud ülevaate töökordade toimimisest peremajades ning

Meie teenusedisaini projekt oli võidukas konkursil „Eesti disainiauhinnad 2014“26. septembril 2014 kuulutati pidulikul auhin-nagalal välja konkursi „Eesti disainiauhinnad 2014“ laureaadid. Aasta parimad disainerid valiti välja 434 töö seast. Eraldi tunnustati Eestis veel suhteliselt uut disaini- distsipliini – teenuse-disaini.

Kokku esitati parima teenusedisaini konkur-sile 18 tööd, millest finaali jõudis 8, teiste seas ASi Hoolekandeteenused koostööprojekt Velvet Labs’iga erihoolekande-teenuste disainimiseks.

Velvet Labs on tut-vustanud meie koostöö-projekti kokkuvõtvalt nii: „Eesmärk oli luua vahen-did, juhised ja teenused hoolitsemiseks inimeste eest, kellel ei ole võimalik seda enda eest ise teha. Me sukeldusime süga-vale olemasolevate tee-nuste maailma ja tulime välja teisest otsast, kus oli rohkelt võimalusi, ideid ja täielikult kasu-tatavaid vahendeid, et liigutada kogu teenus uuele tasemele.“


klienditöö korraldamisest ja dokumenteerimisest. Türi kodu baasil on loodud ja ka teistes kodudes on koostamisel koduülene töö-ja huvite-gevuse plaan, mis annab kliendile ja töötajale parema ülevaate kodu toimimisest nädala vaates. Vääna-Viti kodu näitel on koostatud „Kodu hea toimimise plaan“, kus on kirjeldatud teemade kaupa, milline on valdkonniti hea praktika. Mitmes punktis täiendati teenuste töökorda ning uuendati klienditöö alusdokumente: profiili ja tegevusplaani ning nende koostamise põhimõtteid.

Kvaliteetne elukeskkondErihoolekandeteenuste kvaliteetsemaks osutamiseks rajasime Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel 2010.–2013. aastal 55 uut peremaja, kuid seoses raha vähesusega jäi suures osas välja ehitamata hooneteväline osa. Lisarahastus ERFist võimaldas 2014. aasta jooksul teha mitme-suguseid väliskeskkonnaga seotud töid: rajada teid ja mänguväljakuid, teha haljastustöid, ehitada lehtlaid ja grillikodasid, paigaldada kiiged ja pingid. Lisaks paigaldati klientide aktiveerimiseks mõeldud väli- trenažööre ja korvpallilaudasid ning püstitati kasvuhooneid. Tõrva, Türi ja Sinimäe kodus ehitati osa majade abiruumid ümber tegelusruumi-deks. Arvestades kliente aktiveerivate ja töötegevuste väga olulist rolli nende arendamisel, võimaldab see rahuldada oluliselt enam klientide vajadusi.

Märkimisväärselt investeerisime klientide turvalisuse tagamiseks ja teenuse paremaks osutamiseks Valkla ja Imastu kodusse. Valkla kodus ehitati klientidele kokku kolm jalutusaeda, mis on varustatud nii videovalve kui ka aiale paigaldatud puutetundliku signalisatsiooniga. Imastu klientidele, kellele osutatakse kohtumääruse alusel ööpäeva-ringset erihoolekandeteenust, rajati samuti jalutusaed, mis tagab tee-nust saavatele lastele värskes õhus viibimise võimaluse.

Märgiliseks projektiks oli ka Vaos asuva pagulaskeskuse ruumide remont. Selle tarbeks rekonstrueeriti Vao külas asuv kortermaja. Hoo-nesse rajati õppeklass, tegevustuba, spordisaal ning eluruumid kuni 36 pagulase vastuvõtmiseks. 2015. aastal ootab ees Vao keskuse laienemine, mille tulemusena suureneb kohade arv 51-ni. Maailmas toimuvat arvestades püüame olla valmis pagulaste arvu jätkuvaks suurenemiseks.

Teenusedisainiau-hinna 2014 pälviski meie projekt, kus süvitsi mineva disainiprotsessi käigus laiendati kliendi-kogemuse mõistet ühe organisatsiooni pers-pektiivist kogu süsteemi haarava vaateni ning kus on arvestati ka kliendi jõudmist teenust saama. Hoolekandeteenustest juhtis projekti teenuste arendusjuht Mare Naa-ber.

Kliente aktiveerivad rajatised Kodijärve peremajade õuealal


Klientide kaasamineKliendiesinduste tegevusKlientide kaasatus on meie ettevõtte üks järjepidevalt kasvavaid väär-tusi. Suur osa kodusid on mõistnud, et parima teenuse kujundamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks on oluline küsida eelkõige teenuse tarbijalt, mida nad soovivad ja kuidas ennast teenuse saajana näevad.

Klientidelt info saamiseks on korraldatud klientide üldkoosolekuid ning majade või perede koosolekuid. Enamikus kodudes on moodus-tatud spetsiaalne kliendiesindus, kes on nii vahendaja rollis klientide ja teenuse toimimist tagavate töötajate vahel kui ka osas kodudes reaalne partner teenuse kvaliteedi asjus kaasarääkimisel. Enamikus kodudes toimuvad klientide kokkusaamised kord kuus.

Teemad, mida klientidega arutletakse, on suures osas seotud kodukorraga (üksteise privaatsuse arvestamine, igapäevategemised, alkoholi tarvitamine), omavaheliste suhetega (viisakus, elanike sobivus), toitlustamisega, ühisüritustega, isikliku ja ruumide hügieeniga (tualeti kasutamine, suitsetamisreeglitest kinnipidamine, käitumine kodus ja mujal), töötamise ja selle eest raha saamisega ning vaba aja sisustamise ja sportliku, tervisliku eluviisiga.

2014. aastal lisandusid teemade hulka tuleohutus, liikluskultuur, prügi sorteerimine, raha iseseisvam kasutamine, esmaabi andmine, mürgistused, ohud metsas.

Enamikus kodudes on esinduste toimimise initsiatiiv töötajate poolel. Erastveres, Vägeval, Võisikul ja Rakveres on klientide omaal-

Kliendiesinduse koosolek Imastu kool-kodus

Kiigeplats Kodijärvel


gatus suurem ning kliendiesindustel tugevam ja kindlam roll teenuse kujundamises kaasa rääkida. Julgetakse teha rohkem ettepane-kuid ja olla kriitilisemad (ootused töötajatele, turvakaamerate vajadus, ürituste iseseisva korraldamise kohustus, teede seisukord maja ümber, tubade temperatuur, klientide ümber-paigutamine).

Hea näitena on Rakvere Lille kodus esin-dus endale võtnud ka õhtuse valvuri rolli, et jälgida kodukorra täitmist ja juhtida puudus-tele tähelepanu ning otsida vajaduse korral abi. See näitab klientide omavastutuse kasvu.

Võisiku kodus annavad kliendid peaaegu iseseisvalt välja seinalehte, mille sisu põhineb klientide huvidel.

Kliendiesindus jääb ettevõttes jätkuvalt teemaks ka 2015. aastal, mil tuleb selgelt hakata vahet tegema klientide informatiivsetel koos-olekutel ning klientide reaalsel kaasamisel teenuse kvaliteedi paranda-misesse ka deinstitutsionaliseerimisideoloogia juurutamisel.

KogemusrühmadSpetsialistide hinnangul viivad psühhiaatriline ravi ja hooldekodus viibi-mine sageli sõltuvuseni, enesekindluse ja kontrolli kaotamiseni. Tüüpi-lisest patsiendi, kliendi rollist ülesaamine ja enda muutmine isiksuseks, kellel on roll kohalikus kogukonnas, on suur töö.

Kogemusgruppide ellukutsumise eesmärk on kokku tuua sarnase kogemusega inimesed, kes saavad pakkuda vastastikku tuge prob-leemidega toimetulekul, jagades nii paranemise-muutumise kogemust kui ka tehes ühiselt midagi põnevat. Meie kodudes tegutsevate koge-musgruppide puhul saab välja tuua kolm põhilist suunda: psüühilisest haigusest taastumine, terviseedendus ja igapäevaeluga toimetulek. Keskmiselt käivad kogemusrühmad koos kord kuus, keskmine osa-lejate arv 9–11 inimest.

Psüühilisest haigusest taastujate rühmad kogunesid välise kooli-taja ja kogemusnõustajaga Tapa ja Tapa Põllu kodus vastavalt 6 ja 7 kliendiga. Taastumiskursuse toimumisaeg lükkus Türi ja Valkla kodus edasi 2015. aastasse.

Terviseedendajate kogemusrühmad tegutsevad 15 kodus. Viies kodus (Uuemõisa, Võisiku, Erastvere, Kodijärve, Kehra) käivad koos suitsetamisest loobujate kogemusrühmad. 12 kodus tegutsevad ter-vislike eluviiside kogemusgrupid: figuurisõbrad, tervislikult toitujad, diabeedi kontrollijad, tervisekäitumise huvilised. Viimasena nimetatud grupp tegutseb Tartu Kaunase kodus. Positiivne on, et seal arutatakse erinevaid terviseteemasid (nt seksuaalkäitumine).

Igapäevaeluga toimetuleku gruppides jagatakse kogemusi töö otsi-mise, eelarve koostamise ja kodu korrastamise teemadel.

Võisiku kliendiesinduse koosolek ja seinalehe valmistamine

Tõrva kodu elanikud osalemas seiklusmängul Taageperas


Uute perekülade esimesed kogemused 2013. aastal viisime Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalminis-teeriumi abil lõpule 550 uue ja nüüdisaegse teenusekoha loomise: val-mis 55 peremaja seni vanades amortiseerunud mõisahoonetes elanud psüühilise erivajadusega inimestele ning sulgesime 5 mõisahoonetes tegutsenud erihooldekodu. Üle-ettevõtteline projekt algas 2008. aas-tal ja kinnisvara arendus oli vaid üks selle aspekte. Kogu projekt on kandnud samas teenusekvaliteedi arenguhüppe eesmärki.

Uued külad asuvad suuremate kogukondade läheduses, kus klien-did saavad senisest enam kasutada avalikke teenuseid ning osaleda kogukonna ettevõtmistes. Samuti annavad uued külad võimaluse kohalikele ettevõtjatele osutada kodudele majandusteenuseid ning pakkuda meie klientidele töövõimalusi.

Tegusama elu ideoloogia järgimiseks alustati kohe pärast kolimist klientide toetamist, et harjuda uue elustiiliga, haarates kõik elanikud igapäevategemistesse ning seades reeglid hügieenitoimingute ja muu eluks tarviliku kohta. Nii näiteks alustati kõikides peremajades hom-mikusöögi valmistamist, kaasates sellesse kliente igaühele jõukohasel viisil: kes keedab putru, kes valmistab võileibu, katab laua või aitab hoopis nõud koristada.

Kodud pidid klientidele koostama uued tegevusplaanid, personaal-sed ja ka maja päevakavad ning alustama süstemaatilist tööd klientide iseseisvuse suurendamiseks. Peamine eesmärk pärast esmast koha-nemist oligi leida kõigile klientidele igaks päevaks sisukas ja mõtesta-tud tegevus. Esikohale seati leida töötegevuse ja -harjutuse võimalusi. Keerulisema psüühilise seisundiga klientidele tuli leida võimetekohaseid järjepidevalt arendavaid tegevusi.

Kodud on nüüdseks kas rajanud väiksed töö- ja tegevuskeskused majadest eemal (Uuemõisa, Tapa, Kehra) või leidnud oma koduste võimaluste juures tegevuse, mille reaalne vajadus on ka klientidele mõistetav (Tõrva kodu keraamika, Vääna-Viti kodu pagaritooted).

Uute külade avamine tõi endaga kaasa erinevat suhtumist. Eelkõige põhjustas seda vähene teadlikkus psüühilise erivajadusega inimestest. Kuigi enne külade avamist tegime põhjalikku selgitustööd, on parim viis uute teadmiste saamiseks isiklik kogemus. 2014. aastal, mil uute külade avamisest möödus aasta või enam, tõdeti mitmel pool, et hir-mud on hajunud. Tsiteerides Helme Kihelkonnalehte septembrist 2014: „Kui mõned aastad tagasi tuli uudis, et Tõrva ehitatakse psüühilise erivajadusega inimestele peremajade kompleks, tekitas see nii mõnegi kohaliku puhul vastakaid ja suisa hirmutavaid tundeid. Tänaseks on need kartused hajunud.“

Parema ülevaate andmiseks oleme korraldanud lahtiste uste päevi ja kutsunud isetegevuslasi esinema. Väga positiivne tagasiside on Vända kodust, kus Kergu kooli õpilased käisid lausa kahel korral näi-dendiga esinemas ja andsid kauni kontserdi ning lubasid kindlasti uuesti

Vääna-Viti kodu küpsetajad ja pagaritooted


tulla. Vändra kodu juhi Lembi Uulimaa sõnul saab hoiakuid ja suhtumist muuta ning lapsed, kes varakult puutuvad kokku puudega inimestega, kasvavad hingelt rikkamaks, mõistavamaks ja südamlikumaks.

Sarnaselt on ka Kehra inimesed uue asutuse olemasoluga leppinud ja harjunud ning teevad koostööd. Sinimäe elanikud olid uute kogukon-naliikmete suhtes alguses pigem skeptilised, kuid kui Sinimäe kliendid osalesid külaelanike vastlapäeval, märkasid kohalikud, et klientidega saab suhelda. Neil on küll tavapärasest erinevaid külgi, millega ei olda harjunud, kuid nende naabrust ei ole vaja peljata.

Võrdväärseks kogukonnaliikmeks olemise on hästi kokku võtnud Helme Kihelkonnaleht: „Võimalik, et mõnele tõrvakale tuleb üllatusena, aga Tõrva kodu elanikele on kättesaadavad kõik Tõrva linnas paiknevad asutused ja pakutavad teenused. Kodu elanikud külastavad linnas asu-vaid kauplusi, kultuurikeskust, raamatukogu, noortekeskust ja Tõrva linnas toimuvaid kultuurisündmusi. Kuna paljud kliendid tänavapildis kuidagi eriliselt silma ei paista, ei ole ka kohalikel olnud kaebusi.“

Heade kogemuste allikaks on eelkõige kogukonnaga ühised ette-võtmised ja üritused. Häid näiteid on Türi kodust, kus ASi Hoolekande-teenused VI laulupeo korraldamisel olid suureks abiks Türi Kultuurimaja kollektiiv ja Türi Lauluklubi. ASi Hoolekandeteenused jalgpalliturniiri korraldamisel aitasid Järvamaa Spordiliit ja Türi jalgpalliklubi Ganvix.

Positiivseid näiteid on tuua ka töösuhete valdkonnast. Tõrva kodu elanikud on aidanud Tõrvas eraisikutel aeda rohida, puid riita panna ja muru niita. Sihtasutuse Hea Hoog kaudu saab iga soovija mõneks lihtsamaks tööks meie inimesi palgata. Koostöös töötukassaga on mitu Tõrva kodu elanikku leidnud tegevust Valga loomade varjupaigas. Uuemõisa kodu kliendid töötavad Rannarootsi keskuses kojamehena ja puhastusteenindajana. Oma tööpanuse annavad uute kodude kliendid Tapa bussipargis, Tapa hooldekodus, Tapa haiglas ja teistes ettevõtetes.

Kogukond tähendab eelkõige üksteise märkamist ja üksteisest hoolimist. Hoolivust on üles näidanud ka kohalikud omavalitsused. Nii tellis Tapa vald Tapa kodu savikojast rongipiltidega kruusid noo-rimate vallakodanike meelespidamiseks. Samuti jagati Priit Pärna 3. animafilmifestivalil (PPAFF 2014) erivajadustega inimeste valmistatud joonisfilmitegelaste piltidega auhindu.

Türi vallavalitus tõi Türi kodu elanikele jõulutervitusena väikese kontserdi ja saatis igale majale suure magusa kringli. SOL Eesti OÜ kinkis jõuludeks Uuemõisa kodule 25 tekki ja patja ning kommipakid. Skywind ehk Kekkila on varustanud Uuemõisa kodu kasvuhooneid ja aiamaad kasvumulla ja -turbaga. Kohalik ettevõte Grand Holm Marina tegi korjanduse, mille käigus toodi Uuemõisa kodu elanikele korralikke riideid. Tõrva kodul on väga head koostöösuhted kohaliku noortevoli-kogu ja -keskusega. Skan Holz Helme AS on toetanud kodu puitma-terjaliga. Need on vaid mõned toredad näited. Omalt poolt täname kõiki kohalikke ettevõtteid ja elanikke, kes meie kliente nii argi- kui ka pidupäevadel meeles on pidanud.


Uued külad on rikastanud kohalikke kogukondi uute kogukonna-liikmete, kogemuste ja üritustega. Vähem tähtsad ei ole loodud uued töökohad. Nii valis töötukassa 2013. aastal Tõrva kodu Valgamaa aasta tööandjaks, iseloomustades teda aktiivse koostööpartnerina. Tööd sai 16 pikaajalist töötut, kes on nüüd tublid tegevusjuhendajad.

Anija vallast töötab Kehra kodus 16 tublit inimest. Tööletulijal ei pea olema eelnevat töökogemust hoolekande valdkonnas, eelduseks on tahe teha koostööd erivajadustega inimestega. Suurepäraseid näi-teid on mitmest kodust. Näiteks on Kehra kodus teistelegi töötajatele kohusetundlikkuse ja hoolivusega eeskujuks Salme Söönurm. Lisaks käib ka tema abikaasa Heldur vabatahtlikuna ühisüritustel akordioni-mänguga rõõmu pakkumas.

Oleme kindlad, et uute külade positiivsed kogemused annavad kindlustunnet teistele kogukondadele erivajadusega inimeste vastu-võtmiseks.

Koostöö vabatahtlike ja kogukondadegaMeie klientide koos toimimine kohaliku kogukonnaga on olnud sujuv ja orgaaniline. Vaatamata klientide täiesti „ärakorraldatud“ elule on meie elanikud vahetult saanud suhelda kohalikega, abistanud neid maja- pidamis- ja põllutöödes ning osalenud ka kogukonna meelelahutu-ses. Ümbruskond on harjunud meie klientide iseärasustega ja olnud igati mõistev. Headeks näideteks kogukonnastumisest on Koluvere, Erastvere, Sõmera, Võisiku ja teised pikka aega tegutsenud kodud.

Nüüdseks oleme mitme koduga kolinud täiesti uutesse ja senisest suurematesse asumitesse ning koostöö kohalikega ei ole veel loomu-likul teel välja kujunenud. Seetõttu oleme teadlikult pidanud seda alga-tama ja juhtima. Oluline on, et kogukond ei tunnetaks meid võõra sisse-tungijana, vaid just lisaväärtuse andjana nii inimeste n-ö kasvatamise kui ka kogukonnas reaalsete abikäte mõttes (klientide valmistatud tooted ja pakutavad teenused, kogukonda tekkinud paindlikud töövõtjad).

Hea näide on Vääna-Viti klientide pagaritooted, mida turustatakse nii kohalike hulgas kui ka kaugemal ning millega rahuldatakse nende nõudlike tarbijate vajadus, kes peavad lugu isetehtud ja ökoloogilistest toodetest. Tapa kodu on oma töökeskuses oleva keraamikakojaga äratanud uudishimu kohalike linnaelanike hulgas, kellele on praeguseks õpetatud savi käsitsemist. Sellised võimalused on aidanud meie kodu-del olla tavapärane osa kogukonnast, on aidanud klientidel mõelda, et nende olemasolu on kohalikele vajalik ja tervitatav.

Koostööd kogukonnaga püüame saavutada kontaktide loomise ning ka uute sõprade-tuttavate tekitamise kaudu. Osaleme kogukondli-kul tööturul, võtame osa meelelahutusüritustest, tarbime avalikke teenu-seid (kaubandus, tervise- ja iluteenused, sportimine, raamatukogu jm), osaleme kohalikes puuetega inimeste ettevõtmises või lihtsalt näitame


ennast ringi jalutades. Oleme sõpru otsinud noortekeskuste (Tõrva), eakate huviringide (Tapa) ning usurühmituste (Kehra, Türi) kaudu.

Kogukonnaga ühendab meid ka meie töötajaskond. Enamik tegevusjuhendajaid on värvatud just lähiümbrusest ning nad aitavad omakorda suurendada kliente ümbritsevat võrgustikku ja rikastada nende elu. Kliendile on väga tähtis, et tegevusjuhendajad tunnevad kohalikke olusid ja oskavad klienti suunata tema huvidest lähtudes sinna, kus on võimalused. Paljudes kodudes on töötajad ja nende lähedased vabatahtlikult meie klientidega sportinud, matkanud, küpse- tanud ja teinud kõike muudki, mida sõbrad ja tuttavad omavahel teevad.

Teades, et kohalike elanike hulgas on alati neid, kellel on oskusi (nii käsitööoskusi, vestlusringi pidamise kui ka kunstioskusi), aega, võima-lusi (pakkuda tööd ja tegevusi kogukonnas) ning tahtmist endast veel midagi anda inimestele, kes ise võib-olla pole kõige agaramad tegevusi algatama, julgustame võtma meie kodudega kindlasti ühendust ja ideid välja pakkuma. Kontaktid on veebis olemas. Meie kliendid soovivad nagu kõik teisedki kodanikud teha tööd ning sisustada oma vaba aega kinos, tantsuringis jm.

Koostöö kogukonna ja vabatahtlikega on aidanud muuta meie klientide võrgustiku kodukesksuselt just kogukonnakesksemaks.

Tööhõive ja aktiveerivad tegevused2014. aasta oli meie ettevõttes tööhõive valdkonnas edukas. Rohkem kliente oli igapäevaselt tööga hõivatud nii kodude juures kui ka avatud tööturul. Seda näitab ilmekalt igakuine tööhõivestatistika, kusjuures kõikidele teenustele püstitatud tööhõive sihttasemed said sellel aastal ületatud.

Kodudes tegutsevad töö- ja tegevuskeskused või on avatud töö-toad, 9 kodus töötavad tegevusjuhendajad-meistrid ja Merimetsa kon-tori alumisel korrusel avasime aasta lõpus töötoa meistrite väljaõppe paremaks korraldamiseks.

2014. aastal oli üle ettevõtte tööga hõivatud 26,2% kõikidest tööealistest klientidest. Võrreldes eelnevate aastatega on tööhõive suurenenud kõikide teenuste kaupa vaadeldes. Kohtumääruse alusel ööpäevast erihoolekandeteenust saavate klientide tööhõive kasvas pea kolm korda: 7%-lt 20,5%-ni.

Kõikide teenuste puhul on kasvanud avatud tööturul töötavate klien-tide arv: kui näiteks 2013. aastal töötas kogukonnas elamise teenust saavatest klientidest 27% avatud tööturul ja 8% SA Hea Hoog kaudu, siis 2014. aastal oli selliste avatud tööturul töötavate klientide arv suu-renenud 37%-ni ja SA Hea Hoog kaudu töötavate klientide arv 11%-ni. Avatud tööturul töötamise toetamise teenuse saajate osakaal on suure-nenud 32%-lt 41%-ni ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust saanute osakaal 1%-lt 2,3%-ni. Vt ka joonis 5 ja 6.

