AVALIKU ARVAMUSE UURING USUVABADUSEST · 2016. 3. 29. · Aprill/September 2013 . USUVABADUS ... Inimõiguste Instituudi poolt koostatud „Eesti inimõiguste aruanne 2012“ kui

AVALIKU ARVAMUSE UURING

USUVABADUSEST

Küsitlus 15 - 74 a. elanikkonna seas

Aprill/September 2013

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 2

AVALIKU ARVAMUSE UURING

SISSEJUHATUS

Uuringu „Usuvabadus Eestis 2013“ on Inimõiguste Instituut viinud läbi koostöös Turu-

uuringute Aktsiaseltsiga.

Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvusvahelistest aktidest tulenevalt on Eestis igaühel

südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuidas inimesed aga usuvabadust mõistavad ja

sellega seonduvat tõlgendavad, ei ole käesoleva uuringu läbiviijatele teadaolevalt sellises

mahus terviklikult siiani veel uuritud.

Loomulikult on viimasel paaril aastakümnel (tuletagem siinkohal meelde ka üht olulist

tähtpäeva – käesoleval aastal möödus 20 aastat esimese Kirikute ja koguduste seaduse

vastuvõtmisest iseseisvuse taastanud Eestis) ühelt poolt nii riik kui teiselt poolt eri

valdkondade teadlased ja praktikud – õigusteadlased, usuteadlased, sotsioloogid jt –

puudutanud usuvabaduse teostamisega seotud küsimusi mitmest erinevast aspektist. Kui

siinkohal nimetada vaid mõningaid, siis kindlasti on väga oluline see informatsioon, mis on

saadud üleriigilistel rahvaloendustel. Nii nagu varasematel rahvaloendustel, oli ka 2011.

aastal toimunud rahva ja eluruumide loendusel elanikel võimalus vastata religiooni

puudutavale küsimusele. Küsimus oli seekord esitatud sõnastuses „Kas Te peate omaks

mõnda usku (religiooni)?“, see esitati üle 15-aastasele inimesele ning sellele vastamine oli

vabatahtlik. Statistikaamet avaldas koondandmed sellele küsimusele antud vastuste kohta

29. aprillil 2013 ning kuivõrd ka käesoleva uuringu raames vastasid inimesed küsimusele

„Millist usku või religiooni peate omaks?“, siis nende jaoks, kes soovivad kogutud andmeid

omavahel võrrelda, sisaldab käesolev aruanne kindlasti huvipakkuvat analüüsimaterjali.

Teisena tuleb kindlasti nimetada seda väärtuslikku materjali, mille on regulaarsete küsitluste

läbiviimise tulemusena kogunud Eesti Kirikute Nõukogu (EKN). Juba alates 1995. aastast on

EKN korraldanud mitmeid erilaadseid religioonisotsioloogilisi uuringuid, nende hulgas iga viie

aasta järel elanikkonna küsitlusena läbiviidava uuringu „Elust, usust ja usuelust“. Viimati

toimus nimetatud uuring 2010. aastal ning küsimustikus oli küsimusi nii inimeste ootuste

kohta kirikutele kui ka arvamuste kohta erinevate sotsiaaleetiliste teemade suhtes. EKN on

ülevaate religioonisotsioloogiliste uuringute kohta koondanud 2012.a ilmunud kogumikku

„Astu alla rahva hulka“.

Kolmandaks oluliseks infoallikaks usuvabaduse realiseerimisega seotud küsimuste uurimisel

on rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnangud, milliste hulgas väärib

kindlasti eraldi esiletoomist USA Välisministeeriumi poolt iga-aastaselt kõigi maailma riikide

kohta koostatavad raportid usuvabaduse olukorrast. Eestit puudutavad raportid on avaldatud

nii eesti- kui inglisekeelsetena USA suursaatkonna Eesti Vabariigis veebilehel.

Teatud kitsamates aspektides on usuvabadusega seotud teabe saamise allikateks ka nii

Inimõiguste Instituudi poolt koostatud „Eesti inimõiguste aruanne 2012“ kui Inimõiguste

Keskuse poolt koostatud aastaaruanded.

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 3

Uuringu „Usuvabadus Eestis 2013“ tulemused on vormistatud käesoleva aruandena, mis on

jagatud nelja ossa.

Esimese osa moodustab avaliku arvamuse uuring, mille käigus küsitleti Omnibuss-uuringu

raames 1000 vastajat. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada:

elanike hinnang usuvabadusele

elanike hinnang informeeritusest usuvabaduse teemadel

millist usku või religiooni peetakse omaks

suhtumine usundiõpetusse üldhariduskoolis ning teiste küsimuste kohta seoses

usuvabadusega

Aruande teine osa on ekspertide uuring, mis koosneb 17 eksperdiga (usuliste ühenduste,

MTÜde, meedia ja riigiasutuste esindajad, usu- ja õigusteadlased) tehtud süvaintervjuudest

ja neil põhinevatest järeldustest. Ekspertide uuringu eesmärk oli välja selgitada:

ekspertide hinnang usuvabaduse olukorrale Eestis ja probleemid usuvabaduse

tagamisel (sh nii riigivõimust kui ühiskonnast lähtuvad probleemid)

kuidas hindavad usuliste ühenduste juhid oma suhteid riigivõimuga, sh õigusakte,

ning millised on ettepanekud muudatuste tegemiseks

millised on olnud muutused viimase 20 aasta jooksul usuvabaduse määras

ekspertide kommentaarid elanikkonna uuringu tulemustele

Aruande kolmas osa sisaldab rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide hinnanguid

usuvabaduse olukorrale Eestis.

Aruande neljandas osas tuuakse välja ettepanekud ja soovitused riigiasutustele, mis on esile

kerkinud eeskätt intervjuudest ekspertidega (aruande II osa) ja rahvusvahelistest

arvamustest (aruande III osa).

Praegu on raske prognoosida, millal oleks õige aeg viia läbi järgmine samalaadselt

ülesehitatud uuring usuvabaduse olukorrast Eestis. Nagu uuringust nähtub, peetakse Eestit

riigiks, kus usuvabadus on tagatud, ning põhimõtteliselt on ta ühetaoliselt ja stabiilselt olnud

tagatud terve viimase kahekümne aasta jooksul. Ilmselt võiks pidada optimaalseks, kui

järgmine taoline uuring usuvabaduse olukorrast Eestis toimuks mitte varem kui viie ja mitte

hiljem kui kümne aasta pärast.

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 4

METOODIKA

1 Valim ja vastaja valik

Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15-74 aastat (Eesti

Statistikaameti andmeil 1. jaanuari 2013 seisuga 975 214 inimest). Valimi suurus on 1000

inimest.

Vastajad leiti juhuvaliku alusel, et tagada kõikide Eesti maakondade ja asulatüüpide

proportsionaalne esindatus küsitlusvalimis. Valimi territoriaalne mudel on koostatud Eesti

Statistikaameti rahvastikustatistika andmebaasi alusel.

Juhuvaliku esimeses etapis leiti 100 valimipunkti üle Eesti ja teises etapis igas valimipunktis

konkreetsed intervjueeritavad. Valimipunktide asukohad maakonniti ning asulatüüpide suhtes

on paika pandud, toetudes elanikkonna reaalsele jagunemisele. 100 valimipunkti kasutamine

elanikkonna küsitluste puhul tagab küsitluspunktide piisava hajutatuse Eesti territooriumil.

Aadressi valikul rakendati lähte-aadressi meetodit, mille puhul antakse igale küsitlejale ette

juhuslikult valitud aadress esimese intervjuu läbiviimiseks. Edasi liigutakse kindla sammu

alusel – iga kolmas korter või iga teine eramaja - , et tagada valikusse sattunud elupaikade

juhuslikkus.

Vastaja valikul rakendati nn. noorema mehe reeglit, mis näeb ette, et esimesena palutakse

intervjuud noorimalt kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 15-aastane. Kui mehi

kodus ei ole, eelistatakse noorimat naist.

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati silmast-silma personaalintervjuud standardiseeritud ankeedi abil.

Intervjuud viidi läbi vastajate kodudes eesti ja vene keeles. Küsitlustöös osales 60 vastava

ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Küsitlus viidi läbi perioodil

2. – 14. aprillil 2013.

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 5

Ülevaade küsitlustööst:

Läbiviidud intervjuud 1000

Külastatud aadressid 4772

Korduvvisiite 1010

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 739

Kontakt puudub 2147

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 26

Keelduti kontaktist 278

Sihtisik keeldus intervjuust 582

Küsitlustöö kontrollimiseks saadeti välja 100 kontrollkirja, et selgitada, kas kõik küsitlejad ka

reaalselt esitatud aadresse külastasid ja intervjuu täies ulatuses läbi viisid.

