1

MakromajanduseülevaadeAlates augustist oleme omakäesoleva aasta majandus-kasvu...[lk 4]

Index BoxShopKas võrgus või mobiiltelefonis,selge on, et...[lk 8]

GarantiidMe kõik teame, et maksekorral-dus on eksport- ja importtehingute puhul kõige lihtsam kauba...[lk 10]

Rahaturu ja treasuryülevaadeSuve jooksul jätkas dollartugevnemist. Pidev kursitõuskulmineerus kursiga 0,8228EUR/USD...[lk 12]

VarahaldusAlates 1. septembrist pakub EestiÜhispank...[lk 15]

OtsekorraldusKonkurentsi kasvades turul,otsivad paljud ettevõtted...[lk 15]

TarbijafaktooringIga kaupmees on huvitatudmüügist. Aga kuidas...[lk 15]

Austatud klient ja koostööpartner,

Oktoobrikuus jõudis lõpule SEB ülevõtmis-pakkumine Eesti Ühispanga aktsionäridele,mille käigus omandas SEB üle 95% Ühispangaaktsiatest. Järelejäänud aktsiate müük jätkubveel praegugi. Nagu juba pakkumise algulotsustatud, kujuneb lähiaja teemaks EestiÜhispanga aktsiate noteeringu lõpetamineTallinnas ja teistel väärtpaberibörsidel.

Kuna Ühispangast on saanud suurerahvusvahelise pangagrupi täisliige, võime omaklientidele pakkuda paremat teenindustrahvusvahelistes äritehingutes - nii Balti riikideskui kogu Euroopas. Samas võimaldab seesäilitada Ühispanga konkurentsivõimet ühatugevnevas rahvusvahelises konkurentsis.Eeldatavasti suudab Ühispank pakkudatulevikus oma klientidele senisest oluliseltsoodsama intressiga laenutooteid, uue hooarenguks saavad ka panga e-teenused.

SEB osalus ja toetus on Ühispanka tugev-danud nii rahaliselt kui oskusteabega ning ontõstnud Ühispanga krediidireitinguid. Vastavaltpraegustele koostöölepingutele on arendatudorganisatsioonilist struktuuri, arendatud uusitooteid, koolitatud personali ja toetatudrahvusvahelist marketingi. Omakapitali tootluson suurenenud ja turu kapitalisatsioon tõusnud.

SEB grupp on oma tegevuses olnud vägaedukas. Selle aasta üheksa kuu ärikasum kasvasmullusega võrreldes 92%. Gruppi kuuluvateinternetipankadel on juba umbes 700 000klienti. See kõik põhineb SEB väga selgelstrateegial ja eesmärgil saada juhtivaks e-keskseks ja kliendikeskeks finantsteenustepakkujaks kogu Euroopas.

Ka Ühispanga suhtes on olnud SEB sõnumidväga selged. Kõik kolm SEB gruppi kuuluvatBalti panka säilitavad keskendumise omakoduturule, senise kaubamärgi ja senisejuhtkonna. Ühispank jätkab internetipõhistepangateenuste eelisarendamist. Hoiustetagamisel järgib Ühispank Eestis kehtivatkorda, mille eesmärk on jõuda lähiaastatelEuroopa Liidu tasemele.

Eesti Ühispank jätkab SEB iseseisvatütarpangana. Selline suurinvestori poolt vastuvõetud otsus on kahtlemata suur tunnustus EestiÜhispangale ja suurendab oluliselt meievõimalusi ja oskusi Teie paremaks teenin-damiseks.

Lugupidamisega

Ain HanschmidtEesti Ühispanga president

Foto: Gennadi Baranov

2

Eesti Ühispanga 2000 aasta 9 kuukonsolideeritud puhaskasum oli 51,7miljonit krooni, millest 6,16 miljonitkrooni teeniti III kvartali jooksul. Grupibilansimaht kasvas kvartalis 4,8% (726,4miljonit), ulatudes 30. septembri seisuga16 miljardi kroonini.

Kontserni bilansimahu suureneminetuleneb hoiuste kasvust. EÜP Grupivõlgnevus klientidele suurenes kolmandakvartaliga 9,7% ehk 847,4 miljonit kroonining oli septembri lõpus 9,6 miljardit.Aasta algusest on hoiused kasvanud 1,6miljardit krooni ehk 19,5%. Hoiustekasvutempo aasta algusest ületab niibilansimahu kasvu (7,0%), kui kalaenuportfelli (10,7%) vastavat näitajat. IIIkvartali jooksul on võrdselt kasvanud niinõudmiseni (9,8%), kui ka tähtajalisedhoiused (9,5%), kusjuures nõudmisenideposiidid ületasid septembrikuusesmakordselt 5 miljardi piiri. Deposiitidekasvu III kvartalis tagasid eelkõigeettevõtted: eraettevõtete deposiididkasvasid kvartaliga 16,8% ja on aastaalgusest kasvanud 35,0%. Eraisikutehoiused suurenesid III kvartalis 4,4% ja onkasvanud aasta algusest 21,2%.

Kommetaar Eesti Ühispangakonsolideeritud majandus-tulemustele III kvartal 2000

Samal ajal vähenesid teiste finant-seerimisallikate mahud: III kvartali jooksulmaksis grupp tagasi 338,4 miljonitvälisressurssi (emiteeritud võlakirjad japikaajalised krediidiliinid). Võõrkapitalkokku suurenes III kvartali jooksul 5,5%s.o. 721,3 miljonit krooni.

Grupi omakapital suurenes III kvartalisteenitud kasumi arvelt. Septembri lõpus olikapitali adekvaatsus grupil 11,66% japangal 12,32%.

III kvartali laenuportfelli kasvkahekordistus võrreldes II kvartalikasvuga. Kolmandas kvartalis suureneslaenuportfell 505,5 miljoni krooni võrra(5,11%), mis on rohkem kui kasv I ja IIkvartalis kokku (500,4 milj.krooni).Laenuportfelli maht ulatus septembri lõpus10,4 miljardi kroonini. III kvartalismoodustas grupp täiendavaid provisjone45,9 miljoni krooni ulatuses. Samas jäiebatõenäoliselt laekuvate nõuete suhelaenudesse II kvartali tasemele (2,0%)seoses täielikult provisjoneeritud laenudekandmisega bilansivälisele kontole.Netolaenuportfelli osakaal varadest onkasvanud 0,2%, moodustades III kvartalilõpu seisuga 63,6%.

EÜP Grupi tegevuskasum enneprovisjone oli III kvartalis 71,6 milj.kr,kasvades võrreldes II kvartaliga 16,8% (IIkv 61,3 milj.kr. ja I kv. 44,8 milj.kr.). Grupitegevustulud olid kolmandas kvartalis238,4 miljonit, aasta algusest 685,1 milj.kr.Suurima osa 51,3% grupi põhitegevus-alade kogutuludest andis puhasintressikasum, puhas teenustasutulu25,5%, finantstulud 12,1% ja muud tulud11,1%. Kontserni tegevuskulud on aastaalgusest vähenenud: III kvartalitegevuskulud 166,3 milj.kr. olid 5,1 %vähem kui II kvartalis. EÜP Grupitegevuskulude suhe tuludesse on langenud68,6%-le (II kvartalis oli 73% ja I kvartalis76,4%), mis tuleneb nii tegevuskuludevähenemisest, kui ka tulude kasvust.

