Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustamine 17.12.2013

Eesti Panga majandusprognoosaastateks 2013 - 2015

Rasmus KattaiMajanduspoliitika ja –prognoosi allosakonna juhataja

17/12/2013

Loengu teemad

08.04.2023 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 2

• Ülevaade prognoosi koostamisest• Väliskeskkond ja selle areng• Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos• Kokkuvõte ja prognoosist tulenevad järeldused

Ülevaade prognoosi koostamisest

• Eesti Pank valmistab kaks korda aastas koos teiste euroala keskpankadega, sh Euroopa Keskpangaga ühise prognoosi: juuni- ja detsembriprognoos

• Euroopa keskpank koostab euroala kohta ka vaheprognoose, mis avaldatakse märtsis ja septembris

• Kõik euroala keskpangad kasutavad ühiseid väliskeskkonna eelduseid• Iga euroala riigi prognoos on sisendiks teiste riikide prognoosile• Vastvalminud Eesti majanduse ettevaade katab aastaid 2013-2015• Eesti majanduse prognoosi aluseks on kõiki olulisemaid sektoreid ning turgusid

hõlmav, regulaarselt uuendatav Eesti majanduse makromudel

3Eesti Panga majandusprognoos 2013-201508.04.2023

VÄLISKESKKOND

08.04.2023 5

Euroala majandus on kasvanud kaks järjestikust kvartalit, alates 2013 II kv• Inflatsioon on 2013. aasta teisel poolel olnud oodatust mõnevõrra madalam (0,9% novembris)• Inflatsiooniootused on prognoosiperioodil kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga, milleks on

euroala aastane hinnakasv veidi alla 2% keskpikas perspektiivis

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013-6%

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%euroala majanduskasv, kv/kv (parem telg) euroala inflatsioon, a/a euroala majanduskasv, a/a

Allikas: Eurostat

Euroala majanduskasv ja inflatsioon

Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015

6

Euroala majanduskasvu on vedanud Saksamaa ja Prantsusmaa• Majanduslanguses riikide negatiivne kasv on vähenenud

Eesti Panga majandusprognoos 2013-201508.04.2023

Madalad intressimäärad toetavad euroala majanduse taastumist

08.04.2023 7

• Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade perioodi jätkumist• Euroopa Keskpank avaldas juulikuises eelkommunikatsioonis, et rahapoliitiline intressimäär püsib

madalal pikema aja vältel

2011 2012 2013 2014 20150.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%juuniprognoos 2013 detsembriprognoos 2013

3 kuu EURIBOR

Allikas: Euroopa Keskpank


Nafta hind järgneval kahel aastal langeb

08.04.2023 8

• Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 97,5 USA dollarini aastal 2015• Nafta odavnemine annab olulise panuse inflatsiooni aeglustumisse

2011 2012 2013 2014 201590

95

100

105

110

115

120juuniprognoos 2013 detsembriprognoos 2013

Naftahind, dollarit barrelist



Võrreldes möödunud suvega on euro USA dollari suhtes tugevnenud

08.04.2023 9

• Euro kurss jääb varem prognoositust tugevamaks kogu prognoosiperioodi jooksul

2011 2012 2013 2014 20151.20

1.25

1.30

1.35

1.40

1.45

juuniprognoos 2013 detsembriprognoos 2013

USA dollari ja euro vahetuskurss



2014. aastal jätkub käesoleval aastal alguse saanud euroala majanduskasvu kiirenemine

08.04.2023 10

• Euroala majandusaktiivsus taastub üksnes aegamisi, kuna tasakaalustamatuste likvideerimine võtab aega• Inflatsioon on langenud oodatust rohkem, hinnasurved püsivad vaoshoitud, riskid on pigem tõususuunas

2010 2011 2012 2013 2014-1%

0%

1%

2%

3%

majanduskasv prognoosivahemik, detsember 2013 prognoosivahemik, juuni 2013 punktprognoos, detsember 2013

Euroala majanduskasv

Allikad: Eurostat, Eurooopa Keskpank2010 2011 2012 2013 2014

0%

1%

2%

3%

ÜTHI kasv prognoosivahemik, detsember 2013 prognoosivahemik, juuni 2013 punktprognoos, detsember 2013

Euroala inflatsioon

Allikad: Eurostat, Eurooopa Keskpank


Kindlustunne on paranenud

08.04.2023 11

• Euroala kindlustunne on pidevalt tõusnud, viimastel kuudel seda teinud ka Soome kindlustunne• Baltikumis on kindlustunne riigiti võrreldaval tasemel

