Embed Size (px)
Citation preview
ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk
Nr. 2373 27. juuli 2017 asutatud 1947
Järgmine EestiHääl ilmub
27. augustilKaastööd ja kuulutused
palume hiljemalt18. augustiks
Jüri RatasLondonisUus suur-saadikEuroopa Liidueesistumine
1
EESTI EESISTUMISE ALGUSETÄHISTAMINE TALLINNAS
29. juulil sai kontsert-etendusega sissejuhatuse Eesti Euroopa Liidu Nõukogueesistumine, mille alguses pidas kõne peaminister Jüri Ratas. Ratas rõhutas,et 1. juulil algava Eesti eesistumise peamine eesmärk on leida tasakaalerinevate pooluste vahel."Eesti eesistumise peamine idee on saavutada ühtsus tasakaalu kaudu,"ütles peaminister oma eesistumise avakõnes. "Me peame leidma liidustasakaalu ida ja lääne, põhja ja lõuna, suure ja väikese, uue ja traditsioonilise,turvalise ja riskantse vahel." Ratas rõhutas, et kuigi Eesti on väike riik, on meilunikaalne kogemus ja palju väärt ideid, mida Euroopaga jagada.Peaminister kinnitas, et Eesti olulisim eesmärk on järgmise poolaasta jooksulmuuta Euroopa tugevamaks. "Järgmised kuus kuud on Euroopa pilgud meiepeal! See on meie aeg näidata, kes me oleme, mida me oskame ja kuidas meelame. Aga see on ka aeg kuulata tähelepanelikult teisi," kutsus Ratas igaühtandma oma panust edukasse eesistumisse. "Mida paremini on meie elu- jamõttelaad Euroopas tuntud, seda suurem on Eesti. Mida paremini mõistameteisi, seda ühtsem on Euroopa."Ratas ütles, et on kindel, et kui Eesti tähistab 2024. aastal Euroopa Liiduliikmena 20. juubelit, on palju muutunud, kuid Euroopa tähendab ka siis rahu,vabadust ja üksteisemõistmist.
JaanipeodBradfordisLondonisLeicesterisNottinghamis
2
Noorte laulu-ja tantsupiduUudised
3
TeatedElin Toona 80Sport
4
Teated Üritused
6
Eesti KoorInglismaalBook reviewKokakunstTeated
5
PEAMINISTER JÜRI RATAS LONDONIS
UUS SUURSAADIK SUURBRITANNIASPresident Kersti Kaljulaid allkirjastas otsuse,millega nimetas Tiina Intelmanni Eestisuursaadikuks Suurbritannias ja kutsus selleltkohalt tagasi Lauri Bambuse. SuursaadikBambus alustas Londonis tööd 2014. aastasügisel.Sel suvel algavad läbirääkimised Suurbritannialahkumiseks Euroopa Liidust ning juulist aastalõpuni on Eesti EL-I eesistujariik.Intelmann töötas seni Euroopa Liidudelegatsiooni juhina Libeerias. Ta on lõpetanud1987. aastal Leningradi ülikooli itaalia keele jakirjanduse alal ning töötas seejärel õpetaja jatõlkijana.Välisministeeriumis töötab Intelmann alates1991. aastast. Aastatel 1999-2002 oli ta Eesti
alaline esindaja Viinis Euroopa julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE)juures. Märtsist 2005 kuni 2011. aastani oli ta Eesti alaline esindaja ÜROjuures.Jaanuarist novembrini 2011 oli ta Eesti suursaadik Montenegros. 12.detsembril valiti ta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assamblee presidendiks.Ta oli selles ametis 2014. aastani, kui alustas tööd EL-i esinduse juhinaLibeerias.
EESTI HÄÄLESTONIAN NEWSPublished by the
Association of Estoniansin Great Britain
Toimetus - Reet Järvik &Toomas Ojasoo.
Korrektuur - Tiina KõivAasta tellimus (UKs) - £18
Leinakuulutused -miinimum £12
Ühisleinakuulutus -£4 isik; £5 pere
Tšeki saajaks märkige“Estonian News”.
4 Briar Gate, Long Eaton.NG10 4BL.
Tel: 0115 877 [email protected] Eesti Häälesavaldatud artikleis eitarvitse alati ühtuda
toimetuse seisukohtadega.Iga artikli eest vastutaballakirjutanu. Toimetaja
võib teha muudatusi ilmaautori loata.
Printed by Diamond Print,Long Eaton, NG10 4HN
Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevastreedeni kell 09.30 kuni
16.30. Tel: 01158776877 Teistel
aegadel palume võttaühendust e-posti teel
18. juulil viibis Londonis peaminister JüriRatas. Visiidi peamine eesmärk olikohtumine Ühendkuningriigi peaministriTheresa May’ga, kuid enne tagasilendujõudis peaminister kohtuda ka eestikogukonna esindajatega. Suursaadikuresidentsis toimunud suvisel vastuvõtulosalesid mitmete elualade esindajad –tudengid, ettevõtjad, muusikud,teadlased.Peaminister Jüri Ratas arutas TheresaMayga Euroopa Liidu ja NATOkaitsekoostööd, mis on Eesti EuroopaLiidu eesistumise üks olulisemaidteemasid sellel poolaastal. PeaministerRatase sõnul Ühendkuningriik on ja jääbEestile, Euroopa Liidule ning NATO-leoluliseks liitlaseks Euroopa julgeolekutagamisel ja võitluses terrorismiga.Tema tutvustas lähemalt Eestieesistumise plaane digiteemadeedasiviimisel Euroopa Liidus ja 29.septembril Tallinnas toimuva digitaalsetippkohtumise eesmärke.
Eesti ja Ühendkuningriigi koostööon viimasel ajal hoogustunud lisakskaitsele eriti e-riigi, infotehnoloogiaja küberkaitse valdkondades.Näiteks huvitab ÜhendkuningriikiEesti x-tee lahendus, riigiportaaleesti.ee ja riigi infosüsteemikataloog RIHA.Peaminister Ratas ütles „Oluline onsäilitada rahulik meel ja otsidatasakaalukalt lahendusi.Ühendkuningriigi lahkumineEuroopa Liidust mõjutab vägapaljude eurooplaste igapäevaelu jaettevõtete toimimist. Eesti peamineeesmärk eesistujana on hoida 27liikmesriiki ühtsena ningkeskenduda Euroopa Liidu igapäevatööle“.Londonis tegutseb umbes 40 Eesti ettevõtetning Ühendkuningriik on koduks, õppe- võitöökohaks järjest suurenevaleeestlaskonnale. Hinnanguliselt elabÜhendkuningriigis 10 000-15 000 Eestikodanikku, neist 3 000-5 000 Londonis.
Peaminister Ratas on Eesti eesistumiseplaanide tutvustamiseks kohtunud pea kõigikolleegidega Euroopa Liidus. KohtumineÜhendkuningriigi peaminister Theresa May’gaoli eelviimane, jäänud on veel Horvaatiatöövisiit juuli lõpus.