Tegevusvaldkondade lõikes teenis EestiÜhispanga grupp aasta algusest puhas-kasumit pangandusest 45,1 milj., liisingust2,6 milj., elukindlustusest 2,9 milj. javarahaldusest 1,0 milj.kr.

Ülo SuurkaskAsepresidentFinantsarvestuse divisjoni juht

18.10.2000

Ühispank avas panga ja elukind-lustuse leheküljed vene keeles

Ühispank avas vene keelt eelistavateleklientidele panga ja elukindlustuseteenuseid tutvustavad leheküljed internetis.

Tegemist on Eestis esimese elukind-lustuse leheküljega vene keeles, kus lisaksinfole saab kasutada ka venekeelseidkalkulaatoreid, sh pensioniplaneerimistpuudutavaid, ning leppida kokkukindlustusnõustamiseks sobiv aeg ja koht.

Panga leheküljel saavad vene keelteelistavad kliendid muuhulgas täitaõppelaenutaotlusi vene keeles, tutvuda niie-kaubandust kui ka panga heategevustpuudutava infoga. Eestis tegutseva venemeedia jaoks pakub enim huvi pangapressikeskus vene keeles, mis sisaldabpanga kõneisikute loetelu kontaktideganing pressiteateid sobivas keeles. Lisakssaab endale vastavas keeles uudised tellidaka e-mailiga.

Mõlemad leheküljed sisaldavad kokkuligi 1000 lehekülge infot.

Internetikeskkondade avamisürituselsõna võtnud rahvastikuminister KatrinSaks ütles, et Ühispanga venekeelsetelehekülgede avamine internetis tähendabvenekeelse elanikonna võimalustesuurenemist.

“Inimene tunneb ennast siis hästi, kui tasuudab oma elu hästi korraldada ja uusteenus aitab just sellele kaasa. Kindlastiosatakse vääriliselt hinnata ka seda riiki,kus inimestel on suuremad võimalused,”ütleks Saks.

Uudised

3

SISUKORDKommentaar majandustule-mustele

UudisedLK 2

Makromajanduse ülevaadeLK 4

Index BoxShopLK 6

GarantiidLK 7

Rahaturu ja tresury ülevaadeLK 8

VarahaldusLK 9

OtsekorraldusLK 10

TarbijafaktooringLK 11

Väljaandja: Eesti ÜhispankTornimäe 2 Tallinn

e-post portfolio@eyp.eehttp://www.eyp.ee/portfolio

Ühispanga president Ain Hanschmidtväljendas heameelt, et Ühispank jaÜhispanga Elukindlustus on nüüdsestkättesaadavad ööpäevaringselt kõigile, keseelistavad vene keelt.

“Ühispank on astunud sammu, et muutaoluliselt mugavamaks teenuste kasutaminesuurele osale meie grupi praegustestklientidest ning võita juurde uusi. Ma olenveendunud, et enamus meie klientidestootab meilt head nõu, mida ja kuidaskasutada, mitte lihtsalt valikut tooteid.Nõuandmise headus sõltub aga otseselt,kui hästi pooled teineteist mõistavad,sellest, kas nad räägivad samas keeles,”ütles Hanschmidt.

Leheküljed asuvad aadressidelwww.eyp.ee (Eesti Ühispank) jaelukindlustus.eyp.ee või lifeinsu-rance.eyp.ee (Ühispanga Elukindlustus),kust saab valida keeleks RUS. Lähiajallisandub Ühispanga Grupi lehekülgedehulka ka Ühisliisingu lehekülg, millesttuleb ka venekeelne versioon.

07.11.2000

Ühispanga internetipanga U-Netkliendid saavad kasutada Maksuametie-teenuseid

Alates 06. novembrist on Ühispangainternetipanga klientidel võimalik suheldaMaksuametiga ka elektroonilisel teel U-Neti kaudu. Internetipangast on klientidelvõimalik saata ja parandada käibemaksuja sotsiaalmaksu deklaratsioone, vaadatamaksusaldosid ja kontokaarte ning esitatuddeklaratsioonide andmeid, saata maksu-ametile küsimusi ja ettepanekuid.

Maksuameti poolt pakutavad e-teenusedvõimaldavad maksumaksjatel endil jainimestel, keda maksumaksja on volitanude-teenuseid kasutama, Interneti kaudusuhelda Maksuametiga. Hetkel rakendatudlahenduses saab:

- saata/vaadata/parandada 1999 aasta ja2000. aasta käibemaksudeklaratsioone(KMD);

- saata/vaadata/parandada 2000.aastatulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone(TSD);

- vaadata 1999, 2000. aasta käibemaksuja 2000. aasta tulu- jasotsiaalmaksudeklaratsioonideettekirjutusi;

- saata käibemaksu tagastustaotlusi;- vaadata 1999. aasta algusest saadetud

käibemaksu tagastamistaotluste alusel

tehtud otsuseid, ümberkandeid jamaksekorraldusi;

- vaadata saldosid ja kontokaarte;- saata teateid (ettepanekuid, küsimusi

jne.)

FÜÜSILINE ISIK ja tema volitatudesindaja saavad vaadata isiku eestarvestatud, tasutud ja sotsiaalametileedastatud sotsiaalmaksu tööandjate lõikes.

FÜÜSILINE ISIK saab kasutada e-teenuseid, kui tal on sõlmitud:

- U-Neti leping;- e-teenuste kasutamise leping.

FÜÜSILISE ISIKU volitatud esindaja(kelle kohta on esitatud Maksuametikohalikule asutusele volikiri) saabkasutada e-teenuseid, kui:

- volitatud esindajal on sõlmitud U-Netileping;

- isikul on sõlmitud e-teenustekasutamise leping.

FÜÜSILINE ISIK ja FÜÜSILISEISIKU volitatud esindaja saavad e-teenuste kasutamise lepinguid sõlmidaelektroonilisel teel U-Netis. Selleks tulebvalida “Lisateenuste” alajaotuse alt viide“Maksuamet”. Avaneval leheküljel valige“Suhtle e-Maksuametiga”. Nüüd tuleb ettelepingu sõlmimise lehekülg - kuitingimustega nõus olete, valige “Sõlmileping” ning e-teenuste kasutamine ongiavatud.

JURIIDILISE ISIKU volitatudesindaja, kelle kohta on esitatudMaksuameti kohalikule asutusele volikiri(juhatuse liige saab iseennast volitada e-teenuseid kasutama ka suuliselt), saabkasutada e-teenuseid, kui:

- volitatud esindajal on sõlmitud U-Netileping;

- isikul on sõlmitud leping e-teenustekasutamiseks U-Neti kaudu (kasutadasaab e-maksuametit ka Maksuametikodulehekülje kaudu - iga erinevakanali jaoks peab juriidilisel isikulolema sõlmitud eraldi leping).

