Aastaraamat 2014 - Keskkonnainvesteeringute Keskus...Aastaraamat 2014 I Keskkonnainvesteeringute Keskus I Homse hoidjad 7 Tudengite energia- ja ressursisäästukonkursile Negavatt

Aastaraamat 2014

Aastaraamat 2014

Tallinn 2015

KIKi ajatelg

Mai Rahandusministeerium asutas

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK)

JuuniKIKi nõukogu otsusega rahastati keskkonnatasude eest esimesed keskkonnaprogrammi projektid

JaanuarKIK nimetati rakendusüksuseks EL-i

eelstruktuurifondi ISPA välisabi projektide elluviimisel

Oktoober KIK sai õiguse vahendada Põhjamaade investeerimis- pangalt (NIB) laene keskkonnaprojektidele

2001

2002

2004

2005

2006

2008

2000

JuuliIlmus KIKi esimene aastaraamat

AprillKIK nimetati rakendusüksuseks Ühtekuuluvusfondi (ÜF)

toetuste andmisel rahastusperioodil 2004-2006

MaiKIK nimetati rakendusüksuseks Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuste andmisel rahastusperioodil 2004-2006

DetsemberEesti maakondades avati KIKi maakondlikud esindused

MaiAlustati edukamate toetusesaajate tunnustamist auhinnaga

„Aasta sipelgas“. Lõpetati NIB laenude vahendamine.

JaanuarKIK nimetati rakendusüksuseks ÜF-i, ERF-i ja Euroopa

Sotsiaalfondi (ESF) toetuste andmisel rahastusperioodil 2007-2013

AugustKIK kolis uude kontorisse – varasema Rävala pst 8 asemel sai uueks asukohaks Narva mnt 7a

2009

2010

2013

2014

SeptemberKIK sai loa vahendada Euroopa Investeerimispangast (EIB)

laene ÜFi veemajandusprojektidele

JuuliKIK sai loa kaubelda CO₂ heitkoguse ühikutega ning rahastada

keskkonnaprojekte rohelise investeerimisskeemi kaudu

NovemberKIK kuulutas välja tudengitele mõeldud

energiasäästukonkurssi Negavatt

JaanuarKIK jätkab rakendusüksusena ÜF-i ja ERF-i toetuste

jagamisel rahastusperioodil 2014-2020

Sisukord

4 KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann: „Toetus parima mõjuga keskkonnaprojektidele“

6 KIK lühidalt

7 Faktid KIKist ja möödunud aastast

8 KIKi juhatuse liige Andrus Kimber: „Uued energiatõhususe toetused ettevõtetele“

10 KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste: „Tudengite ideekonkurss innustab muutma“

12 Intervjuu uue ja vana töötajaga: „Ühised väärtused keskkonna hüveks“

14 Rõuge valla kogemus: 5 aastat ja 42 projekti

15 MTÜ Niidiotsa kogemus: puhas rannaniit

16 Ülevaade toetusvaldkondadest

48 Finantsaruanded

53 Audiitori kinnitus

METSANDUS

22–23

MEREKESKKOND

20–21

KALANDUS

28–29

LOODUSKAITSE

16–19

VEEMAJANDUS

30–33

KESKKONNA- TEADLIKKUS

34–37

JÄÄTMEKÄITLUS

44–47

KESKKONNA- KORRALDUS

38–39

KESKKONNA- JÄRELEVALVE JA -SEIRE

40–41

MAAPÕU

42–43

ENERGEETIKA

24–27

4 Homse hoidjad I Keskkonnainvesteeringute Keskus I Aastaraamat 2014

Kuidas vaatate 2014. aastale tagasi KIKi juhatuse esimehena?

Aasta oli töine ja tegus. Seda kinnitas ka KIKi nõukogu, mille hinnangul täitis KIK püstitatud eesmärgid väga hästi. Meie sisemise töökorralduse poole pealt oli üheks oluliseks tegevuseks keskkonnaprogrammi projektide mõjude analüüs, mille kõige suuremaks väärtuseks pean suurema koostöö-sünergia tekkimist Keskkonnaministeeriumiga. KIK mõistab selle tulemusena paremini keskkonnapoliitika loojaid ja nemad mõistavad meie rakenduslikke probleeme. Võtsime 2013 oma arengukavas seisukoha, et meie praktilist väärtust võiks kaasata ka keskkonnapoliitika loomisse; täna võib väita, et see on ka teoks saanud, ikka selleks, et saavutada toetus-rahade maksimaalne positiivne keskkonnamõju.

2014. oli tegus ja töine aasta selle nimel, et iga toetuseuro läheks maksimaalselt tõhusalt tervikliku elukeskkonna heaks, räägib KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann, kelle vastutada on ka keskkonnatasudest rahastatavad keskkonna programmi toetused.

Toetus parima mõjuga keskkonnaprojektidele

Kuidas KIK kindlustab, et toetuse saavad maksimaalselt keskkonna heaks suunatud projektid?

Toetuse saanud projektide tulemus peab tõesti olema parim võimalik keskkonna mõistes. Meie väärtus on suurte koge-mustega töötajad, kes vaatavad aastas läbi sadu projekte, kuid mõistagi töötame pidevalt ka sellega, et kontrollimehhanismi meetodid oleksid võimalikult tõhu-sad. Näiteks viisime 2014. aastal sisse selle, et suurematele projekti-dele teeme lisaks jätkusuutlikkuse finantsanalüüsi. On oluline, et projektid elaksid edasi ning oleks tagatud finantsvõimekus nende

Meie väärtus on suurte

kogemustega töötajad

5Aastaraamat 2014 I Keskkonnainvesteeringute Keskus I Homse hoidjad

2014. a keskkonnaprogrammi rahastusotsused

Programm Maksumus (eurot)

Veemajandus 12 238 056

Atmosfääriõhu kaitse 7 601 777

Looduskaitse 5 251 514

Metsandus 3 656 543

Keskkonnateadlikkus 3 572 616

Keskkonnakorraldus 2 149 788

elluviimiseks. Analüüsi ettepanekutena tuli ka teisi kontrolli-mehhanismi parandusi, ikka selleks, et ei lipsaks läbi selliseid projekte, mis ei ole sihtotstarbekad.

Pettuste ja topeltrahastamise ennetamiseks kohtume kaks korda aastas ka teiste rakendusüksuste, sh KredExi, PRIA, EAS-i, Archimedese jt juhtidega; see koostöö jätkub spetsialistide tasemel aasta ringi.

Meie meetodid võivad taotlejale ehk kohati liiga jäigad näida, kuid medalil on kaks külge. Selle tiheda sõela läbinud taotleja võib edaspidi olla kindel, et ta ei ole reeglite vastu eksinud ning raha tagasinõudeohtu ei ole.

KIKi kaadri voolavus on suhteliselt väike. Kuidas motivee-rite oma töötajaid?

Ma arvan, et meil on kõrgelt motiveeritud töötajad. Võib-olla oleme oma olemuselt bürokraatlik masinavärk, ent loomingu-lisust ja kaasamõtlemist on rohkem, kui arvata võib. Inimesed on innustunud sellest, et teeme head Eesti keskkonnale. Vähe-tähtis ei ole muidugi ka see, et meil on konkurentsivõimeline palk, sõbralik ja abivalmis töökeskkond, aga ka ühisüritused ja hästi toimiv sisekommunikatsioon, mida 100-liikmelises kollektiivis ei olegi nii lihtne saavutada.

Millised olulisemad keskkonnaprogrammist rahastatavad projektid 2014. aastast välja tooksite?

Puhas rõõm oli näiteks Mäha järve saneerimine – üks ilus Eestimaa järv sai keskkonnareostusest päästetud. Seda rahas-tati keskkonnatasudest, mis ongi määratud selleks, et loodu-sele tehtud kahju likvideerida. Hea meel on sellest, et mitmed koolid said uue küttesüsteemi. Ainuüksi väikese Sauga kooli uus maasoojusel põhinev küttesüsteem vähendas 63 tonni võrra CO₂ jäätmete teket aastas, rääkimata muidugi sellest, et lastel on soojemad klassiruumid. Rõõmu teeb ka vee-majandusprojektide edenemine. Need on väga suured inves-teeringud, mis ühtpidi parandavad inimeste elukeskkonda ja teisalt vähendavad inimtegevuse mõju keskkonnale.

Millised on KIKi lähitulevikuplaanid?

Taotlejad saavad uues taotlusvoorus sisestada oma andmed KIKAS-e uuenenud süsteemis. KIKAS oli taotlejate poolt hästi vastu võetud ning selle kaudu töötlesime aastas üle 2000 taotluse, kuid see 5 aastat tagasi käivitatud elektrooniline andmesüsteem vajas kaasajastamist. Panustame jätkuvalt töötajate kompetentsi, et olla valmis uueks eurorahasta-mise vooruks, kus on mõned meile uued valdkonnad, nt energia säästu ja ressursitõhususe teemad. Oleme aktiivsed ka rahvusvahelise suhtluse alal, et leida uusi rahastusallikaid alternatiivina praegustele.

Programm Maksumus (eurot)

Jäätmekäitlus 1 821 842

Kalandus 1 728 762

Kaas- ja sildfinantseerimine 1 464 022

Maapõu 1 279 051

Merekeskkond 1 009 185

KOKKU 41 773 156

KIK lühidalt

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on Eesti juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja.KIK on homse hoidja, mille toel viiakse igal aastal ellu tuhandeid projekte, et parandada ja säilitada Eesti keskkonnaseisundit, heastada keskkonnakahjustusi või taastoota loodusvarasid.

Missioon Suunata iga euro maksimaalselt efektiivselt Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursi säästliku arengu heaks.

Visioon Eesti ökoloogiline jalajälg on vähenenud tänu KIKi ja partnerite tõhusale koostööle.

KIK asutati 2000. aastal rahandusministeeriumi poolt. Tulenevalt oma tegevuse laiast spektrist tegutseb KIK praegu nii keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi kui ka siseministeeriumi haldusalas.

KIKi rahastusallikad on:

Eesti keskkonnatasud Euroopa Liidu struktuurivahendid CO2 saastekvoodi müügist saadav tulu

Lisaks keskkonnaprojektide rahastamisele pakub KIK võimalust taotleda nende elluviimiseks sihtotstarbelist laenu.

Põhiväärtused

ASJATUNDLIKKUSTunneme oma valdkonda. Kasutame tööks parimaid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Arendame end, et saada paremaks ja asjatundlikumaks.

AVATUSTunnustame ja väärtustame ideede ja lahendite mitme-kesisust, hindame lihtsust ja läbipaistvust. Tutvustame meelsasti oma põhimõtteid. Oleme avatud uutele idee-dele. Oleme tolerantsed.

AUSUSOleme ausad ja põhimõttekindlad ning oma organisat- sioonile lojaalsed. Me ei aktsepteeri raha väärkasutust. Hindame koostööd partneritega, kes jagavad samu väärtusi.

SIHIKINDLUSTeame oma eesmärke. Tegutseme pühendunult ja tõhusalt, et neid saavutada.

KOOSTÖÖ Väärtustame ja loome koostööd, mis soodustab keskkonna-teadlikku käitumist ning tagab keskkonnainvesteeringute maksi maalse positiivse mõju.


Tudengite energia- ja ressursisäästukonkursile Negavatt laekus 40 ideed, võitjateks valiti neli lahendust, mis ülikoolides ka ellu viidi.

Faktid KIKist ja möödunud aastast

15 tegutsemisaastaga on KIK vahendanud mitmesuguseid toetusi keskkonnaprojektidele rohkem kui 1,3 miljardi euro

eest ning toetanud üle 17 000 projekti.

Keskkonnaprogrammis analüüsiti toetatud projektide mõju. Töö tulemusena viidi veemajanduse, keskkonnakorralduse, atmosfääri, looduskaitse ja keskkonna-teadlikkuse määrustesse ja finantseerimiskorda sisse 51 muudatust ning täiustati

infosüsteemi KIKAS.

Keskkonnaprogrammis alustati maapõue, kalanduse, metsanduse, jäätmete ja mere-

keskkonna projektide mõjuanalüüsiga.

