MÕISAKÜLA LINNA · 2014-11-04 · majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 0,5%, 2015. aastal 2,5% ja 2016. aastal 3,5%. Majanduskasvu vedajaks jääb 2014. aastal

Lisa

Mõisaküla Linnavolikogu

23. oktoobri 2014 määrusele nr 13

MÕISAKÜLA LINNA

EELARVESTRATEEGIA 2015-2018

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1. Eelarvestrateegia elluviimise keskkond ............................................................................. 4

1.1. Makromajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos ................................................. 4

1.2. Riigi eelarvepoliitika .................................................................................................. 6

1.3. Eelarvestrateegia koostamise aluseks olevad õigusaktid ja planeerimisdokumendid 8

1.4. Mõisaküla linna sotsiaalmajandusliku keskkonna ülevaade ...................................... 9

2. Tulubaasi ülevaade ja prognoos ....................................................................................... 10

2.1. Tulumaks .................................................................................................................. 11

2.2. Tasandusfond ja toetusfond ...................................................................................... 15

2.3. Kaupade ja teenuste müügitulu ja muud tulud ......................................................... 16

3. Strateegia valdkondade rahastamine ................................................................................ 17

4. Investeerimisprojektid ...................................................................................................... 20

5. Kohustuste planeerimine .................................................................................................. 22

6. Finantsdistsipliin .............................................................................................................. 22

7. Tundlikkusanalüüs ........................................................................................................... 28

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 31

Lisa 1. Mõisaküla linna eelarvestrateegia 2013-2018 rahastus kava ................................... 32

Lisa 2. Investeerimisprojektide rahastus kava aastatel 2013-2018 ...................................... 35

3

Sissejuhatus

Mõisaküla linna eelarvestrateegia 2015–2018 koostamise lähtealuseks on Mõisaküla linna

arengukava 2012–2018, Riigi eelarvestrateegia 2015–2018, Rahandusministeeriumi 2014.

aasta suvine majandusprognoos, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ja

kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse

seadusest on eelarvestrateegia koostamine kohustuslik hõlmates vähemalt nelja eelseisvat

eelarveaastat. Mõisaküla linna eelarvestrateegia 2015–2018 koostatakse arengukavas

sätestatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevuste finantseerimiseks.

Eespool kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks annab Mõisaküla linna eelarvestrateegia ülevaate

Eesti majanduskeskkonnast ja linna finantsolukorrast, toob välja põhitegevuse tulude ja

kulude prognoosi, investeerimis- ja finantseerimistegevuse, likviidsete varade muutuse,

võimalikud riskistsenaariumid ning sätestab finantsdistsipliini tagamise meetmed.

Linna eelarvestrateegia peaeesmärgiks on keskpikas perspektiivis jätkusuutliku eelarve-

poliitika tagamine.

Eelarvestrateegias esitatakse:

linna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks

kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud,

eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad

tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike

finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade

muutus;

linna põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja

eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta

lõpu seisuga;

linna tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja

eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga.

4

1. Eelarvestrateegia elluviimise keskkond

1.1. Makromajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos1

Riigi eelarvestrateegia perioodil 2015–2018 eesmärk on tagada ühiskonna arengut ja

majandust toetava eelarvepoliitika jätkusuutlikkus, muuta valitsuse tegevus riigi ja

valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks ning tagada ka piisavate reservide

olemasolu ja paindlikkus eelarves tulude ja kulude struktuuri muutmiseks. Riigi

eelarvestrateegia viib kooskõlla riigi valdkonnapoliitilised vajadused ja prognoosidest

tulenevad rahalised võimalused. Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvuks on suvise

majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 0,5%, 2015. aastal 2,5% ja 2016.

aastal 3,5%. Majanduskasvu vedajaks jääb 2014. aastal sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks

edaspidi suurenema. Aastatel 2015–2016 on oodata majanduskasvu olulist kiirenemist koos

välisnõudluse tugevnemisega.

2013. aastal alanud kerge investeeringute kasv võib pöörduda 2014. aastal langusesse.

Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja

valitsussektoris annab tunda CO2-kvoodi müügituludest finantseeritavate projektide

vähenemine. Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab

ehitusturgu. Ettevõtlussektori investeeringud peaksid 2015. aastal pöörduma selgele kasvule

seoses oodatava välisnõudluse paranemisega.

2014. aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2%-list kasvu. Kasvu eelduseks

peetakse tugevat teenuste eksporti. Ekspordi kasv kiireneb sarnases tempos välisnõudlusega,

ulatudes 2015. aastal 3,5%-ni ning stabiliseerudes prognoosiperioodi lõpus 2017.–2018. aastal

6% juures.

Tarbijahinnaindeksi (THI) tõus ulatub 2014. aastal 0,3%-ni, seejärel kiireneb 2015. aastal

1,9%-ni ning 2016. aastal 2,5%-ni. Inflatsioon hakkab sügiskuudel järk-järgult kiirenema

energiatoodete hinnalanguse pidurdumise ning toiduainete mõningase kallinemise tõttu,

tingituna aiasaaduste madalast hinnatasemest. 2015.–2016. aastal kergitavad inflatsiooni ka

riigi meetmed, millest valdava osa moodustab alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära

tõstmine. Palgakasvust tingitud teenuste kiirema hinnatõusu, välistegurite suureneva panuse

ning riigipoolsete meetmete mõjul.

1 Rahandusministeerium Riigi eelarvestrateegia 2015-2018, suvine majandusprognoos 2014

5

Hõive kasv on peatunud ning prognoosi kohaselt hakkab hõive vähenema 2016. aastast alates

kiirenevas tempos. Vaatamata tööealise elanikkonna ehk 15–74 aastaste hulga agregeeritud

vähenemisele on nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist taastudes kasvanud ning

sedakaudu võimaldanud hõivatute arvu lisandumist. Viimase rahvaloenduse tulemustele

toetudes on alust arvata, et alates 2016. aastast hakkab hõivatute arv siiski kiirenevas tempos

vähenema, mis piirab ka Eesti majanduskasvu. Töötuse määr langeb soodsate

majandusarengute puhul prognoosiperioodi lõpuks 6% lähedale.

Keskmise palga kasvutempo aeglustub 2014. aastal 6%-ni ja püsib selle lähedal ka järgmisel

aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel

aastatel palga nominaalkasv natuke kiireneda, palga reaalkasv aga aeglustub veidi ning

läheneb tööviljakuse reaalkasvule.

Kuigi tööpuudus 2013. aasta lõpus kasvas, oli 2013. aasta aastakeskmine töötuse määr 8,6%,

mis oli siiski 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2012. aasta töötuse määr 10%. Töötuid

oli 59 000 ehk 10 000 võrra vähem kui 2012. aastal. Samas on tööpuuduse vähenemine alates

2011. aastast järk-järgult aeglustunud.

Keskmine palk oli 2013. aastal 948 eurot. Eestis kehtestatud miinimumpalk on üks EL

madalamaid, kuid peale nelja-aastast paigalseisu 278,02 eurol (2008–2011) on see tõusnud

kolm aastat järjest – 290 euroni 2012. aastal, 320 euroni 2013. aastal ning jõudes 2014.

aastaks 355 euroni. Seega juba kolmandat aastat on Eesti miinimumpalk Baltikumis kõrgeim.

Mõisaküla linna eelarvestrateegia 2015–2018 aluseks on Rahandusministeeriumi suvise

prognoosi makromajanduslikud näitajad mõningate muudatustega (vt tabel1).