Juriidiline isik saab e-teenustekasutamise lepingut sõlmida ainult maksu-ameti kohalikus asutuses kohapeal.

Täpsema info e-Maksuameti kasutamis-võimaluste kohta leiab siit:

h t tp : / /www.ma.ee /emaksuamet /emaksuamet.shtml

4

Makromajanduslik ülevaade –november 2000Majanduskasv

Tagasivaatena eelmisele ülevaatele, mis ilmus “Portfolio”augustinumbris tuleb tõdeda, et meie tollane arvamus käesolevaaasta majanduskasvust oli pisut liiga tagasihoidlik. Me olimealahinnanud ülikiire, aastases arvestuses koguni 50%ni ulatuvaekspordikasvu laiemat mõju tarbijate sissetulekutele ning sellestlähtuvale kasvule eratarbimises.

Alates augustist oleme oma käesoleva aasta majanduskasvuprognoosi tõstnud koguni kahel korral – esmakordselt septembrialguses, kui sai teatavaks Statistikaameti 7.5%ne (hiljem küll7.4%le korrigeeritud) teise kvartali majanduskasvu hinnang.Toona tõstsime 2000. aasta SKT kasvuprognoosi 6%-le. Oktoobrilõpus, kui Statistikaamet avaldas teise kvartali täpsustatud SKTarvutused, olime sunnitud oma prognoosi veelgi ülespoolekorrigeerima, kuna selgus, et teises kvartalis oli toimunud järskhüpe eratarbimises. Peale esimese kvartali suhteliselt vaoshoitud4.7% kasvas eratarbimine teises kvartalis koguni 11%.

Eratarbimine on väliskaubanduse kõrval olulisim SKTkomponent kirjeldades ligi 2/3 kogu SKT muutustest. Kuna üldine

majandusolukord on jätkuvalt paranenud, siis on raske uskuda,et tarbijate optimism käesoleva aasta teises pooles oluliseltväiksem oleks. Siit ka meie ootused eratarbimise suhteliselt kiirekasvu (üle 10% aasta arvestuses) püsimise osas ja kõrgem SKTkasvuprognoos, mis alates oktoobri lõpust püsib 6.6% käesolevaksaastaks ning 6.0% järgmiseks aastaks.

Kuid SKT kasv ei tugine mitte üksnes tugeval tarbimisel – katootmise poole pealt vaadates on mõndagi, mille üle heameelttunda – lisandväärtus töötlevas tööstuses kasvas teises kvartalisväga tugeva 20.7% võrra võrreldes möödunud aastaga. Kuigitööstustoodangu müügikasv on kolmandas kvartalis pisutvähenenud, on see ometi endiselt tugev – kuukeskminekasvutempo +10.3% võrreldes sama kuuga möödunud aastal(11.6% esimeses ja 13.3% teises kvartalis). Suurematest harudestnäitavad keskmisest kõrgemat müügi kasvutempot tekstiilitööstus(+28%), metalltoodete tootmine (+19%), puidutöötlemine(+11.5%). Ülikõrged on kasvutempod endiselt mitmes väiksemasning tugevalt ekspordile orienteeritud harus nagukommunikatsiooniseadmete tootmine (+98%), masinate jaseadmete tootmine (+63%) ja täppisseadmete tootmine (+49%).Viimatinimetatud harude osakaal kogu tööstustoodangu müügis

on siiski suhteliselt väike – kokku pisut üle 5%. Seega ei saanende harude head käekäiku ka ületähtsustada.

Eelmises “Portfolios” väljaöeldud tööstustoodangu müügikasvutempo prognoos 2000. aasta teiseks poolaastaks oli 8-10%ja praeguse seisuga näib see täituvat. Eeldades jätkuvalt soodsaidarenguid eksporditurgudel (eriti Soomes ja Rootsis) võib eeldada,et suhteliselt kiire müügikasv jätkub ka 2001. aastal.

Väliskaubandus

Väliskaubandus on olnud Eesti majanduskasvu liikumapanevjõud sellel aastal. Ekspordimahud on kuust-kuusse kasvanud 50%ringis eelmise aasta sama kuuga võrreldes ning impordikasv onsellele pidevalt alla jäänud. Kui esimeses ja teises kvartalis toimustänu impordi suuremale mahule kaubandusdefitsiidi mõninganesuurenemine võrreldes eelmise aastaga, siis kolmandas kvartalisoli Eesti Panga andmetel väliskaubanduse defitsiit isegi ligi 3%madalam kui möödunud aastal. Majanduskasvu seisukohalt näibselline areng igati positiivne olevat. Seega pole täitunud (vähemaltesialgu) meie kartused majanduskasvu tulemusena liigselt paisuvakaubandusdefitsiidi osas.

Täna on alust arvata, et ekspordi ennakkasv impordi suhtesjätkub, kuid endiselt usume, et 50% ekspordikasvu taset ei olepikemas perspektiivis võimalik säilitada. See nõuaks muuhulgasolulisi investeeringuid uutesse põhivaradesse, mis parakukäesoleva aasta esimesel poolel pole näidanud erilistkasvutendentsi. Ilmselt on esialgu veel tegemist suhteliselt suuretootmisvahendite alakoormatusega.

Jooksevkonto ja maksebilanss

Seoses kaubandusbilansi paranemisega pole jooksevkontodefitsiidiga seonduv enam pikka aega Eestis probleemiks olnud.Esialgu vähendas muret majanduslangusega kahanenudimpordinõudlus ja kuna uus kasvufaas on seni tuginenud ekspordikiirele kasvule, siis on nüüd kaubandusbilanssi toetanud tugeveksport. Kaubandusbilanss on aga jooksevkonto olulisim kirjeteenuste bilansi kõrval.

Käesolevaks aastaks ootame jooksevkonto defitsiidiminimaalset halvenemist - möödunud aasta jooksevkontodefitsiidi suhe SKTsse oli -5.8%, selleks aastaks ootame –5.9%,

SKT kasv 1997-2000(3Q-4Q00 EÜP ootus)

-6%

-4%

-2%

0

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

1Q96 3Q96 1Q97 3Q97 1Q98 3Q98 1Q99 3Q99 1Q00 3Q00

SKT reaalkasv

SKT reaalkasv, jooksvad 4kvartalit

kusjuures kaalukeeleks on neljas kvartal, mis onväliskaubanduse osas sesoonselt nõrk periood. Selle aastaväliskaubandusnumbrid on senini olnud aga kõike muud kuinõrgad – võib juhtuda, et neljanda kvartali jooksevkonto defitsiitkituleb kardetust väiksem.