1 5 9 13 17 21 25 29 33 37 41 45 49 53 57 61 65 69 73 77 81 85 89 93 97 101 10570

80

90

100

110

120

euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti

Kindlustunde indikaatorid

Allikas: Euroopa Komisjon


EESTI MAJANDUS

Juuniprognoosiga võrreldes on välisnõudlus Eesti jaoks osutunud nõrgemaks

08.04.2023 13

• 2013. aastal nõudlus Eesti eksportturgudel eelneva aastaga võrreldes kahaneb• Ka järgnevatel aastatel jääb eksportturgude kasv juunis oodatule alla

2012 2013 2014 2015-2%

0%

2%

4%

6%

Rootsi Soome Venemaa Läti Leedu muud välisnõudluse kasv, detsembriprognoos 2013 välisnõudluse kasv, juuniprognoos 2013

Välisnõudluse kasv



Enim on Eesti eksporti mõjutanud Soome käekäik, aga ka Läti, Leedu ja Venemaa areng

08.04.2023 14

• Välisnõudluse kasvu allapoole korrektsioon on 2014. ja 2015. aastal sihtriigiti ühtlane, st kosub ka Soome impordinõudlus

2012 2013 2014 2015-3

-2

-1

0

1

Soome Venemaa Läti Leedu muud välisnõudluse kasvu erinevus

Välisnõudluse kasvu erinevus võrreldes juuniprognoosiga 2013 (pp)



Eesti ekspordi kasv kiireneb ühes kaubanduspartnerite nõudlusega

08.04.2023 15

• Prognoos on turuosa suurenemise osas pigem konservatiivne

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%ekspordi ja välisnõudluse kasvu erinevus eksport välisnõudlus

Eesti ekspordi kasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank


Eesti ekspordi lisandväärtuse mahukus on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt kõrge

08.04.2023 16Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015

Lu

kse

mb

urg

Sin

ga

pu

r

Iirim

aa

Un

ga

ri

Tše

hh

i

Le

ed

u

Ho

llan

d

Be

lgia

Slo

vee

nia

So

om

e

Ro

ots

i

Ee

sti

Hiin

a

Po

rtu

ga

l

Ta

an

i

Au

stri

a

Po

ola

Sa

ksa

ma

a

Lä

ti

Pra

nts

usm

aa

Kre

eka

Ind

ia

Tü

rgi

His

pa

an

ia

Itaa

lia UK

No

rra

Jaa

pa

n

EL

27

Au

stra

alia

US

A

Bra

siili

a

Ve

ne

ma

a

Sa

ud

i Ara

ab

ia

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Sisemaise lisandväärtuse sisaldus riigi kaupade ja teenuste ekspordis 2009. aastal, %

Allikas: OECD, TiVA andmebaas

• 2009. aasta andmetel sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport 67% ulatuses Eestis lisandunud väärtust ning ligi kolmandiku ulatuses imporditud sisendit.

Ekspordi lisandväärtusmahukus erineb tootegrupiti

08.04.2023 17Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015Allikas: OECD, TiVA andmebaas

• Metallitoodete ja elektriseadmete ekspordi LV osa on madalam, teenuste ekspordi puhul kõrgem • Teenuste annavad üle 50% eksporditavast lisandväärtusest

KOKKUPõllumajandus

ToidukaubadTekstiil

Puit, paberKemiatootedMetallitooted

Masinad, seadmedElektriseadmed

TranspordivahendidTöötlev tööstusElektrienergia

EhitusKaubandus, hotellid ja restoranid

Transport, sideFinantsteenused

ÄriteenusedMuud teenused

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

66.8%

73.6%

68.7%

65.2%

66.2%

62.2%

53.8%

62.0%

56.5%

66.8%

62.3%

72.0%

69.1%

83.7%

66.6%

85.5%

83.1%

85.0%

Sisemaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis 2009. aastal

2009. aastal suundus enamik eksporditavast lisandväärtusest USAsse

08.04.2023 18Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015Allikas: OECD, TiVA andmebaas

Eesti ekspordi sihtturgude osatähtsus kogumaksumuse ja lisandväärtuse alusel 2009. aastal

US

A

So

om

e

Ro

ots

i

Sa

ksa

ma

a

Ve

ne

ma

a

UK

Lä

ti

Pra

nts

usm

aa

No

rra

Le

ed

u

Jaa

pa

n

Hiin

a

His

pa

an

ia

Ka

na

da

Itaa

lia

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%ekspordi kogumaksumus ekspordi lisandväärtus

• Oluline osa Eestis toodud lisandväärtusest suundus 2009. aastal Ameerika Ühendriikide turule Soome ja Rootsi ekspordi kaudu