Jüri Ratas, Kirret Kanna, Aili Nurk, Heiki Pant
Foto: Rauno Volmar - Delfi
NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU
Vabariigi Presidendi kõneHea Eesti rahvas, hea laulurahvas, hea tantsurahvas!Tänu teile on see nädal Eestis täis rõõmu.Rõõm on tugevam kui vihm. Rõõm on tugevam kui torm.Veel enamgi – rõõm on vapram kui hirm. Noorte laulurõõmon meie tulevaste üldlaulupidude rõõm. Rahvatants elabme koolides, sest alati on tulemas tantsupidu. Naguvanasõna ütleb, see viis, mis noorelt õpib, see vanalt peab.Olge uhked ja olge rõõmsad, sest ainult rõõmus inimeneon enesekindel ja lahke. Meil on andmisrõõm.Loomisrõõm. Avastamisrõõm. Lenduminemise,tagasitulemise ja taaskohtumise rõõm. See kõik kokku, seeon elurõõm.Ainult rõõmus inimene naeratab ja ainult naeratavaleinimesele naeratatakse vastu. Kui Eesti naeratab, siisnaeratavad meile ka teised. Me vajame nii väga rõõmsatEestit, sest just laulsime – mu isamaa, mu õnn ja rõõm.
JAANIPEOD INGLISMAAL - lk 2
Vanaviisi saatmas ühislaule Bradfordis fotod: Toomas Ojasoo
2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 27. juuli 2017
N O T T I N G H A M I S
Nottinghami eestlased kogunesid 24.juunil jaanipeoks Ukraina klubisse.Nottinghami eestlaste osakond asutatipeaaegu 70 aastat tagasi. Aastatejooksul eestlaste arv kahanes, needkes põgenesid Eestist peale teistmaailmasõda on enamuses lahkunud.Üritustel langes osalejate arv, kuidnüüd uute sisserändajatega ontõusnud 50 inimese peale, nendehulgas on palju uusi nägusid. Tulidkohale ka mõned vanemad eestlased,kes on selles piirkonnas elanud 70aastat. Samal päeval peeti jaanipidu kalähedal asuvas Leicesteris, kusttavaliselt tuleb eestlasi Nottinghamiüritustele.Kuna eestlastel pole NottinghamisEesti Maja siis, tänu Mariale, tarvitameUkraina Klubi, millel on tõesti ilus aed.
Selle laupäeva õhtupoolikul polnudainult kena koht vaid ka heapäiksepaisteline ilm. Aias grilliti liha,burgereid, vorste ja muud ninglaudadel olid välja pandud mitut sortisalatid, kodus küpsetatud eesti moodileib (aitah Merle) ja koogid.Peale loterii lõppu jagati laululehed javäljas õues kõlasid ühislaulud. Muidugioli ka neid, kes tantsisid rahvatantsu.Rahvatants huvitas inglast, kes olitulnud Norfolkist ja oli varem ka käinudEestis.Tasapisi hakkasid pidulised kodu pooleminema, kuid olid neid, kes jäid edasinautima õhtust ilusat ilma ja rääkimaheast peost, mõni väikese joogiga.Järgmine üritus Nottinghamis toimubpubi õhtu sügisel.
Selle aasta seni suurim Leicesteri Eestimaja pidu toimus laupäeval, 24. juunil.
Alati on muidugi tore tuua värskustmeie pidudesse, teha midagiteistmoodi, luua uusi kogemusi.Kuid usun, et nõustute – on paar pidu,mis peavad järgima traditsioone.Vastasel juhul pole tegemist “õige”peoga. Julgen väita, et nendekstraditsioonideks on jaanipäev ja jõulud.Ega’s midagi – jälgisime meiegijaanipäeval reegleid, mis jubaesivanemate poolt paika pandud.
Liha oli grillitud, õlu külm ning lõkketulisüdant soojendav. Söömisele-
joomisele vahepalaks olid(peamiselt lastele)organiseeritud erinevadspordimängud naguhoovõtuta kaugushüpe,õhupalli pea pealpõrgatamine, palli täpsusviseämbrisse, keegel. Muidugi saikätt harjutada kapiljardimängus ja lihtsalt ringijoosta.Hiljem kiskus tantsuks, misoli meelepärane kõigile, kesveel hingelt noored.Oli tõeliselt südantsoojendav
olla sõbralikus keskkonnas,kaasmaalaste hulgas. Aduda, et meidon ühendamas ei muud kui lihtsalttahtmine elus hoida ühte meie kultuurikillukest siin maal, mille paljud meiehulgast on erinevatel põhjustel pidanudkoduks kohandama.Loodan, et ka teised pidulised jäidrahule ning tulevad järgmisel aastaluuesti, võttes kaasa veel rohkem sõpruja pereliikmeid. Eva Piirimägi
B R A D F O R D I S
JA A N I P E O D I N G L I S M A A LL E I C E S T E R I S
L O N D O N I S
Eesti Kodu Klubis, Bradfordis, tähistati Jaanipäeva sellel aastal 17.juunil.Ilmataat pani 100% täkkesse ja ilusamat ilma selleks pidupäevaks oleks olnudliiast tahta.
Kohaletulnuid oli seekord julgest üle paarisaja, nende hulgas kümneid lapsi, keskõik koos klubi aia avarust ja ilu nautisid.Nii väikestele kui suurtele toimus õhtu jooksul hulganisti vahvaid mänge, eipuudunud tombola ja superloterii, lastele oli üles seatud joonistamislaud, kus sailuua oma äranägemise järgi uusi uhkeid rahvariidemustreid.Kõhutäiteks pakuti traditsioonilist eesti šašlõkki ja kartulisalatit. Magusaisu sairahuldada Põhja-Inglismaa Eesti Kooli koogileti juures.Kohaletulnuid tervitas klubi esimees Vello Vahter, millele järgnes valik rahvalikkeja isamaalisi laule. Algul koos eeslauljatega planeeritud ühislaulmisesest saispontaanselt vahva segakoori kontsert, kui Vanaviisi poisid oma pillid lauludesaateks kätte võtsid ja naisi oma häältega toetasid.Õhtu muusikalise meelelahutuse eest kandis hoolt juba teist korda Bradfordiväisav ansambel Vanaviisi, repertuaaris rõõmsad õllelaulud, tormisedmerelaulud, ilusad laulud hingele ja ansambli surematud hitid, nagu näiteks"Oma maa", "Ei saa me läbi Lätita", "Läänemerelained, ja paljud teised.