3 Andmetöötlus ja valimivea hinnang

Uuringuandmete töötlemiseks kasutati andmetöötlusprogrammi SPSS 11.5. Pärast küsitluse

lõppemist võrreldi küsitletute sotsiaaldemograafilist koosseisu valimis ettenähtuga ja teostati

kadude tasandamiseks andmete kaalumine teoreetilise mudeliga vastavaks. Kaalumisel

arvestati soo, vanuse ja regiooni faktorit.

Uuringu tulemused on laiendatavad kogu Eesti elanikkonnale, veaprotsent ei ületa 3,09%.

Valimivea piirid 95% usaldusnivool on välja toodud tabelis 1:

Tabel 1. Valimivea piirid 95% usaldusnivool

Näide: 1000 vastajaga uuringu tulemuste veaprotsent jääb vahemikku 0,87 - 3,09

Valimi suurus

50% 48% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30,99% 30,97% 30,36% 29,56% 28,40% 26,84% 24,79% 22,13% 18,59% 13,51% 10,57% 8,68%

20 21,91% 21,90% 21,47% 20,90% 20,08% 18,98% 17,53% 15,65% 13,15% 9,55% 7,48% 6,14%

30 17,89% 17,88% 17,53% 17,07% 16,40% 15,49% 14,31% 12,78% 10,73% 7,80% 6,10% 5,01%

40 15,49% 15,49% 15,18% 14,78% 14,20% 13,42% 12,40% 11,07% 9,30% 6,75% 5,29% 4,34%

50 13,86% 13,85% 13,58% 13,22% 12,70% 12,00% 11,09% 9,90% 8,31% 6,04% 4,73% 3,88%

60 12,65% 12,64% 12,39% 12,07% 11,59% 10,96% 10,12% 9,03% 7,59% 5,51% 4,32% 3,54%

70 11,71% 11,71% 11,48% 11,17% 10,73% 10,14% 9,37% 8,36% 7,03% 5,11% 4,00% 3,28%

80 10,96% 10,95% 10,73% 10,45% 10,04% 9,49% 8,76% 7,82% 6,57% 4,78% 3,74% 3,07%

90 10,33% 10,32% 10,12% 9,85% 9,47% 8,94% 8,26% 7,38% 6,20% 4,50% 3,52% 2,89%

100 9,80% 9,79% 9,60% 9,35% 8,98% 8,49% 7,84% 7,00% 5,88% 4,27% 3,34% 2,74%

110 9,34% 9,34% 9,15% 8,91% 8,56% 8,09% 7,47% 6,67% 5,61% 4,07% 3,19% 2,62%

120 8,94% 8,94% 8,76% 8,53% 8,20% 7,75% 7,16% 6,39% 5,37% 3,90% 3,05% 2,50%

130 8,59% 8,59% 8,42% 8,20% 7,88% 7,44% 6,87% 6,14% 5,16% 3,75% 2,93% 2,41%

150 8,00% 8,00% 7,84% 7,63% 7,33% 6,93% 6,40% 5,71% 4,80% 3,49% 2,73% 2,24%

200 6,93% 6,92% 6,79% 6,61% 6,35% 6,00% 5,54% 4,95% 4,16% 3,02% 2,36% 1,94%

300 5,66% 5,65% 5,54% 5,39% 5,18% 4,90% 4,52% 4,04% 3,39% 2,47% 1,93% 1,58%

500 4,38% 4,38% 4,29% 4,18% 4,01% 3,79% 3,50% 3,13% 2,63% 1,91% 1,49% 1,23%

800 3,46% 3,46% 3,39% 3,30% 3,17% 3,00% 2,77% 2,47% 2,08% 1,51% 1,18% 0,97%

1 000 3,09% 3,09% 3,03% 2,95% 2,84% 2,68% 2,48% 2,21% 1,86% 1,35% 1,06% 0,87%

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 6

4 Vastanute struktuur

Joonis 1. Vastanute struktuur, n=1000

11

21

10

5

19

19

14

21

58

4

17

32

68

12

26

27

18

16

53

47

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Muu mittetöötav

Pensionär

Õpilane, üliõpilane

Muu töötav

Oskustööline, operaator

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Sotsiaalne staatus

Kõrgharidus

Kesk- või keskeriharidus, s.h kutseharidus

Kutseharidus ilma keskhariduseta

Alg- või põhiharidus

Haridustase

Muu

Eesti

Rahvus

65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

15-24 a.

Vanusegrupp

Naine

Mees

Sugu

%

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 7

Joonis 2. Vastanute struktuur, n=1000

24

24

16

19

11

6

24

11

8

8

19

31

22

7

11

12

17

31

0 5 10 15 20 25 30 35

sissetulekut ei ole/vastamata

651+ €

401-650 €

301-400 €

201-300 €

kuni 200 €

Isiklik keskmine netosissetulek kuus

Küla

Alevik

Muu linn, alev

Maakonnakeskus

Suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, K-Järve)

Pealinn

Asulatüüp:

Lõuna-Eesti

Kesk-Eesti

Lääne-Eesti

Ida-Virumaa

Põhja-Eesti

Tallinn

Regioon

%

5 Uuringu teostajad

Uuringu I ja II osa läbiviimisel osalesid:

Tellija poolne projektimeeskond: Erik Salumäe, Vootele Hansen, Aet Kukk

Aruanne: Karin Reivart

Küsitlustöö juhtimine, valim: Marina Karpištšenko

Andmesisestuse juhtimine: Asta Pajos

Andmetöötlus: Reijo Pohl

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 8

TULEMUSED

6 Hinnang usuvabadusele

Küsimus: Kas teie hinnangul on Eestis kõigile elanikele tagatud usuvabadus?

91% vastanute hinnangul on usuvabadus Eestis kõigile tagatud. 4% arvab vastupidi. Joonis

3. Teistest pisut skeptilisemad on kõige noorema vanuserühma esindajad, kellest eitavalt

vastas 7%. Teistest kindlamini on usuvabaduse tagamises veendunud vanim vanuserühm,

kellest 81% vastas jaatavalt ning lisaks 12% „pigem jah“.

Eestlaste ja mitte-eestlaste tulemuses erisust ei ilmnenud. Vastajad, kes suhtuvad religiooni

negatiivselt, hindavad ka usuvabaduse tagamist sagedamini negatiivselt - 17%.

Maausulistest/taarausulistest 18% leiab, et usuvabadus pole kõigile inimestele tagatud, kuid

paraku pole selle rühma vastajate arv üldistusteks piisav (n=18, joonisel märgitud tärniga).

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 9

Joonis 3. Hinnang usuvabaduse tagamisele Eestis. N=1000

47

69

80

49

75

81

77

53

76

75

70

81

71

70

74

65

69

74

72

29

20

14

19

17

19

17

30

17

15

20

12

20

21

16

22

22

15

19

0

4

4

13

3

0

2

12

3

3

3

2

3

3

5

4

3

3

3

5

1

2

5

1

0

2

5

2

2

1

1

1

1

1

3

1

2

1

19

6

0

13

4

0

2

0

2

5

5

4

6

5

4

6

5

5

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata

Mitte ühtegi, pole usklik

Muu

Maausuline/ Taarausuline*

Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne

SUHTUMINE RELIGIOONI

Muu

RAHVUS Eesti

65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

Naine

SUGU Mees

KÕIK

Jah Pigem jah Pigem ei Ei Ei oska öelda

6.1 Ühiskonna suhtumine

Küsimus: Milline on Eesti ühiskonnas suhtumine inimeste usuvabaduse teemasse?

Pooled vastanutest peavad suhtumist neutraalseks, 36% positiivseks ning 7% kas pigem või

väga negatiivseks. Joonis 4.

Silma paistab, et noorte hinnangul on ühiskonna suhtumine antud teemasse veidi halvem -

10% peab seda negatiivseks. Kõige vanemas vanuserühmas aga on keskmisest enam

vastajaid, kes peavad suhtumist positiivseks. Mitte-eestlased on siin positiivsemalt

meelestatud kui eestlased, vahed hinnangutes pole siiski suured.

Vastajad, kelle suhtumine religiooni on negatiivne, hindavad ka ühiskonna suhtumist

usuvabaduse teemasse teistest sagedamini negatiivselt. Samuti on siin erinev ka muude

religioonide pooldajate esindajate arvamus. Jääb mulje, et Eestis vähemesindatud

religioonide esindajate suhtes ei ole ühiskond samavõrra positiivselt meelestatud kui

enamlevinud religioonide puhul. Neist vastajatest hindas ühiskonna suhtumist pigem

negatiivseks 15%.