KIK võttis kasutusele tunnuslause „Homse hoidjad“.

Struktuuritoetustest valmistati aktiivselt ette uut EL-i rahastusperioodi aastateks 2014-2020, mil KIK vahendab toetusi rohkem kui 20 meetme raames.

Esimene meede, millega suurendatakse keskkonna-hädaolukordadele reageerimise valmisolekut,

kinnitati novembris.

KIK jätkas 2014. aastal taotlejate kooli-tamist. Kokku osales infopäevadel ligi

500 inimest.

Eesti keskkonnatasude raha vahendavast keskkonnaprogrammist tegi KIK 2014. aastal

väljamakseid 36,8 miljoni euro eest.

EL-i struktuurivahenditest ning roheli-sest investeerimisskeemist maksis KIK 2014. aastal välja 122,5 miljonit eurot.

KIKi head tegemised saavad meedias aina enam tähelepanu – aastaga tõusis meediakajastuste arv 34% ehk päevas ilmus keskmiselt 10 KIKiga

seotud uudist.

2014


Milliste projektide toetused jäid Teile 2014. aastast meelde?

Kõige suurem töö oli projektiga, mis annab seitsmele Eesti linnale LED-tehnoloogial põhineva tänavavalgustuse. See 15-miljoniline projekt toob palju ressursisäästu ja on inno-vatiivne, sest nii mahukaid, tervet linna haaravaid lahendusi on maailmas vähe. Teine mahukas töö on olnud Tallinna trammiteede uuendamine, mis sai eurorahadest 25 miljonit. Mõlemad projektid lõpevad 2015. aastal. Viimastel aastatel oleme väga palju aidanud üle Eesti uuendada veemajandust, nii ka möödunud aastal. Eelmisel rahastusperioodil oli see kõige mahukam tegevus – joogivee kvaliteedi parandamiseks ja reoveesüsteemide uuendamiseks läks 470 miljonit eurot ehk 64% meie vahendatud eurotoetustest.

Alanud eurotoetuste rahastusperioodil on lisaks juba tuttavatele valdkondadele uudseks energia- ja ressursitõhususe toetus ettevõtetele, räägib KIKi juhatuse liige Andrus Kimber, kelle vastutada on EL-i struktuuritoetused, CO₂ kvoodi müügist rahas-tatav roheline investeerimisskeem ning laenud.

Uued energiatõhususe toetused ettevõtetele

Kas veemajanduse rahastamine jätkub ka uuel rahastamis- perioodil?

Uuel, st 2014–2020 kestval EL-i rahastusperioodil on vee-majandusele ette nähtud veel 144 miljonit eurot. Kokkuvõttes peaks Eesti veemajanduse taristu siis täiesti korda saama ja vastama eurodirektiividele.

Kas nüüd saab juba teha kokkuvõtteid eelmisest rahastus - perioodist (2007-2013)?

EL-i vahenditest ja kvoodimüügist jagasime toetusteks 788 miljonit eurot. Selle raha kasutamine on otsustatud 99-prot-sendiliselt, viimase kümnendiku summast maksame välja


Kasutatud lühendid: ÜF – ÜhtekuuluvusfondERF – Euroopa Regionaalarengu FondESF – Euroopa SotsiaalfondRIS – Roheline investeerimisskeem

2015. aasta lõpuks. Siis saame sellele perioodile ka joone alla tõmmata ning hea on teada, et välisvahendeid kasutati ots-tarbekalt. 2015 lõpeb ka kvoodimüügi rahade kasutus, viima-seks tööks on tänavavalgustuse projekt seitsmes Eesti linnas.

Kui hästi on KIK eurotoetuste haldamisega toime tulnud?

Oleme uhked, et vea määr (st hilisemate auditite käigus välja tulnud vigade määr) on olnud null juba mitmel aastal. Oleme suutnud vigade tekkimist ennetada. Näiteks tuvastasime eelmise perioodi jooksul 500-st projektist 60 puhul rikkumise. Leidsime enamiku enne, kui olime toetuse saajale raha välja maksnud. Selline hea tulemus näitab KIKi süsteemi tugevust ja aitab vältida hilisemat toetusrahade tagasinõudmist.

Uus eurotoetuste periood on alanud. Millistel teemadel on seekord rõhk?

KIKi jaoks on uus tähtis teema energia- ja ressursitõhususe meede, millega läheme senisest rohkem ettevõtete sektorisse. Toetuse eesmärk on ressursse kokku hoida, lisaks aitab see tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. Meetmes on ette nähtud 109 miljonit eurot hinnanguliselt 500 projekti rahastamiseks. Loodame, et see 2016. aastal avatav meede osutub populaarseks.

Samuti jätkub tänavavalgustuse uuendamine, sedakorda eurorahadest, milleks on 43 miljonit eurot ehk 3 korda rohkem meie praegu käimas olevas seitsme linna projektis. Seega saab suures osas Eesti linnadest tänavavalgustus uuendatud.

Lisaks juba räägitud veemajandu-sele jätkame toetuste jagamist ka energeetikasektoris, sh katla - majade ja küttesüsteemide uuendamiseks, soojatorustike välja vahetamiseks jne. Selleks otstarbeks on 77,5 miljonit eurot.

Lisaks toetuste jagamisele on KIK olnud ka laenuandja rollis. Kas selline võimalus on plaanis ka edaspidi?

Laenasime eelmisel toetusperioodil vee-ettevõtetele oma-finantseeringu katteks üle 100 miljoni euro. Meie fookuses on pika tähtajaga laenud, sest pangad nii pikki, 25-aastase tähtajaga laene ei väljasta. Soovime jätkata laenuandmist, see saaks olema aktuaalne näiteks ka ettevõtete ressursisäästu meetmes, kus loodaksime sel juhul pakkuda välja kompleks-seid lahendusi.

Suures osas Eesti linnadest saab

tänavavalgustus uuendatud

2014. a välisvahendite väljamaksed

Valdkond Maksumus (eurot)

Veemajandus (ÜF) 67 680 450

Jäätmekäitlus (ÜF) 18 037 039

Looduskaitse (ERF) 3 456 334

Energeetika (ERF, RIS) 25 004 845

Keskkonnaharidus (ESF, ERF) 6 379 202

Keskkonnajärelvalve ja -seire (ERF) 1 911 471

KOKKU 122 469 341


Millised olid Teie valdkonna mõjukaimad teemad 2014. aastal?

Vahefinišisse jõudis KIKi toetatud projektide tulemuste hindamine. Esimese 5 valdkonna analüüs sai tehtud ning 71 ettepanekust on 53 ka juba ellu rakendatud, mis näitab, et oleme enesekriitilised ning vajalikele muutustele avatud. Muuhulgas lihtsustasime keskkonnateadlikkuse vallas väike-projektide taotlusprotsessi, mis vähendab halduskoormust nii taotlejatele kui meile. Taotlusprotsesse lihtsustame edaspidi ka teistes valdkondades.

Töötame sellega, et toetuse saajate info oleks kättesaadav kõigist Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustest. Ettevõt-mine on loomulikult suur ning nõuab aega. Esialgu kaasnevad

Tudengite energiasäästu ideekonkursi Negavatt edu võiks innustada kesk - konna probleeme lahendama ka ühis-konnas laiemalt, räägib KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste, kelle vastutada on strateegiline planeerimine, arendus-tegevus ja kommunikatsioon.

Tudengite ideekonkurss innustab muutma

sellega taotlejale näiteks lihtsustatud taotlusvormid, kus on andmeid sisestada mugavam ning taotlusi saab omakorda kiiremini hinnata. Pikemas plaanis võiks see taotluse täitjale tähendada aga seda, et mitmetes valdkondades on taotlu-sed valdavalt juba eeltäidetud selle info põhjal, mida ta on varem ministeeriumi erinevatele asutustele edastanud. Selline usaldusväärne andmekogu tõstaks hindamise kvaliteeti ning lihtsustaks taotlejate tööd.

Panustasime palju ka avalikku teavitusse – meediakajastuste arv, milles KIKist räägiti, kasvas 2014. aastal 34% ning jõudis ligi 10 kajas tuseni päevas. Oleme palju vaeva näinud, et tunnustada

Panustasime palju avalikku

teavitusse


tublisid toetusesaajaid ning näidata avalikkusele, mida head on võimalik keskkonnarahadega teha. Palju kajastusi saavu-tasime ka koostöös toetuse saajatega, planeerides ühiseid tegevusi, koostades ühiseid pressiteateid jne.

Kuidas õnnestus esmakordselt korraldatud tudengite energia- ja ressursisäästukonkurss Negavatt?

Negavatt oli meie hinnangul suur õnnestumine. See ei ole pelgalt ideede konkurss, vaid ideede elluviimise konkurss. Meile laekus 40 ideed ning andsime välja 4 peaauhinda. Auhinnarahaga on täna näiteks TTÜ-s paigaldatud soojavee-kulu kokku hoidvad soojusvahetid ning veekulu vähendavad kraanitihendid; Maaülikoolis kohvikus on võimalik lisaks tava-toidule süüa ka mahetoitu. Negavatt jätkub ka 2015. aastal ja mulle tundub, et sarnast mudelit on meie ümber võimalik rakendada teistegi probleemide lahendamiseks.

2015. aastal täitub KIKil 15 aastat. Milliseks hindate täna eestlaste keskkonnateadlikkust?

Eesti inimene peab puhast loodust tähtsaks, kuid me võiksime endilt küsida, kas ja kui keskkonnasõbralikult me igapäevaelus käitume. Minu hinnangul ei tähenda keskkonna-sõbralikkus pelgalt aaskäokinga imetlemist metsas, kui seal - juures jäetakse oma piknikuprügi metsa alla, vaid see tähendab vastutustundlikku elamist. Keskkonnasõbralikumad trammid või biometaanile üle minevad bussid on näited, mis igapäeva-ellu olulise muutuse loovad.

Negavati puhul ütlesime tudengitele, et teie idee peab olema ka ülikoolilinnakus realiseeritav. Kui näed, et koolis on midagi valesti, tule paku välja, kuidas oleks parem. Samamoodi võik-sid käituda inimesed meie ümber – kui midagi on keskkonna mõistes valesti, ära kurda seda lihtsalt sõbrale, vaid tee projekt ja lahenda see probleem ära.

Millised on tänases Eestis kõige teravamat laadi keskkonna-probleemid, mille lahendamises KIK sooviks lähiaastatel kaasa lüüa?

Keskkonnaprobleemid ei muutu üleöö, mistõttu jätkame juba tuntud teemadega ning alustame ka mõningate uutega. Näiteks toetused ettevõtete ressursi- ja energiasäästule ning biometaani kasutuselevõtule transpordis. Väljakutseid on ka mujal, näiteks kalanduses: meil on väärtuslikud jõed, kuid kalad ei pääse teatud kohtadesse kudema. Jäätmekäit-luses oleme loonud korraliku jäätmete kogumise ja lades-tamise infra struktuuri, kuid väljakutseks on jäätmete tekke ennetamine.

Mida keskkonnateadlikumad on meie inimesed, seda vähem on meil vaja probleemi lahendamiseks raha suunata, sest probleeme tekib vähem. Kuid ainult teadlikkusest ei piisa – on vaja vahendeid, et pakkuda alternatiive senistele sisse-harjunud, raiskavatele käitumismustritele. KIKist on võimalik muutuste elluviimiseks küsida rahastust.

IT

NÕUKOGU

JUHATUS

AUDITIKOMITEE

SiseaudiitorJuristid

Finantsüksus

ArendusüksusHaldusüksus

Kommunikatsiooniüksus

Struktuuritoetuste üksus

Järelvalve üksusProjektiauditi üksus

Keskkonnaprogrammi üksus

Maakondlikud esindused

KIKi struktuur 2014


Ühised väärtused keskkonna hüveks

Krisli Natka (KN): Kuidas Sa KIKi tööle sattusid?

