AVALIKKUDE ALGKOOLIDE SEADUS.SK VI 1938. 1, 3. RT 1931,46,348.

I. Üldeeskirjad.

§ I. Avalik algkool moodustab ühtluskooli esimese järgu.

§:!. Algkool on .rahvuskeelne ja maksuta.RT 1~34, lOS, 822.

§ 3. Õpilaste rahvuskeel arvatakse nende ra,wuse järgi.RT 1934, 105, 822.

§ 4. Kõik koolikohuslikud lapsed (§ S ja 9) peavad käima eestikeelsesvOIoma rahvuskeelses koolis, välja arvatud vaid vähemusrahvusest lapsed,kelle elukoha kooliringkonnas pole korraldatud nende rahvuskeelset avalikkualgkooli ega eestikeelset avalikku algkooli ja kes sel korral võivad õppidamõnes teises vähemusrahvuskeelses algkoolis oma vanemate või eestkostjatevalikul. Üksikuid erandeid sellest võib Haridusminister lubada ainult mõju­vatel põhjustel Haridusministeeriumi Kooliesakonna direktori ettepanekul.

RT 1934, 105, 822. (1938, 9, 59 XVI.)

§ 5. Algkool võib olla ühis- või lahuskool, selle järgi, kuidas otsus­tab kooli ülalpidaja.

§ 6. Algkoolil on oma pitsat kohaliku maa- või linnavalitsuse pooltkinnitatud kujul.

§ 7. Käesolevas seaduses tähendatud omavalitsuste ülesandeid vähe­musrahvuste suhtes, kel on kultuuromavalitsus, täidavad maksvate seadustepiires vastavad vähemusrahvuste kultuuromavalitsused.

II. Koolikohustus.

§ 8. Lapsed, kes kooliaasta alguseks saanud S-aastaseks, on kohus­tatud astuma algkooli õppetöö alguseks.

Erandina võivad üksikud lapsed astuda kooli ka vanemalt, kui õpilastevastuvõtmist toimetatakse üle aasta (§§ 22-25) või kui selleks on mõju­vaid põhjusi, mida otsustab kooli oppenõukogu, kuulates ära kooli- võijaoskonnaarsti arvamuse. Tehtud otsusest teatab koolijuhataja viivitamatakooli ülalpidajale.

§ 12.omavalitsus,

Öppenõukogu võib võrra lapse kooli ka nooremalt, kui laps on tarvi­likult arenenud.

Eestis asuvate kodakondsuseta isikute ja välisriikide kodanikkude lapsed, välja arvatudvälisriikide esindajate lapsed, kuuluvad koolikohustuse alla.

Haridusmin. kiri 14. maist J930 nr. 3603.

Kuna Eestis asuvate kodakondsuseta isikute ja välisriikide kodanikkude lapsed kuuluvadkoolikohustuse alla, siis tuleb omavalitsustel kanda ka vastavad kulud, mis on seotud nende lasteõpetamisega.

Haridusrnin. kiri 14. jaan. 1931 nr. 35323.

§ 9. Koolikohustus kestab algkoolis kuni kursuse lõpetamiseni võimittelõpetamise korral kuni 14 aasta vanuseni. Öpilased, kes saavad 14 aastatvanaks kooliaasta kestusei, peavad käima koolis kuni õppeaasta lõpuni.

RT 1934, 105, 822.

Võimalikkude eksiarvamuste vältimiseks seletab Hlvl Kooliosakond, et koolikohuslusestvabanemist ei või mõista nii, et sel puhul õpilane peab koolist lahkuma ilma kursust lõpeta­mata. Koolikohuslusest vabanemist tuleb mõista vaid nii, et õpilasele ei ole edasiõppimineenam sunduslik, kuid tema vanemate või ta enese soovil võib ta õppimist jätkata kuni kursuselõpetamiseni.

Haridusrnin. ringkiri 15. jaan. 1932. a. nr. :1..J785.

§ 10. Lapsed, kes saavad õpetust kodus, erakoolides või muul teel,mis ei seisa alamal avaliku algkooli õpetusest, vabastatakse avalikus algkooliskäimisest vastavalt linna- või maakoolivalitsuse poolt, viimasel juhul koha­liku omavalitsuse ettepanekul. Selle õpetuse tasapinna kõrguse üle otsusta­vad asutised ja isikud, kelle hooleks antud kooli pedagoogiline instrueerimineja ülevalve.

Av. algkoolide seaduse § 10 järgi võib maa- või linnakoolivalitsus lapsi, kes kodus, era­koolides või muul teel õpetust saavad, vabastada avalikus algkoolis käimisest. Selle järgi võibmaakoolivalitsus vabastada Eesti avalikus algkoolis käimisest last, kes Läti Vabariigis asuvaskoolis õpib, kui Koolivalitsus on kindel, et õpetus selles koolis ei seisa alamal õpetusest Eestiav. algkoolis. Et kõigis avalikkudes koolides Eestis on sunduslikuks õppeaineks Eesti keelja crakoolide seaduse § 21 põhjal ei tohi see aine puududa ka ffiittcriigikcelsctcs craõppe­asutistes, siis ci saa õpetust niisuguses Läti piirides asuvas algkoolis, kus Eesti kcelt üldseci õpctata, vääriliscks pidada Eesti avaliku algkooli õpetusele ja järclikult ei või Läti koolisõppimine iseenesest veel lapse Eesti koolis õppimisest vabastamisele küllaldaseks põhjuseksolla. Ainult siis, kui Läti koolis õppivaJe lapsele on kindlustatud nõutavas ulatuses Eestikeele õpetus kodus, võib Koolivalitsus seda last Eesti koolis käimisest vabastada.

Haridusrnin. kiri 5. novembrist 1928 nr. 23545.

§ II. Lapsed, kellel nende kehaliste või vaimliste puuduste päraston täiesti võimata õppida algkoolis või kelle koolis viibimine on hädaohtlikteiste õpilaste julgeolekule või kõlblusele, paigutatakse sellekohastesse kas­vatuse- ja õppeasutistesse. Nende asutiste korralduse määrab sellekohaneseadus, kuni selle maksmapanemiseni aga Vabariigi Valitsuse poolt Haridus­ministri ettepanekul antud määrus.

Seni kui seesugused asutised puuduvad või kui õpilase paigutamineneisse võimatu, vabastatakse käesolevas paragrahvis tähendatud lapsed ajuti­selt kooliskäimisest linna- või maakoolivalitsuse otsusega.

Ettepanekud eriasutisse paigutamiseks või kooliskäimisest vabastamiseksteeb kooli ülalpidaja õppenõukogu ettepanekul, kusjuures lapse vanemate võihooldajate mittenõusoleku puhul küsimus otsustatakse Hoolekande seadusesettenähtud korras.

(RT 1935, 9, 59 III ja XVI.)

Koolikohustuse täitmise järele kooliringkoilllas valvab kohalikkes peab kooliealiste laste nimestikku, hoiab selle alati korras,

parandab ning täiendab seda ja teatab igal aastal hiljemalt 2 nädalat enne·õppetöö algust kooliringkonnas asuvate koolikohuslikkude laste vanematelevõi nende asemikkudele koolikohustuse maksmahakkamisest ning saadabkoolikohuslikkude laste nimestiku vastava kooli juhatajale samuti kaks nädalatenne õppetöö algust.

Maa- ja linnaomavalitsustel on õigus panna maksma määrusi kooli­kohuslikkude laste registreerimise kohta.

(RT 1938. 9, 59 III.)

Av. aJgk. seaduse § 12 järgi peavad kooliealised lapsed algkoolis käima seal, kus lapsedasuvad, ja kohalik koolivalitsus on kohustatud selle järele valvama, et see kohustus täidetaks.Selle § sisust tuleb järeldada, et kooliskäimise kohustus tuleb täita seal, kus on lapse alalineelukoht, aga mitte seal, kus ta juhuslilc"ult viibib, ilma et ta vanemate poolt sinna lcasvaramiscksvõi mõnel muul põhjusel, ilma § 12 nõuete rikkumiseta, oleks paigutatud. Et vanemateloleksõigus oma lapsi paigutada sinnn algkooli, kuhu ise soovivad, niisugune kord ei ole Av. algkoolidcseaduse järgi lubatud.

Riigikohtu Admin.-os. l. nr. (ii ..:; II - J92(i.

Koolikohustuse täitmise asjas vt. ka vastavad ringkirjad Haridusrnin. mitmesugusteringkirjade hulgas alg- ja täicnduskoolide .lIal.

§ 1:1. Öpilaste korraliku kooliskäimise järele valvavad eeskätt koolijuhataja ja õppenõukogu. Koolijuhataja peab tarviduse järgi andma teateidhoolekogu juhatajale õpilaste puudumise üle. Hoolekogu on kohustatudneed teated viivitamatult vaatama läbi ja võtma tarvitusele kõik seaduslikudabinõud lapse kooli saatmiseks.

§ 14. Lapse vanemad või hooldajad, kes on süüdlased nende hooleall olevate laste korratus kooliskäimises, langevad kooli hoolekogu määra-.mise! (§ Sl) p. 13) rahatrahvi alla kooli kasuks (§ 80 punktid 2 ja 3)5-40 sendini iga puudunud päeva eest. Trahv nõutakse administratiiv­korras, kui see ei ole makstud vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast trahvi­misotsuse jõusseastumist (§ SO p. 13 ja § 82).

Kui rahatrahvile vaatamata last ei saadeta kooli vabandamatuil põhju­sil, siis teatab hoolekogu juhataja sellest kooli ülalpidavale omavalitsuselesüüdlaste kohtuIikule vastutusele võtmiseks.

Avalikkude algkoolide se:ldus on avalik seadus, mis kodanikkudele peale paneb sellesseaduses encnähtud kohustused. Nende avalikkude kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseleei või vabanduseks olla usutunnistus või ilmavaadeJ nagu see näha Põhiseaduse § Il.

Riigikohtu Krim.-us. o. SH - IH2:).

Haridusministeerium on talitanud seadusepäraselt, kui ta ei vabastanud algkooli õpiJastlaupäeviti kooliskäimisest usuliste põhjuste pärast. Koolikohuse täitmine algkoolis on kõigilEesti Vabariigi kodanikkudel kohusJik, kusjuures koolitöö võib ainult üleriikliselt ja ka Haridus­ministeeriumi poolt kindJaks määratud pühadel ja vaheaegadel katkestatud saada.

Riigikohtu Admin.-os. t. nr. 19(; II - W25.

Kohtulikule vastutusele võtmise asjas vt. Kriminaalseadustiku § 280J mis on avaldatudka käesolevas raamatus.

§ 15. Maa- või linnakoolivalitsus annab lähema juhatusekirja trahvi­raha suuruse järkude kohta § 14 esimeses lõikes tähendatud piires ja sellemääramise korra ning tarvitamise kohta. Haridusministeeriumil on õigusühtlustada nimetatud juhatusekirju ja anda nende kohta korraIdavaid määrusi.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

§ 16. Kui lapsevanemad või hooldajad, hoolimata mitmekordsesttrahvist või kohtulikust karistusest, ei saada last kooli vabandamatui! põhjusil,

SIIS antakse laps hoolekandekohtu otsuse järgi vanemate või hooldajatekulul teise perekonda või kasvatusemajja ülalpidamiseks ja kooli saatmiseks.

§ 17. Kui vanemad või hooldajad vaesuse pärast ei suuda pannalast kooli, siis peab kohalik omavalitsus hoolitsema lapse kooliskäimise või­maluse eest. Selle ülesande täitmiseks annab omavalitsustele toetust kariik Haridusministri määramise järgi riigi eelarves selleks ettenähtud krediidipiires. (RT J938, 9, 59 XVI.)

Kuna abiandminc Av. algk. seaduse Jargi on vaUaJc obligatoorne konustus, siis ei saakeeldumist sellest kohustusest jätta lapsevanema eraasjaks, milles ta võib esineda erakaebusegaadministratiivkohtu korras, vaid selle kohustuse täitmise järele peab-ovalvama maakoolivalitsuskui asuris, kelle peale on pandud rahvahariduse korraldamine ja juhtimine (Eestimaa koolival.ajut. korralduse § J7) maaom3.valitsusc piirides.