Suuremaks probleemiks maksebilansi osas on viimasteskvartalites suhteliselt väikesed otseinvesteeringud, probleemiksvõib pidada ka seda, et need koosnevad enamusesreinvesteeritavatest kasumitest, mitte niivõrd uutestinvesteeringutest uutesse ettevõtetesse. Mingil määral võib siintegu olla ajalise nihkega majanduskasvu alguse ja investeeringutesissevoolu taaskäivitumisega, kuid halvemal juhul võib sedakäsitleda ka kui märki Eesti turu teatavast küllastumisest –välisinvestorid ei ole suutnud näha piisavalt tasuvaid ja/võimahukaid projekte, mis tähendab, et Eesti kui investeerimisobjektiatraktiivsus on kahanenud. Ja seda vaatamata meie uueletulumaksuseadusele! Siiski on näha, et käesoleva aasta lõpus jajärgmise alguses toimuvad mõned suuremad tehingudinfrastruktuuri ettevõtete erastamise osas, mis peaks positiivseltkajastuma ka otseinvesteeringute numbris.

Kui otseinvesteeringud (arvestamata Eestist välismaale tehtudotseinvesteeringuid) on kahel viimasel aastal katnud üle 100%jooksevkonto defitsiidist, siis käesoleval aastal jääb see numberilmselt 90% kanti. See pole küll kaugeltki nii halb näitaja kui1997. aasta 47%, aga teatav märk muutustest on see siiski.

Inflatsioon

Tarbijahinnad on käitunud enam-vähem vastavalt meieootustele – aasta viimastel kuudel on inflatsioon asunud tõusule,toetatuna eelkõige muidugi kõrgetest kütusehindadest, mis onpõhjustanud transpordihindade aastase ligi 20% kasvu.

Kuid viimastel kuudel on olnud täheldada ka näiteks toiduainetehinnatõusu, mis võib märku anda mitmetest asjaoludest – tarbijateeelarvepiirang seoses kasvanud tuludega on pisut lõdvenenud,konkurents kohaliku turu pärast on pisut nõrgenenud seoses EL

suunaliste ekspordivõimaluste tekkega alates juulist ja kõigeolulisem - kohalik tooraine on kallinenud peale toorainebaasimärgatavat kahanemist peale idaturgude äralangemist Vene kriisitagajärjel.

Neljanda kvartali hinnatõusuks peaks meie ootuste kohaseltkujunema 5.7% võrreldes möödunud aasta neljanda kvartaliga,“põhisüüdlasteks” juba nimetatud transpordi- ja toiduainetehinnad, aga ka näiteks sideteenuste hinnad, mis tõusid oktoobris6.1% seoses Eesti Telefoni ühekordse tariifide rebalansseerimis-aktsiooniga.

Kiire hinnatõusilmselt jätkub kauuel aastal, kuigitempo võiks pisutkahaneda käesolevaaasta viimase kvar-taliga võrreldes.Järgmiseks aastaksprognoosime 5%tarbijahindade tõusuvõrreldes selle aastakeskmise 4.1%ga.

Intressid

Seoses eurointresside tõusuga ning laenutegevusehoogustumisega kohalikul turul on eesti krooni laenuintressidelangus peatunud ning on aset leidnud pikemate intressidestabiliseerumine 9-10% vahemikus.

Arvestades kiirenenud inflatsioonitempot tähendab see endiseltsuhteliselt madalaid reaalintressimäärasid 4% ringis.Rahapakkumise kasv on endiselt kõrge (laiema rahapakkumisekasv 30% aastases arvestuses) tuginedes peamiselt deposiitidemahu kiirele kasvule. Deposiitide mahu kasv avaldab allapoolesurvet nominaalintressidele, kuid esialgu tundub, et reaalintressilangust alla 3% taseme ei ole oodata, seega peaks ka kroonilaenuintresside alampiiriks isegi eurointresside languse korral

järgmisel aastal jääma 8.5-9.0%. Selline intressitase peaks üheltpoolt enam vähem rahuldama nii laenuandjaid (kellele see tasevõib ehk siiski pisut madalana tunduda kiirenenud inflatsioonitingimustes) kui ka laenuvõtjaid, mis peaks tagama headekasvuvõimaluste säilimise makromajanduslikus plaanis.

Sven KunsingTuruanalüüsi divisjoni direktor

5

6

Kas võrgus või mobiiltelefonis, selge on,et tuleviku äri saab olema valdavaltelektrooniline. Et panna Internet endaleraha teenima, on vaja interneti- ehk e-poodi. Kas aga võrgupoe ülesseadmisekspeab kuluma mitmeid nädalaid ja kümneid,kui mitte sadu tuhandeid kroone? Enammitte – Index BoxShop U on EestiÜhispanga äriklientidele pakutav tarkvara,mis võimaldab võrgupoe avada kiiresti jaodavalt.

Index BoxShop U on mõeldud selleks,et saaksid oma äritegevuse viia Internetti,e-kaubanduse aina laienevasse maailma, jaseda ilma suurema vaevata. IndexBoxShop U koos tehnilise toe jaserveriruumiga vastab väiksemate jakeskmiste ettevõtete vajadustele ning onhõlpsalt kohandatud WAPi arenevatevõimalustega.

Index BoxShop U on Microsoft BizTalktehnoloogial põhinev, eelkõige keskmis-tele ja väikeettevõtetele mõeldud tarkvara,mille abil saab võrgupoe avada hõlpsalt,ilma pikema ettevalmistuseta. Jamärkimisväärselt odavalt. Index BoxShopiU-pakett maksab ainult 12000 krooni.

Index BoxShop U juurde kuuluvad kõikinternetis kauplemiseks vajalikudvahendid, nii et e-kaubanduse tehnilisepoole võib poeomanik rahumeeli unustada.Index BoxShop U tarkvara on lihtnekasutada, võimaldades säästa äritegevusevõrgustamisel aega, raha ja närve. Omavõrgupoe ehitamiseks ei kulu rohkem kuimõned tunnid.

Index BoxShop U on täiuslik ja turvalinekeskkond, mis laseb kaupmehel kesken-duda oma põhitegevusele - kaupademüümisele.

Et ostjal oleks kergem kaupadeni jõuda,saab kaupu oma äranägemise järgirühmitada tootjafirmade või muudetunnuste alusel. Enimmüüdavad kaubadsaab paigutada nähtavaimale kohale,milleks internetipoe puhul on esikülg.

Kauba eest maksmise ja kauba kätte-toimetamise viisid on vabalt valitavadinternetipangast sularahani, kullerteenu-

sest postini. Ühispanga U-POS ja I-POSteevad su klientidel võimalikuks otse teiekauplusest rahaülekandeid sooritada. Seeon lihtne ja turvaline ning Eestis laialtlevinud meetod. Makseliidese kaudutasumine on kliendi jaoks sama turvalinekui internetipanga kasutamine.

Ostjaga suhtleb Index BoxShop Upoepidajale sobival viisil - kogu tekst, midaklient loeb, on poeomaniku kontrolli all.Keele valik - pood võib olla ükskõik miskeeles, mille poeomanik on määranud.

Kaupluse värvilahendus ja kujundus onpoepidaja valida.

Index BoxShop U installeerimisel jakasutamisel on abiks eestikeelne kasutaja-juhend. Kui kasutajajuhendist otsitavaleküsimusele vastust ei leia, võib alatimeiega ühendust võtta ja abi saada.