Vanaviisi saatel saiüheskoos tantsitud niilabajala- kuiperekonnavalssi.Päikese loojudes süüdatudlõkke juurde jagus pidulisi,nagu ikka, varastehommikutundideni.Kohtumiseni järgmiselsuvel, kui Jaanipäevapidutõotab tulla veel suurem jauhkem, sest siis tähistameüheskoos Eesti Vabariigi100.sünnipäeva!Agne Larm
„Are you ready? Kas olete redised?“hüüab mängujuht lõbusalt Londoniselavate eestlaste jaanitulel endstardijoone taga kotijooksuks valmissättinud lastele. See on ühtaegusärtsakas ja heldimuspisaraid silma-nurka toov suur pidu, kuhu on kokkutulnud eestlasi alates sülelastest kuniauväärselt kõrge eani.Eesti lipukestega vehkidesringijooksvad nii linalakad kui kapruunide nööpsilmadega mudilased,seebimulle puhuvad heledatessuvekleidikestes tirtsud, lõkke äärestrummi põristavad ja hüppavad-kargavad põnnid, pikniku-tekkidel juttuajavad vanemad, taamal laudade ääresistuvad ja peomelu vaatavad eakadprouad - seda kõike võis nähalaupäevaõhtusel Londoni eestlastejaanitulel.Kui sellele liita juurde veel õhus hõljuvvana hea marineeritud šašlõki lõhn,kartulisalat, hiigelpannil olev suitsuliha-kuubikutega mulgipuder,rahvusvahelise pakiveoga tegelevaEstoLinki müügiletil olevad must leib jakohukesed, eestikeelne muusika ja„Kaera-Jaan“, teeb see kokku ühesuurepärase jaanipeo, mida naudivadeestlaste kõrval ka teisest rahvusestpereliikmed.Köieveost tunnevad sama palju rõõmunii eesti rahvusmustriga vestis heleda-päine poiss kui ka musta värvi punutudpatsidega tõmmunahaline tüdruk.„DJ Onu Bella on kõige parem! Muulpole tähtsust! Ta laseb head Eestimuusikat, mis sobib sellele jaanituleleideaalselt!“ rõkkab „Klassikatähed2016“ võitja, noor andekas pianist StenHeinoja.Sel jaanitulel on õhtujuhiks Pille, kesaastaid tagasi võttis oma kolmeaastasetütre ja lendasotsejoonesTallinnastLondonisse,kus ta elabtänaseni.„Võtke hetk,et helistadaoma Eestisolevatelevanematele jasugulastele jasoovige neileilusat suvealgust!Hoiame
üksteist!“ ütleb Pille.Eesti suursaadik Londonis LauriBambus süütab lõkke, visates temapeopesal põlema pandud süütevahuvirna laotud lõkkepüramiidile.Ta ütleb hiljem peomelus, et kuigieestlased on teatavasti rahvas, kelmeeldib omaette hoida, tulevad peoleaga kõik kokku kui üks mees.„Olen olnud suursaadik ka teistesriikides, aga siin on hea näha, etüritustele tulevad kokku igas vanuseseestlased,“ kirjeldab suursaadikInglismaa eestlaste kogukonda.Kõige vanem jaanituleline on 90-aastane Leida, kes koos endastnoorema Adeliisiga 71 aastat tagasilapseeas samal laeval sõjapõgenikenaInglismaale sattusid. Mõlemad onaastakümneid olnud Londoni eestlastepidudel abiks ja Leida mäletab veelkoguni neid, mida sai peetud ülepoolesaja aasta tagasi.„Eks siin elades on olnud nii nuttu kui kanaeru. Alles paar päeva tagasi nutsinLondoni suure korrusmaja põlengupärast,“ ütleb proua Leida. Eestissetagasi tulemise peale nad ei mõtle.„Oleme juba nii kaua siin elanud,“sõnab Adeliis. „Aga kuigi elame siin,eestlane jääb ikka eestlaseks. Seda eimuuda miski,“ lisab Leida.Üksteist aastat Inglismaal elanud Sirjetuli siia tütre lapsi hoidma ja jääb siia niikauaks, kui tema abi vaja on.„Eks kui lapselapsed ükskordabielluvad ja naise võtavad, siis kolinEestisse tagasi,“ muheleb Sirje.Eesti rahvalaulud tõi oma koorigajaanikuliste ette ansambel Lainekunagine laulja Reet Kromel. Lauljadtulid peo jaoks kokku ka kaugemalt kuiInglismaalt. järgneb lk. 3
Foto: Marju Põld
Fotod: Toomas Ojasoo Foto: Ly Tuubel
27. juuli 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3
NOOR T E LA ULU- JA T A NT S UP I D U30 . j uun i - 2 . j uu l i
Laupäeva õhtul peeti tantsupeo viimaneetendus ning pühapäeval on järglaululaste käes. XII noorte laulupeolastub eesti kooride kõrval üles ka 17väliseesti koori.Kõige lähemad on pärit Lätist jaSoomest ning kõige kaugemadKanadast ja USA-st."Aktuaalne kaamera" kohtus NewYorgis USA idaranniku lasteühendkooriga. New Yorgi, Washingtoni,Philadelphia, Bostoni, Connecticuti jaLakewoodi eesti koolilastest kokkupandud ühendkoor osaleb noortelaulupeol."Iga kool harjutab kodus, oma koolis jasiis on meil laululaager olnud, meil onühised lindistused olnud, aga väga tihtime kokku ei saa," selgitas New YorgiEesti kooli juhataja Merike Barborak.USA idaranniku laste ühendkoori"Laulurõõm" koorijuhid on Maaja Roos,Leena Sirp ning Holly Vesilind, kesmuuhulgas kontrollivad, et eestikeelsetesõnade hääldus oleks lauldesvõimalikult täpne."See on väga keeruline olnud. Meil onlapsi, kes ei räägi väga palju eesti keeltja nende jaoks on juba raskete sõnadeväljahääldamine olnud väga raske, agama võin öelda, et laste hääldus eestikeeles on väga palju paranenudlaulmisega," kinnitas Barborak.