Haridusrnin. kiri 2~. okt. 19:1O nr. ~427J.

Mis puutub aga kehvemare õpilaste toetamise küsimusse, siis o~IJraegu)11a~svat~seadustejürgi eeskätt lapsevanem, kui ll'lpsC kooliskäimise eest vastutaja (Av. algk:.,seaQ., § 12, 14, 16, Sl)ja lapse seadusJik ülnlpidaja, kohustatud hankima vajalikud toetused lapse kooliskäimiseks,kuna kooli organid ja järclevalvc-asutised talle selles asjas abiks peavad olema. Eriri tuleb siinmainida järelevalve-asurisi (m<la- ja linnavalitsusi ja nende koolivalitsusi), kellel on õigus nõudavastavate summade eelarvesse võtmist Av. algkoolidc seaduse § 17 ja 50 ettenähtud kohustustetäitmiseks, toimides tarbekorral Omav. aj, järelevalve sead. § S, 4, 5, () ja 7 näidatud alustel,kuna aga kooli hoolekandekogude ülesandeks kehvemarc õpilaste eeeramise asjas on eeskättnende õpilaste toetamise teostamine hoolekogu käsituse::; olevate summadega ja teiste varadega(v. Av. algk. sead. § 80 p. 2 ja 3 ja § 15 ning selle põhjal antud määruse § 9 (RT 19:11, 101,724).

Lähtudes ülaltoodud seisukohalt, on kehvemate õpilaste toetamise küsimus küllaldaseltreguleeritud maksvate seadustega ja HM Kooliosakond ei leia ,selles küsimuses tühikuid, midaoleks vaja ja võimalik täita Haridusministeeriumi määrustega.

Kui puudutada eriti neid küsimusi, mis maakoolivalitsuse arvates seadus olevat jätnudlahtiseks, siis tuleb tähendada, el kõik necd küsimused on lahendatud maksvate seadustega,Näic I) hoolekogu otsuste peale võivad asjasthuvitatud lastevanemad kaevata maakoolivalit­susele, ke::o neid kaebusi lahend<lb Eestimaa koolivalitsuse aj. korralduse § 17 p, m põhjal,2) toctusc kohustus on eHe nähtud Av. :1lgk. seaduse § 17 ja :;0, ja järeleva[vc-asutisre ülesanneon valvata selle järele, et see kohustus ka täidetaks; vallaomavalitsuste seadusevastaste otsusteprotestecrimise kord on ette nähtud Omav. <lj, järelevalve seaduses; 3) maakoolivalitsuse otsusedkehvemate õpilaste toetamise asjas võib protesteerida administratiivkohtu korras või administra­tiivkorras Huridusministecriumis vastavalt sellelc, missuguse tee asjasthuvitatu otstarbekoha­semuks leiab.

Lõpuks tuleb tähendada ka seda, et kooli hoolekogu võib vallaomavalitsusele tehaettepanekuid kehvemate õpilaste toetamise asjas, kuid missugusel määral on need ettepanekudvastuvõetavad, otsustab ikkagi vallavolikogu kui valJaomavalitsusc määravasutis. Seega otsustabka vallavolikogu või vallavalitsus, kui vallavolikogu on viimase selleks volitanud) toetused, miskohalik omavalitsus on kohustatud andma Av. algkoolide ::oeaduse § 17 põhjal vanematele nendelaste kooliskäimise võimaldamiseks. Administratiivkohtu korras hoolekogu ei saa protesteeridavallavolikogu otsuseid, ta võib aga juhtida neile maakoolivalitsuse tähelepanu, mis ongi Av. alg­koolide seaduse § 8U järgi tema üheks ülesandeks.

Toetussummad, mis vallaomavalitsuse poolt määratud hoolekogu korraldusse, kasutabhooJekogu oma otsustega silmas pidades näpunäiteid, mis vallaomavalitsuse poolt nende sum­made tatvitamise kohta antud.

Haridusrnin. kiri 14. jaan. 19~i2 nr. :H272. (Selle kirja kohaldamisel on nüüd vajatoimida kooskõlas Vallaseaduse ja Maakonnaseaduse vastavate eeskirjadega).

Av. algkoolide seaduse § 17 põhjal on kohustatud andma kehvematele õpilasteJe toetustsee omavalitsus, kelle piirkonnas laps või Ta vanemad elavad. Seepärast ei ole vald kohustatudrahaliselt toetama võõra valla lapsi) kes õpivad tema koolis Av. algkoolide seaduse § 28 põhjal.Kuna riigi poolt kehvematele õpiJastele määratavad summad antakse Av. algkoolide seaduse§ 17 ja 50 põhjal vastavatele omavalitsustele nimetatud paragrahvides tähendatud juhul neillasuvate kohustuste täitmiseks ja need surnmad jagatakse maakondade ja linnade vahel vasta­valt elanikkude arvule, siis ülaltoodud põhimõte on maksev üldiselt ka riigi toetussummade

kohta. Kui aga koolivalitsused tegelikult jagavad riigisummad vastavalt kehvemate laste arvulekoo J i d e S) siis vastavalt sellele peab toetuste väljamaksmine toimuma ka koo I i d e järgi.

Haridusmin. 193·L 3. 29. detsembri kiri nr. 32276.

Koolikohuslikkudele lastele antud abi ei ole abiandja omavalitsus Avalikkude algkoolideseaduse § 17 põhjal õigustatud kulutatud summasid tagas! nõudma teiselt omavalitsuselt, sestabiandmiskohustus lasub kohalikulomavalitsusel.

Riigikohtu Admin.-os. t. :i2:l- 19:13.

Hoolekande seadus ei keela abi andmist perekondadele) kelle lapsed koolis käivad> ningkooliskäivate laste ülalpidamiseks antud toetust ei saa igal juhul lugeda amuks Avalikkudealgkoolide seaduse § 17 alusel.

Selleks) et perekonnale amud toetust lugeda amuks Avalikkude algkoolide seaduse§ 17 korras, on vähe sellest, et abivajaja lapsed on algkooliealised ja käivad algkoolis, vaidpeavad olema ka andmed) et perekond oma vaesuse tõttu ei suuda neid koo I i panna. Ainultviimasel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud hoolitsema lapse kooliskäimise võimaluseeest ja seks otstarbeks muud summasid ei ole omavalitsus õigustatud tagasi nõudma Hoole­kande seaduse eeskirjade järgi.

Riigikohtu Admin.-os. t. 2·17 - Hl:15.

§ 18. Koolikohuslikke lapsi ei tohi võtta õppeajal palgalisse ametisse.Erandjuhtudeian maa- või Iinnakoolivalitsusel õigus lubada koolikohuslikulelapsele pidada palgalist ametit, kui see ei takista korralikku kooliskäimist.

Selle nõude täitmise järele valvab kohalik valla-, alevi- või linnavalitsus.Selle paragrahvi suhtes vt. ka Seadus laste) alaealiste ja naiste töö kohta töös[Usettc­

võteles (RT 192·') GH) :H1; H.l29, HS) H3·1; 19:1·1,9·1) 755 § (jj W:I5) 99) $16; 1B:17) 101) 82·1)ja Konventsiooni eelnõu põllumajanduse töödesse lastavate laste vanaduse kohta ja selle konvent­siooni eelnõu kinnitamise seadus (RT 1922) 10.1/10.") 81).

111. Asutamine ja ülalpidamine.

§ 19. Avalikud algkoolid asutatakse ja peetakse ülal valdadc, aleviteja linnade poolt niisugusel arvul, nagu see on tarvilik koolikohustuse tan­miseks. Algkoolid, millel on üleriigilinc või ülemaakonnalinc tähtsus, asu­tatakse ja peetakse ülal riigi või maaomavalitsuse poolt.

Vallaseaduse (RT w:n) 32) 310) § 165 on tähendatud) et vallavolikogu võib kohustadakogukonnamaksu maksnikke vnlmistama ja kinnisvarade valdajaid vedama kohale vallaomava­litsuse asutiste ehitus- ja küttematerjale. Selle koormatise täitmise ligemad alused ja kord onmääratud sama seaduse § ICi7--171 .

Vallavolikogu oli õigustatud otsustama vähemusrahvuse algkooli paigutamise üle teisemajja) kui sellega ei muudetud koolide võrku ja kui uus koolimaja vastas Avalikkude algkoolideseaduse § 30 põhjal antud Haridusministeeriumi määrustes ettenähtud nõuetele. Kooli ümber­paigutamisega teise majja kinnitatud koolivõrgu piirkonnas ei ole tegemist vähemusrahvusealgkoolide võrgu muutmisega) ja seepärast selles asjas ei ole ka kohaldatavad Avalikkude alg­koolide seaduse § 7 ja 21 Kultuuromavalitsuse seaduse §.I kohaselt. Vähemusrahvuste kultuur­omavalitsuse seaduse § -t ja Avalikkude algkoolide seaduse § 1H järgi on vähemusrahvuse algkooliülalpidajaks käesoleval juhul vald ja Avalikkude algkOOlide seaduse § 7 ja VähemusrahvustekultuuromavaJ. seaduse § 2 ei puuduta valla kui kooliülalpidaja õigusi ja kohustusi. Vähemus­rahvuse kultuuromavalitsus oleks õigustatud vaidlema vallavolikogu otsuse vastu üksnes siis)kui sellega oleks muudetud koolivõrk) või kui uus koolimaja ei vastaks seaduse nõuetele. Asjaolu)et kooli ümberpaigutamisel tuleb kooli juures avada internaat, ei või olla aluseks kooli ümber­paigutamise otsuse tühis.tamiseks) sest internaadi avamine algkooli juures teatavatel tingimustelon otseselt nähtud ette Avalikkude algkoolide seaduse § 27.

Riigikohtu Admin.-os. t. 7111 - 1934.

§ 20. Riik kannab kõik tema poolt asutatud ja ülalpeetavate algkoolidekulud. Omavalitsused kannavad nende poolt asutatud koolide majanduslikud

ja kõik muud kulud peale õppejõudude palga selle osa, mIs on seadustegamääratud riigi kanda.

Ei saa valda kohustada viibimata asuma koolimaja ehitamisele, kui selleks ei ole ettenähtud valla cc1aIVcs vastavaid summasid; samuti ei saa kohustada valda viibimata paigutamakooli teise koolimajaks kõlblikku majja, kui niisuguse maja olemasolu või sellesse kooli paigu­tamise võimalus ei ole üldse selgitatud.

Riigikohtu Actmin.-os. t. 429 - 1932.

Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse § -! juures olev märkus ei vabasta valla­omavalitsust Vabariigi Valitsuse poolt kilUlitatud summade tasumist valla piirkonnas asctsevavähemusrahvuse algkooli kulude katteks, sest see märkus annab vallaamavalitsusele õigusenõuda teistelt valdadeIt vastava osa kuludest, kui nendest valdades! käivad lapsed teise vallavähemusrahvlise algkoolis.

Riigikohtu Admin.-os. t. 153 - 1933.

§ 21. Algkoolid, mis vajalikud koolikohustuse täitmiseks, moodusta­vad avalikkude algkoolide võrgu.

Maa- ja linnavalitsused koostavad algkoolide võrgu kava Haridusministripoolt antud juhtnööride järgi, kusjuures maavalitsused võtavad arvesse valla­ja alevivalitsuste põhjendatud ettepanekuid koolivõrgu moodustamise kohta;pärast heakskiitmist maa- või linnavolikogu poolt saadetakse algkoolide võrgukava Haridusministrile kinnitamiseks. Samas korras teostuvad ka muudarusedkoolivõrgus. (RT 1938, 9, 59 xv!.)

Juhtnöörid algkoolide võrgu koostamiseks on antud Haridusrnin. poolt koolivalitsusteleringkirjaga J931. a. 10. juun. nr. 3853, millise ringkirja juures on saadetud koolivalitsustele kavõrgu kava plangid. (Kuna need juhtnöörid ei sisalda põhimõttelisi küsimusi, vaid peamiseltvõrgu kava kooseamise asjatoimetuse korda, siis ei ole neid paigutatud käesolevasse raamatusseruumi kokkuhoiu otstarbei). Koolivõrgu koostamise suhtes vt. ka Maakonnn.seaduse § 100.