USUVABADUS

Turu-uuringute AS 10

Joonis 4. Ühiskonna suhtumine usuvabaduse teemaaase. N=1000

12

8

18

18

12

8

8

2

13

12

8

16

6

9

12

8

8

12

10

20

23

13

33

32

45

26

30

32

28

25

31

26

24

27

24

27

25

26

46

55

47

43

42

42

54

48

40

44

53

38

49

56

50

54

51

50

50

3

5

15

0

4

4

7

6

8

3

7

7

5

5

4

8

7

4

6

5

1

0

0

0

0

1

5

0

1

1

1

0

1

1

2

0

1

1

13

9

7

6

11

0

4

9

7

11

7

7

14

6

6

6

8

8

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


Muu

RAHVUS Eesti

65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

Naine

SUGU Mees

KÕIK

väga positiivne pigem positiivne neutraalne

pigem negatiivne väga negatiivne Ei oska öelda

6.2 Hinnang usuvabaduse rikkumisele

Küsimus: Kas teie või teie tuttava usuvabadust on Eestis rikutud?

92% vastanute puhul usuvabadust rikutud ei ole, 2% seevastu vastas, et seda on juhtunud

ning 6% ei oska vastata. Antud uuring ei selgitanud täpsemalt, milliseid juhuseid vastajad

silmas pidasid, ega ka seda, kuidas vastajad täpselt usuvabaduse mõistest aru saavad.

Joonis 5.

Ka selle küsimuse puhul näeme, et rikkumist toovad kõige sagedamini esile

Maausulised/Taarausulised (17%). Kuigi vastanuid on siin vähe, võib siiski arvata, et teatud

trendi antud tulemus näitab ning antud vastajagrupp ei ole usuvabaduse tagamises

samavõrra veendunud kui teised vastajad. Rikkumist tunnistavad sagedamini ka muude

religioonide pooldajad ja vastajad, kes ei soovi oma usulise kuuluvuse kohta vastust anda.

Vaid väga vähesed kristlastest vastanud leidsid, et nende või nende tuttavate usuvabadust

on Eestis rikutud.

USUVABADUS


Joonis 5. Kas teie või teie tuttava usuvabadust on Eestis rikutud? N=1000

7

1

8

17

2

0

2

5

3

2

2

2

2

2

0

1

4

2

3

2

80

92

90

77

93

95

93

81

93

93

91

94

94

91

91

94

89

92

92

92

13

6

2

6

5

5

5

14

4

5

6

4

4

7

9

5

7

6

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


Muu

RAHVUS Eesti

Lõuna-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Põhja-Eesti

Tallinn

Naine

SUGU Mees

KÕIK

Jah Ei Ei oska öelda

6.3 Usuliste veendumuste varjamine

Küsimus: Kas teie või keegi teie lähedastest/tuttavatest on halvakspanu vältimiseks varjanud

enda usulisi veendumusi või kuuluvust usulisse ühendusse?

Oma usulisi veendumusi on pidanud varjama 4% elanikest. Joonis 6. Seega võib öelda, et

üldiselt on ühiskond tolerantne, kuid teatud juhtudel võib kohata ka halvustamist või selle

kartust. Selliseid juhuseid on ette tulnud sagedamini noortel – 6% (õpilastel või üliõpilastel

9%, millest tulenevalt tuleks sellele probleemile õppeasutustes kindlasti suuremat

tähelepanu pöörata), vastanutel sissetulekuga kuni 200 eurot – 10%, eestlastel – 5%

(mitte-eestlastel 2%), aga ka maausulistel, muude – vähemesinevate - religioonide

pooldajatel ning neil, kes ei soovi oma usulisi veendumusi avaldada. Samas ei arvanud mitte

ükski katoliiklasest vastanu, et ta on pidanud kunagi varjama oma usulisi veendumusi.

USUVABADUS


Joonis 6. Kas oma usulisi veendumusi on varjatud? Vastus „jah“. N=1000

10

4

11

7

2

0

5

5

7

2

5

3

4

5

2

6

5

4

4

0 5 10 15 20 25 30

Ei soovi vastata


Muu

Maausuline/ Taarausuline

Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


Muu

RAHVUS Eesti

65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

Naine

SUGU Mees

KÕIK

%

7 Infoallikad ja info piisavus usuvabaduse kohta

Küsimus: Millistest allikatest olete saanud informatsiooni usuvabadusega seotud küsimuste

kohta nii Eestis kui mujal maailmas?

Peamiseks infoallikaks elanikele on olnud meedia – 56%. Järgneb internet 33% ning tuttavad

25%. Joonis 7. Mitte kusagilt ei ole teema kohta infot saanud 14% ning ei oska vastata 8%

vastanutest. Muude allikate seas nimetati korduvalt kirikut, mida tõid esile eelkõige vanemad

vastajad. Lisaks mainiti siin ka perekonda/vanemaid, välisreise, vastavateemalist kirjandust

ning Jehoova tunnistajate külaskäike. Seega näib, et paljud vastajad on silmas pidanud

eelkõige lihtsalt usuga seonduvaid teemasid, mitte konkreetselt usuvabaduse teemat.

Noored on keskmisest enam infot saanud internetist ja koolist, kuid vähem meediast. Vanem

vanuserühm on seda vähem saanud internetist, kuid teistest sagedamini muudest allikatest.

Mitte-eestlastele on eestlastega võrreldes vähemoluliseks infoallikaks internet, kool/ülikool

ning tööga seonduvad allikad. Üldiselt on kõigile vastajagruppidele siiski peamiseks

infoallikaks olnud ajakirjandus.

USUVABADUS


Joonis 7. Infoallikad usuvabadusega seotud küsimuste kohta. N=1000

5

14

8

4

12

25

33

56

0 10 20 30 40 50 60

Mujalt

Mitte kusagilt

Ei oska öelda

Tööga seonduvalt

Kool, ülikool

Tuttavad

Internet

Ajakirjandus

%

Küsimus: Kuivõrd piisavalt on Teie arvates informatsiooni usuvabadusega seotud küsimuste

kohta?

65% vastanutest leiab, et informatsiooni usuvabaduse teemadel on olnud piisavalt, sh 32%

hinnangul täiesti piisavalt. Väheseks peab seda 15%, sh 3% leiab, et infot on väga vähe.

Joonised 8 ja 9.

Silma paistab, et nooremad vastajad tunnevad sagedamini infopuudust – 25%, samuti alg-

ja põhiharidusega inimesed (19%). 24% vastajatest, kelle suhtumine religiooni on

negatiivne, leiavad samuti, et infot usuvabaduse teemadel on olnud pigem vähe.

Vastajatel, kes peavad omaks mingit usku, on usuvabaduse teemadel infot enamasti

piisavalt. Siiski märkis 32% katoliiklastest, 43% teiste religioonide pooldajatest (st nendest,

kes ei määratlenud endid luterlasena, õigeusulisena, katoliiklasena või

maausulisena/taarausulisena) ja 18% maausulistest, et infot usuvabadusest on vähe (pigem

vähe või väga vähe).

USUVABADUS


Joonis 8. Info piisavus, n=1000

19

23

34

36

35

30

37

32

34

37

18

29

34

32

36

28

32

34

32

33

30

32

34

35

34

39

27

33

14

8

12

12

10

13

10

12

10

9

19

11

12

12

5

4

3

1

2

3

1

3

1

3

6

2

3

3

27

37

19

16

20

21

22

21

22

16

22

18

23

21

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%



Kesk- või keskeriharidus, s.h kutseharidus

Kõrgharidus

HARIDUS

Muu

Eesti

RAHVUS

65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

15-24 a.

VANUS

Naine

Mees

SUGU

KÕIK

Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem vähe Väga vähe Ei huvita/ei oska öelda

USUVABADUS


Joonis 9. Info piisavus religiooni suhtumise ja usu lõikes, n=1000

41

29

22

0

38

25

34

37

33

11

35

28

45

30

16

37

17

31

13

9

30

18

13

32

11

24

15

4

2

13

0

2

0

3

0

4

30

25

7

37

18

27

15

22

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem vähe

Väga vähe Ei huvita/ei oska öelda

8 Usuga seotud teemade tasakaalustatus meedias

Küsimus: Kas meedias/inforuumis käsitletakse usuga ja usulise tegevusega seotud küsimusi

tasakaalustatult?

57% elanikest arvab, et käsitlused on tasakaalustatud ja 16% sellega ei nõustu. Küllalt suur

osa elanikest ei oska aga seisukohta võtta – 28%.