Index Boxshop U sisaldaballjärgnevaid mooduleid:

• E-kommertsi tarkvara Index BoxShop• Ühispanga internetipanga makseliides

U-POS• Ühispanga kaardimaksete makseliides

I-POS• Index BoxShopi WAP liides• Serveripinna rent 20 Mb• Tasuta .ee domeeni registreerimine ja

piiramatul hulgal e-maile ühe kontosees kujul <nimi>@<domeen>.ee

• Statistika kaupluse külastatavusekohta.

• Kõik kaupluste viited pannakse ülessewww.eyp.ee, www.indexboxshop.comlehekülgedele, vastavatesse alajaotustesse.

Pakutava tarkvarapaketi hind on 12 000krooni. Lisandub 250 krooni kuusserveripinna ja e-mailide hoidmise eestning panga poolt määratud lepingusõlmimis- ja vahendustasud.

Hindadele lisandub käibemaks 18%.

Index BoxShop U kasutamisekspeaks teil olema:

• PC protsessoriga vähemalt 486DX66 MHz

• Opsüsteem Microsoft Windows® 98

või uuem, või Microsoft Windows®NT Workstation, versioon 4.0 ServicePack 3 või uuem

• 64 MB RAM (soovitavalt 128 MB)• 50 MB vaba ruumi kõvakettal• Internetiühendus, brauser MS InternetExplorer 4.0 või uuem; või NetscapeNavigator 4.0 või uuem

Iga toote kohta saab Index BoxShop Uandmebaasis hoida suurt hulka infot pildistja kirjeldusest kuni kaalu ja värvini. Kaupvõib olla andmebaasis ka siis, kui ta kaparasjagu müügil pole. Andmebaasinakasutatakse MS Accessi.

Juba arvutis olevate andmete kasutaminepoes ei pea olema käsitöö. BoxShop Uandmebaasi ja muude andmebaaside vahelsaab andmeid vahetada XML-keelevahendusel.

Index BoxShop U ja sellegaseotud teenuseid müüvad:

Eesti ÜhispankMargus Lumitel. +372 6655501e-mail: margus.lumi@eyp.ee

Index Net ASMart Tammojatel. +372 6400400e-mail: mart.tammoja@index.ee

Ühispank pakub klientidelevõimalust alustada oma e-äri

7

Me kõik teame, et maksekorraldus oneksport- ja importtehingute puhul kõigelihtsam kauba ja teenuse eest tasumisevorm. Teiselt poolt me kõik teame ka seda,et väliskaubanduses on nii poliitilised kuimajanduslikud riskid suuremad kuisiseriiklikus kaubanduses. Sageli on ostjaja müüja soovid üsna vastuolulised: ostjasoovib saada kätte õige kauba õigel ajal javõimalikult pikema maksetähtajaga; kaubamüüja soovib aga samal ajal olla kindel,et ta saab müüdud kauba eest rahavõimalikult kiiresti kätte.

Seetõttu otsustavad tehingu osapooledtihti pangagarantii kasuks, sest reeglina onpangagarantii olemus klientidelekergemini arusaadav. Garantiikirjaosapooli on tavaliselt kolm – pank ehkgarant, garantii taotleja (näiteks ostja) jagarantii saaja (müüja).

Aga mida tähendab see kohustus pangaseisukohalt vaadatuna ? Pangagarantii onpanga kohustus maksta garantiikirjasfikseeritud rahasumma, tavaliselt garantiisaaja esimesel nõudmisel, juhul kuigaranteeritavat kohustust ei täideta.Garanteeritavaks kohustuseks võib ollanäiteks maksekohustuse, lepingu täitminevms. teo sooritamine, teenuse osutamine.Garantiikiri on tavaliselt eritingimusteta,see tähendab pank maksab garantii saaja(näiteks müüja) esimesel kirjalikulnõudmisel. Kuid esineb ka eritingimustega(tingimuslikke) garantiikirju, mistähendab, et iga garantii saaja peaksilmtingimata kontrollima, ega seal eisisaldu täiendava kohustuse klauslit.Vastasel korral võib garantii saaja oodatapikki kuid enne kui saab oma raha, sesttingimusliku garantiikirja alusel esitatudnõuet ei tasu pank enne kui garantii taotlejasellega päri on.

Garantiikirju on mitmesuguseidvariante lähtuvalt nendeotstarbest:

1. maksegarantii (payment guarantee)2. ettemaksegarantii (advance payment

guarantee)3. pakkumise garantii (tender või bid

bond)4. täitmise garantii (performance bond

või performance guarantee)5. garantiiaja garantii (guarantee for

warranty bond)

Maksegarantii

Garantiikirja sisuks on maksegaranteerimine kauba müüjale juhul, kuivastavalt kauba ostu-müügi lepingule onostjale ette nähtud kindla pikkusegamakseaeg. Sellise garantiiga saabgaranteerida nii ühekordset tehingut kui kapikaajalisemat (näiteks 6 kuu pikkust)ostu-müügi lepingut.Maksegarantii puhulsooritab pank makse tavaliseltgarantiisaaja vastavasisulise kirjalikunõude alusel, milles ta kinnitab, et ontäitnud enda kohustused vastavaltlepingule, kuid makset ei ole laekunud.Nõuet ei pea tavaliselt kuidagi tõestama.

Ettemaksegarantii

Pank garanteerib ostja poolt müüjalekauba eest tehtud ettemakse tagastamisejuhul kui müüja ostjale ettenähtud summaeest kaupa ei tarni. Ettemaksegarantiiväljastatakse enne ettemakse tegemist,kuid ta jõustub pärast ettemakse tegemist.

Pakkumise garantii

Pank garanteerib avalikust pakkumisestosavõtja kohustust mitte võtta omapakkumist tagasi ja astuda pakutudtingimustel lepingusse. Tavaliselt onpakkumise garantii 5% pakkumisesummast.

Täitmise garantii

Pank garanteerib mingi lepingu täitmist.Lepinguks võib olla näiteks ehitusleping,erastamisleping vms. Garanteeritavakssummaks on sellisel juhul lepingujärgnetrahvisumma või mõni muu summa, millegaranteerimist nõuab garantii saaja.

Garantiiaja garantii

Sellise garantiiga garanteerib pank trahvimaksmise juhul, kui mingile seadmele võiehitisele antud garantiiaja jooksul selleseadme või ehitisega juhtub midagi sellist,mille mittejuhtumine on garanteeritudlepinguga.

Eesti Ühispanga kaudu on võimaliktaotleda ka välispankade garantiikirju.Sellisel juhul on kliendi kanda ka garantiiväljastamise tasu välispangas.

Garantiikirja taotlemine

Eesti Ühispank aktsepteerib järgmisitagatisi:

- kinnisvara- vallasvara- deposiit Eesti Ühispangas- lisatagatisena käendus ja väärtpaberid

Garantiikirja kehtimise ajal peab tagatisolema kindlustatud Eesti Ühispanga pooltaktsepteeritud kindlustusseltsis.