Kaido Floren (KF): See oli mingis mõttes juhus, kuigi kesk-konnavaldkond oli minu jaoks oluline. See oli aeg, mil KIKi alles käivitati, mistõttu töö tundus huvitava väljakutsena. Mis on Sinu lugu? Erinevalt 15 aasta tagusest ajast on nüüd KIKil ka personaliüksus ja töölevõtt toimus tõenäoliselt hoopis teistmoodi kui minul – ma lihtsalt vestlesin juhatajaga ja eks kasuks tuli ka senine töökoht riigikontrollis.

KN: Sain keskkonnaeriala tudengina infot, et KIK otsib suveks praktikante. Tahtsin näha, kuidas avalikus sektoris töö käib, saatsin CV ning kirjutasin motivat-sioonikirja, milles tõin välja, et „õnn peitub oskuses kasvada“. Olen end hiljuti tabanud mõttelt, et KIK püüdlebki päevast päeva selle poole, et muuta keskkonnaprojektide rahastamine efektiivsemaks ja nende positiivne mõju ulatuslikumaks. See-tõttu leian, et olen täiesti õiges kohas ja kasvan koos organisatsiooniga. Tööle tulemine oli nii nagu ikka, kandideerisin ja üllatuseks samal päeval helistati personaliosa-konnast ja kutsuti vestlusele. See oli vahetult enne jaanipäeva, mistõttu olid pühad ootusärevusega täidetud. 2013. aasta suvel tegi KIK koostööd viie praktikandiga, et kõik vajalikud keskkonnaandmed sisestatud saaks. See töö oli osa suuremast analüüsist ja tore on näha, et selle tulemusena tehakse praegu lihtsamaks näiteks projektitaotluse vorme.

KIKi jurist Kaido Floren on üks KIKi vanimaid töötajaid, kes on siin ametis olnud 15 aastat. Krisli Natka seevastu on üks noorimatest – ta alustas KIKis praktikandina 2013 suvel ning töötab nüüd struktuurifondide projektikoordinaatorina. Kaks „põlvkonda“ kohtuvad KIKi raamatukogus ja leiavad mitmeid ühiseid väärtushinnanguid.

Kaido, oled nii pikalt siia püsima jäänud, mis Sind siin hoiab?

KF: Mingi ime läbi on siin suudetud hoida mõist-likku atmosfääri. Inimesed on toredad, intriige ei koge. Otsusprotsess on suhteliselt paindlik ja kiire, kuigi aastatega on jäikust pisut ikka

juurde tulnud. Oluline on ka see, et töö on vaheldusrikas,

väga erinevaid asju pean tegema.


KN: Meil on palju ka toredaid ühisüritusi. Keskkonnaaspekt oli ka minu jaoks tähtis. Meeldib, et suudan oma tööga Eesti keskkonnaseisundit mõjutada. Lähikondlased kutsuvad mind naljatledes isegi maailmaparandajaks. Kui keegi minu lähi-kondlastest prügi ei sorteeri, siis püüan neid alati veenda seda tegema, sest muutused algavad ikka iseendast!

KF: Oleme keskkonnasektori asutus, kuigi on eksiarvamus, et oleme siin nagu sammalhabemed. Töö laadilt oleme ikkagi pigem finantsasutus, hindame projekte, teeme neile järelevalvet.

KN: Igapäevatöö mõttes on KIK tõesti bürokraatlik, ent pead ise suutma näha positiivset mõju, mis konkreetsest projektist keskkonnas tekib.

KF: Kuidas Sind KIKis üldse vastu võeti?

KN: Kuna meie töölauad olid koridoris, saime igal hommikul kõigile „tere“ öelda. Kui KIKilased läksid lõunale, tuldi väga tihti küsima, et millega te siin tegelete ja kuidas teile siin meeldib. Väga soe tervitus oli. Üllatav oli ka see, et kuigi kõik prakti-kandid olid algselt ajutised, kutsuti meid kohe ühisüritustele. Saime üsna kiiresti aru, et pikemas perspektiivis on siin väga palju inimesi, kellelt on meeletult palju õppida. Seega pidin ennast väga heast küljest näitama, et saaks siia jääda.

KF: Kuidas siinse töö ja tegemised selgeks said?

KN: Algul oli palju segadust, sest suurt pilti ei hooma kohe. Lihtsalt oled numbrite taga, kuid on vaja ise aktiivne olla, tausta uurida ja kolleegidega suhelda, et mõista, kui ulatusli-kud on igapäevaste bürokraatlike tegevuste mõjud suuremas plaanis. Või mis Sina arvad?

KF: Minu eelis on see, et olen siin loomisest peale olnud ja tean, miks asjad on selliselt korraldatud. Kõrvaltvaatajale ei pruugi KIK tõesti tunduda just kõige lihtsam ja loogilisem süsteem. Ta on suhteliselt omalaadne asutus, teist sellist ei ole, vähemalt mis puudutab siseriiklikku keskkonnaprogammi.

KN: Olen kahe aasta jooksul kahel erineval positsioonil olnud, see aitab suurt pilti paremini mõista, kuid kindlasti on asju, mida ma veel ei adu. Nüüd töötan struktuurifondide poolel

ja näen teist poolt KIKist. Sina oled siin juba 15 aastat tööta-nud. Kuidas KIK on selle ajaga muutunud?

KF: Üsna palju on muutunud. Palju uusi töötajaid on tulnud, tänaseks on meid kokku ligi 100. Samuti on järjest lisandunud uued valdkonnad: algul laenud, siis eelstruktuurivahendid (ISPA), nüüd käivitub juba kolmas struktuuritoetuste periood. Samuti oleme seniseid valdkondi arendanud ja ise koos nendega muutunud. Kas ka viimase kahe aasta jooksul on tunda mingit muutumist?

KN: Arvan, et see töö, mida tegime praktika jooksul – projek-tide keskkonnamõjude hindamine – muudab KIKi iseenesest. Projektide keskkonnamõju aina kasvab. Viimase kahe aasta jooksul on käivitunud ka Rohekontor, püüame selle läbi oma kontorit keskkonnasõbralikumaks muuta. Eelmise aasta kõige suurem töövõit oli prügi sorteerimise juurutamine.

KF: Mõtlen, et miks Rohekontorit juba varem ei tehtud. Mul on alati olnud valus vaadata, kui kontoris tuled päikesepaistelisel päeval põlevad. Kustutan selliseid tarbetuid tulesid ja lisaks käin aastaid ka jalgrattaga tööl. Võib-olla sellepärast valiti mind 2013. aastal KIKi töötajate poolt Ökoguruks (tiitel, mis antakse kõige aktiivsemale keskkonnateadlikule töötajale – toim.). Sind valiti Ökoguruks aasta hiljem?

KN: Jah, olin hästi üllatunud, sest enda jaoks olin veel KIKis väga vähe olnud. Eks seetõttu valiti, et juhtisin iga päev kol-leegide tähelepanu prügi sorteerimisele. Kasutasin juuruta-mise alguses põhimõtet „kus viga näed laita, seal tule ja aita!“. Mida Rohekontori raames võiks Sinu hinnagul veel ära teha?

KF: Usun, et kindlasti on võimalik vähem paberile trükkida ja rohkem paberivaba kontori suunas liikuda. Ise üritan võimalikult vähe printida, mul on dokumendid ainult arvutis viimase võimaluseni. Eelistan lõuna ajal restoranis taldriku pealt söömas käia, see tundub palju keskkonnasõbralikum kui osta näiteks Kaubamajast pakendatud toitu. Väikesed asjad teevadki kokkuvõttes suure muutuse.

KIK on omalaadne –

olemuselt finants asutus,

mille töö aitab kaasa

keskkonna hoiule


Rõuge valla kogemus: 5 aastat ja 42 projekti

Rõuge vald on KIKiga koostööd teinud alates 2001. aastast ning sellest on kohalikule elu- ja looduskeskkonnale palju kasu tõusnud, räägib Rõuge vallavanem Tiit Toots.

Milline on olnud Rõuge valla koostöö KIKiga?

Koostöö algas aastal 2001. aastal kahe puurkaevu rekonst-rueerimisega. Tänaseks oleme 15 aasta jooksul saanud toetust 42 projektile summas 2,2 miljonit eurot. Mahuliselt on olnud kõige suurem Rõuge aleviku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku projekt, sealhulgas aleviku reoveepuhasti rajamine. Eestis ei olegi varem nii suurt tehaselist annuspuhastit paigaldatud. Oluline toetus oli Viitina kortermajade küttesüsteemide üle-viimine maasoojusele, mille käigus sai kogukond soodsama ja keskkonnasõbralikuma küttelahenduse. Jäätmete poolelt väärib tähelepanu KIKi rahadega rajatud Rõuge jäätmejaam, tänu millele on valla metsad puhtamad, sest inimestel on nüüd võimalus tasuta jäätmeid jäätmejaama tuua. Lisaks oleme saanud toetust kahe nn koleehitise lammutamiseks ja on mitmeid nn pehmeid projekte – meie põhikool ja lasteaed on tublid taotlejad, nad on KIKi toetusel teinud mitmeid loo-dusõppeprogramme ja lastelaagreid.

Kas taotlete toetust keskkonnaprogrammist või ka eurorahadest?

Siiani oleme raha taotlenud keskkonnaprogrammist. Näiteks vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puhul toetab EL asulaid, kus on vähemalt 2000 elanikku, kuid Rõuge valla suurimas asulas Rõuge alevikus elab vaid 450 inimest, mistõttu me lihtsalt ei mahu eurorahade kriteeriumite alla. 2015. aastal esitasime kaks taotlust ka eurorahade fondi.

Kuidas hindate koostööd KIKiga?

Koostöö on olnud väga hea, KIKi suur pluss on see, et neil on olemas maakondlikud esindajad, kellega saab kohapeal näost

näkku suhelda või siis telefonitsi-meilitsi küsimused operatiiv-selt ära lahendada. Kiidame väga KIKi Võrumaa esindajat Reet Utsut, kes on tõesti hingega asja juures, mõtleb kaasa ja aitab probleeme lahendada.

Kuidas on KIK selle 15 aasta jooksul muutunud?

Täna toimub kogu taotlemine ja aruandlus elektroonses KIKAS-e süsteemis, mis on tõesti hea ja operatiivne. Võrreldes aastaga 2001 on see ikka väga suur edasiminek. Rõõmu teeb ka see, et on tulnud juurde uusi valdkondi, mille peale raha küsida, näiteks koleehitiste lammutamine. Kohati teeb murelikuks, kui vooru tingimused ajas muutuvad. Näiteks saime ühel aastal toetust ühe ehitise projekteerimiseks, kuid järgmisel aastal selgus vooru tingimustest, et nüüdsest on selle asemel teh-noloogilist projekti tarvis. Selliste muudatuste sisseviimisest peaks pikemalt ette teatama.

Kas ja kellele soovitaksite koostööd KIKiga ning miks?

Igal juhul tasub proovida raha taotleda. Esmalt soovitame käia KIKi maakondliku esindaja juures ja oma idee läbi rääkida. Rõuges oleme saanud KIKi toetustega väga palju kohaliku valla elu- ja looduskeskkonna heaks ära teha. Taotlemise prot-seduur ei ole väga keeruline ning sõltuvalt projektist on mõne tegevuse jaoks võimalik saada ka 0% omaosalusega toetust.

Täna toimub kogu taotlemine

ja aruandlus elektroonses

KIKAS-e süstee-mis, mis on tõesti hea ja operatiivne


MTÜ Niidiotsa kogemus: puhas rannaniit

Saaremaal Rahuste looduskaitsealal elavad inimesed said EL-i toetusrahade abiga puh-taks mereäärse rannaniidu. MTÜ Niidiotsa juhatuse liige Johannes Usin julgustab teisigi kodaniku algatuse korras taolisi projekte ette võtma.

Kuidas Rahuste rannaniidu projekt sündis?

Meie kodu lähedal on mere ääres endine karjamaa, kus sov-hoosi kari söömas käis. Kui sovhoos kadus, hakkas karjamaa kinni kasvama. Mõtlesime koos naabertaluga, et laokile ei ole mõistlik seda jätta. Kuulsime, et on olemas KIKi looduskaitse-programm ja et sealt saaks rannaniidu korda tegemiseks raha küsida. Selleks ettevõtmiseks sai kahasse loodud MTÜ Niidiotsa.