Kuna algkooli asukoht on lahutamata seotud koolivõrguga, siis kuulub uue koolimajaasupaiga määramine võimule, kellele kuulub av. algkoolide võrgu kinnitamine, ja vallavolikogudvõivad koolimaja asupaiga kohta teha ainult põhjendatud ettepanekuid.

Hnridusmin. kiri 2. märtsist 1931 nr. 35929.

Avalikkude algkoolide võrgu koostamise suhtes vt, ka Haridusministeeriumi Kooli­valitsuse HJ3:k a. J2. jaan. ringkiri nr. ~l2499 avalikkude algkoolide võrgu asjas (HMT 1-1933).

Valla ja alevi piiride muutmisel valla koolimaa üleviimine alevi piirkonda ei ole seaduse­vastanc, kui sce Ajut. aleviscaduse § 6 põhjal üldise heakorra nõuete teostamiseks on leirudtatviJik olevat, sest valla algkooli asetscminc alevis iseenesest on maksvate seaduste pOOlt lubatavja võimalik.

Riigikohtu Admin.-os. L 285 - 193·1.

Kui koololi maavolikogu otsusega arvatud koolivõrku tcatava arvu klassikomplektigaja maavolikogu Otsus Haridusministri poolt kinnitatud ning vald selle vastu ei kaevanud, siisoli vallavolikogu ka kohustatud kooli avama kindlaksmääratud arvu klassikomplektidega jasellega seoses olevad kulud kandma.

Riigikohtu Admin.-os. t. 566 - 1933.

§ 22. Öpilaste normaalarv klassikomplektis on 40, maksimaalarv­50 ja minimaalarv - 20. Ainult erandjuhtudel võib õpilaste arv klassikomp­lektis ajutiselt langeda kuni 15.

Eeltoodud ülemmäärad on maksvad, kui klassikomplektis on üks võikaks klassi. On klassikomplektis kolm või neli klassi,. siis on kõrgeim luba­rud õpilaste arv niisuguses klassikomplektis 40. Uhes komplektis ei võiolla üle nelja klassi.

Ühekomplektilistes koolides võib õpilasi võtta vasru üle aasta.

Kui algkoolil on olemas kõrvalklassid ja need kõrvalklassid töötavad põhiklassidestlahus (üksikutel väikestel saartel, metsaragustes külades jt.) ja ainult ühe klassikomplekti koos­seisus, siis on nende kõrvalklasside kohta maksev ka Avalikkude algkoolide seaduse § 22 viimanelõige, s. o. niisugustesse kõrvalklassidesse võib õpilasi võua vastu ka üle aasta. Samuti võib sedamäärust kohaldada ka koolides, kus teine klassikomplekt töötab ajutiselt.

Haridusrnin. kiri W. juul. 19~il nr. 31361.

Arvamus, et komplektis võib olla 50 õpilast, on õige, kuid seda võib lubada ainult häda­korral ja siis, kui selleks olemas vastavad ruumid.

Riigikohtu Admin.-os. t. 317 - 1932.

§ 23. Väiksemail saartel ja soodega või metsadega eraldatud maa­kohtades on algkoolide ülalpidajad (§ 19) kohustatud avama algkooli võiklassi, kui koguneb vähemalt 15 koolikohuslikku õpilast. Neis kohtades võibõpilasi võtta vastu ka üle aasta.

Kui mõne! väiksemal saare! koolikohuslikkude laste arv on alla 15 jalaste kooliviimine mujale võimata, võib Haridusminister määrata toetustlaste õpetamiseks selleks riigi eelarves ettenähtud krediidist.

(RT ms, 9, 59 XVI.)

Haridusmin. ringkiri 14. juun. 192~ nr. 2817.Kooliosakond seletas oma 15. märtsi 1923 nr. 2930 ringkirjaga, ct kaugematcs mctsa­

nurkades ja kohtades, kus elanikke hõredalt ja koolides ühe õpetaja juhatuscl töötab korraga., klassi, võib õpilasi vastu võtta üle aasta, s. o. kahc aasta lapsed korraga. Sel teel kujuneksidneed koolid sääraselt, et õpetajaloleks korraga õpetada ainult kahe õpeaasta lapsed (I ja J1I,II ja IV). Üleminek üleaastasele vastuvõtmisele oleks loomulikult pidanud sündima nõnda, etesimesel ülcmineku-aastlll ei oleks vastuvõtmist olnud csimesse klassi ja koololeks sel aastaltöötanud II, III ja IV klassiga, teisel aastaloleks olnud vastuvõtmine esimesse klassi (kaheaasta lapsed korraga) ja koolis oleksid olnud J, III ja IV klassid, kolmandal aastal ei oleks jälleolnud vastuvõtmist esimesse klassi ja koolis oleksid olnud II ja IV klassid. Siit peale olekskoolis üleaastasel vastuvõtmisel töötanud vaheldumisi I ja III ning II ja IV klassid. Nüüdselgunud, et koolivalitsused on mõnel pool üleminekut üleaastasele vastuvõtmisele teostemudteisiti, nimelt on csimesel ülemineku-aastal II klassi sulgenud, mille tagajärjel II klassi õpilased(eelmise aasta I klassi õpilased, keda kevadel II klassi üle viidud) olid sunnitud õppimist üheksaastaks katkestama ja koolist välja jääma, mis pedagoogiliselt täiesti lubamata ja seadusevastane,kuna koolivalitsustel puudub õigus koolikohustusele alluvaid lapsi koolikohustusest aastaksvabastada.

Dlaltoodule koolivalitsuste tähelepanu juhtides, palub Riigikoolivalitsus koolivaiitsu'iitulevikus, kui tekib tarvidus lapsi koolidesse vastu võtta üle aasta, üleminekut teostada nõnda,et kooliskäivaid lapsi ei jäetaks aaswks koolist välja, vaid et illeminek üleaastasele vastuvõtmiselealgaks esimesse klassi vastuvõtmise edasilükkamiscga üheks aastaks.

§ 24: Omavalitsuste piirkonnas, kus vähemusrahvus enamuses, onalgkooli. ulalpidajad kohustatud avama eesti rahvusest laste jaoks eesti õppe­keelegi algkooli või klassi, kui koguneb vähemalt 15 eesti rahvusest kooli­kohuslikku õpilast. Seejuures võib õpilasi võtta vastu üle aasta. Säärasekooli või klassi võib õpilaste arvu püsival vähenemise! sulgeda ainult Haridus­ministri loal. Kui õpilaste arv on koolis või klassis langenud alla 10, võibHaridusminister lubada töötada ühes komplektis korraga kuni 6 klassiga(õppeaastaga).

Juhul, kui eesti rahvusest koolikohuslikkude laste arv nimetatud oma­valitsuste piirkonnas on alla 15, siis on vastavomavalitsus kohustatud hoo­litsema selle eest, et need lapsed saaksid õpetust eesti keeles maksva kooli­kohustuse ulatuses. Selle kohustuse täitmiseks võib Haridusminister määrataomavalitsustele toetust riigi eelarves ettenähtud krediidist.

RT 1934, 105, 822. (1938, 9, 59 XVI.)

§ 25. Algkoolide ülalpidajad on kohustatud avama Vabariigi vähemus­rahvuStest kodanikkude lastele nende emakeelse kooli või klassi, kui kogu-

neb vähemalt 15 ühest rahvusest koolikohuslikku õpilast, kusjuures võibõpilasi võtta vastu üle aasta.

§ 26. Kui § 25 näidatud juhul õpilaste arv langeb alla 15, siis korral­datakse neile eestikeelses koolis õppimisel võimaluse järgi nende rahvuskeeleõpetamine Haridusministri korraldusega.

RT 193.. , 105, 822. (1938, 9, S9 XVI.)

§ 27. Kui kooliringkonnas on koolikohuslikke lapsi, kelle asukohton koolist üle 3 km, peab kooli ülalpidaja avama kooli juures internaadi.

Haridusmin. ringkiri 12. dets. ]931 nr. 34514.Ühe koolivalitsuse poolt on üles tõstetud küsimus, kelle võimupiiri kuulub õpilase eemal­

damine algkooli internaadist, kui õpilane mõjub kõIbliselt halvasti kaasõpilastele.Sel puhul teatab HM Kooliosakond, et õpilase kooli internaadis! eemaldamise asjas

tuleb omaks võua sama kord, mis on ette nähtud Av. algkoolide seaduse § 11 õpilaste koolisteemaldamise kohta, nimelt õpilase internaadis! eemaldamise küsimuse otsustab maakooli­valitsus, kusjuures koolivalitsusclc sellekohase ettepaneku teeb kooli ülalpidaja omavalitsus(valla-, alevivalitsus) kooli õppenõukogu motiveeritud otsusel.

Arvamus, et internaat tuleb avada üksnes siis, kui vähemalt pooled lastest elavad kooli­majast üle 3 km. kauguses, ei põhjene seaduse tekstile ja on aluseta.

Riigikohtu Admin.-os. t. 7SS - J933.

Imernaatide asjas vt. ka vastavad ringkirjad Haridusrnin. mitmesuguste ringkirjadehulgas alg- ja räicnduskoolide alal.

§ 28. Kui mõnele üksikule koolikohuslikule lapsele võõra valla, alevivõi linna kool asub märksa lähemal kui oma valla kool, siis on sellel lapselõigus õppida lähemas koolis, kui selleks leidub ruumi. Kui aga. selliseidlapsi koguneb teistest valdadest mõne valla, alevi või linna kooli üle 10%laste üldarvust selles koolis, siis on need vallad, kust lapsed pärit, kohus­tatud kandma proportsionaalselt nende laste arvule kooli jooksvaid majandus­likke kulusid.

Av. algkoolide seaduse (RT 1931, :lG. 348) § 2~ näeb ette, et kui mõnele üksikule kooli­kohuslikule lapsele võõra valla, alevi või linna kool asub märksa lähemal kui oma valla kool,siis on sellel lapsel õigus õppida lähemas koolis, kui selleks leidub ruume. Ka Av. algkoolidcseaduse § 2B teostamise määrus (RT lH31, B9, G(4) näeb ette, et lastel on õigus õppida lähemaskoolis, kui selleks leidub ruumi. Sellest selgub, et nii Av. algk. seadus kui ka selle seaduse § 28teostamise määrus näevad ette laste õppimise võimaluse lähemas koolis, kui see kool, kus takoolivõrgu järgi peaks õppima, ainult sel juhul, kui selleks lähemas koolis ruumi leidub. Kaeba­jme arvamus, et nende lastel igal juhul õigus on õppida lähemas algkoolis, on seega eksli!--, kunaneil oleks see õigus ainult siis, kui seallciduks selleks ruumi, nagu nähtub eeltoodud Av. algk. s.§ '2H ja selle § teostamise määrusest. Kaebajate arvamine, et võõras vald nende laste pärastoleks pidanud muutma oma algkooli kaheklassikomplektiliseks, on samuti ekslik, sest ·säärastkohustust valla peale Av. atgk. seadus ei pane.

Riigikohtu Admin.-os. t. nr. 3Gl II - 1932.

Avalikkude algkoolide seaduse § 2B on nähtud ette, et kui mõne valla, alevi või linna koolikoguneb lapsi teistest valdadest üle 1ot/~ laste üldarvust selles koolis, siis on need vallad, kustlapsed pärit, kohustatud kandma proportsionaalselt nende laste arvule kooli jooksvaid majan­duslikke kulusid. Kooli jooksvate majanduslikkude kulude all ei tule mõista ainult kütet, val­gustust ja puhastust, vaid ka koolihoonete jooksvat remonti. Iseasi on kapitaalremont, võiuute hoonete ehitamine kooli tarvis. Ei saa nõuda, et üks vald peaks aitama teist koolihooneteehitamisel või tegema teise valla hoonetele kapitaalremonti.

Riigikohtu Admin.-os. t. 615 ja 644 - 1933.