Garantiikirja taotlemiseks on tavaliseltvajalikud järgmised dokumendid:

- garantiitaotlus Eesti Ühispanga vormil- garantiitaotleja pädeva organi otsus

garantiikirja taotlemise ja varapantimise kohta

- garantiitaotleja asutamisdokumendid- vajadusel tegevusluba ja litsentsid- aktsionäride nimekiri- eelmise majandusaasta aruanne

audiitori viisaga ning aruandeaastakvartalite finantsaruanded

- leping, mille alusel garantiidtaotletakse

- projektiga seotud lepingud jaeellepingud

- maksuameti õiend maksuvõlgnevustepuudumise kohta

- dokumendid pakutavate tagatistekohta

Pangal on õigus küsida ka muudedokumetide esitamist, mis osutuvadvajalikuks garantiitaotluse analüüsil.Taotlused esitatakse üldjuhul kliendipiirkonna Ühispanga kontori laenuosa-konda. Garantiitaotluse läbivaatamise jaotsustamise aeg ei tohiks reeglina ületada2 nädalat.

Küsimuste korral palume pöörduda meiespetsialistide poole aadressil Tallinn,Tornimäe 2, III korrus või telefonidel 6 656150 ja 6 656 666.

Romet JõearuVäliskaubanduse finantseerimiseosakonna peaspetsialist

Eesti Ühispanga garantiid

8

Rahaturu kommentaarValuutaturu ülevaade

Suve jooksul jätkas dollar tugevnemist. Pidev kursitõuskulmineerus kursiga 0,8228 EUR/USD 26.oktoobril so. umbeskuu aega pärast Euroopa Keskpanga ja USA Föderaalreserviinterventsiooni, mis toimus 22.septembril, siis oli tasemeks 0,8475EUR/USD. Dollaril aitas tõusta toornafta hinnatõus maailmaturulja Lähis –Ida kriisi süvenemine.

USA majanduse kohta kasutatakse viimasel ajal sõnapaari“pehme maandumine”. Eelkõige tuleneb see senisestFöderaalreservi intressimäärade poliitikast, mis takistas USAmajanduse ülekuumenemist. Oktoobri lõpus avaldatud USA3.kvartali SKP oli aga oluliselt allpool analüütikute prognoositudtaset. Selline uudis andis muidugi kohe põhjust kiiretekskursimuutusteks- kurss hüppas tasemelt 0,8291 EUR/USDtasemele 0,8433 EUR/USD. Sealt edasi suutis euro liikuda 0,8513EUR/USD tasemele. NAPM Ostujuhtide indeksi oktoobri tase48,3 võrreldes septembri tasemega 49,9 on oluline nõrgenemine,mis viitab majanduskasvu aeglustumisele. See uudis toetas Eurot,mis suutis läbida 0,8600 EUR/USD taseme, mis on viimase kahenädala kõrgeim tase.

Räägitud USA SKP prognoosid analüütikute poolt, kesprognoosisid kolmanda kvartali tulemuseks 3,6%, olles teisekvartali tulemusest, mis oli 5,6%, oma mahaarvutused teinud, eiosutunud tõeks. Suur oli turgude hämming kui teatati, et kolmandakvartali tulemuseks on kõigest 2,7%.

Majanduskasvu aeglustumisega ja inflatsiooni vähenemisegaseoses ei oodata USA Föderaalreservilt enam intressimääradetõstmist vähemalt mitte sel aastal. Föderaalreservi korralinenõukogu istung toimub 14.novembril. Hetkel kehtivFöderaalreservi intressimäär on 6,50%, mida viimati muudetimais, kui Föderaalreserv tõstis intresse 50 protsendipunkti võrra.

Eurotsooni riigid on hädas inflatsiooni suurenemisega riigis.Jätkuv tõus kütusehindades ja kursi kukkumine toob kaasatarbijakulutuste suurenemise. Lubatud inflatsioonitaset, millekson 2,0%, on keskpangal järjest raskem tagada. Inflatsioonilisesurve tugevnemine viib tavaliselt intressimäärade tõusule.Euroopa põrkub siinkohal teise probleemiga, milleks on aeglustuvmajandukasv, mis käib kaasas intressimäärade tõusuga. Kunaeurotsoonil on hädasti vaja majanduskasvu hoogustada, siis onalust arvata, et 02.novembri koosolekul jäävad intressimääradtõstmata. Analüütikute hinnangul oodatakse Euroopa Keskpangaltüldises plaanis intresside tõstmist umbes 0,50 protsendipunktivõrra tasemele 5,0%, kuid seda mitte enne järgmise aasta teistkvartalit.

Kuude kaupa püüdsid eurotsooni ametnikud toetada Eurotsõnavõttudega, kuid see abinõu jäi ebapiisavaks. Kurss langes

tasemeni, millelt otsustati teha koordineeritud tugioste(interventsioon 22.septembril), kuid ka selle mõju oli kahjuks vägalühiajaline. Kurss liikus tagasi interventsiooni eelsele tasemeleja sealt läbigi. Praegune rekordiliselt madalaim tase on olnud0,8228 EUR/USD. Viimase suure kukkumise tegi Euro läbiLähis- Ida kriisi alguses, kui Euroopa Keskpanga presidentW. Duisenberg oma sõnavõtus teatas, et kriisist tingitudvolatiivsuse tõttu ei hakka keskpank tugioste tegema. Selline vihjevallandas turgudel Euro müügilaine ja tekkisid aruteludDuisenbergi võimalikust tagasiastumisest. Keskpank seda eikinnitanud ning arusaadavatel põhjustel pole praegune hetkkaugeltki sobiv keskpanga presidendi vahetuseks. Kui veelpöörduda tagasi interventsiooni juurde, siis tasub jälgida EuroopaKeskpanka ja Jaapani Keskpanka. Kuna enne presidendivalimisipole USA huvitatud interventsiooniga ühinemisest, võib EuroopaKeskpank oma partneriks võtta Jaapani. Hetk mil kurss on jubapisut tõusule pöördunud ja pühade tõttu on turg õhuke peaks olemasobiv kombinatsioon interventsiooni edukaks teostamiseks.

Kui võrrelda 3. kvartali majanduskasvu eurotsooni ja USA vahelsiis eurotsooni hetkel prognoositud 3.kvartali SKP- 2,9% ,USA2,7% kõrval võib kaasa tuua investorite huvi euroinstrumentidevastu.

Eurole lisab kindlust otsus hakata naftat müüma Eurode eest,ning Lähis-Ida liidrite kokkulepe vägivalla lõpetamiseks Gazasektoris.

Rahaturu kommentaar

Viimastel nädalatel on eesti kroonile mõju avaldanud Eurointresside tõus. See on ka põhjuseks, miks Eesti Ühispank tõstistähtajalise deposiidi intressimääru EEK-i ja EUR-i kuni kuuekuuliste deposiitide osas.