Laste hinnangul on tänavuse laulupeokõige raskem laul "Koit", mis nõuabpidevat toonivahetust.Kuigi laulupeole mineku protsess onpikk ja väsitav, on lapsed ikkagi põnevil.Laupäeval said USA idarannikult tulnudlaululapsed esimest korda laulukaare allproovi teha. Lapsed kogunesidlauluväljaku mere värava juures kell11.30.Merike Barborak selgitas, et osad koorisosalevad lapsed, kelle mõlemadvanemad on eestlased, käivad Eestisigal suvel. Samas on ka lapsi, kes polekordagi Eestis käinud."Mulle meeldib väga Eestis olla, sestsee on mu vanavanemate kodu ja maolen siin ainult üks kord käinud, nii etkõik on veel päris uus mulle," rääkisAurora."Mulle väga meeldib siin, sest siin onpalju rohkem maakohti kui Ameerikas,seal on liiga palju linna," märkis Oskar.Maaja Roosi sõnul ei ole USA-slaulukultuuri. "Kui lapsed laulavad,laulavad väga madalalt ja nii paljupopmuusikat ja päriselt laulmist ei ole,nii et kõigepealt me pidime andma sedatunnet, kuidas on häält tõsta kõrgele.Siis hakkas juhtuma, hakkasid laulma,hakkas meeldima," kirjeldas ta.ERR Merili Nael
algus lk. 2Londoni Eesti Seltsi rahvatantsurühmaesinemine toob nii noored kui ka vanadnende ümber ringi ning huilged japlaksutamine ei taha vaibuda.Tantsujuht Marje Remmet on sellestaastast käima lükanud ka EstonianFolks´i, mis hõlmab endas ülemaa-ilmsed tantsulaagrid koos esinemistega.Eesti Gildi eestvedaja ja Eesti koolidirektriss Liina Särkinen tuli Inglismaalekaheksa aastat tagasi filmiprodutsendieriala magistriõpinguid tegema, nüüdaga plaanib kodumaale tagasi naasta.„Tahaks üüripinnalt ära saada ja Eestissaame endale kodu osta, Londonis eioleks see võimalik,“ räägib Liina, et selleteevad võimatuks kõrged hinnad.Londoni Eesti Seltsi esinaine EvelinSiilak ütleb, et ka teda kisub tagasiEestisse.„Eelkõige seepärast, et lapsel oleksturvaline ja looduslähedane keskkondkasvamiseks,“ ütleb ta.Selleaastaste jaanitulega jäi ta vägarahule: „Tegemist oli üle aastate parimapeoga. See oli hoogne, hea söök ja
haarav eesti muusika, päeva programmoli sisutihe ja energiline. Rahvatantsijadja lauljad esinesid hoogsate rütmidegaja suursaadik süütas lõkke erilise suuresärinaga.“Evelin ütleb, et käis eelmisel aastal eestiseltside koosviibimisel ja oli üllatunudarvamuse üle, et kui minnakse Eestistära, siis justkui kaotakse."Minu arust aga just siis eestlus algabki.Hulga raskem hoida seda võõrsil olles."Londoni eestlaste jaanituld on LondoniEesti Seltsi, Eesti Gildi ja Eesti Koolieestvedamisel ja vabatahtlike abilkorraldatud juba neliteist aastat.allikas Õhtuleht
Foto: Ly Tuubel
E NGLI S H S E C T I ON
E S T ONI A NS W E LC OM E NA T O T R OOP S
E U C OUNC I L P R E S I D E NC Y - W HO ’S W HOAt the beginning of July Estonia took thereins of the EU council’s rotatingpresidency, bearing the burden of highexpectations. As a digital leader in theEU, with firsthand experience of thethreats posed by Russia, Estonianofficials are determined to project aEurope in their country’s image - liberal,pro-innovation and pro-business.The key Estonian figures in this processinclude, naturally, Prime Minister JüriRatas and President Kersti Kaljulaid, aswell as other top officials in Tallinnincluding Matti Maasikas, formerEstonian ambassador to the EU.There are 210 Estonians working at theEuropean Commission in Brussels, 200at the country’s permanent represent-ation to the EU, 6 members of theEuropean Parliament, and 6 membersof the Committee of the Regions.Of these, the organisation ‘Politico’ hasidentified 15 Estonians who are key tothe process. They include Kaja Tael,former Estonian ambassador to GreatBritain and Germany, who is currentlyEstonian’s permanent representative tothe EU.
Former Prime Minister, Andrus Ansip, isprobably the most senior Estonian inBrussels, being the vice-president forthe digital single market.Another digital specialist is Luukas Ilves,son of the previous Estonian president.He will be in charge of getting EUmember countries to agree on digitalfiles such as the telecoms reform.Kaja Kallas is also involved in digitalissues - telecoms, e-privacy andbroadcasting rights, and like LuukasIlves has a former Prime Minister SiimKallas as her father.Other key players include Marit Sillavee,who left a high-powered PR job inLondon to return to Brussels, and thepress team, comprising Marika Post,Annikky Lamp and Jüri Laas.Additionally Johannes Tralla is thecorrespondent for ERR.Other roles include topics such as cyberdefence, transport (driverless cars) andtrade, with Brexit and the futurerelationship between UK and the EUhaving great importance.Source - Politico.eu
A recent survey commissioned bythe Ministry of Defence showedthat support for the presence ofNATO forces in Estonia is highamong Estonian-speakingresidents, whereas the majority ofthe Russian-speaking populationis against their presence.Support for having NATO troops inthe country is supported by 69percent of resident population,with 23 percent against it.
An overwhelming majority (89%) of theEstonian-speaking population supports thepresence of allied forces with only 6% against.Survey results show, however, that only 27%of Russian-speaking residents supportNATO’s presence, with 57% against.Juhan Kivirähk, of the polling organisationTuru-uuringute AS, said that this viewpointcould also be seen looking at attitudestowards Estonia's NATO’s membership.ERR, source BSN
Tallinn XII noorte laulupeol osales 797kollektiivis enam kui 25,000 laulupeolist.Laulupeol kõlas 44 eripalgelistmuusikateost, millega tõsteti esile uuepõlvkonna heliloojate loomingut ningkogemustega kolleegide kõrval saidoma esimese laulupeokogemuse 17noort dirigenti. Lisaks said üheksa noortlaulupeol kogeda esmaskordselt
laulupeo solists vastatust. Pühapäevallõppenud XII noorte laulu- ja tantsupiduoli laetud nooruspõlve julguse jaenergeetikaga. Vabas Eestis sündinudpõlvkond näitas kõige võimsamal viisil,et ta on valmis võtma ja säilitama sidetvarem looduga ning kandma edasiväärtusi, mille loonud põlvkonnad enneneid. Meie Kodu
XII noorte laulu- ja tantsupidu arvudes.� Laulupeol esines 797 ‚kollektiivi’� Laulupeol oli 16 ja tantsupeol üks ‚väliskollektiiv’� Tantsupeol osales 585 ‚kollektiivi’� Rahvamuusikapeole tuli üle 550 pillimängija� Rongkäigus osales üle 39 000 inimese� Tantsupeo kahele etendusele väljastati ca 20 000 piletit ja kutset� Laulupeo kontserdile väljastati üle 50 000 pileti ja kutse.
Foto: Toomas Ojasoo
June and July were busy times forEstonians both at home and abroad.Estonia took over the EU presidency inJuly, because the United Kingdom haddecided to leave the European Union.As part of his talks with other leaders,the Estonian Prime Minister, Jüri Ratas,visited London in mid-July and met withTeresa May as well as meeting localEstonians at the Ambassador’sresidence.The current ambassador, LauriBambus, will be returning to Estoniashortly and is being replaced by TiinaIntelmann, whose previous postsinclude the United Nations, the OSCE,and the Ambassador to Montenegro.In June Estonians world-widecelebrated Mid-summer’s day. InEngland there were four events inBradford, London, Leicester andNottingham. The weather was good andtraditional bonfires were lit in Bradfordand London. Singing and dancing alsomade centre stage.The youth song and dance festival inTallinn from 7th to 9th July attracted
large crowds, over 50,000 people atSunday’s concert. Unfortunately rain onFriday evening led to the cancellation ofthe official Saturday afternoon danceperformance. A group of youngdancers, with the help of some leaders,however, advertised an impromptuevent on facebook. This took place on‘Vabaduse Väljak’ and was extremelywell received by an audience of manythousands, who braved the wind andcold conditions - only 12º. Let’s hopethat the weather is better at our summercamp finale on 12th August!July also had two sad moments - thedeaths of Rein Tisler and Arthur Sepp.Rein was known for his witty speechesand for his vast knowledge of films. Hewill be sorely missed by the secondgeneration of Estonians born here inEngland.Arthur came to Britain as a refugee afterthe war. He was known for his love ofvolleyball, being a founder member ofthe English Volleyball Association, andof Estonian folk dancing. He also had aremarkable collection of old clocks.