Kuidas projekt õnnestus, millised tööd tehtud said?

Õnnestus hästi. Tegime maa võsast puhtaks ja lasime sinna loomad peale. Ostsime Tartu lähedalt 15 šoti mägiveist, kes erinevalt tänapäeva kultuurloomadest söövad ka pilliroogu. Nad sobivad mereäärsele pehmele alale hästi, on kerged ja kui käivad, ei jää palju radasid sisse. Uurisime ka teiste koge-musi ja leidsime, et just need loomad on kõige sobivamad. Lisaks ehitasime karjaaia ja loomade söötmiskoha. Projekt läks eurorahadest kokku maksma 37 000 eurot.

Suuremad tööd tegite juba 2011-2012. Kuidas seal tänaseks olukord on?

Tänaseks on veepiir nähtaval ning roostik hakkab taanduma. Ala tuleb loomulikult igal aastal edasi hooldada. Veiseid on praeguseks meil juba 36 tükki. Neid on parasjagu, karjatamise platsi jätkub, kuigi alati on mure talvise heina hankimisega.

Milliseks hindate koostööd KIKiga?

KIKi inimesed olid abivalmid. Lisaks toetas meid Saaremaa keskkonnateenistuse inimene, kes aitas meie rannaniidu alal pesitseva kaitsealuse linnu, niidurüdi kohta materjali kokku panna. Kuigi meil on õnnestunud seda haruldast niidurüdi ka ise näha, aitasid keskkonnateenistuse inimesed tema pesitse-mispaigad kenasti ära dokumenteerida.

Taotlust ei olnudki nii keeruline teha. Raamatupidamislikud terminid oli vaja klappima saada – kohati olime terminitest erinevalt aru saanud, näiteks mis on „bioloogiline põhivara“. Palju asju pidi ka ette mõtlema, mis oli meie jaoks pisut keeru-line, sest kuidas sa täna täpselt tead, mis siin viie aasta pärast juhtuma hakkab.

Kas ja kellele soovitaksite koostööd KIKiga ning miks?

Soovitan koostööd KIKiga kõigile, kellel idee on, aga raha selle teostamiseks vähevõitu. Kannatlikkust peab ka olema, ette võib tulla igasugu ootamatuid olukordi ja jamasid. Kui neid ei karda, siis andke tuld! Kui võrgud kodus seinal ripuvad, siis oled kalata, kui need aga merre lased, siis on lootust ka saaki saada.

Foto: Nete Tiitsaar

Looduskaitse

Väljamaksed looduskaitse projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodes

Looduskaitse infrastruktuuri arendamine 16 241 105

Looduskaitse arendamine 48 858 460

Looduskaitse elluviimine 122 3 041 061

Looduskaitse maakondlik programm 3 15 302

Kaasrahastamine 14 761 197

ERF looduse mitmekesisuse hoid 36 3 456 334

KOKKU 239 8 373 460

Ülevaade eelmisest aastastSoetati 270 veist ja 45 lammast looduskoosluste hooldamiseks. Parke ja kaitsealuseid objekte hooldati ja korrastati 400 ha ulatuses. Poollooduslikke kooslusi hooldati 1800 ha ulatuses. Looduskaitselisi elupaiku taastati üle 3100 ha. Renoveeriti Õisu järve linnuvaatlustorn ja Raiesmaa vaatlustorn. Loodi mobiilirakendus Tallinna Botaanikaaia kollektsioonide tutvustamiseks. Valmis kokkuvõte valge-toonekure arvukuse ja leviku ning pesapaikade ja pesitsusedukuse kohta Eestis. Rajati Tallinna Loomaaia ja SA Lutreola liigikatselabor ohustatud liikide taastamiseks. Rajati ohustatud liikide taastamis- ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis. Loodi juurdepääs 382 ha looduskaitseliste tööde aladele. Viidi läbi 9 looduskaitsega seotud uuringut.


Foto: Natalia Orava

Ajalooline Narva Pimeaed sai korrastatud ilme

Detsembri lõpus avati külastajatele Narva jõe ääres paiknev Väikese Pimeaia nimeline park, mis sai ümberehituse käigus uue korrastatud ilme.

19. sajandil rajatud Pimeaed on Narva linna vanim park, mis asub Narva jõe läänekaldal. Ajaloolise ja looduskaitselise väärtusega Väike Pimeaed on populaarne vaba aja veetmise koht kohalikele elanikele ning tähtis turismiobjekt. Korrastatud park suurendab võimalusi selle looduse ja ajaloo tundma-õppimiseks. Pimeaed on looduskaitse all ning seal elavad kaitsealused nahkhiired: tiigilendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir ja veelendlane. Pargis tehtud tööd aitavad kaasa sellele, et seal

ajalooliselt kujunenud planeering, maastikuilme ja loodus-kaitselised väärtused säiliksid. Samuti aitab korda tehtud pargi taristu külastajate poolt tehtavat häiringut vähendada.

2011. aastal alustatud tööde käigus uuendati pargi infrastruk-tuur, korrastati haljastust ja tehnorajatisi. Pargiosa korrasta-mine oli keeruline, sest silmas tuli pidada erinevate osapoolte soove, arvamusi ja vajadusi. Lõpplahendus arvestab nii eluslooduse kui ka inimestega, kes parki külastavad.

Kaitsealuse pargi rekonstrueerimist toetas KIKi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fond 258 000 euroga ning ülejää-nud tegevuste elluviimiseks vajaliku summa panustas Narva Linnavalitsus.


Šoti mägiveised aitavad taastada Ruhnu rannaniitu

Ruhnu saarel alustati 150 hektari suurusel looduskaitsealal rannaniidu taastamist ja hooldamist 50 šoti mägiveise abiga.

Holma ja Sjustaka rannaniidud olid aastaid hooldamata ja mattunud roostikku, kuid see Natura 2000 hoiualal paiknev piirkond saab korda šoti mägiveiste karjatamise abiga. Niitude taasta-mine on vajalik saarel säilinud haruldaste konnade (kõrede), tai-mestiku ja kadumisohus tiivuliste niidurüdide pärast.

Ruhnule toodud šoti mägiveised on pärit Taanist Jüütimaalt ühest perefirmast, kust on varemgi Eestisse mägiveiseid too-dud. Idee mägiveiste kasvatamiseks tuli Ruhnu elanikul Jüri Keskpaigal ja sellest kasvas välja suurem projekt, mida MTÜ-l Seos aitasid ellu viia KIK (90% projekti maksumusest), aga ka Keskkonnaamet ja Eestimaa Looduse Fond.

Ettevõtmise käigus rajati rannaniitude ja poollooduslike elupaikade taastamiseks vajaminev infrastruktuur, sh kilo-meetreid pikk miljööväärtuslik karjaaed ja kolm loomade varjualust. Lisaks veistele osteti ka kolm hobust ning looma-dele talveheina varumise haakeriistade komplekt. Mägiveiste ala ettevalmistamiseks niideti pilliroogu ning võeti maha võsa, mida tegid nii ruhnlased ise, Eestimaa Looduse Fondi talguli-sed ning mitmed teised vabatahtlikud nii Eestist kui Soomest.

Foto: Priit Kapsta

Niitude taastamine on vajalik saarel säilinud haruldaste konnade

(kõrede), taimestiku ja kadumis ohus tiivuliste

niidurüdide pärast


Järvepall sai Viljandis paremad elutingimused

Viljandi järve rannaalal kasvab kogu maail-mas haruldane järvepall. Et rohevetika elu-tingimusi parandada, otsustas Viljandi linn järvepalli kasvukohast muda eemaldada.

Järvepall vajab oma elutegevuseks kruusast ja liivast järve-põhja, kuid kuna järve põhi muutus aina mudasemaks, hakkas see ohustama järvepalli kasvutingimusi. Ligi 3000 ruutmeetri suuruse ala puhastamine oli üsna keeruline, sest eesmärk oli Natura 2000 registris oleva veekogu tervist võimalikult vähe kahjustada. Töömaa eraldati kaitseekraaniga selleks, et tööte-gemise ajal ei liiguks heljum kõrvalolevale alale, kus on ulatus-lik ja tugev rohevetikapopulatsioon. Tööd läksid maksma ligi 94 000 eurot, mida rahastas 78% ulatuses keskkonnaprogram-mist KIK ning ülejäänu tasus Viljandi linn.

Järvepall on iseloomuliku keraja kujuga – Viljandi järvest leitud järvepallide läbimõõt on 2-3 cm. Jaapanist on leitud aga maa-ilma suurimaid järvepalle läbimõõduga kuni 30 cm. Järvepall on MTÜ Loodusajakiri andmetel kantud punasesse ohustatud nimestikku mitmes riigis, näiteks Saksamaal, Valgevenes, Venemaal, Jaapanis ja Rootsis. Eesti punases raamatus kuulub järvepall kategooriasse „ohulähedane“ ning seda on järgi vähestes, vaid umbes 5-6 järves.

Järvepall on iseloomuliku keraja kujuga – Viljandi järvest leitud järvepallide läbimõõt on 2-3 cm. Eesti punases raamatus kuulub järvepall kategooriasse „ohulähedane“

Foto: Inga Nõmmik

Merekeskkond

Väljamaksed merekeskkonna projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodes

Merekeskkond al 2011 18 574 128

Merekeskkond, kaasrahastamine 7 115 126

KOKKU 25 689 255

Ülevaade eelmisest aastastViidi läbi mereala ruumiline planeerimine Hiiu maakonnas. Toimus kolmepäevane merereostusalane õppelaager vabatahtlikele merepäästjatele, kus osales 47 merepäästjat ja 15 vabatahtlikku. Viidi läbi 5 uuringuprojekti, mis hõlmasid mere- ja rannaala kokku 26 356 km2.TTÜ Meresüsteemide Instituut soetas seadme, mille abil saab võtta proove veekogude põhjalähedasest piirikivist ning pehmetest setetest.


Haapsalu Tagalaht sai puhtamaks

Foto: Krista Vilta

Haapsalu Tagalahes niideti sügisel veetaimi, et vähendada madala lahe kinnikasvamist.

Haapsalu Tagalahe vee sügavus väheneb aastast aastasse. Muutuse üks oluline põhjus on veekeskkonda halvendav veetaimestiku vohamine, mille tagajärjel koguneb lahte ulatuslikke mudasetteid. Mudasetted tarbivad lagunemisel hapnikku, halvendades hapnikurežiimi lahe madala veega osas. Üheks tõhusamaks meetmeks selle vastu on taimestiku eemaldamine.

Haapsalu linna eestvedamisel niideti veetaimestik kuni poolteise meetri sügavuselt ettenähtud 12 hektari suuruselt alalt. Niidetud taimemass koguti kokku ja ladustati kaldal,

kust see viidi edasi komposteerimisväljakule. Tööd viidi läbi sügisel pärast lindude pesitsemisaja lõppu.

Kuigi kogu madala lahe halba olukorda see märgatavalt ei parandanud, sai Haapsalu promenaadi äär puhtamaks. Veetaimede niitmine tuleb kasuks ka paadiliiklusele. Suurema osa 9700 eurot maksma läinud töödest maksis KIK. Tagalahe piirkond vajab ekspertide hinnangul niitmist igal aastal.

Haapsalu linna eestvedamisel niideti vee-taimestik kuni poolteise meetri sügavuselt ettenähtud 12 hektari suuruselt alalt.

Metsandus

Väljamaksed metsanduse projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodes

Metsandus 43 3 871 905

Jahindus 13 359 579

KOKKU 56 4 231 484

Ülevaade eelmisest aastastToetati ligi 3 miljoni euroga erametsaomanike ja erametsanduse ühistegevusi.Valmisid metsanduslikud digitaalsed ortofotod 1 055 000 ha suurusest alast. Toimusid metsanduslikud õppelaagrid rahvusvaheliste võistluste ettevalmistamiseks. Ilmus erileht „Puitarhitektuur ja -disain“. Valmis õppefilm „Ulukivaatluste ja kütitud biomaterjalide kogumine“. Toimus jahimeeste täiendõpe, mille raames anti välja 2000 trükist.Kaasajastati jahinduskoolituse õpperuume. Võeti kasutusele jahinduslik e-õppe ja e-eksami süsteem. Valmis 8 metsandusega seotud teadusuuringut ja 3 juhendit.