Korvide punumine Tapa kodus


Tapa kodu töökeskus

0

20

40

60

80

Töötamise toetamine Kogukonnas elamine Ööpäevaringneerihoolekandeteenus

Ööpäevaringneerihoolekandeteenuskohtumääruse alusel

2013 tööhõive 2014 tööhõive

Joonis 5 Klientide tööhõive teenuste kaupa 2013. ja 2014. aasta võrdluses

Töötamise toetamine

Kogukonnas elamine

Ööpäevaringne erihoolekanne

Ööpäevaringne erihoolekannekohtumääruse alusel

0% 25% 50% 75% 100%

2,3

37,4

40,8

20,5 0

13,8

10,9

37,8

SA Hea Hoog Muu töö

Joonis 6 Töötavate klientide töö osakaal teenuste kaupa (SA Hea Hoog kaudu töötavad kliendid ja muud tööd tegevad kliendid)


SA-le Hea Hoog valmistasid kliendid käsitööesemeid (keraamilised esemed, kaltsuvaibad, puidust, paberist, tekstiilist, vilditud tooted jm), täitsid tellimustöid (helkurid, katusekronsteinid, sinililled), osutasid ASile Hoolekandeteenused teenuseid (puhastusteenindus, territooriumi hooldus, abitööd köögis). SA-l Hea Hoog jätkusid pikaajalised koos-töölepingud (nt OÜ Monier, OÜ SoftReflektor, AS Cista, Vaimastvere Agro OÜ). Aasta jooksul sõlmiti tööandjatega (nt MTÜ Eesti Vigastatud Veteranide Ühing, AS Linnamäe Lihatööstus) mitmeid uusi koostöö-lepinguid nii kodudes kohapeal kui ka avatud tööturul töötamiseks. Uuena avas SA Hea Hoog oma e-poe, et paremini tutvustada klientide tehtud käsitööd ja elavdada toodete müüki.

2014. aastat iseloomustab kaasarääkimine töövõimereformi tee-mal. Tegime seaduste eelnõudesse konkreetseid ettepanekuid, mida selgitasime ja põhjendasime nii avalikult kui ka Riigikogu sotsiaalko-misjonile. Samuti osalesime töötukassa korraldatud kaitstud töö tee-nuse sisustamise ajurünnakutes, aruteludes ja infopäevadel. Tulenevalt planeeritavatest muudatustest töötasime välja enda visiooni, kuidas ettevõttes klientide tööhõivet paremini korraldada. Selle raames val-mistasime ette projekti, kus kliendid hakkavad ettevõttele voodipesu õmblema, ning alustasime aktiivselt koostöös Tallinna Ülikooli ja ühin-guga Meie Sild Tallinnasse kohviku rajamist, et luua erivajadustega inimestele veel rohkem ja mitmekesisemaid töökohti. Lisaks on klientide asukoha muutumise tõttu kavas üle Eesti luua töötamiseks toetusvõr-gustik töökeskustena.

2014. aastal toimus esimene ASi Hoolekandeteenused klientide tööandjate tagasisideküsitlus. Tööandjate leidmisel on kodude töötajad teinud head tööd. 53% tööandjatest tõdes, et klientide töötamisega seoses ei ole neil probleeme ette tulnud ja 97% neist oli valmis eriva-jadustega inimesi ka edaspidi tööle võtma ning 90% vastajatest ka teistele tööandjatele soovitama. Peamiste probleemide ja kitsaskoh-tadena toodi välja puudulikke tööoskusi, tööharjumuse puudumist, suurt juhendamisvajadust ja tugiisiku vajadust ning info puudust nii erivajadustega inimeste kohta üleüldse kui ka tööandjatele mõeldud soodustuste ja toetuste kohta. Saadud info põhjal saame kliente avatud tööturul töötamiseks paremini ette valmistada.

Koostöö töötukassaga on samuti paranenud. Näiteks käivitas töö-tukassa hanke korras Tartu Kaunase kodu klientidele tööharjutustee-nuse, mida osutas Agrenska fond ning mille tulemusel leidis enamik kliente töökoha. Lisaks tööharjutusteenusele on toimunud tööklubi Türi kodu klientidele, tööpraktika Tori kodu klientidele ja osutatud tugiisikuga töötamise teenust Viljandi Näituse kodu klientidele.

Meie klientide aktiivsus ja tööelus osalemine on jätkuvalt väga oluline teema ja puudutab kõiki kodusid. Järjest enam jagavad meie mõtteviisi kliendid ja tööandjad ning kogukond. 2015. aasta on suur ettevalmistuste aasta, et veelgi enam pakkuda klientidele võimalusi töötada ja ühiskonnaelus võrdväärse liikmena osaleda.

75 000 sinilille märgi val-mistamine andis tööd psüühilise erivajadusega inimestele üle Eesti. MTÜ Eesti Vigastatud Võitle-jate Ühingule valminud tellimustöö oli erivajadu-sega inimeste tööhõivet edendava sihtasutuse Hea Hoog kahe aasta silmapaistvaim projekt, mille kaudu õnnestus tööd leida 2014. aastal enam kui sajale ja 2015. aasta alguses 120-le erivajadusega inimesele üle Eesti. Just niipalju meie kodude elanikke valmistas sihtasutuse Hea Hoog eestveda-misel Eesti erinevais paigus Eesti veteranide toetussümboliks saanud sinilille märki. Iga vildi-tud märk on unikaalne käsitöö, mida valmistati suure hoole ja pühendu-misega.

Sinilille märkide valmistamine Uuemõisa kodus


Tervislik eluviis Oluliselt on aktiviseerunud liikumistegevuste arendamine meie kodu-des – kõikidel klientidel on päevaplaanis vähemalt üks tund spordi või liikumisega seotud tegevusi. Sügisest on meie uuemates kodudes selleks ka mitmekesisemad võimalused, sest meie 10 pereküla sai väliskeskkonna kujundamise raames kauaoodatud spordiväljakud, paigaldamist ootavad välitrenažöörid.

2014. aastal toimus kolm suuremat spordiüritust: teist korda oli kavas talispordipäev, mis toimus Jõulumäe tervisespordikeskuses Pär-numaal; kolmandat korda toimus Türi staadionil kergejõustikupäev; samuti peeti traditsiooniks saanud jalgpalliturniir.

Kuna 2014. aasta oli ka rahvusvaheline liikumisaasta, otsustasime sportlikult ja särasilmselt alustada juba kohe aasta alguses. Vahetult pärast Sotši olümpiamänge, 26. veebruaril toimus meie enda taliolüm-pia – talispordipäev Pärnumaal Jõulumäel. Kavas olid mägikelguta-mine, tõukekelgusport ja jääkeegel. Jõulumäel toimunud talispordi-päeval osales 14 kodu ligemale 200 sportlase ja saatjaga.

5. juunil toimusid Türi staadionil juba kolmandat korda Hoolekan-deteenuste lahtised kergejõustikuvõistlused. Võistlustel osales ligi 130 sportlast 16 erihoolekandeteenust pakkuvast kodust. Traditsiooniliselt võisteldi 60 m jooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, odaviskes, 400 m jooksus ja võistkondlikus 6 x 60 m pendelteatejooksus.

Üldvõitjataks tuli ja karika teenis Võisiku kodu.

Jalgpalliturniir Türil

Kodijärve peremajade õuealadele rajati spordiplatsid


Juunikuus korraldas Vägeva kodu Hoolekandeteenuste rammu-mehe ja -naise võistluse ning kabekunni kabeturniiri, kus selgitasime välja kõige tugevama mehe ja naise ning nupukaima kabetaja. Osales üle Eesti 11 kodu. Osalejad jäid võistlustega väga rahule ja loodavad, et need üritused kujunevad Vägeval traditsiooniks. Ka Vägeva kodu soov on, et sellest saaks traditsioon, millest on võimalik osa võtta võimalikult paljudel teiste kodude elanikel.

Rammumeheks 2014 pärjati Alar Terasmägi Võisiku kodust ja ram-munaiseks 2014 Aili Tomson Vägeva kodust. Nutikaimaks kabetajaks osutus aga Jaan Siitan Sõmera kodust.

ASi Hoolekandeteenused traditsiooniline jalgpalliturniir toimus 14. augustil 2014 Türi staadionil, kus võtsid mõõtu 10 kodu võistkonnad enam kui 100 jalgpalluriga.

Võisiku kodu töö- ja tegevuskeskuse eestvõttel toimus 27. augustil viies ümber Võisiku järve jooks.

Möödunud aastal alustatud ja suitsetamisvastase juhtgrupi initsia-tiivil ellu viidud loovuskonkurss „Tubakavaba elu“ toimus ka sel aastal. Tänavu osales kaheksa kodu. Võidutööks osutus Kehra kodu origi-naalne „Kiusatuse kalkulaator“, mida võib kasutada selleks, et võrrelda, mida saaks osta sigarettide asemel.

Tihe koostöö on olnud Tervise Arengu Instituudiga, oleme osalenud aktiivselt tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustiku töös.

Aktiivsed olid ka meie tublid töötajad, kes osalesid nii SEB mai-jooksul, Rakvere ööjooksul kui ka SEB sügisjooksul. Töötajate spor-ditegevuse edendamiseks toetas ettevõte nendest üritustest osavõttu rahaliselt.

Rammumehevõistlustel Vägeval

Rammumehevõistlustel Vägeval

Jalgpalliturniir Türil

Kiusatuste kalkulaator


Mitmekülgsed huvitegevusvõimalusedJaanuaris alustasime „Talendijahi“ konkursiga. Alguse sai see kodusi-seste voorudega, jätkus veerand- ja poolfinaalidega Vääna-Viti kodus ning lõppes 30. mail suurejoonelise finaalkontserdiga Vääna-Vitis. Pro-jekt kestis 5 kuud ja oli töörohke, kuid läks väga hästi korda ning andis tahet jätkata traditsiooni ka järgmisel aastal.

Osa võtsid 16 kodu ASist Hoolekandeteenused ja Keila Sotsiaal-keskus. Külalisteks olid klientide lähedased, eestkostjad, kohalikud omavalitsused ja sõbrad.

Finaalis esinesid: • Ivo Tiits Sõmera kodust – omaloodud sõnade ja viisiga palad

„Jaanipidu“ ja „Kodused majad“ kandlel.• Tsirkusetrupp Trikitajad Koluvere kodust – tsirkus ja etendus kesk-

konnahoiust.• Aule Västrik ja Vjatšeslav Abramov Vägeva kodust – luuletus koos

linnulaulu matkimisega ja line-tants.• Väino Viirelaid Tapa kodust – popurrii klaveril klassikalistest etüüdi-

dest ja popmuusika klaveril.

Žüriil tuli välja valida parimatest parimad ning see ei olnud kuigi kerge ettevõtmine, sest etteasted olid kõigil finalistidel vahvad ja andekad. Otsus tuli aga siiski teha ning nii valis žürii võitjaks Ivo Tiitsu, publik aga valis oma lemmikuks Koluvere tsirkusetrupi Trikitajad.

Talendijahi korraldamisel aitasid kaasa paljud vabatahtlikud ning see üritus rõõmustas kõiki. Vääna-Viti kodu juhi Kersti Ojasu sõnul ei saa head mõtet ja tegu raisku lasta, nii et 2015. aastal on plaan talendikonkursiga kindlasti jätkata. Ootame järgmisest konkursist osa võtma suuremat ringi erihoolekandeasutusi.

18. juunil toimus Võisiku kodu eestvõttel Võisiku mõisa esisel suur tantsupidu meie kodude elanikele ja külalistele kaugemaltki. Idee alga-tajaks ja eestvedajaks on Võisiku kodu tegevusjuhendaja Milvi Magus. Suurürituse korraldamisel lõid kaasa ka sama asutuse toetatud tee-nuste osakonna töötajad.

10. septembril toimus Türi laululaval järjekorras juba kuues meie ettevõtte korraldatud erivajadusega inimeste laulupidu. Ligi 250 lauljat andsid meeleoluka kontserdi. Peo kava oli mitmekesine, esitamisele tulid nii rahvaviisid, tuntud poplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll ja „Oma laulu ei leia ma üles“). Peo lõpulauluna kõlas Tõnis Mägi „Koit“.

Selleaastasest peost võttis ühtekokku osa 16 koori: koorid Erast-vere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Kolu-vere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning külalis-koorid Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.

Talendijahi finaal. Vägeva kodu etteaste

Ivo Tiits Sõmera kodust esitamas kandlel omaloodud palu „Jaanipidu“ ja „Kodused majad“

Tsirkusetrupp Trikitajad Koluvere kodust – tsirkus ja etendus keskkonnahoiust


See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on Eestis ainulaadne ja kujunenud meie ettevõtte üheks firmamärgiks. 2014. aasta laulupeo korraldas Kernult teatepulga üle võtnud Türi kodu.

Meie hea sõbra ja koostööpartneri Vaimupuu ajakirja eestvõttel osalesid meie kodude elanikud toreda muusikavideo loomisel. Nimelt kaverdati William Pharrelli lugu „Happy“, mis pakkus palju rõõmu nii tegemise ajal kui ka hiljem videot vaadates.

11. novembril 2014 aga toimusid Erastvere kodus samuti juba traditsiooniks saanud sügisprintsessi ja -printsi valimised. Juba kuuen-dat korda toimus Vägeval koostöös Võisiku koduga loomelaager, kus osalenud kliendid said arendada oma loomingulisust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et huvitegevusvõimalusi jätkub kodudes igaks päevaks ja igale maitsele. Osaleda saab spordipäevadel, käia matkamas ja ekskursioonidel, teatris, kinos ja raamatukogus, võõrus-tada külalisi kodudes korraldatud üritustel ning käia oma esinemistega ise teistele külakosti viimas. Tegevuseta ei jää keegi – olgu siis huvi kaasa lüüa teatriringis või tsirkusetrupis või teha hoopis aiatööd kodu aiamaal.

Väino Viirelaid Tapa kodust esitamas talendijahi finaalis klaveril klassikaliste etüüdide popurriid ja popmuusikat

Karula ja Viljandi kodu etteaste Talendijahi finaalis

Laulupidu Türi lauluväljakul


Klientide saavutused

Meie klientide tublid tulemused spordivõistlusteltTapa Põllu koduTapa Põllu kodu osales 06.05.2014 kolme võistlejaga Eesti Vaimsete Puuetega Isikute Spordi Liidu (EVISPL) kergejõustiku mitmevõistlusel. Meie sportlased olid väga tublid. Irina Lomo-nossova ja Jelena Geroi said medalikoha, Andres Kaup pälvis osalemisrõõmu.

04.12.2014 osalesid Irina ja Jelena uuesti mitmevõistlusel. Mõlemad olid taas tublid ning tulid medalikohale.

10.04.2014 osales Tapa Põllu kodu samuti tähtsal võistlusel – Eriolümpia (EO) Eesti Ühenduse bowling’u-turniiril Türi-Allikul. Kodu esindas võistkond, kuhu kuulus neli võistlejat: Andres Kaup, Raivo Käärd, Tõnu Tähtla ja Alo Karlson. Enne võistlust käidi Rakvere bowling’u-saalis pikalt harjutamas. Võit ei tulnud kergelt, kuid pikk mängukogemus tõi esikoha just tapakatele.

Võisiku kodu Võisiku kodu 2014. aasta parimad sportlased, kes said ühtlasi kutse EO Eesti Ühenduse tänuüritusele, on Raja Rendla ja Indrek Hansen. Nad osalesid edukalt EEO jooksukrossil Siimustis, EEO talimängudel Otepääl ja EVISPLi kergejõustikuvõistlustel.

Tapa bowling’u-tiim

Võisiku kodu parimad sporlased


Sõmera kodu Sõmera kodust käis möödunud aastal Kärla valda esindamas Jaan Siitan, kes kuulus valla malevõistkonda ja saavutas 3. laual II koha.

Erastvere kodu Erastvere kodust käis Raivo Laar EO Eesti Ühenduse suvemän-gudel, kus ta saavutas kaks esimest (60 m jooks ja kaugushüpe) ja ühe teise (400 m jooks) koha.

Tartu Kaunase kodu 2014. aastal saavutasid ettevõttevälistel võistlustel tublisid tule-musi Tartu Kaunase kodu elanikud Meido Kirs ja Toomas Kiisk.

Toomasel läks edukalt EO Eesti Ühenduse suvemängudel 28.05.2014 Võrus, kus ta saavutas esimese koha 400 m jooksus ning teise kohta 60 m jooksus ja kuulitõukes. EVPISLi talvistel kergejõustikuvõistlustel 04.12.2014 saavutas ta mitmevõistlu-ses esimese koha. Meido saavutas tublisid tulemusi EO Eesti Ühenduse suvemängudel 28.05.2014 Võrus.

Meie kliendid olid edukad Vaimupuu fotokonkursilAjakiri Vaimupuu korraldas 2014. aastal juba kolmandat korda foto-konkursi vaimupuudega inimestele. Seekord oli teemaks „Rõõm“, mida võis väljendada nii pildil toimuva kui ka pildiallkirja kaudu.

Konkursile saadeti ühtekokku 520 pilti. Nende seast valiti välja paremad ning välja jagati 6 esimest kohta. Esikohtadest tuli sel aastal lausa 3 meie klientidele! Esikoha võitsid Koluverest Grete Sirgo ja Lea Valdna ning Vägeva kodust Sergei Lapun. Tunnustust leidsid lisaks Viktor Pajula (Võisiku kodu), Marina Marova (Vääna-Viti kodu), Kristina Niukkaneni (Rakvere Lille kodu) ja Erika Pillaku (Koluvere kodu) fotod.

Fotokonkursi parematest töödest koostati näitus, mis oli esmalt avatud Tallinnas Solarise keskuses ja läks hiljem ringreisile üle Eesti.

Näitusel olid teiste seas Vääna, Koluvere, Vägeva, Rakvere ja Või-siku kodu elanike tööd.

4. novembril toimus Solarise keskuses Vaimupuu fotokonkursi „Rõõm“ paremate tööde autorite autasustamine ja näituse avamine.

Solarise aatriumis jagati välja auhinnad parimatele vaimupuudega fotograafidele ning tänukirjad toetajatele ja sponsoritele.

Koluvere kodu võidukad fotograafid koos juhendajatega fotokonkursi lõpupeol


Kliendi lähedaste ja eestkostjate rahulolu-uuringu tulemusedJuunis 2014 viisime ASi Hoolekandeteenused 17 kodu klientide lähe-daste ja eestkostjate seas läbi rahuloluküsitluse.

Küsimustiku saatsime 556 lähedasele või eestkostjale, kellest vas-tas 209 (37,6%). 2013. aastal saatsime küsimustiku 442 eestkost-jale, vastajate hulk oli alla kolmandiku. Palusime eestkostjatel anda oma hinnangu teenuse osutamise eri valdkondadele: info liikumine, tegevusplaanid, töö- ja huvitegevus, majutus ja toitlustamine, personal. Tulemused teemade kaupa on toodud joonisel 7.

Info kättesaadavus

Vastamine eestksotjate ettepanekutele

Tegevusplaanide kvaliteet

Klientide töötegevused

Klientide huvitegevus

Toitlustamise kvaliteet

Majutuse kvaliteet

Personali usaldusväärsus

Personali viisakus

Personali tööoskused

Üldhinnang teenuste kvaliteedile

0 25 50 75 100

2014 2013

Joonis 7. Kliendi lähedaste ja eestkostjate rahulolu teemade kaupa 2013 ja 2014 (%)

Info kättesaadavusega oli rahul 98% ja meie reageerimisega eestkost-jate ettepanekutele 90% vastanutest (2013. vastavalt 94% ja 90%). Oleme huvitatud tihedast koostööst eestkostjatega ja info kättesaa-davus on üks selle alustalasid.

Tegevusplaanide kvaliteedile andis rahuloleva hinnangu 77% vas-tanutest (2013. aastal 69%). Eestkostjad osalevad järjest enam tege-vusplaanide koostamisel, ometi ei osanud enam kui viiendik (21%) vastanuist tegevusplaani kvaliteedile hinnangut anda.


Rahuloleva hinnangu klientide töötegevusele andis 60% ja huvi-tegevusele 73% vastanutest. Alla poole vastajatest (37%) ei osanud töötegevuste kvaliteedile hinnangut anda (2013. aastal 30%).

Osa 2014. aastal vastanutest arvas, et kodu töötegevuse kvalitee-dile ei saa hinnangut anda, sest klient ei ole töötegevuseks võimeline. Seega tuleb edaspidi töötegevuse küsimust täpsustada, et mõista, kas vastaja ei oska hinnangut anda töötegevuse kohta või eestkostetav ei ole töövõimeline.

Toitlustamise kvaliteediga oli rahul või pigem rahul 81% ja majutuse kvaliteediga 93% vastanutest. 2013. aastal andis rahuloleva hinnangu 70% vastanutest. Klientide lähedased ja eestkostjad leidsid, et uutes peremajades on loodud klientidele hea füüsiline keskkond. Pärast klien-tide kolimist uutesse üksustesse on nende areng olnud märgatav. Eestkostjad avaldasid ka soovi saada rohkem infot toitlustamise kohta.

91% vastanutest andis personali usaldusväärsusele rahuloleva hinnangu. Personali viisakusega oli rahul 96% ja tööoskustega 82% küsimustikule vastanud eestkostjatest. 2013. aasta hinnangud olid vastavalt 89%, 93% ja 81%.

Teenuste kvaliteedile anti järgmine üldhinnang: 90% küsimustikule vastanud eestkostjaist on teenuste kvaliteediga rahul (49% väga rahul, 41% pigem rahul). Mitte ükski vastanuist ei andnud hinnangut „ei ole üldse rahul“. 2013. aastal andis 80% küsimustikule vastanud eest-kostjaist teenusele rahuloleva hinnangu.

Kokkuvõttes on heameel, et küsitletute aktiivsus on suurenenud. Küsitluse tulemuste põhjal võib näha eestkostjate rahulolu kasvu kõi-kides teenusevaldkondades. Eriti oluline on eestkostjate teadlikkuse suurenemine klientide tegevusplaanide kohta ning rahulolu nende kva-liteediga. Küsitluse tulemused näitavad, et senisest enam tuleb eest-kostjatele tutvustada klientide töö- ja huvitegevuse oskusi ja võimalusi ning toitlustamiskorraldust meie kodudes.

Koostööprojektid partneritegaTegusalt oleme kaasa löönud ja vedanud Erihoolekandeteenuste Pak-kujate Liidu tegemisi. Tegemist on liiduga, mille koos üheksa teise erihoolekandeteenuse pakkujaga 2012. aastal lõime ning mille kaudu soovime koostöös kujundada erihoolekande valdkonda ja panustada kvaliteedi parandamisesse hea praktika vahetamise kaudu.

Olulisemad tegevused, mida liidu kaudu 2014. aastal ellu viisime, olid seotud riiklike muudatuste kavandamisega. Nii tõmbasime 2014. aastal joone alla „Erihoolekande arengukava 2014–2020“ koostamisele, kui arengukava ja rakendusplaan aasta lõpus Sotsiaalministeeriumis kinnitati, ning jätkuvalt tegime mitmeid õiguslikke muudatusettepane-kuid valdkonna arendamiseks. Enamik neist on nüüdseks vastu võetud.