Väärib tähelepanu, et tasakaalustatuks peavad meediakäsitlusi pigem jõukamad inimesed –

tervelt 69% olid sellega nõus või pigem nõus nende vastanute hulgas, kus pere keskmine

netosissetulek kuus ühe pereliikme kohta oli vähemalt 651 eurot.

Nimetamisväärne on aga ka luterlaste ja katoliiklaste arvamuste võrdlus. Kui 70%

luterlastest vastanutest olid nõus või pigem nõus seisukohaga, et meedias käsitletakse usuga

seotud küsimusi tasakaalustatult, siis katoliiklastest oli sarnasel seisukohal 50%. Teisalt

hakkab siin aga silma ka see, et sellele küsimusele ei osanud vastata 20% luterlastest ja

38% katoliiklastest.

Võib öelda, et keskmisest veidi kriitilisemad on kahe noorema vanuserühma esindajad.

Samuti on kriitilisemad vastajad, kes suhtuvad religiooni negatiivselt (23% arvab, et

teemade käsitlus pole tasakaalus). Kõige madalamalt hinnanud vastajagrupp on siin aga

muude religioonide pooldajad – 61% arvab, et teemakäsitlus meedias ei ole tasakaalustatud.

Kas peetakse siin silmas asjaolu, et vähe on räägitud ja tutvustatud teiste uskude kombeid ja

väärtusi või on etteheiteid ka nendesse religioonidesse suhtumisele, seda antud uuring ei

täpsusta.

USUVABADUS


Joonis 10. Usuga seotud küsimuste tasakaalustatus meedias.

7

20

17

23

23

20

28

18

24

26

24

23

21

15

18

26

22

29

36

12

20

33

30

42

30

35

30

36

34

34

38

36

34

35

17

10

48

14

8

12

8

20

14

9

7

10

15

15

11

11

11

0

4

13

10

6

0

2

3

3

4

6

4

4

4

5

4

5

46

29

11

33

30

38

20

28

24

31

27

29

25

28

30

25

28

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

Naine

SUGU Mees

KÕIK


9 Usuvabaduse tähtsus, usuvabaduse kaitsmine maailmas

Küsimus: Kui tähtis on teie jaoks usuvabadus Eestis ja maailmas?

Usuvabadus Eestis ja ka kogu maailmas on Eesti elanikele küllalt tähtis – vastavalt 68% ja

69% elanikest peab seda tähtsaks. Neid, kellele see ei ole oluline, on Eesti küsimuse puhul

24% ja maailma puhul 21%. Vastata ei oska 8-10% elanikest.

Tallinna elanikele on usuvabadus nii Eestis kui maailmas mõnevõrra tähtsam muude

piirkondade elanikega võrreldes. Ida-Virumaa elanikele seevastu on teema mõnevõrra

ebaolulisem. Religiooni positiivselt suhtuvatele ja usuliselt ennast määratlenud inimestele on

usuvabadus muude vastajatega võrreldes tähtsam.

Usuvabaduse tähtsustamine kasvab nii koos vanusega kui ka haridustaseme tõusuga. Kui

usuvabadust Eestis peab tähtsaks 65% alg- või põhiharidusega ning 67% kesk- või

keskeriharidusega vastanutest, siis kõrgharidusega vastanute hulgas oli selliste inimeste

osakaal 75%.

USUVABADUS


Joonis 11. Usuvabaduse tähtsus Eestis ja maailmas. N=1000

31

28

38

40

14

16

7

8

10

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Maailmas

Eestis

Väga tähtis pigem tähtis pigem ei ole tähtis

Ei ole üldse tähtis Ei oska öelda

Küsimus: Kui vajalikuks peate Eesti aktiivsemat hoiakut usuvabaduse kaitsmiseks maailmas

(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevahelised suhted)?

Kuigi suurem osa vastanutest suhtub usuteemadesse üldiselt küllaltki leigelt, näeme siin

inimeste aktiivsemat hoiakut - 59% vastanutest leiab, et suurem aktiivsus selles küsimuses

oleks vajalik ja 22%, et see pole vajalik. 19% elanikest seisukoht puudub.

Religiooni suhtes positiivselt meelestatud inimestest pooldab suuremat aktiivsust 72%. Kõige

aktiivsema hoiakuga on aga selles küsimuses vähemesinevate uskude pooldajad e. grupi

„muud religiooni omaks pidav“ esindajad (85%).

USUVABADUS


Joonis 12. Kas Eesti vajaks aktiivsemat hoiakut usuvabaduse kaitsmisel maailmas?

14

9

27

11

14

26

16

25

20

16

13

12

13

12

13

13

13

20

42

58

39

49

43

52

26

52

41

44

47

45

51

47

44

46

12

23

6

21

10

17

14

8

10

12

16

18

18

19

14

20

17

17

6

0

0

7

0

4

25

5

7

5

7

5

3

6

5

5

37

20

8

28

21

14

15

16

13

23

22

17

18

16

20

18

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

Naine

SUGU Mees

KÕIK

Väga vajalik Pigem vajalik Pigem ebavajalik

Väga ebavajalik Ei oska öelda

Küsimus: Kas mõni riik või poliitiline jõud on püüdnud usu või usuorganisatsiooni (kiriku)

kaudu teie seisukohti mõjutada?

6% vastanutest arvab, et seda on tehtud ja 91% et ei ole. 3% ei oska vastata.

Sagedamini näevad poliitilist mõjutamist mitte-eestlased (7%) ning samuti ka religiooni

positiivselt suhtuvad inimesed (8%). Kõrgemad protsendipunktid hakkavad silma ka

järgmiste vastanute kategooriate puhul: kõrgharidusega (11%), ettevõtja, juht,

tippspetsialist (9%), õpilane, üliõpilane (12%), maausuline/taarausuline (11%). Samas ei

leidnud mitte ükski katoliiklasest vastanu, et mõni riik või poliitiline jõud oleks püüdnud kiriku

kaudu tema seisukohti mõjutada.

Neile, kas vastasid jaatavalt, esitati järgmine küsimus: Palun täpsustage, mil moel püütakse

teie seisukohti mõjutada?

Valdav osa vastajatest nimetas siinkohal usuorganisatsioonide esindajate selgitustööd

tänavatel, kodu-uste taga ning vastava kirjanduse jagamist (34 vastust). Osaliselt peetakse

USUVABADUS


taolist tegevust usuvaadete pealesundimiseks ning privaatsuse rikkumiseks. Konkreetselt

nimetati Jehoova Tunnistajate (13 korral) ning mormoonide tegevust (4 korral).

Lisaks arvas 2 vastajat, et taolist mõjutamist tehakse meedia (televisiooni) kaudu.

Ühekordselt toodi vastustes näidetena usulisele ühendusele riigieelarvelise toetuse eraldamist

ja valimiskampaaniat, kus mõned kandidaadid teavitasid valijaid enda usulistest

veendumustest.

10 Põhiseadusega seonduv

Küsimus: Kas eristate üksteisest põhiseaduses kirjapandud südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadust?

Nimetatud vabaduste eristamisega ei ole probleemi 55% vastanutest, eitavalt vastas 25%

ning vastata ei osanud 19%.

Eestlaste jaoks on teema keerukam kui mitte-eestlastele. Samuti on rohkem segaduses

vastajagrupp, kes suhtub religiooni negatiivselt – neist ei erista südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadust 41%.

Joonis 13. Kas eristate üksteisest põhiseaduses kirjapandud südametunnistuse-,

usu- ja mõttevabadust? N=1000

19

34

38

25

29

19

28

24

27

26

28

8

7

13

11

13

13

14

14

14

22

17

16

20

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Negatiivne

Positiivne


Muu

Eesti

RAHVUS

KÕIK


USUVABADUS


Küsimus: Kas Eestis on teie arvates olemas riigikirik?

Napilt üle poole vastanutest teab, et riigikirikut ei ole (53%), 18% arvab, et selline

institutsioon on siiski olemas. 28% ei oska küsimusele vastata.

Teadlikkus on suurem meeste seas, kahes nooremas vanuserühmas, eestlaste ning

kõrgharidusega vastajate seas. Üllatavalt on kõrgharidusega vastajate puhul samal ajal ka

üsna suur vale vastuse osakaal – 25%.

Vastanute kategooriatest, kelle arvates riigikirik on olemas, hakkavad silma kõige väiksema

netosissetulekuga (alla 200 euro kuus) inimeste rühm (27%), kuid samuti Tallinna elanikud

(24%) ning need usklikud, kes ei ole luterlased, katoliiklased, õigeusklikud või

maausulised/taarausulised (27%).