Ilmus esimene põhjalikum raamat männist

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitus-instituudi ettevõtmisel ilmus juunis raamat „Mänd Eestis“, mis on esimene põhjalikum ülevaade meie metsade levinuimast puu-liigist ehk harilikust männist.

Uuringuid harilikust männist on Eestis tehtud mitmeid, kuid andmed olid seni killustatud ning üldistamata. Seetõttu oligi monograafia eesmärgiks harilikku mändi käsitlevate mitme põlvkonna metsateadlaste uurimuste tulemused ühte raama-tusse koondada.

Männi monograafias on haaratud üldjoontes kõik männi kasvatamise, männi-kute kaitse ja männipuistute majandamisega seotud küsimused. 521-leheküljeline raamat sisaldab analüüse erinevatest hooldus- ja tur-beraie viisidest männikutes ning metsapõlengute öko-loogilisest mõju männile. Selgitatakse ka männipuidu omadusi ning männikute ehituse ja kasvu seaduspärasusi, antakse ülevaade männikute seisundist ning käsitletakse männiga seotud haigusi. Iga peatükk lõpeb ingliskeelse kokku võttega. Monograafia koostas Eesti Maaülikooli metsa-teadlane Malle Kurm.

Valminud männiraamat arendab Eesti metsandusharidust ja on mõeldud nii teadlastele, tudengitele kui ka teistele loodus-huvilistele. KIKi rahastamisel ilmunud raamatuga saab tutvuda raamatukogudes, maaülikooli instituutides, Eestimaa Looduse Fondis, RMKs, keskkonnaagentuuris jm.

Männi monograafias on haara-

tud üldjoontes kõik männi kasvatamise,

männikute kaitse ja männipuistute majandamisega

seotud küsimused

Energeetika

Väljamaksed energeetika- ja atmosfääriõhu kaitse projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodes

Energeetika 24 1 994 834

Välisõhk 41 2 841 760


ÜF säästva transpordi arendamine 1 15 385 184

ERF taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks 3 398 675

RIS taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamiseks 32 6 845 731

RIS tuult energiaallikana kasutava elektritootja investeeringute toetus 1 1 455 875

RIS linnade tänavavalgustuse energiatarbimise efektiivsuse tõhustamise eesmärgil linnade välisvalgustuse rekonstrueerimise programm 7 919 381

KOKKU 111 29 857 723

Ülevaade eelmisest aastastSillamäe tööstustsooni paigaldati välisõhu püsiseirejaam. Narva rajati meteoroloogiline vaatlusjaam. Tõravere, Võru ja Vilsandi meteojaamades uuendati mõõtetehnikat. Taastuvkütuse kasutamisele viidi üle 41 katlamaja ning rekonstrueeriti 31 km soojus- torustikku, mille tulemusena väheneb hinnanguliselt CO2 heitkogus aastas ligi 45 000 tonni.Soetati 18 lume paksuse mõõtmise andurit. Tartusse paigaldati 470 ning Kõrveküla ja Vahi alevikesse 259 LED-tänavavalgustit. Viidi läbi 11 välisõhu alamprogrammiga seotud uuringut.


Kohilas valmis bioküttel töötav katlamaja

Miljööväärtuslik hoone, Kohila endine paberi-vabriku mehaanikatöökoda, ehitati ümber hakkpuiduküttel töötavaks katlamajaks, mis vähendab nii õhku paisatavat CO₂ emissiooni kui küttekulu elanikele.

Varem köeti Kohilas gaasiga, milleks kulus ligi 700 000 kuup-meetrit maagaasi aastas. Biokütusele üleminek on vähenda-nud CO₂ emissiooni umbes 1300 tonni võrra aastas. Vana gaasikatel jäeti reservi ja seda kasutatakse ainult suurte külmadega tipu-katlana. Hakkpuidu katla-seadme võimsus on 3000 kW ning kasutegur 85%. Katlamaja töötab automaat-selt ilma alaliselt kohalvii-biva personalita. Katlamaja kõrvale rajati ka hakk puiduladu. Mõlemad hooned said rekonstrueerimistööde käigus Kohilale omase välimuse.

Novembris tööd alustanud uus katlamaja langetas ka kaugkütte hinda kohalikele soojatarbijatele. Kui varasema

Foto: Ain Tõnts

Kohila katlamaja biokütusele üleviimise projekti elluviimisel tuli ette mitmeid takistusi. Ometi on see hea näide, kuidas toetuse saaja ja valla koostöös need lahendati ja lõpp-tulemusena sai teoks projekt, mille tulemusega võivad kõik osapooled väga rahul olla. Valmis tänapäevane katlamaja, mis sobib Kohila miljööväärtuslikku piirkonda.

Aive Haavel, KIKi projektikoordinaator:

gaasikatlamajaga oli sooja hind 73 eurot/MWh, siis 2015. aasta jaanuaris oli see langenud 66 eurole/MWh (hinnad koos käibe-maksuga). Katlamaja ehitus läks maksma ligi üks miljon eurot, millest 40% oli KIKi toetus, mis tuli CO₂ kvoodi müügist Aust-riale. Ülejäänud osas rahastas katlamaja ehitust SW Energia OÜ.

Biokütusele üle minek on vähen-

danud CO₂ emis-siooni umbes 1300 tonni võrra aastas


Sadala kool sai tõhusama küttesüsteemi

Jõgevamaal asuva Sadala Põhikooli lapsed saavad nüüdsest õppida soojemas kooli-majas, sest KIKi toel ehitati uus pelletiküttel põhinev küttesüsteem.

Sadala kooli senine elektriküttel põhinev katlamaja oli 15 aastat vana, amortiseerunud ja väga ressursimahukas. Katel paiknes madalas, keeruliste töötingimustega keldriruumis, mis ei olnud niiskuskindel. Elektriküte asendati ökonoomsema puidugraanuliküttega ning kooli kõrvalhoone kohandati katlaruumile ja küttematerjali hoiukohale sobivaks. Lisaks rajati valla rahadega kahte hoonet ühendav 25-meetrine soojatrass, mis sidus investeeringu tervikuks.

Uus katlamaja võimaldas esimesel talvel kulusid kokku hoida 25-30%. Soe maja ning odavama ja keskkonnasäästlikuma kütteliigi valimine aitab kaasa valla haridusvaldkonna ümber-korraldamisele: augustist 2015 hakkab Sadala kooli ruumides tööle ka lasteaiarühm. Oluline on veel seegi, et koolimaja on kogukonnale muutunud avatumaks ja atraktiivsemaks.

Ettevõtmise kogumaksumus oli 34 000 eurot, sellest üle 11 000 saadi toetusena KIKist.

Fotod: Age Aruste

Uus katlamaja võimaldas esimesel talvel kulusid kokku hoida 25-30%


Pärnumaal asuv Sauga koolimaja läks suvel seniselt õliküttelt üle maasoojusel põhineva-le küttesüsteemile, mis vähendas tuntavalt kooli küttekulu ja keskkonnareostust.

Sauga Põhikoolis oli varem lokaalne, mittetaastuval kütte - allikal ehk õlil põhinev keskküte, millega köeti nii kooliruume kui ka tarbevett. Maaküttesüsteemi paigaldamine vähendas ka sooja tootmiseks vajalikku energiakulu, mille arvestuslik kokkuhoid on soojuspumba kasutusest 154 300 kWh/aastas. Samuti on tegu oluliselt väiksema keskkonnareostusega – CO₂ heitkogus vähenes ligi 63 tonni, mis on 67% vähem kui endise küttesüsteemiga.

Uus küttesüsteem on vanaga võrreldes ka tunduvalt sood-sam pidada, mis annab omakorda võimalusi teha täiendavaid investeeringuid kooliõpilaste olme parandamiseks. Hoolde-kulud vähenesid esialgsetel hinnangutel pea poole võrra.

Maaküttesüsteemi kogumaksumus oli 62 000 eurot ning KIK toetas ettevõtmist keskkonnaprogrammist poole ulatuses.

Sauga kool läks üle maaküttele

CO₂ heitkogus vähenes ligi 63 tonni, mis on 67% vähem kui endise küttesüsteemiga

Foto: Sauga Põhikool

Väljamaksed kalanduse projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodes

Kalanduse arendusprojektid 19 165 612

Kalanduse teadusuuringud 19 1 216 505

Kalavarude kaitse ja järelevalve 12 569 772

Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamine 7 320 807

KOKKU 57 2 272 696

KalandusÜlevaade eelmisest aastastToimus castingu (spinningu- ja lendõngeheite) maailmakarikavõistluse etapp ja spinningupüügi MMi eelvõistlused. Toetati Võrtsjärve laagrit ja isade-poegade kalanduslaagrit. Ajakohastati harrastuskalapüügi infovoldik. Korraldati 66 kalastusteemalist koolitust. Paigaldati ning renoveeriti 2 paadisilda, 12 purret ja 3 slippi. Korraldati kaks kalanduse järelevalve ühisoperatsiooni Liivi lahel ja Peipsi järvel. Peipsi järvest ja Narva jõe alamjooksult eemaldati ebaseaduslike püügivahendite puhastamise operatsiooni käigus 567 nakkevõrku ja 10 308 silmutorbikut. Atlandi tuura populatsiooni taastamiseks lasti Narva jõkke 400 tuura. Forelli kudealasid rajati Vodja jõkke 4 ning Peedi ja Vahujõele 5. Viidi läbi 14 kalandusega seotud uuringut.


Rekordkogus angerjamaimusid Eesti järvedes

2014. aastal asustasid kalurid Võrtsjärve ja teistesse Eesti järvedesse rekordkoguse klaasangerjaid.

Angerjaid on tarvis asustada Eesti järvedesse selleks, et pärast 1956. aastal Ivangorodi (Narva) hüdroelektrijaama paisu rajamist ei saa need kalad looduslikult enam levida.

Alates 1994. aastast on angerja asustamine läbi viidud igal aastal ning aastas on Inglismaalt või Prantsusmaalt ostetud angerjamaimusid 120 000-146 000 euro väärtuses. Aasta-tel 2001-2010 asustati ainult ettekasvatatud angerjaid, kuid viimasel neljal aastal on meie järvedesse samal aastal lastud nii ettekasvatatud kui ka klaasangerjaid. 2014. aastal oli klaas-angerja hind sedavõrd langenud, et tavapärase 1 miljoni maimu asemel sai selle summa eest osta ligi 2,8 miljonit maimu. 2014. aastal asustati angerjad peamiselt Võrtsjärve, kuid samuti said kalu ka Kuremaa järv, Saadjärv, Kaiavere ja Vagula järv.

Angerjamaimud ostetakse klaasangerja püügiperioodi algu-ses, st veebruaris-märtsis. See kindlustab parima kvaliteediga

kala, kuna püügihooaja edenedes muutuvad püütavad klaas-angerjad kaalult väiksemaks ja on vähem elujõulised. Kalad tuuakse kohale lennukiga, kiire transport on vajalik selleks, et maimud ei hukkuks. Enne vette laskmist kalad märgistatakse.

Angerjas on väärtuslik püügikala nii elukutselistele kaluritele kui ka harrastajatele. Võrtsjärve angerjasaak on viimastel aastatel olnud 10 ja 13 tonni vahel, mis on võrreldes parimate püügiaastatega (1980ndad) 5-6 korda väiksem. Tänu hinnalangusele õnnestus 2014. aastal tavapärasega võrreldes kolm ning 2015. aastal kaks korda rohkem klaasan-gerjat osta. See annab lootust, et ehk tulevikus angerjavaru kasvab. Võrtsjärve kalastikul hoitakse teadlaste poolt silma peal ning püügimahud määratakse vastavalt nende soovitusele.