Võrreldes eelnevate aastatega panustasime senisest enam töö- hõivereformi jälgimisse ning vajalike muudatusettepanekute tegemisse


reformi õnnestumiseks nii Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Sotsiaal- ministeeriumile kui ka Eesti Töötukassale.

Plaanid tulevasteks aastateks2014. aastal muutsime oma äristrateegiat ja panime paika pikaajalised arengueesmärgid aastani 2023. Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jooksul on meil kavas jätkata suurte ühiselamutüüpi hooldekodude reorganiseerimist Euroopa regionaalarengu ja sotsiaalfondi abil ning muuta vähemalt 1000 kliendi elu senisest inimväärsemaks.

Erihoolekandeteenuse pakkumisel võtame suuna suurema toe-tusvajadusega ööpäevast teenust vajavale sihtrühmale ja kogukonnas elamise teenuse laiendamisele. Plaanime suurendada tööhõivet ja aren-dada SAd Hea Hoog, samas on kavas vähendada toetatud elamise ja igapäevaelu toetamise teenuste mahtu.

Uus äristrateegia sündis ühistel ajurünnakutel


Eesmärk: töökorraldus on tõhus

Kvaliteetse kliendikeskse teenuse märksõna on lisaväärtus, mida pakume oma kliendile. Meie ettevõtte eripäraks on teenuseük-suste ehk kodude hajus paigutus üle Eesti. Soovime, et kliendile pakutav teenindus lähtuks kõikides meie kodudes ühesugusest kvaliteedistandardist sõltumata asukohast ning ühtlasi pakuks kliendi vajadustest lähtuvalt piisavalt individuaalsust ja paindlik-kust. See eeldab, et kliendi teenindamise põhimõttelised juhised on läbi mõeldud ja kirjeldatud, töötajad teavad ning rakendavad neid ja me hindame regulaarselt nende täitmist.

Kodu personali põhitööks on klientide ööpäevaringne tee-nindamine, ja et nad saaksid sellele täielikult keskenduda, oleme tsentraliseerinud haldusteenused (toitlustus, kinnisvarahooldus, dokumendihaldus, personali- ja finantsjuhtimine jms) keskkon-torisse oma ala asjatundjatele, kes tagavad kodude tellimustest lähtudes töö kvaliteetse täitmise. Lähtuvalt majanduslikust tasu-vusest püüame haldusteenuseid osta sisse kodu lähedalt kogu-konnast, aidates nii kaasa kohaliku ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele. Samas oleme ise paindlikud muutustele reageerima.

Tsentraalselt juhitud ja võimalikult väikese personali ning vahenditega pakutavate teenuste puhul on eelduseks, et ette-võttes on teenuste pakkumise süsteem hästi läbi mõeldud ja efektiivne ning töötajad on teadlikud sellest, kuidas nende telli-musi rahuldatakse

Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi juurutamineEQUASS (European Quality in Social Services) on Euroopa sotsiaal-teenuste rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedijuhtimise süsteem, mis põhineb teenuse osade kvaliteedi hindamisel ja parendamisel.

Süsteem käsitleb kogu protsessi eelkõige sotsiaalteenuseid tar-biva isiku ja talle teenuste osutaja vaatenurgast: luubi all on juhtimine, personalitöö, eetika, õigused, koostöö, osalemine, isikukesksus, laiahaardelisus, tulemustele orienteeritus ja kestev areng. Kvaliteedi- juhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse teenuse osu-tajatelt kvaliteedi täiustumist ning kvaliteediteadlikkuse ja -pädevuse suurenemist.

Eestis alustati EQUASSi süsteemi rakendamist 2011. aastal ees-märgiga ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteeti. Ka ASis Hoolekande-teenused alustasime EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamist aas-tal 2011, kui Imastu kool-kodu osales Astangu Kutserehabilitatsiooni


Keskuse pilootprojektis. Selle tulemusena saavutasime kodu juhtimises taseme, mida hinnati EQUASS Assurance’i kvaliteedimärgiga.

Innustunud projekti õnnestumisest, asusime ka teistes kodudes rakendama EQUASSi süsteemi elemente (kliendikoosolekud, lähe-daste kaasamine, töökoosolekute süsteemi loomine ja nende proto-kollimine, kliendi õiguste selgitamine, töö süstemaatilisem planeeri-mine, innovatsioon jt) ning osalesime veel kahe koduga (Rakvere Lille ja Tartu Kaunase kodu) kvaliteedimärgi taotlemisel, mis lõppes samuti edukalt. Protsessi läbinud kodude tagasiside oli, et süsteemi rakenda-mine annab tööle raamid ja aitab kokkuvõttes kaasa kliendikesksema teenuse osutamisele.

2014. aastal alustasime EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamist Vääna-Viti, Tõrva ja Uuemõisa kodus.

Protsessi alustasime kodu kui terviku enesehindamisega. See tähendab, et kodu ja teised sellega seotud isikud annavad konsul-tandi abiga hinnangud järgmistes valdkondades: juhtimine, personal, klientide õigused, eetika, koostöösuhted, isikukesksus, laiahaardelisus, tulemustele orienteeritus ja kestev areng. Enesehindamiste tulemuste kokkuvõtmisel selgus, et rohkem tuleb panustada tulemustele orien-teeritusele, eetikale ja koostöösuhetele. Kõige paremad olid hinnangud kestva arengu, laiahaardelisuse ja isikukesksuse valdkonnas.

EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamisel koostasime nn teema-koosolekute plaani ja süstematiseerisime kodusisest koosolekute pida-mist. Koostöös kodude personaliga viisime läbi järgmised seminarid:• tegevus- ja kalenderplaanide koostamine;• eetilised printsiibid klienditöös;• klientide vaimse, füüsilise ja majandusliku ärakasutamise enneta-

mine;• tugiisiku töö tulemuslikkus;• ettevõttes kehtivad töökorrad.

Kõigi nende teemade käsitlemine kulges arutelude ja grupitööde kaudu, sest nii oli võimalik ühtlustada töötajate arusaamu ja kujundada väärtusi. Töökorralduse parendamise eesmärgil viisime läbi klientide ja nende lähedaste või eestkostjate rahuloluküsitluse. Lisaks korralda-sime märki taotlevates kodudes avatud uste päevad, mille eesmärk oli tutvustada kodu ja selle tegemisi eelkõige kohalikule kogukonnale.

Kõikides EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendavates kodudes on taotlemisprotsessi keskel toimunud testauditid. Auditid on läinud hästi ja näidanud, et protsessi käigus on osa kriteeriumide puhul inimeste teadlikkus kasvanud peaaegu maksimumini (vt näidet joonisel 8).

Meie ettevõttel on kolm EQUASSi kvaliteedimärgiga kodu: Imastu kool-kodu (saanud kahel korral, s.o 2011. ja 2013. aastal), Rakvere Lille kodu (2013) ja Tartu Kaunase kodu (2013).


Juhtimine

Osalemine

0%

20%

40%

60%

80%

100%Personal

Koostöösuhted

Õigused

Eetika

Kestev areng

Isikukesksus

Tulemusteleorienteeritus

Laiahaardelisus

Joonis 8. Uuemõisa kodu testauditi tulemused 2014

Enne lõppauditeid tuleb 2015. aasta alguses koostada töötajatele veel käsiraamat, kus on kirjeldatud meie ettevõtte kvaliteetse teenuse osutamise hea tava, ning seda ka töötajatele tutvustada ja korraldada arutelud ettevõtte konfidentsiaalsuspoliitika üle.

EQUASSi kvaliteedimärki on kavas taotleda Vääna-Viti, Uuemõisa ja Tõrva kodus 2015. aasta teises kvartalis.

Äsja valmis ka üle-eestiline uuring kvaliteedisüsteemi rakendamise tulemuste kohta. Selgus, et kvaliteedisüsteemi rakendamine on ennast õigustanud kõikides asutustes, näidates kätte iga asutuse arenguko-had ning võimalused pidevaks parenduseks. Võrreldes varasemaga on asutuse juhtimine süsteemsem ja teadlikum, võimalikult palju arves-tatakse nii klientide, töötajate, rahastajate, partnerite kui ka muude huvirühmade vajadusi ja ootusi.

Asutused on saanud teadlikumaks kvaliteedi olemusest, selle taga-mise ja täiustamise viisidest ning töötajates on tekkinud arusaam sel-lest, et kvaliteet tuleneb neist endist ja on nende igapäevase töö osa, mitte midagi eraldiseisvat. Kasvanud on meeskonnatunnetus, töötajad on rohkem kaasatud asutuse juhtimisse, teenuste hindamisse ja aren-damisse. Tehakse teadlikumat koostööd huvirühmadega, ollakse ava-tumad ja läbipaistvamad tegevustes, mõeldakse rohkem oma kohast ja panusest kogukonda ja ka ühiskonda laiemalt.

Kõige enam on EQUASSi rakendamine mõjutanud teenuse saa-jaid: kliendid on muutunud eneseteadlikumaks ning tunnevad paremini oma õigusi ja kohustusi, teenus on isikukesksem ja enam orienteeritud tulemustele, kliendid saavad rohkem kaasa rääkida teenuse osutamisel ja arendamisel ning võtta rohkem vastutust.

EQUASSi mõjuanalüüsi kohta vt täpsemalt http://www.equass.ee/public/Hindamise_lopparuanne.pdf

http://www.equass.ee/public/Hindamise_lopparuanne.pdf




Eesmärk: pühendunud töötajatel on vajalikud oskused ja teadmised

Paindlik ja pidevalt arenev teenus seab nõudmised eelkõige meie kõige olulisemale ressursile – personalile. Seepärast on meie visioonis tähtis osa areneval töötajal. Et töökorraldus toimiks ja saaksime osutada kvaliteetset teenust, on vaja personali, kellel oleksid just selleks tööks vajalikud oskused, sh töövõtted, ja erialane ettevalmistus ning pühendumus.

Koostöö erialaspetsialistide ja koolitusasutustega, enese eri-alane arendamine ja teised teadmisi edendavad projektid või-maldavad olemasoleva töötajaskonna teadmisi ajakohastada ning loovad eeldused meelitada meie juurde tööle uusi inimesi. Erihoolekande valdkond on väga inimressursimahukas ja seega on väheneva tööjõu tingimustes oluline, et püsiksime töötajas-konna leidmisel konkurentsis.

Leidlikumate lahenduste, teadmistepõhise teenuse pakku-miseks ja mahuka info läbitöötamiseks vajame oma töötajatele tänapäevaseid töövahendeid. IKT-seadmete abiga ei suurenda me pelgalt teabe talletamise kiirust, vaid saame analüüsida sisen-dit ja rakendada klientide teenindamisel nutikaid lahendusi.

2014. aasta võis tunduda võrreldes 2012. ja 2013. aastaga väliselt rahulikum, kuid oli tegelikult suunatud rohkem sisemistele protsessidele ja mõtestatusele. Kahel eelneval aastal avatud kodud oma uue perso-naliga andsid meile kogemuse ja teadmise, millest tulenevalt pidasime oluliseks suurendada kõikide töötajate teadlikkust, et muuta sisekooli-tused ning töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine tõhusamaks. Parandasime uute töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldust, et uus töötaja saaks juba katseaja jooksul vajalikud algteadmised, mis aitavad paremini sisse elada ja aru saada tööprotsessidest, mõista klienditööd, suhelda klientidega, nii et töö käigus oleks tagatud töötaja enda tervise säilimine ja ohutus.

Tegevusjuhendajad rohelise rehabilitatsiooni kursusel Luual


StruktuurEttevõtte struktuurist 2014. aastal annab ülevaate joonis 9.

Üldkoosolek

Logistika-osakond

ERF osakond

Teenuste osakond

Kinnisvara-osakond

IKT-juht

Arendusjuht

Finants-osakond

Juriidiline teenus

Siseauditi teenus

Toitlustus-osakond

Personali-osakond

Teenuse-üksus

Hankejuht

Infojuhtimise osakond

Juhatus

Nõukogu Auditi-komitee

Joonis 9. Ettevõtte struktuur 2014. aastal

Ettevõte jaguneb järgmisteks üksusteks:• keskkontor (teenuseüksuste tsentraalne arendamine ja majanda-

mine ning haldusteenindamine, sh majutus, toitlustus jm);• teenuseüksused ehk kodud (erihoolekandeteenuste ja muude tee-

nuste osutamine klientidele).

Kui ettevõtte haldustegevus on tsentraliseeritud ja seda juhivad vastava valdkonna juhid keskkontorist, siis klienditöö juhtimine on delegeeri-tud võimalikult kliendi lähedale. See tähendab, et kliendiga seotud otsuseid, sh teenuselepingu sõlmimine, langetab kodu juht. Kodu juhi meeskonda kuuluvad vanemtegevusjuhendajad, tegevusjuhendajad ja mõnel pool ka tegevusjuhendaja abid ning meistrid.


Personal arvudesAasta lõpus oli ettevõtte koosseisus 993,5 ametikohta. Aasta jook-sul optimeeriti tööd halduse ja toitlustuse valdkonnas, mille tulemusel kaotati 8 ametikohta.

Ettevõtte ametikohtade jagunemine valdkonniti on sarnane 2013. aastaga (vt joonis 10). Kodudes või nende juures töötas 2014. aastal kokku 96,1% ja keskkontoris 3,9% töötajatest.

Töötajaskonna sooline jaotus ja keskmine vanus on püsinud aas-tate jooksul muutmatuna. Meil töötab 90% naisi keskmise vanusega 47 aastat ja 10% mehi keskmise vanusega 51 aastat. Töötajate vanuseline jagunemine näitab, et inimesed eelistavad meie valdkonnas töötada vanusevahemikus 40–59 aastat. Klienditeeninduse personal koosneb enamikus naistest.

Personali voolavusKui 2012. ja 2013. aasta olid töötajaskonnas liikumisrohked, mõjuta-tuna Euroopa Regionaalarengu Fondi projektist ja kasvavast personali- voolavusest, siis 2014. aastal liikumine vähenes. Ettevõtte personali koguvoolavus oli 19,3% (2012. aastal 24% ja 2013. aastal 38%).

Positiivseks võib pidada seda, et koguvoolavus on vähenenud ning voolavus (vabatahtlik) ei ole enam suurenenud nagu viimasel kahel aastal, vaid on jäänud eelmise aasta tasemele, olles 13%.

2014. aastal algas üleminek Office 365 keskkonnale. Oskusi tuli lihvida nii väliskoolitaja käe all kui omavahel tarkust jagades. Foto: Henn Sarv (IT koolitaja)

5,4%5,6%

85,1%

KlienditeenindusToitlustusHaldus ja logistikaJuhtimine ja tugiteenused

3,9%

Joonis 10. Ametikohtade jagunemine valdkonniti 2014. aastal

Tegevusjuhendaja Ringo Veide juhendamas Uuemõisa kodu elanikku


Töötajate rahulolu2014. aastal korraldasime üleettevõttelise rahulolu-uuringu. Küsimustik saadeti 975 töötajale. Üldine vastamismäär oli väga suur, s.o 68%, eriti arvestades meie üksuste hajusust üle riigi. Rahulolu-uuringu järgi oli töötajate rahulolu 5 palli skaalal 3,7 palli ehk 74%. Uuringust tulid esile töötajate pühendumus ja soov töötada just erivajadustega inimestega.

2014. aastal toimus teinegi küsitlus, kus 360-kraadise uuringu käi-gus said konsultantidelt individuaalse tagasiside 19 kodujuhti, 9 tugi-valdkonna juhti ja 4 juhtkonna liiget. Tagasiside oli enamasti positiivne. Juhtidele oli väga kasulik saada teada, millise hinnangu annavad neile samade teemade kaupa alluvad ja vahetu juht.

Erialakoolitus ja täiendusõpe Kuigi klienditöötajate baashariduse tase on võrreldes ettevõtte algus-ajaga tõusnud, on jätkuvalt probleemiks erialateadmistega töötajate vähesus. Nii nagu varasematel aastatel, rahastasime ka 2014. aastal nende töötajate õpet, kes osalesid tegevusjuhendajate 260-tunnisel baaskoolituskursusel ja teenusespetsiifilistel õppemoodulitel. 2014. aastal koolitasime Tervise Arengu Instituudis 47 tegevusjuhendajat ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 27 tegevusjuhendajat. Suur hulk kliendi-töötajaid on aga jätkuvalt väljaõppe järjekorras.

Novembris õnnestus meil koostöös Sotsiaalministeeriumiga saada Riigikogu sotsiaalkomisjonis toetus sotsiaalhoolekande seaduse muu-datusele, millega pikendati kohtumääruse alusel osutatava ööpäeva-ringse erihoolekandeteenuse tegevusjuhendajate haridusnõudeid aas-tani 2018, nagu see kehtib teiste teenuste tegevusjuhendajate puhul. Vastasel korral oleks selle teenuse puhul rakendunud jaanuarist 2015 rangemad kriteeriumid, mistõttu oleks kaotanud töö hulk nõuetele mittevastavaid tegevusjuhendajaid.

Koolituspäevi oli kokku 4428, mis teeb ühe töötaja kohta keskmi-selt 4,4 koolituspäeva. 2013. aastal oli kokku 12 509 ja 2012. aastal 7556 koolituspäeva.

Kutsestandardi kinnitaminePärast mitme aasta pikkust tööd kinnitas Kutsekoja nõukogu 12. septembril 2014 tegevusjuhendaja kutsestandardi 5. taseme. Seega on tehtud algus, et kutsehariduse omandaja saaks spetsialiseeruda erihoolekandetöötajaks.

Esimesena on Valga Kutsehariduskeskus saatnud meile tutvumi-seks oma õppekava. Edaspidi on vaja teha koostööd koolidega, et kutsestandard rakendada võimalikult paindlikul ja innovatiivsel viisil (sh töökohapõhine või e-õpe). Teenuse kvaliteetseks osutamiseks ja tegevusjuhendajate pealekasvuks on tarvis inimesi, kes on oma kut-sevaliku teinud teadlikult.

Uuemõisa kodu vanemtegevus-juhendaja Tuuli Ainsaar

Töötamine pidevalt are-nemisvõimalusi pakku-vas ettevõttes rõõmsate ja sõbralike inimeste kes-kel on see, mis on moti-veerinud mind nüüdseks juba viis aastat (vanem-tegevusjuhendaja Tuuli Ainsaar).

Tunne, et mind ooda-takse, ning see, et iga päev on eriline, kliendid on tänulikud ja hoolivad, on asjaolud, mis purus-tasid mu eelavamused ligi kaks aastat tagasi, kui asusin ettevõttesse tööle (tegevusjuhendaja Ringo Veide).


Vabatahtlike ja praktikantide kaasamineVabatahtlike ja praktikantide abil saab mitmekesistada klientidele paku-tavaid tegevusi ning naabruskonnast pärit vabatahtlikud aitavad luua kogukonnaga tihedamat sidet. Lisaks aitab praktikantide ja vabatahtlike kaasamine tutvustada tegevusjuhendaja eriala ning seeläbi leida ka uusi töötajaid.

2014. aasta jooksul tegid praktikandid ja vabatahtlikud ettevõttes kokku 25 572 tundi tööd. Vabatahtlike arv ja nende panus on kahe viimase aasta jooksul kasvanud (vt joonis 11), sealhulgas on juurde tulnud välismaalt pärit vabatahtlikud (töötanud kokku 4702 tundi). Sel-lise tulemuse saavutamiseks oleme uutes kodudes intensiivselt tei-nud koostööd organisatsioonidega, kes vabatahtlikke vahendavad. Välisriikidest on praktikandid ja vabatahtlikud meile tulnud Gruusiast, Hollandist, Hispaaniast, Šveitsist, Venemaalt, Saksamaalt, Poolast, Jaapanist ja Tšehhist.

0

2750

5500

8250

11000

Koolipraktika Töötukassatööpraktika

Ühiskondlikultkasulik töö

Vabatahtlikud Asendus-teenistus

2012 2013 2014

Joonis 11. Ettevõttes tehtud vabatahtliku töö ja praktika tunnid


Sarnaselt kahe eelmise aastaga on koolipraktikantide arv vähene-nud. Praktikandid ise on välja toonud põhjuse, et praktikakohas käimine on kulukas. Seetõttu otsitakse praktikavõimalusi linnades või kodukoha lähedal. Siiski oleme olnud praktikakohaks Lääne-Viru Rakenduskõrg-kooli, Viljandi Kultuurikolledži, Valga Kutsehariduskeskuse, Tartu Üli-kooli Pärnu Kolledži, Tallinna Ülikooli, Põltsamaa Ametikooli, Kures-saare Ametikooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia õpilastele.

Koolipraktikat (sh vaatlus- ja grupipraktika) on sooritanud sotsiaal-töö, sotsiaalhooldaja, hooldaja, lapsehoidja ja vaimse tervise õenduse eriala õpilased. Lisaks erivajadustega inimeste praktikale on sooritatud ka eakate hoolduse ja sotsiaalvaldkonna ametniku praktikat. Praktika ajal said õppijad osaleda eri toimingutes, sh hooldus, klientide abista-mine söömisel, juukselõikus, vaba aja tegevused. Vääna-Viti kodu tegi koostööd Tallinna Ülikooliga kohviku avamise projektis, milles osalesid Tallina Ülikooli sotsiaalvaldkonna üliõpilased.

Tõhusat koostööd praktika asjus ja sealt edasi töötajate värbami-seks oleme teinud töötukassaga. Võimalus tööpraktika kaudu eelnevalt tööga tutvuda, õppida ja siis alles otsustada on aidanud teha inimestel kindlamaid otsuseid. Proovitööpäevi tehti meil 24, tööpraktikal viibis 11 inimest, kes kõik on saanud meie töötajaks. Koostöö töötukassaga jätkub, sest uued tööturule naasmise toetusprogrammid, mis on mõel-dud noortele ja pensioniealistele, on huvipakkuvad.


Laulupidu Türi lauluväljakul


Meie kodud


Erastvere kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 113 kohta, sh riigi rahastatav

teenus 111 kohta• ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel – 24 kohta• toetatud elamise teenus – 23 kohta• igapäevaelu toetamise teenus –16 kohta • töötamise toetamise teenus – 3 kohta

Ekskursioon Erastveres Meil kodu nimeks Erastvere Imbi kõigile seal ütleb tere Astud sisse uksest suurest Kohe sõpru leiad enda juurest Astud vasakule, satud saali Sinna Tõnu riputas paar maali Paremal on Juta, Merike ja Kiiri Üks imelik uks, mis käib riivi Lähed otse osakonda pikka Juhatan sind vanemasse ikka Trepist üles – trepist alla Segadusest kingapaelad valla On hubased ja soojad meie toad Kel vaja, saab ärakäimisloa Teisest Katrin alla tuleb Oma jutuga meil suud kõik suleb Kolja kõigiga on lahke Nõuab kallistust või kahte Viiendaga Marju appi tõttab Või hoopis Annika seal ruttab Hetkeks kiikame ka kööki Ehk saab juba lõunasööki Trepist alla, mööda Mooni teed Jõuad tuppa, kus teed käsitööd Ah et ei oska

Mis ma oskan kosta Kui tööd teed niidi-nõelaga Valmis saadki kaisuka Juhatan teid tagauksest õue Järve ilu poeb teil põue Väljas Kersti toimetab ja teeb Õie ära kaotas kastmisvee Aias kurgid, tomatid ja kapsad Vahel mõne sibula sealt napsan Valgest majast välja põrkab pall Spordihuviline Raivo kannul tal Traktoritest huvitub meil Sulev Tal ammu selge kündmisvalem Hallis majas mõtleb Eha Mis oma päevaga küll teha Garaažis seisab mitu Särtsu Neil mootor kunagi ei plärtsu Autod meil elektriga Sõidavad või Tallinna Siin palju tegevusi meil On veel ehk aega teil Ah ei – meil väga kahju on Siis vaata facebook.com Ja kodulehel ka Võid meie oludega tutvuda

Põhjalikuma ülevaate Erastvere kodu ühistest tegemistest 2014. aas-tal saab meie kodulehelt www.hoolekandeteenused.ee/erastvere ja Facebookist https://et-ee.facebook.com/pages/Erastvere-Kodu/ 1456153871272436?fref=nf.