Tabel 1. Makromajanduslikud näitajad 2013-2018

2013 2014 2015 2016 2017 2018

SKP jooksevhindades (mld €) 18,4 19,0 20,1 21,4 22,8 24,2

SKP reaalkasv (%) 0,8 0,5 2,5 3,5 3,4 3,2

SKP nominaalkasv (%) 5,9 3,0 5,8 6,6 6,4 6,1

Tarbijahinnaindeks (%) 2,8 0,3 1,9 2,5 3,0 3,0

Hõive (tuh inimest) 621,4 622,1 622,1 620,9 628,4 614,7

Tööhõive kasv (%) 1,0 0,1 0 -0,2 -0,4 -0,6

Keskmine kuupalk (eurot) 948 1005 1066 1134 1208 1288

Palga nominaalkasv (%) 7,8 6,0 6,1 6,4 6,5 6,6

Palga reaalkasv (%) 4,9 5,7 4,1 3,8 3,4 3,5

Füüsilise isiku tulumaks (min €) 299,0 333,0 318,0 366,0 412,0 468,0

Allikas: Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2014

6

Füüsilise isiku tulumaksu laekumist aastatel 2014–2018 mõjutavad järgmised muudatused

tulumaksuseaduses:

kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu osa suurendamine 0,03% võrra

(01.01.2014);

pensionäride täiendava maksuvaba tulu tõstmine 2 520 euroni aastas (01.01.2014);

tulumaksumäära vähendamine 21%-lt 20%-ni (01.01.2015).

1.2. Riigi eelarvepoliitika2

Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks,

mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Riigi

eelarvepoliitika põhieesmärk on toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude

paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske.

Keskpika perioodi eelarvepoliitika eesmärgiks on vähemalt valitsussektori struktuurne

tasakaal, mis vastab riigieelarve baasseaduse, Maastrichti lepingu ning stabiilsuse ja kasvu

pakti nõuetele.

Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine;

eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele; pikaajalise

jätkusuutlikkuse tagamine.

Valitsuse eesmärk on hoida maksukoormus viimase majanduskriisi eelsel tasemel vähendades

tööjõuga seotud makse. Perioodil 2014–2017 on maksukoormust vähendava mõjuga

tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määra langetamine ning maksuvaba tulu tõstmine, samuti

kohustusliku kogumispensioni suuremad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega

jätkanuile. Maksukoormust suurendab eelkõige aktsiisimäärade tõstmine. 2014. aasta

valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,2%-ni SKP-st. Peamine

puudujäägi tekitaja on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad prognoosi

kohaselt defitsiiti. Sotsiaalkindlustusfondid on tänu Töötukassale jätkuvalt ülejäägis (2014.

aastal 0,2% SKP-st). Järgmisel aastal suureneb valitsussektori nominaalne eelarve-puudujääk

prognoositavalt 0,5%-ni SKP-st. Keskvalitsuse nominaalset puudujääki põhjustavad nii teise

pensionisamba lisamaksed kui ka rahvusvaheliste saastekvootide müügist saadud tuludest

tehtavad investeeringud, mis ületavad kvoodimüügi tulusid 0,1%-ga SKP-st. Kohalike

omavalitsuste koondpositsioon püsib prognoosiperioodi jooksul defitsiidis 0,2–0,4%-ga SKP-

st. Sotsiaalkindlustusfondide panus eelarvepositsiooni on tänu Töötukassa suurenevatele

2 Rahandusministeerium Riigi eelarvestrateegia 2015-2018, suvine majandusprognoos 2014

7

reservidele kasvavalt positiivne. Prognoosi kohaselt jõuab valitsussektori eelarvepositsioon

tasakaaluni 2016. aastal ning 2018. aastaks ülejäägini 0,8%-ga SKP-st.

2014. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKP-st, mis on ühe protsendi võrra kõrgem kui

aasta varem. Võrreldes kevadprognoosiga tõsteti kõige enam tarbimismaksude prognoosi

arvestades jooksvaid laekumisi, samas korrigeeriti nominaalse SKP prognoosi allapoole.

Aastatel 2015–2018 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse

tarbimismakse, kokkuvõttes püsib maksukoormus 2014. aasta tasemel, jäädes 2018. aastaks

33,2%.

Valitsussektori võlakoormus tõusis 2013. aasta lõpuks 10%-ni SKP-st ning ilma Euroopa

finantsstabiilsuse fondi (EFSF) mõjuta 7,5%-ni SKP-st. Tänavu aasta lõpuks väheneb

võlakoormus 9,9%-le SKP-st ning kuna prognoosi kohaselt puudub vajadus uute laenude

võtmise järele, jätkab võlakoormus vähenemist ka järgmistel aastatel. 2018. aasta lõpu seisuga

ulatub valitsussektori võlakoormus 8,2%-ni SKP-st, ilma EFSF-i mõjuta 6%-ni SKP-st.

Valitsussektori likviidsete finantsvarade maht oli 2013. aasta lõpus 1,8 miljardit eurot, mis

moodustas 9,9% SKPst. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid sotsiaalkindlustusfondide

reservid, kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse reservid vähenesid. Järgnevatel aastatel on

tulenevalt vajadusest finantseerida riigieelarve puudujääki ning finantseerimistehinguid ette

näha reservide järk-järgulist vähenemist ning 2017. aasta lõpuks moodustavad valitsussektori

reservid 6,8% SKPst. 2018. aastal suurenevad reservid 7,2%-ni SKPst.

Tabel 2. Valitsussektori eelarvepositsioon ja võlakoormus 2013-2018

Protsent SKP-st 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Valitsussektori eelarvepositsioon -0,2 -0,2 -0,5 0,0 0,3 0,8

Keskvalitsus -0,1 -0,2 -0,4 0,0 0,4 0,7

Muu valitsussektor -0,1 0 0 0,1 -0,1 0,1

sh sotsiaalkindlustusfondid 0,3 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3

sh kohalikud omavalitsused -0,4 -0,2 -0,2 -0,2 -0,4 -0,2

Valitsussektori võlakoormus 10,0 9,9 9,5 9,0 8,7 8,2

Keskvalitsus 4,1 3,9 3,6 3,2 2,9 2,5

Kohalikud omavalitsused 3,5 3,5 3,5 3,5 3,6 3,6

Allikas: Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2014

8

1.3. Eelarvestrateegia koostamise aluseks olevad õigusaktid ja planeerimisdokumendid

Mõisaküla linna eelarvestrateegia tugineb metoodiliselt ja sisuliselt õigusaktidele, eelkõige

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, linna arengukavale, riigi

eelarvestrateegiale.

2012. aastast alates reguleerib kohalike omavalitsuste tegevust kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seadus. Selle seaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama positiivse

põhitegevuse tulemi ning hoidma netovõlakoormuse (kohustuste ja likviidsete varade vahe)

lubatud individuaalse piirmäära raames nii endal kui koos endast sõltuvate üksustega.

Alates 2013. aastast on kohalikel omavalitsustel lubatud netovõlakoormust suurendada kuni

põhitegevuse tulude kogusummani juhul, kui on tagatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse

kulude kuuekordne vahe. Samuti võib alates 2013. aastast eelarvestrateegia perioodil kahel

mittejärjestikusel aastal kavandada põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest väiksemana.

Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite summa olema

null või positiivne ning tagatud netovõlakoormuse näitajate vastavus seadusele.

Eelarvestrateegia on arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument. Arengukava ja

eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste

võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida

kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja

eelarveaasta kohta ja eelarvestrateegias esitatakse:

1) majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja

eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse

kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos

kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav

finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

3) ülevaade majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi

ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

4) põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia

perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;

9

5) tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja

eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga.

Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud

planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa, samuti võib eelarvestrateegias ette näha

kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja. Mõisaküla

linna eelarve on alates 2012. aastast tekkepõhine. Tekkepõhises eelarves kajastatakse

tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või

välja makstakse. Lähtuvalt seadusest koosneb eelarve viiest osast: põhitegevuse tulud,

põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.

Tekkepõhises eelarves võetakse arvesse lisaks eelpooltoodule arvesse ka nõuete ja kohustuste

muutust, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas

kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

Kuna Mõisaküla linna eelarve on kassapõhine, on ka eelarvestrateegia koostamisel lähtutud

kassapõhisest arvestusmetoodikast. Kassapõhises eelarves kavandatakse majandustehingud selles

perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine. Vastavalt

finantsjuhtimise seadusele jagatakse eelarves ja seega ka eelarvestrateegias tehingud järgmisteks

osadeks: (a) tulud; (b) kulud; (c) investeerimistegevus; (d) finantseerimistegevus; (e) likviidsete

varade muutus.