Kõige teadlikum elanikkonna grupp on vastajad, kes ei soovi oma usulisi veendumusi

avaldada – 70% teab, et riigikirikut ei ole. Samuti on teadlikkus kõrgem luteri usku omaks

pidavate inimeste seas.

Joonis 14. Kas Eestis on riigikirik? N=1000

18

26

16

25

18

19

18

20

18

20

16

20

17

18

55

45

52

57

47

56

51

50

50

59

58

49

58

53

27

29

33

17

35

25

31

30

31

21

26

31

25

28

0% 20% 40% 60% 80% 100%



Kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

HARIDUS

Muu

Eesti

RAHVUS

65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

15-24 a.

VANUS

Naine

Mees

SUGU

KÕIK


USUVABADUS


Joonis 15. Kas Eestis on riigikirik? Religiooni suhtumise ja usu lõikes N=1000

14

17

27

16

19

15

20

18

20

70

53

49

54

46

50

61

53

53

16

29

24

30

35

35

19

28

27

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu

Maausuline/ Taarausuline

Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne



Vastajatelt, kelle arvates riigikirik on olemas, paluti täpsustada, millist kirikut nad silmas

peavad.

Jooniselt 16 näeme, et selleks peetakse valdavalt luteri kirikut (68%).

Joonis 16. Milline kirik on Eestis riigikirik? N=185 (arvab, et Eestis on riigikirik)

5

4

4

8

11

68

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Vastamata

Ei oska öelda

Õigeusu

Katoliku

Jaani, Kaarli (muu Luteri)

Luteri

%

USUVABADUS


10.1 Avaliku korra kahjustamine usutalitustega

Küsimus: Põhiseaduses on järgmine lõige: „Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos

teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist

ega kõlblust“. Millistel juhtudel Teie arvates usutalituste täitmine võiks kahjustada avalikku

korda?

Enamus elanikest ei oska öelda, millistel juhtudel usutalitus avalikku korda kahjustaks.

Joonis 17. 8% vastas otse, et midagi sellist ei ole, talitused ei kahjusta kuidagi avalikku

korda. 7% vastanutest tõi veelkord välja usulise kuulutustöö – pealetükkivad ja häirivad

usukuulutajad, kes tänavatel oma vaateid levitavad ja teavitustööd teevad. 7% vastanutest

tõi siin näiteks usudemonstratsioone, mis võivad muutuda vägivaldseks (sh trügimine

palverännakute käigus). Eelkõige peeti siin silmas muid riike – paljud lisasid, et Eestis sellist

probleemi ei ole. Lisaks nimetati vähesel määral ohverdamistalitusi ning satanistide rituaale.

Joonis 20.

Muude vastuste seas toodi välja:

Sektid

Siis, kui see on kellegi vastu suunatud või teise usu vastu.

Suure kogunemise ajal olukord väljub kontrolli alt. Trambitakse puruks

TV vaadates on usuhullud ikka hullud küll

Ususektide tegevus

Usutalituse täitmine peaks toimuma neile ettenähtud kohtades, mitte aga tänavatel

Usutalitused peaksid jääma kinnistesse ruumidesse või määratud kohtadesse. Sealt

väljudes ongi avaliku korra rikkumine

Vabaduse väljakul palvetamine; avalikud usutalitused

Venemaal liiga afišeeritakse pulmi, ristimist jne

Rahalistel juhtudel. Usulahu nimel ohverdatakse elamispind

Meile võõraste religioonide usutalitused ehk

Mingisugused kättemaksud (veritasu)

Nt moslemid käivad ringi näokatetega (suletud silmadega-)

Organiseerimata usutalituse läbiviimine avalikus kohas

Palverännakud, demonstratsioonid

Pastor hakkab ülistama kohalikku võimu

Pussy Riot

Häirib ekstreemsus - keegi inimene laseb ennast risti lüüa või enda avalik piitsutamine

USUVABADUS


Joonis 17. Usutalitused, mis häirivad avalikku korda, n=1000

11 Suhtumine hariduse ja tervishoiuvaldkonna küsimustesse

Järgnevalt esitasime vastajatele 5 küsimust nende suhtumise selgitamiseks. Vastajatelt

küsisime, kuivõrd vajalikuks nad toodud võimalusi peavad. Joonisel 18 on tegurid järjestatud

vastavalt nende olulisusele.

74% vastanutest peab vajalikuks tervishoiu- ja hoolekandeasutustes võimalust kohtuda

vaimulikuga ja täita usulisi kombeid. 68% elanike hinnangul peaks kohalik omavalitsus

tagama omasteta surnute matmise nende usulise traditsiooni järgi.

Ülejäänud kolm väidet puudutasid haridustemaatikat. Sarnaselt varem samal teemal

läbiviidud uuringutega arvab 68% vastanutest, et ülevaade maailma usunditest peaks olema

üldhariduse kooliprogrammis. Vastu on sellele 25% elanikest. 54% vastanute hinnangul

peaks kooliprogramm sisaldama ka ülevaadet olulisematest piiblilugudest. Vastu on toodud

küsimusele 38%. Kolmas haridusteemaline küsimus samaväärset poolehoidu elanikelt ei

pälvinud – usuühenduste eraharidusasutusi pooldab 31%, kuid vastu on 51% vastanutest.

See on üsna imekspandav, kuna viimastel aastatel on eeskätt kristlikud usulised ühendused

või nende liikmed loonud mitmeid põhikoole, mis on pälvinud ka avalikkuse poolt laialdast

positiivset tähelepanu. Tähelepanuvääriv on seejuures ka asjaolu, et nii luterlastest kui

katoliiklastest vastanute puhul jäi nende inimeste hulk, kes usuühenduste eraharidusasutusi

vajalikuks pidasid, alla sellele hulgale, kes nende loomist vajalikuks ei pidanud.

Religiooni positiivselt suhtuvad inimesed nõustusid toodud väidetega keskmisest märksa

sagedamini. Keskmisest positiivsemalt on enamasti meelestatud ka luteri usu pooldajad (nt

maailma usundeid puudutava ülevaate kuulumiseks kooliprogrammi 79%) – vaid

eraharidusasutuste loomist pooldavad sagedamini õigeusklikud.

USUVABADUS


Silmapaistev toetus maailma usundeid puudutava ülevaate kuulumiseks üldhariduse

kooliprogrammi on kõrgharidusega vastanute hulgas – tervelt 85% (sama protsent toetajaid

on ka vastanute rühmas Ettevõtja, juht, tippspetsialist). Eesti regioonidest paistab silma

Lõuna-Eesti, kus selle toetajaid on 81%. Samas on huvipakkuv katoliiklaste suhtumine

nimetatud küsimusse – 58% vastanutest toetab usundeid puudutava ülevaate kuulumist

üldhariduse kooliprogrammi ning 44% peab väga või pigem vajalikuks, et kooliprogramm

peaks sisaldama ka ülevaadet olulisematest piiblilugudest (luterlaste puhul oli see näitaja

74%, maausuliste/taarausuliste puhul aga 49%).

Joonis 18. Suhtumine hariduse ja tervishoiuga seotud küsimustesse. N=1000

5

13

28

21

24

26

41

38

47

50

34

26

12

18

12

17

12

6

7

3

17

8

15

8

11

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Erinevad usuühendused asutavad eraharidusasutusi

Olulisemate piiblilugude tundmine on osa üldhariduse kooliprogrammist

Omavalitsus tagab matmise usulise traditsiooni järgi

Ülevaade maailma usunditest on üldhariduse kooliprogrammis

Tervishoiu- ja hoolekandeasutustes võimalus kohtuda vaimulikuga ja täita usulisi kombeid

Väga vajalik Pigem vajalik Pigem ebavajalik Väga ebavajalik Ei oska öelda

12 Hinnang kaplaniteenistusele

Küsimus: Kuidas mõjub kaplaniteenistus kaitseväes, vanglates ja politseis usuvabaduse

tagamisele?

54% hinnangul mõjub kaplaniteenistus usuvabaduse tagamisele soodsalt, 4% hinnangul aga

ebasoodsalt ning 14% leiab, et see ei mõjuta usuvabadust. 27% ei oska küsimusele vastata.

Joonis 19.

Eraldi esiletoomist väärib siinjuures maausulistest/taarausulistest vastanuid puudutav

näitaja, kelledest tervelt 60% (vrdl – kõigi vastanute puhul oli see 54%) leidis, et

kaplaniteenistus kaitseväes, vanglates ja politseis mõjub usuvabaduse tagamisele väga

soodsalt või pigem soodsalt (see ületas ka nii katoliiklastest kui õigeusklikest vastanute

USUVABADUS


vastava näitaja). Samas on siiski ka siin asjakohane see kommentaar, mis oli toodud eespool

seonduvalt küsimusega nr 1 ning mille kohaselt selle rühma vastanute arv (18) ei ole

üldistusteks piisav.

