Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

Mis neid inimesi ühendab?

Mida meie juures õppida saab?

• Bakalaureuseõpe (päevane õpe, kestus 3 aastat või avatud ülikooli õpe, kestvus 4 aastat):

AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON

• Magistriõpe (kestus 2 aastat): AJAKIRJANDUS KOMMUNIKATSIOONIJUHTIMINE

• Doktoriõpe MEEDIA JA KOMMUNIKATSIOON

Ajakirjandus ja kommunikatsioon, BA

• Maht 180 EAP (sellest kohustusliku ainekava maht 114 EAP)

• Õppekava annab laiapõhjalise sotsiaalteadusliku hariduse kombineerides teooriaid, meetodeid ja praktikat.

• Spetsialiseeruda saab ajakirjanduse või kommunikatsiooni suunale. Sageli valivad üliõpilased mõlemad erialamoodulid.

• Vastu võetakse nii tasuta (riigieelarvelistele) õppkohtadele kui ka tasulistele (riigieelarvevälistele) õppekohtadele.

Töövõimalused

AJAKIRJANDUSE SUUNA LÕPETANU

KOMMUNIKATSIOONI SUUNA LÕPETANU

• Õppekava läbimine annab algteadmised selleks, et hakata tööle reporterina.

• Minnes edasi magistriõppesse laieneb tööpõld veelgi – eriala lõpetanud leiavad tööd: ajakirjanikena, reporteritena ja toimetajatena trükimeediaväljaannetes, televisioonis, raadios, veebis ja produktsioonifirmades.

• Kommunikatsiooni suuna bakalaureusetasemel lõpetanu saab hakata tööle näiteks pressiesindajana.

• Magistritaseme lõpetanud leiavad tööd kommunikatsiooni-juhtide või –spetsialistidena ning teistel juhtivatel kohtadel organisatsiooni kommunikatsiooni-protsesside strateegiliste kavandajate, korraldajate ning analüüsijatena.

Spetsialiseerumine ajakirjanduse suunale

Valik erialastest ainekursustest Nendel kursustel õpime…

• Uudise sotsioloogia

• Reporteritöö (nii ajalehes, teles kui raadios)

• Kuulamistreening ja intervjueerimine

• Loovkirjutamine

• Veebiajakirjanduse alused

• Publitsistlikud žanrid

- valmistama ette, koostama ja esitama avaldamiskõlbulikku uudist trükiajakirjanduses, teles ja raadios;

- koostama erinevaid ajakirjanduslikke vorme (arvamuslugu, reportaaž, persoonilugu, probleemlugu)

- avaliku intervjuu andmist ja intervjueerimist;

- veebiajakirjanduse spetsiifilisi võimalusi;

- meediatekstide analüüsioskusi

•Meie tudengite õppetöö raames valminud uudislugusid (trüki-, tele-ja raadioajakirjanduse vallas) saab vaadata: http://peegel.ut.ee/

Praktikavõimalused ajakirjanduse suunalKohustuslikud praktikad: • Reporteritöö praktika (8

EAP)

Vabalt valitavadpraktikavõimalused:• Tutvumispraktika (2 EAP)• Telerežii ja kaameratöö

alused I (2 EAP)• Telerežii ja kaameratöö

alused II (3 EAP) • Vabatahtlik iseseisev

praktika I (5 EAP)

Üleriigilised praktikabaasid: • ERR • Postimees• Eesti Päevaleht • Eesti Ekspress• Õhtuleht

Maakondlikud praktikabaasid:

• Pärnu Raadio• Meie Maa• Lääne Elu• Järva Teataja• Tartu Postimees • Sakala, jne.

Spetsialiseerumine kommunikatsiooni suunaleValik erialastest ainekursustest Nendel kursustel õpime…

• Organisatsiooni kommunikatsioon

• Praktiline suhtekorraldus

• Sissejuhatus tarbijakultuuri ja brändingusse

• Imago ja mainekujundus

• Turunduskommunikatsioon ja tarbijakäitumine

- analüüsima organisatsioone ja sealset kommunikatsiooni;

- analüüsima ja lahendama praktilisi suhtlusjuhtumeid;

- eristama sihtrühmi ning sõnastama neile kommunikatsioonisõnumeid;

- brändide strateegilist planeerimist;

- mõistma imago erinevaid rakendusvõimalusi;

- kavandama turunduskommunikatsiooni.