1.4. Mõisaküla linna sotsiaalmajandusliku keskkonna ülevaade

Mõisaküla linna territoorium on 2,2 ruutkilomeetrit. Linn on hoonestatud peamiselt 1-2

korruseliste väikeelamutega. Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Mõisaküla linna elanike arv

seisuga 31.12.2013 864 inimest (31.12.2012 oli 899), seega on elanike arv vähenenud aasta

jooksul 35 inimese võrra. Mõisaküla linna elanike arv on viimastel aastatel olnud

langustrendis ning samuti on negatiivne nii rändesaldo kui ka loomulik iive. Mõisaküla linn

on suutnud vaatamata demograafilise olukorra halvenemisele säilitada finantsvõimekuse

rahuldava taseme ja jääda arengusse panustavaks linnaks.

Mõisaküla linna juhtimise lähtealuseks on pikaajalisi arengueesmärke ja tegevussuundi

sisaldav arengukava aastani 2018, kus on määratletud lähiaastateks kavandatud tegevused.

Linna ruumilist arengut kajastab üldplaneering, kus on määratletud erineva funktsiooniga

maa-alad.

10

Mõisaküla Linnavalitsusel on seitse hallatavat asutust. Linnavalitsuse hallatavad asutused on

Mõisaküla Põhikool, Mõisaküla Lasteaed, Mõisaküla Raamatukogu, Mõisaküla Muuseum,

Mõisaküla Hoolekandekeskus, Mõisaküla Linnahooldus ja Mõisaküla Kultuurimaja.

Mõisaküla linnal sõltuvaid üksusi ei ole (KOV üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes).

Järgnevatel aastatel on Mõisaküla linna tegevustes eelkõige kolm olulist eesmärki:

1. põhitegevuse kulude ülevaatamine linnavalitsuse struktuuri korrastamisega,

võimaldamaks elanikkonnale tarvilike teenuste tagamiseks oluliste investeeringute

tegemist, kasutades eelkõige finantseerimistehinguid;

2. personalikulude ja majandamiskulude ülevaatamine, tagades linna olemasolevatele

palgalistele inflatsiooni mõju leevendamise läbi personalikulude kasvu lähiaastatel

kvalifitseeritud personali säilitamiseks;

3. välisvahendite (s.h. EL struktuuritoetuste) maksimaalne kaasamine tegevuste ja

investeeringute finantseerimiseks.

Mõisaküla linna eelarvepositsioon on tasakaalus. Samas vajab ka arvestamist, et läbi

inflatsiooni püsib jätkuv surve nii personali- kui majanduskulude kasvuks, mistõttu

täiendavaid vabu vahendeid on võimalik saada siiski läbi kulude pideva kontrolli all hoidmise

ja protsesside sisemise efektiivsuse kasvu toel.

2. Tulubaasi ülevaade ja prognoos

Mõisaküla linna põhitegevuse tulud moodustasid 2013. aastal 898,7 tuhat eurot. 2014. aastal

tulude laekumine suureneb – oodatavalt 924 tuhandele eurole. Nimetatud suurenemine

tuleneb maksutulude laekumise suurenemisest ning täiendavalt laekunud toetusete võrra

tegevuskuludeks. Tegemist on konservatiivse hinnanguga, tegelikkuses võib tasude laekumine

osutuda aasta lõpuks mõnevõrra väiksemaks. Põhitegevuse tulude kasv oli 2012. aastal 1,1%

ja 2013. aastal 2,6%, sellest omatulude kasv vähenes 2%, tegevustoetuste kasv 2,8%,

maksutulude kasv 6,7% ja muud tulud langesid 55,6%.

Eelarvestrateegia perioodiks prognoositakse tulude stabiilset kasvu keskmiselt 3,5% aastas.

Mõisaküla linna tulude laekumine peamiste tululiikide kaupa aastate lõikes on näidatud

joonisel 1.

11

Joonis 1. Mõisaküla linna põhitegevuse tulud aastatel 2013-2018

Eelarvestrateegia perioodiks on tulude kasvu prognoosi aluseks maksumaksjate arvu ja

keskmise palga kasvu prognoos ning omatulude iga-aastane kasv inflatsiooni võrra.

Põhitegevuse tulude kiirema kasvuga põhitegevuse kulude suhtes tagatakse linna

finantsjätkusuutlikkus.

2.1. Tulumaks

Mõisaküla linna põhitegevuse tuludest moodustab üksikisiku tulumaks märkimisväärse osa

ning on seetõttu olulisim omavalitsuse ülesannete finantseerimisallikas. Tulumaksu laekumist

mõjutavad muutused maksumaksjate arvus, sissetulekute muutus ja riigi poolt määratud

eraldise suurus.

Eelarvestrateegia perioodil on üksikisiku tulumaksu tulude puhul arvestatud

Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvise majandusprognoosiga ja eeldusega, et kohalikele

omavalitsustele eraldatava tulumaksu määr ei vähene ning on 11,6% perioodi lõpuni.

Joonisel 2 on kajastatud Mõisaküla linna eelarvesse laekuva tulumaksu aastased kasvud ja

langused perioodil 2011-2019. Samuti on näidatud maksumaksjate arvu ja linna

maksumaksjate keskmise sissetuleku muutused, mis on tulumaksu laekumise peamised

mõjutegurid.

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Muud tegevustulud Saadavad toetused

Tulud kaupade ja teenuste müügist Maksutulud

12

Joonis 2. Maksumaksja arvu muutus, sissetuleku ja tulumaksu kasv aastatel 2011-2019

Eelarvestrateegia perioodil ja sellele eelnenud aastatel iseloomustab linnale laekuvat

tulumaksu järgmine:

kuni 2008. aastani nii Eesti keskmine palk kui ka Mõisaküla linna elanike sissetulekud

suurenesid, mis viis nendel aastatel ka tulumaksu laekumise väga kiire kasvuni – linna

eelarvesse laekus 2008. aastal tulumaksu peaaegu 2 korda enam kui 2005. aastal;

samal ajal kasvas ka linna maksumaksjate arv, mis samuti panustas tulumaksu

laekumise kiirele kasvule;

aastatel 2009 ja 2010 ilmnesid selgelt majanduskriisi mõjud ka Mõisaküla linnas, kui

maksumaksjate hulk kahanes aastas vastavalt 16,1% ja 5,6% ning tulumaksu arvestuse

aluseks olev aasta keskmine igakuine sissetulek vähenes 2009. aastal 13,1% (2010.

aastal ilmnes linnas juba vähene sissetulekute suurenemine), mis viis tulumaksu

laekumise vähenemiseni 2010. aastal 2008. aastaga võrreldes 31% võrra;

2011. aastal suurenes maksumaksjate arv 2,1% võrra. Aastatel 2011-2019 on linna

maksumaksjate arvu kasv üldjuhul võrdsustatud Eesti üldise tööhõive kasvuga, kuid

siiski on võetud arvesse kohalikku eripära ja tõenäolist arengustsenaariumi, mis

tähendab 2013. aastal 0,7% enam maksumaksjaid eelneva aastaga võrreldes.

Demograafilistest trendidest tulenevalt muutub maksumaksjate arv perioodi viimastel

aastatel negatiivseks;

perioodil 2011-2019 on linna maksumaksjate keskmist sissetulekut korrigeeritud

sissetuleku prognoositava muutuse kaudu, võttes aluseks vaikimisi võrdsustatud Eesti

-0,10

-0,05

0,00

0,05

0,10

0,15

0,20

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Maksumaksjate arvu muutus Sissetuleku kasv

Tulumaksu laekumiste kasv

13

keskmise brutopalga nominaalkasvuga, see kiireneb 2011. aasta 1,1%-lt perioodi

lõpuks enam kui 6,1%-ni aastas;

eelarvestrateegia perioodil eeldatakse tulumaksu ja sissetulekute suhe püsivat 11,6%

juures;

tulumaks on Mõisaküla linna üheks peamiseks tuluallikaks ning kasvab

eelarvestrateegia perioodil 2015-2018 keskmiselt ühe eelarveaasta kohta 5,6%.

Tabelis 3 on kajastatud Mõisaküla linnale laekuva tulumaksu prognoos ja selle aluseks olevad

eeldused.