Kooli jooksvate majanduslikkude kulude tasumise pärast valdade vahel tekkinud vaid­lused kuuluvad Haridusministri poolt antud määruse §4 (RT 1931) 89, 664) kohaselt eeskättkohaliku maakoolivalitsuse lahendamisele, ja alles maakoolivalitsuse otsuse vastu antud kaebuse

puhul kuulub küsimuse lahendamine kohtule. Kuna enne koolivalitsuse vastavat otsust ei saakohtu korras niisugust tüli lahendada, talitas rahukohtunik õieti, jättes läbi vaatamata koolimajanduslikkude kulude tasumisest keeldumise pärast ühe vaHa pOOlt teise vallavolikogu otsusevastu antud kaebuse.

Riigikohtu Admin.-os. t. 20 l ja 30 I - 193·"

Vallaomavalitsus oli õigustatud keelduma kooH jooksvate majanduslikkude kulude tasu­misest teisele omavalitsusele, kui valla laste vastuvõtmisel teise omavalitsuse algkooli ja koolijooksvate majanduslikkude kulude kindlaksmääramisel ei toimitud Aval. algkoolide seaduse§ 28 ja tähendatud paragrahvi teostamise määruse § 2 ja -l nõuete kohaselt.

Riigikohtu Admin.-os. r. GOI - 1933.

Avalikkude algkoolide seaduse § 28 teostamise määruse (RT 1931,89,664) §2 näeb küllette, et võõra valla lapse kooli vastuvõtmisest koolijuhataja teatab viivitamata lapse elukohavallavalitsusele ja kooli ülalpidavale omavalitsusele. Kuid võõra valla lapse kooJi vastuvõtmisestõigel ajal mitteteatamine ei õigusta iseenesest kooli jooksvate majanduslikkude kuJude maks­misest keeldumist, sest eelmainitud määruse §,') järgi vallaomavnlitsuscd peavad ka ise arvestamalaste õppimise võimalusi võõra valJa, alevi või linna algkoolis ja peavad võtma vastavad summadoma eelarvesse § 3 tähend3tud kulude katteks, s. o. kooli jooksvate majanduslikkude kuludekattcks.

Ei vniclnud vallaomavalitsus, kellelt kooli majanduslikkude kulude tasumist nõuti,nende kulude summa suuruse vastu, siis polnud nõudjal vaIkIomavalitsusel põhjust eelfähen­dalud määruse § ·1 alusel kohaliku maakoolivalitsuse poole pöördumiseks.

Arvamus, et kooli jooksvate majanduslikkude kulude [:!sumisllUleks nõuda igal poolaaswleraldi, on aluseta, sest sellist nõuet ei leidu ei Avat. algk. seaduses ega selle seaduse § 2X [eosta­mise määruses. Samuti ckslik on ka ~uvamus, et jooksvate majanduslikkude kulude all tulebmõista ainult kütet, valgustust ja puhastust, sest Aval. algk, sead. § 2H, teostamise määrusemuutmise määruse (RT 1933,61, 474)järgi kuuluvad kooli jooksvate majanduslikkude kuludehulka ka kooli hoonete jooksva remondi kulud.

Riigikohtu Admin.-os. t. 4:1:1 - 19:15.

Ava!. algkoolide seaduse § 2M järgi on kooli jooksvate majanduslikkude kulude kandminekohuslik sellele vallalc, kelle lapsed käivad võõra valla algkoolis, selles paragrahvis ettenähtudtingimustel, ja seepiirast nende kulude tasumise asjas ei tarvitse valdade vahel mingit kokkulepetolla, ja vastavat valda tuleb kohustada neid kulusid {asuma administratiivkohtu korras.

Riigikohtu Admin,-os, t. lR7 -1935.

Avalikkude algkoolide seaduse § 19 ja 28 järgi on iga vald kohustatud võimaldamakoolikohustl..IsC täitmist üksnes tema piirkonn!J.s clutsevatele lastele. Võõra valla koolis võivadlapsed õppida üksnes siis, kui selleks leidub ruumi} ja niisugusel korral toimub kooli majandus­likkude kulude kandmine § 28 ettenähtud alustel. Seadus ei näe ette, et vald oleks kohustatudhoolitsema ka võõra vaUa laste koolikohustuse täitmise eest ja selleks erilisi kulusid kandma.Kuidas peab toimuma koolimaja eest hoolitsemine juhul: kui ühes vallas asersev kool on kooli­võrgus nähtud ette mitme valla jaoks, ei oJe seaduses üldse nähtud ette. Samuti kui ei ole seadus­likku alust kohustOlda üht valda püstitama koolimaja, mis kuuluks tcise valla omandusse, ei oleseaduslikku aJust kohustada tcatavat valda ehitama koolimaja tcise valla õpilaste jaoh. Kunaküsimus on jäetud seaduses lahendamata, siis võib niisugusel juhul, s.o. kui kool on nähtudene mitmc valla jaoks, koolimaja ehitamine ja ümberchitamine toimuda üksnes .lsjasthuvitatudvaldade vastastiku~el kokkuleppel; kui kokkulepet ei saa\'utata, siis tuleb hoolitseda koolivõrgumuutmise eest ja nii, et iga vald võimaldaks terna piirides elutsevatele lastele koolikohustusetäitmisc.

Riigikohtu Admin.-os. t, 270 - 193-1.

Kuna Avalikkude algkoolide seaduse § 28 teostamise määruse (RT J931, 89,664 ja1933,61,474) § 4 järgi kokkuleppe mittesaavutamisel vastav maa- ja Jinnakoolivalirsus määrabtasumisele kuuluva summa Kooli tegelikkude kulude alusel iga p 0 0 I aas tal Õ p u 1, siisei ole maa- ja linnakoolivalitsusel kui niisugustel nimetatud § 4 korras õigust ega võimalustmäärata kindlaks tasumisele kuuluvaid summasid möödunud kooliaastate eest. Summadekindlaksmääramine iga poolaasta lõpul on määruses ·ette nähtud teadlikult seHe eesmärgiga:et lahendada küsimusi kiirelt ja hõlpsalt kontrollitavate andmete alusel ning võimaldada omava­litsustele ka õigeaegselt ja eelarvete kohaselt nende määratud summade tasumist.

Sellest ei või aga seda järeldada, et maa- ja linnakoolivalitsused ei tarvitseks üldsetegevad olla omavalitsustevaheliste lahkarvamuste lahendamisel eelmiste kooliaastate sum­made alal. Kuna vaidlused nende summade alal tuleb ikkagi lahendada, siis maa- ja linna­koolivalitsustel tuleb kindlasti kaasa aidata tekkinud lahkarvamuste lahendamisele oma nõu jaselgitustega, katsudes kõigiti viia omavalitsusi kokkulepetele ja hoida ära seega kohtuprotsesse,milledele sageli järgneb ebasoovitav suhete halvenemine omavalitsuste vahel.

Haridusmin. Kooliosakonna 1937. a. 3. aprilli kiri nr. 32689.

Haridusministeeriumi Kooliosakond teatab, et Av. algkoolide seadu~e §2S alusel määra­tavaid summasid ei ole võimalik sisse nõuda Administratiiv-sissenõude seaduse alusel ja korras,sest need summad ei kuulu selles seaduses tähendatud summade hulka. Ka ei ole Av. algkoolideseaduse § 2$ eneses tähendatud, et nende summade sissenõudmine toimuirs administratiiv­korras. Kuna § 23 ei ole tegemist normeeritud summadega, vaid need summad kuuluvad väJja­arvutamisc1e, arvestades vastavaid andmeid ja asjaolusid, siis ei ole võimalik ka laiema tõlgen­damise põhimõttel asuda seisukohale, et nende summade sissenõudmine võiks toimuda administ~

ratiivkorras, seda enam, et Av. algkoolide seaduse § 14 ja 29 on ette nähtud vastavate summadesissenõudmine administratiivkorras ja seega on selles seaduses ette nähtud juhud, mil seaduse­andja on tunnustanud tarvilikuks adnunistcatiivkorra tarvitusele võtmise, § 28 alal ei ole agaseda korda arvatud tarvilikuks.

Av. algkoolide seaduse § 28 alusel tasumisele kuuluvate summade Selgitamine ja määra­mine toimub nimet. § 28 ja Avalikkude algkoolide seaduse § 28 teostamise määruse (RT 1931,89,<H;-I ja J9aa) Gl, 47-1) alustel ja korras, kusjuures sel juhul, kui ei ole jõutud kokkuleppele japool võipooled ei ole rahul maa- või linnakoolivalitsuse otsusega (nimeLmääruse § 4), võivad nadkaevata edasi Haridusministeeriumile; kui ei ole pool või pooled rahul Ministee:iumi otsu­sega, siis võivad nad kaevata edasi Riigikohtule. Seaduslikke jõusse astunud otsuseid on agaomavalitsused kohustatud täitma ja järelevalveasutiste ülesandeks on hOOlitseda, et nad täi­daksid neid otsuseid korralikult.

Haridusrnin. Kooliosakonna J937. a. 23. veebruari kiri nr. ~12513.

§ 2'J. Kui avaliku algkooli ülalpidaja ei hoolitse kooli eest tarvilikult,siis kannab tarvilikud kulud ajutiselt Haridusministeerium riigi eelarves sel­leks otstarbeks ettenähtud krediidist. Kantud kulud nõutakse tagasi kooliülalpidajalt administratiivkorras.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

Koolide ülespidamise kulude krmdmine on valdadde avalik kohustus ja maavalitsus onkohustatud selle järgi valvarnn, et vallad seda kohustust täidaksid. Kui mõned vallad sedakohustust ei täida või täita ei taha, siis on maavalitsus kohustatud toimima Omavat aj. järelev.sead. § 8, ·1, 5, 6 ja 7 äratähendatud alustel. Kuid kooli eest mittehoolitsemine sellel määral,nagu see seaduses ette nähtud, ei või kuidagiviisi põhjuseks oHa kooli uste sulgemiseks nendeees, kes ijjgust3cud on selles koolis käima, sest Av. algk. sead. § 27 järgi kannab säärasel juhtu­musel wrvilikud kulud ajutiSelt Haridusministeerium ja need kulud nõutakse pärast sisse kooliülalpidajalt ndministratiivsel teel.

Riigikohtu Adm.-os. t. nr. 6021 - 1925 (Õigus 1925, lhk. 77).See seletus on kohnldatav ka maksva Av. algkoolide seaduse § 29 suhtes.

§ 30. Kooli asutamise, ümberrnuutmise ja korraldamise juures tule­vad täita nõuded, mis nähtud ette Haridusministeeriumi määrustes kooli­majade, kooli kõrvalhoonete, nende asukoha ja seadete kohta.

(RT 1938, 9. 59 XVI.)

Avalikkude algkoolide hoonete ehitamise määrus ja teised vastavad juhendid, korral­dused ja ringkirjad koolimajadc, kooliruumide ja koolimaja ümbruse kohta on avaldatud käes­oleva raamatu vastavas osas.

Algkooli seadetc ja õppevahendite kohta vt. juhendid ja ringkirjad § 48 järel.Koolide tuletõrje määrus on avaldatud RT 1938, 16, 144 ja HMT 3 - 1938.

§ 31. Algkoolil peab olema tarvilik maa-ala võimalikult mitte vähemkui ühe hektaari suuruses kooliõue, õpilaste võimlemis- ja mänguplatsidening kooliaia jaoks.

Kooliaed peab terve kooli ühise hoole aU olema, tema kasutamine ka~vatusljkuks olstar-- _. ••• • •••• .". • __ I:' ""Ir. _ • '> =;~ ,.1' ... "'''':~ '...I.•~

kooliaia korrashoidmisel ja kasutamisel peavad tulema kooli poolt, tulud minema kooli ja"koolipere" (õpetajad, õpilased ja teenijad) kasuks. Ainult neil juhustel, kus kooliaed loodudpraegu koolis töötava õpetaja isikliku töö ja hoolega, tuleb seda aeda niikaua, kui see õpetajaseal ametis, arvata temale tarvitamiseks antava maa külge ja hulka, kui ta ei soovi juba nüüd sedaaeda Algkoolide seaduse § 69 teise poole alusel üldiseks tarvitamiseks üle anda.

Haridusrnin. ringkiri 13. jaan. 1922 nr. 2180.(Selles ringkirjas tähendatud § 76 ja 69 asemel vt. maksva Av. algk. s. § 68 ja 34.)