Igale kodu loomale oma kodu

Meie kodu võileivatordi meistrid

Imbi RegoErastvere, Kodijärve ja Tartu Kau-nase kodu juht

https://et-ee.facebook.com/pages/Erastvere-Kodu/1456153871272436?fref=nf

https://et-ee.facebook.com/pages/Erastvere-Kodu/1456153871272436?fref=nf


Esimest korda merd mõõtmas

Hetk enne üüratut vihma ja üleujutust Jõgeval Kord aastas tulevad kindlasti nõiad meile trallima

Meie kodu meeskonna moodustavad tegevusjuhendajad Merike, Terje, Tea, Eha, Maire, Kalle, Einar, Eve, Kairi, Tiia, Annelii, Merily, Kaili, Ülle, Malle, Maigi, Siiri, Eva, Andres, Maie, Ege, Liivia, Moonika, Eve, Kersti, Aare, Eda, Leena, Marika, Kaidi, Ülle, Marje, Elin, Marju, Piret, Raivo, Merle, Sirje, Kaie, Riina, Liili, Aare, Lembit, Annika, Harri, Tõnu ja vanemtegevusjuhendajad Merike, Kiiri, Maire ja puhastusteenindajad Ene ja Meili, köögipersonal Kersti, Maia, Daisy, Elle, Tiia, Aiki ja hool-dusmeister Margo ning koduõed Evi, Eve, Lehte.


Imastu kool-kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus –

34 kohta, sh riigi rahastatav teenus 32 kohta • ööpäevaringne erihooldusteenus sügava

liitpuudega isikutele – 28 kohta• ööpäevaringne erihooldusteenus

alaealistele kohtumääruse alusel – 6 kohta• asenduskoduteenus – 27 kohta• lapsehoiuteenus – 2 kohta• toetatud elamise teenus – 14 kohta• igapäevaelu toetamise teenus –12 kohta• töötamise toetamise teenus – 6 kohta• rehabilitatsioonimeeskonna teenus

Imastu kool-kodu asub Lääne-Virumaal Tapa vallas Imastu külas. Kool--kodus elab praegu 35 psüühilise erivajadusega last ja 74 täisealist. Kool-kodus pakutakse ööpäevaringseid erihooldusteenuseid, toeta-tud teenuseid ning ainukesena ettevõttes ka asenduskoduteenust, lapsehoiuteenust ning alates detsembrist 2013 kohtumääruse alusel erihoolekandeteenust alaealistele. Meil on ka oma rehabilitatsiooni-meeskond.

Imastu kool-kodu on sõbralike, ühtehoidvate, nooruslikult rõõm-sate ja tegusate inimeste kodu. Kenasti võeti 2013. aasta detsembris kool-kodu ühisesse perre vastu kohtumääruse alusel teenust saa-vad alaealised. Kerge nukrusenoodiga saadeti täiskasvanuellu neli asenduskoduteenuse last.

Kool-kodul on oma traditsioonid, kindel väljakujunenud aastarütm. Kodul on oma lipp ja laul, mille ühise laulmisega lõpevad kõik olulisemad üritused. Juba kolmandat aastat käis koos kliendiesindus, kuhu kuu-lusid iga pererühma esindajad, kes vahendasid oma kaaslaste soove ja mõtteid. Kliendiesinduse eestvedamisel valisid teenusesaajad nagu varemgi aasta toredaima töötaja.

Sügisel alustasid kooskäimist klientide kogemusgrupp ja tegevusjuhendajate kovisiooni grupp, mis sarnaselt kliendiesindusega said kokku kord kuus. Kliente ja töötajaid käis koolitamas ka Maanteeamet, kes õpetas, kuidas pimedal ajal ohutult liikuda. Novembris korraldasid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna tudengid heategevusliku kampaa-nia Imastu laste ja noorte heaks.

Oluline sõnum saabus jaanuaris Brüsselist. Euroopa rehabilitatsioo-niplatvorm tunnustas teist korda Imastu kool-kodu EQUASSi kvalitee-dimärgiga, pikendades sertifikaati kaheks aastaks.

Märgilise tähtsusega tuleviku jaoks on osalemine märtsis alanud Norra Finantsmehhanismi rahastatud pilootprojektis „Pikaajalise rehabi-litatsiooniteenuse loomine raske ja püsiva psüühikahäirega lastele“. Projekt hõlmab kohtumääruse alusel osutatavat alaealiste teenust ning rehabilitatsiooniteenust.

Jaanipäeval

Ülle KeinasteImastu kool-kodu juht


Kõik eelmisel aastal avatud tööturule jõudnud toetavate teenuste saajad jätkasid töötamist oma tööandjate juures. Neile lisandus veel üks klient. Tööandjad on meie klientide tööga rahul. Kaaslaste edust innustust saanud, pürgis sel aastal veel kolm klienti tööturule, käies tööturuameti kaudu tööharjutusel. Umbes kolmandik ööpäevaringset teenust saavatest klientidest oli tööga hõivatud SA Hea Hoog kaudu. Klientide valmistatud käsitöötooted jõudsid sihtasutuse kaudu käsi-tööpoodidesse ja laatadele.

Endiselt on au sees põhimõte, et iga Imastu kool-kodus elav laps või noor annab võimetekohase panuse oma pererühma ja kool-kodu heaks. Meil on oma köögivilja-, marja- ja iluaed, kus grupp ööpäeva-ringse teenuse kliente koos oma tegevusjuhendajaga toimetab. Valmi-nud saagi kasutasime oma tarbeks ja jätkus ka Tapa kodu klientidele. Ka igal pererühmal oli aias oma peenar, et kõik kliendid saaks kogeda, kuidas seemnest valmib saak.

Lisaks praktilisusele hindame ka ilu ning hoiame korras oma õueala ja ümbritseva männiku. Tore, et seda hoolt on märganud ka meie külalised ja inimesed, kes kool-kodust lihtsalt mööda sõidavad. Lisaks eelmise aasta konkursi „Kaunis kodu“ Tapa valla tiitlile saime sel aastal ka sama konkursi maakondliku tunnustuse. Eelmise aasta tunnustust tähistavad kolm elupuud maja ees. Seekordne preemiaraha läheb järg-

Sõbrapaeval

Laulupeol


misel kevadel kohtumääruse alusel teenust saavate alaealiste pere-rühma aia kujundamiseks.

Eelmisel aastal alustanud huviringid jätkasid kooskäimist. Tänu ette-võtte ühisele tantsupeole Võisikul sai ka meie kodus tuule tiibadesse rahvatantsuring. Kuigi tantsupidu on möödanik, käib rahvatantsuring endiselt koos. Igal teisipäeval lustivad nii kliendid kui ka töötajad ning selgeks õpitud tantse on näidatud nii oma kodu üritustel kui ka Imastu külalistele.

Külalisi käis meil aasta ringi, ka Soomest, Rootsist, Norrast ja Hollandist. Aastatepikkune tava on, et Imastu kool-kodu võtab vastu Euroopa Noorteühenduse ESTYS kaudu kaks pikaajalist vabatahtlikku ning suvel grupi (3–5) kuuajalisi vabatahtlikke. 2014. aastal võõrusta-sime pikaajalisi vabatahtlikke Hispaaniast ja Gruusiast. Juulis võtsime vastu vabatahtlikud Saksamaalt, Poolast ja Hispaaniast. Septemb-ris-oktoobris oli vabatahtlikul praktikal füsioterapeut Hollandist. Juunis käisid lapsi ja noori vaatamas ristivanemad Soomest Iitti kogudusest. Nagu varasematel aastatel, nii korraldasid ristivanemad ka seekord oma ristilastele Pilistveres neljapäevase laagri. Ristivanemate korral-datud olid ka külastused Vembu-Tembumaale ja jõulumaale.

2014. aasta põnevamatest tegemistest ja üritustest väärib märki-mist veel sõbrapäev, mida tähistasime koos Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi sõduritega, kes tõid Imastusse miniparaadi koos rasketehnikaga. Kait-seväelased tutvustasid lastele ja noortele sõduritarkust. Soovijatel oli võimalus sõita soomukitega. Meie omalt poolt tutvustasime oma iga-päevaelu tegemisi nii pererühmas kui ka päevakeskuses. Hiljem laul-sime ja tantsisime ühisel peol.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine toimus koos kätlemistsere-moonia, piduliku kontserdi ning lõpuks isamaaliste laulude ühislaulmi-sega. Traditsiooniliselt tähistasime lastekaitsepäeva. Teist korda toimus võimlemispäev, kuhu seekord kutsusime külla ka sõbrad Tapa kodust. Samuti pidasime jaanipäeva oma traditsiooniliste mängudega, selle aasta üllatuseks oli õnneloos. Palavad suveilmad andsid võimaluse korraldada veedisko.

Kevadsuvisel perioodil käis iga pererühm väljasõidul ning mere-rannas. Augustis toimus aiatöös osalevatele klientidele traditsiooniline nädalane preemialaager Vainupeal. Jõulukuul toimusid adevendihom-mikud. Jõulupäev algas aga töötajate jõuluhommikuga, päeval toimus kodu ühine jõulupidu ning jõulupäeva õhtu veetis iga pererühm õdusalt omaette.

Aasta viimasel päeval kohtus kogu kool-kodu pere saalis. Meenutati aasta sündmusi ja tegemisi ning lustiti üheskoos. Õhtu hakul sooviti üksteisele ja Imastu kool-kodule toredat uut aastat ning jäädi ootama, mida 2015. aasta meile toob.

Presidendimatk

Tervisepäev


Karula kodu, Viljandi Näituse kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 7 kohta (Karulas)• ööpäevaringne erihooldusteenus – 20 kohta (Viljandis)• ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele –

78 kohta (Karulas)• toetatud elamise teenus – 4 kohta (Karulas)• töötamise toetamise teenus – 2 kohta (Karulas)

Karula kodu paikneb kauni Karula järve kaldal Uue-Võidu maastiku-kaitsealal. Karulas asub 7 peremaja koos 85 elanikuga ning peamaja, kus toimuvad tegevused meie klientidele. Kaks peremaja 20 elanikuga asub Viljandis ja 4 toetatud elamise klienti elab Vastemõisas. Kodus töötab 61 teenuseosakonna inimest ja 9 tugiteenuse osutajat. Kaheksa kuud oli meil abiks Laura, kes oli vabatahtlik Hispaaniast.

2014. aasta oli meie kodule väga tegus aasta. Tegime palju sisu-list tööd, et teenuste kvaliteeti parandada. Eriti oluline on meile olnud klientide tervis, mistõttu oleme kõikidele klientidele taganud hambaravi ning kaasanud klientide heaolu tagamiseks füsioterapeudi ja taastus- raviarsti. Oluline on olnud ka klientide aktiveerimine, tegevusmajas tegevuste käivitamine ja töös hoidmine. Aktiivsed tegevused toimuvad ka majades nädalaplaani järgi.

Meie elanikud on tegusad ja rõõmsameelsed, võtavad aktiivselt osa pakutavatest tegevustest ja üritustest. Tegevusmajas on grossinguvõi-malus, saab võimelda, olla kehaliselt aktiivne, teha käsi- ja savitööd, lõdvestuda meeltetoas, tantsida ja laulda. Huviringidest toimuvad meil aiandus-, kepikõnni-, käsitöö-, muusika- ja tantsuring ning koos käib terviseedenduse kogemusgrupp.

Väljaspool maja on meil võimalus käia savi- ja hobuteraapias. Eks-kursioonidel on käidud Tallinna loomaaias, Viikingite Külas, Pärnus, Viljandi lossimägedes ja Põltsamaa roosiaias. Oleme võtnud osa meie ettevõtte tantsu- ja laulupeost ning talendijahist. Käidud on matkal nii Loodi matkarajal kui ka Karula ümbruses.

Oleme tähistanud klientide sünnipäevi, rahvakalendri- ja riigi täht-päevi. Nii toimusid sõbrapäevapidu, vastlapäev, jüripäeva spordipäev, volbripäev, talgupäev „Teeme ära!“, jaanipidu, taasiseseisvumispäeva aktus, sügisandide näitus, kadripäeva pidu. Suvel toimus meil tsirku-selaager.

Sellel aastal saime majade ümbrusesse korvpalliplatsid ja kiiged. Koos istutasime palju puid ja põõsaid. Näituse tänava majad tähistasid 2. sünnipäeva.

Karula elanike matmispaik sai sellel aastal korrastatud. Jaanipäeva eel süütasime kalmistul küünlaid ja poisid meenutasid lahkunuid.

Tallinna loomaaias

Matk Loodi ürgorus

Kaie PukkKarula kodu vanemtegevus-juhendaja, juhi asendaja


Kehra kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus –

40 kohta• ööpäevaringne erihooldusteenus

sügava liitpuudega klientidele – 20 kohta

Kehra kodu avati 1. septembril 2012. Kehra kodu asub Harju maakonnas Anija vallas Kehra linna servas Lehtmetsa külas. Kehra on koduks 60 täisealisele psüühilise eriva-jadusega inimesele. Küla koosneb 6 täna-päevasest ja avarast peremajast, igas peres elab 10 klienti. Küla toimimise eest kannab hoolt 28 töötajat.

2014. aasta möödus kiiresti ja teguderohkelt. Augusti lõpus täitus teine tegutsemisaasta. Endise suure kodu juhina võin väita, et elamine väikestes peremajades, rahulikus ja sõbralikus peres ning hubastes tingimustes on mõjunud meie klientidele igati positiivselt. Nad on muu-tunud rahulikumaks, iseseisvamaks, igapäevatoimetustes toimetuleva-maks. Ja tegutsemist jätkub neil hommikust õhtuni, alustades oma toa ja maja koristamisest, aiamaal töötamisest, ringide tööst osavõtmisest (karaoke, käsitöö, õmblemine, kokandus, näitering, lauluring, seenior-tants, terviseedendus, jooga jt), sportimisest kuni ühiste väljasõitude, kalendritähtpäevade ja diskodeni välja.

Varakevadel külvati mulda suvelillede, tomatite jm seemned ning küll oli suur rõõm, kui neist taimed tärkama hakkasid. Aiamaal toimetamine on üldse üks klientide meelistegevusi. Kuna kasvuhoone saabumine lükkus kesksuvesse, siis tuli tomatitele ajutine peavari ehitada. Kui siis lõpuks kasvuhoone saabus ja püsti sai, oli see Kehra kodu aastasünd-mus – rõõm klientide silmis oli suur. Kui eelmisel aastal alles istutasime lilli ja marjapõõsaid, siis sel aastal nautisime juba lilleilu ja noppisime põõsastelt esimesed marjad.

Aprillis korraldasime kodu ümbruse koristamiseks kahepäe-vased talgud, kus osalesid jõukohastes tegevustes peaaegu kõik ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kliendid. Koristati ära tohutus koguses traadijuppe, kiletükke, kive, nööre jm prahti haljasalalt, mis oli kunagi olnud aiandi territoorium.

Ei jäänud ka meist kõrvale sellesügisene üle-eestiline seeneupu-tus. Meie kodumets andis nii hea kuuseriisikasaagi, et jätkus nii kohe söömiseks kui ka sissetegemiseks. Seenepurgi said kingituseks ka sõbrad teistes kodudes.

Innukalt võeti osa ka kohaliku kogukonna ettevõtmistest ja üritus-test: Anija mõisapargi koristustalgud, „Teeme ära!“ talgud, Maardu ja Keila veekeskuse külastused, puuetega inimeste päeva üritus Aegviidus

Talgupäev Anija mõisas

Inge VarblasKehra kodu juht


ning Riigikogu külastus koos Kehra sotsiaalkeskusega. Kehra kodu aktiivsed elanikud ei ole kõrvale jäänud ka meie ettevõtte korraldatud üritustest nagu talendijaht, talispordipäev, kergejõustikuvõistlused, jalg-palliturniir, tantsu- ja laulupidu, rammumehevõistlused.

Kodusiseselt tähistasime rahvakalendri jt tähtpäevi: kolmekuninga- päev, vabariigi aastapäev, vastlad, naistepäev, jaanipäev, oma kodu sünnipäev, kolletamispäev, kadri- ja mardipäev, jõulud ning klientide sünnipäevad.

Meelelahutust käisid meie klientidele pakkumas nii nukunäitleja Lea Sibul, tantsutrupp Kantri Roosid, naisansambel kui ka setu pillinaine. Samuti külastasid meid kohaliku koguduse Norra ja Soome sõprusko-gudus, andes väikesed kontserdid ja aidates sisustada klientide vaba aega nendega lauamänge mängides.

Meie klientide põhilisteks töötegevusteks on kangakudumine ja märgviltimine, mida sellest sügisest saame teha kodu juures olevates töökuurides, mis ehitati selle tarbeks ümber. Varem tegutsesime kodust kaugemal asuval rendipinnal. Nüüd saavad tegevustes osaleda ka liikumispuudega kliendid. Suur ühistöö oli puupakkude ja euroaluste värvimine rahvariideseeliku värvidesse. Need rõõmsatriibulised pakud ja alused leiavad nüüd kasutust õueüritustel ja liitpuudega kodu elanike istumisalustena. Osa kliente käis kohalikus haljastusfirmas lepinguga tööl.

Täitus mitme kliendi ammune unistus, et külas oleks lemmikloom. Suvel elaski siin kaks imearmsat küülikut, keda hoole ja armastusega toideti, hellitati ja silitati. Veel teinegi klientide suur unistus sai teoks: külastada oma endisi sõpru ja kaaslasi Tõrva ning Uuemõisa kodus. Tore oli, et Tõrva kodu käis ka vastukülaskäigul.

Sel sügisel toimus Kehra kodus esimest korda töövarjupäev, kus osalesid töötukassa esindajad ja kohalikud huvilised. Tutvuti kodu töökorralduse ning tegevusjuhendaja igapäevatööga. Oli pikk ja tegus päev. Elu- ja töökorraldus peretüüpi majades väikeses hoolekandekülas oli meie külalistele täiesti uus ja väga positiivne kogemus.

Tänan kordaläinud aasta eest meie küla aktiivseid ja toredaid kliente, töökaid ja tegusaid töötajaid ning hea koostöö eest kõiki koostööpart-nereid, vabatahtlikke ja praktikante!

Uus kasvuhoone

Kodu elanike valmistatud viltsussid

Tööd kodu aiamaal

Hobusekasvanduses


Kodijärve kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 71 kohta, sh riigi rahastatav

teenus 68 kohta

Kodijärve kodu asub Tartumaal kaunil Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, kodus läheduses on kolm järve.

Kodijärve kodu pidas märtsis oma esimest peremajade sünni- päevapidu. Sünnipäevale olid tulnud klientide lähedased, sõbrad Maarja külast, Erastvere kodust ja paljud teised. Sünnipäevapidu algas klientide kontserdiga, mida olid aidanud ette valmistada kodu töötajad, ning lõppes ühise suure tantsimisega. Lisaks said kõik pidulised maitsta isuäratavaid suupisteid, mida olid valmistanud meie kodu töötajad koos klientidega. Oli üks väga tore ja vahva pidu!

Meie peremajad valmisid küll juba poolteist aastat tagasi, kuid hal-jastustööd meie looduskaunis kodus tehti sellel aastal. Suvel lõppes Luua Metsanduskoolis kursus „Tervendava aia rajamine – roheline rehabilitatsioon“, kus lõputööna tehti peremajade juurde maitsmis-, nägemis- ja haistmismeelt turgutavad peenrad, mille eest hoolitsesid suvel meie kliendid tegevusjuhendajate näpunäidete järgi. Oktoobrikuu viimasel päeval alustasime oma koduõues puude istutamise talgutega ja istutasime sissesõidutee serva pärnapuude allee ning nüüd hoolit-seme nende eest, et nad talve üle elaksid.

Oma missiooni kohaselt aitame kliendil tema elu korraldada nii, et ta saaks olla võimalikult iseseisev ja tegus kogukonnaliige. Me loome keskkonda, kus kliendid tunneksid end turvaliselt ning saaksid hoolivuse õhkkonnas elada, areneda ja õppida. Meie töötajad õpivad kursustel, et osata luua stabiilset ja arendavat elukeskkonda, aidata mõnikord ülinärviliseks muutunud kliendil pühenduda oma igapäeva- ja arengu- ülesannetele, ja mis kõige tähtsam, saavutada klientide võimalikult iseseisev toimetulek.

Peremaja elaniku kujundatud ja rajatud istutusala Puhkenurk peremaja terrassil

Katrin KaldaKodijärve kodu vanemtegevusjuhendaja


Arvestades sellega, et igapäevatoimingud peremajades võtavad palju aega ning igapäevaelu on paljudele klientidele pidev keskendu-misharjutus, on muud tegevused pigem lõõgastavad kui keskendumist nõudvad. Enamikule klientidest meeldib tegeleda spordiga (kepikõnd, kergejõustik, matkamine, orienteerumine jm). Külasiseselt on võimalik tegeleda tantsimise ja laulmisega, klaverimänguga, saab meisterdada, osaleda näite- ja kunstiringis.

Meil on aktiivne kultuurielu, külastame kogukonna üritusi ning kor-raldame üritusi ka ise. Meile on alati olnud oluline, et pärast järjekordset teatri-, loomaaia-, kontserdikülastust või muud väljasõitu näeksime klientide naerul suid ja põnevil nägusid.

Lõõgastava tegevuse kõrval oleme teinud ka tööd. Meie päevakes-kuses on alguse saanud käsitöötoodete valmistamine, vaikselt oleme käima lükkamas seebikoja tööd.

Meie värvika elu teeb võimalikuks pühendunud ja rõõmus kollektiiv, kes algatas 2014. aastal palju tegevusi ja üritusi, millele elasid kaasa kõik kodu elanikud. Meie meeskonnas on tegevusjuhendajad Laevi, Kai, Kairi, Helle, Helin, Ester, Lea, Kristine, Tiina, Ivar, Eva, Aule, Pille, Helgi, Sirje, Ene, Annika, Eve, Aivo, Merle, Hülle, Ants ning vanemtegevusjuhendaja Katrin ja meie suured abilised toiduvalmistamisspet-sialistid Külli, Aime, Regina, hooldusmeister Peeter ja koduõde Külli. Aitäh teile kõigile tubli töö eest!