4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 27. juuli 2017
†Lahkus kallis sõber
REIN TISLERmälestavad
Reet ja ToomasLaura, Chris ja Emilia
Martin ja Leena SchröderDolli Reitel, Carl ja Oskar
Tiiu, Jaan ja TiinaAstrid, George, Harry ja Alfie Wilson
Angela Tisler
†Lahkus hea sõber
REIN TISLERmälestavad
Bob ja Lynn Haidak
†Kauaaegset koguduse liigetARTUR SEPP’A
mälestabEELK Londoni kogudus
†Lahkus kallis sugulaneREIN TISLER
mälestavadSirje, Viimar
ja teised sugulased Eestist
†Kauaaegset sõpra
ARTUR SEPP’Amälestavad
Linda peregaIngrid perega
†Kauaaegset liiget
ARTUR SEPP’Amälestab
Eesti Abistamise KomiteeLondonis
T E N N I SEesti esireket Anett Kontaveit (WTA38)alustas Wimbledoni turniiri kindlavõiduga 6-2; 6-4 hispaanlanna LaraArruabarrena (WTA52) üle. Kontaveidijaoks oli see karjääri esimene võitWimbledonis. Eelneval kolmel korrallanges eestlanna konkurentsist jubaavaringis.Teises ringis ta kohtus venelanna DariaKasatkinaga (WTA30) keda ta alistas6-4;6-2 ja pääses kolmanda ringi,milles ta vastane oli praegune maailmanr 6 Carline Wozniacki ja kes on jubakaks korda olnud Wimbledoni karikavõitnud. Anett võitis avaseti 6-3; kuidkaotas teise seti 6-7; ja kolmandat 2-6.Naispaarisängus koos sakslanna MonaBartheliga, Kontaveit võitis avaringis7-5; 6-1. Vastased olid S.Rogers (USA)ja D.Vekic (Horvaatsia). Teises ringisvastased A.Klepac (Sloveenia) ja M.Sanchez (Hispaania) oli liiga tugevadja võitsid 6-2;3-6;6-2.Eesti kunagine esireket Kaia Kanepisai pika mängupausi järel esimesekaotuse kvalifikatsiooni teises ringisAustraaliasele Arina Rodionovale.Kanepi võitis avaseti 6:2, kuid kaotasteise ja kolmanda setid 2:6, 5:7.
KERGEJÕUSTIKEesti koondis sai 2. juulil Kadriorustaadionil ajaloo esimestel mitme-võistluse võistkondlikel Euroopa meis-trivõistlustel Ukraina järel teise koha.Eesti püsis võidukonkurentsis kunimeeste odaviskeni, kui KristjanRosenbergil õlg paigast ära läks. KunaMarkus Leemet oli teivas-hüppes nullisaanud, kadus Eestil seetõttu punkteära ning võidu sai hoopis Ukraina.Läks aga Janek Õiglase võistlus suure-päraselt. Õiglane sai individuaalsesarvestuses võidu ning kogus isiklikkurekordit tähistavad 8170 punkti, millegatõusis Eesti kõigi aegade edetabelisüheksandaks ja täitis ka Londoni MM-inormi. Aleksei Kasjanov kogus 7958punkti ning põlvevalu trotsinud KarlRobert Saluri 7837.
SAARTE MÄNGUD24 – 30. juuni.
Saaremaa delegatsioon naasesGotlandil toimunud Saarte mängudelt32 medaliga, kui võideti 17 kuld-, 8hõbe- ja 7 pronksmedalit, mis onaegade parim tulemus. Edukaim saaroli Isle of Man 39-36-26, kellelejärgnesid Fääri saared 30-27-30, jaJersey 29-21-35 medaliga. Saaremaasai kuuenda koha.Saaremaa kuldmedali võitjad olid: -Linda Treiel ja Airike Kappsaavutasid kettaheites kaksikvõidu.Linda Treiel sai kirja 37.88, Airike Kapp34.90. Linda oli kindel võitja kakuulitõukes. Ta sai parimal katsel kirja13.35m.Naiste kõrgushüppe võitis Amelia-Jayne Jennings-McLaughlin YnysMonilt 1.70-ga, sama tulemusega jäiteiseks Teele Treiel.Isa Urmas, ema Virge ning tütred Lindaja Teele Treiel on nüüd Saartemängudelt võitnud kokku 30 medalit!Esimest korda Saarte mängudel osalevAirike Kapp alustas kohe võidukalt.Naiste odaviskes Airike viskas võitjana41.70.Eestlased on üle aastate olnudheitmiste aladel võidukad. Genro Paasvõitis vasarheite 66,45m heitega, ainultühe meetriga Isle of Wight’i vastaseees. Kuulitõuke võit oli kindlam 15,48tõukega.Rauno Liitmäe näitas 110 mtõkkejooksus konkurentidele kanduajaga 15,63.Maanteeratturite 115 km pikkuse sõiduvõitis kolmandat korda Mihkel Räimajaga 2:39.06. Minut aega hiljemteisele kohale tuli Dávur Magnussen,ning grupifiniši eesotsas oli Karl Laukajaga 2:41.46. Steven Kalf oli koheLaugu järel neljas ja sellega võideti kameeskondlik kuldmedal. Karl PatrickLauk võitis ka „linna kriteerium”, samutika meeskond.Kaks kuldmedalit võitnud Priit Aaviktegisellega Saaremaa spordiajalugu,
12. juulil sai 80-aastaseks Floridas elavkirjanik Elin Toona Gottschalk, kes ontuttav ka paljudele vanemateleeestlastele Inglismaal.Elin Toona on sündinud 1937.a. Eestis.Tema isa oli lavastaja Enn Toona,vanaisa kirjanik ja luuletaja Ernst Enno.1944.a. põgenes Elin koos ema javanaemaga Saksamaale, kus õppispõgenikelaagris eesti algkoolis;1948.a. siirdus Inglismaale. Londonisõppis ta teatrikoolides ja 1960-ndailaastail esines näitlejana niitelevisioonis kui filmides. 1967.a. ElinToona abiellus ning kolis USA-sseFloridasse.Kirjanduslikku tegevust alustas ElinToona juba Inglismaal, kus talleinnustajaks oli kirjanik Gert Helbemäe.Tema sulest on ilmunud romaane,lühijutte, luuletusi, kuuldemänge,rohkesti ajaleheartikleid nii eesti kuiinglise keeles. Elin Toona kuulubmitmetesse kirjanike ühendustesse.Oma eluloo on Elin Toona kirja pannud2008.a. Eestis Loomingu Raamatu-kogus ilmunud romaanis „Ella", mis onautori jutustus tema vanaemast EllaEnnost. See raamat valiti tol aastalEestis viie parima raamatu hulka.See raamat oli järjeks 2000.a. ilmunudvanaisa Ernst Enno eluloole „Rõõmteeb taeva taga tuld" (ilmus kirjastuses
Ilmamaa). Seda raamatut kirjutamaasudes käis Elin Toona palju suvesidEestis, et koguda arhiivmaterjalivanaisa kohta, kelle 125.sünniaastapäevaks ta raamatuilmutada tahtis.Elin Toona loomingus on läbivpõgenemise ja pagulastemaatika,eestlus jm.Elin Toona sulest on lisakseelpoolnimetatud romaanidele ilmunud„Puuingel" (1964), „Lotukata" (1969),„Sipelgas sinise kausi all" (1974), „InSearch of Coffee Mountains" (1977 ja1979), „Kaleviküla viimne tütar" (1988)ja „Kolm valget tuvi" (1992).„In Search of Coffee Mountains", mison „Lotukata" ingliskeelne tõlge autorienese poolt, ilmus 1977.a. USAs jaKanadas (Thomas Nelson) ja 1979.a.Inglismaal (Penguin/Kestrel;joonistustega).Kirjanik on pälvinud ka mitmeidtunnustusi: aastal 2004 annetati talleValgetähe teenetemärgi V klass.12. juulil avati Haapsalus Ernst Ennomälestussamba juures Kalda tänavalkirjanik Elin Toona Gottschalkile tema80. sünnipäevaks nimeline Haapsalupink, mis on Haapsalu Linnavalitsuseja raamatukogu kingitus kaugel elavalekirjanikule.