Koolimajade ümbruse korraldamise ja kooliaedade rajamise suhtes vt. Haridusrnin.Koolivalitsuse 1934. a. 18. oktoobri ringkiri nr. 31870 (HMT 14 - 1934), samuti ka HMTavaldatud teised vastavad ringkirjad. Need ringkirjad on ka käesolevas raamatus.

. § 32. Peale eelmises (31) paragrahvis tähendatud maa-ala muretse­takse maa-algkoolidele koolitalu vähemalt ühe lehma ning hobuse pidamiseksja õppejõudude ning kooliteenijate aiamaaga varustamiseks. Koolitalu antaksekooliülalpidaja korraldusel rendi alusel isiklikuks kasutamiseks koolijuhatajalevõi samadel tingimustel mõnele sama kooli õpetajale, kui koolijuhataja eitaha kasutada seda isiklikult.

Õpetajaile ja kooliteenijaile antakse samuti isiklikuks kasutamiseks rendialusel igaühele sellest koolitalust aiamaad vähemalt 20 aario Kui keegi tallekuuluvat aiamaad ei taha kasutada isiklikult, antakse see kasutada kooliülal­pidaja korraldusel kas koolijuhatajale, teistele õppejõududele või koolitee­nijailc.

HM Kooliosakond tentab, ct kuna Avalikkudc algkoolide seaduse §:l2 ei sea üles kindlaidnormc õppejõudude ja kooliteenijate kasutada antava maa rendi kohta, tuleb otsusele jõuda, etseaduseandja on jätnud rendi suuruse määramise käesolev.1l juhul poolte (vallaomavalitsuse jaõppejõudude ning kooliteenija) omavahelise kokkuleppe asjaks ja seepärast ei saa Haridusminis­teerium selles asjas anda erilisi normecrivaid määrusi. Kui aga kokkuleppe saavutamine pooltevahel on mõnel põhjusel enskendatud, siis tuleks HM Kooliosakonna arvates rendi suurusemääramiseJ aluseks võtta mallrcformi teostumise m:iärustesettenähtud normid (vt.RT HJ27, lOlljll RT W:Ul, ·IS, 27~)J MHlirused mnareformi tcostamiseks, § S7 ja järgmised). Õppejõudu­dele ja koolitcenijaile antava maa rent ei v()iks aga olla ühelgi juhul kõrgem kohalikkudestrendihindadest.

}-Iaridusmin. kiri 2:~. dets. H):n nr. :l·!·12H.

HM Koolios..\kond teat.ab, et koolijuhataja normimaa, mis Vabariigi Valitsuse 15. juuni19:1l. a. määruse (RT J9:ll J S I, :HJH) § :1 järgi on ene nähtud vähemalt ametimehe kolmsuuruses, peab sisaldama vähemalt nii palju põldu, heinamaad ja karjamaad, kui see on tarvilikühe lehma ja hobuse pidamiseks.

Õppejõud peavad mankasutamise soovist teatama kooli ülalpidajale kas ametisse &stumisc1või kui ta ametis ja seni ma<ld kasutada ei ole soovinud - võimalikult varakult, kuid hiljemaltüks kuu enne selle põllum:ljandusaasta algust (milleks loetakse I. mai), millest aastast alatest<\ soovib maad kasutama hakata. Kord avaldatud soov maakasutamiseks on maksev kuni sellestsoovist loobumiseni. Samuti peab õppejõud, kes temale kuuluvat normimaad kasutada enamei soovi, sellest teatama kooli ülalpidaja1c võimalikult varakult, hiljemalt aga üks kuu enneeeloleva põllumajandusaasta algust.

Kooliülalpidajal ei ole õigust õppejõule normimaa kasmamist üles ütelda. Kui aga ühelõppejõu} on kasutada ka teise õppejõu normimaa ja viimane soovib oma maad ise kasutada,tuleb kooliülalpidajal esimesele teise õppejõu normimaa kasutamine üles öelda ülaltähendatudtähtajal.

Haridusrnin. Kooliosakonna 1932. a. 27. mai kiri nr. 3710.

Koolitalude korraldamise suhtes on kehtiv Haridusministeeriumi 1933. a. 5. jaanuariringkiri nr. :n467 koolitalu ülesannete ja korraldamise ning rendinormide asjas (HMT 1 - 1933).

Seaduses ei ole otsekohe ette nähtud, kes peab põllumajanduslikkude hoonete korras­hoiu kulud kandma, kooliülalpidaja või nende hoonete kasutaja õpetaja, mispärast see küsimus

tuleb lahendada vastavate seaduste määruste üldmõue järgi. Avalikk. algk. sead. § 29, mismäärab õpetajale antava maa suuruse, ei lausu põllumajanduslikest hooneis! midagi. Ei ole kaselle seaduse teistes paragrahvides põllumajandustikkude hoonete ehitamisest ja tarvitamisestjuttu. Ainult Avalikk. algk. sead. elluviimise määruse § 13 kirjutab ette, et algkooli ülalpidajadon kohustatud majapidamiseks tarvisminevaid kõrvalhooneid ehitama.

See määrus võib aga põhjeneda ainult Aval. algk. sead. § 29-le, ja selle järgi peab mõistma,et kui kooJiülalpidaja on kohustatud andma maad õpetajale, siis peab ta õpetajale võimaldamaseda maad ka pidada, s. o. hoolitsema selle eest, et kooli juures oleksid õpetajate põJlumajapi~

damiseks ka tarvilikud kõrvalhooned. Nii tuleks § 29 tähendatud "maa" mõiste all arvata maadühes tarvilikkude kõrvalhoonetega. Seepärast tuleb mõista ka § 29 tähendust, nimelt, et selle§ põhjal tarvitatava maa eest ühes kõrvalhoonetega tuleb remi maksta üldistel alustel, s. o. üldistelalustel maksta renti nii maa kui ka kõrvalhoonete eest. Avalik. algk. sead. § 26 järgi on valdkohustatud kandma kooli majanduslikud kulud, aga mitte õpetajate majapidamiskulud '*).

Riigikohtu Admin.-os. o. 13 - 1925.

Avaliku ~l!gkoo1i seaduse § 29 põhjal on valdade omavalitsused kohustatud määralisteleõpetajatele igaühele poolteist kuni kaks ja pool tiinu põllumaad ühes lehma ja hobuse, heinaning karjamaaga tarvitamiseks andma üldiste) alustel makstava rendi ecst. Sellest seadusesttuleb saada aru nii, et vallaomavalitsus on kohustatud neile maa-algkooli määralistele õpeta­jatele, kes seda maad soovivad, teataval määral maad üldisel alusel makstava rendi eest isiklikuksuuvitnmiseks andma. Kui aga tuleb ilmsiks, et õpetajad neile tarvitada antud maad isiklikultei tarvita, vaid maad edasi rendivad ja renditingimusi ei täida, siis on vallaomavalitsusel õigusvõõraste tarvitajme käest maad ära võtta. Avaldab aga õpetaja, kellelt maatarvitamisõigus äravõclUd, soovi edaspidi isiklikult seda maad tarvitada, siis tuleb vallaomavalitsusel temalejärgmise majandusaasta alul maa uuesti tarvitamiseks kätte anda. Seaduse siht on võimaldadamaa-algkooli õpetajaile oma iseseisvat majapidamist sisse seada *).

Riigikohtu Admin.-os. o. 20 - 1924.

Avalikkude algkoolideseadusc (RT 1931,46,3"'8) mõttc järgi algkooli mõiste määrajaksei ole õppekava cga õppeaja kestus, vaid algkooli asukoht. Tähendatud seaduse § 32 on nähtudette, et maa-algkoolidele rnuretsetakse koolitalu vähemalt ühe lehma ning hobuse pidamiseksja õppejõudude ning kooliteenijate aiamaaga varustamiseks. Maa-algkoolide all tuleb mõistaneid algkoolc, mis asetscvad maal, s.o. välja<;pool linnade ja alevite administratiivpiire, kuidalevi piirides asetsevat algkooli ei saa lugeda maa-algkooliks. Alevi-algkoolidele ei ole kooli­ülalpithljnd, s.o. aleviomavalitsused kohustatud maad muretsema Ava!. algk. seaduse § 32 ette­näiltud m~Hiral. Ka Haridusministeerium, kellel Aval. algk. s. § 92 põhjal on õigus anda mä~rusi

selle seaduse teostamiseks, ei loe alevi-algkoole maa-algkoolide hulka, nagu nähtub Haridusrnin.Koolivnlitsuse kirjast :n. III :t~ nr. 35722. Haridusministri määrus Il. maist 1931 nr. 3516(RT 19:~ I, ·12, aO:~)ei ole kohaldatav vaidluse all oleva küsimuse lahendamisel,sest see käib õppe­töö vaheaegade ja üldiste ning kohalikkude pühade kohta 1931/32. kooliaastal. Selle määruse§ 10 on niilltud ette, ct alevivolikogud võivad oma otsustega ühtlustada alevi-algkoolide õppeajaIinna-algkoolide omaga; kui aga sellist otsust ei ole tehtud, tootavad alevi-algkoolid ühisel ajalmaal asetsevale algkoolidcga. Nagu sellest nähtub, käib see paragrahv õppeaja kohta. Ühtlasinähtub selle parngrahvi viimasest Iõigendist, et Haridusministeerium teeb just vahet alevi- jamnal asetsevate algkoolide vahel.

Riigikohtu Admin.-os. t. 2...3 - 1933.

Ava I. aJgk. seaduse § 32 järgi on koolijuhataja ja õpetajad õigustatud vallalt maad saama.Secp~rast on ekslik arvamus, ct kooliõpetajate maaga varustamise küsimus võib arutusele tullaalles siis, kui vald on muretsenud algkoolile koolitalu ja et õpetajaskonnal ei ole õigust vallaltmaad nõuda ja vallavolikogu otsuse vnstu kaevata, kui viimane jätab nende palve rahuldamata.

Riigikohtu Admin.-os. 1. 591 - J933.

On õige, et Avalikkude .algkoolide seaduse § 32 on ette nähtud koolijuhataja, õpetajaja kooliteenija maade alammäärad, kuid ei ole § :J2 mõtte kohane, et vallaomavalitsus toimetabmaade jagamist nõnda, et koolijuhataja saab maad alla seaduses ettenähtud alammäära, kooli­tecnija aga saab maad kaugelt üle alammäära. Üle seaduses ettenähtud alammäära võib valla-

*) Need Riigikohtu otsustest võetud seletused võiksid olla vastavalt kohaldatavad kakäesoleva seaduse § 32 suhtes.

omavalitsus maad kooliteenijale anda üksnes juhul, kui koolijuhataja ja õpetajad on maagavarustatud seaduses ettenähtud normis ja maad jätkub andITUseks üle alammäära. Ei jätku agamaad andmiseks koolijuhatajale ja õpetajatele alammääranigi, siis ei võikooliteenijale maad andaüle alammäära.

Riigikohtu Admin.-os. t. Sl - 19~~5.

Avalikkude algkoolide seaduse § 32 ja :~3 järgi kooliülalpidaja on kohustatud muretsemamaa-algkoolidele koolitalu vähemalt ühc lehma ning hobuse pidamiseks ja õppejõudude ningkooliteenijate aiamaaga varustamiseks. Koolitalu antakse kooliiilalpidaja korraldusel rendi aluselisikJikuks kasutamiseks koolijuhatajale või samadel tingimustel mõnele sama kooli õpetajale,kui koolijuhataja ei taha kasutada seda isiklikult. Seadus ei räägi midagi rendi suurusest. Eivõi siiski arvata seaduseandja tahteks seda, et kooliülalpidaja võiks koolitalu rendi suurusemäärata oma heaksarvamise kohaselt. Niisugusel korral võiks kooJiülalpidaja rendi nõnda suuremäärata, et koolijuhatajal või kooliõpctajal osutuks võimatuks koolitalu kasutamine, ning seadu­seandja tahe, et koolijuhatajal (või õpetajal) oleks kasutada koolitalu, jääks teostamata. Pealeginiisugusel korral koolitalude rcnt osutuks ebaübtlascks, scst üks kooliülalpidaja võib määrmaühe ja teine teissuguse rendi. 1920. a. kehtimapandud Avalikkude algkoolide (nüüd kiil} jubakehtivuse kaotanud) seaduse elluviimise määruse (RT Hl20, 1:;:l/15·l) § H näeb otseselt ettc,et õpetajatele tarvitada antud maa rendihind määratakse selles suuruses, mis ümberkaudsedriigimaade remnikud läbistikku maksavad. See elluviimise määruse ceskiri tuleb praegu veelkehtivaks lugeda.