14

Tabel 3. Tulumaksu laekumise prognoos

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Maksumaksjate arv 294 296 298 302 303 304 305 303 301

Maksumaksjate arvu muutus -3,6% 0,7% 0,7% 1,4% 0,3% 0,4% 0,4% -0,9% -0,6%

Väljamaksed füüsilistele isikutele 1 919 710 2 204 642 2 304 016 2 450 986 2 588 304 2 741 583 2 917 702 3 087 528 3 257 360

Sissetulek inimese kohta kuus 544 621 644 676 712 751 796 850 903

Sissetuleku kasv -0,3% 14,1% 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0% 6,8% 6,1%

Sissetuleku kasv Eestis kokku 1,1% 5,4% 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0% 6,8% 6,1%

Tulumaksu laekumine 222 924 262 540 280 000 287 293 300 243 318 024 338 453 358 153 377 854

Tulumaksu laekumise kasv 7,6% 5,1% 6,7% 5,0% 4,5% 5,9% 6,4% 5,8% 5,5%

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,85% 11,40% 11,57% 11, 60% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60% 11,60%

15

2.2. Tasandusfond ja toetusfond

Riigieelarves ette nähtud tasandusfondi suuruse aluseks on arvestuslike kulude ja tulude vahe,

mis on läbi korrutatud eelarvete tasandusfondi koefitsiendiga. Keskmise tegevuskulu arvestuse

aluseks on parameetrite hinded (ühiku maksumus) eurodes: ühe lapse, kooliealise, tööealise,

vanuri, arvestusliku teepikkuse ja hooldatava või hooldajateenust saava puudega isiku kohta.

Arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse statistiliste näitajate ning ühiku maksumuse

korrutiste summeerimisega. Arvestuslike tulude leidmisel võetakse aluseks kolmel eelneval aastal

laekunud redigeeritud tulumaksude ja kohalike maardlate kaevandusõiguse tasude (enne

2013.aastat võeti arvesse kõikide loodusvarade kasutamisõiguse tasud) kaalutud keskmine ning

eelneva aasta arvestusliku maamaksu suurus, võttes arvesse 2013.aastast rakendunud kodualuse

maa maksuvabastust.

Tasandusfondi prognoosimisel on lähtutud eelarvestrateegia koostamise aasta (2014)

riigieelarvega kinnitatud tasandusfondi arvutamise tabelist. Seega jooksval aastal

tasandusfondist KOV-ile eraldatav summa peab võrduma arvutuslikult tuleneva summaga.

Eelarvestrateegia perioodil iseloomustavad linnale eraldatavat tasandusfondi järgmised asjaolud:

rahvastiku arv erinevate vanusegruppide kaupa jääb eelarvestrateegia perioodil samale

tasemele;

Mõisaküla linnale eraldatava tasandusfondi suurus on 2014. aastal 173 000 eurot ja on

kavandatud 6,9% suurust kasvu keskmiselt iga eelarvestrateegia aasta kohta;

toetusfondi komponendid (riigieelarvelised toetused hariduskulude, toimetulekutoetuse,

sotsiaalteenuste osutamise katmiseks) eeldatakse järgnevatel aastatel jäävat 2014. aasta

madalamale tasemele;

tasandusfondi mudeli ülesehituses 2014. aastaga võrreldes prognoosiperioodil muudatusi

ette ei nähta.

Mõisaküla linnale laekub seadusest lähtuvalt riigipoolne toetus hariduskuludeks, riiklikuks

toimetulekutoetuseks ja sündide-surmade registreerimis- ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste

osutamise korraldamise toetuseks. 2013. aastal lisandus toetus vajaduspõhise peretoetuse

maksmiseks. Hariduskulude toetuse aluseks on õpilaste arv Mõisaküla Põhikoolis, toetus katab

osaliselt õpetajate, direktori ja õppealajuhataja töötasukulud, täiendkoolituste ja õppevahendite

kulud. Riigieelarvest kaetakse 1.-9. klassi õpilaste koolilõuna kulud kuni riigi poolt määratud

16

maksumuseni. Kuni 2013. aastani kaeti riigieelarvest ka osaliselt lasteaia õpetajate

täiendkoolituse kulud.

Eelarvestrateegias on arvestatud toetuste laekumise määraks 2014. aasta tegelik määr ilma

maamaksuvabastuse rakendamise korraldamise toetuseta. Toetussumma suurenemisel või

vähenemisel suurendatakse või vähendatakse vastavalt ka linnaeelarve kulusid ning need ei mõjuta

linna põhitegevuse tulemit ega muutust likviidsetes varades.

2.3. Kaupade ja teenuste müügitulu ja muud tulud

Eelarvestrateegia perioodil iseloomustab linna muid tulusid järgnev:

2013. aastal hakkas kehtima Maamaksuseaduse uus redaktsioon, mille § 11 lõikes 1 on

sätestatud, et maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või

§ 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa

õuemaa kõlviku osas, linnas, vallasiseses linnas, alevis ning muudel tiheasustusega

määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on

tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Tulenevalt

seadusemuudatusest kehtestati 2014. aastal Mõisaküla linna haldusterritooriumil ühtseks

maksumääraks 2,5% maa maksustamishinnast aastas. Strateegiaperioodil võimalike

muutustega maa maksustamishinnas ega maksumääras ei arvestata.

Kohalikke makse Mõisaküla linnas ei rakendata.

Laekumised asutuste majandustegevusest moodustavad 2014. aastal hinnanguliselt 263

000 eurot ehk 28,5% kogu põhitegevus tuludest, mis edaspidi prognoositakse

eelarvestrateegias jäävat ühesugusele tasemele. Üldjuhul prognoositakse kasvu

tarbijahinnaindeksi võrra eelarveaastal.

Riigilõivud on väikese osatähtsusega ja prognoositakse püsivat tasemel 447 eurot.

Keskkonnatasud (laekumine vee erikasutusest ja saastetasud) moodustavad Mõisaküla

linna 2014. aasta eelarves 1 050 eurot, moodustades eelarvestrateegia perioodil 0,11-

0,12% kõikidest põhitegevuse tuludest.

Mitmesugused toetused (lisaks tasandusfondile ja toetusfondi eraldistele) moodustavad

2014. aastal hinnanguliselt 28 000 eurot, ning need laekuvad õppelaenude kustutamiseks,

tänavate korrashoiuks, koolipiimaprojektile, ujumise algõppeks, haridus-, kultuuri- ja

spordisündmuste korraldamiseks.

17

Tabel 4. Riigieelarvelise toetusfondi eraldised Mõisaküla linnale

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Hariduskuludeks 112 151 123 957 117 870 108 261 104 431 104 431

Toimetulekutoetus* 12 968 11 572 10 764 10 764 10 764 10 764

Sotsiaalteenuste

osutamise toetus 1 135 882 882 882 882 882

Sündide ja surmade

registreerimine 37 37 37 37 37 37

Vajaduspõhise peretoetuse maksmise

hüvitis 1093 2829 1 500 1 500 1 500 1 500

Puuetega laste hooldajatoetus 8217 6 217 6 217 6 217 6 217

Muud toetused 655 107

KOKKU 128 039 147 601 137 270 127 661 123 831 123 831

3. Strateegia valdkondade rahastamine

Eelarvestrateegia perioodil iseloomustab Mõisaküla linna põhitegevuse kulusid järgmine:

kulud suurenevad 2013. aasta 868 000 eurolt 2014. aastal oodatavalt 897 000 eurole;

alates 2013. aastast kasvavad personalikulud Eesti keskmise palga nominaalkasvu võrra;

alates 2013. aastast kasvavad majandamiskulud ja antavad toetused tarbijahinnaindeksi

võrra;

reservfondi mahuks on arvestatud kuni 1% põhitegevuse tulude mahust;

põhitegevuse kuludest moodustavad personalikulud ligikaudu 56,3%, majandamiskulud

36,1%, mitmesugused antavad toetused 6,5% ning muud kulud (reservfond) ~ 1,1%;

meetmete lõikes moodustavad hariduskulud põhitegevuse kogukuludest 31,3%,

sotsiaalkulud 25,8%, üldvalitsemiskulud 17,2%, kultuuri-, noorsootöö- ja spordikulud

10,2%, elu- ja looduskeskkonna kulud, teede- ja transpordikulud ning veemajanduse

kulud 15,5%.