Nõrka välisnõudlust on kompenseerinud tarbimise kiire kasv

08.04.2023 19

• Vähenev vaba tööjõu hulk ning seni veel kaasamata inimeste kvalifikatsiooni mittevastavus tööturul nõutavale tekitasid 2013. aastal palga ning sisenõudluse kiirel kasvul põhineva majanduskasvu ahela

• 2013. aastal jõustusid ka avaliku sektori palgakokkulepped ja alampalga tõus

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15-5%

0%

5%

10%

15%keskmise brutokuupalga kasv SKP töötaja kohta püsivhindades SKP töötaja kohta jooksevhindades

Palga ja tootlikkuse kasv



Sisenõudlusel põhinenud majanduskasv

08.04.2023 20

• Siseturule orienteeritud ettevõtetel on olnud võimalik palgakulud hinda edasi kanda, mistõttu nominaalne SKP töötaja kohta kasvas, kuigi reaalne tootlikkus 2013. aasta esimesel poolel vähenes


Siseturule tootvad ettevõtted(suletud sektor)

Eksportivad ettevõtted(avatud sektor)

palk

nõudlus

hind tarbimine

müügitulu

palk

välisnõudlus

hind tarbimine

müügitulu

konkurents tööturul

2013. aastal vähenes kooskõla mitmete Eesti majandusnäitajate vahel

08.04.2023 21

• Samaaegselt jõudsa palgakasvuga kiirenes 2013. aasta esimesel poolel hõive kasv, seda vaatamata majanduslangusele ning kapitalimahutuse vähenemisele

2010 2011 2012 2013-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

hõive SKP püsivhindades keskmine brutopalk SKP jooksevhindades

Majanduskonjunktuuri indikaatorite aastakasv

Allikas: statistikaamet


Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal pole olnud laiapõhjaline


2011 2012 20130%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

SKP aastakasv SKP ilma veonduse ja laonduseta, aastakasv Lisandväärtus ilma veonduse ja laonduseta, aastakasv

Majandus ilma veonduse ja laonduseta

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused

• Väljaspool veonduse ja laonduse tegevusala loodud lisandväärtuse kasv oli 2013. aasta kolmel esimesel kvartalil võrreldav aastatagusega

2013. aastal kujuneb majanduskasv juunis prognoositust nõrgemaks

08.04.2023 23

2010 2011 2012 2013 2014 20150%

2%

4%

6%

8%

10%

1.0%

2.6%

3.9%

0.02

0.042 0.043

detsembriprognoos 2013 juuniprognoos 2013

SKP kasv püsivhindades



Palgakasv püsib tugev, hõive veidi langeb

08.04.2023 24

• Tööealise elanikkonna vähenemine pidurdab hõive kasvu vaatamata vähenevale tööpuudusele • Palgakasv püsib hoogne, kuna 2014. aastal suureneb avaliku sektori palgafond ja tõuseb

alampalk, alampalka tõstetakse ka 2015. aastal• Palgakasvu kooskõla tööjõu tootlikkusega taastub ekspordivõimaluste paranemise läbi

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

40%

42%

44%

46%

48%

50%

52%tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv

Palga ja hõive kasv



Tänavune majanduskasvu aeglustumine on ajutine

08.04.2023 25

• 2014. ja 2015. aastal kiireneb SKP kasv nii sise- kui ka välisnõudluse elavnemise toel

2010 2011 2012 2013 2014 2015-5%

0%

5%

10%

15%

1.0%

2.6%3.9%

majapidamiste tarbimine (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) valitsuse tarbimine (pp)

netoeksport (pp) varud ning statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades

Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid



Ettevõtete investeeringud on kasvu taastumiseks olulised

08.04.2023 26

• 2013. aastal vähenev kapitalimahutus põhivarasse hakkab ettevõtete investeeringute toel suurenema, tootmisressursi rakendatus on juba praegu jõudmas ajaloolise keskmise tasemele

2010 2011 2012 2013 2014 2015-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%eluasemeinvesteeringud ettevõtete investeeringud valitsemissektori investeeringud

Kapitalimahutus põhivarasse, kasv



Valitsemissektori investeeringute maht 2013. aastal kahaneb

08.04.2023 27

• Valitsemissektori investeeringute vähenemine 2013. aastal on seotud kvoodituludest tehtavate investeeringutega


2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

Kvoodituludest tehtud investeeringud EU rahadega tehtud investeeringud Ülejäänud investeeringud