Riigikohtu Admin.':'os. 1. JH~ - J937.

Kui koolijuhataja kasutab hooneid, mis omal ajalolid ehitmud kogu koolitalu põlluma­janduslikuks otstarbeks, siis niisugusel korral nende hoonete üür ei või ületada 251%kogu kooli­talu maarendist (MTM § J(7).

Riigikohtu Admin.-os. t. 7:·Hi - 19:J:I.

§ 33. Kooliülalpidaja on kohustatud muretsema eelmistes (31 ja 32)paragrahvides ettenähtud maa-ala ja võimalikult kooli lähedal.

Vt. ka Omavalitsuste ja üldkasulikkude organisatsioonide maaga varustamise seadus(RT 1931, Hi, 9G) ja Omavalitsuste ja üldkasulikkude organisatsioonide maaga varustamiseseaduse elluviimise mäiirus (RT W:Jf, Sl, :mH; 19:J:~, H:I, (81).

Haridusrnin. ringkiri 19. jaan. 1932 nr. :J-l7·13.Teie 11. jaulluari S. a. esitise puhul av. algkoolide maaga varustamise asjas teatab HM

Kooliosakond, et Av. algkoolide seaduse §33 põhjaloll. koolide varustamine maaga sama seaduse§ 31 ja az ettenähtud määral kooliülalpidaja vallaomavalitsuse kohustus. Omavalitsuste jaüldkasulikkude organisatsioonide maaga varustamise seadusega (RT 1931, 16,96) ja selle seaduseelluviimise määrusega (R'T 1H:J I, 51, :~99) on määratud kindlaks avalikkude algkoolide mmlguvarustamise kord) samuti ka vastavate protestide lahendamise kord, nimelt maaga varustamiseküsimuse algatab omavalitsus ja ta esitab ka protestid, kui Riigimaade korralduskomisjoni otsusteda ei rahulda, kusjuures protestid esitataksc kohaliku maakorralduskomisjoni alalise liikmekaudu kahe nädala jooksulotsuse ärakirja kättesaaITUse päevast arvates.

Et kooli huve kaitsta, tuleb algkoolide hoolekogudel silmas pidada ülaltoodud seadl;Jscnõudeid, sest ainult nende nõuete täitmisel võivad protestid leida tähelepanemist. Juhtudel aga,kui kohalik omavalitsus tarvilikke samme ei astu kooli maaga varustamiseks, tuleb algkoolihoolekogu} või koolijuhatajal pöörduda maakoolivalitsuse poole ja paluda kaasabi kooli seadus­Jikkude nõuete rahuldamiseks.

(Selle ringkirja kohaldamisel vt. ka Maakorraldusseadust (RT 1937, 30, 290) ja selleseaduse põhjal antud määrust (RT 1937, 54, .198) ja teadaannet (RT 1937,48, 4.IJ).

Algkoolidele maa muretsemine on pandud Avalikkude algkoolide seadusega valla­omavalitsusele, kuid ei ole tehtud algkoolide juhatajatc ülesandeks. Seepärast, kui vaUaomavalit­sus jäi rahule valla koolimaa planeerimisega ja Maakorralduse peakomisjoni otsuse vastu eiesinenud kaebusega, puudub alus ka koolijuhataja kaebuse rahuldamiseks.

Riigikohtu Admin.-os. t. l86 - 1934.

§ 34. Kui koolijuhataja või õpetaja kooliülalpidaja nõusolekul ette­võetud põhjalikeks ja kulukaiks maaparandusetöiks ja seadeiks, nagu maa­torutamiseks, rigoolimiseks, puude ja põõsaste istutamiseks ja kaitseaia ehi­tamiseks ei ole saanud toetust või ei ole seda saanud tarvilikui määral, siis

tema lahkumise puhul kooliülalpidaja maksab talle tehtud töö ja kulude eesttasu asjatundjate hindamise põhjal.

§ 35. Kui kohalt lahkuv õppejõud töötas koolis kuni kevadise õppetöölõpuni, siis on temal õigus kooli maaosa kasutada õppetöö lõpule järgnevalsuvel. Kui ta koolist lahkus enne õppetöö lõppu, siis jääb maa kasutadauuele õppejõule.

IV. Öppe- ja kasvatuseala.

õppetöö vaheajad Ja üldised ning

§ 36. Algkooli kursus kestab 6 õppeaastal.

§ 37. Algkoolide juures või neist lahus avatakse tarviduse korralühe- või kaheaastase kursusega täiendusekoolid või -klassid. Nende koolideja klasside korralduse määrab sellekohane seadus, kuni selle maksmapanemi­seni aga Vabariigi Valitsuse poolt Haridusministri ettepanekul antud määrus.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

Öppetöö algkoolides kestab normaalselt I. septembrist kuni§.3H.:ll. malDl.

Maalasuvais algkoolides võib õppetöö alata ka pärast I. septembrit.ja lõppeda enne :31. maid, kuid õppetöö peab kestma üldiselt vähemaltISO päeva aastas.

§ :19. Haridusminister määrabkohalikud pühad.

(RT 1938. 9, 59 XVI.)

§ 40. Kooliaasta kestab I. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini.

§ 41. Algkoolis õpetatakse järgmisi õppeaineid: emakeeIt, usuõpe­tust, kodulugu, matemaatikat, loodusõpetust ja tervishoidu, maateadust,ajalugu ja kodanikuõpetust, joonistamist, tööõpetust, laulmist, võimlemist,riigikeelt vähemusrahvuste koolides.

Usuõpetus on õpetajaile ja õpilastele vabatahtlik õppeaine.RT 1934, 45, 400.

~ 42. Haridusministeeriumi loaga võib kohalikkude olude nõudelvõtta :'Igkooli õppekavasse veel teisi aineid, misjuures aga ei tohi tunduvaltkannatada üldhariduslikkude ainete läbivõtmine.

(RT 1938, :>, S9 XVI.)

§ 43. Haridusminister määrab tema poolt maksmapandavais õppe­ja tunnikavades õppeainete üldise laadi ja läbivõtmise ulatuse iga õppeainekohta klassis.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

Algkooli õppekavad on kinnitatud Haridusministri poolt 1937. a. 21. septembril jasaadetud koolidele Haridusministeeriumi 1937. a. 27. septembri ringkirja nr. 31267 juuresomaette raamatuna.

Kokkukõlas Algkooli õppekavadega kuuluvad kohaldamisele ja täitmisele Haridusminis­teeriumi järgmised ringkirjad ja korraldused:

1. Haridusrnin. Kooliosakonna 1932. a. 5. oktoobri ringkici nr. 31923 tööõpetuse korral­damise kohta algkoolides (HMT 7 - 1932).

2. Haridusmin. Kooliosakonna 1934. a. 16. aprillil ringkiri nr. 32467 posti-telegraafi­telefoni kasustamise tutvustamise asjas (HMT 7 - 1934).

3. Haridusrnin. Kooliosakonna ja Kutseoskuse Osakonna 1937. a. R. detsembri tingkirint. :1I708 ühislaulude asjas (HMT 28 - 1937).

4. Haridusministeeriumi 1935. a. 2. mai ringkiri nr. 32-W õpilaste käekirja normimiseasjas (RMT i - 1935).

5. Haridusministeeriumi poolt kehtimapandud üldiste ja vaimulikkude lauludenimestikud.

Algkoolide tunnikava on avaldatud käesolevas raamatus.

§ 44. Algkooli klasse nimetatakse õppeaastate järgi I, II, III, IV,V ja VI klassiks.

§ 45. Iga klassi kursuse läbivõtmiseks arvarakse normaalselt üks õppe­aasta. Andekad õpilased võivad erakorraliselt õppenõukogu otsusel klassilõpetada lühema ajaga või jätta vahele mõne klassi.

§ 46. Nõrgaandeliste laste tarvis korraldatakse kooli juures abitunnidvõi avatakse omavalitsuste ning riigi kulul abikoolid määruse alusel, milleannab Vabariigi Valitsus Haridusministri ettepanekul.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

§ 47. Öpilased viiakse ühest klassist teise ja tunnustatakse koolikursuse lõpetanuks õppenõukogu otsuse järgi õpilase õppetöö edu ja üldisevaimlise arenemise põhjal - Haridusministeeriumi poolt määratud korras.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

§ 4:-;. Igas koolis peavad olema tarvilikud õppevahendid ja õpilastening õpetajate raamatukogud. Haridusministeerium koostab nende õppe­vahendite ja raamatute nimestiku, milliste muretsemine on sunduslik kooliülalpidajaile.

Koolis võib tarvitada ainult Haridusministeeriumi poolt lubatudõpperaamatuid.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

Kooliraamatute tarvitusele vÕlmi::;e korraldus on .\Valdatud HMT 2 - IH:H~.

Algkoolidele tarvitamiseks lubatud õpperaamatute nimesrikud on avaldatud RMT.

Algkoolidc õpilas-raamatukogudele soovitatud raamatute nimestikud on avaldatud HMT.

Avalikkude aJgkooJide seadetega ja õppeabinõudega varustamise nlnl on kehtivad järg­mised määrused ja korraldused:

1. Avalikkude aJgkoolidc seadetega ja õppeabinõudega varustamise määrus (RT 19:~;;,

9.:;, 78-1; HMT 14 - 19:~;;).

2. Haridusrnin. Kooliosakonna 19:H,. a. 12. oktoobri ringkiri nr. 31578 algkoolideseadetcga ja õppeabinõudega varustamise asjas (HMT 1-1 - 19:~G).

:t. Haridusministeeriumi 19:n. a. II. detsembri ringkiri nr. :H728 algkoolide seadetcgaja õppeabinõudega varustamise asjas (HMT 2S - 19:J7).

-I. Haridusrnin. Kooliosakonna 19~~2. a. 5. oktoobri ringkiri nr. 3l92:~ tööõpetusekorraldamise kohta algkoolides (HMT i - 1932):

§ 49. Koolis võivad olla tarvitusel ainult pedagoogiliseit lubatavadkaristuseviisid.

§ 50. Puudustkannatavaile õpilastele tarvisminevad õp})eraamatud jaõppevahendid muretserakse neile kooli poolt tasuta, milleks riigi ja kooli ülal­pidava omavalitsuse eelarves nähakse ette summad eelmise aasta tegelikkudetarvete ulatuses.

Haridusministeeriumi Kooliosakonna 1934 a. 25. septembri ringkiri nr. 3171S kehve­matele õpilastele toetuse määramise asjas.

HMT 15 - 1934.

Haridusministeeriumi poolt algkoolide kehvemaile õpilastele määratud toetussummadejaotamisel on tekkinud küsimus) kas võib neid summasid kasutada toetuse andmiseks ka neilealgkooliõpilastele) kes ei kuulu vanuse tõttu koolikohustuse alla, aga õpivad algkoolis edasiselle kursuse lõpetamise otstarbel.

Sel puhul Haridusministeeriumi Kooliosakond teatab) et kuna ülaltoodud juhul Haridus­ministeeriumi poolt määratud summad on antud üldse algkooli kehvemate õpilaste toetamiseks)siis tuleb nende summadc jaotamisel arvcsse võtta kõiki kehvemaid õpilasi) vahet tegcmata) kasõpilane on koolikohustuslik või ei kuulu enam koolikohustuse alla.

§ 51. Igas algkoolis peab olema kooliapteek tarvilikkude arstirohtu­dega ja abinõudega.

§ 52. Kohalikke tarvidusi silmas pidades võib algkooli ruumes, kuisee ei ole takistuseks õppetööle, avada eriklasse, pühapäeva- või õhtukoole,raamatukogusid, kursusi, lugemistube ja teisi hariduseasutisi, kui ka tarvi­tada kooli saali rahvamajana, kui see vastab sellekohaste määruste nõuetele(§ :~O).