Joonis 19. Kaplaniteenistuse mõju usuvabaduse tagamisele. N=1000

16

38

3

1

14

27

Väga soodsalt

Pigem soodsalt

Pigem ebasoodsalt (soodustab usuvabaduste rikkumist)Väga ebasoodsalt (soodustab usuvabaduste rikkumist)See ei mõjuta usuvabadust

Ei oska öelda

Küsimus: Kas olete isiklikult kaplani ametialase tegevusega kokku puutunud?

Näeme, et sellega on kokku puutunud 9% elanikest. Sagedamini mehed, vastajad vanuses

25-34a., need kes suhtuvad religiooni positiivselt, maausulised ja muude religioonide

pooldajad.

USUVABADUS


Joonis 20. Kokkupuude kaplani tegevusega, n=1000

0

6

28

22

7

4

13

3

13

7

4

12

13

7

6

12

9

77

91

66

78

89

93

85

86

83

88

91

86

85

88

91

83

88

23

3

6

0

5

3

2

11

4

5

5

2

2

5

3

5

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

Naine

SUGU Mees

KÕIK


Vastajatest, kes on ise kaplaniteenistusega kokku puutunud, hindab seda soodsalt 87%.

Joonis 20A. Kaplaniteenistuse mõju usuvabadusele, n=91 kes on kokku puutunud

45

42

407 2

Väga soodsalt

Pigem soodsalt

Pigem ebasoodsalt

Väga ebasoodsalt

See ei mõjuta usuvabadust

Ei oska öelda

USUVABADUS


13 Usutunnistuse järgsete pühade pidamine

Küsimus: Erineva usutunnistusega inimeste usupühad ei lange tihti kokku riigipühadega. Kui

vajalikuks te peate, et tööandjad ja haridusasutused peaksid võimaldama inimestel pidada

oma usutunnistuse järgseid pühasid?

Tulemustest selgub, et tööandjate puhul valitsevad elanike seas antud küsimuses

vastandlikud seisukohad – 42% on pühade võimaldamise poolt ja 44% vastu, 13% ei oska

vastata. Haridusasutuste puhul on tulemus selgem – 50% ei pea seda vajalikuks ning 37%

pooldab, 14% ei oska vastata. Joonis 21.

Naised on mõlema võimaluse puhul soodsamalt meelestatud kui mehed. Mitte-eestlased

hindavad pühade võimaldamist nii tööandjate kui haridusasutuste puhul vajalikumaks kui

eestlased. Oodatult on positiivsemalt meelestatud religiooni positiivselt suhtuvad inimesed

ning ka katoliiklased ja õigeusklikud vastajad.

Joonis 21. Kui vajalik on võimaldada pidada oma usutunnistuse järgi pühi? N=1000

10

12

27

30

30

28

20

16

14

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Haridusasutused

Tööandjad

Väga vajalik Pigem vajalik Pigem mittevajalik

Üldse mitte vajalik Ei oska öelda

USUVABADUS


14 Ametialaste ülesannete täitmine ja usulised veendumused

Küsimus: Kas arstil ja apteekril on õigus, viidates usulistele veendumustele, keelduda teatud

ametiülesannete täitmisest (nt abordi tegemine, rasestumisvastaste vahendite müük)?

Mõlema ameti puhul leitakse üldiselt, et ülesannetest keelduda ei ole õigust. Vastanutest 8%

arvab, et arst võib teatud ülesannetest keelduda (apteekri puhul nõustus sama õiguse

olemasoluga 5% vastanutest). 12% ei oska vastata. Tõenäoliselt ei ole vastajad Eestis

taoliste situatsioonidega kokku puutunud.

Teistest sagedamini leiavad, et on õigus ülesannete täitmisest keelduda, katoliiklased (nii

arsti kui apteekri puhul 13%) ja maausulised/taarausulised (arsti puhul 17%, apteekri puhul

13%) ning eriti muude religioonide (st mis ei ole luterlus, õigeusk, katoliiklus,

maausk/taarausk) pooldajad (arsti puhul 26%, apteekri puhul 12%). Arstide osas arvas nii

kõrgharidusega vastanutest kui ka vastanute rühmas Ettevõtja, juht, tippspetsialist 12%, et

arstil peab olema keeldumise õigus.

Joonis 22. Kas on õigus keelduda ametiülesannetest usuliste veendumuste tõttu?

5

8

84

80

12

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Apteeker

Arst

on õigus Ei ole õigus Ei oska öelda

15 Usuliste ühenduste seisukohtade ja inimõiguste seosed

Küsimus: Kas usuliste ühenduste tauniv suhtumine samasooliste koosellu on samasooliste

paaride inimõiguste rikkumine?

Usuühenduste taunivat suhtumist peab siin inimõiguste rikkumiseks 26% ning ei pea 58%

vastanutest. Vastata ei oska 15%.

Meestest sagedamini peavad taunivat suhtumist õiguste rikkumiseks naised (31%),

keskmisest sagedamini ka nooremad inimesed ning need, kes ei pea omaks ühegi usu

väärtusi.

USUVABADUS


Kõigis vastanute rühmades ületas nende hulk, kelle arvates usuliste ühenduste tauniv

suhtumine samasooliste koosellu ei ole inimõiguste rikkumine, nende hulga, kelle arvates see

on inimõiguste rikkumine.

Joonis 23. Kas usuliste ühenduste tauniv suhtumine samasooliste koosellu on

samasooliste paaride inimõiguste rikkumine? N=1000

6

16

12

13

14

13

13

11

14

13

13

10

18

21

18

10

14

16

13

12

11

9

13

14

17

14

12

7

10

18

19

13

12

12

14

20

14

13

12

14

20

24

14

15

13

19

20

20

18

17

17

39

39

55

47

42

49

41

35

45

43

52

42

29

32

35

48

41

24

12

6

17

23

10

13

13

14

17

14

19

15

8

16

14

15

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

Naine

SUGU Mees

KÕIK


Küsimus: Kui kristliku õpetuse seisukohtade levitamine ühiskonnas häirib teatud elanikkonna

gruppe, kas siis on tegemist vaenu õhutamisega?

Küsimusele vastas jaatavalt 19% ning eitavalt 65% vastanutest. Sagedamini peavad kristlike

õpetuste levitamist sel juhul vaenu õhutamiseks naised, kõige nooremad vastajad ja

katoliiklased.

USUVABADUS


Joonis 24. Kui kristliku õpetuse seisukohtade levitamine ühiskonnas häirib teatud

elanikkonna gruppe, kas siis on tegemist vaenu õhutamisega? N=1000

0

6

7

11

8

8

5

3

9

6

7

6

7

7

7

5

6

11

13

17

13

12

24

14

8

13

13

10

14

14

17

15

11

13

32

27

30

22

26

17

28

37

27

21

21

28

31

36

29

25

27

44

38

35

43

33

43

42

31

37

43

45

39

34

25

34

42

38

13

16

12

12

22

7

10

22

13

18

17

14

15

15

15

17

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

Naine

SUGU Mees

KÕIK


16 Usuvabaduse olukord ja kristlikud väärtused

Vastajatele loeti ette kuus väidet ning küsiti, kas ta nõustub iga väitega või mitte.

8% leiab, et usuvabaduse olukord on viimase 10 aasta jooksul halvenenud ning 6% kardab,

et see halveneb lähimal viiel aastal. Joonis 25.

14% vastanutest tundub, et usuvabadust piiratakse viimasel ajal, kuna mõned grupid

püüavad ühiskonda kristlikest väärtustest eemale viia.

Väitega, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest

väärtustest eemaldada, nõustus 45% ning ei nõustunud 38% vastanutest. 17% ei osanud

küsimusele vastata. Antud küsimuse puhul jagunevad elanikkonna hoiakud kõige enam

kaheks (meestest nõustus väitega 51%, naistest 39%).

USUVABADUS


64% elanikest nõustub väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused,

kuid samal ajal leiab 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. Kolmandik

vastanutest aga ei ole viimase väitega nõus. Antud tulemus näitab, et hoolimata suhtelisest

usuleigusest soovitakse siiski traditsioonide püsimist, mis seob meid euroopaliku

kultuuriruumiga.

Noorte vastajate vastused erinevad siin mitmel puhul vanemate vanuserühmade omadest.