Järgnevalt, Tabelis 5, on näidatud koondülevaade linna kuludest ja finantseerimise allikatest.

18

Tabel 5. Koondülevaade linna kuludest ja finantseerimise allikatest.

Mõisaküla Linnavalitsus2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve 2016 eelarve 2017 eelarve

2018

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 898 699 924 478 967 157 1 003 419 1 032 286 1 062 538

Maksutulud 291 616 311 690 309 593 327 374 345 953 365 653

sh tulumaks 285 273 302 990 300 243 318 024 338 453 358 153

sh maamaks 6 343 8 700 9 350 9 350 7 500 7 500

Tulud kaupade ja teenuste müügist 245 136 263 130 290 671 302 156 302 156 302 156

Saadavad toetused tegevuskuludeks 361 341 348 608 365 593 372 589 382 877 393 429

sh tasandusfond ( lg 1) 179 136 172 607 181 623 200 428 214 546 225 098

sh toetusfond ( lg 2) 128 039 147 601 137 270 127 661 123 831 123 831

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 54 166 28 400 46 700 44 500 44 500 44 500

Muud tegevustulud 606 1 050 1 300 1 300 1 300 1 300

Põhitegevuse kulud kokku 867 962 897 078 920 987 929 451 958 280 985 443

Antavad toetused tegevuskuludeks 46 686 47 941 50 882 49 500 47 500 64 500

Muud tegevuskulud 821 276 849 137 870 105 879 951 910 780 920 943

sh personalikulud 508 449 537 137 541 462 541 462 568 535 568 535

sh majandamiskulud 310 708 310 000 319 300 328 879 338 745 348 908

sh muud kulud 2 119 2 000 9 343 9 610 3 500 3 500

Põhitegevuse tulem 30 737 27 400 46 170 73 968 74 006 77 095

Investeerimistegevus kokku -32 981 -71 011 -15 535 -49 177 -49 032 -45 590

Põhivara müük (+) 1 000 20

Põhivara soetus (-) -49 008 -274 438 -61 585 -247 167 -247 167 -225 167

sh projektide omaosalus -66 756 -14 623 -48 405 -48 405 -45 105 Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+)15 000 207 682 46 962 198 762 198 762 180 062

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine

(-)-4 156

Finantstulud (+) 27 2 20 20 20 20

Finantskulud (-) 0 -121 -932 -792 -647 -505

Eelarve tulem -2 244 -43 611 30 635 24 791 24 974 31 505

Finantseerimistegevus 0 55 000 -7 857 -7 857 -7 857 -7 857

Kohustuste võtmine (+) 55 000

Kohustuste tasumine (-) -7 857 -7 857 -7 857 -7 857

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -

vähenemine)-2 244 11 389 22 778 16 934 17 117 23 648

Põhitegevuse kulud moodustuvad personalikuludest, majanduskuludest, eraldistest ja muudest

kuludest, sealhulgas suurima osa neist moodustavad personalikulud ja neist omakorda suurima

osatähtsusega on haridusele suunatavad personalikulud. Põhitegevuse kulude hulka ei arvata

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt investeeringuid ja laenude

tagasimakseid ning intressikulusid, neid käsitletakse eelarvestrateegia järgmistes peatükkides.

Valdkondade lõikes on linna arengukavas püstitatud ülesannetest lähtuvalt aastateks 2015-2018

kavandatud järgmised prioriteetsed tegevused:

19

üldvalitsemise valdkonnas on suund efektiivsuse ja kvaliteedi suurendamisele, kavas on

teenistujatele erialase hariduse ja koolituse võimaldamine, linnavara parem kasutus,

muudatused finantsplaneerimise korraldamises, koostöö parandamises;

hariduse valdkonna põhirõhk on suunatud seadusega omavalitsusüksusele pandud

ülesannete täitmisele. Prioriteetideks on turvalise õppe- ja töökeskkonna loomine,

õppekorralduse täiustamine, põhikooli toimimine, noortele ajakohaste ja mitmekülgsete

ajaveetmise võimaluste loomine. Oluline on ka haridustöötajate pädevuse ja

motiveerituse tõstmine;

kultuuri valdkonnas on eesmärgiks kultuuri-ja spordirajatiste kaasajale vastav

sisustamine, toimiv mitmekesine tegevus, linna mainet ja atraktiivsust suurendavate

kultuuri-ja spordisündmuste korraldamine ning selle toetamine;

sotsiaalse heaolu valdkonnas on eesmärgiks laste arenguks soodsa keskkonna loomine,

sotsiaaltoetuste ja teenuste mitmekesistamine, terviseedenduse projektide toetamine;

majanduse valdkonna prioriteedid on linna hoonete renoveerimine, teede korrastamine,

välisvalgustuse rekonstrueerimine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendus, parkide,

haljasalade olukorra parandamine. Prioriteetideks on ka ettevõtlusaktiivsuse tõstmine

ning koostöö ettevõtjatega.

Joonis 3. Põhitegevuse kulude jaotus majandusliku sisu järgi aastatel 2013-2018

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse kulud

Antavad toetused Personalikulud Majandamiskulud Muud kulud

20

4. Investeerimisprojektid

Mõisaküla linna jätkusuutliku arengu tagamisel on investeerimistegevus võtmetähtsusega ning

eelarvestrateegiaga tuleb kavandada vahendid selle jätkumiseks. Mõisaküla linna investeerimise

aluseks on välisfinantseerimise kaasamine ja selleks omafinantseerimise vahendite kavandamine.

Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse kohaselt on eelarvestrateegias

investeerimistegevus majandusliku sisu järgi liigendatud järgmiselt: põhivara soetus ja müük;

finantsvarade soetus ja müük; saadav ja antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks;

finantstulud ja –kulud. Linna jätkusuutliku arengu tagamisel on investeerimistegevus oluline ning

eelarvestrateegiaga tuleb kavandada vahendid selle jätkumiseks.

Eelarvestrateegia perioodil planeeritakse 6,9% investeeringutest vabaaja- ja kultuurivaldkonda,

84,7% elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonda, ning 8,4% sotsiaalhoolekande valdkonda.

Eelarvestrateegias kavandatud investeeringuid teostatakse suuremas mahus ainult juhul, kui

õnnestub kaasata Euroopa Liidu või muid välisvahendeid või täiendavate põhitegevuse tulude

laekumisel või põhitegevuse kulude kokku hoidmisel.

Joonis 4. Investeeringud aastatel 2013-2018

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Investeeringud 2013-2018

Euroopa Liidult Riigilt Omavahendid Projektid Laenu võtmine

21

Tabel 6. Mõisaküla linna investeeringud aastatel 2013-2018

Kogu-

maksumus 2013 2014 2015 2016 2017 2018

INVESTEERINGUD KOKKU 1 119 532 64 008 274 438 61 585 247 167 247 167 225 167

Finantseerimine kokku 1 119 532 64 008 274 438 61 585 247 167 247 167 225 167

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 807 230 192 682 36 962 198 762 198 762 180 062

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 40 000 15 000 15 000 10 000

Laenu võtmine 55 000 0 55 000 0 0 0 0

Omavahendid 217 302 49 008 11 756 14 623

48 405 48 405 45 105

Teistelt isikutelt

Investeeringud ühisveevärki ja kanalisatsiooni 730 219 206 506 174 571 174 571 174 571

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 607 240 151 810 151 800 151 800 151 800

Omavahendid 123 009 54 696 22 771 22 771 22 771

Investeeringud haridusvaldkonda 41 446 23 859

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 16 030 16 030

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 5 000 5 000

Omavahendid 2 829 2 829

Investeeringud kultuuri-, sotsiaal- ja

elamumajanduse valdkonda

365 454 64 008 44 073 61 585 72 596 72 596 50 596

Euroopa Liidult ja muudelt mitteresidentidelt 183 990 24 842 36 962 46 962 46 962 28 262

Riigilt ja riigi valitseva mõju all olevatelt isikutelt 35 000 15 000 10 000 10 000

Omavahendid 146 464 49 008 9 231 14 623 25 634 25 634 22 334

Teistelt isikutelt

22

5. Kohustuste planeerimine

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) pöörab suurt tähelepanu

omavalitsuste laenutegevusele ja võlakoormusele.