Tervendava aia rajamine

Noored viljapuud õitsemas


Kogula eakatekodu• üldhooldusteenus – 50 kohta

Kogula eakatekodu asub Saaremaal Arandi külas 15 km Kuressaarest Kihelkonna poole. Pakume üldhooldusteenust 50 eakale kliendile, sealhulgas dementsetele ja voodihaigetele. Tagame kliendile turva-lise elukeskkonna, vajaliku hoolduse ning meditsiinilise abi. Eakatekodu õhkkond on hooliv, toetav ja sõbralik. Nõustame lähe-dasi ja/või eestkostjaid kliendi toimetuleku ja käekäigu suhtes.

Meie kodu ümbritseb männimets, siseõues on õunapuuaed, ning kuna õue ja siseruumide vahel on mugav liikuda, saab palju värskes õhus viibida.

2014. aasta säravamateks hetkedeks võib pidada• Kuressaare Ametikooli sotsiaalhooldajate õppepäeva meie kodus,

kus pikka päeva mahtus palju suhtlemist, ringmänge, ühist laulmist ja juuksuri külastus;

• ilusaid ilmu, mil kliendid viibisid palju õues, jalutasid, pidasid vest-lusringe ning mängisid palli;

• kirikute esindajate jutlusi ja suhtlemist eakatega;• mitmete isetegevuslaste külaskäike, mis tõid klientidele rõõmu ette-

ja kooslaulmise ning tantsudega.

Naisansambel Ergud esinemas

Vaade eakatekodule ja õunaaiale

Heli KaerKogula eakatekodu juht


Koluvere kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 143 kohta,

sh riigi rahastatav teenus 138 kohta• toetatud elamise teenus – 32 kohta• igapäevaelu toetamise teenus – 11 kohta• töötamise toetamise teenus – 16 kohta

Meie kodu asub Läänemaal Kullamaa vallas Koluvere külas kauni aja-loolise Koluvere linnuse naabruses. Kodus töötab 38 tegevusjuhen-dajat ja 11 tugiteenuste osutajat. Töötajaid iseloomustab loominguline suhtumine töösse, heatahtlikkus, abivalmidus, empaatiavõime ja ühte-kuuluvustunne. Põhitähelepanu on pööratud kliendi heaolule. Töötajaid koolitatakse süstemaatiliselt.

Vahetult aasta alguses lõppenud remondi käigus vahetati kõi-kides osakondades ära aknad ja paigaldati uus keskküttesüsteem, mis parandas tunduvalt klientide elamistingimusi. Kodusisese pro-jekti „Minu kaunis kodu“ raames, mis hõlmas osakonna hubaseks ja tubade kodulähedaseks muutmist ning kliendisõbraliku suhtumise juurutamist, klientide välimuse ja koduümbruse korrashoidu, paranes klientide heaolu veelgi. Kenama ilme said kõik osakonnad: nii klientide toad kui ka üldkasutatavad ruumid. Suuremat tähelepanu oleme haka-nud pöörama kodu elanike välimusele, ruumide puhtusele ja ümbruse korrashoiule.

2014. aasta oli meie kodule toimekas aasta. Peamine rõhuasetus oli klientide aktiveerimisel nii töö kui ka huvitegevuse kaudu. Muut-sime töökorraldust nii, et päevasel ajal oleks osakondades tööl rohkem tegevusjuhendajaid.

Kodu elanikud on koostöös tegevusjuhendajatega leidnud enam rakendust lepingulistel talu- ja ehitustöödel, aiatöödel oma kodu aian-dis, turbarabas, käsitöö valmistamisel, helkurite pakkimisel ja heate-gevuslike sinilillemärkide valmistamisel. Tööprotsessis osales jooksvalt 175 kliendist 61. Töötamine on parandanud nende majanduslikku toi-metulekut ja andnud juurde enesekindlust. Koostöö tööandjatega on olnud meeldiv, avalikul tööturul töötas periooditi 8 toetatud elamise klienti.

Käsitööesemeid müüsime laatadel SA Hea Hoog kaudu. Meie ela-nikud koovad ja heegeldavad mänguasju, sokke-kindaid-salle, beebi- komplekte ja -kleite; teevad siiditrükis salle ja rätikuid; valmistavad paberist postkaarte ja Jaapani tehnikas albumeid; voolivad savinõu-sid; vildivad päkapikke, õunu ja lepatriinusid; koovad telgedel vaipu; valmistavad paberist kingikotte jm.

Töö kõrval on au sees sport. Meil on suur ja hästi sisustatud lii-kumiskeskus. Sportlik tegevus on olnud väga mitmekesine – üritusi ja ettevõtmisi on olnud palju. Kliendid on võtnud osa meie ettevõtte korraldatud spordiüritustest (jalgpall, kergejõustik, talimängud) ning

Tavaline saalitund vahenditega

Kohalikul põllul oli nii tore jää, et sai mängida lausa jäähokit

Sügisel, talvel ja varakevadel käime ujumas Märjamaa ujulas

Tiia TopperKoluvere kodu juht


oma kodukandi spordiüritustest (jooksud, kepikõnnid, lauamängud, suusatamine). On saadud päris mitmeid häid auhinnalisi tulemusi. Igapäevased tegevused on kepikõnd, jalgrattasõit, ujumine, kodu spordipäevad, vahenditega saalitunnid; talvel suusatamine, kelguta-mine, jäähoki. Liikumiskeskuse tegevusjuhendaja käib ka osakondades tegelemas liikumisraskustega klientidega.

Tegevusvõimalusi pakuvad veel päevakeskus ja tegevuskeskus, kus tegeldakse isetegevuse ja muusikaga. Meil tegutseb tsirkusetrupp Trikitajad, ansambel Sumisejad ja kapell Karikakar. Tsirkusetrupp ja kapell on käinud esinemas ka väljaspool oma kodu: Uuemõisa, Tori, Vändra ja Vääna-Viti kodus ning Kullamaa lasteaias. Sumisejad on osa-lenud iga-aastastel kodude laulupäevadel ja Pärnus karaokevõistlusel. Seega on tähtpäevade korral kontserdid omast käest võtta.

Esimest korda võtsid meie kliendid osa fotokonkursist „Rõõm“, mille korraldas ajakiri Vaimupuu. Fotosid saadeti palju. Kuue parema hulgas oli ka kaks meie fotograafi.

Koostöö meie partnerite ja kogukonnaga on hea. Lahtiste uste päeva korraldasime sel aastal juba kolmandat korda ja iga aastaga on osalejate arv kasvanud. Sel aastal olid meil külas ka oma kogukonna inimesed, kes olid suuresti üllatunud kõigest, mida nad nägid ja kuulsid.

Hea koostöö on meil Merimetsa tugikoduga: vahetame töötajatega kogemusi ja kliendid käivad vastastikku külas spordi- ja tähtpäevadel.

Klientide, töötajate, lähedaste ja eestkostjate küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et meie kodu maine on hea. Kliendid on viisakad ja oma võimete kohaselt toimekad. Töötajad on lahked, vastutulelikud, rõõmsad ja armastavad oma tööd ning tahavad meil töötada.

Ujumine suviti kohalikus karjääris

Rahvusvaheline kõnnipäev

Igaastane üritus – ratastoolide ja tugiraamide klientide matk lähiümbruses, mis lõpeb piknikuga


Rakvere Lille kodu• kogukonnas elamise teenus – 24 kohta• igapäevaelu toetamise teenus – 20 kohta• päevahoiuteenus – 3 tasulist kohta

Rakvere Lille kodus on 44 kliendikohta. Asu-tuses töötab kokku 9 tegevusjuhendajat ja 1 vanemtegevusjuhendaja, kes suunavad, toetavad ja vajaduse korral abistavad klienti tema tegevustes ja oma elu korraldamisel.

Oma tegevuse planeerimisel oleme vastu tulnud kogukonna ootustele. Juba eelmisel aastal alustasime tasulise päeva-hoiuteenuse osutamist sügava puudega noortele. 2014. aastal võtsime oma haldu-sesse puuetega noorte päevakeskuse ja pakume seal igapäevaelu toetamise teenust. Päevakeskust, mis on avatud igal tööpäeval, külastab pidevalt 18 klienti. Mitmekülgsema ja kvaliteetsema teenuse tagamiseks kaasrahastavad teenust ka kohali-kud omavalitsused ja kliendid ise. Päevakeskuse töö alustamist peame Lille kodus 2014. aastal suurimaks muudatuseks.

2014. aasta märksõna oli „koostöö“, seda nii üksikisikute kui ka organisatsioonidega. Asutustest on Lille kodul hea koostöö Kaitseliidu Viru malevaga, Lääne-Viru Puuetega Inimeste Kojaga, töötukassaga, Viru kriminaalhooldusosakonnaga ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooliga. Kui kaks esimest asutust on seotud eelkõige ühiste ürituste korraldami-sega, siis kooli, töötukassa ja kriminaalhooldusosakonna kaudu oleme saanud oma kodule lisatööjõudu. Samuti aitab töötukassa meie kodu klientide tööhõivet suurendada ning pakub muid töötukassa teenuseid, sealhulgas koolitusi. Aasta lõpu seisuga käib väljaspool kodu lepinguga tööl 3 klienti. Sihtasutusele Hea Hoog on käsitööesemeid valmistanud 6 kodu elanikku. Klientide tööhõive paremaks edendamiseks on kavas hakata järgmisel aastal osutama töötamise toetamise teenust.

Aasta jooksul tegid sotsiaaltöö tudengid Lille kodu klientide hüvan-guks 516 tundi tööd, ühiskondliku kasuliku töö tegijad 761 tundi ning vabatahtlikud üle 400 tunni tööd. Nii on ka näiteks jalgpallivõistluse esimene koht vabatahtliku treeneri töö tulemus.

Igapäevaelu näeb Lille kodu kogukonnas elamise teenuse korral välja nagu ühes väga suures peres elamine. Kodu toimimiseks vajalikud ülesanded on klientide vahel ära jagatud: kes teeb süüa, kes koristab, kes käib õues tööl. Tegevusjuhendajatel on suunav, toetav, ja kui vaja, abistav roll. Võimalikult palju kasutavad kliendid kogukonnas pakuta-vaid teenuseid, võtavad osa kogukonna üritustest.

Klientide arvates oli 2014. aasta üritusterohke. Kodusisestest sünd-mustest jäid meelde volbripidu, spordipäev, suvised ekskursioonid ja

Aiatööd

Riina KinkRakvere Lille kodu vanemtegevusjuhendaja


suur jaanipidu, kuhu olid kutsutud külalised ka Vägeva, Imastu ja Tapa Põllu kodust. Jaanipeo tegi eriliseks Kaitseliidu Viru maleva osalemine ürituse korraldamisel. Kõiki asutuse kodusid kaasavatest sündmus-test jäid meelde Vägeva kodu korraldatud rammumehe ja kabekunni võistlus, Türi laulupidu ja loomulikult jalgpallivõistlus, kus Lille kodu meeskond saavutas esikoha.

Rakvere Lille kodu tähistas detsembris oma 5. aastapäeva. Arvan, et 5 aastat on olnud piisav aeg tõestamaks, et kogukonnas elamise teenust on võimalik pakkuda ka linnakeskkonnas, kuigi kliendile elu- ja teenusekoha valimisel tuleb arvestada ka linnakeskkonna spetsiifiliste ohtudega.

Köievedu jaanipäeval Vägeva rammumehe võistlusel ehk kahekesi jõuab rohkem

Päästeõppusel said ka kodu elanikud tulekustutit kasutama õppida


Sillamäe kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 81 kohta, sh riigi rahastatav

teenus 80 kohta• toetatud elamise teenus – 10 kohta• igapäevaelu toetamise teenus – 15 kohta• töötamise toetamise teenus – 9 kohta• päevakeskuse teenus• rehabilitatsioonimeeskonna teenus

Sillamäe kodu asub linnapiiril looduslikult kaunis pargis. Pakume oma kodus ööpäevaringset erihooldusteenust ning muid toetavaid teenuseid psüühilise erivajadusega täiskasvanutele. Sillamäe omavalitsuse pal-vel korraldas meie kodu päevakeskuse teenuseid Sillamäel veel 10-le erivajadusega kliendile.

Teenust pakume kolmes majas ühe-, kahe- ja kolmekohalistes tubades. Majades on puhkeruumid, söögitoad ja köögid. Toad on sisustatud lihtsalt ja hubaselt. Kliendil on võimalik kujundada ümb-rust oma maitse järgi mõne oma mööblieseme, kauni pildi või armsa mälestusesemega.

2014. aasta oli Sillamäe kodus tegus ja aastaks seatud eesmärgid täideti. Meie kodu jaoks on peamine klientide tervislik ja aktiivne eluviis. Kasutasime sellel aastal klientide aktiivseks arendamiseks uusi tööviise. Nimelt alustasid tööd järgmised klubid ja huvirühmad: kunstihuviliste klubi (huvi klassikalise muusika vastu), teatriring „Meie teater“, foto- huviliste klubi, aianduse töötegevusgrupp (kodu territooriumi heakor-rastamine) ja käsitööring.

Mõte luua kunstihuviliste klubi tekkis seoses klientide püüdega tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Ööpäevaringset teenust saavad kliendid, kes elavad linnast 1,5 km kaugusel, ei peaks tun-netama, et linnas on mingi eriline elu, millest neid on ilma jäetud, või toetatud elamise teenuse kliendid, kes elavad linna korterites, arvama, et nad on linnaelust maha kriipsutatud.

2013. aasta lõpus sai projekt „Meie teater“ esikoha meie orga-nisatsiooni konkursil „Leidlik lahendus“. Projekti eesmärk oli avada, arendada ja kasutada meie klientide loomingulist potentsiaali. Teatriring jätkab edukalt tööd ning on populaarne.

Saanud teada iga-aastasest fotokonkursist, tekkis mõte luua foto-ring eesmärgiga osaleda järgmisel aastal sellel konkursil. 2014. aasta jooksul toimus kaks fotonäitust, millel esitlesid oma pilte meie maja kliendid. Käsitööring koosneb kahest rühmast: ühes õpivad kliendid oma kätega asju tegema, teises hoiavad alal ja arendavad õmblemis-oskust.

Sinililli valmistamas

Õmblemas

Jalgpalli mängimas

Monika FeofanovaSillamäe kodu juht


Aianduse töötegevusgrupis osalevad kliendid on huvitatud aiandu-sest, lillede kasvatamisest, et heakorrastada kodu ja selle territoorium. Selle ringi liikmed on kaks aastat järjest teinud koostööd OÜga Juurvili, võttes üles kartuleid, porgandeid, kapsast ja peeti.

Peale ülalnimetatud klubide ja ringide toimusid majas klientide aktiivsel osavõtul traditsioonilised üritused: tähistati sõbrapäeva, naiste-päeva, jaanipäeva ja jõule; käidi ekskursioonidel ning edendati klientide füüsilist tervist. Aasta jooksul osaleti teiste kodude korraldatud üritustel: jalgpalli meistrivõistlustel saime 5. koha, talendijahi konkursil jõudsime poolfinaali, keerutasime jalga Võisiku tantsupeol.

Klientide tööhõive arendamiseks tegime 2014. aastal koostööd SAga Hea Hoog. Kliendid valmistasid ajalehekorvikesi ja saviasju ning viltisid, et teenida lisaraha. Jätkati tihedat koostööd Sillamäe töötukas-saga, tänu kellele oli klientidel võimalik osaleda pakutavatel kursustel ja tööpraktikal.

Rahvatantsuhoos

Tantsutrupp

Rahvatantsu harjutamas


Sinimäe kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus –

50 kohta• ööpäevaringne erihooldusteenus sügava

liitpuudega isikutele – 10 kohta

2014. aasta oli Sinimäe kodu elanikele täis põnevaid üritusi ja aktiivseid toimetusi. Klientidele pakuti nii huvi- kui ka töötege-vusi. Aasta alguses seadsime endale ees-märgid, mida plaanisime aasta jooksul täita. Tähtsamad neist olid kolm: saavutada 8% tööhõive, liikuda vähemalt üks tund päevas ja hoida töös vähemalt üht huvi- ja koge-musgruppi. Kõik need sihid täideti. 2014. aasta oli viljakas nii tööhõive- kui ka liikumis-valdkonnas, osaliselt ka tänu sellele, et kodus alustas tööd meister--tegevusjuhendaja ja loodi kaks tegelusruumi.

2014. aastal lõid töötajad Sinimäe kodule Facebooki-konto (https://www.facebook.com/sinimae.kodu?fref=ts), kus kajastatakse tähtsa-maid üritusi ja sündmusi. Sotsiaalmeedia kaudu saame rääkida kodu elust ja meie klientidest eestkostjatele ning kogukonnale. Samuti saab meie tegemisi jooksvalt jälgida kodulehe http://www.hoolekandetee-nused.ee/sinimae/ kaudu.

Regulaarselt peetakse kodus kliendiesinduse koosolekuid, kus igal kliendil on võimalik avaldada oma arvamust ja saada teda huvitavat infot. Klientide koosolekutele kutsusime külalisi ka väljastpoolt kodu, näiteks on meil kaks korda käinud politseinikud, kes jagasid infot, kuidas käituda avalikes kohtades.

Aasta jooksul on meil olnud mitu väljasõitu: Tartu Ahhaa kesku-sesse, Tallinna loomaaeda, Tallinna tervishoiumuuseumi ja vanalinna, Narva-Jõesuu puuetega inimeste spordivõistlustele, Võisiku tantsu-peole, Narva linnusesse ja muuseumi. Ekskursioonid aitavad motivee-rida kliente, toovad rõõmu ja jätavad häid mälestusi.

Jaanuaris alustas tööd huvirühm „Aktiivsed ja õnnelikud“, mille raames said kliendid tegeleda kepikõnniga, käia ujulas, jalutada, teha hommikvõimlemist. Mõned üritasid isegi kaalu langetada. Maikuus osalesid kodu kliendid koos töötajatega üle-eestilistel talgutel „Teeme ära!“. Seekord tehti puhtaks Sillamäe rand. Sellised üritused aitavad klientidel tunda ennast kogukonna liikmena ja kasulikuna.

Augustis osalesid meie kliendid ajakirja Vaimupuu korraldatud pro-jektis, kus tehti kaver William Pharrelli loost „Happy“. See protsess oli väga lõbus ja tantsisid isegi need, kes ei ole seda varem teinud. Video sai valmis ja on leitav meie Facebooki lehelt.

Seenesaak

Anna VorobjovaSinimäe kodu juht

https://www.facebook.com/sinimae.kodu?fref=ts

https://www.facebook.com/sinimae.kodu?fref=ts

http://www.hoolekandeteenused.ee/sinimae/

http://www.hoolekandeteenused.ee/sinimae/


Sinimäe kodule oli 2014. aasta täis töötegevusi ja -harjutamisi. Aasta esimesel poolel töötasime usinasti õues, peaaegu kõik aktiivsed kliendid niitsid ja riisusid muru. Sügisel käivitasime savitoa, kus kliendid õppisid tegema küünlaaluseid. Töö läks nii hästi, et SA Hea Hoog tellis klientide töid ja SAga sõlmiti mitu töölepingut. Neli klienti on töötanud avatud tööturul, peamiselt põllumajanduses ja abitöödel talus.

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti raames ehitati kodu ter-ritooriumile mitu uut rajatist: lehtla, grillimaja, pargipingid, kiiged, kas-vuhoone, korvpallilaud, trenažöörid ja piirdeaed. Oktoobris istutasid tegevusjuhendajad koostöös kodu klientidega puid ja põõsaid – kokku ligi 190 istikut.

Ühine voltimine

Nende lillede valmistamine nõuab osavat näputööd


Sõmera kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 337 kohta• ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele –

40 kohta

Saaremaal, Kuressaarest 17 km mööda Kihelkonna maanteed lääne poole asub Sõmera kodu. Sõmera kodus on erihoolekandeteenust pakutud 1976. aastast alates. Kümme kliendimaja, tegevusmaja, söökla ja töökoda moodustavad linnaku, mida ümbritseb kohalike elanike majavõrgustik. Remonditud hooned ja korrastatud haljastus paitavad silma ning hoiavad positiivset meeleolu nii klientidel, töökollek-tiivil, külalistel kui ka alevi elanikel. Muutunud on piir meie ja nende vahel, erihoolekande teenust vajavat inimest ei vaadata enam kui kedagi võõrast ja veidike veidratki, vaid kui osakest kogukonnast.

Lugupidamine kliendi vastu, nende arengule kaasaaitamine ja piiride avardamine on meeskonnatöö. Haritud ja kogenud töötajad pakuvad teenust, millega on rahul nii kliendid kui ka nende eestkostjad. Sõmera kodu 126 tegevusjuhendajat kasutavad meeskonnatöö arendamiseks ja kliendiküsimuste lahendamiseks nüüdisaegseid lahenduskeskseid meetodeid, näiteks kovisooni.

Töötajate huvi enda täiendamise vastu, tööandaja pakutud koolitused ja täienduskursused on Sõmera kollektiivis populaarsed.

Sinilillede valmistamine

Helle KahmSõmera kodu juht


2014. aastal osaleti aktiivselt ka liikumisaasta üritustel, tehti kepikõndi ja toolivõimlemist, katsetati joogaga. Töötajatest koosnev ansambel Sinine Tulp on koos Sõmera kodu klientide teatritrupiga Imelised ooda-tud üritustele üle Saaremaa.

Üritustel osalemine on kaasa toonud ka tunnustust. Talendijahi Vääna-Vitis võitis Sõmera kodu klient Ivo Tiits. Ta esitas oma loodud laulud, millele lõi ise ka muusika.

Sõmera kodu klientidel on võimalus tegeleda hobide ja töiste tege-mistega: sportimisvõimalused kohapeal, vesivõimlemine Kuressaares, male- ja kabeturniirid; kunst ja käsitöö; võimalus osaleda kirikutöös ning avaldada oma arvamust kliendikogus. Vähem oluline ei ole töö, mis aitab korras hoida meie looduskaunist territooriumi. Nii jätkub igaühele tegevust, mis vaheldust ja meelerahu pakub.

23. aprillil tähistatakse Eestis veteranipäeva, et tunnustada neid, kes on rahvusvahelistel operatsioonidel Eesti huvide ja julgeoleku eest seisnud. Veteranide algatusel valiti avaliku konkursiga veteranide toetussümboliks sinilill. Sõmera kodu, olles haaratud sinilille valmista-mise projekti, valmistas 2014. aastal kokku 17 051 sinilille. Tänu heale koostööle kogukonnaga valmis kohaliku meistrimehe käe all metallist (karastatud) lillekujuline aukraud, mis parandas oluliselt lillede valmis-tamise kiirust ja kvaliteeti. Aukraudu toodeti juurde ja levitati teisteski ASi Hoolekandeteenused kodudes, et muuta töö efektiivsemaks.

Sõmera kodu pakub teenust erineva keele, tausta ja oskustega klientidele. Teeme koostööd eestkostjate ja omavalitsustega ning oleme kogukonnas arvestatav partner.