Selle paragrahvi suhtcs vt. Haridusministceriumi vastavad ringkirjad ja juhendid käes­oleva raamatu tcistcs vastavatcs osadcs, muu seas osas »)Rahvamajad".

V. Õpilased.

§ 5:~. Algkooli esimese klassi õpilasteks võetakse lapsi ilma eelhari­duseta, teistesse klassidesse - õpilasi, kelle teadmised vastavad klassis õpi­tavale kursusele.

§ 54. Õpilaste üleminek ühest algkoolist teise algkooli samasse klassi- mõjuvail põhjusil ka õppeaasta vältusel - toimubtakistuseta. Koduseharidusega õpilaste kooli astumise korralotsustab õppenõukogu, millisesseklassi tuleb paigutada õpilane.

§ 55. Algkooli kursuse lõpetajaile antakse sellekohased tunnistused.Õpilastele, kes lahkuvad algkoolist enne kursuse lõpetamist, annab

kool tunnistused nende koolitöö tulemuste kohta.Algkooli klassitunnistusc ja lõputunnistustc vormid on avaldatud HMT 5 - 1934.

Haridusmin. Kooliosakonna 1935.:t. 2. dctscmbri ringkiri nr. 32476 aincte järjekorra asjas alg­koolitunnistustcl on avaldatud HMT 1G- IH:J5.

VI. Ametisolevad isikud.

§ 56. Avalikus algkoolis on ametis järgmised isikud:I) juhataja;2) juhataja abi;3) õpetajad;4) arst;5) teenijad.§ 57. Algkooli juhatajaks, juhataja abiks ja õpetajaks võivad olla

isikud, kel on algkooliõpetaja või sellele vastav kutse ja kes vastavad muilesellekohaste seaduste nõuetele.

Käesolevas paragrahvis tähendatud kutse vastavus määratakse Haridus­ministri sellekohaste korraldustega.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

§ 58. Algkooliõpetaja kutse omandamise, koolijuhataja ja ta abining õpetajate ametisse seadmise, ametis olemise ja ametist lahkumise kordmääratakse sellekohase seadusega.

RT 1938, 9, 59 III.

§ 59. Koolijuhataja kohuseks on kooli õppe- ja kasvatusetöö ningmajandusliku ala juhtimine, vastutus koolitöö korralikkuse ning kooli varakorrasoleku eest ja kooli asjaajamine kooskõlas seaduse eeskirjadega ning õppe­nõukogu ja hoolekogu otsustega.

Eriti on juhataja ülesandeks:I) kooli esindamine ja läbikäimine teiste asutustega ning isikutega;2) koolisse puutuvate küsimuste selgitamine ja esitamine otsustamiseks

õppenõukogule ja hoolekogule;3) järelevalve ja hoolitsemine, et koolitöö toimuks takistamatult, tun­

nid alati algaksid ja lõpeksid täpselt ja kõik õpetajad ning õpilasedtäidaksid oma kohuseid korralikult, kusjuures koolijuhatajal on õiguskorratuste puhul kutsuda õpetajaid korrale;

4) tundide jaotamise eelnõu esitamine õppenõukogule;5) kooli eelarvete ja aruannete koostamine;6) mõjuvail põhjusil õpetaja koolitööst vabastamine kuni kolme päe­

vani, teatades sellest vastavale koolivalitsusele;7) puuduvate õpilaste nimestiku pidamine ja puudumise põhjuste selgi­

tamine, milleks õpetajad on kohustatud koolijuhatajale olema kõigitiabiks;

8) internaadiga seotud tööde juhtimine ja korraldamine;9) kooliteenijate (§ 6G) ametisse võtmine ja ametist vabastamine kooli

ülalpidava omavalitsuse teenijate kohta maksva korra järgi;10) kooli kroonika kirjutamine.Käesoleva paragrahvi eeskirjade alal on vaja arvestada eeskätt järgmisi korraldusi ja

ringkirju:I. Haridusrnin. Kooliosakonna ja Kutseoskuse Osakonna 1937. a. 3. veebruari ringkiri

nr. 32403 kooli õppc- ja kasvatustöö arcndamiskava koostamise asjas (HMT 5 - 1937).2. Haridusrnin. Kooliosakonna ja Kutseoskuse Osakonna 1936. a. 3. septembri ringkiri

nr. 31137 koolijuhatajatc ülesannete asjas õppc- ja kasvatustöö korraldamise ja järelevalve ajal(HMT 12.-19:16).

3. Haridusrnin. Teaduse ja Kunsti Osakonna 1932. a. 1. novembri ringkiri nr. 2:361likvideeritud koolide kroonikate koondamise asjas Riiklisse Keskarhiivi (HMT 8 - 1~);!'2).

§ 60. Kui klassikomplektide arv koolis ulatub üle 10, siis valitaksejuhatajale abi. Juhataja abi on kooli sisemises ning kasvatuslikus tegevusesabiks juhatajale ja täidab viimase puudumisel ta kohuseid. Koolis, kus eiole juhataja abi, määrab juhataja koolist puudumise ajaks endale õpetajatehulgast asemiku.

§ 61. Öpetaja kohuseks on õppe- ning kasvatusetöö, valve õpilastejärele koolis, internaadis ning vajaduse puhul ka väljaspool kooli, õppenõukogukoosolekuist osavõtmine ning selle otsuste kui ka koolijuhataja korraldustetäitmine. Öpetajal ei ole õigust keelduda talle määratud kasvatusetöist jatundidest.

Koolist kui ka õppenõukogu koosolekult võib õpetaja puududa ainultmõjuvai! põhjusil. Puudumise korral õpetaja on kohustatud aegsasti teatamasellest koolijuhatajale ühes puudumise põhjuste tähendamisega.

§ 62. Öppeaasta alul esitab õpetaja õppe- ja kasvatusealal lähema töö­kava õppenõukogule heakskiitmiseks. Vähemalt iga poolaasta lõpul teatabõpetaja õppenõukogule, millisel määral ta on suutnud täita kavas märgitudnõudeid.

§ 63. Kasvatuseülesannete lähemaiks täitjaiks määrab õppenõukoguõpetajate hulgast klassijuhatajad, kelle kohused õppenõukogu määrab Haridus­ministeeriumi poolt antud juhtnööride põhjal.

(RT 1938, 9, 59 XVI.)

§ 64. Maa- ja linnaomavalitsused võivad panna ametisse iga 75 õpe­taja kohta ühe tagavaraõpetaja, kes täidab puuduvate õpetajate aset. Vabalajal töötab tagavaraõpetaja koduõpetuse instrueerimise (§ 10) ja haridusetööedendamise alal väljaspool kooli.

Haridusrnin. ringkiri] 1. juunist 1929 nr. 29il.Tutvuncnud koolivalitsuste poolt esitatud andmetega tagavaraõpetajate kohta, leidis

Riigikoolivalits.us, et tagavaraõpetajate instituuti ei kasutata igalpool mitte otstarbekohasell.Näiteks mõnes koolivalitsuses on tagavaraõpetajaid alaliselt rakendatud koolivalitSuse kantselei­töösse ja mõnes on nad koolivalitsuse kantseleis tegevad olnud koolidesse komandeerimise vahe­aegadel. Ainult üksikud on komandccrimisc vaheaegadel täitnud välishariduse instruklarikohuseid, peamiselt rahvaraamarukogudc alal, kuna koduõpetuse instruktori ülesandeid, missu­gused seadusega ka tagavaraõpetajate peale pandud, ei ole täitnud ükski tagavaraõpetajaist.

Riigikoolivalitsus leiab, et tagavaraõpetaja rakendamine kantseleitöösse ei ole kokkukõlasseadusega, eriti kui see muutub alaliseks tööks. Ka ei ole õigc, et tagavaraõpetajaid on vähekasutatud välishariduse aladel ja koduõpetuse alal sugugi. Seepärast palub Riigikoolivalitsuskoolivalitsusi tulevikus hoiduda tagavaraõpetajatc peale panema~( niisuguseid kohuseid, misnende ülesannete hulka Av. algkoolide seaduse § 6..1, järgi ei kuulu, ja kasutada neid koolitööstvabal rljal rohkem välishariduse ja koduõpetuse instrueerimisc aladel.

Tagavaraõpetajate suhtes vt. ka Öppejõudude teenistuse seadust ja selle scaduse al;]}antud vasrav~lid ringkirju ja korraldusi.

§ 65. Öpilaste tervise eest hoolitsemiseks pannakse ametisse kooli­arstid.

§ HH. Igas algkoolis peab olema tarvilik arv kooliteenijaid.

VII. Öppenõukog'u.

§ 67. Öppenõukogu liikmeiks on:I) kõik kooli õppejõud;2) kooliarst;3) hoolekogu esindaja;4) lastevanemate esindaja.Lastevanemate esindajaiks õppenõukogus ja hoolekagus võivad olla ainult kooliskäivate

laste vanemad või nendc asemikud, kes lastevanemate koosoleku poolt selleks valitud. Hoole­kogu ja õppenõukogu koosseisud, kus lastevanemate csindajaiks on kõrvalised isikud, ei oleseaduslikud.

Haridusrnin. kiri 2·L märtsist 1928 nr. 25315.

§ 68. Öppenõukogu ülesandeks on kooli kasvaruslikkude ja õperus­likkude küsimuste ning nendega lähedas ühenduses olevate muude koolieluküsimuste lahendamine. Eriti kuulub ta võimupiiri:

I) kasvaruse- ja õppeviiside arutamine koolitöö viljakuse tõstmisesihis;

2) õppekava läbivõtmise ulatuse ja korra kui ka vastavais määrusteslubatud kõrvalekaldumiste arutamine;

3) kasvatuse- ja õppetöö jaotamine üksikute õpetajate vahel;4) õpetajate poolt esitatud töökavade arutamine;5) õppetööks tarvisminevate õppevahendite valimine ja soetamine;6) õppetöö aruande vastuvõtmine;7) õpilaste vastuvõtmine, vastavaisse klassidesse paigutamine ja õpilaste

koolist eemaldamine (§ 11);

Haridusministeeriumi Kooliosakonna J9:i4. 3. 22. novembri ringkiri ~r. ;~20G5

halbade eluviisidega õpilaste koolist kõrvaldamise asjas.IfMT 17 - 1934.

Ühe koolivalitsuse poolt ülestõstetud küsimuse puhul, kas ja missuguses korras võibalgkoolist kõrvaldada halbade eluviiside pärast õpilasi, kes saanud 14 aastaseks (vt. Av. algkoolideseaduse § 9 teine lõik), HM Kooliosakond seletab, et tähendatud õpilaste koolist kõrvaldamisekohta on maksvad Av. algko01ide seaduse § 11 eeskirjad, nimelt nende õpilaste koolist vabasta­mise otsustab, kui viimaste koolis viibimine on hädaohtlik teiste õpilaste julgeolekule võikõlblusclc) maa- või linnakooliv.ditsu:-i (vähemusrahvuse kultuurvalitsus) kooli õppenõukoguja kooliülalpidaja sellekohasel ettepanekul.

8) õpilaste töö hindamine, nende edasiviimine klassist klassi, lõpetajatekoolist väljalaskmine ja õpilastele tunnistuste andmine;

9) õpilaste kohta käivate määruste koostamine ja maksmapanemineHaridusministeeriumi poolt antud üldalustel;

10) otsustamine koolis tarvitatavate kasvatuslikkude abinõude üle;11) kooliruumide jaotamine tarvitamiseks õpetajaile, õpilastele ja kooli­

teenijaile.(RT 'MS, 0, $9 XVI.)

Avalikkude aI~koolide seaduse § HH p. Il järgi on kooliruumide jaotamine tarvitamiseksõpetajatelc, õpilastele ja koolitccnijatcle õppenõukogu ülcsandeks. Sama seadusc § 7~J kohaselton õppcnõukogu otsustC ümberotsustajaks vastav koolivalitsus, mitte aga vallavolikogu. See­pärast ei saa ka õigcks pidada seisukohta, et vallavolikogu on õigustatud ümber otsustama asju,mille otsustamine seadusega on tehtud õppenõukogu ülesandeks ja mis õppenõukogu pooltotsustatud. Öppcnõukogu otsuste muutmist võib vallavolikogu raotada vastava koolivalitsusekaudu.