Mõisaküla linna arengukavas ettenähtud investeeringute elluviimiseks kasutati 2014. aastal

võõrvahendeid (laene). Võõrvahendite planeerimisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse

üksuse finantsjuhtimise seaduses määratud normatiive, linna laenude teenindamise võimega ja

laenutegevusega seotud finantsriskidega. Mõisaküla linn on olnud konservatiivse

laenupoliitikaga, laenu võetakse üksnes suurte investeeringuprojektide (ühisveevärk ja –

kanalisatsioon jms) rahastamiseks.

Mõisaküla linnal on üks laenukohustus: 2014. aastal võetud laen Ringpuiestee tänava vee – ja

kanalisatsioonitrasside ehitamiseks. Eelarvestrateegia perioodiks 2015–2018 rohkem

laenukohustusi investeeringute katteks planeeritud võtta ei ole.

6. Finantsdistsipliin

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on finantsdistsipliini

tagamise meetmed:

kinni pidamine nõuetest põhitegevuse tulemile;

kinni pidamine netovõlakoormuse ülemmäärast.

Põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus arvestatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse

andmete alusel. Käesolevas eelarvestrateegias on möödunud perioodide näitajad esitatud

tekkepõhiste andmete alusel, kuid prognoosid on koostatud kassapõhiste arvestuste alusel.

Siiski võib eeldada, et kassapõhised prognoosid ei erine oluliselt tekkepõhisest lähenemisest.

Vastavalt seadusele leitakse finantsdistsipliini näitajad kohaliku omavalitsuse enda kui ka

selle arvestusüksuse kohta. Kuna seaduse tõlgendusele vastavad arvestusüksuse koosseisu

kuuluvad sõltuvad üksused Mõisaküla linnal puuduvad, siis on käesolevaga arvutatud

finantsdistsipliini näitajad ainult linna enda kohta.

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulemi

lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Netovõlakoormuse määra

arvutamiseks lahutatakse põhitegevuse kuludest rendikulud, mis tulenevad

23

mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest mittekatkestatava perioodiga üle ühe aasta, kuna

sellised rendikohustused lisatakse võlakoormuse hulka.

Eelarvestrateegia perioodil võib kahel mittejärjestikusel aastal kavandada kohaliku

omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest

väiksemana. Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite

summa olema null või positiivne. Kui põhitegevuse tulem on negatiivsena kavandatud, siis

võib see olla aruandeaasta lõpu seisuga negatiivne eelarves kavandatud ulatuses.

Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete varade vahe. Netovõlakoormuse arvestuses

võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused:

võetud laenud;

kapitalirendi- ja faktooringukohustused;

emiteeritud võlakirjad;

tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused;

tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud

ettemaksed;

pikaajalised võlad tarnijatele;

teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused;

muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist.

Likviidsed varad on raha ja pangakontodel olevad vahendid, osalused rahaturu- ja

intressifondide aktsiates või osakutes ning soetatud võlakirjad.

Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude

ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta

põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude

kuuekordne vahe on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib

netovõlakoormus ulatuda kuni 60%-ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

Netovõlakoormus võib ületada netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste

sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra. Lisaks bilansilistele

võlakohustustele võetakse netovõlakoormuses arvesse bilansiväliselt kajastatud järgmiste

perioodide rendikohustused mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest mittekatkestatava

perioodiga üle ühe aasta.

24

Finantsdistsipliini tagamise meetmete mitte täitmine omab õiguslikke tagajärgi alates 2012.

aastast. Nimetatud aasta lõpu seisuga arvutatavad näitajad peavad vastama seaduse nõuetele,

vastasel juhul rakenduvad seaduses ette nähtud sanktsioonid.

Eelarvestrateegia perioodil iseloomustab linna finantsdistsipliini järgmine:

aastatel 2015-2018 on põhitegevustulem positiivne;

2014. aasta oodatav põhitegevustulem on 27 000 eurot;

strateegiaperioodi (2015-2018) finantstegevus on planeeritud selliselt, et

põhitegevustulem on igal aastal positiivne, kasvades igal aastal) ja saavutades 2016.

aastaks mahu ligi 74 000 eurot;

eelarvetulem (põhitegevustulem + investeerimistegevus püsib positiivsena

eelarvestrateegia perioodil 2015-2018;

hoida likviidsete varade maht 2014. aasta lõpu seisuga positiivne, samuti ka

järgnevatel eelarvestrateegia perioodidel;

Mõisaküla linna netovõlakoormuse määr on lubatud piirides.

Kui linn suudab kinni pidada eelarvestrateegias kavandatust, ei teki linnal

likviidsusprobleeme ega raskusi põhitegevustulemi positiivsena hoidmisega.

Tabelis 7 on toodud koondülevaade linna finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmisest.

Detailsem ülevaade on toodud lisas 1. Graafiliselt on meetmete täitmine kujundatud joonisel

5.

25

Tabel 7. Mõisaküla linna finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmise ülevaade

Mõisaküla linn 2013

täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve 2017eelarve

2018

eelarve



sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud

kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 30 737 27 400 46 170 73 968 74 006 77 095


Eelarve tulem -2 244 -43 611 30 635 24 791 24 974 31 505


Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -

vähenemine) -2 244 11 389 22 778 16 934 17 117 23 648

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise

e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 11 389 22 778 45 556 62 490 79 607 103 255

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 55 000 47 143 39 286 31 429 23 572

sh kohustused, mille võrra võib ületada

netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 0 32 222 1 587 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0% 3,5% 0,2% 0% 0% 0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 539 219 554 687 580 294 602 051 619 372 637 523

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60% 60% 60% 60% 60% 60%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 539 219 522 465 578 707 602 051 619 372 637 523

26

Kohaliku omavalitsuse üksus või arvestusüksus, mille netovõlakoormus on aruandeaasta

alguse seisuga 60% põhitegevuse tuludest või sellest suurem, ei tohi 2012. aasta 1. jaanuarist

kuni 2016. aasta 31. detsembrini võlakohustuste kogusummat suurendada. Kohaliku

omavalitsuse üksus või arvestusüksus, mille netovõlakoormus on aruandeaasta alguse seisuga

väiksem kui 60% põhitegevuse tuludest, ei tohi 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 2016. aasta 31.

detsembrini netovõlakoormust suurendada üle 60% sama aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

Netovõlakoormus võib perioodil 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini

ületada netovõlakoormuse mahu ülemmäära sellel perioodil asulareovee puhastamiseks ja

olmevee kvaliteedi tagamiseks ellu viidavate projektide omaosaluse katmiseks võetud

võlakohustuste kogusumma võrra, juhul kui nendeks projektideks annab laenu

Keskkonnainvesteeringute Keskus talle eraldatud laenuvahendite arvelt kuni kümne miljoni

euro ulatuses aastas kohalike omavalitsuste üksuste kohta kokku ning ülejäänud osas

valitsussektori võlakoormust suurendamata omavahendite arvelt.

Joonisel 5 on näidatud Mõisaküla linna põhitegevuse tulem ja eelarvetulem. Eelarvestrateegia

perioodil on põhitegevuse tulem igal aastal positiivne, olles seega seadusega kooskõlas.

Eelarvetulem võib seaduse järgi olla ka negatiivne.

Joonis 5. Mõisaküla linna finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine aastatel 2013-2018

-60 000

-40 000

-20 000

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse tulem ja eelarve tulem (EUR)

Põhitegevuse tulem KOV Eelarve tulem KOV

27

Joonis 6. Mõisaküla linna netovõlakoormus aastatel 2013-2018

Eelarvestrateegia perioodil suureneb põhitegevustulem suhtena tuludesse prognoosi

konservatiivsusest tulenevalt kuni 3,61%. Netovõlakoormus on 2015. aastal 3,5%, 2016.

aastal 0,2% ja järgnevatel aastatel 0%. Likviidsete varade maht on alates 2015. aastast

hakanud kasvanud.

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

600 000

700 000

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Netovõlakoormus (EUR)

Tegelik netovõlakoormus KOV Lubatud netovõlakoormus KOV

28

7. Tundlikkusanalüüs

Tundlikkusanalüüsi eesmärk on anda ülevaade võimalike riskistsenaariumite realiseerumise

korral kulude vähendamise vajalikust mahust. Baasstsenaarium on koostatud eelarvestrateegia

olemasoleva versiooni põhjal.