Kui vaadata Talibori ja Euribori intressimäärade tõusu viimase4 kuu jooksul, siis ilmneb siin teatud sarnasus. Talibori tõus on

jäänud siiski pisut väiksemaks kui Euribori oma, kuid see ontingitud Eesti rahaturu väga heast likviidsusest. Eesi Panga pooltlõpetati 1.juulist CD-ga kauplemine ja hetkel puudub selleleinstrumendile ka alternatiiv. Samas lubab Eesti pank järgnevastaastast kommertspankade kohustusliku reservi osalist paigutamislikviidsetesse võlakirjadesse.

Reet RaidurTreasury kliendidiiler

9

Alates 1. septembrist pakub Eesti Ühispank klientidelevõimalust kasutada oma vabade rahaliste vahendite paigutamiseksÜhispanga Võlakirjafondi.

Ühispanga Võlakirjafond on sobiv investeerimisobjekt niiinstitutsionaalsele kui ka erainvestorile, kes ei soovi võtta riskening kes eelistab oma raha paigutada fikseeritud tulususegainstrumentidest koosnevasse väärtpaberiportfelli.

Ühispanga Võlakirjafondi investeerimistegevuse eesmärgiks onpakkuda investoritele vähemalt 6-kuu TALIBORiga (hetkel on6,55% p.a.) võrdset või seda ületavat tootlust.

Ühispanga Võlakirjafond võiks olla üheks peamiseks investoriportfelli kuuluvatest pikaajalist intressitulu tootvatestinstrumentidest. Ühispanga Võlakirjafondi eeliseks tähtajalistehoiuste ees on osaku likviidsus, s.t. fondi osakut saab vajadusekorral viivitamatult tagasi müüa. Samal ajal peaks ÜhispangaVõlakirjafondi paigutatud investeeringu jääma samassesuurusjärku 6 – 12 kuulise tähtajalise hoiuse tulususega.

Ühispanga Võlakirjafondi tehtava investeeringu pikkus võikssoovituslikult olla vähemalt kolm kuud, lühemad investeeringudon kasulik paigutada Ühispanga Rahaturufondi.

Ühispanga Võlakirjafondi osakute omamiseks on vaja omadaEVK väärtpaberikontot, osakuid saab osta kõikide EVKliikmespankade kontoritest ning Ühispanga internetipanga U-Netivahendusel.

Lähemat informatsiooni Ühispanga Võlakirjafondi kohta saabinternetiportaalist U-plaza (http://www.u-plaza.ee), ÜhispangaVarahalduse ASi koduleheküljelt (http://varahaldus.eyp.ee) võiÜhispanga Varahalduse infotelefonil (0) 665 65 65.

Ühispanga Rahaturufond on parim võimalus lühiajalisterahavoogude juhtimiseks

Oktoobri keskel läbi viidud analüüsi tulemused kinnitasidÜhispanga Rahaturufondi paremust vôrreldes teiste jooksvatevahendite paigutusvõimalustega.

Siinkohal on oluline märkida, et ühegi nende teenustega eikaasne kulutusi teenus- ega hooldustasudele.

Hetkel kasutavad Ühispanga Rahaturufondi oma likviidsusejuhtimise vahendina ca 13% Eesti Ühispanga äriklientuurist. IgaltÜhispanga Rahaturufondi paigutatud miljon toob kliendileigakuist lisatulu ligikaudu 2,500 krooni kuus.

Ühispanga Varahalduse investeerimisfondidjätkuvalt parimad

Augusti keskel läbi viidud Eesti investeerimisfondide analüüsitulemus kinnitas järjekordselt Ühispanga Varahalduse pooltvalitsetevate investeerimisfondide paremust nii intressi- kui kaaktsiafondide osas.

Intressitoodete osas võrreldi Ühispanga Rahaturufondi HansaRahaturufondiga. 1. jaanuaril 1998. a. Ühispanga Rahaturufondipaigutatud 1 miljoni krooni väärtus oli k.a. augusti keskpaigakskasvanud 1,23 miljoni kroonini, Hansa Rahaturufondi paigutatud1 miljoni krooni väärtus oli samaks ajaks kasvanud vaid 1,19miljoni kroonini – erinevus 40.000 krooni. Mõlemasse fondipaigutatud raha väärtuse kasvu iseloomustab alljärgnev graafik:

Ühispanga võlakirjafondalustas 1. septembril

Kuldar MännilaanÜhispanga Varahalduse müügikoordinaator

10

Konkurentsi kasvades turul, otsivadpaljud ettevõtted võimalusi, kuidas võitajuurde uusi kliente ja säilitada olemas-olevate rahulolu teie poolt pakutavateteenustega. Üha enam soovitakse pakkudaoma kliendile lisandväärtust, sellegaseoses ka mugavamaid ning odavamaidmaksevõimalusi. Üheks sellisekslahenduseks on Eesti Ühispanga otse-korraldus.

Otsekorraldus on ideaalne toodeettevõttele, kes soovib, et tema rahavoodoleksid prognoositavad ja laekumisedklientidelt tähtajalised. Otsekorralduskergendab arvepidamist, vähendabdebitoorset võlgnevust ning loobkonkurentsieelise nende firmade ees, kesei paku oma klientidele otsekorralduseteenust. Ja mis kõige olulisem: otse-korralduse kasutamisega lahendate kliendiarvete tasumise mured. Eriti sobilik onotsekorraldus ettevõtetele, kes osutavadklientidele perioodilisi teenuseid.

Otsekorralduse teenuse osutamiseksklientidele peab Teie ettevõttel olema EestiÜhispangas avatud arvelduskonto jainterneti kasutamise võimalus.

Ettevõttel, kes soovib otsekorralduselepingut oma klientidele pakkuda, tulebsõlmida Eesti Ühispangaga kokkulepeotsekorralduslepingute teenindamiseks.Kokkuleppe tulemusena võimaldab EestiÜhispank teile spetsiaalse otsekorraldus-programmi kasutamist üle interneti.

OTSEKORRALDUS –lisaväärtus teie kliendile

Otsekorralduseprogramm on mõeldudnii väikese kui ka suure kliendibaasigafirmadele. Otsekorralduse programmi onlihtne kasutada ja juurutada. Otse-korralduse teenust pakkuv firma sisenebprogrammi läbi kindla interneti aadressi,mis antakse pangas otsekorralduse teenuseosutamiseks lepingu sõlmimisel.Programm kasutab 128-ksa bitist võtit,seega on ta sama turvaline kui interneti-pank U-Net. Lisaks sellele annab pankprogrammi kasutajale kasutajatunnuse jaPIN- kalkulaatori. Programmi sisenemi-seks tuleb sisestada kasutajatunnus ja PIN-kalkulaatorilt ajas unikaalne kood.

Firma klienditeenindajal onvõimalik programmis sooritadaalljärgnevaid operatsioone:

- sõlmida uusi maksjalepinguid- otsida uusi maksjalepinguid- kustutada ja peatada üheks kuuks

maksjalepinguid;

Firma raamatupidajal onvõimalik:

- aktiveerida uusi maksjalepinguid- esitada pangale nõudeid nii käsitsi kui

ka importimise teel- vaadata debiteerimise tulemusi- eksportida ja importida nõudeid ja

muid andmeid.