Tegevusmaja Male-kabering

Tööhoos

Sinililled


Tapa kodu, Tapa Põllu kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 60 kohta (Tapa kodu)• kogukonnas elamise teenus – 13 kohta (Tapa Põllu kodu)• toetatud elamise teenus – 13 kohta (Tapa Põllu kodu)• igapäevaelu toetamise teenus –10 kohta (Tapa Põllu kodu)• töötamise toetamise teenus – 12 kohta (Tapa Põllu kodu)

Tapa kodu moodustub kahest eraldi asetsevast üksusest: Loode täna-val asuvast 6 peremajaga külast ning Tapa Põllu kodust Põllu tänava majas. Klientidega tegeleb 26 tegevusjuhendajat: 20 neist töötab peremajades ning 6 Põllu kodus. Samuti on mõlemal üksusel oma vanemtegevusjuhendaja.

2014. aastal jätkas Tapa kodu eelmisel aastal alustatut: kujundati tööharjumust igapäevaelutegevuste ning vabatahtliku töö kaudu, otsiti klientide oskustele ja võimetele sobivaid töökohti, osaleti kogukonna-elus ja tegeleti aktiivselt spordiga.

Oma klientide tööharjumuse kujundamisel ja uute töövõtete õppimi-sel oli väga heaks kohaks meie oma peenramaa, mida eelmise aastaga võrreldes oluliselt laiendasime. Iga maja sai võimaluse oma peenrale

Puu istutamine

Sigrit JürgensonTapa kodu juht


soovitut külvata ja istutada. Eriti rõõmustas see, et eelmisel aastal istutatud maasikad kandsid vilja ning igaüks sai suu magusaks. Põllu kodu kliendid said hea võimaluse teha oma peenrad Imastu kool-kodu aiamaale ning sügisel olid usinatel põlluharijatel purgis nii omatehtud kurgid kui ka keldris porgandid ja peedid.

Järjest enam kliente on hakanud käima regulaarselt Tapa kesklin-nas asuvas töökeskuses. Savitööga tegeleb aktiivselt 6 klienti, kuid järjest tuleb proovijaid ja katsetajaid juurde. Juba on täidetud ka mõned suured tellimused. Näiteks tellis Tapa vallavalitsus lõbusad rongipildiga kruusid, et kinkida neid oma valla uutele ilmakodanikele. Tapal toimu-nud Priit Pärna III animafilmifestivali meened ja kingitused olid samuti pärit meie töökeskuse savitoast. Käsitöö vallas on töökeskuses rõhk pandud pehmete mänguasjade õmblemisele. Rõõmsavärvilised vilt- riidest kassid, lambad ja muud loomad on pilkupüüdvad ning kutsuvad mängima.

Küla igas peremajas tehakse erinevaid arendavaid tegevusi. Nii näiteks tehakse 1. majas käsitööd ja punutakse, 2. majas on au sees sportlikud tegevused, 3. majas pööratakse tähelepanu muusikalisele tegevusele, 4. majas tehakse käsitööd, 5. majas arendatakse akadee-milisi oskusi ja 6. majas on rõhk käelisel tegevusel. Kliendid liiguvad graafiku alusel majast majja ja neile meeldib, et igaüks saab teha just seda, milleks ta suuteline on.

Vabatahtlikku tööd tegid meie mõlema üksuse kliendid oma kodu ümbruse korrashoiul, samuti jätkus koostöö Tapa ja Kadrina vallaga ning Ubja külaseltsiga. Peamiselt saime abiks olla kevadistel ja sügi-sestel heakorratöödel. Vabatahtlik töö on hea proovikivi, kus tulevad ilmsiks meie klientide võimed, oskused ning vastupidavus tööpõllul.

2014. aastal oli Põllu kodus peamine eesmärk leida võimalikult paljudele sobivaid ametlikke töökohti. Aasta jooksul on olnud töö- leping või töövõtuleping 11 kliendil, leping SAga Hea Hoog sai läbi 7 kliendil. Töötukassa kaudu oli tööpraktikal 2 klienti. Peamised partnerid olid Rakvere Põllumajandustehnika OÜ, Kinnisvarahaldus OÜ, Sol OÜ, Nomiaska OÜ ja KÜ Roheline 10. Mõned firmad pakuvad meie klientidele hooajatöid, kuid Kinnisvarahaldus OÜ ja Sol OÜ-ga eri objektide koristamiseks sõlmitud töölepingud on püsivad. Loode üksuse 12 kliendil oli töövõtuleping SA Hea Hoog vahendusel.

Sarnaselt eelmise aastaga jätkasime oma igapäevaelu rikastamist tähtpäevade tähistamise, väljasõitudel ja ekskursioonidel käimise ning külaliste vastuvõtmisega. Oleme olnud agarad osalema nii Tapa linna üritustel kui ka kodudevahelistel jõukatsumistel-pidudel. Eriti on klientidele meelde jäänud Türi kodu korraldatud laulupidu ning Võisiku kodu algatatud tantsupidu. Mõlemad üritused andsid tegevust-harju-tamist mitmeks kuuks.

Põllu kodu neiud ja noormehed olid edukad ka mitmetel erivajadus-tega inimestele korraldatud spordiüritustel ning võrdväärselt hinnatud on nii bowling’u-meeskonna esikoht kui ka kõikide teiste võistluste

Vastlapäev


medalid ja kohad. Selleks et võistlusteks vormis olla ning üldiselt terve püsida, on mõlema üksuse kliendid aktiivsed tervisesportlased. Iga-päevaselt käiakse kergliiklusrajal kepikõndi tegemas ja kord nädalas Kadrina ujulas. Septembris peeti kahe üksuse vahel maha ühine spordi-päev, mis klientides põhjustas palju elevust ja mida meenutatakse ikka ja jälle. Loode tänava üksuse kliendid osalesid ka Imastu kool-kodu spordipäeval.

Jätkuvalt oleme pidanud oluliseks koostööd nii teiste kodude kui ka klientide eestkostjate ja lähedastega. Sõbrapäeval kutsusime külla klientide sõpru nende eelmistest kodudest. Kaugemalt tulijad olid Või-siku kodust ning taaskohtumine rõõmustas kõiki. Ühisüritusi on olnud Rakvere kodu ja Imastu kool-koduga. Märkimist väärib ka augusti lõpul aset leidnud kodu 2. sünnipäevapidu, kus esineti eeskavaga ning võõ-rustati hulgaliselt külalisi just klientide lähedaste hulgast.

Kindlasti ei saa mööda minna meie koostööst Eesti Töötukassa ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooliga. Töötukassa kaudu on meile tulnud mitmeid tööpraktikante ja vabatahtlikke ning üliõpilased käivad regu-laarselt nii vaatlus- kui ka pikemal praktikal.

Selle aasta sügisel on palju panustatud meie kodu väliskeskkonna täiendamisesse: rajatud on kõnniteid, paigaldatud kiiged ja grillikoda. Puude istutamisel osales pea kogu küla ja igaüks andis oma panuse: kes kastis, kes tõi istikuid valmis, kes istutas või kes oli lihtsalt pealtvaa-tajaks – ikka oma oskuste ja võimete kohaselt. Nüüd jääb vaid soovida meie kodu aeda istutatud istikutele jõudsat kasvamist.

Volbripäev Volbripäev


Tartu Kaunase kodu• kogukonnas elamise teenus – 15 kohta • toetatud elamise teenus – 6 kohta • igapäevaelu toetamise teenus – 6 kohta • töötamise toetamise teenus – 18 kohta

Kaunase kodu astus 2014. aastasse ühise meeskonna ja perena. 21 klienti koos 6 tegevusjuhendajaga alustasid koostööd ja eneseületamisi, et täita ühine eesmärk – õppida, areneda ja saada iseseisvamaks. Seda kõike oleme aastaga ka saavutanud! Eesmärgi poole püüeldes hoidsime pide-valt meeles saadud tunnustust EQUASSi kvaliteedimärgi näol ning nägime vaeva, et teenuse kvaliteeti niisama kõrgel või veelgi kõrge-mal hoida. Kodu meeskonnaga liitus aprillist ka kodu juht, kes on panustanud oma kogemused ja teadmised kodu arendamisse. Ühised jõupingutused ja kokkuhoidmine aitasid meil eesmärki saavutada – tegime tööandjatega koostööd ja suurendasime tööhõiveprotsenti, osalesime üritustel rohkem ning olime üksmeelsemad ja hoolivamad kui kunagi varem.

Koostöös töötukassa Tartumaa osakonnaga oleme leidnud klientidele palju võimalusi oma tööharjumuse loomiseks, hoidmiseks ning praktiliste oskuste omandamiseks. Meie kliendid läbisid sel aastal mitmeid koolitusi, näiteks omandati puhastusteeninduse keerulisi tead-misi ja prooviti neid ka praktikas. Kõikidele klientidele leidsime nende võimetele vastava töise tegevuse. On neid, kellele sobivad koolitused, vabatahtlik töö, tööharjutus või lepinguline töö. Tartu linnas on palju tööandjaid, kes on valmis meie klientidele tööd pakkuma ning igati abi-valmid tekkinud murekohti lahendama. Kõige suuremat tänu avaldame ASile Plantex, SA-le Tartu Sport, OÜ-le Hagelin Textiles Company, OÜ-le Tondi Puhastustööd ning ka Tartu Lille majale, kes on meiega alati valmis suhtlema ja meid ära kuulama. Samuti on jätkunud meie koostöö Agrenska fondiga, kellega suhtlemine on muutunud nii iga-päevaseks, et peame neid juba enda pereliikmeks.

Oleme olnud tublid ja aktiivsed ning olenemata meie töistest tege-vustest oleme leidnud alati aega osaleda ka üritustel. Kogukonnaga lõimumine on saanud hoopis teise tähenduse. Oleme naabritele ja naabrid on meile olemas. Suurepärane tunne on tulla koju, kui naabri- tädi sulle välisust avades laialt vastu naeratab ning huvitatult uurib, kuidas täna läinud on. Ka erinevad üritused on meid palju ühendanud nii kaaslinlaste kui kogu Eestiga. Spordiklubi FitLife’i Eedeni osakond korraldas meile toreda treeningu ja osalesime aktiivselt ka nende lah-tiste uste nädalal.

Meido Kirs, Janek Torrim, Rita Kangro kodu aiamaad harimas

Elin KüttTartu Kaunase kodu vanemtegevusjuhendaja


Oleme võtnud hea meelega osa ka kaubanduskeskustes ja linnas toimuvates üritustest. Vaimupuu korraldatud kaveri tegemine William Pharrelli loost „Happy“ andis meile võimaluse murda rutiin ja käia Tal-linnas Solarise keskuses fotokonkursi „Rõõm“ avamisel, kus ühtlasi toimus ka video esmaesitlus. Iseennast suure kaubanduskeskuse ekraanil tantsimas ja rõõmsalt hüppamas näha tegi südame soojaks ja tõi naeratuse näole mitmeks nädalaks. Alati, kui tekivad muremõt-ted, piisab internetis video vaatamisest ning soojad tunded on tagasi.

Ka kodused toimetused ei ole töö ja lõbu pärast tagaplaanile jää-nud. Võtame ju koduseidki toimetusi kui tööd ja lõbu korraga. Ühised toiduvalmistamised ja koristamised on muutnud meid mõistvamaks ja hoolivamaks nii pere sees kui ka väljaspool. Leiame igal nädalal aega, et teha natuke käsitööd või laulda, joosta mänguväljakul või mängida vihmase ilmaga kabet, pildistada kaunist kodulinna ja teha valitud foto-dest kodus näitus või hoolitseda aiamaa eest, mis selleks aastaks on saanud sisse tõsise hoo. Igaühel meist on oma lemmiktegevus, mida ta alati ootab ja milles kaasa tahab lüüa, kuid just aiamaal käimine on kõigi meelistegevus. Oma käega maad harida, seemet külvata, vaadata seda kasvamas ja pärast ka selle vilju maitsta muudab meid aktiivsemaks, sihikindlamaks ja hoolivamaks.

Meie kodus aitavad kaasa ka praktikandid ja asendusteenistuse noormehed. Nende abil suudame oma kodu tööd sujuvamaks teha, muuta korraliste töötajate elu kergemaks ning pakkuda ka noortele inimestele võimalust ennast uutmoodi ja huvitavalt arendada.

Just aktiivsem elu kogukonnas ja laiemalt kogu ühiskonnas on suurepärane kokkuvõte 2014. aastale.

Lauri Kalberg kodu aiamaad kaevamas

Koos treeneriga Fitlife’ispordiklubi korraldatudtasuta treeningul FitLife’i TartuEedeni spordiklubis

Andrus Meidla, Kaisa Kallavus, Merlyn Velberk, Sirle Kiviaru, Aile Bergmann hariduslike erivajadustega puhastusteenindaja koolituse lõppedes

Kaunase Kodu võistkond saavutas jalgpallivõistlustel Türil kolmanda koha. Meeskonna liikmed: tagareas vasakult Lauri Kalberg, Meido Kirs, Toomas Kiisk, Argo Palm, Andrus Meidla, Sirle Kiviaru; esireas vasakult Janek Torrim, Rita Kangro, Helen Johkem


Tori kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 64

kohta • toetatud elamise teenus – 3 kohta • töötamise toetamise teenus – 2 kohta

Tori kodule oli 2014. aasta igati sisukas ja viljakas mitmel rindel. Nii sai korraliku hoo sisse meie elanike tööhõivega seonduv ning tänu sellele on mitmetel igapäeva-elu sisustamine varasemast mõnevõrra mõtestatum olnud. Oleme alates aasta algusest saanud alltöövõtjana tegevust nii Rapala kalapüügitoodete puhastamisel kui ka kergemate puutööde tegemisel. Tihe koostöö on aasta jooksul olnud töötukassaga n-ö kaitstud töökohtade loomisel: seeläbi viibis 2014. aastal meil töö-praktikal kokku 9 klienti, kellest 6 puhul sõlmiti hiljem tööandajaga ka aastased töölepingud. Tahaksin siinkohal esile tõsta ka head koos-tööd Tori vallaga, kes võimaldas lepingulist tööd (heakorratöölistena pooleaastaste lepingutega) kokku 3 kliendile. Paljud kliendid on aktiiv-sed olnud ka meie SA-le Hea Hoog käsitööd tehes. Meeldejäävaimaks tööprojektiks oli Kaitseväele sinilillemärkide valmistamine.

Kodu kliendid osalesid aktiivselt üritustel: teatripäevadel, karaoke- võistlustel ja muudel konkurssidel, samuti laatadel. Sellised ülesas-tumised on meie aktiivsemaid elanikke rõõmustanud ning tegevus-juhendajatele töiseid väljakutseid esitanud. Loometegevuse kõrval ei saa mööda vaadata ka füüsise arendamise olulisusest. Nagu mitmel varasemalgi aastal, osalesime ka 2014. aastal 3–4 spordiüritusel, mille korraldajaks olid nii AS Hoolekandeteenused kui ka Tori kodu lähiümb-ruse omavalitsused. Uue väljakutsena lisandus spordiürituste nimekirja EO Eesti Ühenduse jooksukrossil osalemine Kiigemetsa koolis. Nagu ikka sellistel üritustel, oli osalemine edukas ja päädis pjedestaalikoh-tadega.

Aasta suurüritus oli juunis jaanipäeva tähistamine elava muusika, lõkketule ja traditsioonilise suvise paduvihmaga. Jaanipäeva peeti meil seekord pisut teisiti, sest samal ajal tegime ka avatud uste päeva, mõel-des ennekõike klientide lähedastele. Pidu toimus sedapuhku laupäeval, et kõikidel soovijatel oleks võimalik tulla. Ürituse õnnestumist näitasid pärast pidu elanike ja nende sugulaste tänulikud ja rõõmsad näod.

Traditsioonilise jaanipäeva kõrvale lisandus juulikuine matk Soo-maal. Jäime ise korraldajana ning ka meie elanikud osavõtjana üri-tusega väga rahule. Tihedat koostööd matka õnnestumiseks tegime Kaitseliidu Pärnumaa malevaga ning meie hea koostööpartneri Pärnu psühhiaatriahaigla päevakeskusega. Kaitseliidult saime metsas majutumiseks suured jaotelgid, mida aitas metsas üles panna kaitse-

Töötegijad hoos

Kristo KaukverTori kodu juht


liidu instruktor. Päevakeskusest olid väga toredad kaasmatkalised. Kaks „metsikut“ päeva möödusid matkates, kalastades, lõkke ümber lauldes ning muidu end hästi tundes, seda meie igasuvisest nuhtlusest – sääskedest – hoolimata.

Kolmandaks suuremaks ettevõtmiseks oli igasügisene pikem eks-kursioon. Sel aastal viis ekskursioonibuss meie elanikud Võhma küünla- tehasesse. Teel tutvuti veel teistegi vaatamisväärsustega. Ka selle väl-jasõiduga jäädi igati rahule ja taas kord sai kinnitust teadmine, et ei ole üldse oluline, kui kaugele minnakse, vaid peaasi on, et minnakse natuke kodunt välja tuulutama, uusi kohti ja tegevusi avastama.

Aasta viimane suurüritus ehk Tori kodu jõulupidu toimus 22. det-sembril.

Murekohaks on töötajate lahkumine ja uute leidmine. Ehkki kon-kursid vältavad pikalt, oleme siia leidnud siiski mitu toredat uut inimest, kes on kaasa toonud uusi oskusi ja argirutiini värskemat hingamist. Palgalise personali kõrval aitas meid ka sel aastal suuremate ürituste korraldamisel meie tubli vabatahtlik Marika. Oleme siiralt tänulikud ning õnnelikud, et leidub inimesi, kes oma põhitöö ja muu elu kõrvalt vabast ajast ja tahtest Tori kodu tegemistesse panustada soovivad.

Lähtudes pikast arengukavast, oleme tasapisi asunud ka välja valima võimalikke elanikke, kellele võiks hakata osutama teenuseid, kus on vajalik suurem iseseisvus. Protsess võtab aega, ent paar ini-mest lahkub meilt juba 2015. aastal, et alustada kogukonnas elamist kusagil mujal.

Küpsisetortide võistluse Tori kodu töö

Kiigemetsa jooksukrossil Jaanipäeval tantsuhoos


Tõrva kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 60 kohta

Tõrva kodu asub kauni Tõrva linna servas. Meie kodu koosneb 6 peremajast, igas majas on kohti 10 kliendile. Uutes majades on helged värvid, avarad toad ja mõnus köök-elutuba. Kõik majad on kohandatud erivajadustega inimestele. Meie majade kõrval on kena männimets terviseradadega ja väikese jalutuskäigu kaugusel järved.

Tõrva kodu alustas tööd 2013. aasta veebruari esimesel päeval. 2014. aasta oli Tõrva kodule uute ideede ja ürituste, aga ka toredate traditsioonide kinnistamise aasta.

Aasta alguses otsustasime hakata rakendama EQUASSi kva-liteedisüsteemi põhimõtteid, et 2015. aastaks saavutada EQUASS Assurance’i kvaliteedimärk. EQUASSi kvaliteedisüsteemi abil hinna-takse teenuse osutaja tööd 10 teemavaldkonna raames: juhtimine, personal, õigused, eetika, koostöösuhted, osalemine, isikukesksus, laiahaardelisus, tulemustele orienteeritus ja kestev areng. Igas teemas vaadeldakse teenuse osutaja tööd, lähtudes alati kliendist ja temale kõige paremast teenuse pakkumisest.

Igapäevases elus on kvaliteedimärgi poole püüdlemine toonud meile palju praktilist tööd: oleme korraldanud personalile koolitusi ja teemakoosolekuid; loonud koostöösuhteid ja töötanud koos teiste

”Teeme Ära!” Helme Koduloomuuseumis

Reet AsmerTõrva kodu juht


samalaadsete teenusepakkujatega. Personaliga teiste teenusepak-kujate juures käimine on hea uute praktiliste võimaluste ja ideede pärast, aga selle lisaväärtus on ka meeskonna loomine. Oleme pak-kunud klientidele üritusi ja võimalusi kaasa rääkida oma igapäevaelu korraldamises; küsinud klientide eestkostjatelt ja lähedastelt, kuidas nemad on rahul meie tööga; uurinud klientidelt, kuidas nad ennast meie juures tunnevad, ja pärinud loomulikult ka personali arvamust. Tagasiside eestkostjatelt oli meile pigem hea ja kiideti nii meie maju kui ka sõbralikke töötajaid.

Sellel aastal saime valmis oma kodulehe www.hoolekandeteenu-sed.ee/torva, mida me pidevalt ka täiendame. Loodame, et sellest saab hea koht meie sõpradele, klientide lähedastele ja ka oma inimestele, kust vaadata ja saada infot meie igapäevaste tööde, tegemiste ja käikude kohta.

2014. aastal sai teoks ka Euroopa noorte vabatahtlik projekt „Together to social inclusion“. Võtsime oma kodus vastu vabatahtliku Saksamaalt. Vabatahtliku töö eesmärk on aidata kaasa meie kodu klientide aktiivse päeva sisustamisel, sportlike tegevuste ja muude tore-date ürituste korraldamisel. Vabatahtliku projekti on ellu viidud koos-töös Tõrva noortekeskusega. Meie noored saavad vabatahtliku abil kasutada noortekeskuses kõikidele noortele mõeldud võimalusi. Meie vabatahtlik oli hea meelega meie klientidega, kes vajasid personaalset tähelepanu ning soovisid rohkem mängida ja jalutada.

Oleme suurt rõhku pannud meie klientidele töötamise võimaluste loomiseks. Meie klientide tehtud savinõud, vaasid ja -vaagnad on müü-gil olnud mitmel laadal, eraldi valmistati küünlaid. Tööd jagub padja-õmblejatele ja karbitegijatele. Peame oluliseks, et klient saab oma töö eest ka palka ning seda alati lepingu alusel. Tootemüüki ja kliendile-pinguid korraldab meie partner SA Hea Hoog.

Väga hea koostöö on olnud töötukassa Valgamaa osakonnaga. Meie kliendid, kes soovivad leida endale tööd, on saanud ennast regist-reerida tööotsijaks ja sel teel aitavad neid professionaalsed juhtumikor-raldajad. Töötukassa kaudu on meie kliendid juba 6 kuud käinud iga nädal hoolitsemas Valgamaa loomade varjupaigas kasside ja koerte eest. Sealne töö toimub vabatahtliku töö lepinguga ja tööd on saanud 6 klienti. Loomade eest hoolitsemine on olnud kasulik mõlemale poo-lele: koerad ja kassid on tunda saanud hella kätt ning meie kliendid rahulolu tehtud tööst.

Lisaks alustasime novembris tööpraktikat, millest võtab osa 2 klienti, kes õpivad juhendaja käe all detailide väljalõikamist vineerist ning lihvimist-vanutamist.

Kevadel saime üles harida väikese nurga oma territooriumil. Sinna sai mulda pandud kartul, külvatud porgand, peet, oad ja veel palju muud. Oma koha leidsid maitsetaimed ja ka natuke lilli. Põllulapil toi-metamine ja taimede eest hoolitsemine pakkus huvi mitmele kliendile. Kõigile meeldis rukkimaarjapäeva tähistamine, kus kõik toidud olid valmistatud ainult oma aiamaalt korjatud saagist.