ELIN TOONA 80
SPORT
sest nendel võistlustel pole varem keegiujumises kuldmedalit võitnud. 100 mkompleksujumises oli Priit Aavikuvõiduaeg 57,55; 50 m liblikujumises sai takirja 25,03.Rannavolles Gerli Gull ja Liisel Nelisalistasid Menorca paar Kralikova – RuizBravo 20-22;21-18;15-12. VõrkpallirindelSaarema naiskond alistas finaalis Hitratkolmes setis – 25-15;25-13;25-16.Meeskond sai hõbemedali, ning samutisaid rannavolles teise koha Helar Jalg jaSiim PõlluäärNemo Tabur osales viiel laskmise alal,kolmel võitjana ja ühel tuli hõbemedalile.Allikas: Saaremaa spordisõber – Alver Kivi
†Mälestame leinaskauaaegset sõpra
REIN TISLER’ITAstrid, AlexanderKarin ja Adrian
Eesti Hääl soovib sünnipäevalastele õnne21. juuli Sirje Ilmari23. juuli Rein Kalmaru29. juuli Endla Lepik31. juuli Aili Eistrat11. aug piiskop Andres Taul12. aug Maarja ReimanTähtpäevad28. juuli 1946 EELK Londoni Kogudus asutati10. aug Eesti Rahva Võitluspäev (Sinimäed 1944)20. aug 1991 Iseseisvuse taastamine23. aug 1989 Balti kettSündinud26. juuli 1841 C.R.Jakobson31. juuli 1950 Olav Ehala2. aug 1878 Aino Kallas7. aug 1930 Veljo Tormis11. aug 1905 Ernst Jaakson13. aug 1865 Konstantin Türnpu18. aug 1909 Milizia Korjus26. aug 1928 Heino LaaneotsSurnud11. aug 1886 Lydia Koidula25. aug 1882 F.R.Kreutzwald26. aug 1980 Milizia Korjus28. aug 2006 Heino LippMälestame Inglismaal lahkunuid1. aug 1972 Kindral-Major Arthur Lossmann1. aug 1993 Ernst Tarn, IEÜ juhatuse liige ja laekur 1950-198422. aug 1995 Ernst Luuk, Bradfordi segakoor ‘Kungla’ juht ja Eesti täienduskooli juhataja23. aug 1996 Ene Helbemäe-Grieve, filmiprodutsent24. aug 1983 Leonhard Veski, Leicesteri Eesti Maja esimees ja koorijuht
Bradfordi Eesti Kodu Klubi aastakoosolek toimus 27. mail. Nelikümmendklubiliiget võtsid osa. 2016 aastategevusaruanne ja finantsaruanne võetivastu. Arutlustes tehti ettepanek, etjuhatus hakkaks varsti planeerima 2018.aasta üritusi.Valiti - Esimees: Vello Vahter; Sekretar:Kirret Kanna; Ase-esimees: Harald Luts;Laekur: Lissa Oldcorn.Juhatuse liikmed: Sirli Pattenden, HaldiKranich-Wood, Ellis Suddard, TiiuKajando, Jeanette Taylor ja JohnRatnik.Usaldusmehed: Lia Ottan, ChristianOldcorn, Harald Luts, Paul Ratnik.
Matus toimub kolmapäeval 2. augustilkell 1.00. Hither Green Crematooriumis,Verdant Lane, SE6 1TP. Korjandusheategevuse organisatsioonile.
B R A D F O R D I E E S T I K O D UK L U B I
27. juuli 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5
Emily Gilbert's second book about Latvian,Lithuanian and Estonian refugees who cameto Great Britain after World War II tells thelittle known story of Baltic communities in theUK from 1946 through to the present day.Dr Gilbert's research has been extremelythorough. By using documentary evidenceand individual interviews with representativesfrom each community, she has managed toconstruct a very accurate picture of Latvian,Lithuanian and Estonian communities in theUK. Some of the evidence has been sourcedfrom her previous book about the Balticcommunities 'Changing Identities: Latvians,Lithuanians and Estonians in Great Britain'which documented in detail how refugeesfrom the three Baltic countries came to the UKafter World War II.The book describes the plight of thousands ofrefugees who were forced to leave the Balticstates in 1944. While some went straight toSweden, many ended up in DisplacedPersons camps in Germany where theystayed for several years . Large numbers thencame to the UK through 'European VolunteerWorker (EVW) schemes' such as BaltCygnets (female hospital workers) and'Westward Ho' (agricultural workers, miners,textile workers). The refugees first regarded
their stay in the UK as temporary littlerealising that many of them would stay herefor the rest of their lives.The writer notes how the Baltic people'sstatus as exiles changed with re-independence of the Baltic states in 1991 andhow this affected the Baltic communities inthe UK. The influx of 'new' economic migrantsfrom Latvia, Lithuania and Estonia since 2004when these countries joined the EU has alsohad a huge impact on the existing Balticcommunities in the UK due to differences inculture and outlook between old and new. Thenewcomers and the existing residents havenot always seen eye to eye.Dr Gilbert analyses the contribution made byBaltic refugees to rebuilding Britain afterWorld War II and notes that this has neverbeen properly recognised by the Britishgovernment. Latvians, Lithuanians andEstonians were hard workers who providedvital support to the British economy at adifficult time in its history. She concludes bypointing out that many measures were putinto place by the post war British governmentto help the Baltic workers who had come hereon EVW schemes to integrate and to settleinto life in Britain. This is no longer the casethese days when relations between theindigenous population and newcomers fromEurope and elsewhere seem to bedeteriorating. The present British governmentcould do well to learn some lessons from thepast about integration.My 93 year old mother, a Balt Cygnet whocame to the UK in 1947, has also read thisbook and can vouch for its accuracy indescribing how refugees arrived here andwhat happened to them subsequently. As asecond generation Estonian born in the UK, Ican also attest to this book's attention to detailand true depiction of the lives of Latvians,Lithuanians and Estonians in this country.This is a fascinating read for anyoneassociated with the Baltic communities in theUK but would also be an eye opener for thoseinterested in how Britain went about thebusiness of recovery and regeneration afterWorld War II.The book can be ordered fromwww.amazon.co.uk for £12.99 includingpostage. If any of our readers have difficultyin purchasing the book, please contact us atEesti Hääl and will be happy to order the bookand send it on to you. Reet Järvik
BOOK REVIEW - Rebuilding Post-War Britain
Latvian, Lithuanian and Estonian Refugees in Britain 1946-1951 by Dr Emily Gilbert
Ingredients75 g cocoa powder180 g plain flour2 tsp baking powder250g caster sugar250g cooked beetroot(I usually use readyprepared beetroot in aplastic packet whichcan be purchased atlarge stores and is theright amount)3 large eggs200 ml corn oil1 tsp vanilla extractIcing sugar for dusting
MethodLine a 20 – 23 cm cake tin withgreaseproof paper. Sift cocoa powder,
flour and bakingpowder into a bowl.Mix in the sugar.Puree the beetroot ina blender/ processor.Add eggs, one at atime, add vanilla andoil, whizz untilsmooth. Make a wellin centre of the dryingredients, add the
beetroot mixture and mix lightly.Pour into prepared cake tin.Bake for 50 -60 mins at 180’c. Cover with aloose sheet of foil if it starts to brown at about 30mins.The cake will not rise much. The surface willcrack. After removing from the oven leave in thecake tin for 15 mins before taking out of the pan.Cool on a wire rack and dust with icing sugarbefore serving.