Kristjan Kalda, KIKi esindaja Viljandimaal:

Foto: MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond

Veemajandus

Veemajanduse projektide väljamaksed

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodes

Veekogude tervendamine 5 124 613

Joogiveevarustus 43 3 009 888

Jääkreostus 6 124 895

Mittetehnilised tööd 33 1 792 082

Reoveekäitlus 60 6 421 162

Veemajandus, kaasrahastamine 4 266 821

Veemajanduse maakondlik programm 3 35 645

ÜF veemajanduse infrastruktuuri arendamine 61 60 210 190

ÜF vooluveekogude seisundi parandamine 39 4 269 057

ÜF tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluvee kogudel kalade rändetingimuste parandamiseks 1 26 644

ÜF jääkreostuse kõrvaldamine endistel sõjaväe ja tööstusaladel 2 3 174 559

KOKKU 257 79 455 556

Ülevaade eelmisest aastastJärvedest eemaldati setteid 52 550 m3.

Veekogude kaldaalasid puhastati kokku 8,8 ha.Lõheliste olukorda parandati kalapääsude rajamisega 12 jões ja ühes ojas. Sealhulgas Võhandu, Elva, Põltsamaa kui ka Leevi jões.Mahukamad veemajandustööd puhta joogivee tagamiseks lõppesid Pärnus, Sakus ja Rakveres.Joogiveetorustikke rajati või rekonstrueeriti üle 602 km.Reoveetorustikke rajati või rekonstrueeriti üle 634 km.Ehitati juurde või taastati 55 joogiveepumplat ja 316 reoveepumplat.Viidi läbi 11 veemajandusega seotud uuringut.


Seitse Järva omavalitsust tegid ühise veeprojekti

Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku vallad ning Paide linn tegid ühisprojektina korda veevärgi ja -kanalisat-sioonisüsteemid ning pakuvad nüüd oma elanikele kvaliteetset veeteenust.

Selleks rajati ja korrastati ligi 29 km kanalisatsioonitorustikku ning sama palju joogiveetorustikku. Lisaks rekonstrueeriti puurkaevusid ja reoveepuhasteid ning puhta joogivee tarnimiseks paigaldati veetöötlusseadmeid. Ettevõtmine läks kokku maksma 20 miljonit eurot, millest 15 miljoni eurot saadi EL-i fondidest KIKi toel ning ülejäänu jäi tööde elluviija ja veeteenuste osutaja AS Paide Vesi kanda.

Tänu kordatehtud torustikele ja reoveepuhastitele vähenes keskkonnareostuse tekke võimalus. Elanike liitumisel ühis-kanalisatsioonivõrguga eemaldati kasutusest olemasolevad tarbijate reoveekogumise süsteemid, mis olid amortiseeru-nud ning põhjustasid pinnase ja põhjavee reostust. Uute torustike rajamisega tagati elanikele võimalus juhtida reovesi puhastisse.

Järva omavalitsuste veeprojekt oli eriline seetõttu, et sellesse oli haaratud tervelt seitse kohalikku omavalitsust. See näitas head koostööd kohalikul tasemel ja arvestavat suhtu-mist naabervalda. Eraldi tooksin välja veel selle, et rajatud väikereoveepuhastid ei ohusta enam Pandivere põhjavett, mis on oluliseks vee-allikaks kogu Eestile.

Kai Helm, KIKi projektikoordinaator:

Foto: AS Paide Vesi

Rajati ja korrastati ligi 29 km kanalisatsiooni-torustikku ning sama palju joogiveetorustikku


Kohalikud elanikud päästsid Mäha järve

Otepää loodusparki kuuluv Mäha järv pääs-teti kohalike elanike eestvedamisel kinnikas-vamisest ja eemaldati aastakümnetetagune jääkreostus.

Mäha järve oli endisest kolhoosifarmi sõnnikuhoidlast jõudnud jääkreostus ja kunagisest väljavoolukraavist tingitud madala veetaseme tõttu oli tekkinud omareostus. Taimestiku vohamine põhjustas järves hapnikupuudust, 13 hektari suu-ruse järve põhi oli mudarohke ning paljud kalad surid.

Keskkonnaekspert Nikolai Laanetult tellitud hinnangu järgi tuli järve ökoloogilise seisundi parandamiseks järve neljast piirkonnast muda välja pumbata, kaldataimestikku piirata ning kaldavööndit osaliselt kruusa-liivaga tõsta. Järve voolava

jääkreostuse mõju vähendamiseks tuli rajada suurem settetiik ning järve veetaseme reguleerimiseks rajada paisregulaator.

Riigihanke tulemusel teostas tööd OÜ Saaretu, mis kõrvaldas järvest olulised reostuskolded, tõstis järvepinda 142 meetrini ning suurendas vee mahtu järves üle 70 000 kuupmeetri. Välja pumbati rohkem kui 50 000 kuupmeetrit muda ning selleks kasutati uudset kopp-mudapumba tehnoloogiat, mille eeli-seks on setete vähene levik vette. Kaldapuistu korrastamine avas järve tuultele, mistõttu paranes hapnikusisaldus vees. Paranenud on ka vee keemilised ja bioloogilised näitajad ning nüüd avaneb järvele miljööväärtuslik vaade.

KIK rahastas sihtasutuse Mäha Küla Arendus ettevõtmist keskkonnaprogrammist 405 000 euro ulatuses; omaosalusena tasusid maaomanikud 25 000 eurot.

Foto: Jüri Kork


Aarna vesiveski pais sai kalapääsu

Fotod: Janek Lõhmus

Põlvamaale Aarna vesiveski paisule ehitatud kalapääs aitab parandada Ahja jõe ökoloo-gilist seisundit kalastiku osas, sest selle kau-du saavad nüüdsest kalad erinevate elu- ja sigimispaikade vahel liikuda.

Ahja jõe suudmest 76 km kaugusel asuvale paisule rajati MTÜ Ahja Vesi eestvedamisel kalade rännet võimaldav tehis-kärestik, mis on 80 meetri pikkune ja sõltuvalt vooluhulgast 4-5 meetrit lai. Kalapääs on probleemideta läbitav kõigile Ahja jões elutsevatele kalaliikidele ning nende senisest vabam liikumine peaks suurendama kalade arvukust ja liigirikkust. Mitmele voolulembelisele liigile (forelli noorjärgud, harjus, võldas, trulling ja ojasilm) sobib kalapääs ka sigimis- ja

elu paigaks. Lisaks eemal-dati jõest setet mahus 6000 kuupmeetrit ning jõe paremkalda veelase ehitati ümber avariiveelaskmeks, et vajadusel paisjärve vee-taset alandada ning vett kärestikust mööda juhtida.

Oktoobri lõpus valminud ja 2,5 aastat kestnud töid toetas KIK EL-i vahenditest rohkem kui 258 000 euro eest. Hetkel on KIK avatud voorudest toetanud kalapääsu/kudealade projekte summas ligi 21 miljonit eurot.

Mitmele voolu-lembelisele liigile

sobib kalapääs ka sigimis- ja elu paigaks

Enne Pärast

Keskkonnateadlikkus

Väljamaksed keskkonnateadlikkuse projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodes

Keskkonnahariduslik aktiivõpe 303 1 503 816

Keskkonnateadlikkust suurendavad teavitus-tegevused, uuringud ja kampaaniad 167 2 270 259

Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm 39 92 036


ERF keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 7 4 617 518

ESF keskkonnahariduse arendamine 2 1 761 685

KOKKU 528 10 298 508

Ülevaade eelmisest aastastProjektide raames koostati 5349 erinevat trükist. Noortele ja lastele toimus rohkem kui 4300 üritust ja kampaaniat, milles osales üle 143 000 lapse ja noore. Projektide raames korraldati täiskasvanutele ligi 1500 üritust ja kampaaniat, mis puudutasid otseselt või kaudselt rohkem kui 470 000 inimest. Toetati Looduse Omnibussi 182 retke. Rahastati mitmeid tele- ja raadiosaateid, teiste seas ETV saatesarja „Osoon“, Raadio KUKU „Ilmaparandajat“ ning Raadio4 „Elukeskkonda“. Toetati messe, talguid, festivale ja loodusõhtuid, teiste seas Matsalu Loodusfilmi festivali, Viru folki, ELFi talguid ning Keskkonnaameti loodusõhtuid.Toetati keskkonnasisuliste õppelaagrite korraldamist. Rajati või renoveeriti 5 keskkonnahariduskeskust, kus pakutakse õppevõimalust 1326 õpilasele.


Loomaaia keskkonnahariduskeskus avas uksed

Tallinna Loomaaed avas juulis keskkonna-hariduskeskuse, mis täidab nii külastajatele kui huviringide õpilastele loodusharidust and-va õppeasutuse tühimiku eeskätt Tallinnas.

Tänu uuele keskusele on huvi - ringides käivate laste arv kasva-nud kahesajani. Töö toimub eesti ja vene keeles, ringide teemadeks on lemmikloomad, akvaristika, zooloogia, ornitoloogia, looduses hakkamasaamine, skulptuur, loomkunst ja looduse labora-toorium. Uues keskuses on eluslooduse ja loovtöö klassid, näituste ruum, raamatukogu, laboratoorium ja 149-kohaline auditoorium.

Foto: Olev Mihkelmaa

Koolidele mõeldud zookooli programm meelitab õpetajaid loomaaia poolt koostatud töölehtedega tundi läbi viima või isegi tervet programmi tellima. Kooliprogrammid on kõigile vanuseastmetele ning sisaldavad põnevaid praktikume, õuesõpet ja õpilasuurimusi. Keskusest saavad alguse ka nuti-seadmetele kohandatud interaktiivsed avastusrajad.

Teemapäevi, filmiõhtuid, näituseid ja loenguid plaanis ka täiskasvanutele, pensionäridele ja turistidele. Aasta ringi töötab laste loomaaed, mis ootab kodu- ja lemmikloomadega tutvust tegema peresid ning väikelapsi.

2800 ruutmeetri suuruse hoone ehitamine ja sisustamine läks kokku maksma 4,7 miljonit eurot, millest 3,8 miljonit eurot tuli KIKi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist ning ülejäänu Tallinna linnalt.

Huviringides käivate laste

arv on kasvanud kahesajani


Üle loetud kimalased said tuttavamaks

Looduskalendri eestvedamisel ja KIKi toetu-sel loendasid eestlased kimalasi, et putukate käekäigu ja nende lemmiktaimede kohta rohkem teada saada.

„Rahvateaduslik kimalaste loendus 2014“ oli ettevõtmine, mis tõstis inimeste teadlikkust kimalaste eluringi ja tähtsuse kohta meie igapäevaelus ning õpetas loodushuvilisi oma kodu koha kimalasi märkama ja määrama. Looduskalendri por-taalis www.looduskalender.ee ilmus aasta jooksul kimalastest kokku 40 artiklit, mis tõlgiti ka inglise ja saksa keelde.

Kimalaste määramise hõlbustamiseks koostati määramis-lehed, mida sai loodusesse kaasa võtta. Kui seni olid eesti-keelsed liiginimed vaid pooltel kimalastel, siis see projekt andis ekspertidele põhjuse panna nimed ka ülejäänutele. Facebooki grupis „Meie kimalased“ jagavad liikmed tänaseni uudiseid ja fotosid ning õpivad üheskoos kimalasi määrama. Sealne fotogalerii sisaldab üle 700 foto 20 liigi kohta, seal-juures pole mitmeid liike Eestis varem fotole jäädvustatud.

Vabatahtlike kimalasevaatlejate abiga saadi uusi teadmisi kimalaseliikide leviku ja korjetaimede eelistuste kohta Eestis. Loendajad märkasid aasta jooksul kokku 22 liiki kimalasi, mis on 2/3 meil elavatest kimalastest. Vaatluste käigus nähti kimalasi külastamas 149 taimeliiki. Suuremateks kimalasemagnetiteks osutusid iminõges ja jumikas ning aiataimedest daalia ja iisop.Foto: Inga Ilves

Kimalased on looduses väga head indikaatorliigid ja nende tähtsus tolmendajatena on väga suur. Kuigi esmapilgul võivad kimalaste erinevad liigid tunduda sarnased, on tegeli-kult igal liigil omad kindlad ja eristatavad tunnused. Nende määramisel on suureks abiks portaalis looduskalender.ee leitav kimalaste määraja. Loodan, et inimestel jätkub tahet kimalasi paremini tundma õppida ja neid ka kaitsta.