Nii arvavad nad sagedamini, et usuvabaduse olukord on möödunud 10 aasta jooksul

halvenenud. Vähem kriitilised on nad aga seksuaalvähemuste suhtes ning arvavad ka

harvem, et meie ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest (seisukohta pooldab

32%). Kristlikest väärtustest lähtumist pooldavad kõige sagedamini kõige vanema

vanuserühma esindajad (65-74a.) – 63%.

Kõrgharidusega vastajad on seksuaalvähemuste suhtes keskmisest vähem kriitilised. Samuti

arvavad nad keskmisest harvem, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused

(55%) ning sagedamini, et lähtuda tuleks kristlikest väärtustest (64%).

Kristlikest väärtustest lähtumisega seonduvalt on huvipakkuv endid usuliselt määratlenud

vastajate võrdlus. Kui luterlastest olid täiesti või pigem nõus väitega, et Eesti ühiskond peaks

lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest, 73% vastanutest, ning õigeusklikest 63%, siis

maausuliste/taarausuliste puhul oli selle väitega nõustujate hulk samuti üle poole – 56% - ,

mis ületas isegi katoliiklastest vastanute vastavat näitajat (53%). Samas tuleb siingi silmas

pidada asjaolu (vt kommentaar eespool küsimuse nr 1 juures), et kuivõrd vastanuid

maausuliste/taarausuliste rühmas oli vaid 18, siis selle rühma vastajate arv ei ole

üldistusteks piisav.

Selle küsimusega seoses on kindlasti põhjust tutvuda ka nende arvamustega, mis andsid

uuringu eksperdid oma kommentaarides (vt käesoleva aruande II osa).

USUVABADUS


Joonis 25. Nõustumine väidetega, n=1000

19

31

19

4

1

2

35

33

26

11

5

6

14

13

19

30

31

38

13

11

19

35

47

39

18

12

17

19

16

15

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100%

Eesti ühiskond peaks lähtuma eelkõige kristlikest väärtustest

Riigis ei tohiks domineerida mitte ühegi religiooni väärtused

Tundub, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest

väärtustest eemaldada

Tundub, et usuvabadust piiratakse viimasel ajal, kuna mõned grupid püüavad ühiskonda

kristlikest väärtustest eemale viia

Kardan, et usuvabadust piiratakse lähimal viiel aastal

Usuvabaduse olukord on Eestis viimase 10 aasta jooksul halvenenud

Täiesti nõus Pigem nõus pigem ei ole nõus Ei ole üldse nõus Ei oska öelda

Antud küsimuse puhul on meil olemas ka võrdlusandmed USA-s 2012. aastal läbiviidud

usuvabaduse teemalisest uuringust. Kindlasti on meie olukord usuvabaduse valdkonnas

täiesti erinev USA omast ja otseselt võrreldavad meie ühiskonnad ei ole, kuid toome siiski

välja USA uuringu tulemused.

USA uuringu põhjal arvab 33% elanikest, et usuvabadus on 10 aasta jooksul halvenenud ja

29% kardab, et vabadust piiratakse lähiajal. Tervelt 57% arvab, et usuvabadust piiratakse,

kuna mõned grupid püüavad ühiskonda kristlikest väärtustest eemale viia. 31% USA

elanikest arvab, et seksuaalvähemused on aktiivseim grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest

väärtustest eemaldada. Ainsana näeme sarnast tulemust väite puhul, et riigis ei tohiks

domineerida ühegi religiooni väärtused – USA tulemus 66%. Kristlikest väärtustest lähtumist

pooldab USA-s 23% elanikest.

USUVABADUS


16.1 Riigipühad

Küsimus: Kas teid häirib, et olulisemad kristlikud pühad on Eestis ka riigipühad?

Jaatavalt vastas 3% elanikest, 94% pühade pidamine sel ajal ei häiri, kusjuures kindel „ei“

on 84% vastanutest.

Neid, kelle suhtumine religiooni on negatiivne, häirib ka pühade pidamine mõnevõrra

sagedamini – 10%, kuid üldiselt on suhtumine siiski positiivne. Samuti võib märgata trendi,

et pühade pidamine sel ajal võib häirida teistest rohkem maausulisi inimesi, kuid kindlalt

seda väita antud uuringu põhjal ei saa.

Joonis 26. Kas teid häirib et olulisemad kristlikud pühad on Eestis ka riigipühad?

n=1000

4

1

0

5

1

0

1

10

1

3

1

2

1

0

1

3

3

3

12

0

6

2

0

1

1

2

3

1

5

2

6

11

10

10

12

7

6

14

9

10

11

10

7

10

10

75

83

85

67

82

87

89

77

85

84

84

81

87

83

84

11

2

2

6

5

0

2

0

4

3

3

3

4

2

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

KÕIK


16.2 Inimõigused

Küsimus: Kas traditsioonide, kultuuri või religiooni põhjendusel võib piirata inimõigusi, sh

sõnavabadust?

6% vastanutest arvab, et seda võib teha, 86% vastanutest väitega ei nõustu. 8% ei oska

vastata. Teistest enam tuleb esile katoliiklaste seisukoht, kellest 22% arvab, et inimõigusi

võib piirata. Muude religioonide pooldajad seda ei arva.

USUVABADUS


Joonis 27. Kas traditsioonide, kultuuri või religiooni põhjendusel võib piirata

inimõigusi, sh sõnavabadust? N=1000

4

1

1

5

2

11

4

4

3

4

3

1

4

0

2

5

2

6

4

5

11

3

0

4

3

3

4

2

6

4

15

16

9

30

13

27

12

13

12

12

14

17

10

18

14

63

72

77

49

73

47

74

73

73

72

70

70

80

69

72

14

8

7

12

7

5

7

10

8

9

10

8

4

7

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ei soovi vastata


Muu


Õigeusklik

Katoliiklane

USK Luterlane

Negatiivne

Positiivne


65-74 a.

50-64 a.

35-49 a.

25-34 a.

VANUS 15-24 a.

KÕIK


,

17 Suhtumine religiooni

Uuringu lõpus, taustaküsimuste juures, esitati vastajatele paar küsimust nende suhtumisest

religiooni ja omaks peetava usu/religiooni kohta.

Küsimus: Milline on Teie suhtumine religiooni, kas positiivne, neutraalne või negatiivne?

Selgus, et positiivselt suhtub religiooni 35%, neutraalselt 60% ning negatiivselt 2%

vastanutest. Küsimusele ei oska vastata 2%.

USUVABADUS


Joonis 28. Suhtumine religiooni, n=1000

35

60

2 2

Positiivne

Neutraalne

Negatiivne

Ei oska öelda

Taustrühmadest selgub, et religiooni suhtuvad positiivsemalt naised: 38% vs. 31% meestel.

Mida vanem on vastaja, seda positiivsemalt ta on meelestatud – noorimast vanuserühmast

(15-19a) suhtub positiivselt 15% ja kõige vanemast (65-74a.) 51%. Erisused tulevad ilmsiks

ka lähtuvalt vastaja rahvusest – nii suhtub eestlastest positiivselt 29% ja neutraalselt 66%

kuid mitte-eestlastest suhtub positiivselt 47% ning neutraalsel positsioonil on samuti 47%

vastanutest.

Oodatult on suhtumine religiooni positiivsem neil, kes peavad omaks mõnda usku. Samas

selgub ka, et vastajatest, kes ei soovinud oma usutunnistust avaldada, suhtub religiooni

positiivselt 16%, seega need ei ole kõik negatiivselt meelestatud inimesed. Siiski on

vastamata jätnute grupis usu suhtes negatiivselt meelestatud vastajaid keskmisest enam –

17%.

Küsimus: Millist usku või religiooni te peate omaks?

24% vastanutest peab omaks õigeusku ning 20% luteri usku. Katoliiklust nimetas 2% ning

maausku või Taarausku samuti 2% vastanutest. Muud usud kokku moodustavad 5% ning

ülevaade nendest on välja toodud allolevas tabelis. Mitte ühtegi usku ei pea omaks 45%

vastanutest ning vastata ei soovinud 3%.

Muu usk: %

Baptist 0,7

Metodist 0,1

Muu vabakogudus 1

Muslim 0,2

Budist 0,3

Muu (täpsustamata) 2

USUVABADUS


Seega on usklik või peab mõnda religiooni omale lähedaseks kokku 53% Eesti elanikest.

Antud protsenti võis veidi suurendada asjaolu, et toodud kaks küsimust esitati uuringu lõpus

– oli juba käsitletud teemasid usuõpetusest ja kristlikest väärtustest lähtumisest. Seetõttu

võidi siin vastamisel lähtuda ka väärtustest lugupidamise mõttes.