Käesoleva eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud eeldustest, et Mõisaküla linna

maksumaksjate arv küll väheneb 2018. aastal, kuid aastatel 2015-2017 püsib stabiilsena,

suurenedes aastas keskmiselt 0,5% võrra. Maksumaksjate sissetulekud on arvestatud 2014.

aasta I kvartali tegeliku laekumise alusel ning järgmistel aastatel kasvavad keskmiselt 5,9%

võrra, võttes aluseks Rahandusministeerium 2014. aasta suvises majandusprognoosis Eesti

keskmisena kavandanud sissetuleku kasvu. Maamaksutulud on prognoositud 2014. aasta

tegeliku tasemega ja maksustamismääraga 2,5%.

Omatulude kasvuks on prognoositud 2015. aastal 10%, 2016. aastal 4% ning järgnevateks

aastateks on prognoositud omatulude laekumine samale tasemele, kui seda on 2016. aasta.

Personalikulude kasvuks 2017. aastal on prognoositud 5% ning majandamiskulude kasvuks

tarbijahinnaindeksi iga-aastase üldise kasvuga. Antavate toetuste osakaal eelarvestrateegia

perioodil oluliselt ei muutu.

Praktikas võib esineda prognoose oluliselt mõjutavaid tegureid ehk riske, mille mõju linna

eelarvestrateegiale analüüsitakse üldiste näitajate kaudu. Kuigi käesolev eelarvestrateegia on

koostatud konservatiivsuse printsiibist lähtuvalt, võivad siiski teatud tõenäosusega ilmneda

sündmused, mis parandavad või halvendavad KOV-i finantspositsiooni baasstsenaariumiga

võrreldes.

Näiteid riskidest, millel võib olla oluline mõju KOV-i finantsolukorrale:

rahvastiku vananemisest tulenev maksutulude vähenemine ja surve kuludele;

prognoositust halvemaks kujunev majanduse olukord;

ootamatuid kulusid kaasa toovad loodusõnnetused;

võimetus leida piisavalt soodsaid ressursse investeeringute rahastamiseks.

Mõisaküla linna tulubaasi domineeriv allikas on mitmesugused maksutulud, sh üksikisiku

tulumaks. Esimeses riskistsenaariumis antakse ülevaade, kuidas mõjutab linna eelarvet

29

sissetulekute kasvu vähenemine. Eelarvestrateegias on tulumaksu laekumise üheks mõjutajaks

ametlik prognoos elanikkonna sissetulekute (palga) kasvu osas. Tulumaksu laekumise

vähenemine tooks kaasa riski, et teatud perioodil muutub likviidsete varade saldo

negatiivseks. See aga tähendaks, et tekib vajadus täiendava rahastamise või kulukärbete

järele.

Teine riskistsenaarium annab ülevaate arvu mõju linna finantsperspektiivile. Maksumaksjate

arvu vähenemine tooks kaasa pikemas perspektiivis negatiivse likviidsete varade saldo ning

sellest lähtuvalt vajaduse täiendavaks finantseerimiseks või kulukärbeteks. Maksumaksjate

arvu marginaalne vähenemine tooks kaasa suure pinge likviidsuse osas.

Stsenaariumi A kohaselt väheneb sissetulekute kasv alates 2015. aastast 2%. Sissetulekute

kasvu vähenemisest tingituna väheneks 2015. aasta põhitegevuse tulud 5 843 euro võrra ja

põhitegevuse tulem oleks 40 327 eurot. Nelja aasta jooksul väheneksid põhitegevuse tulud 26

525 euro võrra ja 2018. aasta lõpus oleks rahaliste vahendite jääk positiivne.

Põhitegevustulem püsib stsenaariumi rakendumisel igal aastal positiivne, olles on

baasstsenaariumiga võrreldes 9-13% väiksem.

Kuna kohustustes muutusi pole, ei muutu ka netovõlakoormuse määr. Siiski ei tekiks ka

sellise riski realiseerumisel ohtu linna finantsolukorrale.

Stsenaariumi B kohaselt väheneb maksumaksjate arv 2015. aastal 5% ehk 14 maksumaksja

võrra (vt tabel 8). Maksumaksjate arvu vähenemisest tingituna väheneks 2015. aasta

põhitegevuse tulud 7 971 euro võrra ja põhitegevuse tulem oleks 32 356 eurot. Viie aasta

jooksul väheneksid põhitegevuse tulud 62 006 euro võrra. Sellise stsenaariumi rakendumisel

püsib põhitegevustulem positiivsena kogu strateegiaperioodi. Ka netovõlakoormus on

muutmatu.

Mõlema riskistsenaariumi korral oleks põhitegevuse tulem madalam baasstsenaariumi omast.

Tabelis 8 on näidatud nii baasstsenaarium kui ka riskistsenaariumid.

30

Tabel 8. Riskistsenaariumide realiseerumise mõju Mõisaküla linna finantsolukorrale

BAASSTSENAARIUM 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse tulud 898 699 924 478 967 157 1 003 419 1 032 286 1 062 538

Põhitegevuse kulud -867 962 -897 078 -920 987 -929 451 -958 280 -985 443


Investeerimistegevus -32 981 -71 011 -15 535 -49 177 -49 032 -45 590

Eelarvetulem -2 244 -43 611 30 635 24 791 24 974 31 505

Netovõlakoormuse määr 0% 3,5% 0,2%% 0% 0% 0%

RISKISTSENAARIUM A -Sissetulekute väiksem kasv

Võrreldes baasstsenaariumiga on elanike ehk

maksumaksjate sissetulekute kasv 2015. aastast kuni

perioodi lõpuni 2% väiksem

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse tulud 898 699 924 478 961 314 996 847 1 024 990 1 055 724




Eelarvetulem -2 244 -43 611 24 792 18 219 17 678 24 691

Netovõlakoormuse määr 0% 3,5% 0,2% 0% 0% 0%

RISKISTSENAARIUM B – Maksumaksjate arvu

vähenemine

Võrreldes baasstsenaariumiga on maksumaksjate arv

alates 2015. aastast kuni perioodi lõpuni 5% väiksem

2013 2014 2015 2016 2017 2018

Põhitegevuse tulud 898 699 924 478 953 343 988 559 1 015 162 1 046 330




Eelarvetulem -2 244 -43 611 16 821 9 931 7 850 15 297

Netovõlakoormuse määr 0% 3,5% 0,2% 0% 0% 0%

31

Kokkuvõte

Mõisaküla linna eelarvestrateegia aastateks 2015–2018 on koostatud linna 2012.–2018. aasta

arengukavas ettenähtud eesmärkide saavutamiseks koos ajalise tegevuskava ja

finantsplaaniga.

Eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse nõuete

alusel. Eelarvestrateegias on esitatud ülevaade sotsiaalmajanduslikust keskkonnast,

makromajanduslikest prognoosidest, Mõisaküla linna arengusuundadest ja

finantsprognoosidest.

Linna arengu tagamiseks on planeeritud eelarvestrateegia perioodil investeerida 781 000 eurot

olemasolevate hoonete ja rajatiste laiendamiseks, renoveerimiseks. Investeeringute

katteallikaks on 80% ulatuses planeeritud kasutada projektidest laekuvaid rahalisi vahendeid.

Mõisaküla linna tulubaas on arvestatud 3,8%-lise kasvuga, maamaksu tulu maa

maksustamismääraga 2,5% ja omatulude iga-aastase kasvuga tarbijahinnaindeksi võrra.

Põhitegevuse kuludes on püsimajandamiskulud arvestatud iga-aastase tarbijahinnaindeksi

prognoositava kasvu alusel. Personalikuludele ei ole planeeritud eelarvestrateegia esimesel

aastal kasvu, 2017. aastal 5%-list kasvu ja edasi kuni eelarvestrateegia perioodi lõpuni 0%-list

kasvu. Riigieelarvest saadavad toetused ja nende arvelt tehtavad kulud on arvestatud

keskmiselt 3,2%-lise kasvuga. Eraldiste ja toetuste sh sotsiaaltoetuste kasvu planeeritud ei ole.