Puude ja põõsaste istutamise talgud, Rene töödejuhatajana

Head sõbrad Igor ja Dima Tõrva kodus

http://www.hoolekandeteenused.ee/torva

http://www.hoolekandeteenused.ee/torva


2014. aastasse mahtus ka palju muid toredaid toimetamisi: suur ekskursioon Võrtsjärve muuseumisse ja piknik, koerte-show meie kodus, diskod, karneval, sünnipäevade tähistamised. Osalesime meie ettevõtte juba traditsiooniks saanud ühisüritustel: sportlikel talimängu-del, piirkondlikel spordipäevadel, laulupeol ja mujal.

Iga päev on klientidel võimalus osaleda huviringides. Pakume või-malust tegeleda käsitööga, meisterdamisega, savitööga. Nobedamad näpud tegelevad viltimise, heegeldamise, vaibakudumise ja õmblemi-sega. Meie klientide käes valmivad ehtekarbid, küünlaalused, puukas-tid, tehakse korda mööblit. Päeva loomulik osa on tegeleda liikumisega: käia spordisaalis, võimelda, teha kepikõndi, kasutada korvpalliväljakut, mängida suvel jalgpalli ja petanki.

Oluline on olla kogukonna liige. Kasutame Tõrva linnas kõiki tee-nuseid, mida igapäevaselt on vaja, nagu perearst, pood, raamatu-kogu. Samas anname oma panuse kogukonda: sellel aastal osalesime „Teeme ära!“ raames Helme koduloomuuseumi ümbruse korrasta-misel. Olen väga tänulik rõõmsameelsele, aktiivsele ja kokkuhoidvale personalile, kes on selle kõik meie klientidele võimalikuks teinud.

Aitäh väikestele ja suurtele abikätele, kes meid meeles pidasid ning aitasid heast südamest ja tasu ootamata, et meie klientide elu kas või natuke paremaks muuta. Aitäh traktoristile, kes aiamaa üles kündis, ja prouale, kes tõi toreda serviisi, mida endal enam vaja ei läinud, aga meil just puudu oli. Aitäh Tõrva linnavalituse ja Helme vallavalitsuse töötajatele, kes ikka ja jälle kutsuvaid meid üritustest osa võtma. Sel-liseid inimesi oli palju – aitäh kõigile.

Toivo ja Arvo tööhoos Vana kampsun uuesti kasutusele – eakamad kliendid harutavad kampsuni lõngakeraks


Türi kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 66 kohta, sh riigi rahastatav

teenus 65 kohta

Türi kodu asub umbes 1,5 kilomeetri kaugusel kesklinnast, s.o piisavalt kaugel linnakärast, aga samas piisavalt lähedal, et kõik kodu kliendid saaksid end tunda kogukonna liikmena. Ühiselt võetakse osa kogu-konnas toimuvatest üritustest, käiakse teatris ja laatadel.

2014. aastal oli Türi kodus kõige olulisem leida igaühele sobiv ja huvipakkuv tegevus, millest tekiks kindel päevaplaan. Praeguseks on igal kodu kliendil olemas individuaalne päevaplaan, mis on aluseks tegusamale elule. Tegevustest võiks esile tuua laulmist, kogemusgrup-pide kogunemisi, näite- ja naljaringi. Nädalavahetustel matkatakse looduses ja pühapäeva hommikul küpsetatakse ühiselt pannkooke. Lisaks on igapäevastesse tegevustesse planeeritud aktiivne liikumine, näiteks kepikõnd.

Meie kodu asub looduskaunis keskkonnas. Seetõttu on suvel võimalus käia metsas marjul ja sügisel seenel, talvel muutub aga ümbruskond muinasjutuliselt kauniks.

Septembrikuus lauldi Türil meeled rõõmsaks ehk siis 10. septembril kogunesid Türi lauluväljakule erivajadustega inimesed ASi Hoolekan-deteenused kodudest üle Eesti, et maha pidada juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on Eestis ainulaadne ja kujunenud ettevõtte üheks firmamärgiks. Seda-korda olime korraldamise teatepulga Kernult üle võtnud meie – Türi kodu.

Selleaastasest laulupeost võttis osa ligi 300 erivajadusega inimest igast vanusest ning on hea meel tõdeda, et lisaks ASi Hoolekande-teenused kodudele oli esindatud ka 2 külaliskoori, üks Koerust ning teine Keilast.

Klientide arvates peaks selliseid üritusi olema rohkem. Esiteks seepärast, et see on tore meelelahutus, ja teiseks seetõttu, et ehk aita-vad just sellised avalikud üritused suurendada kogukonna teadlikkust.

Volbripäeval

Kodu aiamaa rajamineTüri laulupeol

Liis PärnalaTüri kodu juht


Uuemõisa kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 55

kohta, sh riigi rahastatav teenus 54 kohta• ööpäevaringne erihooldusteenus sügava

liitpuudega isikutele – 11 kohta

Uuemõisa kodu paikneb kaunis mereäärses kohas umbes 3 km kaugusel Haapsalust Uuemõisa alevikus Läänemaal. Uuemõisa kodu avati 1. oktoobril 2012. Teenust paku-takse 6 peremajas, millest igaüks on koduks 11 täisealisele psüühilise erivajadusega ini-mesele.

2014. aasta oli tegus ja muutusterohke nii kodu elanikele kui ka tegevusjuhendajatele. Mõeldes ajas tagasi, meenub palju positiivseid emotsioone ning rahuolevaid ja rõõmsaid nägusid. Kui 2013. aasta oli ümbruskonna ja uute oludega tutvumise aeg, siis 2014. aastat võib ilmestada inglise luuletaja W. Blake’i sõnadega „Töökal mesilasel pole aega kurvastada“. Aasta jooksul olid fookuses tööhõive arendamine, EQUASS Assurance’i rakendamine ja kogukonda sulandumine.

Uuemõisa kodu tegutsemispõhimõtteks on individuaalne lähene-mine. Klienditöö aluseks on individuaalne tegevusplaan ja selles püs-titatud eesmärgid. 2013. aastal soovis üks elanik alustada iseseisvat elu ja selle saavutamiseks püstitati koos eesmärk ja tegevused, millega aasta jooksul tõsiselt tegeleti, ning 2014. aasta keskel asus ta iseseis-valt elama. Tema enda sõnul on esimesed pool aastat möödunud ilma suuremate raskusteta.

Tegevus- ja tööplaanis püstitatud eesmärkide saavutamise hulka kuulus ka tööhõive arendamine. Aasta alguses seatud eesmärk, et 13% Uuemõisa kodu elanikest on tööga hõivatud, sai edukalt täidetud. Mitmete klientide isiklikus tegevusplaanis oli just töökoha leidmine ja selleks vajalike oskuste omandamine üheks eesmärgiks, mille saa-vutamiseks lepiti klienditöö meeskonnas (klient, eestkostja, tugiisik, vanemtegevusjuhendaja) kokku vajaminevad tegevused. Nii kodu töö-tajate, eestkostjate kui ka klientide rõõmuks oli 3. kvartali lõpus tööga hõivatud 32,9% klientidest. Aasta jooksul oli 28-l kodu elanikul olnud kas hooajaliselt või püsivalt vähemalt 1 lepinguline töökoht.

2014. aastal lisandusid kodu tegemistesse uued ja huvitavad välja- kutsed. Aasta alguses jätkus eelmise aasta lõpus alustatud projekt, mis leidis ka laialdast meediakajastust. Selle raames tehti Uuemõisa kodus 8000 sinilille rinnamärki välismissioonil käinud veteranide toetu-seks. Koostöö lihatööstusega AS Linpet sai veelgi suurema hoo sisse. Elanikud kleebivad umbes 16 000 kleebist kuus ASi Linpet toote- pakenditele. See töö on eelkõige mõeldud neile, kes oma erivajadustest tulenevalt ei saa töötada väljaspool oma kodu. Kevade algusest kuni

Tööd aiamaal

Malle KornakUuemõisa kodu juht


sügise lõpuni töötas firmas Kekkilä Grupp 6 Uuemõisa kodu elanikku, kelle ülesandeks oli korjata kände ja rohida. Hiljuti palkas SOL Eesti OÜ 2 elanikku Rannarootsi Selverisse kojameheks. Jätkuvalt laotakse igapäevaselt küttepuid firmas Kriske OÜ ning tehakse SA-le Hea Hoog käsitöötooteid.

Aasta alguses hakati rakendama sotsiaalteenuste kvaliteedijuh-timise süsteemi EQUASS Assurance. Kvaliteedisüsteemi on välja töötanud Euroopa rehabilitatsiooniplatvorm, arvestades eri huvirühmi (teenuse pakkujad, teenuse saajad, sotsiaalpartnerid, rahastajad ja poliitika kujundajad). See on andnud parema arusaama teenuste osu-tamise protsessist, võimaluse hinnata oma tegevust ja mõelda rohkem tulevikule.

Tänu EQUASSi rakendamisele on arenenud koostöö huvirühma-dega, paranenud dokumentatsioon, teenus on muutunud sisulisemaks, eesmärgipärasemaks ja läbipaistvamaks. Suur roll kvaliteedisüsteemi rakendamisel on klientidel ja nende lähedastel. Kliendiesinduse, ela-nike eestkostjate ning lähedaste kaudu saame teada, milline võiks olla kodu töökorraldus ja tegevused. Kliendiesinduses tehtud ettepa-nekute põhjal on loodud mitu klubi: roheliste, kokanduse, kepikõndi-jate, sportlaste ja eriti populaarseks osutunud rändurite klubi. Töös on arvestatud ka huvirühmade tagasisidet. Eestkostjate ja klientide tagasisidest on tulnud välja, et kodu hoovis võiks olla kiiged ja rohkem haljastust, mis on nüüdseks ka olemas. Sotsiaalkindlustusamet juhtis tähelepanu tööjõu voolavusele, mille vähendamiseks on hakanud koos käima kovisioonigrupp.

Elanike poolt lahtiste uste päevaks valmistatud küpsisetort

Tööl turbarabas


Meeldivate aspektide seas on alati mainitud sõbralikke ja usaldus-väärseid tegevusjuhendajaid ja häid elamistingimusi. Need teadmi-sed innustavad meie tegevusjuhendajaid, kes püüavad anda endast parima. Tunneme, et suur töö on juba tehtud, kuid palju on veel teha, et 2015. aasta kevadel EQUASSi audit läbida ning rahuldada kõigi osapoolte ootused.

Koostöö huvirühmadega ning aktiivne elu kogukonnas iseloomus-tavad 2014. aastat. Oleme külastanud või algatanud kogukonnas toi-muvaid üritusi, avanud kõigile ka oma uksed koos õpitoaga. Rändajate klubi võtab vähemalt kord kuus osa kogukonnas toimuvatest üritustest. Olgu tegu teatri, kino, võistluste või pidustustega, meie elanike seas leidub ikka ja alati neid, kes soovivad osaleda.

Head suhted on loodud Viigi kooli, Haapsalu neuroloogilise rehabi-litatsioonikeskuse, Haapsalu kutsehariduskeskuse, Haapsalu sotsiaal-maja ning Haapsalu hoolekandekeskusega. Nende asutustega jaga-takse kogemusi ja oskusi. Lisaks sellele, et hoitakse häid suhteid ja jagatakse kogemusi, remondivad näiteks kutsehariduskeskuse kolm õpilast vabatahtlikuna tegevuskeskuse ruume, mida omalt poolt toetab rahaliselt Ridala vald.

Meeldejäävamateks ja suuremateks sündmusteks on olnud kodu elanike ja tegevusjuhendajate algatatud „Teeme ära!“ talgud, lahtiste uste päev, mis toimus kodu 2. sünnipäeval, ning Nõva looduskes-kuse külastus, kus osalesid peaaegu kõik kodu elanikud. Lahtiste uste päeval käis meil umbes 100 inimest, nende seas olid lisaks eelmaini-tud sõpradele ka Haapsalu linnavalitsus ning töötukassa Läänemaa osakond. Külastajatel oli võimalik õppida töötoas paberkottide tegemist ning tutvuda 15-minutilise fotodest koostatud muusikavideoga. Ürituse korraldamisel olid suureks abiks elanikud. Tänu nende ideedele, töö-kusele ja heale söögivalmistamisoskusele valmisid sünnipäeva puhul pitsad ja küpsisetort, mida sai külalistele pakkuda.

Kõigi ürituste ja töölkäimiste kõrvalt ei ole unarusse jäetud kodu ega selle ümbrust. Suvel hooldati lillepeenraid ning kahes kasvuhoones ja uudismaal kasvavaid köögivilju. Igapäevaselt hoolitseti haljastuse eest, niites muru ja istutades puid. Kodu hoovi paigaldatud kiiged ja pingid on saanud paljude elanike meelispaigaks, kus kohtuda, ning see on täitnud elanike ja nende lähedaste ootused meie haljastuse ja muude võimaluste suhtes. Endiselt tegutsetakse tegevuskeskuses, võetakse vastu külalisi ülikoolidest ja instituutidest ning kasutatakse vabatahtlike ja praktikantide värbamise võimalusi. Kuna Uuemõisa kodu elanikel ja tegevusjuhendajatel on tulevikuks varuks veel palju vahvaid ideid, siis loodame, et kodu tegevused muutuvad ajaga mitmekülgsemaks ning täidavad meie elanike ootused.

Vaba aeg


Valkla kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 70 kohta, sh riigi rahastatav

teenus 68 kohta• ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel hoolekande-

asutusse paigutatud isikutele – 100 kohta• rehabilitatsioonimeeskonna teenus

Valkla kodu asub Harjumaal Kuusalu vallas kenas väikeses Valkla külas Valkla mõisa lähedal. Valkla kodus pakutakse sihtrühmapõhist teenust. Meil on toredad kliendid ja tublid töötajad. Oleme kliendid, kellele osuta-takse ööpäevaringset teenust kohtumääruse alusel, paigutanud pere-desse nende diagnooside ja teiste klientidega sobivuse järgi. Parema teenuse pakkumiseks oleme pererühmad planeerinud väiksena.

Sellel aastal lõppes meie kodus eelnevalt suletud korpuse remont ja renoveerimine ning avati uus pererühm neile, kellele osutatakse teenust kohtumääruse alusel. Pererühm on väike ja hubane, kliendid elavad toas üksinda. Sihtrühmaks on noored taastujad, kelle kogemu-sed, huvid ja soovid on sarnased. Töö aluseks on isikute tugevatele külgedele suunatud lähenemine, positiivse käitumise tunnustamine ja võimalikult normilähedane elu. Päev jaotub peamiselt kolmeks: töi-sed tegevused, liikumistegevused ja vestlused ning vaba aeg ja huvi-

Valkla kodu elanike köievedu jaanipäeval

Andra KongiValkla kodu juht


tegevus. Kavas on avada veel kolm pererühma, et tagada igale kodu elanikule võimalus elada toas üksi.

Aasta jooksul toimus mitmesuguseid üritusi. Mais korraldasime koostöös ümberkaudse küla elanikega ühised talgud mõisapargi kor-rastamiseks – lõikasime võsa ja tassisime oksi. Suvel tähistasime kogu koduga õuealal jaanipäeva. Selleks puhuks küpsetas või valmistas iga pere midagi ühisele lauale, grillitud said ka kõik vorstikesed. Loobiti võidu saabast, katsuti jõudu köieveos ning tantsiti ja rõõmustati ühiselt. Sügisel käisime teatris. Nii jõulu- kui ka vana-aastaõhtul toimusid pidu-likud pereõhtusöögid. Traditsiooniks on kujunenud igareedene disko, mille raames õnnitletakse sünnipäevalisi ning tähistatakse riiklikke jm pühi. Mis kõige olulisem – on võimalus end korralikult ära väsitada ja hea muusika järgi karaoket laulda.

Sellel aastal toimus meil tsirkuseteraapia, kus kohtumääruse alu-sel teenust saavate klientide mitme päeva harjutamise tulemuseks oli vahva tsirkuseetendus. Samuti kasutame loomateraapiat: kord kuus oleme pakkunud mõnele perele võimalust veeta päev koeraga. Taas on käima lükatud regulaarsed kliendiesinduse kohtumised.

Meil on oma aed, kus saab mängida sportmänge, teha tööd või niisama mõnusalt aega veeta. Hoovi on järgmiseks suveks plaanitud ilu- ja köögiviljaaed ning puhkenurk, plaanis on ise ehitada aiamööbel. Sügisel said asjalike klientide töö tulemusel uue ja värske välimuse aiamajakesed ning osakondade seinad. Valminud on uus meisterda-mistuba, samuti avame peatselt puutöötoa mehiste tööde ja käsitöötoa naiselike tööde tarvis. Kliendid käivad ka komplekteerimistööl OÜs Monier, samuti meisterdatakse paberkotte ja vildist sinililli, restaureeri-takse mööblit, valmistatakse kaarte ja tehakse muud käsitööd.

Töötajatel on lisaks juhendaja ja toetaja rollile ka pereliikme roll: kõiki tegevusi tehakse koos, sh tehakse süüa ja süüakse koos. Igal nädalal osalevad pere elanikud psühholoogi juhitud vestlusringis, lisaks toimuvad peresiseseid vestlusringid igapäevaste kohvipauside ajal. Kasutame ära kogukonnas pakutavaid võimalusi: oleme käinud loo-maaias, ujulas, teeme koostööd kohaliku kooliga, käime mere ääres ja terviseradadel.

Meie külalised on tõdenud, et meie kodus on tunda soojust ja rahulolu ning kliendid on rõõmsad ja asjalikud.

Kodu elanike tehtud seinamaaling


Vändra kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 40 kohta• ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele –

10 kohta

1. novembril 2012 avatud Vändra kodu pakub ööpäevaringset erihool-dusteenust 50 inimesele kokku viies peremajas.

Aasta Vändra kodus oli külaliste- ja teguderohke. Hästi toimisid huviringid: võimlemine, tantsu- ja lauluring, käsitööring (viltimine, kudu-mine, õmblemine, tikkimine, punumine), meisterdamisring, lauamängu- huviliste ring. Tihti näeb meie kliente Vändra kultuurimajas ja raama-tukogus, külastamata ei jää ükski näitus, kontsert ega teatrietendus.

4. novembril tähistas Vändra kodu oma teist aastapäeva. Esine-mas käis Võisiku kodu taidluskollektiiv. Päevale kohaselt olid kõik oma pidulikumad riided välja otsinud ja nautisid etendust. Sünnipäevalt ei puudunud ka tordid ega koogid, mida iga maja küpsetanud oli. Peo lõpuks keerutati ühiselt jalga tantsuringis.

Novembri alguseks oli läbi saanud ka meie kodu väliskeskkonna projekt. Sügiseste istutustalgute tulemusel jäi kevadet ootama ligi 30 viljapuud: õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuud. Meie õuealale rajati juurde kõnniteid, kiigeplats ja väike korvpalliplats. Majade lähedusse paigaldati rõõmsavärvilised pingid ning aiamaale kasvuhoone.

Spordipäev Vändra staadionil

Lembi UulimaaVändra kodu juht


Esinemas käisid Vändra sotsiaalmaja ja Tori kodu näiteringid. Kergu kooli õpilased käisid kahel korral esinemas näidenditega ja andsid kauni kontserdi. Koluvere kodu tsirkuseetendusega juuni algul kaasnes palju põnevust, sest nii esinejatel kui ka meie elanikel oli rõõm näha tuttavaid inimesi.

Meie võistkond võttis osa torditegemise võistlusest Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskuses, Koluvere kodu spordipäevast. Tantsuringis käijad osalesid Võisikul kodude tantsupeol, mis oma rong-käigu, lipuheiskamise, laulude ja rohkete tantsudega tõi naeratuse suule igale osalejale, vaatamata hooti sibistavale vihmale. Jaanipäeval olid Ergo Korbi laulude saatel 3. maja taga tantsimas pea kõik elanikud ning saapaviskamise võistlusest ei tahtnud ka keegi ilma jääda. Septembris osaleti Türil kodude laulupeol, kus sai laulda kõiki neid laule, mida oli aasta algusest iga nädal harjutatud.

On heameel, et õues toimetamas oli tunduvalt rohkem meie elanikke kui möödunud aastal. Rõõmu tunti marjapõõsas maiusta-mas käimisest ja oma akna aluse maasika- või lillepeena rohimisest. Muruniiduki töö majade ümbruses muutus väga ühtlaseks võrreldes aastataguse mustrite joonistamisega. Eks iga töö vajab harjutamist … Kui vaja midagi tuua või viia, on abilised igast majast kohal olenemata puude raskusest.

Ei tasu ehmatada, kui mõni meie elanik luuaga teed pühkides on liikunud hoopis tervisekeskuse ette pühkima, eks ta tahab kasulik olla. Meie asutuse eesmärk on suurendada ja arendada psüühilise erivajadusega klientide iseseisvat toimetulekut. Seetõttu ei ole igapäevane töö ja toimetamine mitte klientide ahistamine, vaid neile just sisuka päeva pakkumine. Ei taha meist ju keegi kodus hommikust õhtuni ainult oleskleda. Mõned päevad ehk suudame vedeleda, kuid siis tahaks ju miskit teha. Nii ongi meie elanikud võimalikult palju igapäevaellu kaasatud. Selle tulemusena on paljudel sõnavara täiustunud ja lihtsalt kohapeal kõikuvast kliendist toimekas tegija saanud.

Suvine kontsert 3. maja terrassil

Pärnu randa ja merd nautimas

Istutustalgud


Võisiku kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 319

kohta, sh riigi rahastatav teenus 302 kohta

• ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikutele – 16 kohta

• toetatud elamise teenus – 22 kohta• igapäevaelu toetamise teenus –18 kohta• töötamise toetamise teenus – 15 kohta

Võisiku kodu asub Põltsamaa linnast 6 km kaugusel kaunis mõisahoones ja selle juurde rajatud hoonekompleksis. Esimesed andmed Võisi-kust, siis veel nimega Weseke, pärinevad 1520.–1558. aastast. Võisiku mõis on olnud aastatel 1558–1919 viie suguvõsa – Ficki, Dückeri, Bocki, Mannteuffeli ja Mühleni – valduses.

1925. aastast on hoones asunud hooldekodu. 2008. aastast alates on kodu tegutsenud ASi Hoolekandeteenused Võisiku koduna.

Võisiku kodus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust kokku 335 kliendile, lisaks toetavaid teenuseid 55 kliendile. Võisiku kodul on 112 töötajat, lisaks ligikaudu 20 tugiteenuste (toitlustus, puhastus-teenindus, transport, haldus, personal, dokumendihaldus) töötajat. Klientide elamiskorpused on jaotatud kaheksaks osakonnaks ja suu-remad neist omakorda väiksemateks nn peredeks. Toetatud elamise kliendid elavad kodu lähedal asuvates kortermajades.

Pakume oma klientidele kvaliteetset erihoolekandeteenust ja lisaks toetavaid teenuseid. Meil on suurte kogemustega ja koolitatud tegevusjuhendajad, kes aitavad klientidel igapäevaeluga toime tulla, huvitegevustega tegeleda ning toetavad tööoskuste omandamisel. Võisikul on vaiba-, puu- ja viltimistöökojad, oma aed kasvuhoonete ja köögiviljapeenardega, tegeleda saab kunsti ja käsitööga. Lisaks on head võimalused vaba aja veetmiseks, spordi ja huvitegevustega tegelemiseks: jõusaal, raamatukogu, õppeköök, lauluansambel, pilli-mänguvõimalused.