Praktikavõimalused kommunikatsiooni suunal

Kohustuslikudpraktikad • Praktika (9 EAP)

Vabalt valitavadpraktikavõimalused • Tutvumispraktika (2

EAP)• Vabatahtlik iseseisev

praktika I (5 EAP)

• Peamised praktikabaasid: - Riigiasutused (nt. Vabariigi Presidendi

Kantselei, Välisministeerium, Riigikohus, Eesti esindus Brüsselis);

- Riigi arendus-ja teadusasutused (ERM, Tallinna Ülikool, TAI)

- Ettevõtted (EMT, LHV Pank, Playtech, Sanatoorium Tervis)

- Kommunikatsioonibürood (Hill & Knowlton, Rull & Rumm, Corpore)

- MTÜd (Euroopa Noored, Antoniuse Gild, Eesti Transpordi ja Teetöötajate Ametiühing)

- Kohalikud omavalitsused, jne.

Koostöö tööandjatega

• Kaasame eriala tunnustatud praktikuid aktiivselt õppetöösse. Loenguid lugemas ja tudengite töödele tagasisidet andmas on käinud näiteks: - Indrek Raudjalg (Hamburg&Partnerid), - Daniel Vaarik (Praxis), - Diana Lorents (Sotsiaalministeerium), - Sten Hansson (valitsuse infonõunik), - Indrek Treufeldt (ERR),- Vahur Kalmre (Postimees), jt.

• Traditsiooniks on kujunenud Tööandjate mess (iga aasta mais)

Koostöö teiste Eesti kõrgkoolidega

• Üliõpilastel on soovi korral võimalus valida valikaineid teistest Eesti kõrgkoolidest.

• Koostöös Balti Filmi- ja Meediakooliga pakume valikkursuseid audiovisuaalse ajakirjanduse vallast (Teleuudised, Kaameratöö, Teleajakirjanduse elemendid, jne).

• Koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooliga pakume võimalust saada praktilisi oskusi fotograafias, videorežiis, küljendamises, jne.

• Vastavalt enda huvidele ja soovidel, saab ainekursusi võtta ka teistest kõrgkoolidest.

Vahetusüliõpilaseks välismaale• Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on

osalenud Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammis Erasmus alates 1999/2000 õppeaastast.

• Hetkel on meil partnerluslepingud lepingud sõlmitud 26 kõrgkooliga 14 riigist.

• Üheks või kaheks semestriks on võimalik end täiendama minna näiteks Hollandisse, Taani, Türki, Suurbritanniasse, Soome, Rootsi, Belgiasse, jne.

• Välisülikoolidesse on vahetusüliõpilasena võimalik  õppima minna ka SA Archimedes poolt vahendatavate erinevate riiklike stipendiumite kaudu.

Meie instituudi tudengielu lahtumatu osa:

•“rebaste” tutvumisõhtu (septembris)

•“rebaseks” löömine (novembris)

• jõulupidu (detsembris)• instituudi päev (mais) •aastakonverents

(juunis)

+ loendamatud inertsist tekkivad kogunemised

Tunnustame parimaid

• Traditsiooniline tublimate tudengite valimine

• “Värske Teo” laureaatide valimine kommunikatsiooni suuna tudengitele

• “Kuldsule” konkurss ajakirjanduse suuna valinuile

Erialaselt sisustatud vaba aeg

• MTÜ Noorte Meediaklubi

• Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts

• Suhtekorraldustudengite Liit

Sisseastumine bakalaureuseõppesse – nõuded 2012

Päevasesse õppesse sisseastumisel nõutavad riigieksamid ja sisseastumiseksamid (sulgudes on märgitud eksami osakaal)

• Emakeele kirjand (10%)• Sisseastuja valikul üks riigieksam

alljärgnevatest:▫ - Võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene

keel) (10%)▫ - Ühiskonnaõpetus (10%)

- Matemaatika (10%)

• Akadeemiline test või SAT test (30%)

• Erialakatse (50%) 

Erialakatse koosneb kahest osast:1) Kirjalik osa

- küsimustik, mis puudutab senist haridusteed, elu- ja töökogemust, erialavaliku motiive, erialaga seotud tulevikukavatsusi, orienteerumist tulevase eriala sisus ja probleemides. Mõned küsimustest seisnevad Eesti ajakirjanduses ja suhtekorralduses toimuva analüüsimises ja oma eelistuste argumenteerimises.

- aega 2 tundi.

2) Suuline osa

- vestlus vastuvõtukomisjoniga

- võetakse arvesse ka avaldatud ajakirjanduslikke töid (kõigis meediakanalites, kaasa arvatud koolilehtedes) ja toimetuste soovitusi

Sisseastumine päevase õppe bakalaureuseõppesse

• Avaldusi saab esitada 25. juuni-6. juuli aadressil www.sais.ee või 2. – 6. juuli ülikooli peahoones

• Akadeemilisele testile registreerumine 25. juuni-6. juuli

• Akadeemiline test 10. juulil

• Akadeemilise testi tulemused avalikustatakse 12. juulil aadressil www.ut.ee/sisseastumine

• Kirjalik erialakatse 13. juulil

• Vestlus 15.-16. juulil

• Sisseastumiseksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 18. juulil aadressil www.sais.ee