Ulvi Tuisk, KIKi programmispetsialist:


Võru- ja Põlvamaa lapsed said keskkonnateemalist haridust

Võrumaa Kutsehariduskeskus koostöös MTÜ-ga Looduskool viis läbi mahuka kesk-konnahariduse õppeprogrammi, milles osales üle 5000 koolilapse Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolidest.

Ettevõtmise idee kasvas välja Põlva- ja Võrumaa keskkonna-hariduse ümarlaudade aruteludest, kus leiti, et tasuta õues-õppeprogrammide läbiviimine õnnestuks paremini just taolise koostöö läbi.

10 keskkonnaõppega seotud asutuse abiga valmis 1.-9. klas side lastele õueõppeks 30 õppeprogrammi. Näiteks 5.-9. klasside programm „Kos ja kuis tuu tsirk eläs?“ koosnes harrastus-

ornitoloogi loengust, pärast mida valmistati linnupesakast, mis hiljem ka üles pandi. „Sipelgas Ferda vähendab prügi“ õpetas 1.-3. klasside lastele jäätmetekke ennetamist. Süva-havva Loodustalu õpetas „Looduse apteegis“ tundma kodumaiseid ravim-, mürk- ja toidutaimi ning seda, kuidas taimi ilma loodust kahjustamata korjata. Kokku toimus 200 õppeprogrammi.

Projektis olid nii programmid kui transport täies ulatuses tasuta, ühelgi koolil ei tulnud midagi juurde maksta. Koolidelt tulnud tagasiside näitas, et õuesõppe korraldamine oli neile mugav, sest muidu eeldaks selle organiseerimine igalt koolilt projektide kirjutamist lisarahastuse saamiseks või õpilaste käest õppekäikudeks raha korjamist. Koolide osavõtuhuvi oli suur ning andis julgust projektiga jätkata ka edaspidi.

Fotod: Ülle Tamm

Keskkonnakorraldus

Väljamaksed keskkonnakorralduse projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodesVäljamaksed keskkonnakorralduse projektidele (al 2011) 26 1 190 473

Keskkonnakorraldus, kaasrahastamine 9 246 747

KOKKU 35 1 437 221

Ülevaade eelmisest aastastTöötati välja keskkonnamõju hindamise järelhindamise süsteem. Loodi kontrollsüsteem, mis aitab hinnata laevanduses väävli- ja lämmastikühendite vähendamise tehniliste meetmete tulemuslikkust. Vähendati Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puidutöökoja mürataset ja muudeti töökoda energiasäästlikumaks. Paigaldati 8 aspiratsioonisüsteemi. Viidi läbi 6 keskkonnakorraldusega seotud uuringut.


Fotod: Ülari Pai

Kunda jõkke suunatavad heitveekogused vähenesid

Kunda Nordic Tsement AS rajas jahutusvee korduvkasutussüsteemi, mis vähendas Kunda jõest võetava ja sinna suunatava jahutus - vee koguseid, parandades nii jõe keskkonna-seisundit.

Ettevõte lasi Kunda jõest võetava tehnoloogilise jahutusvee süsteemile ehitada jahutusvee korduvkasutuseks vahemahuti ja pumpla ning rekonstrueeris Kunda jõkke tagasi suunatava

Projekti kasu Eesti keskkonnale on üsna suur, sest rajatud süsteem aitab kaasa vee kesk-konnasäästlikule kasutamisele. Siinkohal tuleb rõhutada, et oluliselt väheneb koormus Kunda jõele. Tegu on ikkagi ühe olulisema lõheliste jõega Eestis. Projekt on hea näide sellest, et meie ettevõtjad hoolivad keskkonnast, eriti meile olulisest vee-keskkonnast.

Joel Randveer, KIKi esindaja Lääne-Virumaal:

vee puhastusseadme ehk õlipüüdja. Lisaks jõest võetava ja sinna suunatava vee koguste vähendamisele alandas uus süsteem avarii-liste olukordade poolt põhjustatavat võimalikku veereostusriski.

Oktoobris käivitunud süsteemi tulemusena läbib puhastit nüüd ainult tehase ala sadevesi ja kuiva ilma korral on väljalask kuiv. Talvel laseb ettevõte läbi puhasti väikese koguse vett, vältimaks puhasti külmumist. Investeeringu maksumus oli 424 700 eurot, millest KIKi toetus oli 40%.

Keskkonnajärelvalve ja -seire

Väljamaksed keskkonnajärelevalve ja -seire ning hädaolukordadeks valmisoleku projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodesERF keskkonnajärelevalve arendamine 5 1 668 402

ERF keskkonnaseire arendamine 1 243 069

KOKKU 6 1 911 471

Ülevaade eelmisest aastastKeskkonnainspektsioon sai tööks vajalikud sõiduautod. Soetati 3 väikelaeva Peipsi järve kalapüügi järelevalveks.


Foto: Keskkonnainspektsioon

Peipsi keskkonnajärelevalve sai uued väikelaevad

Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel soe-tati Peipsi järve keskkonnajärelevalve tõhus-tamiseks kolm uut väikelaeva koos vajaliku lisavarustusega.

Uued väikelaevad vahetavad välja senised 10 aasta vanused amortiseerunud laevad. Projekti idee tulenes sellest, et viimas-tel aastatel on Keskkonnainspektsioon kõige rohkem rikkumisi registreerinud kalapüügi valdkonnas, ent rikkujad on jäänud tihti avastamata. Et seda muuta, tuli suurendada kalapüügi järelevalve operatiivsust ning anda inspektorite käsutusse parimad seadmed ja tehnika.

Uute laevade soetamisel pöörati tähelepanu nii kiirusele kui turvalisusele. RIB-tüüpi alused on võrreldes varasemate

laevadega paremate sõiduomadustega ning varustatud kaas-aegsete navigatsioonivahenditega. Eriseadmetena on paigal-datud alustele võrgumasinad ja tõstepoomid, sest järelevalve käigus tuleb suurtes kogustes selguseta kuuluvusega võrke veest välja võtta. Seega tagavad uued laevad operatiivse ja tõhusa reageerimise keskkonnarikkumistele. Väikelaevad osteti riigihanke korras ettevõttest Ridas Yacht & Composites OÜ ja nende maksumus, 618 840 eurot, kaeti 100% KIKi poolt vahendatavatest eurorahadest.

Keskkonnainspektsiooni teatel on kasutajate tagasiside on olnud positiivne: võrreldes vanemate alustega on uued lae-vad kiiremad ja paremate sõiduomadustega. Nende kummist parras võimaldab senisest ohutumalt kontrolle teostada siis, kui on vaja üle minna teise veesõiduki pardale.

Maapõu

Väljamaksed maapõue projektidele

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodesMaapõueteave (al 2011) 21 1 075 959

Maastike korrastamine (al 2011) 3 75 160

KOKKU 24 1 151 119

Ülevaade eelmisest aastastKaevandamistegevuse aerokontrolle viidi läbi 200 karjääris. Anti välja ajakirja „Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed“.Uuriti turbamaardlate ja kaeveväljade mõju sookeskkonnale. Toimus 2 konverentsi, kus osales 262 inimest.


ning kus maavarasid ilmselt ei ole. Selleks koostatakse vastavad projektid. Ülejäänud karjäärides tuleb eelnevalt ära kasutada seal leiduvad maavarad ning alles siis alustada korrastamisega.

Mahajäetud karjääre revideeritakse 2015. aastal ka Harju, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondades. Lõpptulemusena peaks likvideeritama kõik mahajäetud karjäärid Eestis.

Kaevandamisega rikutud karjäärid saavad korda

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostati ülevaate kaevandamisega rikutud karjääridest Lääne-Eestis, et selle põhjal alustada nende kordategemist.

Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla, Saare ja Viljandi maakonnas revi-deeriti KIKi toetuse abiga 63 mahajäetud karjääri, kus varem kaevandati liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi ning savi.

Revisjoni läbi viinud OÜ Eesti Geoloogiakeskus tuvastas, et kuigi üldpilt on rahuldav, on nii paremas kui halvemas seisu-korras karjääre. Korrastamist vajavad peamiselt karjääride liialt järsud nõlvad, liigniisked ebatasased alad ning prügi ladusta-mise kohad.

Kõigepealt korrastatakse kehvas seisus karjäärid ehk sellised, mis on ohtlikud või milles on looduslik seisund taastumata

Hiiu, Lääne, Pärnu, Rapla, Saare ja Viljandi maakonnas revideeriti KIKi toetuse abiga 63 mahajäetud karjääri

Fotod: Eesti Geoloogiakeskus

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitluse projektide väljamaksed

2014Projektide

arvVäljamaksed

eurodesOhtlike jäätmete käitlemine 49 519 903

Tavajäätmete käitlemine 6 195 173

Jäätmekäitluse maakondlik programm 6 34 129

Maastikupilti kahjustava ehitise lammutamine 43 772 295

ÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine 15 7 860 665

ÜF jääkreostusobjektide inventariseerimine 1 1 597

ÜF nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine 1 1 012 442

ÜF põlevkivitööstuse nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine ja korrastamine 5 9 162 335

KOKKU 126 19 558 539

Ülevaade eelmisest aastastOhtlike jäätmete kogumisringide korraldamisega koguti ja käideldi üle Eesti 606 tonni ohtlikke jäätmeid.Uued jäätmejaamad on Kukrusel, Ahjal ja Kabelimetsas.Aardlapalusse rajati uus jäätmekäitluskeskus ning 2 pakendijäätme sortimiskeskust.Rajati Koigi keskkonnajaama suurjäätmete kogumiskoht.Väike-Maarja ja Simuna jäätmejaamadele ehitati biojäätmete platsid.Lammutati kokku 173 maastikupilti kahjustavat hoonet, mille käigus tekkinud 143 000 tonni jäätmeid taaskasutati.Suleti Kergu, Kaisma ja Sillamäe prügilad.Suleti Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksi prügilad.Suleti Ahtme Soojuselektrijaama ladestuspaik.


Hiiumaa ohtlikud jäätmed saavad kokku kogutud

Hiiumaa Omavalitsuste Liit ja KIK korralda - vad juba kümnendat aastat Hiiumaal ela-nikelt ohtlike jäätmete kogumist, mis aitab vältida Hiiu saare puhta looduse reostamist ja vähendab ohtu inimeste tervisele.

Igas Hiiumaa omavalitsuses asuvad ohtlike jäätmete vastu-võtupunktid, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele 3-4 korda aastas. Lisaks toimuvad igal kevadel ohtlike jäätmete kogumisringid, mis pakuvad inimestele võimalust anda ära ohtlikke jäätmeid oma kodust. Kogumisringid on elanike seas populaarsed, sest paljudel puudub võimalus ohtlikke jäätmeid kogumispunkti transportida. Enne kogumisringe toimub

eelregistreerimine, kus teatatakse täpsed koordinaadid ja jäätmete kogused. Kõige enam antakse üle vanu värve ja ohtlike jäätmetega reostunud pakendeid; veidi vähem vanu õlisid, pestitsiide, ravimeid, päevavalguslampe, absorbente, õlifiltreid ning happeid.

Ringidelt kogutu ja ohtlike jäät-mete punktidest toodu pakenda-takse, markeeritakse ja transpordi-takse Tallinna lõppkäitlejaile kahjustustamiseks.

Fotod: Anu Pielberg

Kogumisringid on elanike seas populaarsed, sest paljudel puudub või-

malus ohtlikke jäätmeid ko-gumispunkti transportida


BLRT Refonda ostis kaablijäätmete taaskasutamiseks kaablipurustaja

Eestis tekib igal aastal sadu tonne kaabli-jäätmeid, mille ümbertöötlemiseks ja taas-kasutamiseks soetas vanametalliettevõte BLRT Refonda Baltic OÜ kaablipurustaja.