KOKAKUNSTMaria’s Chocolate Beetroot Cake Recipe.
This cake was made for the Nottingham Estonians midsummer celebrationby Maria Dowbenko, and was eaten very quickly!
E E S T I K O O R I N G L I S M A A L
E STuudio noortekoor käis kontserdituuril Inglismaal, et tutvustadaEesti kultuuri ja muusikat Euroopa Liidu eesistujariigiks saamise puhul.Nädala jooksul jõuti üles astuda ka BBC raadioeetris, millestuudioseinad varem nii suurt koosseisu mahutanud pole.BBC Radio 3 otse-eetrisse mahutati 40 koorilauljat ja esitati Arvo Pärdi,Pärt Uusbergi ja Tõnu Kõrvitsa muusikat. "Ma arvan, et see algasCheltenhami muusikafestivalilt. Saatkond võttis kaaskorraldamise endakätte," rääkis peadirigent Külli Lokko, kuidas E Stuudio noortekoorBBC-sse jõudis.Lokko tõdes, et etteastet varjutas info, et stuudio BBC-s mahutab vaid25 inimest ning seetõttu otsustati, et kaks laulu esitatakse erinevateskoosseisudes. "Meid pandi fakti ette, et ülejäänud lauljad sinna lihtsaltei mahu, võeti pead kokku ja otsustati, et lauldakse erinevatekoosseisudega, et keegi ei jääks ukse taha. Aga lõpptulemus oli see, etkõik mahtusid sisse ja see oli ka meie jaoks väga-väga ootamatu. KoguBBC raadios esinemine oli täis ootamatusi," tõdes Lokko.Eestist on selle raadiojaama otsesaates esinenud seni ainultrahvusmeeskoor. E STuudio esitatud palu "Morning Star" ja"Bogoroditse Djevo" saab kuulata BBC lehelt.Inglismaal andis koor kokku neli tunniajast kontserti, esineti niiCheltenhami kui ka Lichfieldi festivalidel. Cheltenhami kontserdil nautisEesti koori muusikat ka pea tuhat last. "Peab valima lood, mis onveidikene hoogsamad, mis köidaksid laste tähelepanu ja kus oleksväga vaheldusrikast materjali," selgitas dirigent Eliisa Sakarias, kuidaslapsi kuulama panna.Kui publik saab kontserdil nautida kauneid helisid, siis koorilaulja seisabtihti silmitsi raskustega, mida ei oskaks ettegi kujutada. "Kuna lauljatelon seljas ülikonnad ja paksud seelikud, siis tahaks ennast kuidagijahutada, aga see pole võimalik, sest laul veel käib ja sa pead ennastalla suruma. See on igavene konflikt instinkti, mis puudutab ellujäämist,ja dirigendi jälgimise vahel. Dirigendi jälgimine jääb alati peale. Seegaon vahel üsna ebameeldiv olla," tunnistas koorilaulja Kalle Valge.E STuudio noortekoor viibis Inglismaal 4. kuni 12. juulini. Viimanekontsert anti 10 juulil Cambridge’is Great St Mary kirikus. ERR
Thanks to my sister, Edda Harvey, who receives the Lichfield FestivalProgramme which spans 9 days, I had the pleasure of attending aconcert by ‘E STuudio noortekoor’. This was staged in the confines ofLichfield's magnificent cathedral school building.E STuudio noortekoor participated in this year's Festival, an annualevent, at the invitation of the Arts Council of England. All members ofthe E STuudio Youth choir are studying or have studied music ateither Tartu University or a number of other prestigious musicacademies and colleges in Estonia. E STuudio Youth Choir is one ofthe most original choirs in Estonia and due to the wide range oftheir repertoire they perform throughout each season. Thisperformance featured music by Arvo Pärt, a number of other Estoniancomposers and Eric Whitaker, an American. On this occasion theirrepertoire included a song well known by Estonians "Tuljak" andone song sung in English "The Walls of Jericho came tumblingdown".Thus, on a sunny Sunday afternoon, a warm welcome andenthusiastic appreciation of their performance was extended to theE STuudio Youth Choir by Festival enthusiasts. My sister and I bothrated the concert as excellent, and having seats in the front row weembellished our applause by waving the ‘sini, must ja valge lipp’!Adelies Beermann
A V I E W F R O M T H E A U D I E N C E
Eesti kool Londonis võtab vastu uusi lapsiKoolitunnid toimuvad kaks korda kuuslaupäeviti kell 10.30-13.00 Lääne-LondonisChiswickis. Kool annab võimaluse lastel koosteiste omavanustega eesti keeles suhelda jaõppida. Igal koolipäeval toimuvad eesti keele,
muusika, kunstiõpetuse ja käsitöötunnid ning vanimal rühmalprojektitunnid. Lastega teevad koolis tööd kvalifitseeritud jakogemustega õpetajad.2016/2017. õppeaastal tegutses koolis neli vanuserühma, kus õppisid3-13-aastased lapsed. Vanuse ülempiiri meil pole, nii et kõik onteretulnud!
Lisainfo kooli kodulehel http://www.eestikoollondonis.co.uk/Kirjutage meile [email protected]
LONDONIS NÄITUS “KIHNU - the Isle of Women”18. juulil avati Londoni Euroopa maja kunstigaleriis 12 Star Gallery
prantsuse fotograafi Jérémie Jung'i näitus Kihnust –„Kihnu – the Isle of Women“. Eesti EL Nõukogu eesistumise
kultuuriprogrammi kuuluv fotonäitus jääb publikuleavatuks 15. septembrini.