Riigikohtu Admin.-os. t. 6·1:1 - 193~1.

§ 69. Õppenõukogu koosolekuid peetakse tarviduse järgi.

§ 70. Õppenõukogu astub kokku kas koolijuhataja või ta asemikukutsel või vähemalt 1/. liikmete ettepanekul.

§ 71. Õppenõukogu koosolekuid juhatab koolijuhataja, ta puudumisel- juhataja asemik.

§ 72. Õppenõukogu koosolek on otsusevõimeline, kui sellest võtabosa vähemalt % õppejõududest, nende hulgas koolijuhataja või ta asemik.

HM Kooliosakond teatab) et silmas pidades Av. algkoolide seaduse § 72 eeskirja võibühekomplektilises algkoolis koolijuhataja ja kahekomplektilises algkoolis koolijuhataja ja õpetajaõppenõukogu nimel asju otsustada, kui õppenõukogu koosolekule olid kutsutud hoolekogu jalastevanemate esindajad) kuid nad ei ilmunud koosolekule.

Öppenõukogu koosoleku koha ja aja suhtes tuleb koolijuharajal tähendatud esindajategavõimalikult varem kokku leppida ja kirjalikud kutsed koosolekule tuleb saata hoolekogu jalastevanemate esindajatele niisuguse aja arvestamisega, et nad need hiljemalt 3 päeva enne koos­olekut kätte saaksid.

Haridusrnin. Kooliosakonna 1934. a. I. juuni kiri nr. 3370.

2) õpilaste toitluse- ja tervisolude korraldamine;3) kehvemate õpilaste varustamine õppetarvetega, riietega mng jala­

nõudega (§§ 17 ja 50);4) õppetöö pealtkuulamine oma esindaja kaudu, kes võib esitada oma

arvamused ja tähelepanekud hoolekogule, kuid ei ole õigustatudtegema märkusi klassis;

5) ettepanekute tegemine kooli ülalpidajale uute õppeainete sissesead­mise ning uute klasside või kursuste avamise asjus;

6) abinõude otsimine kooli ainelise külje tõstmiseks;7) kooli rahaliste summade valitsemine ja tarvitamine, kuivõrd need

summad on antud hoolekogu korraidusse;8) kooli l<;innis- ja vallasvara korrashoidmise järelevalve;.9) kooli eelarve läbivaatamine;Vall~volikogu võib kärpida koolide hoolekogude poolt encpandud celarvet) sest ka

koolide eelarve seab kokku ikkagi vallavalikogu, aga miuc koolide hoolekogu.Riigikohtu Admin.-os. o. 3$ - 192-1.

JO) oma tegevu'se kohta aastaaruande koostamine;11) kooliteeniiate tegevuseala määrava juhatusekirja kinnitamine;12) otsustamine õpilaste koolist puudumiste põhjuste üle ja nende

puudumiste tunnustamine vabandamatuiks või vabandatavaiks;13) trahviraha määramine õpilaste puudumise korral (§ 14) ja trah­

vimisest teatamine lapse yanemaile või hooldajaile.HM Kooliosakond teatab, et kuna maksvare seaduste järgi on kooli hoolekogu ülesandeks

hoolitseda eriti kooli majandusliku külje eest ja hoolekogul on olemas oma laekahoidja (teistelkooliorganitcl puudub laekahoidja), siis silmas pidades ka Av. algkoolide seaduse § $0 p. 7ja Av. keskkoolide seaduse § $·1 p. e, peavad koolipidude tulud minema kooli hoolekogu korraI­dusse, kes otsustab ka nendest tuludcst laekunud summade tarvitamisc.

Haridusrnin. Kooliosakonna IH:I.1. a. I. juuni kiri nr. 3292.

§ tH. Õpilase koolist puudumise arutamisele (§ t;() p. 12) kutsubhoolekogu juhataja õpilase vanema või hooldaja; viimaste mitteilmumineei põhjusta asja arutamise edasilükkamist.

§ 82. Hoolekogu otsuse peale õpilase trahvimise asjus (§ 80 p. l~l)

võivad kaevata vastavale koolivalitsusele hoolekogu kaudu kahe nädala jooksul:1) trahvitu, arvates trahvimisteate kättesaamise päevast;2) koolijuhataja, arvates otsuse tegemise päevast.Koolivalitsus otsustab kaebuse lõplikult hiljemalt kahe nädala jooksul.

Koolivalitsuse otsuseni jääb trahv nõudmata.

§ 83. Hoolekogu koosolekuid peetakse tarviduse järgi.

§ 84. Hoolekogu kutsub kokku juhataja või juhataja puudumiselta asemik. Erakorraliselt kutsutakse hoolekogu kokku kolme liikme võikoolijuhataja nõudel.

§ 85. Hoolekogu koosolekuid juhatab hoolekogu juhataja või juhatajapuudumisel ta asemik.

§ 86. Hoolekogu koosolek on otsusevõimeline, kui on koos vähemaltpool liikmeist, nende hulgas hoolekogu juhataja ja koolijuhataja või nendeasemikud. •

§ 87.koosolijaist.

Koosoleku otsus on maksev, kui selle poolt on enam kui poolHäälte poolekslangemisel on koosoleku juhataja häälotsustav.

Hoolekogude otsuste revideerimine on üldises korras aUm'use järgi kõrgema organi käes.Koolivalitsus võib ülekohtused otsused hoolekogudele ümberotswstamiseks ene panna

ja lõppude lõpuks neid muuta, kui leiab, et trahvitutele siiski ülekohut on tehtud või otSuSmõnes muus suhtes õiglane ei ole.

Haridusmin. ringkiri 8. juut. 1920. a. nr. 21266.

HM Kooliosakond teatab,ct vastutus selle eest, et koolihoolekogu otsused täide viidaks,lasub hoolekogu juhatajal, kes on kohustatud pöörduma vastavate asuaste või isikute poolenende otsuste täitmiseks, samuti ka jälgima, et otsused täide viidaks. Kelle poole tuleb hoole­kogu juhatajal hoolekogu otsuse täideviimiseks pöörduda, oleneb sellest, mis asjas Otsus tehtud.Lastevanemate trahvimise asjas, samuti ka lastevanemate kohalikule vastutusele võtmise asjason hoolekogu juhataja ülesanded toodud Haridusministeeriumi 20. nov. 1931. a. nr. :H250määruse (RT 1931,101,724) § 5, 6, 7, ~ ja 9*).

Hoolekogu koosolekute protokollide raamat ja hoolekogu kass~l~""dii>l!J>~kogukäsutuses ja hoitakse kooli kantseleis.

Haridusrnin. Kooliosakonna 1932. a. S. märtsi kiri nr. 35453.

IX. Lastevanemate koosolekud.

§ 88. Kooli ja kodu vahel lähema ühenduse loomiseks õppenõukogukutsub kokku lastevanemate koosoleku vähemalt kaks korda aastas. Erakor­raliselt võib hoolekogu juhataja kutsuda kokku lastevanemate koosoleku.

§ 89. Lastevanemate koosoleku ülesandeks on:I) kasvatuse- ja õppetöösse puutuvate küsimuste arutamine ja neis

asjus sooviavalduste esitamine õppenõukogule ja hoolekogule;2) esindajate valimine hoolekogusse ja õppenõukogusse.

§ 90. Lastevanemate koosolek on otsusevõimeline, kui seUest võtabosa vähemalt 1/5 lastevanernaist või nende asemikkudest, kusjuures iga pere­konna kohta arvatakse üks esindaja. Kui lastevanemate koosolek jääb pida­mata kokkutulnud liikmete vähese arvu pärast, siis peetakse järgmine koosolekmitte varem kui ühe nädala pärast. Teistkordne koosolek on otsusevõimeline,kui on tulnud kokku vähemalt viis lastevanemat. Kooli õppejõud võtavadsõnaõigusega osa lastevanemate koosolekuist.

§ 91. Koosoleku alul valitakse lihthäälteenamusega koosoleku juhatajaja kirjatoimetaja. Koosoleku protokolli kinnitavad oma aUkirjadega juhataja,kirjatoimetaja ja vähemalt kolm koosoleku poolt valitud isikut.

Vastuseks Teie 19. nov. s. a. kirjale koolijuhataja osavõtmise kohta lastevanemate koos­olekust, teatab HM Kooliosakond, et kuna Av. algkoolide seaduse § 90 järgi kooli õppejõudvõtavad osa lastevanemate koosolekust sõnaõigusega, siis ei saa koolijuhataja kui niisugunelastevanemate koosoleku otsuste hääletamisest osa võtta, kuid kui koolijuhataja on ühtlasi kalapsevanem (s.o. tema laps õpib temale alluyas koolis), võib ta lapsevanemana võtta osa koos­olekust hääleõigusliku liikmena ja hääletada ühes teiste vanematega hääletamisele pandudküsimuste poolt või vastu või jääda erapooletuks. Et aga sama seaduse paragrahvi järgi laste­vanemate koosolekulloetakse iga perekonna kohta üks esindaja, siis ei saa niisugustel juhtudel,kus koolijuhataja perekond on koosolekul esindatud koolijuhataja isikus ühe lapsevanemana,teine lapsevanem samast koosolekust osa võtta **).

*) See määrus on ka käesolevas käsiraamatus.**) Av. algkoolide seaduse § 90 tuleb järeldada, et teine lapsevanem ei või osa võtta

samast koosolekust perekonna esindajana ega oma sel koosolekul hääleõigust, kuna aga samal·koosolel..-ul võib viibida ka teine lapsevanem.

Mis puutub lastcvanemate-esindajaisse kooli hoolekogus ja õppenõukogus, siis võiblastevanemate koosolek neid valida ainult samast koosolekust hääleõigusega osavõtnud laste­vanemate hulgast, kuna ainult neilon, arvestades Av. algkoolide seaduse § 89 ja 90 otsestmõtet, lastevanemate esindajate valimisel aktiivne ja passiivne valimisõigus. Seepärast eisaaks õigeks pidada lastevanemate koosoleku niisugust otsust, mille järgi lastevanemate esin­dajaks on valitud see lapsevanem, kes koosolekust perekonna esindajana os~ ei võtnud ja kellelseega puudusid aktiivne ja passivne valimisõigus. Kes lapsevanemaist, kas isa või ema, võtabosa perekonna esindajana lastevanemate koosokkust, on nende oma otsustada, kui aga nende,s. o. isa ja ema, vahel selles asjas ei ole kokkulepet, on perekonna esindajaks lastevanematekoosolekul sel puhul BES § 197 järgi isa, välja arvatud juhud, kus laps on seaduses ettenähtudkorras antud emale kasvatada.

Haridusrnin. kiri 23. nov. 1931 nr. 34244.

HM Kooliosakond teatab, et Av. algkoolide seaduse § 90 põhjal võivad osa võtta laste­vanemate koosolekust lastevanemad või nende asemikud, üks esindaja iga perekonna kohtu,kusjuures lastevanemate asemikkude all tuleb mõista isikuid, kelle juurde lapsevanemad omnelukoha kauguse tõttu või muul põhjusel on lapsed korterisse pannud, - üldse isikuid, kes eiole lastevanemad, kuid kelle juures koolilapsed tegelikult elavad. Lastevanemate koosolekustosavõtu õigust ei saa lapsevanem ega ta asemik volituse kaudu kellelegi teisele isikule edasi andn,kuna lastevanemate koosolek on Av. algkoolide seaduse § SS-91 põhj:::1 mõeldud kooli orgfl­nina, s.o. avalikõigusliku asutisena, kuhu võivad kuuluda ainult need isikud, kelle osavõttsellest seaduses otse ette nähtud.

Haridusrnin. kiri 2:1. dets. 19:n nr. :J·15S7.

X. Seaduse elluviimine.

§ ~)2. Haridusministri! on õigus anda määrusi käesoleva seaduse teos­tamiseks.

(RT 1938, 9. 59 XVI.)