Investeeringud

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

Valitsemissektori investeeringute kasv

Tootmisvõimsuse rakendatus on Eesti töötlevas tööstuses tõusnud

08.04.2023 28

• Eestis on keskmine rakendatuse tase olnud madalam kui Euroopa riikides


Tootmisvõimsuse rakendatuse tase töötlevas tööstuses (alates 1990)

Allikas: Euroopa Komisjon (oktoober 2013)

Praegune väärtus

Laenuintressimäärad jäävad praeguse taseme lähedusse

08.04.2023 29

• Pankadevaheline konkurents uute laenuklientide pärast on vaatamata heale kapitaliseeritusele ning rahastatusele mõõdukas, mistõttu marginaalid pole alanenud

• Koos kindlustunde järk-järgulise paranemisega võib edaspidi oodata marginaalide mõningast vähenemist

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%ettevõtete laenud 3 kuu EURIBOR eluasemelaenud

Laenude intressimäärad

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank


Pankade hea finantsseis ning kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist

08.04.2023 30

• Pangandussektori tugi erasektori rahastamisele püsib tugev• Laenukasv ettevaates kiireneb, kuid erasektori laenude maht suhtena SKPsse jätkab vähenemist


2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%laenujääk kokku eluasemelaenud majapidamiste muud laenud

Laenujäägi kasv

Allikas: Eesti Pank

Jooksevkonto püsib väikeses defitsiidis

08.04.2023 31

• Oodatav kapitalimahutuse suurenemine tõstab majanduse impordimahukust• Netoekspordi puudujääki aitab kahandada välisnõudluse hoogustuv kasv ning

kaubandustingimuste paranemine

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

-1.9% -1.9% -1.5%

kaubad teenused tulu jooksevülekanded jooksevkonto saldo

Jooksevkonto suhtena SKPsse



Tööpuudus väheneb visalt

08.04.2023 32

• Positiivne on olnud pikaajaliste töötute arvu püsiv vähenemine• Tööpuuduse lõhe väheneb prognoosiperioodil tänu struktuurse tööpuuduse alanemisele

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-4%

0%

4%

8%

12%

16%

20%

24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud vähem kui 6 kuud töötuse määr tasakaaluline tööpuuduse määr

% t

ööjõ

ust

Tööpuuduse määr



Aktiivsusmäär on varasemate aastatega võrreldes kõrgem

08.04.2023 33

• Kui tööjõus osalemise aktiivsus oleks kriisieelsel tasemel, siis tööpuuduse määr oleks 2013. esimesel poolel olnud alla 5%


2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130%

5%

10%

15%

20%

62%

63%

64%

65%

66%

67%

68%

69%

tööjõus osalemise määr (parem telg)Moving average (tööjõus osalemise määr (parem telg))tegelik töötuse määr töötuse määr 2006.-2007. aasta keskmise osalemismäära korral

Tegelik töötuse määr ja töötuse määr kui tööjõus osalemine oleks 2006-2007. aasta tasemel

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused

08.04.2023 34

Palgakasv on kandunud üle teenuste hindadesse• Side odavnemine on hoidnud teenuste inflatsiooni madalana juba kolm aastat

Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015Allikad: statistikaamet, Eurostat

Inflatsioon püsib lähiaastatel mõõdukas

08.04.2023 35

• Sisemaistest teguritest juhitud alusinflatsioon järgnevatel aastatel kiireneb• 2014. aastal kandub välja elektri kallinemise mõju• Inflatsiooniprognoosi eelduseks on nafta ja toidutoorme maailmaturuhinna langus• Nafta võimaliku kallinemisega ja kiire palgakasvuga seoses domineerivad tõusuriskid

2010 2011 2012 2013 2014 2015-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2.9%

2.1%

2.9%

alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks


Tarbijahinnaindeksi kasv


Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu prognoosiperioodi jooksul

08.04.2023 36

• Valitsemissektori positsioon püsib struktuurses ülejäägis• Valitsemissektori võlg kasvab prognoosiaastatel aeglasemalt kui SKP ning võlakoormus alaneb

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%struktuurne eelarvetasakaal tsükliline komponent ühekordsed meetmed nominaalne eelarvetasakaal

Eelarvepositsioon (osakaal SKPs)



KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Euroala on ühisraha piirkonna ajaloo pikimast majanduslangusest väljunud

• Euroalal lõppes kuus järjestikust kvartalit väldanud majanduslangus ning järgmistel aastatel kasv tasahaaval kiireneb.

• Riigiti on majanduskasv euroalal olnud ebaühtlane, Eestit on tugevalt mõjutanud Soome oodatust kesisem nõudlus.