Linna finantsjätkusuutlikkuse tagamiseks planeeritakse eelarvestrateegia lõpuaastaks

põhitegevuse tulemiks kuni 7% põhitegevuse tuludest. Tänase eelarvestrateegiaga suudab

Mõisaküla linn täita finantsdistsipliini tingimusi vastavalt Rahandusministeeriumi kehtestatud

normatiividele. Mõisaküla on finantssituatsioonis, kus personali- ja majanduskulude kontrolli

all hoidmine võimaldab järgneval neljal aastal teostada mõningaid linna arengu seisukohalt

olulisi investeeringuid. Samas suuremas mahus investeerimine eeldab kulude vähendamist

protsesside efektiivsuse kasvu toel, mille tulemusel vabanevaid vahendeid saab kasutada

eelkõige investeerimise tarbeks võetavate täiendavate laenukohustuste finantseerimiseks.

Samas on Mõisaküla linna eelarve tundlik väliskeskkonnast tulenevatele muutustele –

eelarvetulude võimalikule vähenemisele (tulenevalt eelkõige maksumaksjate arvu

vähenemisest või inimeste sissetulekute kasvutempo langusest) ja intressimäärade tõusule on

tarvilik reageerida põhitegevuse kulude kokku tõmbamise ja planeeritud investeeringutest

loobumisega.

32

Lisa 1. Mõisaküla linna eelarvestrateegia 2013-2018 rahastus kava


täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve


Maksutulud 291 616 311 690 309 593 327 374 345 953 365 653

sh tulumaks 285 273 302 990 300 243 318 024 338 453 358 153

sh maamaks 6 343 8 700 9 350 9 350 7 500 7 500

Tulud kaupade ja teenuste müügist 245 136 263 130 290 671 302 156 302 156 302 156

Saadavad toetused

tegevuskuludeks 361 341 348 608 365 593 372 589 382 877 393 429

sh tasandusfond ( lg 1) 179 136 172 607 181 623 200 428 214 546 225 098

sh toetusfond ( lg 2) 128 039 147 601 137 270 127 661 123 831 123 831

sh muud saadud toetused


Muud tegevustulud 606 1 050 1 300 1 300 1 300 1 300


Antavad toetused


Muud tegevuskulud 821 276 849 137 870 105 879 951 910 780 920 943

sh personalikulud 508 449 537 137 541 462 541 462 568 535 568 535

sh majandamiskulud 310 707 310 000 319 300 328 879 338 745 348 908

sh muud kulud 2 119 2 000 9 343 9 610 3 500 3 500



Põhivara müük (+) 1 000 20

Põhivara soetus (-) -49 008 -274 438 -61 585 -247 167 -247 167 -225 167

sh projektide omaosalus -66 756 -14 623 -48 405 -48 405 -45 105

Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 15 000 207 682 46 962 198 762 198 762 180 062

Põhivara soetuseks antav

sihtfinantseerimine (-) -4 156

Finantstulud (+) 27 2 20 20 20 20

Finantskulud (-) 0 -121 -932 -792 -647 -505

Eelarve tulem -2 244 -43 611 30 635 24 791 24 974 31 505


Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) -2 244 11 389 22 778 16 934 17 117 23 648

Likviidsete varade suunamata

jääk aasta lõpuks 11 389 22 778 45 556 62 490 79 607 103 255

Võlakohustused kokku aasta lõpu

seisuga 55 000 47 143 39 286 31 429 23 572

Netovõlakoormus (%) 0% 3,5% 0,2% 0% 0% 0%

Netovõlakoormuse ülemmäär

(eurodes) 539 219 554 687 580 294 602 051 619 372 637 523

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60% 60% 60% 60% 60% 60%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 539 219 554 687 580 294 602 051 619 372 637 523

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 3% 5% 4% 3% 3%

Põhitegevuse kulude muutus - 3% 3% 1% 3% 3%

Omafinantseerimise võimekuse

näitaja 1,04 1,03 1,05 1,08 1,08 1,08

Netovõlakoormus ilma kohustusteta,

mille võrra võib netovõlakoormuse

piirmäära ületada

3,49% 0,16% -2,31% -4,67% -7,50%

33


täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve

01 Üldised valitsussektori

teenused 147 887 154 527 156 740 159 192 159 047 161 005

Põhitegevuse kulud 147 887 154 406 155 808 158 400 158 400 160 500

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 147 887 154 406 155 808 158 400 158 400 160 500

Investeerimistegevuse

kulud 0 121 932 792 647 505


sh muude vahendite arvelt 121 932 792 647 505

03 Avalik kord ja

julgeolek 3 157 3 600 0 0 0 0

Põhitegevuse kulud 3 157 3 600 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 3 157 3 600

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt

04 Majandus 76 304 76 520 77 005 77 005 78 781 78 781




Investeerimistegevuse kulud 19 539 24 842 6 240 6 240 6 240 6 240

sh saadud toetuste arvelt 24 842

sh muude vahendite arvelt 19 539 6 240 6 240 6 240 6 240

05 Keskkonnakaitse 1 758 900 1 300 1 300 1 300 1 300

Põhitegevuse kulud 1 758 900 1 300 1 300 1 300 1 300


sh muude vahendite arvelt 1 758 900 1 300 1 300 1 300 1 300

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0

06 Elamu- ja

kommunaalmajandus 57 581 246 504 64 203 239 311 239 311 239 833





sh saadud toetuste arvelt 151 810 28 262 180 062 180 062 180 062

sh muude vahendite arvelt 26 273 54 696 22 771 22 771 22 771

07 Tervishoid 16 185 11 500 2 300 2 500 2 500 2 500




Investeerimistegevuse kulud 0 9 231 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 9 231

08 Vabaaeg, kultuur ja

religioon 93 194 101 582 93 680 105 551 106 094 106 094




34




09 Haridus 348 685 381 007 351 061 333 661 329 831 329 831


sh saadud toetuste arvelt 110 457 123 957 117 870 108 261 104 431 104 431


Investeerimistegevuse kulud 0 23 859 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt 2 829

10 Sotsiaalne kaitse 172 219 199 653 237 215 258 890 289 230 291 771




Investeerimistegevuse kulud 0 0 22 000 22 000 22 000 0

sh saadud toetuste arvelt 18 700 18 700 18 700

sh muude vahendite arvelt 3 300 3 300 3 300

KOKKU 916 970 1 175 793 983 504 1 177 410 1 206 094 1 211 115





sh saadud toetuste arvelt 0 207 682 46 962 198 762 198 762 180 062


35

Lisa 2. Investeerimisprojektide rahastus kava aastatel 2013-2018


täitmine

2014

eeldatav

täitmine

2015

eelarve

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve

projekt 1 Mõisaküla linna tänavate vee-

ja kanalisatsioonitrasside rajamine 248 110 206 506 0 174 571 174 571 174 571

sh toetuse arvelt 208 155 151 810 151 800 151 800 151 800

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 39 955 54 696 22 771 22 771 22 771

projekt 2 Investeeringud

haridusvaldkonda 41 446 23 859 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 26 867 21 030

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 14 579 2 829


kultuurivaldkonda 10 000 5 083 16 094 16 094 16 094

sh toetuse arvelt 10 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 083 16 094 16 094 16 094


sotsiaalhoolekande valdkonda 0 22 000 22 000 22 000 0

sh toetuse arvelt 18 700 18 700 18 700

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 300 3 300 3 300

…

Eelpool nimetamata muud projektid

kokku 64 008 34 073 34 502 34 502 34 502 34 502

sh toetuse arvelt 15 000 24 842 28 262 28 262 28 262 28 262

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 49 008 9 231 6 240 6 240 6 240 6 240

KÕIK KOKKU 64 008 274 438 61 585 247 167 247 167 225 167

sh toetuse arvelt 15 000 207 682 46 962 198 762 198 762 180 062

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 49 008 66 756 14 623 48 405 48 405 45 105

Documents

MÕISAKÜLA LINNA · 2014-11-04 · majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2014. aastal 0,5%, 2015. aastal 2,5% ja 2016. aastal 3,5%. Majanduskasvu vedajaks jääb 2014. aastal