Europe House, 32 Smith Square, Westminster, London SW1P 3EU.Näitust toetavad Kultuuriministeerium ja Euroopa Komisjon.
Lisa info: [email protected].
6 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 27. juuli 2017
IES Tulevik kutsub teidSUVELAAGRI LÕPUPEOLE
seoses Eesti Laste ja Noorte kultuuriaastagaTänavuse laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause
on “Mina ka!” ning märksõnad on iseolemine jakoostegutsemine.
Laupäeval 12. augustil 2017Catthorpe Manoris, LE17 6DF
Tulge vaatama, mida Eesti juurtega lapsed janoored Suurbritanniast, Saksamaalt, Sveitsist jaEestist on laagrinädala jooksul koos saavutanud!
Kell 13:30 - Suvelaagri koori ja rahvatantsurühmaesinemine.
Päevakavas ka loterii, ühislaulud, müügilauad janäitused
Kell 19.00 kuni 23.30 - Õhtune koosviibimine -Tants ja disko
Baar, soe söök ja suupisted kohapeal.(Palume oma alkoholi mitte kaasa võtta)
Päeva pilet - £8.00; Pensionärid - £5.00.Õhtune pilet (kell 18.30 - 23.30) - £3.00
Lastele alla 16. a. tasuta
EESTLASED JA EESTI SÕBRAD - OLETE KÕIKVÄGA OODATUD JA TERETULNUD!BRING YOUR FRIENDS ALONG -
EVERYONE IS WELCOMEInfo: www.tulevik.co.uk
†Armast sõpra
REIN TISLER’IT16.07.1961 - 02.07.2017mälestavad kurvas leinas
KristyPeter ja Kate
Carla ja Brad, Jaime ja DannyMalle, Uku ja Nikki
Ly, Wayne, Lucy ja George
†Lahkus kauaaegne hea sõber
REIN TISLERsünd: 16.07.1961 Londonissurn: 02.07.2017 Londonis
mälestavadLinda, Rich
Martin, Jess ja Carmen
†Lahkus meie kallis kauaaegne sõber
ARTUR SEPPmälestavadEvi Vink
Victor PaisteSirje ja Eino Ilmari
Puhka rahus
†Lahkus
ARTUR SEPPsünd: 02.09.1922 Malevas, Saaremaal
surn: 18.07.2017 Londonismälestavad
Peeter ja Kalle EestistLisa
†Kallist sõpra ja ristiisa
REIN TISLERITmälestab
ristipoeg Kristian
†Lahkus kallis sõber
REIN TISLER16.07.1961 - 02.07.2017
mälestavadIngrid, Conor ja Lia
OOTAME NOORTE JA LASTESUVELAAGRI SPONSOREID
Kas sina võiksid suvelaagri sponsoriks hakata?Suur arv eesti soost lapsi ja noori nii UKst, Eestist kuika Saksamaalt on juba suvelaagrisse registreerinud.Paljud nendest tulevad laagrisse juba mitmendatkorda!Lastelaager Inglismaal on hakanud viimastel aastatelkujunema Euroopa eestlaste laste suvelaagriks jaloodetakse, et tulevikus ühineb laagriga veel rohkemeesti juurtega noori teistelt Euroopa maadelt, kellel onsoov kohata teisi eesti päritoluga noori ning avastadaühist eesti keelt ja kultuuri.Laagri korraldajad on väga tänulikud sponsoritele, kesviimaste aastate jooksul on laagrit toetanud rahalisteannetustega. Koos IEÜ ja IES Tuleviku abiga aitabselline toetus vähemalt osaliselt laste suvelaagri ja peokulusid katta.Iga väike toetus abistab meie noori ja aitab kindlustadalaagri tulevikku.2017 on Eestis laste ja noorte kultuuriaastaks väljakuulutatud. Noorte aasta tunnuslause on "Mina ka!"ning märksõnad iseolemine ja koostegutsemine. Aitaka sina meie noori eesti kultuuriga ja teiste eestinoortega tutvuda ning koos midagi ilusat ja kiiduväärtsaavutada!Sponsoritele pakutakse välja tasuta sissepääs laagrilõpupeole, prii söögipilet, 5 tombola piletit,reserveeritud istekoht ja soovi korral ilmuvadsponsorite nimed ka peokavas.Kui soovid suvelaagri sponsoriks hakata, palun võtaühendust laagrijuhi, Kristy Sheldoniga, 98 Bates Lane,Helsby, Cheshire, WA6 9LJ. tel: 01928 [email protected].
Eesti Elu (Kanada)Inge Simonlatser (Blauht) *05.07.27Narva-Jõesuus; †30.05.17 OntariosVilma Vahtra (Koolmeister) *25.10.21Hiiumaal; †03.06.17 Richmond HillsMartin Lepik *20.07.26 Pärnumaal;†10.06.17 TorontosBruno Printsthal *20.10.27 Ridala vallas;†14.06.17 TorontosWalter Kongats *13.04.26; †18.06.17Burlington, OntarioMall Kongats (Eljas) *28.07.32; †20.06.17Burlington, Ontario
Ellen Meiusi (Olt) *05.05.28 Lüganusel;†19.06.17 TorontosEsko Luksepp *14.01.25 Pukas; †23.06.17TorontosEesti Päevaleht (Rootsi)Aino Miks *01.04.22 Vihulas; †09.05.17MölndalisPärni Hinn *16.11.34 Kuusalus; †01.06.17BorasisInes Mühlberg *08.11.35 Tallinnas;†07.06.17 StockholmisKristina Ingel *22.09.36 Tallinnas;†30.06.17 Stockholmis
Raivo Wompa *22.09.28; 19.06.17Vaba Eesti Sõna (USA)Hele Arens *07.04.1915 Elvas; †08.06.17Savannah’sEllen Pähn (Aksberg) *27.02.21 Aksisaarel; †16.06.17 KaliforniasÜlo Uibopuu *28.10.26 Tartus; †2.07.17FloridasMeie Kodu (Austraalia)Aino Türno *25.05.25 Pärnus; †28.06.17MelbourneisAlvar Lõuend *04.10.26; †23.05.17Adelaideis
Leinateated teistest eesti ajalehtedest
†Lahkus hea sõber
ARTUR SEPPmälestavad
Ida LemsaluLeida Laumets
Adelies BeermannPiret RandamValli Kallas
†Lahkus meie hulgast hea sõber
REIN TISLERmälestab
IES TulevikLinda Helene Pede (nee Rosenberg)
sünd: 15. juuli 1920 Tallinnas,surn: Wakefieldis juunikuus 2017.
†Lahkus hea võrkpalli sõber
ARTUR SEPPmälestavad
Toomas Ojasoo ja Reet Järvik
†Kauaaegset Londoni Eesti Seltsi liiget,
auliiget ja esimeest (1997-99)ARTUR SEPPA02.09.1922 - 18.07.2017
mälestabLondoni Eesti Seltsi juhatus ja
liikmeskond
†Armast ristiisa ja sõpra
REIN TISLER’ITmälestavad kurvas leinas
Bethany ja Peter