Tänu projekti elluviimisele suureneb Eestis võimalus kaableid ümber töödelda ning taaskasutusse suunata. Pärast kaablite ümbertöötlemisseadme ostmist on võimalik kätte saada väärtuslikud materjalid – vask ja alumiinium. Need on kallid materjalid, mistõttu saab ettevõte hakata maksma ka kaabli pakkujatele õiglast hinda, mis omakorda soo-dustab kaablijäätmete taaskasutust ja vähendab metallijäätmete hulka Eestis.

Helina Puuorg, KIKi projektikoordinaator:

Kaablijäätmete taaskasutamiseks on kaablitest vaja eraldada metall ja plastik. Kuna tegemist on väga kiulise materjaliga, on selleks tööks vaja spetsiaalset kaablipurustajat, mis aitab eraldada taaskasutami-seks sobilikud puhtad materjalid.

Kaablipurustaja soetamisega muutus metallijäätmete käitlus efektiivsemaks ning seeläbi suu-renes metallijäätmete taaskasutus Eestis. Tänu käitlusefektiivsuse tõusule BLRT Refonda Baltic OÜ filiaalides on ettevõttel võimalik klientidelt rohkem jäätmeid vastu võtta ning seeläbi vähendada metallijäätmete hulka Eestis. Samuti suudab BLRT Refonda OÜ kaablijäätmete eest maksta senisest oluliselt kõrgemat hinda. Seega suurendas projekt kaablijäätmete ringlussevõttu.

Kaablipurustaja maksis 109 000 eurot, KIK toetas ostu EL-i toetusfondidest 40% ulatuses. BLRT Refonda Baltic OÜ on üks suurimatest vanametalli jäätmekäitlejatest Eestis, omades üle-eestilist kogumisvõrku. Foto: Helina Puuorg

Kaablipurustaja soetamisega

muutus metalli-jäätmete käitlus efektiivsemaks

ning seeläbi suurenes metalli-

jäätmete taas-kasutus Eestis


Valgamaal on kogutud sadu tonne eterniidijäätmeid

Valgamaa Omavalitsuste Liidu eestvedami-sel said Valga maakonna elanikud tasuta ära anda eterniidijäätmeid, mille läbi vähendati maastiku risustamist ning asbestitolmust tingitud haiguste teket.

Eterniidijäätmete viimine jäätmejaamadesse on harilikult tasu-line, sealjuures ei võta kõik jäätmejaamad neid vastugi. Valga maakonnas toovad elanikud jäätmejaamadesse tavaliselt ligi 36 tonni eterniiti aastas.

Valgamaa Omavalitsuste Liit korraldas 2014. aastal aga kam-paania, mille käigus said eraisikud eterniidijäätmeid ära anda tasuta. Aasta jooksul toimunud kahe vooru käigus koguti vas-tavalt 165 ja 66 tonni eterniidijäätmeid. Inimesed said tasuta ära anda eelregistreeritud koguseid ning pidid need ise oma transpordiga tooma kogumispunktidesse. Eterniidijäätmeid võtsid vastu Valga maakonna kõik kolm jäätmejaama ning lisaks mõnede omavalitsuste palvel selleks otstarbeks ajutiselt loodud kogumispunktid. Kogumine toimus jäätmevedaja vahendite ja tehnikaga, et vähendada võimalikku tervise- ja keskkonnakahju eterniidijäätmete laadimisel.

I voor läks maksma ligi 24 000 eurot ja II voor ligi 9700 eurot; mõlema vooru puhul kandis KIK 90% kuludest, ülejäänu jäi omavalitsuste kanda. 2014. aasta keskkonnaprogrammist jagas KIK eterniidijäätmete kogumise ja käitlemise projektidele üle Eesti kokku 67 000 eurot. Valgamaa Omavalitsuste Liit jätkab eterniidijäätmete kogumist ka 2015. aastal.

Foto: Ilona Akimova

Valga maakonnas toovad elanikud jäätmejaa-madesse tavaliselt ligi 36 tonni eterniiti aastas


Bilanss

eurodes

31.12.2014 31.12.2013

VARAD

Käibevara

Raha 52 607 851 65 321 597

Nõuded ja ettemaksed 38 535 413 46 234 759

Kokku käibevara 91 143 264 111 556 356

Põhivara

Nõuded ja ettemaksed 104 219 156 105 117 951

Materiaalne põhivara 162 121 117 394

Immateriaalne põhivara 153 657 147 977

Kokku põhivara 104 534 934 105 383 322

KOKKU VARAD 195 678 198 216 939 678

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused 46 770 29 517

Võlad ja ettemaksed 17 918 827 34 948 940

Sihtotstarbelised tasud, toetused 27 099 987 38 957 467

Kokku lühiajalised kohustused 45 065 584 73 935 924

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 66 767 908 66 736 547

Kokku pikaajalised kohustused 66 767 908 66 736 547

KOKKU KOHUSTUSED 111 833 492 140 672 471

NETOVARA

Sihtkapital 1 488 897 1 488 897

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 74 778 310 89 672 125

Aruandeaasta tulem 7 577 499 -14 893 815

Kokku netovara 83 844 706 76 267 207

KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 195 678 198 216 939 678


Tulemiaruanneeurodes

2014 2013

TULUD

Annetused ja toetused 107 495 944 194 004 506

Muud tulud 38 338 022 36 749 476

Kokku tulud 145 833 966 230 753 982

KULUD

Jagatud annetused ja toetused -133 998 312 -240 857 730

Mitmesugused tegevuskulud -1 263 788 -1 808 825

Tööjõukulud -3 802 480 -3 623 170

Põhivara kulum ja väärtuse langus -172 516 -193 903

Kokku kulud -139 237 096 -246 483 628

PÕHITEGEVUSE TULEM 6 596 870 -15 729 646

Finantstulud ja -kulud 980 629 835 831

ARUANDEAASTA TULEM 7 577 499 -14 893 815


Antud sihtfinantseerimise kulud keskkonnakaitsevaldkondadeleeurodes

2014 2013

1. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20141.1. Veemajandus 1 113 486 01.2. Jäätmekäitlus 413 335 01.3. Looduskaitse 360 763 01.4. Metsandus 201 473 01.5. Maapõu 115 735 01.6. Atmosfääriõhu kaitse 239 106 01.7. Keskkonnateadlikkus 753 045 01.8. Kalandus 472 804 01.9. Keskkonnakorraldus 253 799 01.10. Merekeskkond 57 824 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2014 3 981 370 0

2. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20132.1. Veemajandus 5 694 097 1 793 7972.2. Jäätmekäitlus 765 262 684 7122.3. Looduskaitse 2 525 149 305 1692.4. Metsandus 1 434 963 68 3992.5. Maapõu 518 876 22 7362.6. Atmosfääriõhu kaitse 1 775 058 475 8282.7. Keskkonnateadlikkus 2 548 421 490 7362.8. Kalandus 1 262 443 202 3982.9. Keskkonnakorraldus 864 481 113 4692.10. Merekeskkond 190 828 2 262Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2013 17 579 578 4 159 506

3. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20123.1. Veemajandus 2 087 496 11 526 2583.2. Jäätmekäitlus 1 501 269 0073.3. Looduskaitse 998 371 2 721 3573.4. Metsandus 2 239 971 1 367 9073.5. Maapõu 101 011 478 1963.6. Atmosfääriöhu kaitse 1 046 008 3 460 6033.7. Keskkonnateadlikkus 705 841 1 739 5173.8. Kalandus 216 876 677 8133.9. Maakondlik 46 966 570 6383.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 76 000 677 0803.11. Keskkonnakorraldus 398 509 262 6463.12. Merekeskkond 210 801 158 416Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2012 8 129 351 23 909 438


Antud sihtfinantseerimise kulud keskkonnakaitsevaldkondadele, järg

2014 2013

4. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20114.1. Veemajandus 255 645 5 071 8874.2. Jäätmekäitlus 0 273 2874.3. Looduskaitse 17 399 862 5604.4. Metsandus 0 2 734 3554.5. Maapõu 455 726 88 9194.6. Atmosfääriöhu kaitse 1 673 531 2 475 4994.7. Keskkonnateadlikkus 128 989 1 178 0864.8. Kalandus 68 735 753 0244.9. Maakondlik 0 33 7344.10. Maakondlik keskkonnateadlikkus 0 33 0014.11. Keskkonnakorraldus 0 104 7764.12. Merekeskkond 76 684 447 955Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 2 676 710 14 057 082

5. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20105.1. Veemajandus 242 286 1 811 3745.2. Jäätmekäitlus 0 1 393 3185.3. Looduskaitse -126 702 12 0285.4. Metsandus -670 55 6175.5. Keskkonnakorraldus -18 289 87 5085.6. Keskkonnateadlikkus 28 212 22 0845.7. Kalandus 0 15 9505.8. Maakondlik 0 25 461Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 124 838 3 423 340

6. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20096.1. Veemajandus 24 289 467 3056.2. Metsandus 0 13 2166.3. Keskkonnateadlikkus -426 06.4. Kalandus 46 870 93 027Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 70 733 573 548

7. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20087.1. Metsandus -601 -2 5927.2. Jäätmekäitlus -979 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 -1 580 -2 592

8. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20078.1. Jäätmekäitlus 0 -613 781Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 0 -613 781

9. SIHTFINANTSEERITUD KESKKONNAKAITSEVALDKONNAD 20069.1. Jäätmekäitlus -960 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 -960Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006- 2014 32 560 041 45 506 541

10. 10.1. Annetused, BONUS 12 908 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 32 572 948 45 506 541


Antud välisabi kulud projektidele eurodes

Fond/Rahastusotsus 2014 2013

1. VÄLISABI VAHENDAMINE PÕHIVARA SOETUSEKS

1.1. Projektid* ÜF periood 2007-2013 71 838 837 144 635 639

1.2. Projektid* ERF periood 2007-2013 5 917 173 13 977 626

1.3. Projektid* Roheline Investeerimisskeem 9 713 527 13 469 593

1.4. Projektid* ESF periood 2007-2013 429 240 0

Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks 87 898 776 172 082 858

2. VÄLISABI KAASFINANTSEERIMINE PÕHIVARA SOETUSEKS

2.1. Projektid* LIFE 206 208 94 206

2.2. Projektid** ÜF periood 2007-2013 -5 279 691 2 001 030

2.3. Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteem ÜF 2004/EE/16/C/PE/005 0 -2 597

Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks -5 073 483 2 092 639

3. VÄLISABI VAHENDAMINE TEGEVUSKULUDEKS

3.1. Projektid* ÜF periood 2007-2013 14 361 027 15 396 853

3.2. Projektid* ERF periood 2007-2013 2 540 891 4 489 841

3.3. Projektid* ESF periood 2007-2013 1 155 240 401 949

Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks 18 057 158 20 288 643

4. VÄLISABI KAASFINANTSEERIMINE TEGEVUSKULUDEKS

4.1. TA projektide ettevalmistamiseks ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 -25 958 107 223

4.1.1. TA Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise etteval-mistamiseks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis

ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 48 384 107 223

4.1.2. TA Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajanduse projekti ettevalmistamiseks**

ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 -74 342 0

4.2. Projektid* ERF periood 2007-2013 1 077 5 381

4.3. Projektid* LIFE, INTERREG 567 793 774 445

Kokku välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 542 912 887 049

Kokku antud välisabi kulud projektidele 101 425 364 195 351 189

* Kajastatud koondina ** Kaasfinantseerimise hüvitamine Ühtekuuluvusfondist


Tekstid: Eva PärtelTeema- ja portreefotod: Jarek JõeperaKujundus: PultTrükk: K-Print

SA Keskkonnainvesteeringute KeskusNarva mnt 7A, VI korrus, 10117 Tallinntel 627 4171, faks 627 [email protected], www.kik.ee

Raamat on trükitud 100% taaskasutatud kiust valmistatud keskkonnasõbralikule trükipaberile CyclusOffset.

Documents

Aastaraamat 2014 - Keskkonnainvesteeringute Keskus...Aastaraamat 2014 I Keskkonnainvesteeringute Keskus I Homse hoidjad 7 Tudengite energia- ja ressursisäästukonkursile Negavatt