Teeme tihedat koostööd eestkostjate ja klientide lähedastega, innustades neid rohkem huvituma kliendi eluolust ja igapäevatege-mistest. Detsembris toimus tänukontsert, kuhu olid kutsutud kõik meie kodule abikäe ulatanud inimesed, eestkostjad ja klientide lähedased.

Osakondades on muudetud töökorraldust ning kõikides osakonda-des on tööl tegevusjuhendajad, kes tegelevad igapäevaselt peamiselt klientide huvi- ja töötegevuste juhendamisega. Nende eestvedamisel otsitakse klientidele sobivaid ja meelepäraseid tegevusi ja õpitakse uusi oskusi. Samuti teevad nad aktiivselt koostööd, et muuta tegevused kät-tesaadavamaks kõigile klientidele ning aidata kaasa ülemajaliste tege-

Töökad käed

Terje TederVõisiku kodu juht


vuste läbiviimisel (ruumide kaunistamine, käsitööringid osakondades, uute toodete väljatöötamine, võimlemise korraldamine, ühisüritused).

2014. aastast, mis oli tegus ja sündmusterohke, on alljärgnevalt tehtud teemade kaupa kokkuvõte.

I puuetega inimeste tantsupidu Võisiku kodus toimus ASi Hoolekandeteenused esimene suur tant-supidu, mis sai uue traditsiooni alustalaks. Ürituse peakorraldaja oli Võisiku kodu töö- ja tegevuskeskuse tegevusjuhendaja Milvi Magus koos kolleegide ja vanemtegevusjuhendaja Annely Haidakuga. Tantsupeol osales ASi Hoolekandeteenused kodudest ühtekokku 110 tantsijat. Koos publiku ja külalisesinejatega osales tantsupeol 154 ini-mest. Külalisesinejateks olid Kõo vallast tantsurühm Labajalg ja Lustive-rest tantsurühm Lilly. Helitehnikaga aitas Lustivere kultuurimaja juhataja Vello Pelisaar, koori mikrofonid laenati Põltsamaa kultuurikeskusest. Päeva lõpul süüdati peoplatsil lõke ja toimus simman. Tantsumuusikat tegi kapell Triller.

Kogu ürituse kestel töötas meie õppeköögi eestvedamisel välikoh-vik, lisaks pakkus Põltsamaa kohvik Kati pirukaid oma tuntud headu-ses. Samuti organiseeriti Võisikule suuremal hulgal jäätist. Toitlustamisel andsid oma panuse Võisiku kodu kokad.

Viltimistuba 15. septembril avasime töö- ja tegevuskeskuses viltimistoa. Avamis-peol said käe seebiseks-vildiseks teha kõik soovijad. Viltimistoas hak-kavad tegevusjuhendaja Maire toimekal juhtimisel valmima erinevad vilditud tooted, esimesed tellimused on töösse võetud ja aktiivselt käib klientidele töövõtete õpetamine.

Vaibatöökojas Sügisene kartulivõtt

Jüri puutöökojas


Uued ruumid Aasta lõpuks said kohandatud ja remonditud uued ruumid vaibatööko-jale ning toimus kolimine. Samuti on kodu juht paremini ligipääsetavates ruumides mõisamaja I korrusel koos dokumendihalduri ja personali- spetsialistiga. Koos liikumisraskustega klientidega avati IV osakonnas oma külalistetuba, kus kliendid saavad külla tulnud lähedasi võõrus-tada. Arstide, ekspertiisimeeskondade ja teiste ametlike külastajate tarvis on sisse seatud eraldi vastuvõturuum, kus on võimalik privaatselt kliendiga suhelda.

Suhtlemine avalikkusega ja koostöö 2014. aastal oleme panustanud enda tutvustamisse avalikkusele. Meie tööde ja tegemistega saab tutvuda meie kodulehel (http://www.hoolekandeteenused.ee/voisiku) ja Facebookis tegusama elu kodu Võisikul lehel (https://www.facebook.com/pages/Tegusama-Elu-Ko-du-V%C3%B5isikul/).

Käivitunud on väga hea koostöö töötukassa Jõgevamaa osakon-naga, toimunud on mitmeid töökohtumisi, et leida parimaid võimalikke lahendusi meie klientide avatud tööturule suunamiseks.

Toetame oma klientide hobidega tegelemist ja tutvustame nende loomingut kogukonnas ja kaugemalgi, osaledes laatadel ning korral-dades näitusi.

Esmest korda jõudis Viktor Pajula fotograafiahuvi laiemate rahvahulkadeni aastal 2012, kui ta tuli Tallinnas Käo keskuses toimu-nud Vaimupuu ja Nikoni korraldatud fotokonkursi ”Loodusfoto 2012” võitjaks. 2014. aastal valiti Vaimupuu konkursil Viktori foto 12 Vaimupuu kalendrisse mineva foto hulka. Nüüdseks on Viktori loodusfotode näitus omandanud laiemad mõõtmed ja ringleb rändnäitusena Jõgevamaa raamatukogudes. Seni on näitus üleval olnud Pisisaare, Mustvee ja Sadala raamatukogus ning Põltsamaa kultuurikeskuses. Mustvees ja Sadalas toimus lisaks Viktori fotode näitusele ka meie oma kunstniku Guido Kanguri maalide näitusmüük, mis osutus ülimenukaks, s.t et näitusel maalid eriti olla ei saanudki, kuna kõik leidsid omaniku.

Kord kuus käib EELK Põltsamaa koguduse õpetaja meie juures jumalateenistusi pidamas ja soovijatele individuaalselt hingeabi and-mas.

Sport ja vaba aeg Tavaks on tähistada rahvakalendri tähtpäevi ja korraldada teemanä-dalaid. Korraldustöö on jagatud osakondade vahel, iga osakond saab valida omale teema. Loodusnädala raames käis külas ajakirja Rästik endine peatoimetaja Toomas Pranstibel koos oma roomajatega, toimus näitus ravimtaimedest ja nädala lõpetas matk loodusesse.

Jõulupeoromantika

http://www.hoolekandeteenused.ee/voisiku/pages/kontakt/voisiku-kodu.php

http://www.hoolekandeteenused.ee/voisiku/pages/kontakt/voisiku-kodu.php

https://www.facebook.com/pages/Tegusama-Elu-Kodu-V%C3%B5isikul/

https://www.facebook.com/pages/Tegusama-Elu-Kodu-V%C3%B5isikul/


Sügisese leivanädala tähistamisel küpsetati õppeköögis leiba ja leivatoite, toimus osalejaterohke lõikuspidu kohvikuga ja toreda eeskavaga, majaesiselt turult sai osta oma aia köögivilju.

Suure au sees on sportlikud tegevused: igapäevane võimlemine, kepikõnd, jalgrattamatkad, pallimängud. Võisiku kodus on palju tublisid sportlasi ja me osaleme aktiivselt spordivõistlustel.

Korraldasime järjekorras juba viienda Võisiku järve jooksu. Võistlema oli tuldud ka Tapa ja Vägeva kodust. Ühtekokku tegi ümber veekogu ringi kaasa ligikaudu 120 osalejat, kes joostes, kes niisama jalutades. Kaasa lõi ka külaselts, toetades ja turgutades osalejaid raja ääres. Kolmteist parimat sportlast osalesid Tallinnas toimunud vabariiklikel kergejõustikuvõistlustel, mille korraldajaks oli Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliit. Sealt toodi koju kokku kuus karikat.

Türil toimunud ASi Hoolekandeteenused 3. kergejõustikuvõistlustel osales Võisiku kodust 22 klienti. Taas oli põhjust rõõmustada, sest saavutati kõige rohkem auhinnalisi kohti. Möödunud aastal käiku lastud ja Võisikule võidetud ASi Hoolekandeteenused rändkarikas tuli õhtul täies hiilguses meile tagasi. Koos sportlastega rõõmustas südamest nende innukas juhendaja Avo Müür.

Siimustis toimus eriolümpia sügisene jooksukross, kus osales kaheksa Võisiku kodu sportlast. Võistlused viis läbi Eesti eriolümpia juhatus koostöös Kiigemetsa kooliga. Sealt tõime koju 3 kuldmedalit, ühe hõbeda ja kaks pronksi ning kaks IV kohta.

Kõik see mees läheb järvejooksule Loodusnädal


Vägeva kodu• kogukonnas elamise teenus – 10 kohta • toetatud elamise teenus – 20 kohta • igapäevaelu toetamise teenus –16 kohta • töötamise toetamise teenus – 7 kohta

Vägeva kodu asub Kesk-Eestis Jõgevamaal, täpsemalt Jõgeva vallas Selli külas. Erilist rõõmu valmistab meie maja elanikele selle koha looduskaunidus, mis pakub üllatusi ühtäkki lähedusse ilmuvate metskitsede või eemal jalutava rebase näol. Meie läheduses asuvad ka Endla Looduskaitseala ja Emumäe vaatetorn.

Vägeva kodus on 30 elanikku, kuid vaatamata meie kodu väik-susele ei ole me lubanud endale tähelepanu hajumist. Keskendume jätkuvalt kodu puhtusele ja igapäevasele korrashoiule, samuti klien-tide heaolule. Muidugi ei tegele me ainult koristamisega, vaid käimas on mitmeid huvitavaid töiseid tegevusi tegevustubades, kus kliendid saavad ennast teostada.

Näiteks valmistame lõhnaküünlaid ja mesilasvahast küünlaid, endiselt valmistame ka vaipu ja punume ajalehtedest usinasti korve ning erilist rõhku paneme spordile. Parim näide sellest on argipäe-vane kepikõnd, mis tavaliselt toimub pealelõunasel ajal. Meeldivalt saab aega veeta ka päevakeskuses, kus kootakse, tikitakse, vilditakse ning mängitakse lauamänge ja lahendatakse ristsõnu, samuti vesteldakse päevakajalistel teemadel.

Suurim kordaminek oli meie kodu korraldatud rammumehe ja -naise võistlus ning kabeturniir „Kabekunn“, mis olid mõeldud kõigile ASi Hoolekandeteenused kodudele ning kus selgitasime välja kõige tugevama mehe ja naise ning nupukaima kabetaja. Need üritused õnnestusid meil suurepäraselt ning meie suurim soov on, et neist saaks traditsioon, millest on võimalik osa võtta võimalikult paljudel teiste kodude elanikel.

Hoolimata sellest, et meil on kodusiseselt küllaltki palju tegevusi, võtame aktiivselt osa ka teiste kodude korraldatud üritustest. Edu-kalt olime esindatud talispordipäeval, jalgpalliturniiril, talendijahil ning tantsu- ja laulupeol. Juba kuuendat korda toimus Vägeval koostöös Võisiku koduga ka loomelaager, kus osalenud kliendid said arendada oma loomingulisust.

Samuti oleme suutnud säilitada aktiivsuse kohalikul tööturul: pal-jud meie maja elanikud on saanud tööd kas hooajaliselt või alaliselt kohalikes põllumajandusettevõtetes. Edasimineku hulka võib arvata ka selle, et klientidel on õnnestunud tööd saada lähedal asuva Jõgeva linna Maximas ja Konsumis. Väga hea koostöö on meil ka SAga Hea Hoog, mille kaudu saavad kliendid ametlikult tööd ja turustada oma valmistatud toodangut.

Vägeva kodu meeskond jalgpalliturniiril

Vägeva rammumees 2014

Vaido KüttVägeva kodu juht-vanemtegevusjuhendaja


Vääna-Viti kodu• ööpäevaringne erihooldusteenus – 55 kohta, sh riigi rahastatav

teenus 53 kohta• kogukonnas elamise teenus – 30 kohta, sh riigi rahastatav teenus

29 kohta • töötamise toetamise teenus – 2 kohta

Vääna-Viti kodu asub Tallinna külje all kaunis mereäärses kohas. Meie kodu uus ajaarvamine algas 2013. aastal, kui avati peremajad, kus osutatakse ööpäevaringset teenust 55 inimesele. Enne seda töötas mõisamaja, kus praeguseni pakume kogukonnas elamise teenust 30 inimesele. Kohanemisaeg on nüüdseks suuresti lõppenud: töötajad on leidnud stabiilsuse ning kliendid on oma uue ja moodsa koduga har-junud. Seepärast tuli 2014. aastal hakata aktiivselt tegutsema ja oma kodule nägu looma. Enim tähelepanu pöörati tööhõive suurendamisele, EQUASSi kvaliteedisüsteemi rakendamisele, koostööle kogukonnaga ja huvitegevuse arendamisele.

Meil käis koos mitu aktiivgruppi, kes panid koos klientidega paika meie tegevused. Tegevused lähtuvad nii klientide soovidest kui ka seatud eesmärkidest. Oleme selgitanud välja probleemid, millega peame kindlasti tegelema. Tagasiside saamiseks toimus 2014. aastal

Õites õunapuu

Kersti OjasuVääna-Viti kodu juht


Vääna-Viti kodu klientidele, nende lähedastele ja eestkostjatele ka rahuloluküsitlus. Tagasiside oli väga positiivne: kiideti meie töötajate hoolivust ja klientidesse suhtumist ning tunnustati koostööd lähedas-tega ja kiiret infovahetust.

Oluliseks tööks oli 2014. aastal teha koostööd rehabilitatsiooni-meeskonnaga. Rehabilitatsioonimeeskond on teinud klientide rehabi-litatsiooniplaanides muudatused ja suunanud kliendid neile sobiva-mat teenust saama. Üks klient sai koha, kus osutatakse väiksema toetusvajadusega teenust, teine klient aga ootab siiani kohta. Sot-siaalkindlustusameti andmetel on Harjumaal osutatava ööpäevaringse teenuse tavajärjekorras 83 ja eelisjärjekorras 21 inimest. Kogukonnas elamise teenuse järjekorras ootab 18 inimest ja 3 isikut on eelis- järjekorras. Probleemiks on pikad järjekorrad ja teiste teenusekohtade vähesus.

Vääna-Viti kodu on arendanud koostööd Eesti Töötukassaga, kus kodu kliendid on töötuna arvele võetud ja neid toetatakse sobiva töö leidmisel. Avatud tööturul töötas meil 2014. aasta III kvartali seisuga 36,47% klientidest. Meie kliendid töötavad trükikojas K-print, Ida-Tal-linna Keskhaiglas, Tallinna Loomaaias, teatris NO99, Vääna puukoolis, õmblusettevõttes Gevatex, Prisma peremarketis ja Astangu Kutse- rehabilitatsiooni Keskuses.

Kevadhooaeg algas koristustalgutega „Teeme ära!“, mis on koostöös Harku vallavalitsusega saanud traditsiooniks. Septembris alustasime koostööd politsei- ja piirivalvekooliga ning korraldasime sügisjooksu koos õpetlike töötubadega. Kolledži üliõpilased õpetasid hindama ohtu ja toimima ohuolukorras. Meie sõprushoolekandeasutu-seks on Keila Sotsiaalkeskus, kellega koos oleme niisamuti korraldanud mitmeid üritusi nii Keilas kui ka meie kodus.

Rahvatantsu tantsimas Hetk talendijahi finaalist


Oleme mitmekesistanud töötegevuste hulka, et igaüks saaks leida midagi enda võimetele vastavat ja sobivat. Küpsetuskoja populaarsus on suurenenud ja 3. kvartali seisuga töötab meil kodus 15,3% klien-tidest.

Jaanuaris alustasime talendijahi konkurssi. Alguse sai see kodu- siseste voorudega, jätkus veerand- ja poolfinaalidega Vääna-Viti kodus ning lõppes maikuus suurejoonelise finaalkontserdiga Vääna-Vitis. Projekt kestis 5 kuud ja oli töörohke, kuid andis meile palju mõtteid ja tahet jätkata sellega ka järgmisel aastal. Alguses oli plaan teha seda mõne koduga, aga lõpuks oli meil esinejaid väga palju. Osa võtsid meie ettevõtte 16 kodu ja Keila Sotsiaalkeskus. Külalisteks olid klientide lähedased, eestkostjad, kohalikud omavalitsused ja sõbrad. Žürii tööst võttis külalisena osa näitleja Liis Haab, kellega kohtumine oli paljudele klientidele väga rõõmsaks üllatuseks.

Suvel oli meil palju käimist ja reisimist Eestis. Käisime Vormsil, loomaaias, vabaõhuetendustel. Võtsime osa laulupeo tule viimisest, osalesime laulu- ja tantsupeol, lõime kaasa video filmimisel, mis tehti William Pharrelli lugu „Happy“ kaverdades.

Kuna meie kodu asub imeilusas kohas ja meri on lähedal, olid selle suve märksõnaks ujumine ja mereäärsed piknikud. Me aga mitte ainult ei lõbutse, vaid ka õpime, töötame, spordime. Regulaarselt ehk igal nädalal toimub meil inglise keele tund ja vene keele vestlusring, kogu-nevad kaalulangetajate grupp ja suitsetamisest loobujad. Igal reedel käivad kliendid Tabasalu ujulas ujumas, avasime väikese spordisaali, lisaks toimuvad igapäevased jalutuskäigud ja kepikõnnid värskes õhus.

Igal pühapäeval on soovijail võimalus külastada Rannamõisa kirikut, kuid kord kuus toimub meil kirikutund, mis tuleb koju kätte. Tutvus-tatakse piiblilugusid ja lauldakse üheskoos. Õpitakse jõulunäidendit ja hiljem pakutakse võimalust sellest osa saada ka teistele kodudele. Jõulukuul on meil ikka käinud külalisi ka kaugemalt, sel aastal tuldi taas Soomest. Soomlased on olnud meie klientidega seotud juba aastaid ja jätkavad nendega suhtlemist.

Aasta 2014 oli tegude-, uuenduste- ja õppimisrohke aasta. Järg-miselt aastalt ootame stabiilsust, rõõmu ja toredaid ettevõtmisi. Oleme 2015. aastal valmis rohkem panustama klientide tööhõivesse, õpe-tama neile oskusi iseseisvaks toimetulekuks. Oma töötajaid soovime koolitada ja motiveerida neid rohkem uskuma klientide võimekusse.

Kodu elanike kunstinäitus


Majandusnäitajad2014. aasta müügitulu (konsolideeritud andmetel) kasvas võrreldes eelmise aastaga 1,6 miljoni euro võrra ehk 9,2% ja ulatus 19 miljoni euroni. Põhitegevuse kasum oli 2014. aastal 370 eurot, põhitegevuse rentaablus 2%. Muu ärituluna kajastus peamiselt tulu sihtfinantseeri-misest. Perioodil 2010–2014 investeeriti sihtfinantseerimise toel kokku 37,34 miljonit eurot, sellest 2014. aastal 0,7 miljonit eurot.

Koos sihtfinantseerimise tulude ja kuludega lõppes aasta puhas-kahjumiga 1,43 miljonit eurot. Kahjum on tingitud sihtfinantseerimise tuluna aastatel 2012–2014 arvestatud tulu (kokku 42 miljonit eurot) amortiseerimisest tekkivast kahjumist. Sihtfinantseeringuga soetatud põhivara amortisatsioon suurendab järgnevatel aastatel (orienteeruvalt 40 aastat kuni sihtfinantseeringuga soetatud põhivara amortiseerumi-seni) oluliselt põhivara kulumit ning muudab ärikasumi negatiivseks.

2014. aastal ettevõtte aktsiakapitalis muutusi ei olnud. Aastaaruande audiitoriks oli AS Deloitte Audit Eesti.Täpsem ülevaade majandusnäitajatest on toodud tabelis 5–8.

Tabel 5. Kasuminäitajad

Kasumiaruande näitajad (€) 2014 2013 kasv kasvu %

Äritulud kokku 19 876 570 23 114 354 –3 237 784 –14,0%

Ärikulud kokku –21 339 711 –20 995 118 –344 593 1,6%

Ärikasum –1 463 141 2 119 236 –3 582 377 –169,0%

Finantstulud ja -kulud 33 237 –62 800 96 037

Aruandeaasta puhaskasum –1 429 904 2 056 436 –3486 340 –169,5%


Tabel 6. Bilanss

Bilansi näitajad (€)

31 12 2014 31 12 2013 muutus (€) muutuse %VARAD

Raha 6 247 508 3 960 388 2 287 120 57,7%

Nõuded ja ettemaksed 806 617 2 255 850 –1 449 233 –64,2%

Varud 56 520 69 789 –13 269 –19,0%

Käibevara kokku 7 110 644 6 286 027 824 617 13,1%

Põhivara kokku 36 221 300 38 564 273 –2 342 973 –6,1%

VARAD KOKKU 43 331 944 44 850 300 –1 518 356 –3,4%

KOHUSTUSED JA OMAKAPITALLaenukohustused 8 127 7 930 197 2,5%

Võlad ja ettemaksed 2 573 457 2 567 791 5 666 0,2%

Tulevaste perioodide tulud 0 0 0

Eraldised 37 063 53 904 –16 841 –31,2%

Sihtfinantseerimine 0 69 114 –69 114 –100,0%

Lühiajalised kohustused kokku 2 618 647 2 698 739 –80 092 -3,0%

Pikaajalised kohustused kokku 6 917 15 277 –8 360 –54,7%

Kohustused kokku 2 625 564 2 714 016 –88 452 –3,3%

Omakapital kokku 40 706 380 42 136 284 –1 429 904 –3,4%

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 43 331 944 44 850 300 –1 518 356 –3,4%

Tabel 7. Peamised finantssuhtarvud

Peamised finantssuhtarvud 2014 2013Puhasrentaablus –7,5% 11,9% puhaskasu / netokäive

Ärirentaablus –7,7% 12,2% ärikasum / netokäive

Omakapitali rentaablus (ROE) –3,5% 4,9% puhaskasum / omakapital

Varade rentaablus (ROA) –3,3% 4,6% puhaskasum / varade keskmine maksumus

Omakapitali määr 93,9% 93,9% omakapital / varad

Võlakordaja 6,1% 6,1% kohustused / varad

Käibekapital (tuh. €) 4 492 3 587 käibevara / lühiajalised kohustsued

Maksevõime kordaja 2,7 2,3 käibevara / lühiajalised kohustused

Likviidsussuhe 2,7 2,3 käibevara varud / lühiajalised kohustused

Rahaliste vahendite tase 2,4 1,5 raha ja selle ekvivalent / lühiajalised kohustused

Põhivara käibekordaja 0,52 0,45 müügitulu / põhivarad kokku


Tabel 8. Töötajate arv ja finantsnäitajad

Töötajatega seotud suhtarvud 2014 2013Töötajate keskmine arv 987 1 029

Müügitulu töötaja kohta 19 205 16 862 müügitulu / töötajate arv

Ärikulu töötaja kohta –21 621 –20 403 ärikulu / töötajate arv

Puhaskasum töötaja kohta –1 449 1 998 puhaskasum / töötajate arv

Lisandväärtus töötaja kohta 12 220 14 341 (ärikasum + tööjõukulud + põhivara kulum) / töötajate arv

TEGUSAM ELU – sellest mõtteviisist

juhindume iga päev, kui loome klientidele võimalusi aktiivseks

ja mitmekülgseks eluks kogukonnas.

Documents

AS Hoolekandeteenused aastaraamat 2014