• Paranenud on programmiriikide majandusnäitajad, mistõttu kindlustunne euroala edasise taastumise osas on tugevnenud ning kasvuväljavaadet ümbritsevad ohud vähenenud.

• Taastumine saab euroalal olema siiski aeglane, sest paljudes riikides on vaja teha täiendavaid reforme ning jätkata eelarvekärbetega.

• Euroala rahapoliitika jääb leebeks ning majanduskasvu toetavaks pikemaks ajaks.


Eesti majandus on tasakaalust mõnevõrra kaugenenud

• Eesti majanduskasv aeglustus 2013. aastal, kuid see polnud tegevusalati laiapõhjaline.• 2013. aastal on realiseerunud kaks juunis esile tõstetud ohtu — tasakaalust lahknev palgakasv

ning välisturgude visam taastumine. Mõlema samaaegne esinemine on olnud eksportivale sektorile raskeks väljakutseks.

• Keskmine palk on 2013. aastal u 8% kõrgem kui aasta varem, hoolimata sellest, et toodangu hulk töötaja kohta on vähenenud.

• Kiire palgakasv pole siseturule orienteeritud ettevõtetele seni ülejõu käivaks osutunud, sest palgakulud on suudetud edukalt hindadesse üle kanda ning kasum pole oluliselt kannatanud.

• Sisenõudlusel põhinev tootmise, palga, sissetulekute ning majanduse kasv ei saa olla kestlik väikeses riigis, kus eksportivad ettevõtted konkureerivad sama tööjõu pärast.


Majanduskasvu taastumiseks ning pingete taandumiseks tööturul on vaja suurendada investeeringuid

• 2013. aastal alguse saanud ning 2014. ja 2015. aastal kiirenev välisnõudluse kasv soodustab eksporti ning aitab seeläbi Eesti majandusel elavneda.

• Ekspordivõimaluste ära kasutamiseks on ettevõtetel tarvis suurendada 2013. aastal seiskunud põhivarainvesteeringute kasvu.

• Kapitalimahutust toetavad madalad laenuintressimäärad ning hea ligipääsetavus pangalaenudele.

• Investeeringud tootmiskapitali ning töötajate kapitaliga varustatuse suurendamine aitavad tõsta tööjõu tootlikkust ning tasakaalustada kiiret palga ja tööjõukulude kasvu.


Võimalikud ohud

• Kuigi välisnõudluse taastumisega seotud ohud on varasemast väiksemad, pole ebakindlus Eesti eksportturgude kasvu osas täielikult taandunud.

• Inertse palgakasvu korral võib oodatust aeglasem majanduskasv ettevõtetel tekitada probleeme kasumlikkuse säilitamisega, mille tulemuseks võib olla tööpuuduse tõus.

• Majapidamiste kiirelt kasvavad sissetulekud võivad madalate intressimäärade püsides kiirendada kinnisvarahindade juba niigi hoogsat kasvu.

• Nafta hind võib globaalse nõudluse suurenemisel tõusta ning suurendada inflatsiooni, vähendada majapidamiste reaalset sissetulekut ning kitsendada tarbimisvõimalusi.

• Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt) võivad jätkuvalt esile kutsuda liigsed palgakasvu survet, inflatsiooni kiirenemist ning eksportiva sektori konkurentsivõime kadu.


Valitsemissektori rahandus püsib tugev

• Valitsuse otsus keskenduda struktuursele ülejäägile ei pruugi olla põhjendatud olukorras, kus hinnangud majandustsüklile on erinevate näitajate puhul vastuolus (kuigi SKP lõhe on negatiivne, siis kiire hõive, palga ja eratarbimise kasv viitavad sellele, et maksubaasi puhul võib lõhe olla sulgumas).

• Nominaalse tasakaalu eesmärgi korduv edasi lükkamine seab ohtu range eelarvedistsipliini ega võimalda riigil suurendada reserve, millega tasakaalustada majandust negatiivsete riskide esinemise korral.

• Tasakaalustamatust tekitav ning majanduse konkurentsivõimet piirav palgakasv üsna kõrge tööpuuduse tingimustes tõendab, et struktuurne tööpuudus on suur ning see vajab aktiivsete tööturu meetmetega vähendamist.


Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

08.04.2023 43

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa


2012 2013* 2014* 2015*SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 17,42 18,39 19,46 20,99SKP muutus püsihindades (%) 3,9 1,0 2,6 3,9THI inflatsioon (%) 3,9 2,9 2,1 2,9Tööpuuduse määr (%) 10,2 8,7 8,5 8,3Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 7,8 6,6 7,7Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,2 -0,2 -0,3 -0,1

* Prognoos


Documents

Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustamine 17.12.2013