Suuresti erinevad eestlaste ja mitte-eestlaste religiooni eelistused. Nii on eestlastest 29%

luteri usu pooldajad, kuid mitte-eestlaste seas pooldab seda usku vaid 1%. Seevastu

õigeusklikke on 65% mitte-eestlastest. Mitte ühtegi usku ei pea omaks 55% eestlastest, kuid

vaid 24% mitte-eestlastest. Seega on mitte-eestlaste seas neid, kes endid usuliselt

määratlevad, märgatavalt enam kui eestlaste seas. Joonis 29.

Joonis 29. Millist usku või religiooni peate omaks? N=1000

2

55

4

2

3

5

29

4

24

5

0

1

65

1

3

45

5

2

2

24

20

0 10 20 30 40 50 60 70

Ei soovi vastata


Muu

Maausuline/Taarausuline

Katoliiklane

Õigeusklik

Luterlane

%

KÕIK Muu rahvus Eestlane

USUVABADUS


Joonis 30. Millist usku või religiooni te peate omaks? Vanusegruppide lõikes,

n=1000

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Ei soovi vastata


Muu

Maausuline/Taarausuline

Õigeusklik

Katoliiklane

Luterlane

%

15-24 a. 25-34 a. 35-49 a. 50-64 a. 65-74 a.

Joonisel 30 on välja toodud erinevate vanuserühmade tulemused antud küsimuse puhul.

Näeme, et noorte seas on kõige enam mitteusklikke (71%) ning kõige vähem luterlasi ja

õigeusklikke. Kahes vanemas vanuserühmas on keskmisest märksa enam luterlasi ja

õigeusklikke. Katoliiklaste, maausuliste ja muude religioonide pooldajate hulgas vanuse

lõikes nii suuri erinevusi ei ole.

USUVABADUS


KOKKUVÕTE

Eesti elanikest suhtub religiooni positiivselt 35%, neutraalselt 60% ning negatiivselt 2%.

Samas mitte-usklikuks nimetas end 45% elanikest. Ülejäänud vastajad peavad omaks mõnda

usku. Sagedamini on see õigeusk (24%) või luteri usk (20%). Katoliiklust nimetas 2% ning

Maausku või Taarausku samuti 2% vastanutest. Muud usud kokku moodustavad 5%.

Mitte-eestlaste seas on usklikke märgatavalt enam kui eestlaste seas. Noortest ei pea mitte

ühtegi usku omaks 71%.

91% vastanute hinnangul meil Eestis usuvabaduse tagamisega probleeme ei ole. 4% arvab

vastupidi.

92% vastanute puhul usuvabadust rikutud ei ole, 2% seevastu vastas, et seda on juhtunud

ning 6% ei oska vastata. Antud uuring ei selgitanud täpsemalt, milliseid juhuseid vastajad

silmas pidasid, ega ka seda, kuidas vastajad täpselt usuvabaduse rikkumise mõistest aru

saavad.

Oma usulisi veendumusi on pidanud varjama 4% elanikest. Seega võib öelda, et üldiselt on

ühiskond tolerantne, kuid teatud juhtudel võib kohata ka halvustavat suhtumist. Selliseid

juhuseid on ette tulnud sagedamini noortel, mitte-eestlastest sagedamini eestlastel ning

tõenäoliselt ka maausulistel.

Peamiseks infoallikaks usuvabaduse teemadel on elanikele olnud meedia – 56%. Järgneb

internet 33% ning tuttavad 25%. Mitte kusagilt ei ole teema kohta infot saanud 14%. 65%

vastanutest leiab, et informatsiooni antud teemadel on olnud piisavalt, sh. 32% hinnangul

täiesti piisavalt. Väheseks peab seda 15%.

Kuigi suurem osa vastanutest suhtub usku neutraalselt, on usuvabadus Eestis ja ka kogu

maailmas Eesti elanikele küllalt tähtis – vastavalt 68% ja 69% elanikest peab seda tähtsaks.

59% elanikest leiab, et vajalik oleks senisest suurem aktiivsus usuvabaduse kaitsmisel

maailmas.

Napilt üle poole vastanutest teab, et Eestis riigikirikut ei ole (53%), 18% arvab, et selline

institutsioon on siiski olemas. 28% ei oska küsimusele vastata. Teadlikkus on suurem meeste

seas, kahes nooremas vanuserühmas, eestlaste ning kõrgharidusega vastajate seas.

USUVABADUS


74% vastanutest peab vajalikuks tervishoiu- ja hoolekandeasutustes tagada võimalus

kohtuda vaimulikuga ja täita usulisi kombeid. 68% elanike hinnangul peaks kohalik

omavalitsus tagama omasteta surnute matmise nende usulise traditsiooni järgi.

Sarnaselt varem samal teemal läbiviidud uuringutega arvab 68% vastanutest, et ülevaade

maailma usunditest peaks olema üldhariduse kooliprogrammis. Vastu on sellele 25%

vastanutest. 54% vastanute hinnangul peaks kooliprogramm sisaldama ka ülevaadet

olulisematest piiblilugudest. Usuühenduste eraharidusasutusi pidas vajalikuks 31%,

mittevajalikeks aga 51% elanikest.

Teatud ülesannetest võib meditsiinitöötaja usuliste veendumuste tõttu keelduda – nii arvab

arsti puhul 8% ning apteekri puhul 5% vastanutest. Üldine arvamus on siiski, et

ametikohustusi tuleks täita vaatamata oma usulistele veendumustele.

Usuühenduste taunivat suhtumist samasooliste paaride kooselu suhtes peab inimõiguste

rikkumiseks 26% ning ei pea 58% vastanutest. Vastata ei oska 15%.

Usuvabaduse olukord Eestis ei ole viimase 10 aasta jooksul halvenenud ning samuti ei

kardeta, et see lähiajal halveneks.

Väitega, et seksuaalvähemused on kõige aktiivsem grupp, kes püüab ühiskonda kristlikest

väärtustest eemaldada, nõustus 45% ning ei nõustunud 38% vastanutest.

64% vastanutest nõustus väitega, et riigis ei tohiks domineerida ühegi religiooni väärtused,

kuid samal ajal leidis 54%, et lähtuma peaks eelkõige kristlikest väärtustest. 94%

vastanutest pooldas ka olulisemate kristlike pühade pidamist riigipühadena.

USUVABADUS


Küsitlusankeet (4 lk)

USUVABADUS


USUVABADUS


Sisukord

AVALIKU ARVAMUSE UURING SISSEJUHATUS .......................................................... 2

METOODIKA ............................................................................................................. 4

1 Valim ja vastaja valik ................................................................................. 4

2 Küsitlustöö ................................................................................................ 4

3 Andmetöötlus ja valimivea hinnang ........................................................... 5

4 Vastanute struktuur ................................................................................... 6

5 Uuringu teostajad ...................................................................................... 7

TULEMUSED .............................................................................................................. 8

6 Hinnang usuvabadusele ............................................................................. 8

6.1 Ühiskonna suhtumine .................................................................................... 9

6.2 Hinnang usuvabaduse rikkumisele ................................................................ 10

6.3 Usuliste veendumuste varjamine .................................................................. 11

7 Infoallikad ja info piisavus usuvabaduse kohta ....................................... 12

8 Usuga seotud teemade tasakaalustatus meedias ..................................... 15

9 Usuvabaduse tähtsus, usuvabaduse kaitsmine maailmas ........................ 16

10 Põhiseadusega seonduv ........................................................................... 19

10.1 Avaliku korra kahjustamine usutalitustega ..................................................... 22

11 Suhtumine hariduse ja tervishoiuvaldkonna küsimustesse ...................... 23

12 Hinnang kaplaniteenistusele .................................................................... 24

13 Usutunnistuse järgsete pühade pidamine ................................................ 27

14 Ametialaste ülesannete täitmine ja usulised veendumused ..................... 28

15 Usuliste ühenduste seisukohtade ja inimõiguste seosed ......................... 28

16 Usuvabaduse olukord ja kristlikud väärtused .......................................... 30

16.1 Riigipühad ................................................................................................. 33

16.2 Inimõigused ............................................................................................... 33

17 Suhtumine religiooni ............................................................................... 34

KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 38

Küsitlusankeet (4 lk) .............................................................................................. 40

Documents

AVALIKU ARVAMUSE UURING USUVABADUSEST · 2016. 3. 29. · Aprill/September 2013 . USUVABADUS ... Inimõiguste Instituudi poolt koostatud „Eesti inimõiguste aruanne 2012“ kui