Ettevõtte kliendile tagab otsekorraldusekasutamine aja ja raha kokkuhoiu,mugavuse ning kindluse, et kõik arved ontähtaegselt tasutud. Otsekorraldusesõlmimine ei maksa ettevõtte kliendilemidagi ning kõik teostatavad maksed ontasuta. Samuti on tasuta otsekorraldus-lepingu muutmine ning lõpetamine.

Otsekorralduslepingut saavad teiekliendid sõlmida kas pangakontoris,internetipangas, telefonipangas või teiefirmas. Klient saab maksjalepingus äramäärata limiidi, kui palju tema kontotvõidakse kuus debiteerida ja päeva, millaltema kontot debiteeritakse. Teie ettevõteesitab arve maksjale, millele on märgitud,et makse teostatakse otsekorralduse kaudumaksja kontolt pangas.

Ettevõte esitab läbi spetsiaalseinternetipõhise programmi nõude pangale,mille alusel pank debiteerib kindlal päevalteie kliendi kontot. Ettevõte esitab pangalenõude, juhul kui maksja kasutab temateenust, seega nõuet ei pea esitamaregulaarselt igal kuul. Debiteermisetulemused on samuti nähtavad läbispetsiaalse internetipõhise programmi.

Ühispank on hetke seisuga sõlminudotsekorralduse partnerlepingu EestiEnergia, Eesti Gaasi, Eesti Telefoni,kõikide mobiilsideoperaatorite, mitmeteelukindlustusseltside, kaabeltelevisiooni-firmade, ajalehtede-ajakirjade, klubide,kinnisvarahooldus- ja muude firmadega.Täpse nimekirja leiab klient panga-kontorist, Ühispanga interneti www.eyp.eekodulehelt, samuti teavitab uusotsekorralduse partner oma kliente uuestvõimalusest ise.

Lisainformatsiooni võite küsida EestiÜhispanga infotelefonilt (2) 66 55 100

Hans AlterOtsekorralduse tootejuht

11

Iga kaupmees on huvitatud müügist. Agakuidas müüa rohkem? See on üpristavapärane küsimus.

Müügikäivet saab suurendada mitmeti— korraldada reklaamüritusi jasooduskampaaniaid, teha allahindlusi jne.Üks võimalus müügi suurendamiseks onaga kliendi ostuvõime tõstmine.

Kuidas tõsta kliendiostuvõimet?

Teada tõde on see, et klient, kes ei peakogu kauba maksumust tasuma koheselt,saab lubada endale suuremaid oste. Seegasaab kaupmees oluliselt suurendadaostuvõimeliste klientide ringi, pakkudeskliendile kauba eest tasumist osade kaupakokkulepitud aja jooksul ehk võimaldadesjärelmaksu.

Paljud kaupmehed on sellistkrediidivõimalust klientidele pakkunudoma käibevahendite arvelt. Selleks aga, etkaupmees saaks oma ”liistude“ juurdejääda, on Ühisliising selle aasta suvestpakkunud tarbijafaktooringu-järelmaksutoodet.

Tänaseks on Ühisliisingu järelmaksuvõimaldavaid kauplusi nii Tallinnas,Tartus, Pärnus, Paides, Viljandis,Haapsalus, Võrus, Jõgeval, Põltsamaal,Kohtla-Järvel, Jõhvis, kokku ca 34kauplust.

Järelmaksu pakkumisekstarbijafaktooring

Jaekliendi jaoks on väga selge, mis onjärelmaks — võimalus ostu eest tasudakokkulepitud perioodi jooksul.

Selleks aga, et kauplus saaks omaostjatele järelmaksu pakkuda, kasutataksehoopis tarbijafaktooringu mõistet. Seegaon tarbijafaktooring selline finantsteenus,mille abil saab kauplus pakkuda omaostjatele järelmaksu.

Ühisliisingu järelmaksul onoma ”nägu“

Ühisliisingu järelmaks on visuaalseltäratuntav sini-punast värvi osutava käekujutise järgi, millel on tekst: ”Ostu toetabÜhisliising“.

Järelmaksu pakkuvad kauplused tunnebära sellest, et nende ustel on ÜL järelmaksusümboliseeriv käsi, aknal või kaupluse-

ruumides samalaadne plakat. Lisaks onvõimalik kaupmehel kasutada kaubajuurde paigaldatavaid “käe“ kujulisiwobblereid, kus on ära toodud just antudkauba esimese sissemakse ja kuumaksenäidissuurused.

Kliendile järelmaksu kohta info jagami-seks saab kasutada kliendiinfolehti.

Miks meeldib Ühispangakliendile Ühisliisingujärelmaks?

Ühispanga kliendi jaoks on Ühisliisingujärelmaks mugav, sest Ühispanga klientsaab järelmaksu vormistada kauplusesäärmiselt lihtsalt.

Ühispanga klient ei pea:täitma taotlust ja muid pabereid — piisab

passi olemasolust.

otsima lisakäendajat. Seetõttu ei ole vajavormistada ka käendusega seotudpabereid.

Tarbijafaktooringu tingimusedmüüjale:

Finantseerimise limiit min 500 000 kr(koos käibemaksuga)

Lepingu periood 12 kuudLepingu sõlmimise tasu kuni 1%

tarbijafaktooringu lepingu limiidistKaupluse käendus 50% ulatuses

Kauba maksumus 3000 – 30 000 kr(koos käibemaksuga)

Müüja aastakäive 5 miljonit

Järelmaksu tingimused ostjale:

Lepingu tasu 100 kr + käibemaksEsimene sissemakse alates 5%Järelmaksu tähtaeg:kuni 5000 kr – kuni 12 kuud,üle 10 000 kr – kuni 24 kuud,

Järelmaksu ja tarbijafaktooringu kohtasaab lisainfot Meeli Leisilt, Ühisliisingutarbijafaktooringu projektijuht.

Kontaktandmed:e-post: meeli.leis@yl.ee;telefon 6657915

Piret Hallik-SassÜhisliisingu AS marketingijuht

Tarbijafaktooring – müügitugijaemüüjale

Toimetus: PR & Marketingi divisjonÄriklientide osakond

Tel: 665 5667Faks: 665 5672E-mail: portfolio@eyp.ee

Äriklendileht “Portfolio” on kättesaadav ka meie koduleheküljel www.eyp.ee PDF formaadis

See rahvusvaheline krediitkaart firma jaoks on seotud ettevõtte kontoga. Krediit-

kaardil on firmade vajadusi arvesse võttev spetsiaalne limiitide süsteem ja põhjalikum

aruandlus kaarditehingute kohta. Lisaks käib VISA Business kaardiga kaasas hulk

soodustusi erinevates teenindusettevõtetes Eestis ja kõikjal maailmas. Täpsemat

info firmakaardi kohta saate telefonil 6655100, Eesti Ühispanga kontoritest ja in-

terneti koduleheküljelt — http://www.eyp.ee